dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 22. november 2022
Viit
1.1-11/4974-2
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Andres Levald (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Tagasiside metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule esitatud ettepanekutele.asice1593 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium 22.11.2022 nr 1-4/21/5067-24 Tagasiside metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule esitatud ettepanekutele Austatud koostööpartner Täname teid ettepanekute esitamise eest metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule. Anname teada, et konsultatisooniprotsess on lõppenud ning saadame teile tagasiside esitatud ettepanekutele ning täiendatud eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Seedre Metsaosakonna juhataja Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Sama: vastavalt jaotuskavale Maret Parv, 626 0726 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 11.11.2022 Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seadus § 1. Metsaseaduse täiendamine Metsaseaduse § 43 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala määrab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsusüksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks planeeringut koostamata viiakse läbi avatud menetlus. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala kohta koostab riigimetsa majandaja metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik omavalitsus ära kohaliku kogukonna või elanike seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks.“. § 2. Planeerimisseaduse täiendamine Planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses: „201) sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud;“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Algatab Vabariigi Valitsus ……... 2022. a Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Metsaseadusega (edaspidi MS) on riigimetsa majandajale seatud kohustus kaasata asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamistööde planeerimisse kohaliku kogukonna esindajad või elanikud. Nimetatud kohustus on MSis 2017. aastast. Sätte vajadus tulenes asjaolust, et mets on kohalik elukeskkond ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa pakutavaid avalikke hüvesid ja seetõttu tuleb metsamajandamistööde planeerimisse kaasata ka kohalik kogukond. Kaasamise kaudu peaks riigimetsa majandaja arvestama võimaluse korral ka kohalike elanike seisukohtadega. Praktikas on aga ilmnenud, et taoliselt sõnastatud säte jätab rahuldavate lahenduste leidmiseks liiga laialdase tõlgendamise võimaluse ning suurema õigusselguse tagamiseks on vaja täpsustada nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust (edaspidi PlanS). Eelnõukohase seadusega täiendatakse metsaseadust, sätestades, et MSi § 43 lõikes 9 nimetatud asustusüksuse lähedal asuv metsaala, mille metsamajandamistööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond või elanikud, määratakse kindlaks üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab alad määrata planeeringut koostamata, tehakse see avatud menetlusena. Teise muudatuse kohaselt koostab riigimetsa majandaja nende alade kohta metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV). KOV kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab KOV ära kohaliku kogukonna või elanike seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks. PlanSi täiendamisega lisatakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse 06.06.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.05.2022, 14) ja planeerimisseaduse 01.11.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I 29.06.2022, 10). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seadusega tehtava muudatuse eesmärk on anda kohalikule kogukonnale võimalus rääkida kaasa just nende jaoks oluliste metsaalade määramisel. Kogukonna jaoks olulised ja suure väärtusega metsaalad tuleks kokku leppida kohaliku omavalitsuse tasandil. Selleks täiendatakse nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust. Asustusüksuse lähedal asuv kogukonnale oluline metsaala määratakse üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes KOVi ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Samuti koostab riigimetsa majandaja nende metsaalade kohta metsamajandamiskava ning see kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse andmisel peab KOV ära kuulama ka kohaliku kogukonna seisukoha. MSi § 43 lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Senine praktika on näidanud, et puudub ühene arusaam, millised on need asustusüksuse lähedal asuvad metsad, mis on kohalikule kogukonnale olulised ja kõrge väärtusega. Riigimetsa majandaja on loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks n-ö kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid puuduvad täpsemad reeglid, kuidas ettepanekuid hinnata. Seetõttu on kõige otstarbekam, kui kohalikule kogukonnale väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku KOVi tasandil. Seaduseelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka RMKle. Edaspidi toimub KAH alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. RMK kooskõlastab kava KOViga, kes enne kooskõlastuse andmist peab ära kuulama ka kohaliku kogukonna seisukoha. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse metsaseadust. Eelnõu § 1 kohaselt täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10 ja 11, mille eesmärk on sätestada, kuidas toimub asustusüksuse lähedal asuva metsa määramine, mille majandamisel riigimetsa majandaja kaasab metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Säte, mis kohustab riigimetsa majandajat kaasama kohaliku kogukonna või elanikud metsamajandamise tööde planeerimisse, lisati metsaseadusesse 2017. aastal. Seletuskirjas on selle reegli lisamist põhjendatud sellega, et mets on kohalik elukeskkond mitte ainult elusloodusele, vaid ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa pakutavaid avalikke hüvesid. Igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Kaasamise kaudu peaks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) arvestama võimalusel kohalike kogukondade seisukohtadega. See on esimene samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge kohustus enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt seda metsa kasutavad. Praktikas on aga selle reegli rakendamine problemaatiline. Puudub ühene arusaam ja selgus, millised on need asustusüksuse lähedal olevad metsad, mis on kohalikule kogukonnale olulised ja 2 kõrge väärtusega ning kus riigimetsa majandaja peab kohaliku kogukonna kaasama metsa majandamise planeerimisse. RMK on küll loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks nn kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid kohaliku kogukonna huvid ja eesmärgid on väga erinevad. RMKl on väga keeruline hinnata, kas konkreetne metsaala on kohaliku kogukonna või elanike jaoks kõrge väärtusega seetõttu, et nad on harjunud seda metsa kasutama, seal viibima, või on eesmärk lihtsalt välistada riigimetsas igasugune raie. Seetõttu ei ole senise praktika jätkamine jätkusuutlik. Lõike 10 kohaselt määrab kogukonnale olulised metsaalad KOVi volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaalad määratakse planeeringut koostamata avatud menetluses. Ülesannete lahendamisel üldplaneeringuga on KOVil otsustuspädevus, st KOV otsustab enda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala määramine alati kohustuslik, kui KOV selleks vajadust ei näe. Üldplaneeringute menetluse seis on KOVides väga erinev. Samuti on paljudel KOVidel üldplaneering tänaseks juba kehtestatud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut koostamata ning vajaduse korral lahendada see ülesanne planeeringuga hiljem. Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetluses. Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46−50 käsitlevad avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne. Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes enda koostatud juhendist. Lõike 11 kohaselt koostab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamiseks metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse andmisel kuulab KOV ära kohaliku kogukonna seisukoha. Lõike kohaselt ei alusta riigimetsa majandaja planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist KOVilt. Erandina on välja toodud olukorrad, mil tegevused on hädavajalikud, et vältida otsest ohtu inimese elule ja varale või ära hoida metsakahjustusi ja tõkestada nende levikut. Riigimetsa majandajal on metsaseadusest tulenev kohustus koostada tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava. Asustusüksuste lähedal asuvate metsade täiendav käsitlemine on põhjendatult vajalik – õigusselguse huvides tuleb sätestada, et sellistele aladele koostatakse veel eraldi metsamajandamiskava. Metsamajandamiskavas sisalduvad tegevused on kohaliku kogukonna või elanikega läbi räägitud (MSi § 43 lg 9) ning kava kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohaliku kogukonna ja elanike kaasamise all peetakse silmas, et inimene, kes elab ja toimetab selles kogukonnas, oleks kaasatud, aga see ei välista, et teised ei saaks esitada oma ettepanekuid, kui see teema neid puudutab. PlanSi seletuskirja kohaselt on kohalikud huvid ja väärtused üksikisikule kõige lähedasemad huvid ning kannavad endas kogukondlikke väärtusi. Kogukondlikud väärtused ei pea jällegi tähendama konkreetse haldusüksuse huve, vaid huvid võivad olla haldusüksusesisesed, näiteks 3 mõne linnaosa või osavalla huvid, aga ka ajaloolised asumite huvid. Kohalikud huvid võivad olla mitme kohaliku omavalitsuse ülesed. Tänaseks on näiteks RMKl välja arendatud parandatud kaasamissüsteem, samuti on olemas pikemaajalisem kogemus kaasamise korraldamisel. Metsamajandamiskava kooskõlastamise üks eesmärk on metsamajandamiskavas olevate tegevustega seotud võimalike erimeelsuste avalikku huvi arvestav tasakaalustatud lahendamine. Seda tehakse selleks, et ka KOVi huve saaks kaaluda ning neid kavas võimalikult suurel määral arvestada. Oluline on see, et juba kooskõlastatud tegevusi ei muudeta ilma muudatusi kooskõlastamata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Tegemist on põhimõtteliselt haldusesisese asjaajamisega ehk haldusesisese toiminguga. Metsamajandamiskavas on määratud riigimetsa majandaja edasised tegevused konkreetsel kogukonnale olulisel alal ning see ei tekita haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi. KOV kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul jõuab KOV korraldada avaliku arutelu (selle toimumise ajast ja kohast teavitada, arutelu läbi viia jms) ning arutelu tulemuste põhjal RMKle vastus koostada. Õigupoolest toimub selline tegevus (kooskõlastamine) RMKs ka praegu, kuid hetkel on selle aluseks RMK enda koostatud juhend. Eelnõu järgi saab see riigimetsa majandajatele seadusest tulenevaks kohustuseks, mis annab kindluse, et nt RMK ei saa kohalikku omavalitsusüksust jätta kaasamata. Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla aluseks hädavajalike metsamajandamise tööde mittetegemisele. Reeglina riigimetsa majandaja ei alusta töid enne KOVilt kooskõlastuse saamist, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks ja leviku tõkestamiseks. Asustusüksuste lähedal paiknevate riigimetsa alade majandamisel on oluline tagada koostöö metsaomaniku, ametkondade, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike vahel. Sealjuures esindab oma pädevuse järgi kohalik omavalitsus ka kohaliku kogukonna ja elanike huve, et konkreetsest asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse metsa uuenemise kaudu. Selleks, et ka pikas perspektiivis oleks võimalik neid hüvesid elanikkonnal kasutada, on küpseid metsi vaja ka uuendada. Kas selle meetodiks on uuendusraied või valikraied, lepitakse kokku metsamajandamise kooskõlastamise käigus. Kooskõlastus eeldab, et mõlemad osapooled on tulemusega rahul. Kooskõlastamise käigus on võimalik riigimetsa majandajal ja KOVil planeeritavad tööd läbi arutada ja leida optimaalne lahendus. Kooskõlastamise ja kohaliku kogukonna või elanike ärakuulamise kohustuse sätestamine tagab selle parema jõustamise ning võimaldab omavalitsuse täitevorganil veenduda, et määratud metsaalade majandamise põhimõtted on seatud, kogukonnad ja elanikud kaasatud. Metsamajandamiskava koostatakse üldisel põhimõttel, et metsaalasid käsitatakse ühe tervikuna, millel välja raiutud või välja langenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult kasvukohale omaste puuliikidega, mille tulemusel kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste puistute olem suuremal metsaalal. Kava koostamisel pööratakse tähelepanu raiealade kohalikku keskkonda sobitamisele – lankide kujule ja nende maastikulisele paiknemisele ning uute puude väljakasvatamiseks piisavate valgustingimuste ja toitainete kättesaadavusele raiealal. Metsa uuendamisel eelistatakse võimalikult maksimaalselt uuendusraietest turberaiete tegemist, v.a juhul, kui seda ei võimalda puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp või sanitaarne seisund. Metsamajandamiskava peab sisaldama planeeritavaid tegevusi, sh tuleb uuendusraiel määrata kasvama jäävate säilikpuude 4 määr. Täpsed kriteeriumid (nt säilikpuude arv, raieala suurus) või metsade majandamise lisanõuded (nt säilikpuude paiknemine, raie aeg) sätestatakse samuti kavas, arvestades, et nii on võimalik paindlikumalt arvestada kohaliku kogukonna ja elanike soove. Teiseks saab metsaalasid käsitleda, arvestades nende looduslikku eripära (suurus, puistute olem jm). Metsamajandamiskavades muudatuste tegemiseks – nii KOVi kui ka riigimetsa majandaja algatusel – koostatakse kava uus versioon ning kooskõlastatakse see samuti KOViga. Ka praegu kasutab RMK koostatavates kavades sõnastust: „Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.“ Ilmne on, et looduslikud tingimused ja muutused õigusaktides ning looduskaitselistes piirangutes põhjustavad vajaduse juba koostatud metsamajandamiskavasid muuta. Eelnõu puudutab riigimetsa ja riigimetsa majandajaid. Kõik muud kokkulepped eramaade kohta peab KOV erametsaomanikega ise tegema, kui selleks tekib vajadus. Kui kogukonnale oluline ala satub näiteks müügi teel eraomandisse, siis riigimetsa majandaja koostatud kava ei ole sellel alal erametsaomanike jaoks siduv. Erametsaomanik peab lähtuma metsa majandades metsaseadusest ja looduskaitseseadusest ning üldplaneeringuga rohealadele seatud tingimustest. Samuti ei ole metsaseaduse alusel metsamajandamiskava koostamine metsaomanikule kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MSi § 11 lg 43). Metsamajandamiskava on kohustuslik üksiku erandina riigi hüpoteegiga koormatud maadel (MSi § 42 lg 11). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tegevuste (MSi § 11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MSi § 11 lg 41). Riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab riigivara võõrandada üksnes juhul, kui see pole riigivara valitsejale vajalik. Riigimetsa majandajad omavad metsamaad oma põhiülesannete täimiseks, seega ei ole näha trendi, et riigimetsa majandajad oma maid, sh kogukonnale olulisi metsamaid, müüma hakkavad. Kogukonnale oluliste metsaalade erinevaid kasutuseesmärke – metsamaa, roheala, puhverala, rekreatsiooniala – on praegu võimalik saavutada riigi ja KOVi koostöös. Eelnõu § 2. Planeerimisseaduse täiendamine Eelnõukohase seadusega täiendatakse PlanSi § 75 lõiget 1 punktiga 201, lisades üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramise, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. MSi § 43 täiendamine lõikega 10 viitab üldplaneeringutele. See, milline metsaala on kohaliku kogukonna jaoks oluline ja kõrge väärtusega ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida, tuleks kokku leppida kohaliku omavalitsuse tasandil. Üks võimalus selleks on need alad kindlaks määrata üldplaneeringuga. PlanSi § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kindlaksmääramine. Muudatuse tulemusel oleks üldplaneeringu koostamisel kohalikul kogukonnal selgem õigus kaasa rääkida ja teha ettepanekuid nende jaoks väärtuslike metsaalade määramiseks. Üldplaneeringuga nende alade kindlaksmääramine annab võimaluse arvestada kõiki kogukonna huve koosmõjus ja tagatakse õigusselgus. Samuti loob see kindlustunde nii kohaliku kogukonna kui ka riigimetsa majandaja jaoks, sest mõlemale poolele on üheselt teada, millist metsaala kohalik kogukond kõrgelt väärtustab ja mille majandamisel tuleb metsamajandustööde planeerimisel arvestada nende 5 huvidega. Ühtlasi tekib kindlus, et taolistele aladele ei kavandata muud maa kasutuse sihtotstarvet kui metsakasvatuseks kasutatav maa. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Muudatusega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju kohalikule kogukonnale, kuna see annab võimalus kohaliku omavalitsuse tasandil kokku leppida, millised metsaalad on kohaliku kogukonna jaoks olulised ja väärtuslikud ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida. Mõju valdkond – kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandaja töökorraldus Sihtrühm 1 – kohalik omavalitsus Muudatuse sisu Muudatus lisab üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramise, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut koostamata. Sellisel juhul tuleb läbi viia avatud menetlus. Samuti osaleb KOV nende alade metsamajandamiskava kooskõlastamise protsessis. Mõju ulatus Muudatus võib mõjutada kohalike omavalitsuste töökorraldust, sest üldplaneeringu koostamise, avatud menetluse läbiviimise, metsaala määramise ja metsamajandamiskava kooskõlastamisega seoses tekivad lisatööülesanded (lisatööjõu vajadus, ajakulu, mitmekordne teavitamine ajalehes, vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks). Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna asustusüksuse lähedal asuvad ja kogukonnale olulised metsaalad määratakse üldplaneeringus või KOVi volikogu otsusega, kui selle kohta planeeringut ei koostata. Seega puudub vajadus neid uuesti määrata. Riigimetsa majandajal on seadusest tulenev kohustus koostada tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava. Seetõttu tuleks vähemalt kord kümne aasta jooksul metsamajanduslikud tegevused metsamajandamiskava koostamise käigus uuesti kooskõlastada. MSi § 43 praegu kehtivas lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Alates 2017. aastast, mil RMK kõrgendatud avaliku huviga alade kaasamiskoosolekuid korraldab, on neid peetud 149 piirkonnas. 2020. aastal toimusid avalikud arutelud riigimetsa 67 sellise osa üle, mille puhul võis oodata kohalike elanike kõrgendatud huvi plaanitud majandustegevuse vastu. 6 Kõrgendatud avaliku huviga alad piiritletakse ja neile koostatakse metsatööde kavad kuni kümneks aastaks. RMK avalikustab kavad oma kodulehel. Kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud alad kantakse RMK metsatööde kaardile. 2022. aasta alguse seisuga on RMK metsatööde kaardile kantud ligi 349 sellist ala, kokku 36 500 hektaril. Kaardil on kuvatud kokkulepitud alade piirid, kuid metsa majandamise viisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool veel arutelud käivad. 2021. aasta alguses uuendas RMK kohalike kogukondade kaasamise juhist, arvestades selles õiguskantsleri ja kaasamiskonsultantide soovitusi (https://rmk.ee/metsamajandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad). Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on suur. Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 76 omavalitsust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Sihtrühm 2 – riigimetsa majandaja Muudatuse sisu Riigimetsa majandaja ei määra enam asustusüksuse lähedal asuvaid kogukonnale olulisi metsaalasid. Need määrab edaspidi KOV kas üldplaneeringuga või avatud menetluse raames. Teise muudatusena peab riigimetsa majandaja metsamajandamiskava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega Mõju ulatus Muudatuse mõju on väike, kuna tänaseks on riigimetsa majandajal välja arendatud parandatud kaasamissüsteem, samuti on olemas pikemaajalisem kogemus kaasamise korraldamisel. Lisaks koostatakse kõrgendatud avaliku huviga alade kohta metsatööde kavad kuni kümneks aastaks. Siiski võib algselt planeeritav tulu metsa majandamisel jääda väiksemaks. SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu kohaselt1 oli 2019. aastal metsandussektorilt otseseid ja kaudseid maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas 11,5% maksutuludest, ning ühe m3 puidu raiest laekus maksutulu 95 eurot. Kokku küünib metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal hinnanguliselt 2,78 miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst on see ligikaudu 9,9% ja kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 11,4%. Arvestades sama aasta raiemahtu, on ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks 84,5 eurot ja kogu lisandväärtuseks 246 eurot. Majandusliku mõju hindamisel on lähtutud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade (edaspidi KAH alade) pindalast. Kokku on 2022. aasta alguse seisuga RMK KAH aladena määranud 36 500 ha riigimetsamaad, millest rangelt kaitstavat metsa on 10 809 ha. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud analüüsi kohaselt 1 hektari metsa range kaitse viib puidukasutusest välja 4,58 tihumeetrit aastas. Sellele tuginedes saab prognoosida, et KAH aladele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja (36 500–10809)* 4,58 = ca 117 000 tihumeetrit aastas. 1 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsanduse-majandusmoju-2019-aastal-andis-metsandussektor-ule10- protsendi-riigi-maksutuludest/. 7 Mõju avaldumise sagedus Riigimetsa majandajal võib muudatuse tõttu tekkida vajadus metsamajandamiskava tihedamini uuendada, kui KOV viib läbi uusi avatud menetlusi alade määramiseks. Sagedus sõltub pigem kohalikust vajadusest. Kui KOV või elanikud leiavad, et alasid tuleb muuta, siis saab ka teisiti kokku leppida. RMK hinnangul on need pigem üksikud juhud, kui tuleb uusi alasid juurde. 2022. aasta alguse seisuga on 359 ala KOVidega kokku lepitud. Siia võib lisanduda alasid, mis üldplaneeringu käigus juurde tulevad. Kui tekib uus ala ja seal on majandamise vajadus, hakatakse koostama metsamajandamiskava. Metsamajandamiskava uuendamisel vaadatakse vajaduse korral üle ka varasemad planeeritud metsamajanduslikud tööd. Mõjutatud sihtrühma suurus Läbirääkimisi kohaliku omavalitsusega peavad RMK metsaülemad, keda on kokku 18. Tänaseks on 359 metsaala kohta kokkulepped sõlmitud. Metsaülemad peavad kokkuleppeid sõlmima 76 KOViga. Uute alade määramise vajadus sõltub kogukonnast ja kohaliku omavalitsuse uutest arendustest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjude risk on väike. Kogu protsess on RMK jaoks umbes nelja kuu pikkune. Risk on see, kui tekib liiga palju avatud menetlusi, mis toob kaasa uutele aladele majandamiskavade koostamise vajaduse koos kaasamisega. See omakorda võib suurendada RMK töökoormust. Seega tuleb RMKl operatiivselt oma töö ümber korraldada. Kinnitatud kavade muutmise vajadus võib lisaks KOVi algatusele tulla ka eriolukordadest tingituna või muul vajadusel muuta kokku lepitud raieaegu, raieviise või raiekohti. Risk on, et riigimetsa majandaja tulud vähenevad. Mõju valdkond – mõju regionaalarengule Sihtrühm – kohalik kogukond ja elanikud Muudatuse sisu Muudatus võimaldab kogukonnal ja elanikel osaleda kogukonnale olulise metsaala määramise protsessis üldplaneeringu koostamisel või avatud menetluse kaudu. Kehtiv metsaseadus võimaldab kohalikul kogukonnal või elanikel olla küll kaasatud asustusüksuse lähedal asuva metsa metsamajandamistööde planeerimisse, kuid KAH alade määramist reguleeritud ei ole. Siiani on riigimetsa majandaja loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid ettepanekute hindamisel on otstarbekam, kui kohalikule kogukonnale väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku KOVi tasandil. Teise muudatusena peab KOV metsamajandamiskava kooskõlastuse andmisel ära kuulama ka kohaliku kogukonna seisukoha. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike, kuna kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutuks. Kui siiani sai kohalik kogukond või elanikud teha RMKle ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, siis edaspidi toimub KAH alade määramist puudutav suhtlus kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel (kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks). Muudatus mõjutab kohalike elanike elukeskkonda, kuna kohalikud elanikud saavad kaasa rääkida kogukonnale oluliste metsaalade määramisel. Mõju avaldumise sagedus 8 Mõju avaldumise sagedus on väike. Alade määramisel üldplaneeringuga toimuks alade määramine aastate, isegi aastakümnete tagant. Avatud menetluse raames on võimalik KOVil alade määramiseks või laiendamiseks menetlus läbi viia vastavalt vajadusele ja laekunud ettepanekutele. Kui alad muutuvad, tuleb kohalik kogukond või elanikud uuesti kaasata nii alade määramise kui ka majandamistööde planeerimise protsessi. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on suur. Esmalt puudutab alade määramine otseselt asustusüksuses elavaid inimesi, kes soovivad esitada oma ettepanekuid alade määramiseks. Teisalt võivad need alad puudutada ka suuremat hulka inimesi, kes soovivad kaasa rääkida mõne piirkonna arengus. Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 76 omavalitsust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kohalikule kogukonnale või elanikele võib edaspidi riskiks olla see, et kui alad on määratud, siis uute alade määramist ei võta KOV niipea ette. Ilmselt saaks riski maandamiseks KOV määrata, kui tihti vaadatakse elanikelt laekunud ettepanekud läbi ja otsustatakse edasine tegevus, st siis alade määramine avatud menetluse kaudu. Kui RMK saab teada uute alade määramisest, siis alustab ta metsamajandamiskava uuendamise protsessi koos kaasamisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse rakendamisega võib KOVile kaasneda lisakulusid alade määramisel avatud menetluses või metsamajandamiskava kooskõlastamise protsessis (lisatööjõud, ajakulu, teavitamine ajalehes, vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks). KAH aladele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit aastas. Ühe tihumeetri puidu raiest laekus 2019. a maksutulu 95 eurot. Seega kogukonnale oluliste metsade majandamisele lisapiirangute seadmise korral võib prognoosida riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas. Ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks on uuringu kohaselt 84,5 eurot, seega väheneks otsene lisandväärtus ligi 10 miljonit eurot ja kogu lisandväärtus 28,3 miljonit eurot aastas. 8. Rakendusaktid Seaduse muutmisega ei kaasne rakendusaktide muutmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. See võimaldab KOVidel hakata esimesel võimalusel KAH alade määramisega tegelema. Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK senist praktikat nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kaitseministeeriumile kooskõlasid eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: MTÜ Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Eesti Erametsaliit. Laekunud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 10 Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel 1. Kooskõlastusringil esitatud märkused ja ettepanekud Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus 1 Rahandusministeerium Palume eelnõus või seletuskirjas käsitleda, milline õiguslik roll on Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Seletuskirja on metsamajandamiskava koostamisel kohaliku omavalitsuse poolt antaval täiendatud järgmiselt: kooskõlastusel, mh hinnates, millistel juhtudel võib kohalik omavalitsus metsamajandamiskava kooskõlastamisest keelduda. „Metsamajandamiskava kooskõlastamise üks eesmärk on metsamajandamiskavas olevate tegevustega seotud võimalike Nimelt kehtib metsamajandamiskava 10. aastat ehk kava koostamise ja reaalse erimeelsuste avalikku huvi arvestav tasakaalustatud lahendamine. metsa majandamiseni võib jääda aastaid, mille käigus tehisolud ning ka Seda tehakse selleks, et ka KOVi huve saaks kaaluda ning neid kogukonna liikmed võivad muutuda. Eeltooduga võib kaasneda risk, et reaalse kavas võimalikult suurel määral arvestada. Oluline on see, et juba raietegevuse alates võib kogukond, sh elanikud, kes on alale asunud elama peale kooskõlastatud tegevusi ei muudeta ilma muudatusi üldplaneeringu või metsamajandamiskava koostamist, end ebapiisavalt kooskõlastamata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. kaasatuna tunda. Tegemist on põhimõtteliselt haldusesisese asjaajamisega ehk Lisaks nähakse ette, et metsamajandamiskava tuleb kooskõlastada kohaliku haldusesisese toiminguga. Metsamajandamiskavas on määratud omavalitusega, mis peaks seletuskirja kohaselt tagama ka kava parema riigimetsa majandaja edasised tegevused konkreetsel kogukonnale jõustamise. olulisel alal ning see ei tekita haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi. KOV kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul jõuab KOV korraldada avaliku arutelu (selle toimumise ajast ja kohast teavitada, arutelu läbi viia jms) ning arutelu tulemuste põhjal RMKle vastus koostada. Õigupoolest toimub selline tegevus (kooskõlastamine) RMKs ka täna, kuid hetkel on selle aluseks RMK enda koostatud juhend. Eelnõu järgi saab see riigimetsa majandajatele seadusest tulenevaks kohustuseks, mis annab kindluse, et nt RMK ei saa kohalikku omavalitsusüksust jätta kaasamata. Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla aluseks häda vajalike metsamajandamise tööde mittetegemisele. Reeglina riigimetsa majandaja ei alusta töid enne KOVilt kooskõlastuse saamist, välja arvatud otsese ohu vältimiseks 1 inimese elule ja varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks. /…/ Kooskõlastus eeldab, et mõlemad osapooled on tulemusega rahul. Kooskõlastamise käigus ongi võimalik riigimetsa majandajal ja KOVil planeeritavad tööd läbi arutada ja leida optimaalne lahendus. . /…/ „Metsamajandamiskavades muudatuste tegemiseks nii KOVi kui ka riigimetsa majandaja algatusel koostatakse kava uus versioon ning kooskõlastatakse see samuti KOViga. Ka täna kasutab RMK koostatavates kavades sõnastust: „Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.“ Ilmne on, et looduslikud tingimused ja muutused õigusaktides ning looduskaitselistes piirangutes põhjustavad vajaduse juba koostatud metsamajandamiskavasid muuta.“ See, et kogukonna liikmed vahetuvad, on paratamatu. Igaühel, keda kogukondlikult olulised küsimused puudutavad, on õigus ja võimalus selles protsessis osaleda ja oma arvamust avaldada. Ebapiisavalt kaasatuna saab end tunda eelkõige siis, kui inimese elukohas otsustatakse kogukondlikult olulisi küsimusi teda ennast kaasamata. 2 Juhime tähelepanu, et üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on kohalikul Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. omavalitsusel otsustuspädevus, st et kohalik omavalitsus otsustab lähtudes enda Uue sõnastuse järgi täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10 ja vajadustest ja eesmärkidest, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised 11 järgmises sõnastuses: mitte (PlanS § 75 lg 2). Vältimaks metsaseaduse § 43 lg 9 tõlgendamist nii nagu oleks üldplaneeringuga „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala määrab kõrgendatud avaliku huviga alade määramine alati kohustuslik, palume kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud seletuskirja vastavalt eeltoodule täiendada. juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsusüksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks planeeringut koostamata viiakse läbi avatud menetlus. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala kohta koostab riigimetsa majandaja metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik omavalitsus ära kohaliku 2 kogukonna või elanike seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks.“. Täiendame seletuskirja järgmiselt: „Lõike 10 kohaselt määrab kogukonnale olulised metsaalad KOVi volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaalad määratakse planeeringut koostamata avatud menetluses. /.../ Ülesannete lahendamisel üldplaneeringuga on KOVil otsustuspädevus, st KOV otsustab enda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala määramine alati kohustuslik, kui selleks vajadus puudub. Üldplaneeringute menetluse seis on KOVides väga erinev. Samuti on paljudel KOVidel üldplaneering tänaseks juba kehtestatud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut koostamata ning vajaduse korral lahendada see ülesanne planeeringuga hiljem. Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetlusena. Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46–50 käsitlevad avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne. Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK senist praktikat nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, lähtudes enda koostatud juhendist. Lõike 11 kohaselt koostab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamiseks metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse andmisel kuulab KOV ära kohaliku kogukonna seisukoha. 3 Lõike kohaselt ei alusta riigimetsa majandaja planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist KOVlt. Erandina on välja toodud olukorrad, mil tegevused on hädavajalikud, et vältida otsest ohtu inimese elule ja varale või ära hoida metsakahjustusi ja tõkestada nende levikut.“ 3 Arvestades, et muudatuse seadusena jõustudes on selle järgimine kohustuslik Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. vaid nende üldplaneeringute puhul, mis algatatakse peale muudatuse jõustumist Vt punkti 2 selgitusi. (HMS § 5 lg 5), samuti asjaolu, et üldplaneeringute puhul on reeglina tegemist pikaajaliselt kehtivate dokumentidega, võib tekkida olukord, kus RMK-l puudub õigus kõrgendatud avaliku huviga alade määramiseks, kuid kohalik omavalitsus uut üldplaneeringut vaid selliste alade määramiseks algatada ei soovi. Seega palume analüüsida ja seletuskirjas välja tuua, kas muudatus võib praktikas võrreldes tänase olukorraga kõrgendatud avaliku huviga alade määramise võimalusi kitsendada või mitte. 4 Eelnõus toodud muudatus ei hõlma erametsaomanikke vaid ainult riigile kuuluvat Arvestatud. Seletuskirja täiendatud järgmiselt: metsa, mistõttu näiteks juhul, kui metsaala on küll kogukonna ja elanike jaoks oluline, kuid kuulub eraomandisse, siis sellist ala kõrgendatud avaliku huviga „Eelnõu puudutab riigimetsa ja riigimetsa majandajaid. Kõik alana määrata ei saa. Samuti ei selgu, Teie 13.10.2021 nr 1-4/21/5067 Meie muud kokkulepped eramaade kohta peab KOV 01.11.2021 nr 1.1-10.1/7146-2 2 mis saab siis, kui üldplaneeringuga erametsaomanikega ise tegema, kui selleks tekib vajadus. Kui kõrgendatud avaliku huviga ala satub eraomandisse ning kas ja millised üldplaneeringuga kogukonnale oluline ala satub näiteks müügi teel nõuded sel juhul seal kehtivad. Arvestades eeltoodu asjaolusid, palume eraomandisse, siis riigimetsa majandaja koostatud kava ei ole eelnõu seletuskirja täiendada. sellel alal erametsaomanike jaoks siduv. Erametsaomanik peab lähtuma metsa majandades metsaseadusest ja looduskaitseseadusest ning üldplaneeringuga rohealadele seatud tingimustest. Samuti ei ole metsaseaduse alusel metsamajandamiskava koostamine metsaomanikule kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MSi § 11 lg 4³). Metsamajandamiskava on kohustuslik üksiku erandina riigi hüpoteegiga koormatud maadel (MSi § 42 lg 1¹). Küll aga peavad teatud metsamajanduslikeks tegevusteks (MSi § 11 lg 4²) olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MSi § 11 lg 4¹). Riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab riigivara võõrandada üksnes juhul, kui see ei ole riigivara valitsejale vajalik. Riigimetsa majandajad omavad metsamaad oma põhiülesannete täimiseks, seega ei ole näha trendi, et riigimetsa majandajad oma maid, sh kogukonnale olulisi metsamaid, müüma hakkavad. 4 Kogukonnale oluliste metsaalade erinevaid kasutuseesmärke – metsamaa, roheala, puhverala, rekreatsiooniala – on täna võimalik saavutada riigi ja KOVi koostöös.“ 5 Üldine märkus: Võtame teadmiseks. Muudatuste tegemise käigus tuleks kaaluda mehhanismide lisamist Eelnõuga ei tehta takistusi metsa majandamisele. õigusaktidesse, mis aitaksid igakülgselt tagada riigi poolt majandatava metsa majanduslikult otstarbeka majandamise võimalikkuse. RMK on riigi tulundusasutus, kellel on täita metsaomanikule seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi ning teostada metsa majandamisest tulenevaid metsaomaniku õigusi. Samas kuulub RMK tegevusalade hulka mh ka riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmine. Kindlasti on väga oluline säilitada tasakaal, et riigi majandatavat metsa oleks võimalik ka tulevikus majandada. 6 Majandus- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Kommunikatsiooniminis teerium 7 Haridus- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Teadusministeerium 8 Kaitseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi 9 Eesti Planeerijate Ühing Eesti Planeerijate ühing tervitab Keskkonnaministeeriumi poolset ettepanekut Teadmiseks võetud. Planeerimisseaduse ja metsaseaduse muutmiseks, mille abi saab kohalik omavalitsus määrata üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud;“ 10 Maaeluministeerium Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu seletuskirjas ei ole otseselt välja toodud, mis Arvestatud. Täiendatud seletuskirja. on seaduse rakendamisest tulenev mõju regionaalarengule ja majandusele või et sellist mõju ei esine. Teeme eeltoodust ettepaneku eelnõu seletuskirja mõjude osa Märgime seletuskirjas, et regionaalarengule mõju puudub. täiendada ja HÕNTE-ga kooskõlla viia. Majandusmõju osa täiendatud seletuskirja lk-del 7 ja 8 punktis 27 toodud arvutustega. 11 Eelnõu § 1 punktist 1 ja §-st 2 tulenevalt peab sellise asustusüksuse lähedal asuva Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. kogukonnale olulise metsaala, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise Vt punkti 2. tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud, määrama üldplaneeringuga. Seetõttu võiks eelnõu seletuskiri sisaldada ka selgitusi selliste metsaalade üldplaneeringuga määramise kohustuse ajalise rakendumise kohta. See aitaks ühtlasi paremini seaduse rakendamisest tulenevate mõjude reaalset avaldumist ette näha. 12 Riigikogu menetluses on aga planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE), millega nimetatud tähtaega Vt punkti 2. pikendatakse 2023. aasta 1. juulini. Nii ühinenud kui ka mitmed teised kohaliku omavalitsuse üksused, keda meie teada on kokku üle 60, on koostamas uut üldplaneeringut ja viis kohaliku omavalitsuse üksust on jõudnud selle ka kehtestada. See tähendab kokkuvõtvalt, et üldplaneeringutes kogukonnale 5 oluliste metsaalade määramine on hetkel ja jääb eeldatavalt veel mitmeteks aastateks erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes erinevatesse ajalistesse etappidesse. Seetõttu tuleks eelnõu seletuskirjas muu hulgas analüüsida ka eelnõu § 1 punktis 1 ja §-s 2 sätestatud kohustuse reaalset ajalist rakendumist. 13 MTÜ Rannamänniku KAH ala peab seaduses olema selgelt defineeritud. Hea näitena on siin enne 2007. Mittearvestatud. Kaitseks aastat kehtinud kaitsemetsa definitsioon. Hetkel ei näe vajadust selliste alade seaduses defineerimise järele. Soovitame Eesti õigusruumis sisustamata KAH alade asemel lähtuda Ka kehtiva planeerimisseaduse järgi lahendab KOV ÜP raames olemasolevast ja heal tasemel läbi töötatud üleriikliku ja kohalike omavalitsuste muuhulgas järgmisi ülesandeid – supelranna ala määramine, rohevõrgustiku planeeringutest ning nende juhtfunktsioonidest. rohealade määramine, miljööväärtuslike alade määramine, riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine vms. Need on täpsemalt määratlemata mõisted. Kuna kohalik omavalitsusüksus teab ja tunneb kohalikku elu ja olustikku kõige paremini (nn lähimuse põhimõte), siis on ilmne, et ta oskab neid alasid kõige paremini määrata. 14 Puhke- ja keskkonnakaitseliselt olulised alad rohevõrgustikus peavad Selgitame, et puhke- ja virgestusalad, samuti rohevõrgustiku alal omandivormist ja administratiivsest staatusest sõltumatult olema ülekaaluka kitsendused määrab KOV tulenevalt PlanSist ja sõltumata avaliku huvi tõttu majandatud püsimetsadena enne 2007. aastat kehtinud omandivormist. Metsaseaduse redaktsioonis tuleneva kaitsemetsade ja nende majandamise Erandiks on MSi § 231, kus planeeringuga asula või elamu kaitseks juhistest lähtuvalt. õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Kogukonnale olulised alad võivad olla ka osa rohevõrgustikust. Metsamajandamiskava koostamise ja kooskõlastamise kohustus ei laiene rohevõrgustiku alale. Samuti võivad kogukonnale olulised alad olla väljaspool rohevõrgustikku. Vastavalt MSi § 43 lõikele 1 majandab riigimetsa riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (edaspidi riigimetsa majandaja). Seega vastutab riigimetsa majandaja ka metsa hea seisundi tagamise eest. Seetõttu on parim lahendus, kui kohalik kogukond saab esitada põhjendatud ettepanekuid ning koostöös kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandajaga saavutatakse osapooli rahuldav tulemus. Valikraiet (püsimetsandust) või uuendusraietest turberaiet saab eelistada metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline järelkasv või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused. Valikraiet (püsimetsandust) või turberaiet ei planeerita juhul, kui puistu liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda. 15 Omavalitsusel peab olema võimalus raieid üldse välistada või panna piiranguid Mittearvestatud. raieliikide osas, näiteks majandamine ainult valikraidega. 6 Selgitame, et eelnõu kohaselt tuleb metsamajandamiskava Eelnevaga seoses tuleks täiendada lõiku “Teise muudatuse kohaselt koostab kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Seega kui omavalitsus riigimetsa majandaja nende alade kohta kohalikku kogukonda ja elanikke soovib teha ettepanekuid raiete kohta, peab ka ettepanek olema kaasates metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega” põhjendatud ja asjakohane ning realiseeritav. nii “Teise muudatuse kohaselt koostab riigimetsa majandaja nende alade kohta, Ettepanek lõigu täiendamiseks on arusaamatu. mida ei ole üldplaneeringus raietest välistatud, kohalikku kogukonda ja elanikke Mida on silmas peetud sõnastuse „mida ei ole üldplaneeringus kaasates metsamajandamiskava, mis lähtub üldplaneeringus seatud raietest välistatud“ all? metsamajandamise viisidest, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.” Ja milliseid „üldplaneeringus seatud metsamajandamise viise“ peetakse silmas? Selgitame, et kui üldplaneeringuga on juba seatud rohevõrgustiku alale kitsendusi, siis tuleb need võtta arvesse ka metsamajandamiskava koostades. Vastavalt MSi §-le 43 korraldab riigimetsa majandamist riigimetsa valitseja. Seega vastutab riigimetsa majandaja ka metsa hea seisundi tagamise eest. Seetõttu on parim lahendus, kui kohalik kogukond saab esitada põhjendatud ettepanekuid ning koostöös kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandajaga saavutatakse osapooli rahuldav tulemus. 16 KAH alade alla minevate metsade, raiepiirangute ja -viiside määramise osas Selgitame, et need alad on metsamaad, kus maa valdajal (antud peaksid otsustama ja kaasa rääkima ainult omavalitsus ja kogukond juhul RMK) on MSi § 43 lõikest 7 lähtuvalt kõik metsa (üksikisikud, kohalikud MTÜ-d jne). majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab RMK ei peaks ärihuvi konflikti tõttu olema KAH alade määramisse, täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud raiepiirangute ja -viiside arutellu üldse kaasatud. õigusaktiga pandud kohustusi. Oleme nõus, et RMK ei peaks määrama kohalikule kogukonnale olulisi alasid, mistõttu seadusemuudatus algatatud ongi. Siiski, tulenevalt ekspertteadmistest ja oma kogemustest saab RMK raiepiirangute ja -viiside väljatöötamisel lähtuda sellest, kuidas tagada järjepidev ala majandamine. Kaasarääkimise võimalus on ka täna MSi tasandil kogukonnale ja elanikele olemas (MSi § 43 lg 9). 17 Omavalitsused vajavad rahalist tuge, et luua endale metsaalane kompetents, sest Oleme nõus, et metsandusalase kompetentsi parandamine aitab muidu võib omavalitsusel olla raske nii RMK, erametsaomanike, kogukonnaga kindlasti kaasa paremate otsuste vastuvõtmisele. jne kaasa rääkida metsamajandamise viiside jt metsaga seotud teemadel. 18 Eesti Metsa Abiks Juhime tähelepanu tõsiasjale, et kõrgendatud avaliku huviga metsaalade Selgitame, et PlanSi § 9 sätestab avalikkuse kaasamise ja määramine üldplaneeringu protsessi kaudu ei pruugi tagada kohalike teavitamise põhimõte. elanike reaalset kaasatust. EMA-le on teada mitmeid juhtumeid, kus kohalikud Lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. elanikud väidavad, et nende sisendiga pole üldplaneeringu koostamise protsessis Planeerimistegevuse korraldaja peab avalikkust korrektselt arvestatud ning sisend on üldplaneeringust välja jäänud. Kui KOV-i planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse poolne kaasamine kohalike elanike ootusi ei rahulda, siis takerdub seadus ka piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus pärast muutmist samale probleemile, mis on selle toimimist varasemalt takistanud 7 planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke Kuna seletuskirja järgi on probleeme tekitanud reeglite puudumine selles osas, arutelusid. kuidas hinnata inimeste ettepanekuid metsaalade arvamiseks n-ö kõrgendatud Lõike 2 kohaselt on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses avaliku huviga alade hulka, siis tekivad need probleemid kardetavasti ka ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. omavalitsusüksuse tasandil, juhul kui puuduvad täpsed juhised ja selgitused, mille alusel sellised alad üldplaneeringus KAH-aladeks määratakse. Kaasamine ei tähenda automaatselt ettepanekute arvestamist. Erinevate huvirühmade osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. See võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel ja teadvustada valikuid. Kohalikul tasandil lahendatakse ka muid olulisi küsimusi ning see pole ainuke asi, mida elanikud peavad kokku leppima. Täna peab RMK riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad, suure avaliku huviga metsaalaks. Kui KOV leiab, et kogukonnale on oluline mõni muu ala, siis sellest peabki lähtuma. Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on KOVil otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab, lähtudes üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Tuleb silmas pidada ka seda, et üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala määramine ei ole tingimata kohustuslik, kui kohalik omavalitsus seda vajadust ei näe. Lisaks sätestab PlanSi § 10 huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte. Ka Riigikohus on öelnud, et kui KOV korraldab ise planeeringu koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmise võimalus olla tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on kasumlikkusest huvitatud isik (RK 3-3-1-12-07). Lisaks peab KOV planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud (RK 3-3-1-37-04). Eelnõu on täiendatud ning lisatud ka metsaalade määramine põhjendatud juhul planeeringut koostamata, mis viiakse läbi avatud menetlusena haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtete kohaselt. 19 Probleeme tekitab ka asjaolu, et üldplaneering on peale lõplikku kinnitamist Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. pikaks ajaks nö suletud dokument, kuhu avaneb lisasisendi andmise võimalus Vt punkti 2. 8 alles uue üldplaneeringu koostamise protsessi käigus. Enamasti koostatakse Eestis üldplaneeringuid u 10 aastaste vahede tagant. See omakorda tähendab, et kui sisendi esitamine on protsessist mingil põhjusel välja jäänud, siis ei ole antud sisendit võimalik üldplaneeringu valmimise järel enam esitada. Seda isegi juhul, kui üldplaneeringust välja jäänud sisend vastab kohalike elanike ootustele ja üldplaneeringule seatavatele nõuetele. 20 Seega tuleb seadust täpsustada selles osas, kuidas omavalitsus tagab inimeste Eelnõu sõnastust muudetud. Vt punkti 2. korrektse kaasamise ning milliste tingimuste alusel määratakse mingid metsaalad kõrgendatud avaliku huviga aladeks. Selgitame, et uue sõnastuse kohaselt määrab kogukonnale olulised alad KOVi volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul Kas piisab sellest, kui inimesed nendest metsadest üldplaneeringu koostamise planeeringut koostamata omavalitsuse üksuse ruumilistest käigus teada annavad? Kuidas on tagatud, et KOV-i poolne kohalike elanike suundumustest ja vajadustest. Metsaalade määramine planeeringut kaasamine on korrektne ja vastab kohalike kogukondade ootustele? Kuidas koostamata viiakse läbi avatud menetlusena. tagatakse see, et info üldplaneeringu muutmisest ja sinna sisendi andmisest jõuab kõigi oluliste asjaosalisteni õigel ajal? Mis saab siis, kui üldplaneering on Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut koostatud enne praegust seadusemuudatust ning uut üldplaneeringut pole plaanis koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetlusena. niipea koostada? Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46–50 käsitlevad avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada Lisaks tuleks luua mingi kontrollmehhanism, mis annaks kohalikele elanikele metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne. võimaluse teavitada sõltumatut kontrollorganit sellest, kuivõrd nende sisendiga omavalitsusüksuse tasandil arvestatakse. Vajadusel tuleks KOV-idele teha Lisaks selgitame PlanSi § 9 avalikkuse kaasamise ja teavitamise ettekirjutused kohalike elanike paremaks kaasamiseks, nii et inimeste sisend ka põhimõtteid (vt ka punkti 15 selgitust). üldplaneeringusse jõuaks, aidates kohalikele oluliste metsaalade tuvastamise ning Esimeseks võimaluseks on ise järjepidevalt jälgida näiteks metsamajanduslike piirangute kaudu kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid omavalitsuse veebilehte jm avalikke kanaleid, et saada infot selle elanike ootusi arvestavalt hoida kohta, et millises etapis üldplaneeringu koostamisega ollakse. Teiseks võimaluseks on omavalitsusele teatada, et soovite koostamisel osaleda. Sellise kaasamistaotluse esitamise järel annab omavalitsus ise omanikule teada, kuhu ollakse jõutud. Info ja kommunikatsiooni mõttes ja ka asjakohaste materjalide avaldamiseks on Rahandusministeeriumil valdkondlik portaal planeerimine.ee, kus on ka eraldi üldplaneeringute osa. Kohalik omavalitsus kui tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanSi § 93 lõike 2 järgi võib üldplaneeringut muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes PlanSis üldplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuetest. Menetlusskeemid leiab: Menetluse skeemid - Planeerimine.ee 9 Kontrollmehhanismi loomiseks puudub vajadus, sest PlanSi kohaselt üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Seega saab iga inimene veenduda oma ettepanekute staatuses. PlanSi § 82 lõike 1 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses. Lõike 3 järgi kestab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek vähemalt 30 päeva. 21 Juhime taas tähelepanu, et kohalik omavalitsus ei pruugi alati esindada kogu Selgitame, et planeerimismenetluses sisalduv avalikkuse põhimõte kohaliku kogukonna huve, seetõttu ei saa kohaliku omavalitsuse otsuseid kannab endas olulist põhimõtet, et igaühel on võimalik kaasa võrdsustada kohalike elanike soovidega. Vajalik oleks ka mingisuguse rääkida ning esitada arvamusi teda ümbritseva ruumi kontrollmehhanismi loomine, mis aitaks tagada KOV-i otsuste ühtsust kujundamiseks. kohalike elanike ootustega. Avalikkuse nõue on suunatud planeerimistegevuse korraldajale, kes peab tagama, et avalikkus oleks piisavalt kaasatud ja täidetud oleksid teabe avalikustamise nõuded. Ka Riigikohus oma otsuses (3-3-1-16-08) rõhutanud, et kaasamine peab olema tõhus. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kogukonnale oluliste alade määramise info puudutatud isikuteni ei jõua. 22 Lisaks tekitab küsimusi sõnastus, mille järgi konkreetsest asukohast tulenevad Arvestatud osaliselt. väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse metsa uuenemise kaudu. Mida mõeldakse antud juhul “metsa uuenemise” all? Täiendame seletuskirja sellega, mida antud juhul metsa uuenemise Kuna seadusemuudatuse eesmärk peaks olema kohalike elanike ootuste all on mõeldud. arvestamine avalike kasutusega rohealade hoidmisel, siis ei saa ka kohalike Samas täpsustame, et eelnõu eesmärk on anda kohalikule elanike ootusi oma elukeskkonnale võrrelda puidutööstusliku vaatega kogukonnale võimalus kaasa rääkida just nende jaoks oluliste jätkusuutlikust metsast kui metsast, mida uuendatakse lage- ja/või turberaietega, metsaalade määramisel ja kaasata neid ka metsamajandamiskava istutades asemele ühe või kahe peamise puuliigiga ühevanuseliseks kasvavaid koostamisse. puistuid. Seepärast teeme ettepaneku parandada lausestust järgnevalt: Sealjuures Selgitame, et need alad on metsamaad, kus maa valdajal on MSi esindab oma pädevuse järgi kohalik omavalitsus ka kohaliku kogukonna ja § 43 lg 7 kohaselt kõik metsa majandamisest tulenevad elanike huve, et konkreetsest asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja metsade metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule majandamine nende säilimist ei ohustaks. See parandus aitab tagada seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Ehk seadusemuudatuse peamise eesmärgi täitmise ehk kohalikele elanikele oma metsa majandades peab kasutama selliseid võtteid, et oleks tagatud kodumetsade majandamise planeerimises kaasa rääkimise võimaluse andmise ka metsa uuenemine. 10 Kui kasvukohatüübi järgi on võimalik istutada rohkem kui kaks liiki, siis seda võimalust tuleks kindlasti kasutada, kui selline ettepanek tehakse. Juhime tähelepanu, et sellistes kohtades, kus inimesed tihti käivad, peab olema mets heas tervislikus seisus. Lõpuni ei ole võimalik säilitada ühtegi puud, eriti kohas, kus metsa mitmekülgselt kasutatakse. 23 Juhime tähelepanu, et metsamajanduskava üldise põhimõtte kirjeldus on Selgitame, et metsamajanduskava üldise põhimõtte kirjeldus ei ole iseendaga vastuolus. iseendaga vastuolus. Algul kirjutatakse, et metsaalasid käsitatakse ühe tervikuna, millel välja raiutud Metsaalade terviklik käsitlemine ei viita maastike puutumatuna või välja langenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult kasvukohale hoidmisele või siis nende majandamisele valikuliste väljaraietega omaste puuliikidega, mille tulemusel kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste püsimetsanduse kaudu. puistute olem suuremal metsaalal. Paari lause järel selgitatakse aga, et metsa Metsaalade tervikliku käsitlemise all oleme pidanud silmas seda, et uuendamisel eelistatakse võimalikult maksimaalselt uuendusraietest turberaiete neid, asustusüksuse lähedal olevaid metsaalasid käsitletakse tegemist, v.a juhul, kui seda ei võimalda puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp tervikuna – majandamisel vaadatakse tervikpilti. Vajalikud tööd või sanitaarne seisund. tehakse järjekorras. Tööde järjekorda hinnates jälgitakse metsa tervislikku seisundit, uut raiet enne kõrvale ei tehta, kui ala on Nagu me kohaliku kogukonna ja RMK vahelisest suhtlusest teame, siis on uuenenud. Eelistatakse maksimaalselt turberaiet jne. Raiet tavapärane, et puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp või sanitaarne seisund riigimetsas, sealhulgas ka kogukonnale olulistel metsaaladel, tuuakse uuendusraiete, mille alla käivad nii lage- kui turberaied, põhjenduseks, planeeritakse ikka ja ainult eesmärgiga, et ka meist järeltulevatele kuigi kohalikud elanikud pole nende põhjendustega sageli nõus ning leiavad, et põlvedele oleks tagatud elujõulised ja erivanuselised metsad. need on meelevaldsed, täites eeskätt eesmärki metsade maha raiumise õigustamiseks. Metsaseadus lubab täna metsi majandada püsimetsana. Kuid metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest Faktiks jääb, et nii lage- kui turberaie on uuendusraied, mida tehakse eeskätt looduslikest tingimustest. Püsimetsamajandust pärsib Eestis tööstuse varundamise ja puidutulu saamise eesmärgil. Algselt kirjeldatud enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue “metsaalade terviklik käsitlemine” viitab aga pigemini maastike puutumatuna metsa kasvatamine vana metsa varjus ei ole igal pool võimalik. hoidmisena või siis nende majandamisele valikuliste väljaraietega teostatava Püsimetsanduse teemat on käsitlenud Maaülikooli teadlased püsimetsanduse läbi. Säilikpuude paiknemise, raie aja jms võimalusi on http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel40_5.html. kohalikele kogukondadele juba varemgi pakutud. Peamised probleemid ei seisne Oleme veendumusel, et kogukonna väärtustega saab arvestada ka mitte raiete teostamise ajas ja selles, missugused säilikpuud langile jäetakse, vaid muid majandusvõtteid kasutades. selles, et kohaliku kogukonna metsasid otsustatakse majandada uuendusraietega. Metsade uuendamine on metsaseadusest tulenev metsaomaniku Leiame, et hetkel on metsamajandamiskava koostamise kirjeldusest puudu see kohustus. Kui looduslikud tingimused seda võimaldavad, siis saab osa, mis käsitleb, missuguste põhjenduste alusel on RMK nõus kõrgendatud metsaomanik püsimetsanduse võtteid kasutada. Selle põhjenduse avaliku huviga aladel uuendusraietest loobuma ning asendama need kogukonna alusel saab ka riigimetsa majandaja uuendusraietest loobuda. väärtustega arvestava püsimetsandusega. Tööde planeerimisel sobitatakse raiealad kohalikku keskkonda: pööratakse tähelepanu lankide kujule, nende paiknemisele maastikul ning kõikidele tingimustele (näiteks valgusele, toitainetele), mis on vajalikud uute puude kasvatamiseks. Valikraiet (püsimetsandust) või uuendusraietest turberaiet eelistatakse metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline 11 järelkasv või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused. Valikraiet (püsimetsandust) või turberaiet ei planeerita juhul, kui puistu liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda. 24 Kui riik soovib lahendada kõrgendatud avaliku huviga alade probleemi sisulisel, Vt ka punkti 20 selgitust. inimeste vajaduste ja ootustega arvestaval tasandil, siis tuleb panna RMK-le Juhime tähelepanu, et eelnõu peaks tagama kohustus arvestada kindlaks määratud põhjenduste alusel (ntks kui metsamajandamiskavas olevate tegevustega seotud võimalike konkreetsed metsad täidavad kaitse-, virgestus- vms -metsade rolli) kohalike erimeelsuste ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud elanike sisendiga uuendusraiete ära jätmise osas. Vastasel juhul ei taga seadus lahendamise. Kohalike elanike huvi tagatakse nende endi kohalike elanike sisendiga arvestamist ning inimestele oluliste metsaalade kaitset volikogusse valitud rahvaesindajate kaudu. neile piisaval ja vastuvõetaval viisil. Kogukondadega kokku lepitud ja kinnitatud kavade alusel plaanib RMK sellistes metsades lähema kümne aasta jooksul teha uuendusraieid 58 alal kogupindalaga 764 ha (neist 318 ha lageraieid). Võrrelduna tavapärases majandusmetsas tehtavate raietega, on selgelt nähtav trend igal võimalikul juhul kogukonnale tähtsates metsades rakendada peale lageraie muid raieviise. Samas peame oluliseks märkida, et metsaseadus ei keela ka lageraie nimetuse kasutamise korral teha metsa väikeseid häile või raiuda puid hajali. Töid tehakse sellistes metsades nii, nagu need metsamajandamiskavades kokku lepitakse. Kogukonnale tähtsates metsades tuleb keskenduda sellele, milline näeb raiutud ala pärast raietegevust välja, kas seal on võimalik uusi puid kasvatada ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kõigi nende tingimuste vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik. Raieviisi nimetus ei ole sellisel juhul esmatähtis. 25 Käesolevate seadusemuudatuste peamised ohukohad: Võtame teadmiseks ja anname järgmised selgitused:  RMK ei arvesta kõrgendatud avaliku huviga alade majandamiskavasid koostades kohalike elanike seisukohtadega uuendusraiete (lage- ja turberaied) ära 1) oleme seisukohal, et RMK peab rakendama KAH aladel metsa jätmise ning inimestele olulistele metsadele suurema puutumatuse tagamise osas. majandamiseks võtteid, mis tagavad alal samaväärse metsa  Inimestele olulised alad, mis mingil põhjusel KAH-aladena kirja ei saa, jäävad kasvamise ka tulevikus; igasuguse seadusandliku kaitseta RMK metsamajandusliku tegevuse eest. 2) eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi;  Hetkel pole kuidagi tagatud üldplaneeringuprotsessi piisav paindlikkus ja 3) eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi. kaasavus, andmaks kindlust selle kohta, et inimestele olulised alad ka õigeaegselt üldplaneeringus ära märkimisele jõuavad. Samuti tekib küsimus, mis saab nendest üldplaneeringutest, mis on valminud enne käesolevat seadusemuudatust ning kuhu seetõttu ka vastavat sisendit pole saadud anda. Leiame, et kui Keskkonnaministeerium ei likvideeri kehtivatest seadustest ega nende parandamiseks loodud seadusemuudatustest loetletud puudusi ega tekita vajalike kontrollmehhanisme ning kaasamisvõimalusi, siis ei suudeta täita ka 12 seaduse algset eesmärki ehk tagada kohalike elanike kodanikuühiskonna ootustele vastavat kaasamist asustusüksuse lähedaste metsade majandamise planeerimisse 26 Eesti Erametsaliit Eelnõu sellisel kujul rakendamine võib kaasa tuua olulise ulatusega piiranguid Mittearvestatud. riigimetsade majandamisele. Nimelt täiendatakse eelnõu kohaselt Eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi. planeerimisseadust sõnastuses, millega määratakse üldplaneeringuga asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale oluline metsaala, mille majandamise KOV lähtub PlanSist tulenevalt selliste alade määramisel üksuse suhtes kehtib eriregulatsioon. ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Asustusüksus on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 kohaselt asula ja Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on KOVil asum. Vabariigi Valituse määruse nr. 335 Asustusüksuse liigi, nime ja otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab enda vajadustest lahkmejoonte määramise alused ja kord § 2 lg. 3 kohaselt on asulaks ka küla. ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist Seega võib asutusüksuseks olla ka vaid mõnest majapidamisest koosnev küla, ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). rääkimata suurematest asumitest. Arvestades, et defineerimata on mõiste Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala “lähedal” on teoreetiliselt võimalik üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsa- määramine ka alati kohustuslik. Seega ei ole oluline mõiste alana määratleda ulatuslikke metsamassiive ka pelgalt mõne hoone läheduses. „lähedal“ defineerimine. Juhime tähelepanu, et suurema õigusselguse nimel võiks kaaluda mõiste „lähedal“ täpsustamist/defineerimist Üldiselt on juba teada, millised alad on inimestele olulised. Sest juba täna on riigimetsa majandaja öelnud, et kohalikud kogukonnad või elanikud saavad teha RMKle ettepanekuid metsaalade arvamiseks suure avaliku huviga alade hulka, kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks. Kogu riigimetsast on tänaseks läbi arutatud ja kinnitatud omavalitsustega kogukonnale oluliste metsadena 347 riigimetsa osa kogupindalaga 36 000 hektarit. Juhime ka tähelepanu, et hetkel kehtiva Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Teie viidatud Vabariigi Valituse määruse § 2 lõike 3 kohaselt on küla hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula. 27 Lisaks märgime, et majandusmetsa kasutusest välja arvamise korral peaksid Arvestatud. majanduslikud arvestused olema tehtud õigetel ja õiglastel alustel ehk arvesse Täiendatud seletuskirja mõjude osa järgmiselt: tuleb võtta kogu metsa majandamise ja puidutööstuse väärtusahelat. Asjakohased arvestused peavad eelnõu seletuskirjas adekvaatselt kajastuma, sest riigi tulud „SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu eeldatavasti vähenevad. Kindlasti vajab lahendamist ka majandamata metsade kohaselt1 oli 2019. aastal metsandussektorilt otseseid ja kaudseid hooldamise kulude jaotus (üraskikahjustused, tulekahjude tõenäosuse kasvu tõus maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas 11,5% jne.). Hetkel on seletuskirjas kõigest tõdetud, et algselt planeeritav tulu võib maksutuludest, ning ühe m3 puidu raiest laekus maksutulu 95 riigimetsa majandamisel jääda väiksemaks. Soovitame seletuskirja täiendada eurot. Kokku küünib metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja majanduslike mõjude ulatuslikuma analüüsiga paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal hinnanguliselt 2,78 1 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsanduse-majandusmoju-2019-aastal-andis-metsandussektor-ule-10-protsendi-riigi-maksutuludest/. 13 miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst on see ligikaudu 9,9% ja kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 11,4%. Arvestades sama aasta raiemahtu, on ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks 84,5 eurot ja kogu lisandväärtuseks 246 eurot. Majandusliku mõju hindamisel on lähtutud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade (edaspidi KAH alade) pindalast. Kokku on RMK praegu KAH aladena määratud 36 500 ha riigimetsamaad, millest rangelt kaitstavat metsa on 10 809 ha. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud analüüsi kohaselt viib 1 hektari metsa range kaitse puidukasutusest välja 4,58 tihumeetrit aastas. Sellele tuginedes saab prognoosida, et KAH aladele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja (36 500-10809) * 4,58 = ca 117 000 tihumeetrit aastas. Ühe tihumeetri puidu raiest laekus 2019. a maksutulu 95 eurot. Seega kogukonnale oluliste metsade majandamisele lisapiirangute seadmise korral võib prognoosida riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas. Ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks on uuringu kohaselt 84,5 eurot, seega väheneks otsene lisandväärtus ligi 10 miljonit eurot ja kogu lisandväärtus 28,3 miljonit eurot aastas.“ 28 Teeme ettepaneku muuta metsaseaduse § 40 lõiget 11 ja sõnastada see järgmises Mittearvestatud. redaktsioonis: Selle eelnõuga me seda sätet ei reguleeri. (11) Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning metsa mitmekülgse Siiski tegeleme nende küsimuste edasise lahendamisega. kasutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga Leiame, et metsade mitmekesine kasutamine on praeguses metsaseaduses liiga kitsalt käsitletud. Olemasoleva seaduse § 40 lg. 11 kohaselt on keskkonnaministrile antud volitus metsa majandamise eeskirjaga seada metsakaitselistel eesmärkidel piiranguid vaigutamisele ja mahlalaskmisele. Metsade mitmekesine majandamine (varasemalt tähistatud ka terminiga kõrvalkasutus) on aga laiem, hõlmates palju muidki tegevusi (näiteks kasetohu varumine, rekreatsioon jm). Teisalt on oluline, et erinevate kasutusviiside intensiivsusega ei kahjustataks metsaökosüsteeme. Selleks peab olema võimalus vajadusel tegevusi piirata ja seada tingimusi. Seda juhul, kui see on oluline 14 metsakaitselistel kaalutlustel, kuna tegevuse intensiivsus võib ohustada metsade tervislikku seisundit. Kehtiv volitus seda ei võimalda, kuna piirdub vaid kahe võimaliku metsa kasutusviisiga. 29 Teeme ettepaneku täiendada käesolevat eelnõu järgmiselt: Mittearvestatud. § 3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus Selle eelnõuga me seda sätet ei reguleeri. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 täiendatakse lõikega 21 Selgitame, et enne kinnisasja avalikes huvides omandamise järgmises sõnastuses: seaduse (KAHOS) jõustumist, st enne 01.07.2018, võiski enne sundvalduse seadmise menetluse algatamist on sundvalduse seadja sundvalduse seada alles pärast seda, kui kinnisasja omanikuga ei kohustatud omanikule pakkuma võimalust piiratud asjaõiguse seadmiseks. saavutatud kokkulepet kinnisasja koormamiseks piiratud Sundvalduse seadmise menetlust saab alustada, kui sundvalduse seadja ja omanik asjaõigusega. ei ole saavutanud isikliku kasutusõiguse seadmiseks kokkulepet nelja nädala Arvestades, et sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes möödumisel omanikule piiratud asjaõiguse seadmise ettepaneku tegemisest huvides tehnovõrkude või -rajatiste talumiseks, erateede avalikuks kasutamiseks, keskkonnaseirejaama püstitamiseks või muul Selgitus: sarnasel eesmärgil ning et piiratud asjaõiguse seadmine on riigile Ennekõike on probleeme tekitanud kohalike omavalitsuste poolt erateede või kohalikule omavalitsusele oluliselt koormavam, oli määramine sundvaldusse. Mõistame vajadust tagada inimeste takistustevaba põhjendatud KAHOSega kahe eraldiseisva võimaluse loomine. liikumine, kuid erateede määramine avalikult kasutatavatest teedeks peaks Seejuures, kuna sundvaldus seatakse haldusorgani otsusega, on toimuma eraomaniku ja avaliku võimu esindaja vastastikuse kokkuleppe kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise menetluse käigus kohaselt. Nii on võimalik läbirääkimistel jõuda lahendini, mis on eraomanikku arvamust esitada ning vajaduse korral tehtud otsus ka vaidlustada. võimalikult vähe koormav ning seetõttu pooltevahelises edaspidises läbisaamises konflikte kõige vähem tekitav. Sundvaldus peaks jääma abinõuks, mida rakendada, kui kokkulepet ei õnnestu saavutada. Paraku on praktikast näiteid, kus kohalikud omavalitsused on asunud ära kasutama kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) regulatsiooni, mis ei nõua, et sundvalduse seadmisele peaks eelnema läbirääkimised piiratud asjaõiguse seadmiseks. Eelnevast tulevalt teeme ettepaneku kaaluda metsaseadusega KAHOS-e täiendamist normiga, mis kohustaks kohalikku omavalitsust enne eratee suhtes sundvalduse seadmist pidama maaomanikuga läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. 30 Lisaks märgime, et erametsades paiknevate teede regulatsioon vajab täiendavat Võtame teadmiseks. ülevaatamist. Muuhulgas on oluline analüüsida, kas erametsas paiknev tee võiks teatud tingimustel olla metsatee ehitusseadustiku tähenduses ning millised oleksid võimalused teeühistu kui eramaadel paiknevate teede hooldamiseks ja korrashoiuks toimiva institutsiooni seadustamiseks Eesti õiguses. Oleme nende küsimuste käsitlemisel valmis olema keskkonnaministeeriumile aktiivseks partneriks. 31 Eesti MS § 43 lg 9 sätestab: “Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab Eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi. Keskkonnaühenduste riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku Koda kogukonna või elanikud.” Anname selgitused küsimuste esitamise järjekorras: /…/ Praktikas on selgunud, et MS § 43 lg 9 sõnastus on nii üldine, et ei loo osapooltele 1. Selgitame, et see, millised alad KOV määrab üldplaneeringus arusaadavaid õigusi ega kohustusi. Selle täitmist ei ole võimalik tagada ega või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, tuleneb 15 kontrollida, mistõttu ei täida selle rakendamine praktikas oma eesmärki. MS § 43 omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja planeeringu lõikes 9 on mitmeid määratlemata mõisteid või kohustusi, mh: eesmärgist või KOVi vajadustest. 1) ei ole selge, mida kujutab endast “asustusüksuse lähedal asuv mets”; Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on kohalikul 2) mida tähendab kaasamise kohustus, sh milliseid (sisulisi ja ajalisi) nõudeid omavalitsusel otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab peab RMK järgima näiteks avalikkuse teavitamisel, metsatööde kavade enda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded väljapanekul, arutelude korraldamisel või esitatud seisukohtadele vastamisel ja vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Sõltuvalt arutelude tulemustega arvestamisel; omavalitsusest võib see vajadus olla erinev. 3) mida tähendab mõiste “kohalik kogukond või elanikud”. Seega ei ole ka oluline mõiste „asustusüksuse lähedal asuv mets“ /…/ defineerimine. 2. Kaasamise eelduseks on see, et osapooled, antud juhul kohalik kogukond ja elanikud, kelle huve see teema otseselt puudutab, saaksid kätte vajaliku info ning sellele tuginedes peavad valikuks osaleda protsessis või siis mitte osaleda. Kuna riigimetsa majandajaks on enamasti RMK, siis saab eeldada, et RMK annab oma kodulehel teada kavatsusest alustada metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga metsaalal - kaasamine metsatööde planeerimisse. Teiseks infoallikaks on kindlasti kohalik omavalitsus. Kolmas variant on see, et kui kohalik kogukond või elanikud on RMKle oma kontaktandmed teada andnud, saab kaasamine toimuda juba otse sihtgruppi teavitades. Täna kasutab RMK kõiki kolme varianti, et info jõuaks kohalike elanikele. Lisaks avaldatakse teade ka RMK sotsiaalmeedia kanalis Facebook. Sisulisi ja ajalisi nõudeid eraldi ei ole sätestatud, seega peab kaasaja lähtuma mõistlikkuse printsiibist. Kaasamise hea tava kohaselt kestab avalik konsulteerimine neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Eraldi ei ole sätestatud, et kaasaja peab korraldama arutelusid. Kuid kui arvestada, et metsamajandamiskava peab saama kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse, võib kaasamiskoosolekute korraldamine osutuda vajalikuks. Seega on asustusüksuste lähedaste riigimetsaalade majandamisel oluline tagada koostöö metsaomaniku, ametkondade, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike vahel. Kaasamise üheks oluliseks osaks on ka tagasiside ja kaasamise tulemusest teavitamine. Üldjuhul tuleb anda piisavalt põhjalik tagasiside mõistliku aja jooksul. Kaasamise hea tava kohaselt peetakse selleks 30 päeva konsultatsiooni lõppemisest. 3. Mõiste „kohalik kogukond või elanikud“. 16 Eelkõige on oluline see, et inimene, kes elab ja toimetab seal, oleks kaasatud, aga see ei välista, et teised ei saaks esitada oma ettepanekuid, kui see teema neid puudutab. PlanSi seletuskirja kohaselt on kohalikud huvid ja väärtused üksikisikule kõige lähemal seisvamad huvid ning kannavad endas kogukondlikke väärtusi. Kogukondlikud väärtused ei pea jällegi tähendama konkreetse haldusüksuse huve, vaid huvid võivad olla haldusüksusesisesed, näiteks mõne linnaosa või osavalla huvid, aga ka ajaloolised asumite huvid. Kohalikud huvid võivad olla mitme kohaliku omavalitsuse ülesed. Täiendame ka seletuskirja. 32 MS § 43 lõikes 9 kasutatud mõiste “asustusüksuse lähedal asuv mets” on Mittearvestatud. ebaselge, kuna ei ole täpsustatud, millistest kriteeriumidest lähtuvalt pannakse Vt ka punkti 31 selgitusi. paika, kas metsaala asub asutustusüksuse “lähedal“ Eelnõukohase seadusega ei kitsendata praktikas väljakujunenud Samuti leidub riigimetsi, mida kasutavad puhkealadena aktiivselt ka need KAH alade määratlust, sest mõistet „asustusüksuse lähedal asuv inimesed, kes ei ela ala lähiümbruses, mistõttu tuleks selliste avalike puhkealade mets“ eelnõuga ei muudeta. ümbruses asuvate metsade puhul kindlasti arvestada kohalike elanike kõrval ka laiema kaasamisvajadusega. Sellised kohad on näiteks avalikud suusa- ja terviserajad (Nt Haanja, Vooremäe) ning kõik RMK puhkealad, kuhu käiakse ka väljastpoolt asukohajärgset valda ja maakonda. Kavandatava muudatuse tagajärjel kitsendataks niisiis praktikas väljakujunenud KAH alade määratlust, mis (oma puudustest hoolimata) on seaduse mõttega paremini kooskõlas. Keskkonnaühendused teevad ettepaneku defineerida metsaseaduses mõiste “kõrgendatud avaliku huviga alad” ja seda nii, et need hõlmaksid lisaks asustusüksuse lähedal asuvatele metsadele ka teisi kohalike elanike või puhkajate jaoks olulisi metsi. 33 Eelnõust ei selgu, millisel alusel ja kelle poolt määratletakse KAH alad või kuidas Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. toimub kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete planeerimine seni, kuni KOV-d Vt punkti 2 selgitusi. on jõudnud need oma üldplaneeringutes ära määrata. Leiame, et plaanitav eelnõu tekitab mitmeks aastaks – isegi kuni 10-15 aastaks – õiguslikult ebaselge olukorra ning vajalikud oleksid vähemalt rakendussätted, mis tagaksid, et kuni KAH alade üldplaneeringutes määratlemiseni kogukonnale olulistel aladel raiet ei tehta. 34 Eelnõu kohaselt täiendataks MS § 43 lõiget 10 KAH aladel metsatööde Tähelepanek, eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt planeerimise regulatsiooniga. Muudatuse kohaselt “koostab riigimetsa majandaja omavalitsuste senist ruumilise planeerimise otsustusõigust ning kohalikku kogukonda ja elanikke kaasates metsamajandamiskava, mis kohaliku kogukonna võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega”. Ühtlasi lisataks eelnõu kohaselt planeerimises kaasa rääkida, on arusaamatu. Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 üldplaneeringu ülesannete hulka punktiga 20.1. uus ülesanne - “sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala Eelnõuga ei reguleerita olemasolevaid kaasamise sätteid. 17 määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.“ Leiame, et eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt omavalitsuste senist ruumilise planeerimise alast otsustusõigust ning kohaliku kogukonna võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete planeerimises kaasa rääkida. 35 Eelnõust ei selgu, kas KAH alad oleksid üldplaneeringus eraldi kategooria lisaks Eelnõu sõnastust muudetud. üldplaneeringus käsitletud muudele metsaga seotud aladele, ning mis saab Vt punkti 2 selgitusi. piirangute määramisest nendel aladel, mis kvalifitseeruvad KOV üldplaneeringus samaaegselt nii KAH alaks kui puhke- ja virgestusalaks, või rohevõrgustiku Planeerimisseaduse § 75 kohaselt saab kohalik omavalitsus alaks, mille kaitseks KOV-l on kehtiva planeerimisseaduse kohaselt õigus üldplaneeringus lahendada mitmeid ülesandeid, sh nii puhke- ja vajadusel kitsendusi seada. virgestusala või rohevõrgustiku ala määrates, ja aladele kitsendusi seada (PlanSi § 75 lg 1 punkt 10 ja 20). Eelnõus kavandatu võib praktikas kaasa tuua olukorra, kus KOV ei saa enam Erandiks on § 75 lg 1 punkt 21, mis võimaldab lageraie tegemisel näiteks mõnel rohevõrgustiku alal kitsendusi seada, kuna see kvalifitseerub langi suurusele ja raievanusele piiranguid seada, kuid ühtlasi KAH alaks, millel määrab metsatööde tegemise korra ja mahu RMK, ning metsaseaduse kohaselt selliste piirangute sätestamine eeldab KOV jääb üksnes kooskõlastaja rolli. kokkulepet maaomanikuga. Selgitame, et kui üldplaneeringus on seatud puhke- ja virgestusalale või rohevõrgustiku alale juba kitsendused, siis laienevad need ka KAH alale, kui need KAH alad jäävad puhke- ja virgestusala või roheala koosseisu. Metsamajandamiskava, mis koostatakse kokkuleppel KOViga, ei ole haldusakt, vaid kokkulepe, kuidas neid metsaalasid majandatakse. Üldplaneering on haldusakt, mille aluseks on KOVi volikogu otsus. Seega üldplaneeringut koostades saab sõltumata metsamajandamiskava olemasolust seada kitsendusi, kui selles üldplaneeringu protsessi käigus ka kokku lepitakse. 36 Leiame, et KOV-dele tuleb anda raietingimuste seadmise õigus ka KAH Selgitame, et KOVil on ka täna õigus teha ettepanekuid aladel. See tagaks nii KAH aladel raiete planeerimisel KOV huvidega raietingimuste kohta. arvestamise kui selle, et kogukonnad ja kohalikud elanikud saavad neid puudutavates olulistes otsustes kaasa rääkida. Samuti oleks sel juhul tagatud Anname selgitused seisukohtade esitamise järjekorras: raieplaanide keskkonnamõjude hindamine läbi ÜP KSH menetluse. 1. KAH aladel raiete planeerimist ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuga tegevuseks keskkonnamõju hindamise ja Lahendus, mille kohaselt KAH aladel määraks raietingimusi RMK, on keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Ka metsateatis ei probleemne veel kahel põhjusel: ole näiteks tegevusluba KeHJSi § 7 tähenduses, millele laieneks 1) KAH aladel raiete planeerimine on potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus (erandiks on luba enam tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kui 100 ha suuruse ala raadamiseks). (KeHJS) tähenduses ning selle tulemusena tekkiv kava peaks alluma KSH 2. Jah, planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt kohustusele. RMK metsamajandamiskavadele KeHJS kohast keskkonnamõju seaduse tasandil sätestatud, seega kaasamise käigus analüüsitakse hindamist praktikas ei tehta. Juhul, kui KAH alad määratletakse kõiki laekunud ettepanekuid, sh ka RMK ettepanekuid. üldplaneeringutes, on võimalik mõjude hindamine läbi viia üldplaneeringu KSH Üldplaneeringu ülesanne on suunata piirkonna ruumilist arengut ja raames – ent seda üksnes juhul, kui juba üldplaneeringus on võimalik seada KAH ÜP raames raietingimuste seadmise korral peab olema ka mõju aladele metsa raie- ja uuendamistingimused. Juhul, kui KOV rolliks oleks 18 üldplaneeringutes üksnes KAH alade määratlemine, mitte aga neil aladel hinnatud, sh mis juhtuks siis, kui neid tingimusi ei seataks. kitsenduste seadmine, ei saaks kitsenduste ja seega ka üldplaneeringu elluviimise Üldplaneeringu ülesanne ei ole üle võtta metsamajandamiskavade keskkonnamõju tegelikult hinnata. rolli. Eelnõu kohaselt määratakse ühe variandi kohaselt kohalikule 2) Planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt seaduse tasandil kogukonnale olulised metsaalad üldplaneeringuga. paika pandud. Kui raietingimusi hakkab KOV asemel ÜP-s kaaluma RMK, siis ei ole enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid puudutavate otsuste Arusaamatu on väide, et kui RMK hakkab raietingimusi seadma, tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid vaidlustada. Sel juhul muutuks KAH siis ei ole enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid alade planeerimisse kaasamine ÜP kaudu üksnes näiliseks ega täidaks oma puudutavate otsuste tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid eesmärki. vaidlustada. Õigust kaasa rääkida eelnõu ei kitsenda. Selgitame, et eelnõu kohaselt peab riigimetsa majandaja koostama metsamajandamiskava, mis siis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. KOVi poolt kooskõlastamine tähendab, et tegevused on kokku lepitud ja sellega on KOV ka nõustunud. 37 Leiame, et nn KAH alade kehtivas regulatsioonis on olulisi puudusi, mida Arvestatud osaliselt. plaanitav muudatus ei lahenda. Laiendada tuleks KAH alade mõistet, ent reguleerida ka KAH aladel kitsenduste seadmine viisil, mis võimaldaks Anname selgitused ettepanekute kaupa. puudutatud inimeste tõhusat kaasarääkimist raiete planeerimisel. 1. Eelnõu eesmärk ongi, et KOV määraks kogukonnale olulised alad kas üldplaneeringuga või põhjendatud juhul üldplaneeringut Ettepanekud: koostamata. Riigimetsa majandajal on kohati keeruline hinnata, Meie hinnangul on KAH alade määramise küsimuse lahendamiseks kaks kas konkreetne metsaala on kohaliku kogukonna või elanike jaoks võimalikku viisi: suure väärtusega. Majandamistingimuste seadmine peab ikkagi 1) KAH alade määramine ning neil raietingimuste seadmine jääb tervikuna KOV toimuma koostöös. Eelnõu kohustab metsamajandamiskava pädevusse; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Siiski tuleb arvestada 2) KAH alad saavad eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised sellega, et kui omavalitsus soovib teha ettepanekuid raiete kohta, piirangud määratakse ära seaduse tasandil; alade paiknemise ja piiride peab ettepanek olema ka põhjendatud ja asjakohane ning määratlemine toimuks läbi üldplaneeringute. Mõlemal juhul peaks KAH alade realiseeritav. määratlus hõlmama mitte üksnes asulate lähedal asuvaid metsi, vaid kõiki 2. Eelnõu eesmärk ongi, et kogukonnale olulised alad saaks kohalik metsaalasid, mis on vajalikud inimeste elukeskkonna kaitseks (sh omavalitsus määrata. Seega ei näe KAH alade mõiste erosioonikaitseks, puhke- ja virgestusalana jne). defineerimise vajadust. Teisel juhul tuleks seaduses KAH aladel kehtivate piirangute määratlemisel võtta aluseks konkreetse KAH alal asuva metsa funktsioon (nt erosioonikaitse, Planeeringus ei määrata metsa majandamist käsitlevaid tingimusi, tuulekaitse, puhkefunktsioon, marjakorjamise võimalus vm), ning kehtestatud sest metsa majandatakse lähtuvalt metsaseadusest. Seega peab ka majandamistingimused peaksid tagama KAH metsa funktsiooni püsiva säilimise. kogukonnale oluliste alade majandamise tingimuste seadmine KAH aladel oleks asjakohane sel juhul reguleerida näiteks järgmisi tingimusi: käima koostöös majandaja, kogukonna ja elanike ning KOViga. 1) seada raietingimusi, sh vajadusel keelata uuendusraie; 2) suurendada uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega; 4) keelata sellise tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsamulda ja alustaimestikku; 5) suurendada nõutavat valik-, turbe- ja harvendusraie järgset puistu rinnaspindala või täiust; 6) pikendada turberaie perioodi; 19 7) seada tingimusi raielangi pindalale ja kujule. Kokkuvõtvalt leiame, et KAH aladel raiete planeerimise seisukohalt nii oluline eelnõu vajaks põhjalikumat eelanalüüsi ning huvigruppidega läbirääkimist. 38 Meie hinnangul on tegemist eelnõuga, mille koostamisele peaks eelnema Peame oluliseks rõhutada, et 2017. aastal täiendati metsaseaduse väljatöötamiskavatsus vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lõikega 9, mille kohaselt pidi RMK kaasama asustusüksuse (HÕNTE) § 1 lõikele 1. Meie hinnangul on tegemist olulise mõjuga eelnõuga, lähedal asuva metsa majandamisel majandamistööde planeerimisse seega ei saa HÕNTE § 1 lg 2 punkti 5 kohaldada. VTK väljatöötamine kohaliku kogukonna või elanikud. Sealhulgas tegelema ka KAH võimaldaks selgelt määratleda lahendatava probleemi, kaaluda erinevaid alade määramisega. Tänaseks on peetud ca 150 piirkonnas lahendusi ning hinnata põhjalikumalt kavandatava muudatuse mõjusid. VTK kaasamiskoosolekuid ning selle aja jooksul on selgunud ka väljatöötamisel saaks huvigruppidega, sh kohalike omavalitsuste endiga, ent ka lahendamist vajavad küsimused. keskkonnaühendustega arutada läbi nii KAH alade probleemid kui võimalikud lahendused. Eelnõuga on kavas kehtivat regulatsiooni täpsustada ning meie hinnangul ei too see kaasa sellist olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, mis eeldaks VTK väljatöötamist. 39 MTÜ Roheline MS § 43 lg 9 sätestab: “Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab Eelnõu on muudetud. Pärnumaa riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku Vt punktide 2 ja 31 selgitusi. kogukonna või elanikud.” /…/ Praktikas on selgunud, et MS § 43 lg 9 sõnastus on nii üldine, et ei loo osapooltele arusaadavaid õigusi ega kohustusi. Selle täitmist ei ole võimalik tagada ega kontrollida, mistõttu ei täida selle rakendamine praktikas oma eesmärki. 2 MS § 43 lõikes 9 on mitmeid määratlemata mõisteid või kohustusi, mh: 1. ei ole selge, mida kujutab endast “asustusüksuse lähedal asuv mets”; 2. mida tähendab kaasamise kohustus, sh milliseid (sisulisi ja ajalisi) nõudeid peab RMK järgima näiteks avalikkuse teavitamisel, metsatööde kavade väljapanekul, arutelude korraldamisel või esitatud seisukohtadele vastamisel ja arutelude tulemustega arvestamisel; 3. mida tähendab mõiste “kohalik kogukond või elanikud”. /…/ 40 MS § 43 lõikes 9 kasutatud mõiste “asustusüksuse lähedal asuv mets” on Mittearvestatud. ebaselge, kuna ei ole täpsustatud, millistest kriteeriumidest lähtuvalt pannakse Vt punkti 32 selgitusi. paika, kas metsaala asub asutustusüksuse “lähedal”. MTÜ Roheline Pärnumaa teeb ettepaneku defineerida metsaseaduses mõiste “kõrgendatud avaliku huviga alad” ja seda nii, et need hõlmaksid lisaks asustusüksuse lähedal asuvatele metsadele ka teisi kohalike elanike või puhkajate poolt aktiivses kasutuses olevaid metsi. RMK juhise kohaselt peetakse KAH metsaalaks “riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad”. Selline määratlus on sisuliselt kindlasti õigem kui üksnes “asustusüksuse lähedal asuv mets”, kuna metsa 20 aktiivne kasutus inimeste poolt suurendab avalikku huvi metsaalal raietööde planeerimise suhtes, sõltumata sellest, kui lähedale jääb mets mõnest asustatud alast. Samuti leidub riigimetsi, mida kasutavad puhkealadena aktiivselt ka need inimesed, kes ei ela ala lähiümbruses, mistõttu tuleks selliste avalike puhkealade ümbruses asuvate metsade puhul kindlasti arvestada kohalike elanike kõrval ka laiema kaasamisvajadusega. Sellised kohad on näiteks avalikud suusa- ja terviserajad (Nt Haanja, Vooremäe) ning kõik RMK puhkealad, kuhu käiakse ka väljastpoolt asukohajärgset valda ja maakonda. Kavandatava muudatuse tagajärjel kitsendataks niisiis praktikas väljakujunenud KAH alade määratlust, mis (oma puudustest hoolimata) on seaduse mõttega paremini kooskõlas. 41 Eelnõust ei selgu, millisel alusel ja kelle poolt määratletakse KAH alad või kuidas Arvestatud. Eelnõu muudetud. toimub kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete planeerimine seni, kuni KOV-d Vt punkti 33 selgitusi. on jõudnud need oma üldplaneeringutes ära määrata. /…/ Leiame, et plaanitav eelnõu tekitab mitmeks aastaks – isegi kuni 10–15 aastaks – õiguslikult ebaselge olukorra ning vajalikud oleksid vähemalt rakendussätted, mis tagaksid, et kuni KAH alade üldplaneeringutes määratlemiseni kogukonnale olulistel aladel raiet ei tehta. 42 Eelnõu kohaselt täiendataks MS § 43 lõiget 10 KAH aladel metsatööde Vt punkti 34 selgitusi. planeerimise regulatsiooniga. Muudatuse kohaselt “koostab riigimetsa majandaja kohalikku kogukonda ja elanikke kaasates metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega”. Ühtlasi lisataks eelnõu kohaselt Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 üldplaneeringu ülesannete hulka punktiga 20.1. uus ülesanne – “sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.“ Leiame, et eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt omavalitsuste senist ruumilise planeerimise alast otsustusõigust ning kohaliku kogukonna võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete planeerimises kaasa rääkida. 43 Eelnõust ei selgu, kas KAH alad oleksid üldplaneeringus eraldi kategooria lisaks Vt punkti 35 selgitusi. üldplaneeringus käsitletud muudele metsaga seotud aladele, ning mis saab piirangute määramisest nendel aladel, mis kvalifitseeruvad KOV üldplaneeringus samaaegselt nii KAH alaks kui puhke- ja virgestusalaks, või rohevõrgustiku alaks, mille kaitseks KOV-il on kehtiva planeerimisseaduse kohaselt õigus vajadusel kitsendusi seada. Eelnõus kavandatu võib praktikas kaasa tuua olukorra, kus KOV ei saa enam näiteks mõnel rohevõrgustiku alal kitsendusi seada, kuna see kvalifitseerub ühtlasi KAH alaks, millel määrab metsatööde tegemise korra ja mahu RMK, ning KOV jääb üksnes kooskõlastaja rolli. /…/. 21 44 Leiame, et KOV-idele tuleb anda raietingimuste seadmise õigus ka KAH aladel. Vt punkti 36 selgitusi. See tagaks nii KAH aladel raiete planeerimisel KOV-i huvidega arvestamise kui selle, et kogukonnad ja kohalikud elanikud saavad neid puudutavates olulistes otsustes kaasa rääkida. Samuti oleks sel juhul tagatud raieplaanide keskkonnamõjude hindamine läbi ÜP KSH menetlus Lahendus, mille kohaselt KAH aladel määraks raietingimusi RMK, on probleemne veel kahel põhjusel: 1. KAH aladel raiete planeerimine on potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses ning selle tulemusena tekkiv kava peaks alluma KSH kohustusele. RMK metsamajandamiskavadele KeHJS kohast keskkonnamõju hindamist praktikas ei tehta. Juhul, kui KAH alad määratletakse üldplaneeringutes, on võimalik mõjude hindamine läbi viia üldplaneeringu KSH raames – ent seda üksnes juhul, kui juba üldplaneeringus on võimalik seada KAH aladele metsaraie- ja uuendamistingimused. Juhul, kui KOV-i rolliks oleks üldplaneeringutes üksnes KAH alade määratlemine, mitte aga neil aladel kitsenduste seadmine, ei saaks kitsenduste ja seega ka üldplaneeringu elluviimise keskkonnamõju tegelikult hinnata. 2. Planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt seaduse tasandil pandud. Kui raietingimusi hakkab KOV-i asemel ÜP-s kaaluma RMK, siis ei ole enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid puudutavate otsuste tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid vaidlustada. Sel juhul muutuks KAH alade planeerimisse kaasamine ÜP kaudu üksnes näiliseks ega täidaks oma eesmärki. 45 Ettepanekud: Arvestatud osaliselt Leiame, et nn KAH alade kehtivas regulatsioonis on olulisi puudusi, mida Vt punkti 37 selgitusi. plaanitav muudatus ei lahenda. Laiendada tuleks KAH alade mõistet, ent reguleerida ka KAH aladel kitsenduste seadmine viisil, mis võimaldaks puudutatud inimeste tõhusat kaasarääkimist raiete planeerimisel. Meie hinnangul on KAH alade määramise küsimuse lahendamiseks kaks võimalikku viisi: 1. KAH alade määramine ning neil raietingimuste seadmine jääb tervikuna KOV pädevusse; 2. KAH alad saavad eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised piirangud määratakse ära seaduse tasandil; alade paiknemise ja piiride määratlemine toimuks läbi üldplaneeringute. Mõlemal juhul peaks KAH alade määratlus hõlmama mitte üksnes asulate lähedal asuvaid metsi, vaid kõiki metsaalasid, mis on vajalikud inimeste elukeskkonna kaitseks (sh erosioonikaitseks, puhke- ja virgestusalana jne). 22 Teisel juhul tuleks seaduses KAH aladel kehtivate piirangute määratlemisel võtta aluseks konkreetse KAH alal asuva metsa funktsioon (nt erosioonikaitse, tuulekaitse, puhkefunktsioon, marjakorjamise võimalus vm), ning kehtestatud majandamistingimused peaksid tagama KAH metsa funktsiooni püsiva säilimise. KAH aladel oleks asjakohane sel juhul reguleerida näiteks järgmisi tingimusi: 1) seada raietingimusi, sh vajadusel keelata uuendusraie; 2) suurendada uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega; 4) keelata sellise tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsamulda ja alustaimestikku; 5) suurendada nõutavat valik-, turbe- ja harvendusraie järgset puistu rinnaspindala või täiust; 6) pikendada turberaie perioodi; 7) seada tingimusi raielangi pindalale ja kujule. Kokkuvõtvalt leiame, et KAH-aladel raiete planeerimise seisukohalt nii oluline eelnõu vajaks põhjalikumat eelanalüüsi ning huvigruppidega läbirääkimist. 46 Meie hinnangul on tegemist eelnõuga, mille koostamisele peaks eelnema Vt punkti 38 selgitusi. väljatöötamiskavatsus vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõikele 1. Meie hinnangul on 6 tegemist olulise mõjuga eelnõuga, seega ei saa HÕNTE § 1 lg 2 punkti 5 kohaldada. VTK väljatöötamine võimaldaks selgelt määratleda lahendatava probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi ning hinnata põhjalikumalt kavandatava muudatuse mõjusid. VTK väljatöötamisel saaks huvigruppidega, sh kohalike omavalitsuste endiga, ent ka keskkonnaühendustega arutada läbi nii KAH-alade probleemid kui võimalikud lahendused. 47 Eesti Linnade ja Seletuskirjas ei ole täpsemalt selgitatud ega analüüsitud eelnõuga Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Valdade Liit kavandatavate muudatuste (kogukonnale olulise metsaala määramine Vt punkti 2 selgitusi. üldplaneeringuga, metsamajandamiskava kooskõlastamine jm) rakendumist ning eelnõus puuduvad samuti rakendussätted. Seetõttu jääb ebaselgeks ka Uue sõnastuse kohaselt määratleb kogukonnale olulised alad KOVi regulatsioonide eeldatav mõju. volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest Enamus kohalikke omavalitsusi on koostamas üldplaneeringuid ja osad on suundumustest ja vajadustest. jõudnud need ka kehtestada. Üldplaneeringu menetlemine on reguleeritud Eelnõus täpsustatakse, et kõnealuste metsaalade määramine pikaajaline protsess ning üldplaneering kehtestatakse pikemaks perioodiks, planeeringut koostamata tehakse avatud menetlusena. mistõttu jääb eelnõuga kavandatavate muudatuste valguses küsimuseks, millal ja mis osas kavandatavate muudatuste eesmärk on täidetav. Kuna eelnõu kohaselt Ka täna ei sea üldplaneering üldjuhul tingimusi metsade riigimetsa majandaja kohustused tulenevad sellest, et üldplaneeringuga on majandamiseks. Kohaliku kogukonna ja elanike kaasamine määratud vastavad metsaalad, siis võib eeldada, et mõneks ajaks olukord pigem asustusüksuse lähedal asuva metsamajandamise tööde muutub keerulisemaks selguse asemel. Eelnõus kajastatud muudatused ei lahenda planeerimisse toimub § 43 lõike 9 alusel ja RMK koostatud probleemi juhtudel, kui üldplaneering on kehtestatud ilma metsamajandamist juhendi kohaselt. käsitlevate tingimusteta ja uus üldplaneering koostatakse 10 aasta pärast. 23 Kõnealuseid seaduste muudatusi tuleks käsitleda täiendava võimalusena probleemi lahendamiseks, aga see ei saa kindlasti olla ainus võimalus. Ettepanek on metsaseadust täiendada sättega, mis käsitleb, kuidas toimub kohaliku kogukonna ja elanike kaasamine asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse ajaperioodil, mil omavalitsuse üldplaneering ei sea tingimusi metsade majandamiseks. 48 Lisaks eelpooltoodule, esitame kaalumiseks järgmised, meie liikmetelt Mittearvestatud. tagasisidena laekunud täpsustavad ettepanekud. Hetkel lähtume põhimõttest, et metsamajandamise põhimõtted Muuta metsaseaduse § 231 järgmiselt: seaduses nimetatud aladel lepitakse kokku maaomanikuga. „Keskkonnaseisundi kaitseks määratud ja/või asustusüksuse lähedal asuva metsa Ettepanek on vastuolus MSi § 43 lõikega 1, mille kohaselt majandamine riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda riigimets riigivarana lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku riigivaraseaduse kohaselt on antud. Riigimetsa majandab riigivara tõkestamiseks määratud ja paragrahvi 43 lõige 9 mõistes asustusüksuse lähedal valitseja määratud isik või riigiasutus. asuva metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus planeeringuga Seaduse kohaselt tagab riigimetsa majandaja tema kasutusse antud seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja paiknemisele ning lageraie vara säilimise ja seaduspärase kasutamise. Samuti on riigimetsa tegemisel langi suurusele, paiknemisele ning raievanusele ja -intensiivsusele.“ majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle Täiendus on vajalik, et lisaks raie regulatsioonile oleks kohalikul omavalitsusel alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. õigus reguleerida ka puhkamiseks kavandatavate metsade majandamise reeglistikku. KOV peab põhjendama piirangu vajadust ning riigimetsa majandaja peab hindama selle asjakohasust, realiseeritavust ja muuhulgas ka seda, et see ei tekitaks piirangu iseloomu tõttu täiendavat vastutust võimalike kahjude tekkimise korral riigimetsa majandajale. 49 Täiendada eelnõukohast metsaseaduse § 43 lõige 9 teist lauset järgmiselt: Mittearvestatud. „Eelmises lauses nimetatud metsa alad ja nende kasutamise eesmärgist lähtuvad Üldplaneeringu ülesanne on suunata piirkonna ruumilist arengut. metsamajanduskava kooskõlastamise tingimused ja põhimõtted määratakse Eelnõu kohaselt toimub pärast kaasamist kooskõlastamine. üldplaneeringuga.“ Eeldame, et kooskõlastamisel kas kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata ja kui tekivad eriarvamused, siis lahendatakse seni, kuni jõutakse kokkuleppele, mille tulemusena kooskõlastatakse. Seega ei pea vajalikuks kooskõlastamisele tingimuste ja põhimõtete kirjeldamist seaduse tasandil. Juhinduda saab Vabariigi Valitsuse reglemendi § 8 lõikest 1, mille kohaselt eelnõu ja muud küsimuse ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid parandatakse kooskõlastamisel esitatud ettepanekute põhjal. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste korral arutatakse 24 need läbi ettepaneku esitanud ministeeriumiga ja püütakse koos jõuda ühisele seisukohale. 50 Täiendada metsaseadust mõistega „linnamets“. Aastaid tagasi oli see Mittearvestatud. muudatusettepanek Keskkonnaministeeriumi laual, kuid see jäi menetlemata Selgitame, et 2017. aastal täiendati metsaseadust sättega (MSi § 42 põhjendusega, et ettepanekut saab reguleerida planeerimisega, kuid on tänaseni lg 3), mille kohaselt planeeringuga linna kui asustusüksuse menetlusse võtmata. rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Seletuskirja kohaselt oli muudatusettepaneku eesmärk tagada linna üldplaneeringuga määratud rohealal väärtusliku kõrghaljastuse säilimine ja selleks antakse kohalikule omavalitsusele võimalus mõjutada raiete tegemist nende kooskõlastamise protsessis. Metsaseaduse säte kasutab konstruktsiooni „linn kui asustusüksus“. Seadusandja tahte avab siinkohal hästi keskkonnakomisjoni kui muudatusettepaneku tegija selgitus, miks ei ole kasutatud mõistet „linn“, vaid „linn kui asustusüksus“. Nii on kirjutatud eelnõu seletuskirjas, et selleks, et kavandatava raie kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega toimuks nii linnasisese linna kui ka vallasisese linna rohealadel, on kooskõlas Eesti territoriaalse haldusjaotuse seadusega kasutatud terminit „linn“ asustusüksusena. Pärast haldusreformi on Eestis nii linnasisesed linnad kui ka vallasisesed linnad. Vallasisene on linn, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust (näiteks Rapla, Kärdla jt). Hästi on kujunenud olukorda selgitanud Maa-amet: Eestis on viis nn linna- linna ehk linnasisest linna: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu, Narva- Jõesuu.2 Eelnimetatud linnad on haldusreformi järel oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates ka ulatusliku hajaasustusega ala. Ettepaneku tegija ei selgita ettepaneku sisu linnametsa defineerimise vajaduse järele. 2. Kooskõlastamine Justiitsministeeriumiga Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus 2 https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-aadressi 25 51 Justiitsministeerium Ettepanek kaaluda, kas oleks mõttekas astuda samm tagasi ja koostada VTK. Arvestatud ja seletuskirja on täiendatud sihtrühmaga: mõju Kui siiski jätkatakse eelnõuga, siis kaasates mõjutatud sihtrühmi võimalike (sh kohalikule kogukonnale ja elanikele. sihtrühmade poolt pakutavate) lahendusvariantide läbi kaalumiseks ja alles seejärel neile avalduvat mõju seletuskirjas põhjalikumalt kajastades. Selgitame, et VTKd ei ole koostatud seetõttu, et muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka RMK-le. Edaspidi toimub KAH alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. 52 Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis Arvestatud. jäljega tehtud normitehniliste ja mõjude märkustega. 53 Eesti EKO hinnangul vajaks metsatöödesse kaasamise regulatsioon olulist Mittearvestatud. Keskkonnaühenduste täpsustamist, et kaasamine saaks olla sisuline. Jah, kavandatava eelnõuga lisatakse §-le 43 veel kaks lõiget, Koda millega antakse otsustusõigus KAH alade määramisel KOV-dele. Kavandatava eelnõuga ei plaanita aga MS § 43 lõiget 9 muuta, vaid lisatakse §- Eelnõus ei ole sätteid, KAH aladel tegevuste või piirangute le 43 veel kaks lõiget, millega antakse otsustusõigus KAH alade määramisel määramisel. KOV-dele. See muudab regulatsiooni tervikuna eriti arusaamatuks, kuna normide KOV-de ja RMK pädevuse jaotus tuleneb sõnastusest ei tule välja, milline saab olema KOV-de ja RMK pädevuse jaotus 1) MSi § 43 lõikest 9, mille kohaselt asustusüksuse lähedal asuva KAH aladel tegevuste või piirangute määramisel (ja sellesse avalikkuse metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja kaasamisel). metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud; 2) eelnõu uuesti sõnastatud lõikest 11, mille kohaselt koostatud metsamajandamiskava tuleb kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik omavalitsus ära kohaliku kogukonna seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kava kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks ja leviku tõkestamiseks. 54 Plaanitud muudatusega loodav uus KOV otsustuse liik – KAH alade määramine Selgitame, et tegemist on volikogu otsusega, mitte eraldi otsuse – on eelnõus reguleeritud liiga üldiselt. HÕNTE § 2 lg 2 kohaselt peab liigiga. seaduseelnõu sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke regulatsioone. Anname vastused tekkinud küsimustele. 1) Eelnõu sõnastuse kohaselt määrab metsa sellise ala kohaliku Kavandatud muudatuse puhul jääb arusaamatuks, omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul 1) kellel on õigus teha ettepanek põhjendatud juhul planeeringut koostamata planeeringut koostamata. Seega on KOV see, kes otsustab, millise KAH alade määramiseks, menetluse kaudu need alad määratakse või ei määrata. 2) millistele tingimustele peab ettepanek vastama, Põhjendatud juhul nt tähendab seda, et ainult alade määramiseks 3) kuidas seda menetletakse, üldplaneeringut ei ole kavas muuta või planeeringu protsess on nii 26 4) kas tuleks algatada ka keskkonnamõju hindamine või kuidas hinnataks selle kaugel, et ei ole võimalik enam muudatusi teha. Sellisel juhul on otsuse mõjusid, võimalik need alad määrata avatud menetluse käigus. 5) millisel kujul avalikustatakse lõpptulemus, 6) mis vormis KOV peab lõppotsuse tegema ning 2) Teine ja kolmas küsimus on arusaamatud, kuna ettepanekut ei 7) millistest kaalutlustest lähtuma, pea KOV endale ise esitama. KOV lähtub oma sisemistest 8) milline õiguslik staatus saab neil aladel olema ning milliseid piiranguid KOV protseduuridest. saab seal kehtestada ning 4) Ei. Alade määramisega ei kaasne mõju keskkonnale. 9) kas ja millisesse avalikku registrisse KOV-de määratavad KAH alad kantakse 5-6) Kui alad määratakse, siis määratakse need KOVi volikogu (kui neid ei määrata planeeringuga või kaitse alla võtmise otsusega) või millisest otsusega kas üldplaneeringuga või avatud menetluses. Vastavalt andmeallikast on võimalik avalikkusel KOV-de määratud KAH alade kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 lõikele 5 peavad edaspidi infot saada volikogu määrused ja otsused olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 7) KOV peab alade määramisel lähtuma sellest, kas kogukonnal ja elanikel on soov neid asustusüksuse lähedal asuvaid metsaalasid kasutada igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks. 8) Alade õiguslik staatus ei muutu. Majandustegevused lepitakse kokku ja need on aluseks edasisteks töödeks, v.a seaduses toodud erijuhud. 9) See, kus ja kuidas avatud menetluse raames KOV alad avalikustab, sõltub KOVist. Kuna riigimetsa majandaja peab koostama nendele aladele metsamajandamiskava, siis on alad leitavad ka nt RMK kodulehelt. RMK metsatööde kaart , valides KAH alade kaardikihi. 55 Lisaks eeltoodule ei ole eelnõuga selgelt lahendatud järgmisi küsimusi: Selgitame esitatu punktide järjekorras. 1) Kuidas toimuks metsade majandamine neil aladel, kus KOV-d ei ole seaduse 1) Kui KOVil puudub huvi alade määramiseks ja majandamise jõustumise hetkeks jõudnud MS § 43 lg 9 nimetatud metsi määrata või ei plaanigi tingimuste aruteluks, siis jätkub tavapärane metsamajandamine. seda teha. Tagasiside tabelis on küll märgitud, et „kuni kohalikule kogukonnale Kui alad on juba määratud ja KOViga on metsamajandamiskava oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK nendel aladel, kooskõlastatud, siis lähtutakse kokkulepetest. mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes Kõik pooleli olevad juhtumid lahendatakse lõpuni. enda koostatud juhendist“ – ent MS praegune tekst ega eelnõu sellist lahendust 2) Kõik kokkulepped jäävad kehtima uute kokkulepeteni. selgesõnaliselt ette ei näe. 3) Ei, metsatööde kava kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega 2) Samuti jääb arusaamatuks, milline staatus saaks olema neil KAH aladel, mis ei hakka asendama senist RMK kaasamisprotsessi. on juba RMK KAH alade kaardil avalikustatud, kuid mida KOVide Sest MSi § 43 lõiget 9, mis kohustab asustusüksuse lähedal asuva üldplaneeringutes ei sisaldu. Kas need kaotavad oma staatuse ning senise metsa majandamisel kaasama riigimetsa majandaja kaasamise kokkulepped muutuvad tühiseks? metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või 3) Kas metsatööde kava kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega hakkaks elanikud, ei muudeta. asendama senist RMK kaasamisprotsessi? 56 EKO leiab, et kavandatav eelnõu ei suurenda, vaid halvendab kaasarääkimise Olemasolevaid metsa majandamisega seotud kaasamissätteid võimalusi KAH alade metsade majandamise planeerimisel. Eelnõuga antaks eelnõuga ei muudeta. Riigimetsa majandajal on endiselt kohustus RMK-le võimalus nö delegeerida kaasamisvastutus suures osas KOV-dele, ent ei kaasata metsamajandamise tööde planeerimisse kohalik kogukond plaanita anda KOV-dele sisulist õigust raiepiirangute määramiseks, mistõttu või elanikud. 27 kaasamine võib jääda praegusest veelgi sisutumaks. Eelnõuga antaks KOV-dele Eelnõuga antaks võimalus alad määrata KOVidel. üksnes õigus KAH alade piiride või asukohtade määratlemiseks, ent KeM ei Samuti antakse KOVile võimalus metsamajandamiskava plaani sellega anda KOV-dele sisulist õigust neil aladel raiepiirangute kooskõlastamise käigus üle vaadata. määramiseks. Seega oleks eelnõuga antav kaasarääkimisvõimalus üksnes formaalne ja näilik. KOV-dele KAH alade piiride määramise volituse andmisega ei lahendata seega JuM toob oma 2.12.2020 vastuskirjas välja, et: baasilist probleemi, et sellistele metsadele ei ole praegu tagatud nende avalikkuse RMK kaasamismenetlus, mis on ette nähtud kõrgendatud avaliku jaoks olulisi väärtusi järjepidevalt säilitav majandamisviis. See eeldab KAH huviga alade juhendis, ei riiva PSi §-st 14 tulenevat põhiõigust metsade defineerimist metsaseaduses ning nende majandamiseks vastavate korraldusele ja menetlusele, kui RMK võimaldab selle raames tingimuste seadmist. Kui seda ei tehta üldise regulatsiooniga, tuleks kohalike kogukondade ning elanike sisulise kaasamise miinimumina anda selline võimalus KOV-le. metsaseaduse § 43 lg 9 tähenduses. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et RMK ei võimalda metsatööde planeerimisel Lisaks toob JuM välja, et: sisulist kaasamist. Lähtudes JuM 2.12.2020 seisukohast võib seega järeldada, et teavituskoosoleku mõte on metsaseaduse § 43 lg-st 9 lähtudes anda RMK kaasamismenetlus riivab PS §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja kohalikule kogukonnale ja elanikele võimalus esitada oma menetlusele. arvamus ja seisukohad. Kaasamine peab olema sisuline, mitte üksnes näiv. Üksnes näiv on kaasamine näiteks siis, kui RMK on juba enne koosoleku läbiviimist ja arvamuste ärakuulamist esitanud konkreetset ala puudutava metsateatise. 57 Kõik eelloetletud lahendamata küsimused viitavad vajadusele koostada eelnõule Selgitame, et VTKd ei ole koostatud seetõttu, et Vabariigi esmalt väljatöötamiskavatsus (VTK), mida antud eelnõu puhul ei peetud Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 teadmata põhjusel vajalikuks. lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka RMK-le. Edaspidi toimub KAH alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. Metsa majandamise sätteid (MSi § 43 lõiget 9), mis kohustab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasata riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud, ei muudeta. 58 MTÜ Ambla Metsaühistu Eelnõudes olevaid pealkirju ja §e puudutavad ettepanekud: Mittearvestatud. MTÜ Halinga Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. Metsaomanike Selts 1) Muuta eelnõu pealkirja järgmiselt “Metsaseaduse muutmise ja Metsaseaduse suuremaid muudatusi hakatakse koondama pärast Seltsing Sõrve planeerimisseaduse täiendamise seadus”.. „Metsanduse arengukava aastani 2030“ vastuvõtmist Riigikogus. Metsaühing 28 MTÜ Eesti 2) Muuta eelnõu paragrahv 2. “Planeerimisseaduse täiendamine” Kaugmetsaomanike Liit paragrahviks 3. MTÜ Viljandimaa 3) Muuta eelnõu paragrahv 2 nime ja sõnastada see järgmiselt: Metsaselts § 2. Metsaseaduse muutmine. 59 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 sõnastust ja Mittearvestatud. sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. “1) füüsilisest isikust metsaomanike nõustamist ja koolitamist;” 60 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja Mittearvestatud. sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. “3) füüsilisest isikust metsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;” 61 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja Mittearvestatud. sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. “4) füüsilisest isikust metsaomanike metsandusalast ühistegevust;” 62 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja Mittearvestatud. sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. “5) meetmeid füüsilisest isikust metsaomaniku metsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;” 63 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 sõnastust ja Mittearvestatud. sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid. “6) füüsilisest isikust metsaomanike metsa inventeerimist.” 64 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõiget 2 sõnastust ja sõnastada see Mittearvestatud. järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.. “(2) Toetust võib saada füüsilisest isikust metsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga füüsilisest isikust metsaomanikku.” 65 Täiendused seletuskirja: Mittearvestatud. 1.Vabariigi Valitsus on algatanud Metsaseaduse ja planeerimisseaduse Kuna eelnõu eelnevaid ettepanekuid selle eelnõuga ei reguleerita, täiendamise. Seetõttu on igati mõistlik ja ajakohane teha ühe menetlusega siis ei täiendata ka seletuskirja. ka metsaseaduses väga olulised ning vajalikud muudatused. Metsaseaduse muutmise ettepanekutega muudetakse siseriiklike metsanduslike toetuste maksmine eesmärgipäraseks ja vajaduspõhiseks ning edaspidi toetatakse siseriiklikult ainult füüsilisest isikust metsaomanikke (talumetsaomanikke). 29 Iga Eesti seadus peab teenima põhiseadusega püstitatud riigi põhieesmärke – aidata säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust. Kuid metsaseaduse alusel juriidilisest isikust metsaomanikele (firmadele) siseriiklike metsanduslike toetuste maksmine ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist, vaid sellega on hoopis põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele vastu tegutsetud. Eelnõu muutmise eesmärk Eelnõukohase seaduse muutmise eesmärk on muuta siseriiklike metsanduslike toetuste maksmist eesmärgipäraseks ja vajaduspõhiseks ning tagada toetuste maksmise parem läbipaistvus. Lisaks eelnevale on muutmise eesmärgiks luua õiguslikud alused, et ka Metsaseadus saaks kaasa aidata Põhiseaduses püstitatud Eesti Vabariigi põhieesmärkide - tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – täitmisele ja saavutamisele. Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita, kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nendele loodud elamisväärset elu- ja majanduskeskkonda. Eelnõu muutmise sisu Antud seadusemuudatused võimaldavad siseriiklikke metsanduslike toetuste piiratud rahalisi vahendeid kasutada eesmärgipäraselt, vajaduspõhiselt ja läbipaistvalt. Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõud muudetakse ning täiendatakse paragrahviga 2 Metsaseaduse muutmine järgmiste muutmisettepanekutega: “Metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktide 1,3,4,5 ja 6 ning lõike 2 sõnastust muudetakse ja läbivalt asendatakse mõiste “erametsaomanik” mõistega “füüsilisest isikust metsaomanik”.” 30
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →