dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

,,Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused'' Rahandusministeeriumi vastus

Rahandusministeerium · 22. november 2022
Viit
1.1-11/8709-2
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-118709-2 22.11.2022 Väljaminev kiri.asice1278 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.11.2022 nr 2-1/17-0452/6735; Majandus- ja MKM/22-1303/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.11.2022 nr 1.1-11/8709-2 [email protected] Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Austatud proua minister Rahandusministeerium ei kooskõlasta Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõud, kuna selles leidub olulisi puudujääke, mis muuhulgas võivad tingida väljamaksete peatamise Euroopa Komisjoni poolt. Täpsemalt: Käesolevas eelnõus ei ole täidetud kõiki horisontaalseid eeltingimusi ning arvestatud 31.05.2022. a toimunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 rakenduskava variseirekomisjoni kohtumisel kinnitatud rakenduskava valikukriteeriumeid ja valikumetoodikat, mille kohaldamine on kohustuslik kõikidele meetmetele. Perioodi 2021–2027 rakenduskava eeltingimuste mittetäitmise korral on Euroopa Komisjonil ühissätete määruse Artikli 15 punkt 61 alusel võimalik Eestile toimuvaid makseid kinni hoida. Lisaks saatis Euroopa Komisjon 17.02.2022 peadirektorite tasemel ametliku kirja, milles rõhutati horisontaalsete eeltingimuste tähtsust, Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega arvestamise kohustuslikkust igal rakendamise tasandil, planeerimisest üksiku projektini ning toonitati, et horisontaalsed eeltingimused on sarnaselt temaatilistele eeltingimustele maksete peatamise aluseks. Seega peab Rahandusministeerium toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisel veenduma, et kõik eeltingimused on nõuetekohaselt täidetud.  Vastavalt ühendmääruses sätestatule (§ 7, § 4 lõige 1 punkt 15), tuleb nii eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas konkreetselt välja tuua, et projektide rahastamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Et kõik toetatavad projektid oleksid nõuetega kooskõlas, tuleb projektide valimiseks rakendada seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumeid ja –metoodikat. Kui käesolevas toetuse andmise tingimustes (TAT) soovitakse projektide rahastamisel rakendada vastavushindamist, eeldab see vastavusnõuete väljatöötamist viisil, et need oleksid valikukriteeriumitega kooskõlas. Kui lävendile vastavust hinnatakse projekte hindepunkte 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 andmata, tuleb seda seletuskirjas selgitada. Seirekomisjoni koosolekul kinnitatud läbivad valikukriteeriumite ja valikumetoodika dokumendid leiate ka Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.  Toetusmeetmed peavad arvestama Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning võtma arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid. Selle kinnitamiseks tuleb täita vastav kontroll-leht ja esitada see toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskirja lisana ametlikult. Ühtlasi tuleb seletuskirjas viidata, et rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Võrdsuspoliitika ja keskkonna valdkonna teemaliste Harta artiklite korral (21-26 ja 37) peab kontroll-lehel olema ristviide toetuse andmise tingimustele või seletuskirjale, kus analüüs Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega puutumuse olemasolu kohta katab sama temaatikat, mis omakorda võivad tingida täiendavaid nõudeid projektide vastavushindamiseks. Vajaduse korral tuleb kehtestada täiendava erinõuded taotlejatele. Ametlikult esitatud eelnõuga Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-lehte kaasas polnud. Hiljem meili teel saadetud kontroll-lehel artiklite 21-26 ning 37 juures puudusid konkreetsed viited määruse ja seletuskirja punktidele, kust oleks näha, kas ja kuidas analüüsi tulemustega on arvestatud. Nt puuduvad viited, kust leida infot selle kohta, kas on puutumus ligipääsetavusega, kas on vaja ning kui on, siis mida tehakse puuetega inimeste integreerimiseks. Keskkonna puhul viide nt §-le, kus on kirjas, et DNSH põhjal ohtu ei ole ja kui DNSH analüüsist jäi tähelepanekuid, siis millises § ja lõikes on ette nähtud vajalikud maandamismeetmed, kriteeriumid, millele projekt peab vastama (kliimakindluse nõue vms) – st on vaja lisada viiteid, kuidas keskkonnakaalutlustega on TATis arvestatud, mis keskkonnakaitse meetmed on planeeritud.  Eesti pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega kooskõla ei ole analüüsitud. Eelnõus on küll välja toodud siht „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdik „Elukeskkonna rahulolu“, kuid seletuskirjas vastav analüüs puudub. Näitaja „Elukeskkonnaga rahulolu“ on seotud regionaalarengu kui horisontaalse põhimõttega, aga tuginedes Sotsiaalministeeriumi eelhinnangule ja ka Uue Euroopa Bauhausi väärtustele on puutumus lisaks ligipääsetavusega. Iga puutumust omava horisontaalse põhimõtte kohta tuleb esitada vähemalt üks Eesti 2035 näitaja, seega palume kindlasti lisada „Ligipääsetavuse näitaja“. Sobiva näitaja valimine ning võimalike vajalike täiendavate tingimuste seadmine projektivalikul ja vastavushindamisel tuleb läbi rääkida horisontaalsete põhimõtete rakendamise eest vastutavate ministeeriumitega (Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus – Sotsiaalministeerium; Tasakaalustatud regionaalne areng – Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond; Keskkond ja kliima – Keskkonnaministeerium). Ligipääsetavus on ühtlasi seotud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 26 ning Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9, mistõttu tuleb ligipääsetavuse tagamine kindlustada läbivalt tegevuste kavandamisel ning see peab kajastuma nii toetuse andmise tingimustes, seletuskirjas kui Hartaga kooskõla tagamise kontroll-lehel. Ametlikuks kooskõlastamiseks saadetud eelnõus on näha, et asjaomaste ministeeriumitega läbiräägitud ei olnud. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas mõjude analüüsil olete lähtunud perioodi 2014– 2020 läbivatest teemadest. 2021–2027 perioodil tuleb mõjude analüüsis luua seosed Eesti 2035 aluspõhimõte ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega, milleks on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkond/kliima ja regionaalareng. (Praeguses analüüsis on uuritud nt mõju infoühiskonnale ja riigivalitsemise, mis vastavalt 2 Vabariigi Valitsuse määrusele „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 11 lõikele 3 kehtivad üksnes rakendusperioodile 2014–2020 ja perioodil 2021–2027 enam horisontaalsete põhimõtete hulka ei kuulu). Analüüsi tegemisel palume tugineda toetuse andmise tingimuste koostamise juhendmaterjalide juures olevale strateegia Eesti 2035 sihtide ja horisontaalsete põhimõtete seoste maatriksile. Analüüsi koostamisel tuleb konsulteerida vastava valdkonna ministeeriumiga (toodud ülal). Lisaks on seirekomisjonis kinnitatud valikumetoodika dokumendis nõue, mis tugineb Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021-2027) § 7 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusele „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 48, et hindamiskriteeriumid- ja metoodika kooskõlastatakse sõltumata rakendusskeemist Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Rahandusministeeriumile saadetud ametlikus kooskõlastusringis Sotsiaalministeeriumi kaasatud polnud. Puuduolevad Eesti 2035 näitajad tuleb eelnõusse lisada ja seletuskirjas mõjude analüüsi vastavalt täiendada. Ühtlasi palume jälgida näitajate täpset sõnastust, et tagada kooskõla õigusaktide ja andmebaasidega.  Valikukriteeriumite kohaselt peavad projektid olema kooskõlas valdkondlike arengukavadega. Seoseid teiste valdkondlike arengukavadega on eelnõus toodud minimaalselt. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas kavandatav meede täidab valdkonna strateegilisi eesmärke laiemalt.  Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel elukeskkonda ja hoonetesse suunatud investeeringud peavad arvestama Uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Vastav nõue on üks seirekomisjoni otsusega kinnitatud läbivatest projektivaliku kriteeriumidest. Hoonete energiatõhususe investeeringutel on Uue Euroopa Bauhausiga otsene seos ning sellele on viidatud ka rakenduskavas. Esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas Uue Euroopa Bauhausi nõuetega arvestatakse.  Eelarve vastavust meetmete nimekirjaga on keeruline hinnata. Eelnõu seletuskirjas on viide, et ,,Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 366 mln eurot.’’ Vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on toetuse osakaal 330,9 mln eurot (millele on lubatud lisada omafinantseeringuna vähemalt 496,35 mln eurot). Palume EL toetuse summa korrigeerida. Samuti palume täpsustada, kas eelnõuga kaetakse ära mõlemad meetmete nimekirja sekkumised.  Eelnõu §18 lg 2 ütleb „Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.“ Eelnõu seletuskirjas ei ole seda punkti pikemalt lahti kirjutatud. Kui omafinantseering samale projektile kaetakse muu meetme laenu abil, siis tuleb sellekohane info välja tuua. Seletuskirjas palume selgitada, kuidas plaanitakse käesoleva TATi toetust ja sellega haakuva finantsinstrumendi eelnõud omavahel kombineerida ning mis tingimustel omafinantseering teisest meetmest laenuga kaetakse. Kui finantsinstrumenti pakkuva eelnõu üksikasjad on alles väljatöötamisel, siis lisada hinnanguline arvestus, mis ulatuses see käesoleva meetme täitmist mõjutab. Finantsinstrumendi eelnõuga seoste esitamisel palume tugineda „Perioodi 2021–2027 3 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ leidudele kuivõrd EL määruse 2021/1060 artikkel 58 punktid 2 ja 3 näevad ette, et rahastamisvahendeid on võimalik kasutada eelhindamisega kinnitatud turutõrke olemasolul ning programmimakseid rahastamisvahendisse enne ei tehta kui eelhindamine on lõppenud. Vastavalt meetmete nimekirjale on EL toetuse osakaal 40% ja omafinantseering 60%. Kui teatud osa projektide omafinantseeringust kaetakse teisest meetmest antava laenu abil, tekib küsimus, kas meetmes EK-le lubatud omafinantseeringu summa kogu perioodi peale ikka täitub. Näitajad 1) Eelnõu § 1 lõikes 1 on korterelamute rekonstrueerimise toetamine ja korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades nimetatud koos üheks sekkumiseks. Rakenduskava koostamisel planeeriti neid kahe sekkumisena. Kahele sekkumisele kohanduvad aga erinevad näitajad, st kui soovitakse TATis käsitleda sekkumisi koos, siis tuleb sellele eelnõu alguses konkreetselt viidata ja seletuskirjas näitajate vaates sekkumisi eristada. 2) Eelnõu § 2 lõikest 2 on puudu rakenduskava väljundnäitaja "Suurema energiatõhususega eluruumid". Palume lisada. 3) Palume eristada eelnõus väljund- ja tulemusnäitajad ning viia näitajate nimetused vastavusse rakenduskava ja meetmete nimekirjaga. Selguse eesmärgil teeme ettepaneku esitada väljundnäitajad („Suurema energiatõhususega eluruumid“ ja „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“) ning tulemusnäitajad („Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ ja „Primaarenergia aastane tarbimine“) eraldi lõigetes. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, millised näitajad kummalegi sekkumisele kohalduvad. 4) Eelnõu §-s 22 puudub viide näitajatele. Vastavalt Ühendmääruse § 4 lg 1 punktile 5 peab taotlus muuhulgas sisaldama ka näitajate infot, s.h toetuse andmise tingimuste määruse kohaseid väljund- ja tulemusnäitajad ning Eesti 2035 näitajad. 5) Eelnõu § 31 lg 2 palume lisada nõue kajastada lõpparuandes väljundnäitajate saavutatud väärtusi. Samuti peab lõpparuanne sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas projekt panustas Eesti 2035 sihtide ja eesmärkide ning asjakohaste näitajate täitmisesse. 6) Projekti järelaruandes tuleb esitada info tulemusnäitajate saavutatud väärtuste kohta vastavalt kokku lepitud näitajate metoodikale. Rakenduskava koostamise ajal kokkulepitu kohaselt kohaldub tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ mõlemale sekkumisele. Eelnõu § 31 lg 3 kohaselt kohaldub aga järelaruande kohustus vaid § 13 ja § 14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse saajale. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks järelaruandluse nõue ei kohaldu kõigile projektidele. Kui see on põhjendatud ning projektiga ei kaasne muutust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisse või primaarenergia säästu, siis palume seda selgitada. 7) Näitajate metoodikas esitatud infole tuginedes hakkab tulemusnäitajate arvutusi tegema rakendusüksus ning lisab vastava info e-toetusesse. Teeme ettepaneku ka toetuse andmise tingimustes või vähemalt seletuskirjas tulemusnäitajate andmete analüüsimise kohustus 4 RÜ ülesandena ära kirjeldada. Juhin ühtlasi tähelepanu, et mõlema tulemusnäitaja puhul on vajalik juba taotlusesse märkida näitaja algtase projekti eelselt. Võrreldes eelmise perioodiga on metoodika mõnevõrra muutunud, enam ei raporteerida mitte vähenemist vaid näitaja absoluutväärtusi enne ja pärast projekti. 8) Palume eelnõu seletuskirja lisada info toetatavate projektide oodatavate sihttasemete kohta, st kui palju suurema energiatõhususega eluruume ning parendatud korterelamutes asuvaid eluruume peaks toetuse andmise tulemusel lisanduma, samuti andmed oodatava kasvuhoonegaaside heitkoguste ning primaarenergia säästu kohta. Vastav info aitab paremini mõista eelnõu oodatavaid tulemusi. Nagu juba eelpool mainitud, siis palume ühtlasi seletuskirjas avada, millisele sekkumisele millised näitajad kohalduvad, millal ja kes (kas toetuse saaja või rakendusüksus) ning millistele andmetele tuginedes neid mõõdab. Samuti palume eelnõu seletuskirja lisada viide perioodi 2021– 2027 näitajate metoodikale. Riigiabi Eelnõu §-i 6 järgi võidakse toetuse saajale anda vähese tähtsusega abi nii VTA määruse kui ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste VTA määruse alusel. Eelnõu §-i 20 järgi võib toetust taotleda korteriühistu, mis koondab korterelamuid, milles asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Jääb selgusetuks, kuidas korteriühistu võiks olla üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. Seletuskirjas ei ole selle kohta midagi kirjutatud. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 kohaselt on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri- , soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust. Palume selgitada või muuta §-i 6. Samuti tuleb eelnõule lisada:  välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega abi määrusele)  ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega vastavale artiklile)  abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest). Tasakaalustatud regionaalne areng Täpsemad tähelepanekud on esitatud kirjaga kaasas olevas lisas 1. Peamised soovitused: 1) Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks.“ tuleks asendada sõnastusega „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate 5 elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.“ 2) Palume vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. § 14 „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab, et väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta. 3) Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei või rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist näiteks Valga linnas, kuna § 13 lõike 1 punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna sama käsitlust aluseks võttes oleks sellises (vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid võimalik teha näiteks Võru linnas ja Põlva linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg 2 sõnastus on korrektne ja piisavalt arusaadav ning kas sellest tulenev erisus Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja Põlva linnaga põhjendatud. 4) Seletuskirjas puudub analüüs ja ülevaade samalaadsete toetusmeetmete elluviimise senisest tulemusest toetuste regionaalse jagunemise vaates, seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut valitud regionaalarengut toetavate sekkumiste piisavuse ja mõju kohta. Eelkõige ei selgu:  kuidas on varasemalt sarnaste meetmete toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas on välja on toodud, et Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on madala või väga madala kinnisvara väärtusega piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab;  kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega, siis mis on olnud selle põhjused (nt taotlejate erinev võimekus, teatud piirkondade taotlejaid eelisseisundisse seadvad tingimused, puudujäägid teavituses ja nõustamises, piirkondlike infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas kavandatava meetmega varem selgunud kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas toetusmäära diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks;  kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas on selline risk maandatud, et kavandatava jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel, kelle füüsiline asukoht on piirkonnas, kus kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms. võib olla ajaliselt kiirem, kuna riskid mida kaaluda on tulenevalt kinnisvara suuremast väärtusest on väiksemad? Kas oletuslikult pikem ettevalmistusaja vajadus nõrgema konjuktuuriga piirkondades võib arvestades jooksvaks aastaks kavandatud rahalist toetuse mahtu tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-de väiksema tõenäosuse jooksva taotlemise korral toetust saada?;  millistel põhjustel on loobutud varem samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhisest toetuse andmise 6 põhimõttest, mille puhul NUTS 3 regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks eraldi osa kogu vooru eelarvest?;  Palume selguse huvides täiendada eelnõu seletuskirja mõjude peatükki informatsiooniga teiste tänaseks teada olevate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa rekonstrueerimise kiirendamisele madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades.;  Soovitame näha ette täiendavad teavitustegevused toetusmeetme avamisest ja toetusskeemi tingimuste muudatustest piirkondades, kus toetusmeetme senine kasutamine on olnud keskmisest madalam. Palume seletuskirja täiendada, vajadusel kavandada analüüsist lähtuvalt muudatused eelnõus ja esitada eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. Seletuskirja ja eelnõu täiendamisel tugineda lisaks TAT juhendile toetusmeetmete regionaalse mõju suunamiseks https://fin.ee/media/7284/download Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisa: REGO Kontroll-leht korterelamute energiatõhususe toetuse eelnõu kohta Birgit Hermann 611 3184 [email protected] 7 Meetme/TAT nimi Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Ministeerium ja kontaktisik MKM, Kaie Kunst, tel: 625 6366, e-post: [email protected] Konsultatsioon/ametlik kooskõlastus ametlik kooskõlastus RM REGO vastuse aeg ja koostaja 14.11.2022 Tarmo Kivi jah/ei märkused Meetmel on näitajate metoodikas meetmete nimekirjas märgitud puutumus jah regionaalse arenguga TATis on loodud seos „Eesti 2035“ näitajaga, eelnõu sõnastuses on selgelt Ei Hetkel eelnõus: § 1 lg 2 Toetust antakse strateegia viidatud, et TAT tegevustega panustatakse näitaja sihttaseme suunas liikumisse „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, regionaalset tasakaalustatust toetaval moel turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks. Tuleks asendada: Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike Ei Koondatud põhijäreldused on esitatud ebapiisavalt, arenguerinevuste kohta meetme valdkonnas viide analüüsile puudub. Asjakohane oleks need lisada kas mõjude peatükki või avada diferentseeritud toetusmäära kasutamise põhjendusena paragrahvi 13 selgituses seletuskirjas. Seletuskirjas on välja toodud, et rekonstrueerimised madala kinnisvara väärtusega piirkondades on pigem erandlikud. Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike Ei arenguerinevuste peamiste algpõhjuste kohta meetme valdkonnas Seletuskirjas on rakendamise statistika või hindamiste tulemuste alusel välja Ei Seletuskirjas on välja on toodud, et kogu EISi toodud varasemate sarnaste meetmete mõju regionaalsele tasakaalustatusele korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi (projektide ja toetusvahendite või väljundite-tulemuste jaotus ning võimalusel jooksul on madala või väga madala kinnisvara ebavõrdse jaotumise põhjused) (kui asjakohane) väärtusega piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab; Seletuskirjas on analüüsitud erinevaid sekkumisvõimalusi regionaalse Ei Eelnõus on kasutatud diferentseeritud toetusmäära, tasakaalustatuse suurendamiseks ning on põhjendatud sekkumis(t)e valik kuid ei selgu kas toetusmäära diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks; Kui meetmel on märgitud puutumus regionaalse arenguga ning on tuvastatavad jah Eelnõus kavandatakse toetusmäärade diferentseerimist piirkondlikud arenguerinevused meetme valdkonnas, on TATis kavandatud sekkumised regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks Seletuskirjas on analüüsist lähtuvalt toodud välja soovitav saavutatav piirkondlik ei Palume prognoosida kavandatava sekkumisega toetuse, projektide, väljundite või tulemuste jaotus (kõigi või kindlate piirkondade saavutatavat toetuse jaotust § 13 lõike 1 punktides 1, 2 lõikes), mille alusel saab meetme väljatöötaja meetme edasisel elluviimisel ja 3 toodud gruppide vahel ja hinnata kavandatud regionaalset tasakaalu suurendavate elementide sobivust ja piisavust Kui tegemist on KOVidele suunatud sekkumisega, on arvesse võetud juhendi N/A „KOVide hoonetesse ja rajatistesse suunatud investeeringutoetuste meetmete kavandamise üldised soovitused ministeeriumitele“ põhimõtteid REGO on saatnud TAT-i ülevaatamiseks PLO-le, KOV finantsjuhtimise ei osakonnale, KOV poliitika osakonnale (kui asjakohane) Soovitus 1. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks.“ tuleks asendada sõnastusega „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.“. 2. Palun vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. § 14 „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab, et väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta. Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei või rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist näiteks Valga linnas, kuna § 13 lõike 1 punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna sama käsitlust aluseks võttes oleks sellises (vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid võimalik teha näiteks Võru linnas ja Põlva linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg 2 sõnastus on korrektne ja piisavalt arusaadav ning kas sellest tulenev erisus Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja Põlva linnaga põhjendatud. 3. Seletuskirjas puudub analüüs ja ülevaade samalaadsete toetusmeetmete elluviimise senisest tulemusest toetuste regionaalse jagunemise vaates, seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut valitud regionaalarengut toetavate sekkumiste piisavuse ja mõju kohta. Eelkõige ei selgu: 1) kuidas on varasemalt sarnaste meetmete toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas on välja on toodud, et Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on madala või väga madala kinnisvara väärtusega piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab; 2) kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega, siis mis on olnud selle põhjused (nt taotlejate erinev võimekus, teatud piirkondade taotlejaid eelisseisundisse seadvad tingimused, puudujäägid teavituses ja nõustamises, piirkondlike infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas kavandatava meetmega varem selgunud kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas toetusmäära diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks; 3) kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas on selline risk maandatud, et kavandatava jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel, kelle füüsiline asukoht on piirkonnas, kus kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms. võib olla ajaliselt kiirem, kuna riskid mida kaaluda on tulenevalt kinnisvara suuremast väärtusest on väiksemad? Kas oletuslikult pikem ettevalmistusaja vajadus nõrgema konjuktuuriga piirkondades võib arvestades jooksvaks aastaks kavandatud rahalist toetuse mahtu tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-de väiksema tõenäosuse jooksva taotlemise korral toetust saada?; 4) millistel põhjustel on loobutud varem samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhisest toetuse andmise põhimõttest, mille puhul NUTS 3 regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks eraldi osa kogu vooru eelarvest? 4. Palume selguse huvides täiendada eelnõu seletuskirja mõjude peatükki informatsiooniga teiste tänaseks teada olevate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa rekonstrueerimise kiirendamisele madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. 5. Soovitame näha ette täiendavad teavitustegevused toetusmeetme avamisest ja toetusskeemi tingimuste muudatustest piirkondades, kus toetusmeetme senine kasutamine on olnud keskmisest madalam Palume seletuskirja täiendada, vajadusel kavandada analüüsist lähtuvalt muudatused eelnõus ja esitada eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. Seletuskirja ja eelnõu täiendamisel tugineda lisaks TAT juhendile toetusmeetmete regionaalse mõju suunamiseks https://fin.ee/media/7284/download
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →