Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 22.11.2022 nr 1.1-10.1/8434-3
[email protected]
Kohanimeseaduse ja
ruumiandmete seaduse muutmise
seaduse eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile arvamiseks kohanimeseaduse ja
ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu järgi võtaks riigihalduse minister kohaliku omavalitsuse üksuselt üle kohanime
määramise, kui omavalitsus ei ole Eesti Vabariigi omariikluse, põhiseadusliku korra püsimise
ja iseseisvuse taastamise vastu võidelnud isiku nimelist pühendusnime või Eesti aja- ja
kultuurilooga sobimatut kohanime (tänava ja tee nimi) kahe kuu jooksul ministri ettepaneku
esitamisest arvates muutnud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
21.11.2022
Kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus
§ 1. Kohanimeseaduse muutmine
Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 43 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 61–66 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui pühendusnimeks on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud isikunimi või
kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuurilooga
selgelt sobimatu kohanimega, sealhulgas kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise,
põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite või
sündmustega, teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku kohanime
muutmiseks ja seadusega kooskõlas oleva kohanime määramiseks. Seadusele mittevastava
kohanime tuvastamiseks küsib minister kohanimenõukogu arvamust nime mittesobivuse kohta.
(62) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kohanimemäärajana ei ole kahe kuu jooksul pärast
valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku saamist käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud
seaduse nõuetega vastuolus olevat kohanime muutnud ja selle asemel uut kohanime määranud,
võib valdkonna eest vastutav minister kohaliku omavalitsuse üksuse asemel määrata senise
kohanime asemel uue kohanime.
(63) Kui kohanimemäärajaks on valitsusasutus või tema volitatud asutus, lahendatakse vaidlus
kohanime sobivuse üle käesoleva seaduse § 24 lõike 3 kohaselt.
(64) Valdkonna eest vastutav minister esitab käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud juhul
seadusevastase kohanime asemel uue kohanime määramise määruse eelnõu arvamuse
andmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele.
(65) Käesoleva paragrahvi lõikes 64 nimetatud eelnõu avalikustatakse Rahandusministeeriumi
veebilehel vähemalt 15 päevaks enne kohanime määramise otsuse tegemist. Eelnõu
avalikustamisest teatatakse ka maakonnalehes.
(66) Valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud
kohanime asemel uue kohanime määramise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksusele
tekkinud otsesed ja tegelikud tehtud kulud uue kohanimega siltide ja viitade soetamiseks ning
paigaldamiseks hüvitatakse riigieelarvest asjakohaste kuludokumentide alusel.“.
§ 2. Ruumiandmete seaduse muutmine
Ruumiandmete seaduse § 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 62 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral
määrab vastavat kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale
1
uue koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2022. a
___________________________________________________________________________
Algatab …
Tallinn, „…“ ……………2022. a
2
Kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse kohanimeseadust (edaspidi KNS) sätetega, milles nähakse
ette valdkonna eest vastutava ministri (riigihalduse minister) algatusel pühendusnimeks1
määratud seaduse nõuetele mittevastava kohanime või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu
kohanime asemel uue nime määramise õigus.
Pühendusnimede ning Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute nimede riigipoolne määramise õigus
muutub asjakohaseks juhul, kui isik, sümbol või sündmus, mille järgi on kohaliku omavalitsuse
üksuses (edaspidi KOV) kohaniminimi määratud, on seostatav Eesti Vabariigi loomise,
põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaseks olemise või tegevusega.
Kehtiva seaduse järgi peab KOV kohanimemäärajana tagama, et pühendusnimeks ei ole taolise
isiku nimi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti
iseseisvuse taastamise vastu, ja määrama ministrilt asjakohase ettepaneku saamisel
seadusevastase pühendusnime asemel viivitamatult uue kohanime. Samuti näeb kehtiv seadus
ette, et kohanime määramisel tuleb kohanimemäärajal välistada kohanime sobimatus Eesti aja- ja
kultuurilooga ning kui ilmneb sobimatus seaduse nõuetega, on kohanimemääraja kohustatud
algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul pärast kohanime seadusevastasusest
teada saamisest arvates. Kehtiv seadus ei sätesta tagajärge, mis saab siis, kui KOV ei ole ministri
ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud.
Eelnõuga nähakse nimetatud kohanimereeglite rikkumiste kõrvaldamiseks ette tõhusam
rakenduskord ja kõrvaldatakse õiguslik lünk, kui KOV ei ole seadusevastast olukorda lahendanud.
Minister saab eelnõu järgi olla KOVi asemel kohanimemäärajaks juhul, kui kohanimenõukogu
on eelnevalt ministrile esitatud arvamuses leidnud, et kehtiv pühendusnimi on seadusega
vastuolus (KNS § 13 lõige 42) või kohanimeks on määratud Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu
nimi (KNS § 13 lõike 6 punkt 3), ja KOV ei ole ministri asjakohase ettepaneku saamisest arvates
kahe kuu jooksul uut KNSile vastavat kohanime määranud. Seega saab esmalt KOV
kohanimemäärajana ise muuta kehtivaid kohanimesid, kui näiteks KOVi tänav, tee või väljak on
nimetatud mõne nn kommunismikurjategija ja Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu
sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi. Kui KOV ei
ole ministri ettepanekul taolise seadusevastase kohanime asemel määranud kahe kuu jooksul uut
kohanime, määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemel kohanime, mis
sobib Eesti aja- ja kultuurilooga ning vastab teistele KNSis sätestatud kohanime määramise
nõuetele.
Enne uue kohanime määramist ministri poolt küsitakse eelnõu järgi ka KOVi arvamust ja
avalikustatakse uue kohanime määramise (ministri määruse) eelnõu, mille kohta saavad KOVi
1
Pühendusnimi on isiku mälestuseks või austuseks määratud kohanimi (KNS § 13 lõige 3). Vabariigi Valitsuse 22.
juuni 2004. a määruse nr 227 „Pühendusnimede määramise kord“ § 1 järgi peab isiku mälestuseks või austuseks
määratav pühendusnimi sisaldama isiku eesnime või eesnimesid ja perekonnanime või isiku täielikku varjunime.
Pühendusnimeks ei loeta isikunimest lähtunud kohanimesid, mis on tekkinud üksnes selle isiku seotuse tõttu
nimetatud kohaga, ilma et peetaks silmas isiku mälestuse jäädvustamist.
1
elanikud oma ettepanekuid esitada. Kui kohanimemäärajaks ei olnud KOV, vaid mõni
valitsusasutus, siis lahendatakse nimevaidlus nime sobimatuse osas KNSi § 24 lõike 3 alusel,
arvestades valitsusasutuste omavahelisi suhtlemise reegleid. Vaidluse lahendajaks on sel juhul
Vabariigi Valitsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud
korras2.
Eelnõuga tehakse muudatused KNSi §-s 13.
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 57, mis reguleerib koha-
aadressi muutmist ja kehtetuks tunnistamist, volitusnormiga, mille alusel aadressiandmete
süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja (Maa-amet) muudab ministri poolt muudetud kohanime
sisaldavaid koha-aadresse.
1.1. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika
osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post
[email protected]), KOV
õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097; e-post
[email protected]) ja sama osakonna
nõunik Timo Torm (611 3037; e-post
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549 e-post
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika
osakonna nõunik Sulev Valner (tel 5307 9322;
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud ka Maa-ameti spetsialistid (RAS muudatuste osas).
1.2. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu väljatöötamine ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist.
Eelnõuga tehakse muudatus KNSi 1. detsembril 2020. a jõustunud redaktsioonis
avaldamismärkega RT I, 13.11.2020, 3.
Samuti muudetakse RAS 1. detsembril 2020, a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
09.10.2020, 4.
Eelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr
180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohast seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 järgi ei ole VTK nõutav, kui
eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline.
2
Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõigete 2 ja 3 järgi lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused minister. Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate
riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab
vaidluse Vabariigi Valitsus.
2
Praeguses olukorras, kus Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni
iseseisva Ukraina riigi vastu, on Eesti riigile sümboolse tähtsusega eemaldada Eestis võimalikult
kiireloomuliselt käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonide ja kuritegevusega
seotud olnud isikute pühendusnimed ja muud kohanimed, mis on selgelt sobimatu Eesti aja- ja
kultuurilooga, ehk kui kohanimi on näiteks seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku
korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega.
Karistusseadustiku muudatusega, mis jõustus 29. aprillil 2022. a, lisati uue kuriteokoosseisuna §
1511 rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine. Selle järgi loetakse karistatavaks teoks
agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud
sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tänavate ja teede
nimedena kommunismikurjategijate ja Eesti iseseisvuse ning selle taastamise vastu võidelnud
isikute ja omariikluse vastaste sümbolite ning sündmuste eksponeerimine avalikus ruumis on
samaväärselt lubamatu (KNSi § 13 lõike 42 järgi lubamatud pühendusnimed ja KNSi § 13 lõike
6 punkti 3 järgi Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatud nimed).
Mitteregulatiivsed lahendused probleemi ei lahenda, kui KOV kohanimemäärajana ise ei astu
samme, et seadusevastased pühendusnimed ja Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud nimed
saaks muudetud ja asendatud Eesti aja- ja kultuurilooga kooskõlas olevate kohanimedega. Ilma
seadust muutmata ei ole võimalik tagada, et KOVis Eesti omariikluse vastu tegutsenud isiku järgi
määratud pühendusnimesid või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatuid kohanimesid ei säilitataks.
Kohustus muuta seadusevastaseid pühendusnimesid ja muid Eesti aja- ja kultuurilooga
sobimatuid kohanimesid sisaldub pealegi juba ka kehtivas KNSis.
Eelnõuga kavandatud muudatustega täpsustatakse, mis saab edasi siis, kui KOV
kohanimemäärajana ei ole viinud läbi seadusega ettenähtud menetlusi ja laseb seadusevastaselt
edasi kehtida selliste isikute järgi määratud pühendusnimedel, kes on tõendatult tegutsenud Eesti
Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu või kui
nimi on selgelt sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga.
Nimetatud põhjustel tuleb vastav seadusemuudatus algatada kiireloomulisena ja ilma VTK-d
koostamata.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada kohanimede sobivus Eesti aja- ja kultuurilooga ning vältida
sobimatute kohanimede kasutamist. Kavandatav seadusemuudatus panustab KNSi § 1 lõikes 2
sätestatud seaduse eesmärgi täitmisse, mis on kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede
kaitse. Ühtlasi tuleb RAS muudatusega tagada koha-aadresside nõuetele vastavus nõnda, et
kohanime muudatuse järgselt muudetakse ka muudetud kohanime sisaldavad koha-aadressid.
Selliste kohanimede, mis on nimetatud isikute järgi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise,
põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu, samuti kui kohanimeks on
määratud aja- ja kultuurilooga sobimatu nimi, nö käibelt kõrvaldamine on vajalik ka Eesti
Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) preambulas nimetatud Eesti omariikluse aluste
tagamiseks. Ei ole kuidagi põhjendatud säilitada pühendusnimesid, kui isik on tegutsenud selgelt
vastuolus Eesti rahva riikliku enesemääramise õigusega ega ole aidanud kaasa eesti rahvuse, keele
3
ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Samamoodi ei saa säilida sellised Eesti aja- ja kultuurilooga
sobimatud kohanimed, mis ei ole vormiliselt pühendusnimed, kuid on seostatavad Eesti Vabariigi
loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute,
sümbolite ja sündmustega.
Kohanimemäärajaks saab olla nii valitsusasutus kui ka KOV. Kohanimede määramine KOVi
territooriumil oleva nimeobjekti puhul on KOVi pädevuses (KNS § 5 lõige 4), mis tähendab, et
valdav osa kohanimedest on KOVi otsustada. Tegemist on olemuselt kohaliku elu küsimusega,
mille osas kohaldub põhiseaduse § 154 lõikest 1 tulenev KOVide enesekorraldusõigus, mille järgi
otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi seaduste alusel
iseseisvalt. Koha-aadressi määrajaks on RASi kohaselt valla- või linnavalitsus. RASis on ka
mõned erandid, mille alusel saab koha-aadressi määrata aadressiandmete süsteemi infosüsteemi
(ADS-i infosüsteemi) vastutav töötleja (Maa-amet).
Kohanimede määramisel on KOVil lai valiku- ja otsustuspädevus, see kajastab otseselt KOV
volikogu, valitsuse ja kohalike elanike tahet. Eelnõuga ette nähtud ministri õigus määrata KOVi
kui kohanimemääraja asemel seadusevastase kohanime asemel ise KNSiga kooskõlas olev
kohanimi riivab küll KOVide enesekorraldusõigust, kuid täidab legitiimset eesmärki tagada
kohanimede vastavus ja sobivus Eesti aja- ja kultuurilooga ning kooskõla omariikluse
põhimõtetega. Riigi sekkumine KOVide kohanimemääramisse ehk enesekorraldusõiguse oluline
riive on seadusevastaste kohanimede puhul õigustatud, kuna sellel on legitiimne eesmärk
eemaldada avalikust ruumist näiteks võimalike inimsusevastaste kuritegude toimepanijate ja
kommunismikurjategijate pühendusnimed või neid sündmusi või sümboleid heroiseerivad
kohanimed (näiteks Nõukogude sõjaväe poolt Eesti okupeerimise tähtpäeva auks nimetatud
tänavanimed). Teist sama tõhusat, kuid vähemintensiivset KOV enesekorraldusõiguse riivet selles
olukorras ei ole. Riive intensiivsust vähendab KOVide ja kohalike elanike õigus rääkida uue
kohanime määramise menetluses kaasa ja ministri kohustus juhtida rikkumisele eelnevalt KOVi
tähelepanu, andes aega selle kõrvaldamiseks. Samuti saab KOV menetluses avaldada oma
arvamust ministri pakutava uue kohanime määramise sobivuse üle või esitada põhjendusi senise
nime säilitamiseks (toimub KOVi ärakuulamine).
KOV kohanimemäärajana peab kehtiva KNSi järgi algatama ise seadusevastaste kohanimede
muutmise. Nimelt KNS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi peab ametlikku kohanime muutma, kui see on
vastuolus KNSi 3. peatüki nõuetega, sealhulgas KNSi § 13 lõikega 42 ja lõike 6 punktiga 3. KNS
§ 7 lõige 4 kehtestab samuti selgesõnalise kohustuse, et kohanimemääraja peab algatama
kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul kohanime seadusevastasuse asjaolude teada
saamisest arvates.
Kehtiv KNS paraku ei sätesta, mis aja jooksul peab KOV seadusevastast kohanime muutma ja
mis saab juhul, kui pühendusnime või aja- ja kultuurilooga seotud kohanime ilmselge
seadusevastasuse korral KOV ise uut seaduse nõuetega kooskõlas olevat kohanime ei määra. Selle
õigusliku lünga täitmiseks nähaksegi eelnõuga ette KOVi kohustus määrata seadusega
pühendusnimedele esitatavate nõuetega ning Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanime
asemel uus kohanimi kahe kuu jooksul ministri asjakohase ettepaneku saamisest. Kui KOV seda
nõuet ei täida, siis seadusevastase olukorra lahendamiseks tuleb ministril määrata uus kohanimi,
arvestades ka kohanimenõukogu arvamust ja kaasates menetlusse KOV.
Kehtiv KNS juba keelab § 13 lõikes 42 ametlike kohanimedena määrata (ja kasutada)
pühendusnimena isikunimesid, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku
4
korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Oluline on eelnõuga sätestatud menetluses
tagada, et nimetatud faktid on tuvastatud. Samuti tuleb eelnõuga kavandatud muudatuste
jõustumisel tagada, et Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede puhul on selgelt
tuvastatud asjaolud, mis tingivad nende kohanimede seadusvastasuse. Kohanimenõukogul on
võimalik näiteks küsida Tartu Ülikoolist või mõnest teisest pädevast ajaloo uurimisega tegelevast
asutusest pühendusnimedena kasutatavate isikunimede või aja- ja kultuurilooga seotud isikute,
sümbolite või sündmuste kohta ajaloolist ekspertiisi.
Riigihalduse minister saab kohanime määramisse sekkuda vaid väga piiratud juhul, kui on
ajaloolistele allikatele tuginedes tõendatud, et isik, kelle isikunime pühendusnimena kasutatakse,
on tegutsenud Eesti omariikluse ja põhiseadusliku korra vastu või on tegemist samalaadse
sündmuse auks määratud kohanimega või kohanimi on selgelt sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga
ehk Eesti väärtusruumiga (eeskätt kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise,
põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja
sündmustega). Nime sobivuse hindamine ei saa tugineda ministri subjektiivsele hinnangule, vaid
iga konkreetse kohanime objektiivse sobimatuse peab minister kohanimenõukogu või teiste
ekspertide kaasabil enne sekkumist välja selgitama. Ministrile ei anta seega laia volitust määrata
KOVi asemel ise mistahes vaieldavate kohanimede asemel uut kohanime, mis võiks tekitada
küsimuse ülemäärasest KOV enesekorraldusõiguse riivest. Kui kohanimenõukogu, ajaloolased
või muud eksperdid pole nime sobimatuse osas ühisel või selgel meelel, tuleks ministril kohanime
omal algatusel muutmisest KOV enesekorraldusõiguse ülemäärase riive vältimiseks hoiduda.
Nime muutmine ministri algatusel saab olla põhjendatud vaid juhul, kui KOVi tegevusetus riivab
veelgi ulatuslikumalt inimeste õiglustunnet või mõjub Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt ja
objektiivselt sobimatult.
Kui riigihalduse minister otsustab selgelt Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu (eeskätt kui
kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti
iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega) olevat nime muuta, siis hetkel
kehtiva RASi regulatsiooni kohaselt peaks KOV muutma uute kohanimede alusel ka vastavad
koha-aadressid. Kui aga KOV on olnud tegevusetu, siis tõenäoliselt ei soovi ta ka vastavaid koha-
aadresse muuta. Seega on vaja olukorraks, kui KOV ise kohanime ei muuda, kehtestada
aadresside muutmiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava kohanime
muudatuse korral teeb vastava muudatuse seda kohanime sisaldava katastriüksuse, hoone ja
hooneosa koha-aadressis ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa-amet.
Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb ka praktikas esinenud juhtumist, kus riigihalduse minister
tegi Narva linnale ettepaneku seadusevastase pühendusnime (kahe tänavanime) muutmiseks juba
2020. aastal, kuid linn ei ole siiani ebaseaduslikku olukorda kõrvaldanud. Minister ei saa paraku
kehtiva seaduse järgi ise täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, et seadusevastane pühendusnimi
asendada uue, seadusega kooskõlas oleva kohanimega.
Riigihalduse ministrile eelnõuga seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja kultuurilooga
sobimatu kohanime asemel uue kohanime määramiseks õiguse andmine KOVi asemel ei ole
iseenesest KOVide enesekorraldusõiguse ebaproportsionaalne riive, kuna muud sobivat ja sama
tõhusat meedet riigil seadusevastase olukorra lahendamiseks ei ole, kui KOV ei ole täitnud
seaduses ette nähtud kohustust kõrvaldada käibelt aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanimi.
Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka näiteks selle üle, kas KOVi oleks ministri ettepaneku
täitmata jätmisel võimalik trahvida, määrates KOVile sunniraha, kuid selline lahendus ei ole
piisavalt tõhus, kuna ei taga, et trahvi maksmise järel saaks ka seadusevastane pühendusnimi või
5
muu aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanimi muudetud.
Oluline on siiski iga kohanime puhul hinnata ja tuvastada objektiivselt nime täielik sobimatus
ning läbida korrektne kohanime (ja koha-aadresside) muutmise menetlus.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses muudetakse KNSi (muudetakse ja
täiendatakse KNSi § 13), teises muudetakse RASi (täiendatakse § 57) ning kolmandas
sätestatakse nende muudatuste jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette KNSi § 13 lõike 43 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva sätte
järgi teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku viia KNS § 13 lõikes
42 nimetatud pühendusnimed (seadusevastased pühendusnimed) pärast kohanimenõukogult
vastava ettepaneku saamist viivitamata seadusega kooskõlla. Kuna eelnõuga laiendatakse
valdkonna eest vastutava ministri pädevust lisaks seadusevastastele pühendusnimedele teha
kohanimemäärajale ettepanekuid viia KNSi nõuetega kooskõlla ka Eesti aja- ja kultuurilooga
selgelt sobimatud kohanimed, määrates seniste asemel uued kohanimed, mida nimetatakse KNS
§ 13 lõike 6 punktis 3, siis lisatakse nii seadusevastaste pühendusnimede kui Eesti aja- ja
kultuurilooga sobimatute nimede ministri algatusel muutmise ühtne menetluskord uutesse
täiendavatesse KNS § 13 sätetesse 61–66. Puudub vajadus käsitleda pühendusnimede muutmise
korda eraldi sättes (KNS § 13 lõikes 43). Nii seadusevastaste pühendusnimede kui ka selgelt Eesti
aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede asemel ministri algatusel uute kohanimede
määramise alused ja menetluskord on mõistlik koondada samadesse sätetesse.
Vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 2 selgitustest.
Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette KNS § 13 täiendamine lõigetega 61–62.
KNSi § 13 täiendatakse lõikega 61, milles sätestatakse õigus valdkonna eest vastutavale
ministrile sekkuda kohanimemääraja tegevusse, kui kohanimenõukogu on oma arvamuses
tuvastanud pühendusnime seadusevastasuse või kohanime sobimatuse Eesti aja- ja kultuurilooga.
Sättes on esitatud pühendusnimeks määratud seadusevastase kohanime ning Eesti aja- ja
kultuurilooga sobimatu kohanime muutmise kord valdkonna eest vastutava ministri algatusel.
Eelnõu kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku kohanime
muutmiseks ja selle seadusega kooskõlla viimiseks kahe kuu jooksul ministri ettepaneku
esitamisest arvates, kui pühendusnimeks on määratud KNS § 13 lõikes 42 nimetatud isikunimi või
kui tegemist on lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatu
kohanimega, sealhulgas kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra
püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega. Seadusele
mittevastava kohanime tuvastamiseks küsib minister kohanimenõukogu arvamust nime
mittesobivuse kohta.
Nimetatud alus ministri sekkumiseks tekib juhul, kui kohanimi on määratud isiku (pühendusnimi
KNS § 13 lõigete 3 ja 42 tingimustel) või sündmuse auks, mis on selgelt suunatud Eesti Vabariigi
loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Mitte aga vaid
näiteks arvestades kellegi üksikuid ajakirjanduses või ilukirjanduslikus vormis esitatud Eesti
Vabariigi vastaseid või Nõukogude võimu ülistavaid seisukohti. Arvestama peab, et sümboli või
6
sündmuse aja- ja kultuurilooga sobimatuse hindamine võib olla mõnevõrra keerukam, kui
konkreetse isiku järgi nimetatud pühendusnimede seadusevastasuse tuvastamine, kuna
kohanimemääraja kaalutlusruum on siinkohal laiem. Eestis on kirjanikke, kelle nimed on
kasutusel pühendusnimedena, kuid kelle loomingus võib mõnel loominguperioodil märgata
tugevat nõukogude-meelsust. See aga ei tohiks automaatselt välistada nende isikute panust
kultuurilukku ja keeldu nende nimede pühendusnimena kasutamiseks. Nime sobivuse hindamisel
tuleb subjektiivsuse aspekti vältida, vaid hinnata ajaloolistele allikatele tuginedes igal üksikul
juhul isiku reaalseid tegusid ja tuvastada, kas isikud võitlesid aktiivselt Eesti kui iseseisva riigi ja
rahva vastu. Kui tegemist on aga kohanimedega, mis ei ole formaalselt pühendusnimed, kuid neid
võib seostada teatud ajalooliste isikutega või kui tegemist on näiteks aja- ja kultuurilooliselt
Eestile teatud vaenulike sümbolite või sündmustega seostatavate kohanimedega (näiteks mõne
ajaloolise sündmuse daatumit kandva tänavanimega), siis tuleb veelgi põhjalikumalt analüüsida
ja põhjendada, kas taolise kohanime säilimine riivaks avalikkust, avalikku korda, Eesti elanike
õiglustunnet, eneseväärikust ja kas see oleks selgelt vastuolus Eesti Vabariigi loomise ja
iseseisvuse taastamise või põhiseadusliku korra püsimise eesmärkidega.
Nimetatud sätte alusel saab anda hinnanguid ka nt kuupäeva või sündmusega seotud nimede
kohta. Arvestades Eesti Vabariigi ja eesti rahva ajalugu, võib leida rohkelt sündmusi ja nimesid,
mis Eesti omariikluse või iseseisvuse eesmärkidega kokku ei sobitu. On selge, et selliseid
sündmusi ja nimesid hinnates ei saa piirduda subjektiivse vaatega, vaid sündmuse hinnang peab
olema objektiivne ja ajaloolaste poolt kinnitust leidnud. Teisalt on mõistlik lähtuda sündmuste
hindamisel ka ajaraamidest. Näiteks on selge, et 19. sajandi baltisakslaste või Vene tsaarivõimu
auks antud nimed ja sündmused ei teeninud Eesti iseseisvuse eesmärke, kuid teisalt polnud siis
olemas ka iseseisvat Eesti Vabariiki. Kolmas aspekt, millest lähtuda, on käsitleda sündmust ja
nime läbi eesti rahvale põhjustatud kannatuste ning inimsusevastaste kuritegude ja rahvusvahelise
õiguse rikkumise vaate. Viimane võimaldab vaadata nimesid 20. sajandi sündmuste perspektiivis
ja konkretiseerida hinnanguid just pärast 1940. aastat alanud okupatsioonide perioodil toime
pandud suurema osakaalu või mõjuga kuritegudele.
Enne nime muutma asumist (KNS § 13 täiendamine lõikega 62) peab minister küsima
kohanimenõukogu arvamust. Lisaks arvestatakse ajalooekspertiisis esitatud seisukohaga
(kohanimenõukogu saab teadusasutuselt tellida isiku tegevusele või sündmusele hinnangu
andmiseks ajalooekspertiisi). Kui ajalooeksperdid ei ole aja- ja kultuuriloolistele sündmustele või
isikute tegevusele hinnangu andmisel oma seisukohtades ühtsed, siis tuleks ministril, vältimaks
KOV enesekorraldusõiguse ülemäärast riivet, võimalusel ise nime muutmisest hoiduda. Seetõttu
sisalduvad eelnõu § 13 lõikes 61 sõnad „Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatu“. Suur
osatähtsus on enne kohanime määramise menetluses lõplike otsuste tegemist diskretsioonil ehk
ministri kaalutlusõigusel ja ennekõike ministri ettepaneku ja kohanime määramise eelnõu
õiguslikul ja faktilisel põhjendamisel.
Kohanimenõukogu saab hinnata ajalooekspertiisis esitatud seisukohti ja kaaluda, kas konkreetsel
juhul on põhjendatud valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemine pühendusnime
või muu Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanime muutmiseks või on ajaloolistele allikatele
tuginedes tegemist vaieldava olukorraga.
Kohanimenõukogu on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministri moodustatud
asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide
läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.
Kohanimenõukogu on 11–15 liikmeline nõukoda, millesse kuuluvad erinevate valdkondade
7
eksperdid (näiteks filoloogid ja kartograafid). Eelnõuga ei anta kohanimenõukogule olemuslikult
uut ülesannet, kuna ka kehtiva KNSi järgi (KNS § 21 punkt 4) peab kohanimenõukogu jälgima
kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu
ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega. KNS § 13 lõike 43 kehtiv sõnastus
viitab samuti sellele, et valdkonna eest vastutav minister teeb kohanimemäärajale ettepaneku viia
seadusevastased pühendusnimed viivitamatult seadusega kooskõlla pärast kohanimenõukogult
vastava ettepaneku saamist. Sobimatu pühendusnime saab seadusega kooskõlla viia, määrates
seadusega kooskõlas oleva kohanime.
Praktikas ei ole paraku pühendusnimede määramist piirav säte (KNS § 13 lõike 43) toiminud,
kuna näiteks Narva linn ei ole viivitamatult sobimatuid pühendusnimesid muutnud. Ministri
ettepanek kahe tänavanime muutmiseks koos kohanimenõukogu seisukohaga saadeti
Rahandusministeeriumi 25. juuli 2020. a kirjaga nr 14-5/5333-1 Narva Linnakantseleile ja Narva
Linnavolikogu kantseleile.3 Senini ei ole Narva linn uue kohanime määramise menetlust lõpuni
viinud.
Eelnõuga täpsustatakse ka asjaolu, mille kohta kohanimenõukogu annab valdkonna eest
vastutavale ministrile arvamuse - kohanimenõukogu esitab arvamuse, kas KOVis määratud
kohanimi vastab KNSi nõuetele. Kohanimenõukogu saab tellida kohanimeks oleva isiku tausta
või sündmuste tagamaade kontrollimiseks ja Eesti omariikluse vastase tegevuse tuvastamiseks ka
näiteks ekspertiisi ajaloolastelt. Kui kohanimeks on määratud KNS § 13 lõikes 42 nimetatud
isikunimi või KNS § 13 lõike 6 punkti 3 kohaselt Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu nimi, teeb
valdkonna eest vastutav minister eelnõu järgi pärast kohanimenõukogult asjakohase arvamuse
saamist KOVile ettepaneku viia kohanimi seadusega kooskõlla kahe kuu jooksul ministri
ettepaneku esitamisest arvates, määrates uue KNSiga kooskõlas oleva kohanime.
Kehtivas seaduses ei ole konkreetset tähtaega, mille jooksul hiljemalt peab KOV senise
seadusevastase kohanime asemel määrama uue kohanime. KNS § 7 lõike 4 järgi on sätestatud
üksnes aeg, mille jooksul peab kohanimemääraja algatama kohanime määramise menetluse:
kohanimemääraja on kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul, kui
on selgunud selle vastuolu KNSi nõuetega. Eelnõus pakutud kaks kuud on piisav aeg, et KOVid
saaks oma kohanimede määramise kordades sätestatud menetlused läbi viia (sealhulgas eelnõu
avalikustamine kooskõlas KNS § 6 lõikega 8 vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse
tegemist, elanike arvamuste ärakuulamine) ja kohanime määramise otsused langetada.
Reeglina on Nõukogude Liidu nn sõjakangelaste ja Eesti riigi omariikluse vastu võidelnud isikute
või sündmuste nimelised tänavad ja kohanimed määratud ENSV ajal. Senise kohanime asemel
tuleb määrata uus kohanimi, mis kantakse kohanimeregistrisse ja liikluspinna puhul asendatakse
aadressiandmete süsteemis samuti automaatselt aadressides liikluspinna nimi.
Seadusemuudatuse jõustumisel ei ole kavandatud kõigi kohanimede üheaegset kontrollimist.
Pigem on praktikas tegemist üksikute pühendusnimede või mõne ajaloolise sündmuse auks antud
tänavanimedega. Minister palub kohanimenõukogul arvamust avaldada, kui mõne kohanime
seadusvastasuse suhtes tekib kahtlus, ja teeb seejärel KOVile ettepaneku muuta seadusevastast
kohanime. Kui KOV seda ei tee, siis järgneb eelnõus sätestatud ministri algatatud menetlus.
Uus määratav kohanimi peab vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele (KNSi 3. peatükk),
3
https://adr.rik.ee/ram/dokument/7424874.
8
sealhulgas tuleb kohanime määramisel eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või
mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt (KNS § 13 lõige 1). Kui seda põhimõtet ei ole võimalik
järgida, siis tuleb eelistada nime määrates paikkonnaga seonduvaid kohanimesid, nimeobjekti
iseärasustega seonduvaid kohanimesid või üle-eestilise tähendusega kohanimesid (KNS § 13
lõige 2).
Lõigetega 62–66 sätestatakse, kuidas toimub valdkonna eest vastutava ministri algatusel
kohanimeks määratud, kuid ebasobivate kohanimede muutmine ja nähakse ette ministri poolt uue
kohanime määramise järgselt KOVi viitade ja siltide soetamise ja paigaldamise kulude
hüvitamine.
Lõikes 62 sätestatakse tagajärg selleks puhuks, kui kohanimemäärajaks on KOV, kes ei ole kahe
kuu jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku saamist KNS § 13 lõikes 61
nimetatud seaduse nõuetega vastuolus oleva kohanime asemel uut kohanime määranud. Sel juhul
määrab valdkonna eest vastutav minister senise kohanime asemel ise uue kohanime. Konkreetse
kohanime valikuks konsulteerib minister kohanimenõukoguga, kes annab oma arvamuse ja
soovituse kooskõlas KNSis sätestatud kohanime määramise alustega (KNS § 13 lõiked 1 ja 2).
Praktikas saab kohanimenõukogu alati ka ise jooksvalt valdkonna eest vastutavale ministrile teada
anda, kui on tuvastanud kohanime võimaliku vastuolu seaduse nõuetega (KNS § 21 punkt 4).
Kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis
aja- või kultuurilooliselt. Kui sellist kohanime ei ole võimalik määrata, siis eelistatakse nime
määrates kas paikkonnaga seonduvaid, nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid või
üle-eestilise tähendusega kohanimesid.
Minister ei saa nimetatud sättega volitust mistahes kohanimede enda õigusaktiga määramiseks,
vaid üksnes kitsalt KNS § 13 lõikes 42 nimetatud seadusevastaste pühendusnimede ja KNS § 13
lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede asemel uute
kohanimede määramiseks, kui vastavad asjaolud ja ajaloolised faktid on selgelt tõendatavad.
Kohanimede määramine on reeglina väga loominguline ja võimaldab kohanimemäärajale laia
kaalutlusruumi. Seega annaks ministrile laiema pädevuse andmine KOV asemel ka mistahes
muude kohanimede määramiseks, mis võivad olla mõnevõrra küsitavad (näiteks hinnata, kas
kohanimel on labane või halvustav tähendus), väga laia subjektiivse kaalutlus- ja
otsustusdiskretsiooni, millega võidakse liiga intensiivselt sekkuda KOVide
enesekorraldusõigusse oma territooriumi nimeobjektidele kohanimede määramisel.
Lõikes 63 viidatakse tingimusele, mille kohaselt lahendatakse vaidlus KNS § 24 lõike 3 kohaselt,
kui kohanimemäärajaks on valitsusasutus või tema volitatud asutus. Säte on mõeldud olukorraks,
kui on tuvastatud, et Eesti aja- ja kultuuriruumi sobimatu nime muutmine on riigiasutuse
pädevuses. Sellisel juhul ei ole põhjendatud ega vajalik, et valdkonna eest vastutav minister asub
teise riigiasutuse eest kohanime muutma, vaid vajadusel lahendatakse täitevvõimu sisesed
erimeelsused Vabariigi Valitsuse kaudu.
Lõigetes 64 ja 65 kavandatakse ministri algatusel kohanime määramise menetlusega seonduvad
nõuded, kui muuta tuleb KOVi kui kohanimemääraja pädevuses olevat kohanime.
Valdkonna eest vastutav minister esitab asjakohase uue kohanime määramise eelnõu arvamuse
andmiseks KOVile, kes saab selle kohta esitada veel omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid.
Näiteks saab KOV esitada alternatiivseid kohanimesid vaidlusalusele nimeobjektile kohanime
9
määramiseks. Minister annab KOVile kohanime määramise eelnõu kohta arvamuse andmiseks
mõistliku tähtaja. Kui selle aja jooksul vastatud ei ole, siis loetakse KOV ministri määruse
eelnõuga nõustunuks.
Samuti tuleb valdkonna eest vastutava ministri algatusel seadusevastase kohanime asemel uue
kohanime määramise eelnõu avalikustada Rahandusministeeriumi veebilehel vähemalt 15 päeva
enne kohanime määramise otsuse tegemist4, mil KOV elanikud saavad omakorda eelnõu kohta
ettepanekuid esitada. Eelnõu avalikustamisest tuleb teavitada ka maakonnalehes.
Minister saab kohanime määramise õigusaktis (ministri määrus) näha ette selle jõustumiseks
piisava aja, et KOV elanikke, ettevõtjaid, kohapealseid riigihaldusorganeid jt oleks võimalik
muudatustega enne nende jõustumist kurssi viia ja teatada ühtlasi aadressiandmete muutmisest.
Kuigi olemuselt on kohanime määramiseks sobiv juriidiline vorm üldkorraldus, siis ei saa
minister kohanime määrata valitsemisala teenistuslike ja muude üksikküsimuste lahendamiseks
ette nähtud käskkirja vormis5, vaid ministri määrusega.
Lõikega 66 sätestatakse kohustus hüvitada KOVile valdkonna eest vastutava ministri poolt
kehtiva seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu nime asemel uue
kohanime määramise tulemusena tekkinud otsesed ja tegelikud tehtud kulud uue kohanimega
siltide ja viitade soetamiseks ning paigaldamiseks. Nimetatud kulud hüvitatakse riigieelarvest
asjakohaste kuludokumentide alusel. Eelnõuga kavandatav säte välistaks muude, viitade ja siltide
soetamise ja paigaldamisega otseselt mitte seonduvate kulude katmise.
Sättega ettenähtav kulude hüvitamise kohustus laieneb vaid juhtudele, kui kohanime määramine
on KOVi pädevuses. Kui seadusevastase ja sobimatu kohanime määramine ja muutmine on
valitsusasutuse pädevuses, siis kannab nime muutmisega seotud kulud valitsusasutus ise, kui
Vabariigi Valitsus ei otsusta eraldi kulude kandmist valitsusasutuse eest.
Eelnõu §-ga 2 nähakse ette RAS § 57 täiendamine lõikega 7.
Pakutav täiendus on seotud eelnõu §-s 1 kavandatavate muudatuste rakendamisega. Lõige on
vajalik, sest hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohanime määraja linna- või vallavalitsus,
kes peab ka koha-aadressi muutma kui muutuvad koha-aadressis kasutusel olevad kohanimed6.
Vaid väga erandlikel juhtudel saab kohanime või -aadressi määrata või muuta lisaks KOVile ka
ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja (Maa-amet). Need erandid on loetletud RAS § 55 lõikes 5,
§ 57 lõikes 6 ja § 84 lõikes 5.7
4
KNS § 6 lõikes 8 sätestatakse ka KOVi kohanime määramise menetluses sama tähtaeg, st KOV peab avalikustama
kohanime määramise eelnõu KOV volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse
tegemist.
5
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 järgi annab minister käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
6
RAS § 57 lõike 1 punkt 1.
7
RAS § 55 lõige 5: Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogu poolt tuvastatud
olemasolevale hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone
koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.
RAS § 57 lõige 6: Aadressiandmete süsteemi ümberkorraldamisel ning haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral
teeb koha-aadressi muudatused ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Kokkuleppel koha-aadressi määrajaga võib
ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud
juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust.
10
Kui riigihalduse minister otsustab selgelt Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime (eeskätt
kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti
iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega) muuta, peaks hetkel kehtiva
RASi kohaselt määrama KOV uute kohanimede alusel vastavad koha-aadressid. Kui aga KOV on
passiivne ega määra uut kohanime, siis tõenäoliselt ei soovi ta ka vastavaid koha-aadresse muuta.
Seadusemuudatusega ei saa lasta tekkida olukorda, kus KOV ei muuda ministri otsustatud
kohanimemuudatuse järgselt vastavalt koha-aadresse ja seeläbi ei ole koha-aadressid enam
vastavuses ametliku kohanimega. Seega on vaja nende aadresside muutmiseks kehtestada
volitusnorm, kus riik määrab KOV asemel koha-aadressid, kui minister määras seadusevastase
kohanime asemel uue nime. Eelnõu kohaselt määrab KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava kohanime
muudatuse korral vastavat kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja
hooneosale uue koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa-amet.
Kui KOV määrab seadusevastase kohanime asemel ise uue kohanime (KNS § 13 täiendamine
lõikega 61), siis määrab kohanimemuudatuse alusel vastavad koha-aadressid sarnaselt kehtivale
RAS regulatsioonile jätkuvalt KOV.
Eelnõu § 3 sätestab seaduse muudatuste jõustumise aja. Muudatused jõustuvad järgmisel päeval
pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse kiireloomuliselt jõustumise aeg on tingitud
vajadusest tagada võimalikult kiirelt KNSiga mitte kooskõlas olevate pühendusnimede ja Eesti
aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatute kohanimede muutmine. Juba märgiliselt on vaja praeguses
olukorras, kus Venemaa, kes alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni
iseseisva Ukraina riigi vastu ja üha enam võtab oma retoorikas üle Nõukogu Liidu
okupatsioonivõimu pärandit, eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu
repressioonidega seotud olnud isikutele pühendatud pühendusnimed või muude omariikluse
vastaste sümbolite või sündmustega seonduvad kohanimed.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga viiakse kohanimed kooskõlla KNSi nõuetega ehk muudatustega tagatakse, et
kohanimed oleks Eesti aja- ja kultuurilooga sobivad.
Muudatused ei avalda otsest mõju majandusele, elukeskkonnale, riigi julgeolekule ega
välissuhetele.
Muudatusel on mõningane mõju KOVide, Rahandusministeeriumi ja kohanimenõukogu
töökorraldusele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 7).
RAS § 84 lõige 5: Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi
ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või dokumentide saamisest
arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.
11
Kavandatav muudatus: Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute ja pühendusnimedele
esitatud nõuetele mittevastavate kohanimede muutmine valdkonna eest vastutava ministri
algatusel (kui KOV ei ole sobimatut nime ise muutnud).
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
6.1.1 Mõjutatud sihtrühmad
KOVid (79) valla- ja linnaelanikud, kohalikud ettevõtjad.
6.1.2. Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Eestis on 2022. a augusti alguse seisuga ligikaudu 290 pühendusnimega objekti (liikluspinnad,
pargid, ühistranspordipeatused). Kui ühistranspordipeatused välja jätta, siis jääb järgi 241 objekti,
samas osad nimed korduvad (nt A. H. Tammsaare, Lydia Koidula, August Kitzbergi, Carl Robert
Jakobsoni jne). Kui korduvad pühendusnimed välja arvata, siis jääb alles 149 unikaalset
isikunime. Nendest ligikaudu 10% kohta võib olla asjakohane analüüsida vastavust KNSi § 13
lõikega 42 ehk hinnata, kas tegemist võib olla sellise pühendusnimega, mis on nimetatud isiku
järgi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti
iseseisvuse taastamise vastu. Ajaloolise sündmusega seotud kuupäevalisi kohanimesid on viis (1.
mai tänav Narvas, Kallastel ja Järvakandis, 1. mai puiestee Tapal ning 26. juuli tänav Narvas).
Seega eelduslikult avaldab seadusemuudatus mõju 10-15le võimalikule kohanimeobjektile, kui
KOV ise sobimatuid kohanimesid ei muuda.
Tänavanimede muutmisel on mõningane mõju isikute harjumuspärasele elukorraldusele, mis
seondub uute nimedega kohanemisega ja koha-aadressina uue tänavanime kasutusele võtmisega.
Elanike vaatest võib muudatus tuua kaasa ajutist ebamugavust tulenevalt aadressi vahetumisest
(nt pakisaadetised või perioodikatellimused, mis on seotud vana aadressiga). Kohanimemuudatusi
tänavanimede muutmiseks toimub harva, ka eelnõu ei too kaasa massilisi kohanimemuudatusi.
Samas ei mõjuta eelnõu elanike ega ettevõtjate halduskoormust, mis jääb võrreldes kehtiva
seadusega samaks.
Samuti ei mõjuta muudatus elanike elukvaliteeti. Okupatsioonivõimu esindajate nimelistest ja
Eesti omariikluse vastastest kohanimede muutmine võib aidata elanikkonda paremini sidustada
Eesti aja- ja kultuurilooliste väärtustega.
Riigi vaatest on võimalik risk kohalike elanike rahulolematus kohanime muutmisega ja sellega
seotud ohud.
Mõju ulatus on keskmine, mõju avaldumise sagedus väike ja ebasoovitatavate mõjude risk on
samuti väike.
6.1.3 Hinnang mõju olulisusele
Muudatustega kaasnev mõju on väheoluline.
6.2. Mõju regionaalarengule
6.2.1. Mõjutatud sihtrühmad
KOVid (79), valla- ja linnaelanikud, kohalikud ettevõtjad.
12
6.2.2. Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatusel ei ole otsest mõju regionaalarengule.
Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad regionaalselt enam puudutada piirkondi, kus
püsielanike osakaalus on enam vähemusrahvuse keele (mitte eesti keele) kasutajaid. Näiteks Ida-
Viru maakond, kus võib ajalooliselt olla Nõukogude Eesti perioodist säilinud rohkem sobimatuid
kohanimesid ehk enim pühendusnimega objekte või aja- või kultuurilooliselt sobimatuid
kohanimesid, mis on jäänud KNSi nõuetega kooskõlla viimata (sobivus Eesti aja- ja
kultuurilooliste väärtustega).
Uued tänavanimed ei mõjuta näiteks pääste-, kiirabi- ega muude teenuste kättesaadavust.
Kohanimemuudatus kantakse automaatselt üle aadressiandmete süsteemi, mis omakorda on
liidestatud rahvastikuregistriga. Vähetõenäoline on oht olukordade tekkeks, kus vajalik abi ei jõua
tänavanime muudatuse tõttu isikuni enam kohale. Häirekeskus saab ka andmed
mobiilipositsioneeringu abil isegi juhul, kui isik ekslikult esitab oma aadressina varem kehtinud
aadressi.
Mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitatavate mõjude risk on väike.
6.2.3. Hinnang mõju olulisusele
Mõju regionaalarengule on väheoluline.
6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
6.3.1. Mõjutatud sihtrühmad
79 Eesti KOVi (kelle territooriumil on määratud sobimatu kohanimi), riik
(Rahandusministeerium).
6.3.2 Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatus sunnib KOVe seadusevastase ja Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanime
muutmise menetluse seaduse jõustumisel kiireloomuliselt algatama ja omal algatusel muutma.
Kehtiv KNS ei näe ette, mis aja jooksul peab KOV ministri vastavasisulise ettepaneku alusel
sobimatu kohanime asemel uue kohanime määrama – selleks määratakse eelnõus kaks kuud.
Siiski sisaldab juba ka kehtiv seadus kohanimemäärajale kohustust algatada sobimatu kohanime
muutmise menetluse viivitamatult vastavatest asjaoludest teada saamisest arvates.
Uudse nõudena nähakse eelnõus ette ka tagajärg, kui KOV ei ole kahe kuu jooksul valdkonna eest
vastutava ministri asjakohase ettepaneku saamise järel kohanimemuudatust otsustanud. Sel juhul
viib uue seaduse nõuetele vastava kohanime määramise menetluse läbi minister. See toob kaasa
mõningase töökoormuse kasvu Rahandusministeeriumile. Eelduslikult viivad KOVid ministri
asjakohase ettepaneku alusel sobimatu kohanime asemel uue määramise menetluse ise läbi, ja
minister sekkuma ei pea, siis ei kaasne Rahandusministeeriumile märkimisväärset töökoormuse
tõusu. Tõenäoliselt tekib praktikas vaid üksikuid juhtumeid, kus KOV ei jõua sobimatu kohanime
asemel uue määramise osas kokkuleppele.
Kui kohanimemääramise menetluse viib läbi sarnaselt kehtivale seadusele läbi KOV. Kui
kohanimemäärajaks on erandlikult valdkonna eest vastutav minister, siis kaetakse uue
kohanimega seotud siltide ja viitade soetamise ja paigaldamise kulud riigieelarvest.
6.2.3. Hinnang mõju olulisusele
Mõju asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on väheoluline.
13
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kohanimenõukogu peab ka kehtiva seaduse järgi jälgima kohanimede kasutamist ning vajaduse
korral tegema valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks
õigusaktide nõuetega (KNS § 21 punkt 4). Lisaks küsitakse ministri algatatud kohanime
muutmisel ka kohanimenõukogu soovitust uue kohanime valikuks. See kasvatab mõnevõrra
kohanimenõukogu töökoormust.
Samuti nõuab kehtiv seadus KOVilt kohanimemäärajana seadusega vastuolus olevate
kohanimede viivitamatut muutmist (KNS § 7 lõige 4 ja § 13 lõige 43). KOVile lisandub eelnõuga
arvamuse andmise kohustus ministri algatatud kohanime määramise menetluses. Uue kohanime
kehtima hakkamisel tekib KOVil kohustus vahetada välja (soetada ja paigaldada) senised
kohanimele viitavad sildid ja viidad, millega seotud kulu kaetakse riigieelarvest.
Rahandusministeeriumi töökoormus tõuseb, kuivõrd ministeerium peab viima läbi kohanime
määramise menetluse, kui KOV ei ole ise seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja
kultuurilooga sobimatu kohanime asemel nõutud aja jooksul (kaks kuud arvates ministri
ettepaneku esitamisest) uut seadusega kooskõlas olevat kohanime määranud. Kuivõrd taolisi
olukordi võib praktikas esineda üksikjuhtumitel, siis kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga.
Mõnevõrra kaasneb ministri algatusel kohanime määramisega risk, et KOV vaidlustab kohanime
määramise õigusakti kohtus.
KOVi elanikele eelnõu otsest halduskoormuse kasvu kaasa ei too. Eelnõuga tagatakse üksnes
võimalus elanikele nende soovil kohanime määramise menetluses oma seisukohtade
avaldamiseks. Elanikud ja kohalikud ettevõtjad peavad ümber harjuma uue nime kasutamisega,
mis tekitab mõningat ebamugavust.
Tehniliselt on kohanimeregistri ja aadressiandmete süsteemi koostoimes realiseeritud järgneval
viisil. Liikluspindade (teed ja tänavad) kohanimede muudatused registreeritakse
kohanimeregistris ja aadressiandmete infosüsteem võtab andmed kohanimeregistrist üle. See
tähendab, et kui uue kohanime määramise õigusakti vastuvõtmisel tehakse vastav muudatus ära
kohanimeregistris, siis automaatselt asendatakse aadressiandmete infosüsteemis aadressides
liikluspinna nimi. Selline lahendus on loodud eeldusel, et liikluspinna (sh tänava)
kohanimemääraja on KOV, samuti on KOV koha-aadressi määraja. Seega saab eeldada, et kui
KOV määrab või muudab tänava kohanime, siis ta tagab ka kõigi koha-aadresside muutmise
vastavalt nõuetele ja vastavad menetlused infosüsteemides on loogiliselt liidetud.
Kui eelnõu kohaselt anda koha-aadresside määramise õigus KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava
kohanime muudatuse korral Maa-ametile, siis on võimalik tehniline täitmine (KNRis ja ADSi
infosüsteemis) loogiliselt liita, st tehniline täitmine registris toimub samal viisil nagu seni ega ole
vaja teha täiendavaid arendustöid, et menetlused KNRis ja ADSis lahutada.
Seega eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise järgselt läbi viidavates menetlustes, kus
kohanimemäärajaks on minister, edastab Rahandusministeerium Maa-ametile
kohanimemääramise õigusakti, Maa-amet teeb kande kohanimeregistris ja sealt läheb info edasi
aadressiandmete infosüsteemi ja koha-aadressid muudetakse infosüsteemis automaatselt. Taolisel
viisil muutuvad kõik koha-aadressid, milles sisaldub liikluspinna (nt tänava) nimi ja number.
14
Taoline muudatus saab olla ainult kohanime vahetamine. See tähendab, et Maa-amet ei saa teha
aadressis muid muudatusi. Näiteks kui muudetakse tänava nime A. Daumani tänav ja uueks
nimeks saab Kivilinna tänav, siis aadress „Ida-Viru maakond, Narva linn, A. Daumani tn 9“
muudetakse „Ida-Viru maakond, Narva linn, Kivilinna tn 9“; tänava alune maaüksus nimega
„Ancis Daumani tänav L1“ muudetakse „Kivilinna tänav L1“. Kuna aadressis toimub ainult
kohanime vahetus ja koha-aadressi numbrite muudatusi Maa-amet ei tee, ei viida läbi ka
täiendavat haldusmenetlust. Võimaliku aadressimuudatuse menetluse viib pärast RAS § 57 uue
lõikes 7 järgset Maa-ameti poolset koha-aadressi muutmist läbi KOV ise RAS § 55 sätestatud
korras, kui näiteks hoonete numeratsioon on ebaselge.
Kohanimede muutmisega seotud KOVi tehtud otsesed kulud (nt tänavasiltide ja viitade
vahetamine), kui kohanime määrab minister, hüvitatakse KOVile riigieelarvest.
Teede ja tänavate liiklusmärkide tellimine ja paigaldamine on tee omaniku ehk KOVi ülesanne.
Kõik märgid tuleb paigaldada ning kujundada vastavalt liiklusseadusele ja selle alusel kehtestatud
määrustele, standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Tulenevalt majandus- ja
taristuministri 9. juuli 2015. a määrusest nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja
teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“ tuleb vastavad
märgid paigaldada sellises ulatuses, et oleks tagatud ristmikel kasutatavate viitade süsteemi
toimivus ehk teekonnal sihtpunkti oleks viitamine järjepidev.
Kui KOV määrab kohanime ise, siis peab KOV siltide ja viitade paigaldamise kulud jätkuvalt
katma valla- või linnaeelarvest.
Narva linna puhul (Ancis Daumani ja Albert-August Tiimanni pühendusnimega tänavate nimede
jt tänavate muutmise osas) võib hinnanguline kulu siltidele ja nende vahetusele olla kuni 5000
eurot.
Arvestades, et lisaks nimetatutele võib olla veel kohanimesid, mis on vastuolus KNSi nõuetega
(esialgse prognoosi järgi tuleks kontrollida veel 10–15 pühendus- või kohanime), siis võib nende
kõigi muutmisel olla kulu siltidele ning viitadele ja kohanimenõukogu poolt tellitavatele
ekspertiisidele kuni 30 000 eurot.
Tegemist on ühekordsete kuludega, mis tasutakse Rahandusministeeriumi eelarvest8.
Kohanimede muutmine toob kaasa kulusid ka väljapoole KOVe. Nimelt tuleb seetõttu välja
vahetada rahvusvahelisi vedusid teostavate veoettevõtjate tegevusload, kes asuvad muudetavatel
aadressidel. Hinnanguline kulu on kuni 7500 eurot. Kulud kaetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte, samuti
mitte muuta ega kehtetuks tunnistada KNSi või RASi alusel antud rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse
kiireloomuliselt jõustumise aeg on tingitud vajadusest tagada võimalikult kiirelt KNSiga mitte
8
Siltide ja viitade soetamise ja paigaldamise kulu kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest vaid juhul, kui KOV
ei ole ise seadusevastase kohanime asemel uut kohanime määranud.
15
kooskõlas olevate pühendusnimede ja Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatute kohanimede
muutmine, et eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonidega
seotud olnud isikutele pühendatud pühendusnimed või muude omariikluse vastaste sümbolite või
sündmustega seonduvad kohanimed.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid
eelnõu märkusteta, ülejäänud kooskõlastajad vaikimisi.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu märkustega.
Justiitsministeeriumi esitatud normitehnilised ja keelemärkused on eelnõusse ja seletuskirja sisse
viidud.
Eelnõu kooskõlastuskäik on nähtav järgmiselt lingilt:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17cd73eb-7cb8-4797-bae9-38d662da3d66.
Eelnõu esitatakse Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ….2022.
16