Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 22.11.2022 nr 1.1-27/9230-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta
Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
ettepanekute kohta Ukraina rahaliselt abistamiseks 2023. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
Protokolli märgitava otsuse eelnõu, 1 lehel
Seletuskiri, 6 lehel
Karin Kondor-Tabun 611 3138
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina
rahaliseks abistamiseks 2023. aastal“
1. Sissejuhatus
Euroopa Liit (EL), selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused on alates Venemaa
agressioonisõja algusest mobiliseerinud 19,7 miljardit eurot Ukraina majandusliku, sotsiaalse
ja rahalise vastupidavuse toetuseks. See sisaldab 12,4 miljardit eurot EL (sh makromajanduslik
finantsabi – MFA) ja Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja
Arengupanga laene, mis on täielikult või osaliselt ELi eelarvest garanteeritud, aga ka 7,3
miljardi euro ulatuses abi liikmesriikidelt. Lisaks on Euroopa rahutagamisrahastu raames antud
sõjalist abi 3,2 miljardit eurot. Sõja jätkudes on oodata, et Ukraina lühiajaline rahastamisvajadus
püsib suurena ka 2023. aastal. Selleks teeb komisjon ettepanekud:
luua uue määrusega vahend Ukraina toetamiseks (makromajanduslik finantsabi +,
MFA+) 2023. aastaks1;
muuta EL 2021-2027 pikaajalise eelarve määrust2;
muuta EL finantsmäärust3.
Uus laenuinstrument Ukrainale makrofinantsabi andmiseks võimaldab struktureeritud ja
ettearvataval moel jätkata Ukraina rahalist abistamist 2023. aastal mahus kuni 18 miljardit
eurot. Selleks laenab Euroopa Komisjon EL eelarve puhvri (vahe eelarve kulude ülempiiri ja
tulude ehk omavahendite ülempiiri vahel) tagatisel turgudelt ning seejärel Ukrainale edasi.
Intressikulud katavad liikmesriigid, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse. Ukraina
laenuinstrumendi loomise õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artikkel 212 ja nõukogu
otsus vajab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
Sihistatud muudatusettepanek pikaajalise EL eelarve (MFF) määruse kohta võimaldab MFF
puhvri arvelt garanteerida lisaks liikmesriikidele antavatele laenudele ka Ukrainale 2023. ja
2024. aastal antavaid laene. See muudatus tagab, et liikmesriikidel pole tarvis pakkuda eraldi
kahepoolseid garantiisid. Mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise õiguslik alus on ELi
toimimise lepingu artikkel 312 ning vastuvõtmine eeldab EL nõukogus liikmesriikide
ühehäälsust.
EL finantsmäärusemuutmisega laiendatakse seni EL Taastekava jaoks kehtinud hajutatud
rahastamisstrateegiat kõigile EL poolt võetavatele laenudele, sh Ukraina toetuseks. See
vähendab ELi finantsriske ning ka finantskulusid olukorras, kus komisjonile on ülesandeks
antud emiteerida suures mahus võlakirju ja olukord finantsturgudel on keeruline. Ettepanek
põhineb EL toimimise lepingu artikli 322 lõikel 1 ning vajab nõukogus kvalifitseeritud
häälteenamust.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rajatakse instrument Ukraina toetamiseks 2023. aastal
(makro-finantsabi +), COM (2022) 597 final
2
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom)
2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 COM (2022) 595
3
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046
seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina COM(2022) 596 final
1
EL nõukogu käsitleb komisjoni ettepanekuid kiireloomulisena: eesmärk on heakskiitev otsus
langetada 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisel, et esimese
väljamakse Ukrainale saaks teha juba jaanuaris 2023. aastal.
Seletuskirja on koostanud Karin Kondor-Tabun, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika
osakonna nõunik (
[email protected]) ja Andres Kuningas, EL ja rahvusvahelise
koostöö osakonna juhataja (
[email protected]) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika
asekantsler Sven Kirsipuu (
[email protected]).
2. EL asja sisu ja võrdlev analüüs
Makromajanduslik finantsabi +
EL on Ukrainale 2022. aastal eraldanud makromajanduslikku finantsabi 7,2 miljardit eurot.
Seda abi on antud väga soodsate laenudena ja subsideerides ka intressimakseid. Eraldatud abist
4,2 miljardit eurot maksti välja oktoobri keskpaigaks ning ülejäänud 3 miljardit eurot peaks
jõudma Ukrainasse aasta lõpuks. Senised abi andmise otsused on tehtud jooksvalt ja igal korral
eraldi, hõlmates korraga paar kuud. Sellised killustunud otsused, mille juures on olnud ka
erinevad tagatised (EL eelarve, liikmesriikide garantiid) on olnud aeganõudev ning
administratiivselt kohmakas. Seetõttu pakubki komisjon 2023. a tarbeks korrapärasemat
raamistikku finantsabi suunamiseks Ukrainale, milles oleks samas piisavalt paindlikkust
arvestamaks muutlike oludega.
Rahvusvaheline Valuutafond on koostöös Ukraina ametivõimudega hinnanud 2023. aasta
rahastamise puudujäägiks 3 kuni 4 miljardit eurot kuus. Selle lünga täitmine on vajalik, et
säilitada riigi olulised funktsioonid ja tagada makromajanduslik stabiilsus, mida lisaks koormab
vajadus taastada Venemaa poolt hävitatud kriitiline infrastruktuur. Seetõttu on oluline, et EL
poolne uus toetus otsustatakse ja rakendatakse nii kiiresti kui võimalik.
Vahend pakub lühiajalist finantsabi raamistikku väga soodsate laenude kujul riigi toimimise
toetuseks prognoositaval, korrapärasel ja õigeaegsel moel, sealhulgas kriitilise infrastruktuuri
taastamiseks ja esmaseks toeks jätkusuutliku sõjajärgse ülesehitamise suunas ning toetada
Ukrainat tema teel Euroopa integratsioonis. Komisjoni ettepaneku järgi subsideeriks EL nende
laenude Ukraina intressikulu. See subsiidium rahastatakse liikmesriikide EL eelarve
sihtotstarbeliste maksetega vähemalt kuni 2027. aasta lõpuni. Lisaks näeb ettepanek võimalust
täiendavateks vabatahtlikeks sihtotstarbelisteks sissemakseteks nii liikmesriikide kui ka
kolmandate riikide ja osapoolte poolt, mille arvelt saaks Ukrainale anda tagastamatut toetust.
Makromajanduslik finantsabi on erandlik hädaabivahend, mille eesmärk on tõsiste
maksebilansi raskuste lahendamine kolmandates riikides. Käesolev makromajandusliku
finantsabi ettepanek võtab arvesse ka varasemate makromajandusliku finantsabi programmide
järelhindamiste soovitusi. See instrument aitab leevendada Ukraina lühiajalisi
rahastamisvajadusi 2023. aastal, arvestades praegusi erakorralisi olusid. Sellega seotud
aruandlusnõuete ja poliitikatingimuste eesmärk on tagada tõhusus, läbipaistvus ja
aruandekohustus.
Instrumendi raames antava toetuse tingimusena nõutaks Ukrainalt õigusriigi põhimõtete edasist
tugevdamist, hea juhtimistava, pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete rakendamist. Seega
saab toetus olema üha enam suunatud Ukraina institutsioonide tugevdamisele ja eduka
ülesehitustöö ettevalmistamisele, et igati toetada Ukraina jõupingutusi EL liikmekssaamise teel.
2
12 kuu jooksul antavate laenude kogusumma on kuni 18 miljardit eurot, mis vastab keskmiselt
1,5 miljardile eurole kuus. See summa täiendab seni antud abi. Liikmesriikide (vabatahtlikest)
sissemaksetest (väline sihtotstarbeline tulu) kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
- Laenu intressikulude toetus – sihtmahtu ei saa ette seada, kuna kulud sõltuvad laenu
tegelikust intressist. Liikmesriigid osaleksid vastavalt oma proportsionaalsele osale EL RKTs;
- Tagastamatu toetus vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud tegevustele; või
- Tagastamatu toetus, mis suunatakse naabrus-, arengu- ja rahvusvahelisse koostöö
meetme ja/või humanitaarabi meetme kaudu tegevusteks Ukrainas.
Laenu intressikulude toetuse ja liikmesriigi soovi korral täiendava tagastamatu toetuse
maksmiseks sõlmitakse liikmesriikide ja komisjoni vahel nö rahalise osaluse kokkulepped
(contribution agreement), millega liikmesriigid kinnitavad, et on valmis intressimakseid
sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse tasuma.
Komisjon kavatseb anda rahastamisvahendi raames pika tähtajaga laene (maksimaalne kestus
35 aastat) ja ilma põhiosa tagasimaksmiseta enne 2033. aastat. Väljamakseid saab korraldada
paindlikult ja kiiresti vastavalt Ukrainlase vajadustele 2023. aasta jooksul. Neid võiks ette näha
kord kvartalis. 6 kuu möödudes hinnatakse olukorda ning aktuaalseid vajadusi, et kinnitada abi
ja selle tingimuslikkuse jätkuvat asjakohasust.
Osa 1, üldosa artiklid 1-5: instrumendi sisu, eesmärgid, toetatavad valdkonnad, instrumendi
raames antava abi maht, liikmesriikide ja kolmandate osapoolte panuste defineerimine.
Osa 2, tingimused artiklid 6-8: toetuse eeltingimused, vastastikkuse mõistmise memorandumi
sisu- ja protseduurilised nõuded, aruandluse nõuded.
Osa 3, abi rakendamise üldtingimused artiklid 9-13: abi ülekandmine, abi vähendamise,
peatamise ja tühistamise tingimused, abi kasutamise hindamine, EL nõukogu ja Euroopa
Parlamendi teavitamine.
Osa 4, abi rakendamise eritingimused, artiklid 14-16: vahendite laenamise ja edasi laenamise
tingimused, intressitoetus, tagastamatu abi rahastamislepingu tingimused.
Osa 5, lõppsätted artiklid 17-19: komitoloogia protseduur, instrumendi kasutamise aasta-
aruanne, jõustumine ja avaldamine.
Finantsmääruse muudatusettepanek
Komisjoni ettepanek on muuta finantsmäärust, et võimaldada komisjonil kasutada kõigi ELi
nimel võetavate laenude puhul hajutatud rahastamisstrateegiat. Hajutatud (nimetatakse ka
diversifitseeritud või mitmekesine) rahastamisstrateegia tähendab, et kombineeritakse
erinevaid rahastamisinstrumente (nt erineva tähtajaga võlakirjad) ja rahastamistehnikaid (nt
oksjonid, sündikaattehingud) ning tagatakse avatud ja läbipaistev suhtlus turuosalistega. Seni
on hajutatud rahastamisstrateegiat kasutatud 2020. aastal kokku lepitud EL Taastekava
rahastamiseks vajalike laenude puhul. Teiste ELi poolt võetud laenude puhul (rahastamaks
makromajandusliku finantsabi laene kolmandatele riikidele, maksebilansi toetuseks euroala
välistele liikmesriikidele ning töötusriskide leevendamiseks COVID kriisis liikmesriikides) on
iga ELi võetud laen otse edasi laenatud samadel tingimustel kui laenu tolle võtmise hetkel saadi.
Ettepaneku järgi rakendataks tulevikus kõikide laenude puhul, st Ukrainale antavate laenude
puhul, hajutatud rahastamisstrateegiat. Seega ei oleks konkreetne ELi poolt võetav laen otseselt
seotud edasi antava laenu tingimustega. Niimoodi saab teha makseid laenude saajatele
kokkulepitud ja regulaarse graafiku alusel, sõltumata täpsest võlakirjade müümise ajast. Selline
3
lähenemine võimaldab laenu võtmisel rohkem arvestada turuolukorda, laenu saab võtta just siis
kui olukord on soodsam. See annab ka võimaluse Ukrainale anda laenu parematel tingimustel
(nt laenu põhiosa tagasimaksega alustamine 2033. aastal), mida otseselt samadel tingimustel
edasi antavad laenud ei võimaldaks, kui turul selle jaoks piisavalt huvi ei ole. Lisaks ei
konkureeriks ELi erinevad laenuprogrammid omavahel investorite huvi eest. Laenukulud
hüvitaksid endiselt laenude lõppsaajad, hüvitamine põhineks ühtse kulude jaotamise
metoodikal, mis tagab proportsionaalse kulude jagunemise laenusaajate vahel (sama süsteem
kehtib praegu Taastekava laenude puhul). Nii Euroopa Stabiilsusmehhanism kui Euroopa
Investeerimispank kasutavad samuti hajutatud rahastamise põhimõtet oma laenuandmise
tegevuse finantseerimiseks ja edasiantavate laenude intressimäärade kujundamisel.
Finantsmäärusesse lisatakse ettepaneku järgi artikkel 220a, mis sätestab, et komisjon rakendab
hajutatud rahastamisstrateegiat makromajanduslike finantsabi programmide ja taastekava
programmide rahastamiseks. Artiklist 220 kustutatakse punktid 2 ja 7, mis läheksid vastuollu
selle rahastamisstrateegia kasutamisega (et laenutähtaegu ei saa ümber kujundada ning
kogutud, kuid veel välja maksmata vahendeid ei saa kasutada muuks kui abi andmiseks sellele
riigile, kelle tarbeks laen võeti).
Pikaajalise EL eelarve (MFF – multiannual financial framework) määrus
MFF määruse muudatus võimaldab Ukrainale antavaid laene garanteerida MFF puhvri alusel.
MFF puhver (headroom – inglise keeles) on vahe, palju komisjonil on omavahendite otsuse
alusel õigus liikmesriikidelt maksimaalselt sissemakseid EL eelarvesse küsida (nn
omavahendite lagi ehk ülemmäär) ja palju on kokkulepitud MFF kulude tase (nn MFF lagi ehk
ülemmäär). Kehtiva omavahendite otsuse järgi on omavahendite ülemmäär 1,4% EL RKT-st,
aga MFF ülemmäär on ca 1% EL RKT-st. Kehtiva MFF määruse alusel on MFF puhvri alusel
võimalik garanteerida vaid liikmesriikidele antavaid finantsabi laene. Nüüd laiendatakse MFF
määruse muudatusettepanekuga seda konkreetselt vaid Ukrainale 2023. ja 2024. aastal antavate
laenudele. Ukrainale antakse laenu ELi aluslepingu artikkel 212 alusel, mis annab ELile õiguse
võtta kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö
meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Seega on laiendamine
piiratud vaid Ukrainale ja vaid 2023.-2024. aastatel antava laenuga. Sihitud ja piiratud
muudatus MFF määruses võimaldab toetust anda struktureeritult ja korraga terveks aastaks.
3. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastavus
MFA+ määruse ettepanek on tehtud EL toimimise lepingu artikli 212 alusel ja ei riiva
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Liikmesriikide individuaalne võime
Ukrainat toetada on piiratud. Koos on võimalik kaasata kõigi liikmesriikide osalusel rohkem ja
väiksemate kuludega vahendeid, millega Ukrainat toetada. Samuti on Ukraina ametiasutustel
lihtsam toime tulla väiksema arvu partneritega ja ühtlustatud tingimustega. Kavandatav rahaline
toetus põhineb parimatel teadaolevatel Ukraina rahastamisvajaduste hinnangul. EL poolseks
panuseks oleks keskmiselt 1,5 miljardit eurot kuus.
EL finantsmääruse ja MFF määruse õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artikkel 312.
Need algatused kuuluvad poliitikavaldkonna alla, mis on ELi ainupädevuses. Seetõttu
subsidiaarsuse põhimõte ei kohaldu.
EL finantsmääruse muudatus hajutatud rahastamisstrateegia kasutuselevõtu kohta on
proportsionaalne, kuna see on vajalik soodsatel tingimustel turult laenu saamiseks, et rahastada
erinevaid programme, sh Ukraina toetuseks. Ilma selle muudatuseta oleksid kulud suuremad
ning suurem risk, et soodsatel tingimustel ei oleks võimalik kokkulepitud mahus raha laenata.
4
MFF määruse muudatus on proportsionaalne kriitilise ja kiire vajaduse tõttu luua instrument
Ukraina toetuseks, mida saab rakendada alles siis, kui hetkel liikmesriikidele antavatele
laenudele kehtiv garantii üle MFF lagede kuni omavahendite laeni on laiendatud Ukrainale
antavatele laenudele aastatel 2023 ja 2024.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Kavandatud MFA+ määruse vormis Ukrainale toetuse andmine võimaldab abi anda suuremas
mahus, kiiremini ja paindlikumalt valitsevale olukorrale reageerides.
Finantsmääruse muudatus peaks kaasa tooma väiksema kulu ELi võetud laenude teeninduseks.
Kuna MFA+ määruse ettepaneku järgi kataksid Ukrainale antava laenu intressi- ja muud kulud
Ukraina asemel liikmesriigid, siis sisuliselt toob see väiksemad kulud liikmesriikidele võrreldes
olukorraga, kus hajutatud rahastamisstrateegiat ei kasutataks. Praeguses majandusolukorras on
intressimäärad kasvanud, mistõttu on veelgi olulisem astuda samme laenukulude madalamana
hoidmiseks.
MFF määruse muudatuse tulemuseks on see, et liikmesriigid garanteerivad Ukrainale edasi
antud laene MFF puhvri arvelt. Varasemad makromajandusliku finantsabi toetuslaenud olid
garanteeritud kas EL eelarve arvelt (planeerides kulud EL eelarve kululagede piires) või viimati
liikmesriikide kahepoolsete eelarveväliste tagatiste kaudu. MFF määruse muudatusega
võimaldatakse MFF puhvri arvelt erandkorras garanteerida lisaks vajadusel liikmesriikidele
antavatele laenudele ka Ukraina 2023.-2024. aasta laene 18 miljardi ulatuses. Igal juhul on
liikmesriigid vastutavad Ukrainale antud laenude tagasimaksmise eest.
Tulenevalt sellest, et liikmesriigid võtavad kohustuse tasuda Ukraina soovi korral intressikulud
Ukrainale edasi antavate laenude eest ise, siis suurenevad ka Eesti kulud, mis makstakse EL
eelarvesse. Intressikulud jaotatakse liikmesriikide vahel RKT alusel ehk majanduse suuruse
alusel. Eesti osakaal ELi RKT-st on praegu 0,21%. Kui eeldada intressikuludeks keskmiselt
3,5% aastas ehk 18 miljardi euro suuruse laenu korral 630 miljonit eurot, siis Eesti osa
intressikuludes oleks 1,32 mln eurot aastas. See lisanduks Eesti sissemaksele EL eelarvesse.
Tegemist on kuluga alates 2024. aastast, mida ei ole riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud.
Otsuse heaks liitmisel EL tasandil planeeritakse see kulu järgmisesse RESi ja eelarvesse. 2023-
2026 aasta riigi eelarvestrateegia kohaselt on 2024. aasta Eesti EL makse prognoos 380 miljonit
eurot, mis tähendab, et makse suureneks 0,35% võrra. Tegelikud lõplikud kulud sõltuvad
intressimääradest laenu võtmise ajal. Kui EL ühiselt laenu ei võtaks, siis peaks Ukraina
toetuseks riigid ise laenu võtma, et seda Ukrainale edasi laenata. Intressikulud oleksid sellisel
juhul Eesti jaoks kahtlemata suuremad, kuna ELil on AAA-reiting, mis tagab soodsama
intressikulu. Eesti maksimaalne osa laenu tagamisel läbi pikaajalise EL eelarve puhvri on 18
miljardilise laenu puhul 38 miljonit eurot arvestades Eesti praegust osakaalu ELi RKT-s (0,21%
18 miljardist).
5. Valitsuse seisukohad ja selgitused
MFA+ määrus:
5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi võimaldamist Ukrainale
kuni 18 miljardi euro ulatuses, mis makstakse välja osades 2023. ja 2024. aasta jooksul.
Erinevatel hinnangutel on Ukraina rahastamise puudujääk 2023. aastal umbes 40 miljardit
eurot, millest EL kavandab ühise panusena pakkuda makromajandusliku finantsabi laene kuni
18 miljardit eurot ehk 1,5 miljardit eurot kuus. Laene kasutatakse Ukraina eelarve toetuseks,
kriitilise infrastruktuuri, tervishoiu, haridus- ja muu sotsiaalse infrastruktuuri, riigi reformide
5
toetuseks, Sellele toele lisanduvad veel ka EL poolt ühiselt pakutav sõjaline- , humanitaar- ja
muu abi ning liikmesriikide bilateraalsed toetused.
5.2 Eesti toetab Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi laenude
intressikulude katmist liikmesriikide sihtotstarbeliste EL eelarve maksete arvelt.
Ukraina toetusinstrumendiga antakse soodustingimustel laene. Need laenud peaksid olema
väga soodsad ja samuti peaks kasvama tagastamatu abi osakaal Ukraina toetuses. Kuna EL
eelarve selliseid kulusid praeguses seisus katta ei suuda, siis luuakse võimalus, et liikmesriikidel
ja ka kolmandatel osapooltel oleks võimalik teha selleks otstarbeks makseid EL eelarvesse.
Nimetatud intressimakseid tehakse esimene kord 2024. aastal.
Finantsmääruse muudatus:
5.3 Eesti toetab EL poolt kõigi võetavate laenude puhul hajutatud
rahastamisstrateegia kohaldamist, et tagada erinevate EL laenuprogrammide
rahastamiseks soodsamad laenutingimused, sh Ukrainale antud laenude suhtes.
Hajutatud rahastamisstrateegia kohaldamine kõigi ELi võetavate laenude puhul võimaldab
laenu võtmisel rohkem arvestada turuolukorda, laenu saab võtta just siis kui turuolukord on
soodsam, mitte ei olda sunnitud laenu võtma siis, kui peab väljamakseid tegema. Momendil
kasutatakse hajutatud rahastamisstrateegiat EL Taastekava laenude rahastamisel. Ühtse
strateegia kasutamine tagab ka, et ELi erinevad laenuprogrammid ei konkureeri omavahel
investorite huvi eest.
MFF määruse muudatus:
5.4 Eesti toetab Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 määruse muutmist, et
võimaldada 2023. ja 2024. aastal Ukrainale antava laenu garanteerimist pikaajalise EL
eelarve ülemmäära (maksimaalne kokkulepitud kulude tase) ja omavahendite
ülemmäära (maksimaalne omavahendite tase) vahe arvelt, et tagada Ukraina stabiilsem
ja pikaajalisem toetus.
MFF määrusesse tehtav sihistatud muudatus võimaldab lisaks liikmesriikidele edasi antavatele
ELi laenudele tagada 2023. ja 2024. aastal ka Ukrainale edasi antavaid EL poolt võetud laene.
See tähendab, et Ukraina laenude tagamiseks ei pea kasutama EL eelarve eraldisi ega riiklikke
tagatisi. Ilma selle muudatuseta peaks kas suurendama pikaajalise EL eelarve ülemmäärasid,
vähendama kokkulepitud ELi programmide mahte või küsima täiendavalt liikmesriikide
tagatisi.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Komisjoni ettepanekuid ja seisukohtade eelnõud tutvustati koordinatsioonikogus 16. novembril
2022. a. Eraldi arvamuse on esitanud Välisministeerium, mis on nii seletuskirjas kui ka
seisukohtades arvestatud.
6
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks
2023. aastal
1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta, mis on
seotud Ukraina rahalise abistamisega Euroopa Liidu poolt 2023. aastal:
1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rajatakse instrument Ukraina
toetamiseks 2023. aastal (makro-finantsabi +)
- Eesti toetab Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi võimaldamist Ukrainale kuni
18 miljardi euro ulatuses, mis makstakse välja osades 2023. ja 2024. aasta jooksul.
- Eesti toetab Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi laenude intressikulude
katmist liikmesriikide sihtotstarbeliste Euroopa Liidu eelarve maksete arvelt.
1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL,
Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega
üldise laenumeetodina
- Eesti toetab Euroopa Liidu poolt kõigi võetavate laenude puhul hajutatud
rahastamisstrateegia kohaldamist, et tagada erinevate Euroopa Liidu laenuprogrammide
rahastamiseks soodsamad laenutingimused, sh Ukrainale antud laenude suhtes.
1.3 Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust
(EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
finantsraamistik aastateks 2021–2027
- Eesti toetab Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 määruse muutmist, et
võimaldada 2023. ja 2024. aastal Ukrainale antava laenu garanteerimist pikaajalise
eelarve ülemmäära (maksimaalne kokkulepitud kulude tase) ja omavahendite
ülemmäära (maksimaalne omavahendite tase) vahe arvelt, et tagada Ukraina stabiilsem
ja pikaajalisem toetus.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele
ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee
liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär