Teie 01.11.2022 nr 2-1/17-0452/6735;
Majandus- ja MKM/22-1303/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.11.2022 nr 1.1-11/8709-2
[email protected]
Korterelamute energiatõhususe
toetuse tingimused
Austatud proua minister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõud, kuna selles leidub olulisi puudujääke, mis
muuhulgas võivad tingida väljamaksete peatamise Euroopa Komisjoni poolt.
Täpsemalt:
Käesolevas eelnõus ei ole täidetud kõiki horisontaalseid eeltingimusi ning arvestatud
31.05.2022. a toimunud Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 rakenduskava
variseirekomisjoni kohtumisel kinnitatud rakenduskava valikukriteeriumeid ja
valikumetoodikat, mille kohaldamine on kohustuslik kõikidele meetmetele.
Perioodi 2021–2027 rakenduskava eeltingimuste mittetäitmise korral on Euroopa Komisjonil
ühissätete määruse Artikli 15 punkt 61 alusel võimalik Eestile toimuvaid makseid kinni hoida.
Lisaks saatis Euroopa Komisjon 17.02.2022 peadirektorite tasemel ametliku kirja, milles
rõhutati horisontaalsete eeltingimuste tähtsust, Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega
arvestamise kohustuslikkust igal rakendamise tasandil, planeerimisest üksiku projektini ning
toonitati, et horisontaalsed eeltingimused on sarnaselt temaatilistele eeltingimustele maksete
peatamise aluseks. Seega peab Rahandusministeerium toetuse andmise tingimuste
kooskõlastamisel veenduma, et kõik eeltingimused on nõuetekohaselt täidetud.
Vastavalt ühendmääruses sätestatule (§ 7, § 4 lõige 1 punkt 15), tuleb nii eelnõu tekstis
kui ka seletuskirjas konkreetselt välja tuua, et projektide rahastamisel lähtutakse
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast.
Et kõik toetatavad projektid oleksid nõuetega kooskõlas, tuleb projektide valimiseks
rakendada seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumeid ja –metoodikat. Kui käesolevas
toetuse andmise tingimustes (TAT) soovitakse projektide rahastamisel rakendada
vastavushindamist, eeldab see vastavusnõuete väljatöötamist viisil, et need oleksid
valikukriteeriumitega kooskõlas. Kui lävendile vastavust hinnatakse projekte hindepunkte
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
andmata, tuleb seda seletuskirjas selgitada. Seirekomisjoni koosolekul kinnitatud läbivad
valikukriteeriumite ja valikumetoodika dokumendid leiate ka Riigi Tugiteenuste Keskuse
kodulehelt.
Toetusmeetmed peavad arvestama Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning võtma arvesse
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid. Selle kinnitamiseks tuleb täita vastav
kontroll-leht ja esitada see toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskirja lisana
ametlikult. Ühtlasi tuleb seletuskirjas viidata, et rahastatavad tegevused on kooskõlas EL
põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni
väärtustega. Võrdsuspoliitika ja keskkonna valdkonna teemaliste Harta artiklite korral
(21-26 ja 37) peab kontroll-lehel olema ristviide toetuse andmise tingimustele või
seletuskirjale, kus analüüs Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete
ja sihtidega puutumuse olemasolu kohta katab sama temaatikat, mis omakorda võivad
tingida täiendavaid nõudeid projektide vastavushindamiseks. Vajaduse korral tuleb
kehtestada täiendava erinõuded taotlejatele.
Ametlikult esitatud eelnõuga Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni
kontroll-lehte kaasas polnud. Hiljem meili teel saadetud kontroll-lehel artiklite 21-26 ning 37
juures puudusid konkreetsed viited määruse ja seletuskirja punktidele, kust oleks näha, kas ja
kuidas analüüsi tulemustega on arvestatud. Nt puuduvad viited, kust leida infot selle kohta,
kas on puutumus ligipääsetavusega, kas on vaja ning kui on, siis mida tehakse puuetega
inimeste integreerimiseks. Keskkonna puhul viide nt §-le, kus on kirjas, et DNSH põhjal ohtu
ei ole ja kui DNSH analüüsist jäi tähelepanekuid, siis millises § ja lõikes on ette nähtud
vajalikud maandamismeetmed, kriteeriumid, millele projekt peab vastama (kliimakindluse
nõue vms) – st on vaja lisada viiteid, kuidas keskkonnakaalutlustega on TATis arvestatud,
mis keskkonnakaitse meetmed on planeeritud.
Eesti pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega kooskõla ei ole
analüüsitud. Eelnõus on küll välja toodud siht „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline
ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdik „Elukeskkonna rahulolu“, kuid seletuskirjas vastav
analüüs puudub. Näitaja „Elukeskkonnaga rahulolu“ on seotud regionaalarengu kui
horisontaalse põhimõttega, aga tuginedes Sotsiaalministeeriumi eelhinnangule ja ka Uue
Euroopa Bauhausi väärtustele on puutumus lisaks ligipääsetavusega. Iga puutumust
omava horisontaalse põhimõtte kohta tuleb esitada vähemalt üks Eesti 2035 näitaja, seega
palume kindlasti lisada „Ligipääsetavuse näitaja“. Sobiva näitaja valimine ning võimalike
vajalike täiendavate tingimuste seadmine projektivalikul ja vastavushindamisel tuleb läbi
rääkida horisontaalsete põhimõtete rakendamise eest vastutavate ministeeriumitega
(Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus – Sotsiaalministeerium;
Tasakaalustatud regionaalne areng – Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond;
Keskkond ja kliima – Keskkonnaministeerium). Ligipääsetavus on ühtlasi seotud Euroopa
Liidu põhiõiguste harta artikliga 26 ning Puuetega inimeste õiguste konventsiooni
artikliga 9, mistõttu tuleb ligipääsetavuse tagamine kindlustada läbivalt tegevuste
kavandamisel ning see peab kajastuma nii toetuse andmise tingimustes, seletuskirjas kui
Hartaga kooskõla tagamise kontroll-lehel. Ametlikuks kooskõlastamiseks saadetud
eelnõus on näha, et asjaomaste ministeeriumitega läbiräägitud ei olnud.
Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas mõjude analüüsil olete lähtunud perioodi 2014–
2020 läbivatest teemadest. 2021–2027 perioodil tuleb mõjude analüüsis luua seosed Eesti
2035 aluspõhimõte ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega, milleks on sooline
võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkond/kliima ja regionaalareng.
(Praeguses analüüsis on uuritud nt mõju infoühiskonnale ja riigivalitsemise, mis vastavalt
2
Vabariigi Valitsuse määrusele „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 11 lõikele 3 kehtivad üksnes rakendusperioodile
2014–2020 ja perioodil 2021–2027 enam horisontaalsete põhimõtete hulka ei kuulu).
Analüüsi tegemisel palume tugineda toetuse andmise tingimuste koostamise
juhendmaterjalide juures olevale strateegia Eesti 2035 sihtide ja horisontaalsete põhimõtete
seoste maatriksile. Analüüsi koostamisel tuleb konsulteerida vastava valdkonna
ministeeriumiga (toodud ülal). Lisaks on seirekomisjonis kinnitatud valikumetoodika
dokumendis nõue, mis tugineb Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021-2027) § 7 lõikele 3
ning Vabariigi Valitsuse määrusele „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 48, et hindamiskriteeriumid- ja metoodika
kooskõlastatakse sõltumata rakendusskeemist Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse ja
rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises
arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse
panustamist. Rahandusministeeriumile saadetud ametlikus kooskõlastusringis
Sotsiaalministeeriumi kaasatud polnud.
Puuduolevad Eesti 2035 näitajad tuleb eelnõusse lisada ja seletuskirjas mõjude analüüsi
vastavalt täiendada. Ühtlasi palume jälgida näitajate täpset sõnastust, et tagada kooskõla
õigusaktide ja andmebaasidega.
Valikukriteeriumite kohaselt peavad projektid olema kooskõlas valdkondlike
arengukavadega. Seoseid teiste valdkondlike arengukavadega on eelnõus toodud
minimaalselt. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas kavandatav meede täidab
valdkonna strateegilisi eesmärke laiemalt.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel elukeskkonda ja hoonetesse suunatud investeeringud
peavad arvestama Uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Vastav nõue on üks seirekomisjoni
otsusega kinnitatud läbivatest projektivaliku kriteeriumidest. Hoonete energiatõhususe
investeeringutel on Uue Euroopa Bauhausiga otsene seos ning sellele on viidatud ka
rakenduskavas. Esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas Uue Euroopa Bauhausi
nõuetega arvestatakse.
Eelarve vastavust meetmete nimekirjaga on keeruline hinnata. Eelnõu seletuskirjas on
viide, et ,,Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest
perioodiks 2021–2027 366 mln eurot.’’ Vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete
nimekirjale on toetuse osakaal 330,9 mln eurot (millele on lubatud lisada
omafinantseeringuna vähemalt 496,35 mln eurot). Palume EL toetuse summa
korrigeerida. Samuti palume täpsustada, kas eelnõuga kaetakse ära mõlemad meetmete
nimekirja sekkumised.
Eelnõu §18 lg 2 ütleb „Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral
loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.“ Eelnõu seletuskirjas ei ole seda
punkti pikemalt lahti kirjutatud. Kui omafinantseering samale projektile kaetakse muu
meetme laenu abil, siis tuleb sellekohane info välja tuua. Seletuskirjas palume selgitada,
kuidas plaanitakse käesoleva TATi toetust ja sellega haakuva finantsinstrumendi eelnõud
omavahel kombineerida ning mis tingimustel omafinantseering teisest meetmest laenuga
kaetakse. Kui finantsinstrumenti pakkuva eelnõu üksikasjad on alles väljatöötamisel, siis
lisada hinnanguline arvestus, mis ulatuses see käesoleva meetme täitmist mõjutab.
Finantsinstrumendi eelnõuga seoste esitamisel palume tugineda „Perioodi 2021–2027
3
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“
leidudele kuivõrd EL määruse 2021/1060 artikkel 58 punktid 2 ja 3 näevad ette, et
rahastamisvahendeid on võimalik kasutada eelhindamisega kinnitatud turutõrke
olemasolul ning programmimakseid rahastamisvahendisse enne ei tehta kui eelhindamine
on lõppenud.
Vastavalt meetmete nimekirjale on EL toetuse osakaal 40% ja omafinantseering 60%. Kui
teatud osa projektide omafinantseeringust kaetakse teisest meetmest antava laenu abil, tekib
küsimus, kas meetmes EK-le lubatud omafinantseeringu summa kogu perioodi peale ikka
täitub.
Näitajad
1) Eelnõu § 1 lõikes 1 on korterelamute rekonstrueerimise toetamine ja korterelamute
etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades
nimetatud koos üheks sekkumiseks. Rakenduskava koostamisel planeeriti neid kahe
sekkumisena. Kahele sekkumisele kohanduvad aga erinevad näitajad, st kui soovitakse
TATis käsitleda sekkumisi koos, siis tuleb sellele eelnõu alguses konkreetselt viidata ja
seletuskirjas näitajate vaates sekkumisi eristada.
2) Eelnõu § 2 lõikest 2 on puudu rakenduskava väljundnäitaja "Suurema energiatõhususega
eluruumid". Palume lisada.
3) Palume eristada eelnõus väljund- ja tulemusnäitajad ning viia näitajate nimetused
vastavusse rakenduskava ja meetmete nimekirjaga. Selguse eesmärgil teeme ettepaneku
esitada väljundnäitajad („Suurema energiatõhususega eluruumid“ ja „Parendatud
korterelamutes asuvate eluruumide arv“) ning tulemusnäitajad („Hinnangulised
kasvuhoonegaaside heitkogused“ ja „Primaarenergia aastane tarbimine“) eraldi lõigetes.
Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, millised näitajad kummalegi sekkumisele
kohalduvad.
4) Eelnõu §-s 22 puudub viide näitajatele. Vastavalt Ühendmääruse § 4 lg 1 punktile 5 peab
taotlus muuhulgas sisaldama ka näitajate infot, s.h toetuse andmise tingimuste määruse
kohaseid väljund- ja tulemusnäitajad ning Eesti 2035 näitajad.
5) Eelnõu § 31 lg 2 palume lisada nõue kajastada lõpparuandes väljundnäitajate saavutatud
väärtusi. Samuti peab lõpparuanne sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas projekt
panustas Eesti 2035 sihtide ja eesmärkide ning asjakohaste näitajate täitmisesse.
6) Projekti järelaruandes tuleb esitada info tulemusnäitajate saavutatud väärtuste kohta
vastavalt kokku lepitud näitajate metoodikale. Rakenduskava koostamise ajal kokkulepitu
kohaselt kohaldub tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ mõlemale
sekkumisele. Eelnõu § 31 lg 3 kohaselt kohaldub aga järelaruande kohustus vaid § 13 ja §
14 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse saajale. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks
järelaruandluse nõue ei kohaldu kõigile projektidele. Kui see on põhjendatud ning
projektiga ei kaasne muutust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisse või
primaarenergia säästu, siis palume seda selgitada.
7) Näitajate metoodikas esitatud infole tuginedes hakkab tulemusnäitajate arvutusi tegema
rakendusüksus ning lisab vastava info e-toetusesse. Teeme ettepaneku ka toetuse andmise
tingimustes või vähemalt seletuskirjas tulemusnäitajate andmete analüüsimise kohustus
4
RÜ ülesandena ära kirjeldada. Juhin ühtlasi tähelepanu, et mõlema tulemusnäitaja puhul
on vajalik juba taotlusesse märkida näitaja algtase projekti eelselt. Võrreldes eelmise
perioodiga on metoodika mõnevõrra muutunud, enam ei raporteerida mitte vähenemist
vaid näitaja absoluutväärtusi enne ja pärast projekti.
8) Palume eelnõu seletuskirja lisada info toetatavate projektide oodatavate sihttasemete
kohta, st kui palju suurema energiatõhususega eluruume ning parendatud korterelamutes
asuvaid eluruume peaks toetuse andmise tulemusel lisanduma, samuti andmed oodatava
kasvuhoonegaaside heitkoguste ning primaarenergia säästu kohta. Vastav info aitab
paremini mõista eelnõu oodatavaid tulemusi. Nagu juba eelpool mainitud, siis palume
ühtlasi seletuskirjas avada, millisele sekkumisele millised näitajad kohalduvad, millal ja
kes (kas toetuse saaja või rakendusüksus) ning millistele andmetele tuginedes neid
mõõdab. Samuti palume eelnõu seletuskirja lisada viide perioodi 2021– 2027 näitajate
metoodikale.
Riigiabi
Eelnõu §-i 6 järgi võidakse toetuse saajale anda vähese tähtsusega abi nii VTA määruse kui
ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste VTA määruse alusel. Eelnõu §-i 20 järgi võib
toetust taotleda korteriühistu, mis koondab korterelamuid, milles asuvatest korteriomanditest
vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis.
Jääb selgusetuks, kuidas korteriühistu võiks olla üldist majandushuvi pakkuva teenuse
osutaja. Seletuskirjas ei ole selle kohta midagi kirjutatud. Majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse § 5 lg 3 kohaselt on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja elutähtsat
teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või
kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-
, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust
ning muud samalaadset teenust. Palume selgitada või muuta §-i 6.
Samuti tuleb eelnõule lisada:
välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega abi
määrusele)
ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega vastavale artiklile)
abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat viimase abi
andmisest ehk otsuse tegemisest).
Tasakaalustatud regionaalne areng
Täpsemad tähelepanekud on esitatud kirjaga kaasas olevas lisas 1.
Peamised soovitused:
1) Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi
vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“
eesmärkide saavutamiseks.“ tuleks asendada sõnastusega „Toetust antakse strateegia
„Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi
„Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate
5
elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval
moel.“
2) Palume vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. § 14 „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab, et
väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja
Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid
teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist
ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde
abikõlblikest kuludest projekti kohta.
3) Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei või rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei
võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist näiteks Valga linnas,
kuna § 13 lõike 1 punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna sama käsitlust aluseks võttes
oleks sellises (vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid võimalik teha näiteks Võru linnas
ja Põlva linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg 2 sõnastus on korrektne ja piisavalt
arusaadav ning kas sellest tulenev erisus Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja Põlva
linnaga põhjendatud.
4) Seletuskirjas puudub analüüs ja ülevaade samalaadsete toetusmeetmete elluviimise
senisest tulemusest toetuste regionaalse jagunemise vaates, seetõttu ei ole võimalik anda
hinnangut valitud regionaalarengut toetavate sekkumiste piisavuse ja mõju kohta.
Eelkõige ei selgu:
kuidas on varasemalt sarnaste meetmete toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas on
välja on toodud, et Kogu EISi korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on
madala või väga madala kinnisvara väärtusega piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste
koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise
kogemuse kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist
paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate kinnisvara väärtuse
gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab;
kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega, siis
mis on olnud selle põhjused (nt taotlejate erinev võimekus, teatud piirkondade taotlejaid
eelisseisundisse seadvad tingimused, puudujäägid teavituses ja nõustamises, piirkondlike
infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas
kavandatava meetmega varem selgunud kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas toetusmäära
diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks;
kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas on selline risk maandatud, et kavandatava
jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel, kelle füüsiline asukoht on piirkonnas, kus
kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms. võib
olla ajaliselt kiirem, kuna riskid mida kaaluda on tulenevalt kinnisvara suuremast
väärtusest on väiksemad? Kas oletuslikult pikem ettevalmistusaja vajadus nõrgema
konjuktuuriga piirkondades võib arvestades jooksvaks aastaks kavandatud rahalist
toetuse mahtu tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-de väiksema tõenäosuse jooksva
taotlemise korral toetust saada?;
millistel põhjustel on loobutud varem samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhisest toetuse andmise
6
põhimõttest, mille puhul NUTS 3 regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks eraldi osa
kogu vooru eelarvest?;
Palume selguse huvides täiendada eelnõu seletuskirja mõjude peatükki informatsiooniga
teiste tänaseks teada olevate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt
kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa rekonstrueerimise kiirendamisele
madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades.;
Soovitame näha ette täiendavad teavitustegevused toetusmeetme avamisest ja
toetusskeemi tingimuste muudatustest piirkondades, kus toetusmeetme senine
kasutamine on olnud keskmisest madalam.
Palume seletuskirja täiendada, vajadusel kavandada analüüsist lähtuvalt muudatused eelnõus
ja esitada eelnõu uuesti kooskõlastamiseks.
Seletuskirja ja eelnõu täiendamisel tugineda lisaks TAT juhendile toetusmeetmete regionaalse
mõju suunamiseks https://fin.ee/media/7284/download
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa: REGO Kontroll-leht korterelamute energiatõhususe toetuse eelnõu kohta
Birgit Hermann 611 3184
[email protected]
7
Meetme/TAT nimi Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused
Ministeerium ja kontaktisik MKM, Kaie Kunst, tel: 625
6366, e-post:
[email protected]
Konsultatsioon/ametlik kooskõlastus ametlik kooskõlastus
RM REGO vastuse aeg ja koostaja 14.11.2022 Tarmo Kivi
jah/ei märkused
Meetmel on näitajate metoodikas meetmete nimekirjas märgitud puutumus jah
regionaalse arenguga
TATis on loodud seos „Eesti 2035“ näitajaga, eelnõu sõnastuses on selgelt Ei Hetkel eelnõus: § 1 lg 2 Toetust antakse strateegia
viidatud, et TAT tegevustega panustatakse näitaja sihttaseme suunas liikumisse „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
regionaalset tasakaalustatust toetaval moel turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitaja
„Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks.
Tuleks asendada: Toetust antakse strateegia „Eesti
2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on
kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem
rahul olevate elanike osatähtsus“ eesmärkide
saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust toetaval
moel.
Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike Ei Koondatud põhijäreldused on esitatud ebapiisavalt,
arenguerinevuste kohta meetme valdkonnas viide analüüsile puudub. Asjakohane oleks need
lisada kas mõjude peatükki või avada
diferentseeritud toetusmäära kasutamise
põhjendusena paragrahvi 13 selgituses
seletuskirjas. Seletuskirjas on välja toodud, et
rekonstrueerimised madala kinnisvara väärtusega
piirkondades on pigem erandlikud. Kogu EISi
korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi
jooksul on need piirkonnad haaranud vaid
10% toetuste koguarvust.
Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike Ei
arenguerinevuste peamiste algpõhjuste kohta meetme valdkonnas
Seletuskirjas on rakendamise statistika või hindamiste tulemuste alusel välja Ei Seletuskirjas on välja on toodud, et kogu EISi
toodud varasemate sarnaste meetmete mõju regionaalsele tasakaalustatusele korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi
(projektide ja toetusvahendite või väljundite-tulemuste jaotus ning võimalusel jooksul on madala või väga madala kinnisvara
ebavõrdse jaotumise põhjused) (kui asjakohane) väärtusega piirkonnad haaranud vaid
10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale
ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse
kohta toetuste jagunemisel regionaalselt (nt
maakondade või mõne jagunemist paremini
näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate
kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud
lõik viitab;
Seletuskirjas on analüüsitud erinevaid sekkumisvõimalusi regionaalse Ei Eelnõus on kasutatud diferentseeritud toetusmäära,
tasakaalustatuse suurendamiseks ning on põhjendatud sekkumis(t)e valik kuid ei selgu kas toetusmäära diferentseerimine tagab
piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks
jaotumiseks;
Kui meetmel on märgitud puutumus regionaalse arenguga ning on tuvastatavad jah Eelnõus kavandatakse toetusmäärade diferentseerimist
piirkondlikud arenguerinevused meetme valdkonnas, on TATis kavandatud
sekkumised regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks
Seletuskirjas on analüüsist lähtuvalt toodud välja soovitav saavutatav piirkondlik ei Palume prognoosida kavandatava sekkumisega
toetuse, projektide, väljundite või tulemuste jaotus (kõigi või kindlate piirkondade saavutatavat toetuse jaotust § 13 lõike 1 punktides 1, 2
lõikes), mille alusel saab meetme väljatöötaja meetme edasisel elluviimisel ja 3 toodud gruppide vahel ja
hinnata kavandatud regionaalset tasakaalu suurendavate elementide sobivust ja
piisavust
Kui tegemist on KOVidele suunatud sekkumisega, on arvesse võetud juhendi N/A
„KOVide hoonetesse ja rajatistesse suunatud investeeringutoetuste meetmete
kavandamise üldised soovitused ministeeriumitele“ põhimõtteid
REGO on saatnud TAT-i ülevaatamiseks PLO-le, KOV finantsjuhtimise ei
osakonnale, KOV poliitika osakonnale (kui asjakohane)
Soovitus
1. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ näitaja „Elukeskkonna rahulolu“ eesmärkide saavutamiseks.“
tuleks asendada sõnastusega „Toetust antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“
alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks
regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.“.
2. Palun vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. § 14 „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab, et väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2
nimetamata asustusüksuse maakonnakeskusi ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib rekonstrueerimistöid
teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne
osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta.
Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei või rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1 kehtestatud
nõuete täitmist näiteks Valga linnas, kuna § 13 lõike 1 punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna sama käsitlust aluseks võttes oleks sellises
(vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid võimalik teha näiteks Võru linnas ja Põlva linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg 2 sõnastus on
korrektne ja piisavalt arusaadav ning kas sellest tulenev erisus Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja Põlva linnaga põhjendatud.
3. Seletuskirjas puudub analüüs ja ülevaade samalaadsete toetusmeetmete elluviimise senisest tulemusest toetuste regionaalse
jagunemise vaates, seetõttu ei ole võimalik anda hinnangut valitud regionaalarengut toetavate sekkumiste piisavuse ja mõju kohta.
Eelkõige ei selgu:
1) kuidas on varasemalt sarnaste meetmete toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas on välja on toodud, et Kogu EISi
korterelamute rekonstrueerimistoetuste perioodi jooksul on madala või väga madala kinnisvara väärtusega piirkonnad haaranud vaid
10% toetuste koguarvust. Palume lisada seletuskirjale ülevaade analoogsete toetusmeetmete senise kogemuse kohta toetuste
jagunemisel regionaalselt (nt maakondade või mõne jagunemist paremini näitlikustava territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate
kinnisvara väärtuse gruppide kaupa, millele ülaltoodud lõik viitab;
2) kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega, siis mis on olnud selle põhjused (nt taotlejate
erinev võimekus, teatud piirkondade taotlejaid eelisseisundisse seadvad tingimused, puudujäägid teavituses ja nõustamises,
piirkondlike infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas kavandatava meetmega varem selgunud
kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas toetusmäära diferentseerimine tagab piisava mõju toetuste regionaalselt ühtlasemaks jaotumiseks;
3) kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas on selline risk maandatud, et kavandatava jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel, kelle
füüsiline asukoht on piirkonnas, kus kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms. võib olla
ajaliselt kiirem, kuna riskid mida kaaluda on tulenevalt kinnisvara suuremast väärtusest on väiksemad? Kas oletuslikult pikem
ettevalmistusaja vajadus nõrgema konjuktuuriga piirkondades võib arvestades jooksvaks aastaks kavandatud rahalist toetuse mahtu
tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-de väiksema tõenäosuse jooksva taotlemise korral toetust saada?;
4) millistel põhjustel on loobutud varem samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24
„Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhisest toetuse andmise põhimõttest,
mille puhul NUTS 3 regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks eraldi osa kogu vooru eelarvest?
4. Palume selguse huvides täiendada eelnõu seletuskirja mõjude peatükki informatsiooniga teiste tänaseks teada olevate Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatavate meetmete kohta, mis aitavad kaasa rekonstrueerimise kiirendamisele
madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades.
5. Soovitame näha ette täiendavad teavitustegevused toetusmeetme avamisest ja toetusskeemi tingimuste muudatustest piirkondades,
kus toetusmeetme senine kasutamine on olnud keskmisest madalam
Palume seletuskirja täiendada, vajadusel kavandada analüüsist lähtuvalt muudatused eelnõus ja esitada eelnõu uuesti
kooskõlastamiseks.
Seletuskirja ja eelnõu täiendamisel tugineda lisaks TAT juhendile toetusmeetmete regionaalse mõju suunamiseks
https://fin.ee/media/7284/download