dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal

Rahandusministeerium · 22. november 2022
Viit
1.1-27/9230-1
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Karin Kondor-Tabun (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Euroopa Liidu poliitika talitus)

Failid

  • 📎1.1-279230-1 22.11.2022 Väljaminev kiri.asice1259 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 22.11.2022 nr 1.1-27/9230-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliselt abistamiseks 2023. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: Protokolli märgitava otsuse eelnõu, 1 lehel Seletuskiri, 6 lehel Karin Kondor-Tabun 611 3138 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal“ 1. Sissejuhatus Euroopa Liit (EL), selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused on alates Venemaa agressioonisõja algusest mobiliseerinud 19,7 miljardit eurot Ukraina majandusliku, sotsiaalse ja rahalise vastupidavuse toetuseks. See sisaldab 12,4 miljardit eurot EL (sh makromajanduslik finantsabi – MFA) ja Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga laene, mis on täielikult või osaliselt ELi eelarvest garanteeritud, aga ka 7,3 miljardi euro ulatuses abi liikmesriikidelt. Lisaks on Euroopa rahutagamisrahastu raames antud sõjalist abi 3,2 miljardit eurot. Sõja jätkudes on oodata, et Ukraina lühiajaline rahastamisvajadus püsib suurena ka 2023. aastal. Selleks teeb komisjon ettepanekud:  luua uue määrusega vahend Ukraina toetamiseks (makromajanduslik finantsabi +, MFA+) 2023. aastaks1;  muuta EL 2021-2027 pikaajalise eelarve määrust2;  muuta EL finantsmäärust3. Uus laenuinstrument Ukrainale makrofinantsabi andmiseks võimaldab struktureeritud ja ettearvataval moel jätkata Ukraina rahalist abistamist 2023. aastal mahus kuni 18 miljardit eurot. Selleks laenab Euroopa Komisjon EL eelarve puhvri (vahe eelarve kulude ülempiiri ja tulude ehk omavahendite ülempiiri vahel) tagatisel turgudelt ning seejärel Ukrainale edasi. Intressikulud katavad liikmesriigid, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse. Ukraina laenuinstrumendi loomise õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artikkel 212 ja nõukogu otsus vajab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Sihistatud muudatusettepanek pikaajalise EL eelarve (MFF) määruse kohta võimaldab MFF puhvri arvelt garanteerida lisaks liikmesriikidele antavatele laenudele ka Ukrainale 2023. ja 2024. aastal antavaid laene. See muudatus tagab, et liikmesriikidel pole tarvis pakkuda eraldi kahepoolseid garantiisid. Mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 312 ning vastuvõtmine eeldab EL nõukogus liikmesriikide ühehäälsust. EL finantsmäärusemuutmisega laiendatakse seni EL Taastekava jaoks kehtinud hajutatud rahastamisstrateegiat kõigile EL poolt võetavatele laenudele, sh Ukraina toetuseks. See vähendab ELi finantsriske ning ka finantskulusid olukorras, kus komisjonile on ülesandeks antud emiteerida suures mahus võlakirju ja olukord finantsturgudel on keeruline. Ettepanek põhineb EL toimimise lepingu artikli 322 lõikel 1 ning vajab nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rajatakse instrument Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makro-finantsabi +), COM (2022) 597 final 2 Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 COM (2022) 595 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina COM(2022) 596 final 1 EL nõukogu käsitleb komisjoni ettepanekuid kiireloomulisena: eesmärk on heakskiitev otsus langetada 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisel, et esimese väljamakse Ukrainale saaks teha juba jaanuaris 2023. aastal. Seletuskirja on koostanud Karin Kondor-Tabun, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik ([email protected]) ja Andres Kuningas, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja ([email protected]) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. EL asja sisu ja võrdlev analüüs Makromajanduslik finantsabi + EL on Ukrainale 2022. aastal eraldanud makromajanduslikku finantsabi 7,2 miljardit eurot. Seda abi on antud väga soodsate laenudena ja subsideerides ka intressimakseid. Eraldatud abist 4,2 miljardit eurot maksti välja oktoobri keskpaigaks ning ülejäänud 3 miljardit eurot peaks jõudma Ukrainasse aasta lõpuks. Senised abi andmise otsused on tehtud jooksvalt ja igal korral eraldi, hõlmates korraga paar kuud. Sellised killustunud otsused, mille juures on olnud ka erinevad tagatised (EL eelarve, liikmesriikide garantiid) on olnud aeganõudev ning administratiivselt kohmakas. Seetõttu pakubki komisjon 2023. a tarbeks korrapärasemat raamistikku finantsabi suunamiseks Ukrainale, milles oleks samas piisavalt paindlikkust arvestamaks muutlike oludega. Rahvusvaheline Valuutafond on koostöös Ukraina ametivõimudega hinnanud 2023. aasta rahastamise puudujäägiks 3 kuni 4 miljardit eurot kuus. Selle lünga täitmine on vajalik, et säilitada riigi olulised funktsioonid ja tagada makromajanduslik stabiilsus, mida lisaks koormab vajadus taastada Venemaa poolt hävitatud kriitiline infrastruktuur. Seetõttu on oluline, et EL poolne uus toetus otsustatakse ja rakendatakse nii kiiresti kui võimalik. Vahend pakub lühiajalist finantsabi raamistikku väga soodsate laenude kujul riigi toimimise toetuseks prognoositaval, korrapärasel ja õigeaegsel moel, sealhulgas kriitilise infrastruktuuri taastamiseks ja esmaseks toeks jätkusuutliku sõjajärgse ülesehitamise suunas ning toetada Ukrainat tema teel Euroopa integratsioonis. Komisjoni ettepaneku järgi subsideeriks EL nende laenude Ukraina intressikulu. See subsiidium rahastatakse liikmesriikide EL eelarve sihtotstarbeliste maksetega vähemalt kuni 2027. aasta lõpuni. Lisaks näeb ettepanek võimalust täiendavateks vabatahtlikeks sihtotstarbelisteks sissemakseteks nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikide ja osapoolte poolt, mille arvelt saaks Ukrainale anda tagastamatut toetust. Makromajanduslik finantsabi on erandlik hädaabivahend, mille eesmärk on tõsiste maksebilansi raskuste lahendamine kolmandates riikides. Käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek võtab arvesse ka varasemate makromajandusliku finantsabi programmide järelhindamiste soovitusi. See instrument aitab leevendada Ukraina lühiajalisi rahastamisvajadusi 2023. aastal, arvestades praegusi erakorralisi olusid. Sellega seotud aruandlusnõuete ja poliitikatingimuste eesmärk on tagada tõhusus, läbipaistvus ja aruandekohustus. Instrumendi raames antava toetuse tingimusena nõutaks Ukrainalt õigusriigi põhimõtete edasist tugevdamist, hea juhtimistava, pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete rakendamist. Seega saab toetus olema üha enam suunatud Ukraina institutsioonide tugevdamisele ja eduka ülesehitustöö ettevalmistamisele, et igati toetada Ukraina jõupingutusi EL liikmekssaamise teel. 2 12 kuu jooksul antavate laenude kogusumma on kuni 18 miljardit eurot, mis vastab keskmiselt 1,5 miljardile eurole kuus. See summa täiendab seni antud abi. Liikmesriikide (vabatahtlikest) sissemaksetest (väline sihtotstarbeline tulu) kasutatakse järgmistel eesmärkidel: - Laenu intressikulude toetus – sihtmahtu ei saa ette seada, kuna kulud sõltuvad laenu tegelikust intressist. Liikmesriigid osaleksid vastavalt oma proportsionaalsele osale EL RKTs; - Tagastamatu toetus vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud tegevustele; või - Tagastamatu toetus, mis suunatakse naabrus-, arengu- ja rahvusvahelisse koostöö meetme ja/või humanitaarabi meetme kaudu tegevusteks Ukrainas. Laenu intressikulude toetuse ja liikmesriigi soovi korral täiendava tagastamatu toetuse maksmiseks sõlmitakse liikmesriikide ja komisjoni vahel nö rahalise osaluse kokkulepped (contribution agreement), millega liikmesriigid kinnitavad, et on valmis intressimakseid sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse tasuma. Komisjon kavatseb anda rahastamisvahendi raames pika tähtajaga laene (maksimaalne kestus 35 aastat) ja ilma põhiosa tagasimaksmiseta enne 2033. aastat. Väljamakseid saab korraldada paindlikult ja kiiresti vastavalt Ukrainlase vajadustele 2023. aasta jooksul. Neid võiks ette näha kord kvartalis. 6 kuu möödudes hinnatakse olukorda ning aktuaalseid vajadusi, et kinnitada abi ja selle tingimuslikkuse jätkuvat asjakohasust. Osa 1, üldosa artiklid 1-5: instrumendi sisu, eesmärgid, toetatavad valdkonnad, instrumendi raames antava abi maht, liikmesriikide ja kolmandate osapoolte panuste defineerimine. Osa 2, tingimused artiklid 6-8: toetuse eeltingimused, vastastikkuse mõistmise memorandumi sisu- ja protseduurilised nõuded, aruandluse nõuded. Osa 3, abi rakendamise üldtingimused artiklid 9-13: abi ülekandmine, abi vähendamise, peatamise ja tühistamise tingimused, abi kasutamise hindamine, EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi teavitamine. Osa 4, abi rakendamise eritingimused, artiklid 14-16: vahendite laenamise ja edasi laenamise tingimused, intressitoetus, tagastamatu abi rahastamislepingu tingimused. Osa 5, lõppsätted artiklid 17-19: komitoloogia protseduur, instrumendi kasutamise aasta- aruanne, jõustumine ja avaldamine. Finantsmääruse muudatusettepanek Komisjoni ettepanek on muuta finantsmäärust, et võimaldada komisjonil kasutada kõigi ELi nimel võetavate laenude puhul hajutatud rahastamisstrateegiat. Hajutatud (nimetatakse ka diversifitseeritud või mitmekesine) rahastamisstrateegia tähendab, et kombineeritakse erinevaid rahastamisinstrumente (nt erineva tähtajaga võlakirjad) ja rahastamistehnikaid (nt oksjonid, sündikaattehingud) ning tagatakse avatud ja läbipaistev suhtlus turuosalistega. Seni on hajutatud rahastamisstrateegiat kasutatud 2020. aastal kokku lepitud EL Taastekava rahastamiseks vajalike laenude puhul. Teiste ELi poolt võetud laenude puhul (rahastamaks makromajandusliku finantsabi laene kolmandatele riikidele, maksebilansi toetuseks euroala välistele liikmesriikidele ning töötusriskide leevendamiseks COVID kriisis liikmesriikides) on iga ELi võetud laen otse edasi laenatud samadel tingimustel kui laenu tolle võtmise hetkel saadi. Ettepaneku järgi rakendataks tulevikus kõikide laenude puhul, st Ukrainale antavate laenude puhul, hajutatud rahastamisstrateegiat. Seega ei oleks konkreetne ELi poolt võetav laen otseselt seotud edasi antava laenu tingimustega. Niimoodi saab teha makseid laenude saajatele kokkulepitud ja regulaarse graafiku alusel, sõltumata täpsest võlakirjade müümise ajast. Selline 3 lähenemine võimaldab laenu võtmisel rohkem arvestada turuolukorda, laenu saab võtta just siis kui olukord on soodsam. See annab ka võimaluse Ukrainale anda laenu parematel tingimustel (nt laenu põhiosa tagasimaksega alustamine 2033. aastal), mida otseselt samadel tingimustel edasi antavad laenud ei võimaldaks, kui turul selle jaoks piisavalt huvi ei ole. Lisaks ei konkureeriks ELi erinevad laenuprogrammid omavahel investorite huvi eest. Laenukulud hüvitaksid endiselt laenude lõppsaajad, hüvitamine põhineks ühtse kulude jaotamise metoodikal, mis tagab proportsionaalse kulude jagunemise laenusaajate vahel (sama süsteem kehtib praegu Taastekava laenude puhul). Nii Euroopa Stabiilsusmehhanism kui Euroopa Investeerimispank kasutavad samuti hajutatud rahastamise põhimõtet oma laenuandmise tegevuse finantseerimiseks ja edasiantavate laenude intressimäärade kujundamisel. Finantsmäärusesse lisatakse ettepaneku järgi artikkel 220a, mis sätestab, et komisjon rakendab hajutatud rahastamisstrateegiat makromajanduslike finantsabi programmide ja taastekava programmide rahastamiseks. Artiklist 220 kustutatakse punktid 2 ja 7, mis läheksid vastuollu selle rahastamisstrateegia kasutamisega (et laenutähtaegu ei saa ümber kujundada ning kogutud, kuid veel välja maksmata vahendeid ei saa kasutada muuks kui abi andmiseks sellele riigile, kelle tarbeks laen võeti). Pikaajalise EL eelarve (MFF – multiannual financial framework) määrus MFF määruse muudatus võimaldab Ukrainale antavaid laene garanteerida MFF puhvri alusel. MFF puhver (headroom – inglise keeles) on vahe, palju komisjonil on omavahendite otsuse alusel õigus liikmesriikidelt maksimaalselt sissemakseid EL eelarvesse küsida (nn omavahendite lagi ehk ülemmäär) ja palju on kokkulepitud MFF kulude tase (nn MFF lagi ehk ülemmäär). Kehtiva omavahendite otsuse järgi on omavahendite ülemmäär 1,4% EL RKT-st, aga MFF ülemmäär on ca 1% EL RKT-st. Kehtiva MFF määruse alusel on MFF puhvri alusel võimalik garanteerida vaid liikmesriikidele antavaid finantsabi laene. Nüüd laiendatakse MFF määruse muudatusettepanekuga seda konkreetselt vaid Ukrainale 2023. ja 2024. aastal antavate laenudele. Ukrainale antakse laenu ELi aluslepingu artikkel 212 alusel, mis annab ELile õiguse võtta kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Seega on laiendamine piiratud vaid Ukrainale ja vaid 2023.-2024. aastatel antava laenuga. Sihitud ja piiratud muudatus MFF määruses võimaldab toetust anda struktureeritult ja korraga terveks aastaks. 3. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastavus MFA+ määruse ettepanek on tehtud EL toimimise lepingu artikli 212 alusel ja ei riiva subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Liikmesriikide individuaalne võime Ukrainat toetada on piiratud. Koos on võimalik kaasata kõigi liikmesriikide osalusel rohkem ja väiksemate kuludega vahendeid, millega Ukrainat toetada. Samuti on Ukraina ametiasutustel lihtsam toime tulla väiksema arvu partneritega ja ühtlustatud tingimustega. Kavandatav rahaline toetus põhineb parimatel teadaolevatel Ukraina rahastamisvajaduste hinnangul. EL poolseks panuseks oleks keskmiselt 1,5 miljardit eurot kuus. EL finantsmääruse ja MFF määruse õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artikkel 312. Need algatused kuuluvad poliitikavaldkonna alla, mis on ELi ainupädevuses. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõte ei kohaldu. EL finantsmääruse muudatus hajutatud rahastamisstrateegia kasutuselevõtu kohta on proportsionaalne, kuna see on vajalik soodsatel tingimustel turult laenu saamiseks, et rahastada erinevaid programme, sh Ukraina toetuseks. Ilma selle muudatuseta oleksid kulud suuremad ning suurem risk, et soodsatel tingimustel ei oleks võimalik kokkulepitud mahus raha laenata. 4 MFF määruse muudatus on proportsionaalne kriitilise ja kiire vajaduse tõttu luua instrument Ukraina toetuseks, mida saab rakendada alles siis, kui hetkel liikmesriikidele antavatele laenudele kehtiv garantii üle MFF lagede kuni omavahendite laeni on laiendatud Ukrainale antavatele laenudele aastatel 2023 ja 2024. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Kavandatud MFA+ määruse vormis Ukrainale toetuse andmine võimaldab abi anda suuremas mahus, kiiremini ja paindlikumalt valitsevale olukorrale reageerides. Finantsmääruse muudatus peaks kaasa tooma väiksema kulu ELi võetud laenude teeninduseks. Kuna MFA+ määruse ettepaneku järgi kataksid Ukrainale antava laenu intressi- ja muud kulud Ukraina asemel liikmesriigid, siis sisuliselt toob see väiksemad kulud liikmesriikidele võrreldes olukorraga, kus hajutatud rahastamisstrateegiat ei kasutataks. Praeguses majandusolukorras on intressimäärad kasvanud, mistõttu on veelgi olulisem astuda samme laenukulude madalamana hoidmiseks. MFF määruse muudatuse tulemuseks on see, et liikmesriigid garanteerivad Ukrainale edasi antud laene MFF puhvri arvelt. Varasemad makromajandusliku finantsabi toetuslaenud olid garanteeritud kas EL eelarve arvelt (planeerides kulud EL eelarve kululagede piires) või viimati liikmesriikide kahepoolsete eelarveväliste tagatiste kaudu. MFF määruse muudatusega võimaldatakse MFF puhvri arvelt erandkorras garanteerida lisaks vajadusel liikmesriikidele antavatele laenudele ka Ukraina 2023.-2024. aasta laene 18 miljardi ulatuses. Igal juhul on liikmesriigid vastutavad Ukrainale antud laenude tagasimaksmise eest. Tulenevalt sellest, et liikmesriigid võtavad kohustuse tasuda Ukraina soovi korral intressikulud Ukrainale edasi antavate laenude eest ise, siis suurenevad ka Eesti kulud, mis makstakse EL eelarvesse. Intressikulud jaotatakse liikmesriikide vahel RKT alusel ehk majanduse suuruse alusel. Eesti osakaal ELi RKT-st on praegu 0,21%. Kui eeldada intressikuludeks keskmiselt 3,5% aastas ehk 18 miljardi euro suuruse laenu korral 630 miljonit eurot, siis Eesti osa intressikuludes oleks 1,32 mln eurot aastas. See lisanduks Eesti sissemaksele EL eelarvesse. Tegemist on kuluga alates 2024. aastast, mida ei ole riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud. Otsuse heaks liitmisel EL tasandil planeeritakse see kulu järgmisesse RESi ja eelarvesse. 2023- 2026 aasta riigi eelarvestrateegia kohaselt on 2024. aasta Eesti EL makse prognoos 380 miljonit eurot, mis tähendab, et makse suureneks 0,35% võrra. Tegelikud lõplikud kulud sõltuvad intressimääradest laenu võtmise ajal. Kui EL ühiselt laenu ei võtaks, siis peaks Ukraina toetuseks riigid ise laenu võtma, et seda Ukrainale edasi laenata. Intressikulud oleksid sellisel juhul Eesti jaoks kahtlemata suuremad, kuna ELil on AAA-reiting, mis tagab soodsama intressikulu. Eesti maksimaalne osa laenu tagamisel läbi pikaajalise EL eelarve puhvri on 18 miljardilise laenu puhul 38 miljonit eurot arvestades Eesti praegust osakaalu ELi RKT-s (0,21% 18 miljardist). 5. Valitsuse seisukohad ja selgitused MFA+ määrus: 5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi võimaldamist Ukrainale kuni 18 miljardi euro ulatuses, mis makstakse välja osades 2023. ja 2024. aasta jooksul. Erinevatel hinnangutel on Ukraina rahastamise puudujääk 2023. aastal umbes 40 miljardit eurot, millest EL kavandab ühise panusena pakkuda makromajandusliku finantsabi laene kuni 18 miljardit eurot ehk 1,5 miljardit eurot kuus. Laene kasutatakse Ukraina eelarve toetuseks, kriitilise infrastruktuuri, tervishoiu, haridus- ja muu sotsiaalse infrastruktuuri, riigi reformide 5 toetuseks, Sellele toele lisanduvad veel ka EL poolt ühiselt pakutav sõjaline- , humanitaar- ja muu abi ning liikmesriikide bilateraalsed toetused. 5.2 Eesti toetab Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi laenude intressikulude katmist liikmesriikide sihtotstarbeliste EL eelarve maksete arvelt. Ukraina toetusinstrumendiga antakse soodustingimustel laene. Need laenud peaksid olema väga soodsad ja samuti peaks kasvama tagastamatu abi osakaal Ukraina toetuses. Kuna EL eelarve selliseid kulusid praeguses seisus katta ei suuda, siis luuakse võimalus, et liikmesriikidel ja ka kolmandatel osapooltel oleks võimalik teha selleks otstarbeks makseid EL eelarvesse. Nimetatud intressimakseid tehakse esimene kord 2024. aastal. Finantsmääruse muudatus: 5.3 Eesti toetab EL poolt kõigi võetavate laenude puhul hajutatud rahastamisstrateegia kohaldamist, et tagada erinevate EL laenuprogrammide rahastamiseks soodsamad laenutingimused, sh Ukrainale antud laenude suhtes. Hajutatud rahastamisstrateegia kohaldamine kõigi ELi võetavate laenude puhul võimaldab laenu võtmisel rohkem arvestada turuolukorda, laenu saab võtta just siis kui turuolukord on soodsam, mitte ei olda sunnitud laenu võtma siis, kui peab väljamakseid tegema. Momendil kasutatakse hajutatud rahastamisstrateegiat EL Taastekava laenude rahastamisel. Ühtse strateegia kasutamine tagab ka, et ELi erinevad laenuprogrammid ei konkureeri omavahel investorite huvi eest. MFF määruse muudatus: 5.4 Eesti toetab Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 määruse muutmist, et võimaldada 2023. ja 2024. aastal Ukrainale antava laenu garanteerimist pikaajalise EL eelarve ülemmäära (maksimaalne kokkulepitud kulude tase) ja omavahendite ülemmäära (maksimaalne omavahendite tase) vahe arvelt, et tagada Ukraina stabiilsem ja pikaajalisem toetus. MFF määrusesse tehtav sihistatud muudatus võimaldab lisaks liikmesriikidele edasi antavatele ELi laenudele tagada 2023. ja 2024. aastal ka Ukrainale edasi antavaid EL poolt võetud laene. See tähendab, et Ukraina laenude tagamiseks ei pea kasutama EL eelarve eraldisi ega riiklikke tagatisi. Ilma selle muudatuseta peaks kas suurendama pikaajalise EL eelarve ülemmäärasid, vähendama kokkulepitud ELi programmide mahte või küsima täiendavalt liikmesriikide tagatisi. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Komisjoni ettepanekuid ja seisukohtade eelnõud tutvustati koordinatsioonikogus 16. novembril 2022. a. Eraldi arvamuse on esitanud Välisministeerium, mis on nii seletuskirjas kui ka seisukohtades arvestatud. 6 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta, mis on seotud Ukraina rahalise abistamisega Euroopa Liidu poolt 2023. aastal: 1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rajatakse instrument Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makro-finantsabi +) - Eesti toetab Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi võimaldamist Ukrainale kuni 18 miljardi euro ulatuses, mis makstakse välja osades 2023. ja 2024. aasta jooksul. - Eesti toetab Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi laenude intressikulude katmist liikmesriikide sihtotstarbeliste Euroopa Liidu eelarve maksete arvelt. 1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina - Eesti toetab Euroopa Liidu poolt kõigi võetavate laenude puhul hajutatud rahastamisstrateegia kohaldamist, et tagada erinevate Euroopa Liidu laenuprogrammide rahastamiseks soodsamad laenutingimused, sh Ukrainale antud laenude suhtes. 1.3 Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 - Eesti toetab Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 määruse muutmist, et võimaldada 2023. ja 2024. aastal Ukrainale antava laenu garanteerimist pikaajalise eelarve ülemmäära (maksimaalne kokkulepitud kulude tase) ja omavahendite ülemmäära (maksimaalne omavahendite tase) vahe arvelt, et tagada Ukraina stabiilsem ja pikaajalisem toetus. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel