Justiitsministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium 22.11.2022 nr 1-4/21/5067-24
Tagasiside metsaseaduse ja planeerimisseaduse
täiendamise seaduse eelnõule esitatud ettepanekutele
Austatud koostööpartner
Täname teid ettepanekute esitamise eest metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse
eelnõule.
Anname teada, et konsultatisooniprotsess on lõppenud ning saadame teile tagasiside esitatud
ettepanekutele ning täiendatud eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Seedre
Metsaosakonna juhataja
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Sama: vastavalt jaotuskavale
Maret Parv, 626 0726
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
11.11.2022
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seadus
§ 1. Metsaseaduse täiendamine
Metsaseaduse § 43 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala määrab kohaliku omavalitsuse
volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes
omavalitsusüksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks
planeeringut koostamata viiakse läbi avatud menetlus.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala kohta koostab riigimetsa majandaja
metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus
kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva
jooksul selle saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik omavalitsus ära
kohaliku kogukonna või elanike seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi
enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks
inimese elule või varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks.“.
§ 2. Planeerimisseaduse täiendamine
Planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses:
„201) sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus
riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna
või elanikud;“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Algatab Vabariigi Valitsus ……... 2022. a
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Metsaseadusega (edaspidi MS) on riigimetsa majandajale seatud kohustus kaasata asustusüksuse
lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamistööde planeerimisse kohaliku kogukonna
esindajad või elanikud. Nimetatud kohustus on MSis 2017. aastast. Sätte vajadus tulenes asjaolust,
et mets on kohalik elukeskkond ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa pakutavaid avalikke
hüvesid ja seetõttu tuleb metsamajandamistööde planeerimisse kaasata ka kohalik kogukond.
Kaasamise kaudu peaks riigimetsa majandaja arvestama võimaluse korral ka kohalike elanike
seisukohtadega.
Praktikas on aga ilmnenud, et taoliselt sõnastatud säte jätab rahuldavate lahenduste leidmiseks
liiga laialdase tõlgendamise võimaluse ning suurema õigusselguse tagamiseks on vaja täpsustada
nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust (edaspidi PlanS).
Eelnõukohase seadusega täiendatakse metsaseadust, sätestades, et MSi § 43 lõikes 9 nimetatud
asustusüksuse lähedal asuv metsaala, mille metsamajandamistööde planeerimisse tuleb kaasata
kohalik kogukond või elanikud, määratakse kindlaks üldplaneeringuga või põhjendatud juhul
planeeringut koostamata. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab alad määrata planeeringut
koostamata, tehakse see avatud menetlusena.
Teise muudatuse kohaselt koostab riigimetsa majandaja nende alade kohta metsamajandamiskava,
mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV). KOV kooskõlastab
metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle
saamisest arvates. Kooskõlastuse andmisel kuulab KOV ära kohaliku kogukonna või elanike
seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist
kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning
metsakahjustuste ära hoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks.
PlanSi täiendamisega lisatakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise
asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja
peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna
peaspetsialist Maret Parv (tel 626 0726,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (
[email protected]), eelnõu ja
seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse 06.06.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I,
27.05.2022, 14) ja planeerimisseaduse 01.11.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I 29.06.2022, 10).
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seadusega tehtava muudatuse eesmärk on anda kohalikule kogukonnale võimalus
rääkida kaasa just nende jaoks oluliste metsaalade määramisel. Kogukonna jaoks olulised ja suure
väärtusega metsaalad tuleks kokku leppida kohaliku omavalitsuse tasandil. Selleks täiendatakse
nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust. Asustusüksuse lähedal asuv kogukonnale oluline
metsaala määratakse üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes
KOVi ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Samuti koostab riigimetsa majandaja nende
metsaalade kohta metsamajandamiskava ning see kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse
andmisel peab KOV ära kuulama ka kohaliku kogukonna seisukoha.
MSi § 43 lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa
majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Senine praktika on
näidanud, et puudub ühene arusaam, millised on need asustusüksuse lähedal asuvad metsad, mis
on kohalikule kogukonnale olulised ja kõrge väärtusega. Riigimetsa majandaja on loonud
võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks n-ö kõrgendatud avaliku huviga alade hulka,
kuid puuduvad täpsemad reeglid, kuidas ettepanekuid hinnata. Seetõttu on kõige otstarbekam, kui
kohalikule kogukonnale väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku KOVi tasandil.
Seaduseelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust
või muud mõju. Muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule
kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes
varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade
arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka RMKle. Edaspidi toimub KAH alade
määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. RMK
kooskõlastab kava KOViga, kes enne kooskõlastuse andmist peab ära kuulama ka kohaliku
kogukonna seisukoha.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse metsaseadust.
Eelnõu § 1 kohaselt täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10 ja 11, mille eesmärk on sätestada,
kuidas toimub asustusüksuse lähedal asuva metsa määramine, mille majandamisel riigimetsa
majandaja kaasab metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.
Säte, mis kohustab riigimetsa majandajat kaasama kohaliku kogukonna või elanikud
metsamajandamise tööde planeerimisse, lisati metsaseadusesse 2017. aastal. Seletuskirjas on selle
reegli lisamist põhjendatud sellega, et mets on kohalik elukeskkond mitte ainult elusloodusele, vaid
ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa pakutavaid avalikke hüvesid.
Igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse.
Kaasamise kaudu peaks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) arvestama võimalusel kohalike
kogukondade seisukohtadega. See on esimene samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge
kohustus enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt seda
metsa kasutavad.
Praktikas on aga selle reegli rakendamine problemaatiline. Puudub ühene arusaam ja selgus,
millised on need asustusüksuse lähedal olevad metsad, mis on kohalikule kogukonnale olulised ja
2
kõrge väärtusega ning kus riigimetsa majandaja peab kohaliku kogukonna kaasama metsa
majandamise planeerimisse. RMK on küll loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade
arvamiseks nn kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid kohaliku kogukonna huvid ja
eesmärgid on väga erinevad. RMKl on väga keeruline hinnata, kas konkreetne metsaala on
kohaliku kogukonna või elanike jaoks kõrge väärtusega seetõttu, et nad on harjunud seda metsa
kasutama, seal viibima, või on eesmärk lihtsalt välistada riigimetsas igasugune raie. Seetõttu ei
ole senise praktika jätkamine jätkusuutlik.
Lõike 10 kohaselt määrab kogukonnale olulised metsaalad KOVi volikogu üldplaneeringuga või
põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest
suundumustest ja vajadustest. Metsaalad määratakse planeeringut koostamata avatud menetluses.
Ülesannete lahendamisel üldplaneeringuga on KOVil otsustuspädevus, st KOV otsustab enda
vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte
(PlanSi § 75 lg 2). Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala määramine alati
kohustuslik, kui KOV selleks vajadust ei näe.
Üldplaneeringute menetluse seis on KOVides väga erinev. Samuti on paljudel KOVidel
üldplaneering tänaseks juba kehtestatud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on
juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut koostamata ning
vajaduse korral lahendada see ülesanne planeeringuga hiljem.
Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut koostamata, siis tuleb seda teha avatud
menetluses. Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46−50 käsitlevad avatud menetluse
läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele
võimaluse esitada metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne.
Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK
nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes enda
koostatud juhendist.
Lõike 11 kohaselt koostab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa
majandamiseks metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse andmisel
kuulab KOV ära kohaliku kogukonna seisukoha.
Lõike kohaselt ei alusta riigimetsa majandaja planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist
KOVilt. Erandina on välja toodud olukorrad, mil tegevused on hädavajalikud, et vältida otsest ohtu
inimese elule ja varale või ära hoida metsakahjustusi ja tõkestada nende levikut.
Riigimetsa majandajal on metsaseadusest tulenev kohustus koostada tema valitseda olevate
metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta
metsamajandamiskava. Asustusüksuste lähedal asuvate metsade täiendav käsitlemine on
põhjendatult vajalik – õigusselguse huvides tuleb sätestada, et sellistele aladele koostatakse veel
eraldi metsamajandamiskava. Metsamajandamiskavas sisalduvad tegevused on kohaliku
kogukonna või elanikega läbi räägitud (MSi § 43 lg 9) ning kava kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega.
Kohaliku kogukonna ja elanike kaasamise all peetakse silmas, et inimene, kes elab ja toimetab
selles kogukonnas, oleks kaasatud, aga see ei välista, et teised ei saaks esitada oma ettepanekuid,
kui see teema neid puudutab.
PlanSi seletuskirja kohaselt on kohalikud huvid ja väärtused üksikisikule kõige lähedasemad
huvid ning kannavad endas kogukondlikke väärtusi. Kogukondlikud väärtused ei pea jällegi
tähendama konkreetse haldusüksuse huve, vaid huvid võivad olla haldusüksusesisesed, näiteks
3
mõne linnaosa või osavalla huvid, aga ka ajaloolised asumite huvid. Kohalikud huvid võivad olla
mitme kohaliku omavalitsuse ülesed.
Tänaseks on näiteks RMKl välja arendatud parandatud kaasamissüsteem, samuti on olemas
pikemaajalisem kogemus kaasamise korraldamisel.
Metsamajandamiskava kooskõlastamise üks eesmärk on metsamajandamiskavas olevate
tegevustega seotud võimalike erimeelsuste avalikku huvi arvestav tasakaalustatud lahendamine.
Seda tehakse selleks, et ka KOVi huve saaks kaaluda ning neid kavas võimalikult suurel määral
arvestada. Oluline on see, et juba kooskõlastatud tegevusi ei muudeta ilma muudatusi
kooskõlastamata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Tegemist on põhimõtteliselt
haldusesisese asjaajamisega ehk haldusesisese toiminguga. Metsamajandamiskavas on määratud
riigimetsa majandaja edasised tegevused konkreetsel kogukonnale olulisel alal ning see ei tekita
haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi.
KOV kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest 60
päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul jõuab KOV korraldada avaliku arutelu
(selle toimumise ajast ja kohast teavitada, arutelu läbi viia jms) ning arutelu tulemuste põhjal
RMKle vastus koostada.
Õigupoolest toimub selline tegevus (kooskõlastamine) RMKs ka praegu, kuid hetkel on selle
aluseks RMK enda koostatud juhend. Eelnõu järgi saab see riigimetsa majandajatele seadusest
tulenevaks kohustuseks, mis annab kindluse, et nt RMK ei saa kohalikku omavalitsusüksust jätta
kaasamata.
Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla aluseks hädavajalike
metsamajandamise tööde mittetegemisele. Reeglina riigimetsa majandaja ei alusta töid enne
KOVilt kooskõlastuse saamist, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale ning
metsakahjustuste ära hoidmiseks ja leviku tõkestamiseks.
Asustusüksuste lähedal paiknevate riigimetsa alade majandamisel on oluline tagada koostöö
metsaomaniku, ametkondade, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike vahel. Sealjuures esindab
oma pädevuse järgi kohalik omavalitsus ka kohaliku kogukonna ja elanike huve, et konkreetsest
asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse metsa
uuenemise kaudu. Selleks, et ka pikas perspektiivis oleks võimalik neid hüvesid elanikkonnal
kasutada, on küpseid metsi vaja ka uuendada. Kas selle meetodiks on uuendusraied või valikraied,
lepitakse kokku metsamajandamise kooskõlastamise käigus.
Kooskõlastus eeldab, et mõlemad osapooled on tulemusega rahul. Kooskõlastamise käigus on
võimalik riigimetsa majandajal ja KOVil planeeritavad tööd läbi arutada ja leida optimaalne
lahendus.
Kooskõlastamise ja kohaliku kogukonna või elanike ärakuulamise kohustuse sätestamine tagab
selle parema jõustamise ning võimaldab omavalitsuse täitevorganil veenduda, et määratud
metsaalade majandamise põhimõtted on seatud, kogukonnad ja elanikud kaasatud.
Metsamajandamiskava koostatakse üldisel põhimõttel, et metsaalasid käsitatakse ühe tervikuna,
millel välja raiutud või välja langenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult kasvukohale
omaste puuliikidega, mille tulemusel kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste puistute olem suuremal
metsaalal. Kava koostamisel pööratakse tähelepanu raiealade kohalikku keskkonda sobitamisele
– lankide kujule ja nende maastikulisele paiknemisele ning uute puude väljakasvatamiseks
piisavate valgustingimuste ja toitainete kättesaadavusele raiealal. Metsa uuendamisel eelistatakse
võimalikult maksimaalselt uuendusraietest turberaiete tegemist, v.a juhul, kui seda ei võimalda
puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp või sanitaarne seisund. Metsamajandamiskava peab
sisaldama planeeritavaid tegevusi, sh tuleb uuendusraiel määrata kasvama jäävate säilikpuude
4
määr. Täpsed kriteeriumid (nt säilikpuude arv, raieala suurus) või metsade majandamise
lisanõuded (nt säilikpuude paiknemine, raie aeg) sätestatakse samuti kavas, arvestades, et nii on
võimalik paindlikumalt arvestada kohaliku kogukonna ja elanike soove. Teiseks saab metsaalasid
käsitleda, arvestades nende looduslikku eripära (suurus, puistute olem jm).
Metsamajandamiskavades muudatuste tegemiseks – nii KOVi kui ka riigimetsa majandaja
algatusel – koostatakse kava uus versioon ning kooskõlastatakse see samuti KOViga. Ka praegu
kasutab RMK koostatavates kavades sõnastust: „Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste
metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad
tuua kavandatud töödesse muudatusi.“
Ilmne on, et looduslikud tingimused ja muutused õigusaktides ning looduskaitselistes piirangutes
põhjustavad vajaduse juba koostatud metsamajandamiskavasid muuta.
Eelnõu puudutab riigimetsa ja riigimetsa majandajaid. Kõik muud kokkulepped eramaade kohta
peab KOV erametsaomanikega ise tegema, kui selleks tekib vajadus. Kui kogukonnale oluline ala
satub näiteks müügi teel eraomandisse, siis riigimetsa majandaja koostatud kava ei ole sellel alal
erametsaomanike jaoks siduv. Erametsaomanik peab lähtuma metsa majandades metsaseadusest
ja looduskaitseseadusest ning üldplaneeringuga rohealadele seatud tingimustest. Samuti ei ole
metsaseaduse alusel metsamajandamiskava koostamine metsaomanikule kohustuslik dokument
ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MSi § 11 lg 43). Metsamajandamiskava on
kohustuslik üksiku erandina riigi hüpoteegiga koormatud maadel (MSi § 42 lg 11). Küll aga peavad
teatud metsamajanduslike tegevuste (MSi § 11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa
inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MSi § 11 lg 41).
Riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab riigivara võõrandada üksnes juhul, kui see
pole riigivara valitsejale vajalik. Riigimetsa majandajad omavad metsamaad oma põhiülesannete
täimiseks, seega ei ole näha trendi, et riigimetsa majandajad oma maid, sh kogukonnale olulisi
metsamaid, müüma hakkavad.
Kogukonnale oluliste metsaalade erinevaid kasutuseesmärke – metsamaa, roheala, puhverala,
rekreatsiooniala – on praegu võimalik saavutada riigi ja KOVi koostöös.
Eelnõu § 2. Planeerimisseaduse täiendamine
Eelnõukohase seadusega täiendatakse PlanSi § 75 lõiget 1 punktiga 201, lisades üldplaneeringuga
lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala
määramise, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama
kohaliku kogukonna või elanikud.
MSi § 43 täiendamine lõikega 10 viitab üldplaneeringutele. See, milline metsaala on kohaliku
kogukonna jaoks oluline ja kõrge väärtusega ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida,
tuleks kokku leppida kohaliku omavalitsuse tasandil. Üks võimalus selleks on need alad kindlaks
määrata üldplaneeringuga.
PlanSi § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle
osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kindlaksmääramine. Muudatuse tulemusel oleks
üldplaneeringu koostamisel kohalikul kogukonnal selgem õigus kaasa rääkida ja teha ettepanekuid
nende jaoks väärtuslike metsaalade määramiseks. Üldplaneeringuga nende alade
kindlaksmääramine annab võimaluse arvestada kõiki kogukonna huve koosmõjus ja tagatakse
õigusselgus. Samuti loob see kindlustunde nii kohaliku kogukonna kui ka riigimetsa majandaja
jaoks, sest mõlemale poolele on üheselt teada, millist metsaala kohalik kogukond kõrgelt
väärtustab ja mille majandamisel tuleb metsamajandustööde planeerimisel arvestada nende
5
huvidega. Ühtlasi tekib kindlus, et taolistele aladele ei kavandata muud maa kasutuse sihtotstarvet
kui metsakasvatuseks kasutatav maa.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele.
Muudatusega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju kohalikule kogukonnale, kuna see annab
võimalus kohaliku omavalitsuse tasandil kokku leppida, millised metsaalad on kohaliku
kogukonna jaoks olulised ja väärtuslikud ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida.
Mõju valdkond – kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandaja töökorraldus
Sihtrühm 1 – kohalik omavalitsus
Muudatuse sisu
Muudatus lisab üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal
asuva kogukonnale olulise metsaala määramise, kus riigimetsa majandaja peab
metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.
Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul
võimalik need alad määrata planeeringut koostamata. Sellisel juhul tuleb läbi viia avatud menetlus.
Samuti osaleb KOV nende alade metsamajandamiskava kooskõlastamise protsessis.
Mõju ulatus
Muudatus võib mõjutada kohalike omavalitsuste töökorraldust, sest üldplaneeringu koostamise,
avatud menetluse läbiviimise, metsaala määramise ja metsamajandamiskava kooskõlastamisega
seoses tekivad lisatööülesanded (lisatööjõu vajadus, ajakulu, mitmekordne teavitamine ajalehes,
vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks).
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna asustusüksuse lähedal asuvad ja
kogukonnale olulised metsaalad määratakse üldplaneeringus või KOVi volikogu otsusega, kui
selle kohta planeeringut ei koostata. Seega puudub vajadus neid uuesti määrata. Riigimetsa
majandajal on seadusest tulenev kohustus koostada tema valitseda olevate metsade jaoks
metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta
metsamajandamiskava. Seetõttu tuleks vähemalt kord kümne aasta jooksul metsamajanduslikud
tegevused metsamajandamiskava koostamise käigus uuesti kooskõlastada.
MSi § 43 praegu kehtivas lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse
lähedal asuva metsa majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Alates
2017. aastast, mil RMK kõrgendatud avaliku huviga alade kaasamiskoosolekuid korraldab, on
neid peetud 149 piirkonnas.
2020. aastal toimusid avalikud arutelud riigimetsa 67 sellise osa üle, mille puhul võis oodata
kohalike elanike kõrgendatud huvi plaanitud majandustegevuse vastu.
6
Kõrgendatud avaliku huviga alad piiritletakse ja neile koostatakse metsatööde kavad kuni
kümneks aastaks. RMK avalikustab kavad oma kodulehel. Kohaliku kogukonna või elanikega
kokkulepitud alad kantakse RMK metsatööde kaardile. 2022. aasta alguse seisuga on RMK
metsatööde kaardile kantud ligi 349 sellist ala, kokku 36 500 hektaril. Kaardil on kuvatud
kokkulepitud alade piirid, kuid metsa majandamise viisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool veel
arutelud käivad.
2021. aasta alguses uuendas RMK kohalike kogukondade kaasamise juhist, arvestades selles
õiguskantsleri ja kaasamiskonsultantide soovitusi
(https://rmk.ee/metsamajandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad).
Mõjutatud sihtrühma suurus
Mõjutatud sihtrühm on suur. Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus
76 omavalitsust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Sihtrühm 2 – riigimetsa majandaja
Muudatuse sisu
Riigimetsa majandaja ei määra enam asustusüksuse lähedal asuvaid kogukonnale olulisi
metsaalasid. Need määrab edaspidi KOV kas üldplaneeringuga või avatud menetluse raames.
Teise muudatusena peab riigimetsa majandaja metsamajandamiskava kooskõlastama kohaliku
omavalitsusega
Mõju ulatus
Muudatuse mõju on väike, kuna tänaseks on riigimetsa majandajal välja arendatud parandatud
kaasamissüsteem, samuti on olemas pikemaajalisem kogemus kaasamise korraldamisel. Lisaks
koostatakse kõrgendatud avaliku huviga alade kohta metsatööde kavad kuni kümneks aastaks.
Siiski võib algselt planeeritav tulu metsa majandamisel jääda väiksemaks.
SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu kohaselt1 oli 2019. aastal
metsandussektorilt otseseid ja kaudseid maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas
11,5% maksutuludest, ning ühe m3 puidu raiest laekus maksutulu 95 eurot. Kokku küünib
metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal
hinnanguliselt 2,78 miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst on see ligikaudu 9,9% ja kogu Eestis
toodetud lisandväärtusest 11,4%. Arvestades sama aasta raiemahtu, on ühe tihumeetri raiega
kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks 84,5 eurot ja kogu lisandväärtuseks 246 eurot.
Majandusliku mõju hindamisel on lähtutud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade (edaspidi
KAH alade) pindalast.
Kokku on 2022. aasta alguse seisuga RMK KAH aladena määranud 36 500 ha riigimetsamaad,
millest rangelt kaitstavat metsa on 10 809 ha.
„Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud analüüsi kohaselt 1 hektari metsa range
kaitse viib puidukasutusest välja 4,58 tihumeetrit aastas. Sellele tuginedes saab prognoosida, et
KAH aladele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes
tänasega puidukasutusest välja (36 500–10809)* 4,58 = ca 117 000 tihumeetrit aastas.
1
https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsanduse-majandusmoju-2019-aastal-andis-metsandussektor-ule10-
protsendi-riigi-maksutuludest/.
7
Mõju avaldumise sagedus
Riigimetsa majandajal võib muudatuse tõttu tekkida vajadus metsamajandamiskava tihedamini
uuendada, kui KOV viib läbi uusi avatud menetlusi alade määramiseks. Sagedus sõltub pigem
kohalikust vajadusest. Kui KOV või elanikud leiavad, et alasid tuleb muuta, siis saab ka teisiti
kokku leppida. RMK hinnangul on need pigem üksikud juhud, kui tuleb uusi alasid juurde. 2022.
aasta alguse seisuga on 359 ala KOVidega kokku lepitud. Siia võib lisanduda alasid, mis
üldplaneeringu käigus juurde tulevad. Kui tekib uus ala ja seal on majandamise vajadus, hakatakse
koostama metsamajandamiskava. Metsamajandamiskava uuendamisel vaadatakse vajaduse korral
üle ka varasemad planeeritud metsamajanduslikud tööd.
Mõjutatud sihtrühma suurus
Läbirääkimisi kohaliku omavalitsusega peavad RMK metsaülemad, keda on kokku 18. Tänaseks
on 359 metsaala kohta kokkulepped sõlmitud. Metsaülemad peavad kokkuleppeid sõlmima 76
KOViga. Uute alade määramise vajadus sõltub kogukonnast ja kohaliku omavalitsuse uutest
arendustest.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Negatiivse iseloomuga mõjude risk on väike. Kogu protsess on RMK jaoks umbes nelja kuu
pikkune. Risk on see, kui tekib liiga palju avatud menetlusi, mis toob kaasa uutele aladele
majandamiskavade koostamise vajaduse koos kaasamisega. See omakorda võib suurendada RMK
töökoormust. Seega tuleb RMKl operatiivselt oma töö ümber korraldada.
Kinnitatud kavade muutmise vajadus võib lisaks KOVi algatusele tulla ka eriolukordadest
tingituna või muul vajadusel muuta kokku lepitud raieaegu, raieviise või raiekohti.
Risk on, et riigimetsa majandaja tulud vähenevad.
Mõju valdkond – mõju regionaalarengule
Sihtrühm – kohalik kogukond ja elanikud
Muudatuse sisu
Muudatus võimaldab kogukonnal ja elanikel osaleda kogukonnale olulise metsaala määramise
protsessis üldplaneeringu koostamisel või avatud menetluse kaudu.
Kehtiv metsaseadus võimaldab kohalikul kogukonnal või elanikel olla küll kaasatud asustusüksuse
lähedal asuva metsa metsamajandamistööde planeerimisse, kuid KAH alade määramist
reguleeritud ei ole. Siiani on riigimetsa majandaja loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade
arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid ettepanekute hindamisel on otstarbekam,
kui kohalikule kogukonnale väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku KOVi tasandil.
Teise muudatusena peab KOV metsamajandamiskava kooskõlastuse andmisel ära kuulama ka
kohaliku kogukonna seisukoha.
Mõju ulatus
Mõju ulatus on väike, kuna kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga
märkimisväärselt ei muutuks. Kui siiani sai kohalik kogukond või elanikud teha RMKle
ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, siis edaspidi toimub
KAH alade määramist puudutav suhtlus kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel (kui nad
kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks). Muudatus mõjutab kohalike
elanike elukeskkonda, kuna kohalikud elanikud saavad kaasa rääkida kogukonnale oluliste
metsaalade määramisel.
Mõju avaldumise sagedus
8
Mõju avaldumise sagedus on väike.
Alade määramisel üldplaneeringuga toimuks alade määramine aastate, isegi aastakümnete tagant.
Avatud menetluse raames on võimalik KOVil alade määramiseks või laiendamiseks menetlus läbi
viia vastavalt vajadusele ja laekunud ettepanekutele. Kui alad muutuvad, tuleb kohalik kogukond
või elanikud uuesti kaasata nii alade määramise kui ka majandamistööde planeerimise protsessi.
Mõjutatud sihtrühma suurus
Mõjutatud sihtrühm on suur. Esmalt puudutab alade määramine otseselt asustusüksuses elavaid
inimesi, kes soovivad esitada oma ettepanekuid alade määramiseks. Teisalt võivad need alad
puudutada ka suuremat hulka inimesi, kes soovivad kaasa rääkida mõne piirkonna arengus. Eesti
79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 76 omavalitsust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Kohalikule kogukonnale või elanikele võib edaspidi riskiks olla see, et kui alad on määratud, siis
uute alade määramist ei võta KOV niipea ette. Ilmselt saaks riski maandamiseks KOV määrata,
kui tihti vaadatakse elanikelt laekunud ettepanekud läbi ja otsustatakse edasine tegevus, st siis
alade määramine avatud menetluse kaudu. Kui RMK saab teada uute alade määramisest, siis
alustab ta metsamajandamiskava uuendamise protsessi koos kaasamisega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Muudatuse rakendamisega võib KOVile kaasneda lisakulusid alade määramisel avatud
menetluses või metsamajandamiskava kooskõlastamise protsessis (lisatööjõud, ajakulu,
teavitamine ajalehes, vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks).
KAH aladele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes
tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit aastas. Ühe tihumeetri puidu raiest laekus
2019. a maksutulu 95 eurot. Seega kogukonnale oluliste metsade majandamisele lisapiirangute
seadmise korral võib prognoosida riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11
miljonit eurot aastas.
Ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks on uuringu kohaselt 84,5 eurot, seega
väheneks otsene lisandväärtus ligi 10 miljonit eurot ja kogu lisandväärtus 28,3 miljonit eurot
aastas.
8. Rakendusaktid
Seaduse muutmisega ei kaasne rakendusaktide muutmist.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. See võimaldab KOVidel hakata esimesel võimalusel KAH alade
määramisega tegelema. Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse
vastuvõtmiseni jätkab RMK senist praktikat nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga
kokkulepe saavutatud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Kaitseministeeriumile ning Justiitsministeeriumile.
9
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning
Kaitseministeeriumile kooskõlasid eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium ja
Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: MTÜ Eesti Planeerijate
Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks,
Eesti Erametsaliit.
Laekunud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas
10
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse
täiendamise seaduse
eelnõu seletuskirja
lisa
Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
1. Kooskõlastusringil esitatud märkused ja ettepanekud
Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus
1 Rahandusministeerium Palume eelnõus või seletuskirjas käsitleda, milline õiguslik roll on Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Seletuskirja on
metsamajandamiskava koostamisel kohaliku omavalitsuse poolt antaval täiendatud järgmiselt:
kooskõlastusel, mh hinnates, millistel juhtudel võib kohalik omavalitsus
metsamajandamiskava kooskõlastamisest keelduda. „Metsamajandamiskava kooskõlastamise üks eesmärk on
metsamajandamiskavas olevate tegevustega seotud võimalike
Nimelt kehtib metsamajandamiskava 10. aastat ehk kava koostamise ja reaalse erimeelsuste avalikku huvi arvestav tasakaalustatud lahendamine.
metsa majandamiseni võib jääda aastaid, mille käigus tehisolud ning ka Seda tehakse selleks, et ka KOVi huve saaks kaaluda ning neid
kogukonna liikmed võivad muutuda. Eeltooduga võib kaasneda risk, et reaalse kavas võimalikult suurel määral arvestada. Oluline on see, et juba
raietegevuse alates võib kogukond, sh elanikud, kes on alale asunud elama peale kooskõlastatud tegevusi ei muudeta ilma muudatusi
üldplaneeringu või metsamajandamiskava koostamist, end ebapiisavalt kooskõlastamata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
kaasatuna tunda. Tegemist on põhimõtteliselt haldusesisese asjaajamisega ehk
Lisaks nähakse ette, et metsamajandamiskava tuleb kooskõlastada kohaliku haldusesisese toiminguga. Metsamajandamiskavas on määratud
omavalitusega, mis peaks seletuskirja kohaselt tagama ka kava parema riigimetsa majandaja edasised tegevused konkreetsel kogukonnale
jõustamise. olulisel alal ning see ei tekita haldusvälistele isikutele õigusi ega
kohustusi.
KOV kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub
põhjendatult selle kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle
saamisest arvates. Selle aja jooksul jõuab KOV korraldada avaliku
arutelu (selle toimumise ajast ja kohast teavitada, arutelu läbi viia
jms) ning arutelu tulemuste põhjal RMKle vastus koostada.
Õigupoolest toimub selline tegevus (kooskõlastamine) RMKs ka
täna, kuid hetkel on selle aluseks RMK enda koostatud juhend.
Eelnõu järgi saab see riigimetsa majandajatele seadusest
tulenevaks kohustuseks, mis annab kindluse, et nt RMK ei saa
kohalikku omavalitsusüksust jätta kaasamata.
Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla
aluseks häda vajalike metsamajandamise tööde mittetegemisele.
Reeglina riigimetsa majandaja ei alusta töid enne KOVilt
kooskõlastuse saamist, välja arvatud otsese ohu vältimiseks
1
inimese elule ja varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks ja
leviku tõkestamiseks.
/…/
Kooskõlastus eeldab, et mõlemad osapooled on tulemusega
rahul. Kooskõlastamise käigus ongi võimalik riigimetsa
majandajal ja KOVil planeeritavad tööd läbi arutada ja leida
optimaalne lahendus.
.
/…/
„Metsamajandamiskavades muudatuste tegemiseks nii KOVi kui
ka riigimetsa majandaja algatusel koostatakse kava uus versioon
ning kooskõlastatakse see samuti KOViga. Ka täna kasutab RMK
koostatavates kavades sõnastust: „Eriolukordade – tormi- ja
muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab
RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud
töödesse muudatusi.“
Ilmne on, et looduslikud tingimused ja muutused õigusaktides ning
looduskaitselistes piirangutes põhjustavad vajaduse juba
koostatud metsamajandamiskavasid muuta.“
See, et kogukonna liikmed vahetuvad, on paratamatu. Igaühel,
keda kogukondlikult olulised küsimused puudutavad, on õigus ja
võimalus selles protsessis osaleda ja oma arvamust avaldada.
Ebapiisavalt kaasatuna saab end tunda eelkõige siis, kui inimese
elukohas otsustatakse kogukondlikult olulisi küsimusi teda ennast
kaasamata.
2 Juhime tähelepanu, et üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on kohalikul Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
omavalitsusel otsustuspädevus, st et kohalik omavalitsus otsustab lähtudes enda Uue sõnastuse järgi täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10 ja
vajadustest ja eesmärkidest, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised 11 järgmises sõnastuses:
mitte (PlanS § 75 lg 2).
Vältimaks metsaseaduse § 43 lg 9 tõlgendamist nii nagu oleks üldplaneeringuga „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala määrab
kõrgendatud avaliku huviga alade määramine alati kohustuslik, palume kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud
seletuskirja vastavalt eeltoodule täiendada. juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsusüksuse
ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks
planeeringut koostamata viiakse läbi avatud menetlus.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala kohta
koostab riigimetsa majandaja metsamajandamiskava, mis
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus
kooskõlastab metsamajandamiskava või keeldub põhjendatult selle
kooskõlastamisest 60 päeva jooksul selle saamisest arvates.
Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik omavalitsus ära kohaliku
2
kogukonna või elanike seisukoha. Riigimetsa majandaja ei alusta
planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult
omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule
või varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks või nende leviku
tõkestamiseks.“.
Täiendame seletuskirja järgmiselt:
„Lõike 10 kohaselt määrab kogukonnale olulised metsaalad KOVi
volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut
koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest
suundumustest ja vajadustest. Metsaalad määratakse planeeringut
koostamata avatud menetluses.
/.../
Ülesannete lahendamisel üldplaneeringuga on KOVil
otsustuspädevus, st KOV otsustab enda vajadustest ja eesmärkidest
lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte
(PlanSi § 75 lg 2). Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale
olulise metsaala määramine alati kohustuslik, kui selleks vajadus
puudub.
Üldplaneeringute menetluse seis on KOVides väga erinev. Samuti
on paljudel KOVidel üldplaneering tänaseks juba kehtestatud. Kui
KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud,
siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut
koostamata ning vajaduse korral lahendada see ülesanne
planeeringuga hiljem.
Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut
koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetlusena.
Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46–50 käsitlevad
avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt
planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada
metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne.
Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise
otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK senist praktikat nendel aladel,
mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, lähtudes enda
koostatud juhendist.
Lõike 11 kohaselt koostab riigimetsa majandaja asustusüksuse
lähedal asuva metsa majandamiseks metsamajandamiskava, mis
kooskõlastatakse KOViga. Kooskõlastuse andmisel kuulab KOV
ära kohaliku kogukonna seisukoha.
3
Lõike kohaselt ei alusta riigimetsa majandaja planeeritud tegevusi
enne kooskõlastuse saamist KOVlt. Erandina on välja toodud
olukorrad, mil tegevused on hädavajalikud, et vältida otsest ohtu
inimese elule ja varale või ära hoida metsakahjustusi ja tõkestada
nende levikut.“
3 Arvestades, et muudatuse seadusena jõustudes on selle järgimine kohustuslik Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
vaid nende üldplaneeringute puhul, mis algatatakse peale muudatuse jõustumist Vt punkti 2 selgitusi.
(HMS § 5 lg 5), samuti asjaolu, et üldplaneeringute puhul on reeglina tegemist
pikaajaliselt kehtivate dokumentidega, võib tekkida olukord, kus RMK-l
puudub õigus kõrgendatud avaliku huviga alade määramiseks, kuid kohalik
omavalitsus uut üldplaneeringut vaid selliste alade määramiseks algatada ei
soovi. Seega palume analüüsida ja seletuskirjas välja tuua, kas muudatus võib
praktikas võrreldes tänase olukorraga kõrgendatud avaliku huviga alade
määramise võimalusi kitsendada või mitte.
4 Eelnõus toodud muudatus ei hõlma erametsaomanikke vaid ainult riigile kuuluvat Arvestatud. Seletuskirja täiendatud järgmiselt:
metsa, mistõttu näiteks juhul, kui metsaala on küll kogukonna ja elanike jaoks
oluline, kuid kuulub eraomandisse, siis sellist ala kõrgendatud avaliku huviga „Eelnõu puudutab riigimetsa ja riigimetsa majandajaid. Kõik
alana määrata ei saa. Samuti ei selgu, Teie 13.10.2021 nr 1-4/21/5067 Meie muud kokkulepped eramaade kohta peab KOV
01.11.2021 nr 1.1-10.1/7146-2 2 mis saab siis, kui üldplaneeringuga erametsaomanikega ise tegema, kui selleks tekib vajadus. Kui
kõrgendatud avaliku huviga ala satub eraomandisse ning kas ja millised üldplaneeringuga kogukonnale oluline ala satub näiteks müügi teel
nõuded sel juhul seal kehtivad. Arvestades eeltoodu asjaolusid, palume eraomandisse, siis riigimetsa majandaja koostatud kava ei ole
eelnõu seletuskirja täiendada. sellel alal erametsaomanike jaoks siduv. Erametsaomanik peab
lähtuma metsa majandades metsaseadusest ja
looduskaitseseadusest ning üldplaneeringuga rohealadele seatud
tingimustest. Samuti ei ole metsaseaduse alusel
metsamajandamiskava koostamine metsaomanikule kohustuslik
dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi
(MSi § 11 lg 4³). Metsamajandamiskava on kohustuslik üksiku
erandina riigi hüpoteegiga koormatud maadel (MSi § 42 lg 1¹).
Küll aga peavad teatud metsamajanduslikeks tegevusteks (MSi
§ 11 lg 4²) olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi
arvestuse riiklikus registris (MSi § 11 lg 4¹).
Riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab riigivara
võõrandada üksnes juhul, kui see ei ole riigivara valitsejale
vajalik. Riigimetsa majandajad omavad metsamaad oma
põhiülesannete täimiseks, seega ei ole näha trendi, et riigimetsa
majandajad oma maid, sh kogukonnale olulisi metsamaid, müüma
hakkavad.
4
Kogukonnale oluliste metsaalade erinevaid kasutuseesmärke –
metsamaa, roheala, puhverala, rekreatsiooniala – on täna
võimalik saavutada riigi ja KOVi koostöös.“
5 Üldine märkus: Võtame teadmiseks.
Muudatuste tegemise käigus tuleks kaaluda mehhanismide lisamist Eelnõuga ei tehta takistusi metsa majandamisele.
õigusaktidesse, mis aitaksid igakülgselt tagada riigi poolt majandatava metsa
majanduslikult otstarbeka majandamise võimalikkuse. RMK on riigi tulundusasutus, kellel on täita metsaomanikule
seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi
ning teostada metsa majandamisest tulenevaid metsaomaniku
õigusi. Samas kuulub RMK tegevusalade hulka mh ka riigimetsale
pandud avalike funktsioonide täitmine.
Kindlasti on väga oluline säilitada tasakaal, et riigi majandatavat
metsa oleks võimalik ka tulevikus majandada.
6 Majandus- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi
Kommunikatsiooniminis
teerium
7 Haridus- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi
Teadusministeerium
8 Kaitseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi
9 Eesti Planeerijate Ühing Eesti Planeerijate ühing tervitab Keskkonnaministeeriumi poolset ettepanekut Teadmiseks võetud.
Planeerimisseaduse ja metsaseaduse muutmiseks, mille abi saab kohalik
omavalitsus määrata üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala, kus
riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama
kohaliku kogukonna või elanikud;“
10 Maaeluministeerium Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu seletuskirjas ei ole otseselt välja toodud, mis Arvestatud. Täiendatud seletuskirja.
on seaduse rakendamisest tulenev mõju regionaalarengule ja majandusele või et
sellist mõju ei esine. Teeme eeltoodust ettepaneku eelnõu seletuskirja mõjude osa Märgime seletuskirjas, et regionaalarengule mõju puudub.
täiendada ja HÕNTE-ga kooskõlla viia. Majandusmõju osa täiendatud seletuskirja lk-del 7 ja 8 punktis 27
toodud arvutustega.
11 Eelnõu § 1 punktist 1 ja §-st 2 tulenevalt peab sellise asustusüksuse lähedal asuva Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
kogukonnale olulise metsaala, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise Vt punkti 2.
tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud, määrama
üldplaneeringuga. Seetõttu võiks eelnõu seletuskiri sisaldada ka selgitusi
selliste metsaalade üldplaneeringuga määramise kohustuse ajalise
rakendumise kohta. See aitaks ühtlasi paremini seaduse rakendamisest
tulenevate mõjude reaalset avaldumist ette näha.
12 Riigikogu menetluses on aga planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE), millega nimetatud tähtaega Vt punkti 2.
pikendatakse 2023. aasta 1. juulini. Nii ühinenud kui ka mitmed teised kohaliku
omavalitsuse üksused, keda meie teada on kokku üle 60, on koostamas uut
üldplaneeringut ja viis kohaliku omavalitsuse üksust on jõudnud selle ka
kehtestada. See tähendab kokkuvõtvalt, et üldplaneeringutes kogukonnale
5
oluliste metsaalade määramine on hetkel ja jääb eeldatavalt veel mitmeteks
aastateks erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes erinevatesse ajalistesse
etappidesse. Seetõttu tuleks eelnõu seletuskirjas muu hulgas analüüsida ka
eelnõu § 1 punktis 1 ja §-s 2 sätestatud kohustuse reaalset ajalist rakendumist.
13 MTÜ Rannamänniku KAH ala peab seaduses olema selgelt defineeritud. Hea näitena on siin enne 2007. Mittearvestatud.
Kaitseks aastat kehtinud kaitsemetsa definitsioon. Hetkel ei näe vajadust selliste alade seaduses defineerimise järele.
Soovitame Eesti õigusruumis sisustamata KAH alade asemel lähtuda Ka kehtiva planeerimisseaduse järgi lahendab KOV ÜP raames
olemasolevast ja heal tasemel läbi töötatud üleriikliku ja kohalike omavalitsuste muuhulgas järgmisi ülesandeid – supelranna ala määramine,
rohevõrgustiku planeeringutest ning nende juhtfunktsioonidest. rohealade määramine, miljööväärtuslike alade määramine,
riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine vms. Need on
täpsemalt määratlemata mõisted.
Kuna kohalik omavalitsusüksus teab ja tunneb kohalikku elu ja
olustikku kõige paremini (nn lähimuse põhimõte), siis on ilmne, et
ta oskab neid alasid kõige paremini määrata.
14 Puhke- ja keskkonnakaitseliselt olulised alad rohevõrgustikus peavad Selgitame, et puhke- ja virgestusalad, samuti rohevõrgustiku alal
omandivormist ja administratiivsest staatusest sõltumatult olema ülekaaluka kitsendused määrab KOV tulenevalt PlanSist ja sõltumata
avaliku huvi tõttu majandatud püsimetsadena enne 2007. aastat kehtinud omandivormist.
Metsaseaduse redaktsioonis tuleneva kaitsemetsade ja nende majandamise Erandiks on MSi § 231, kus planeeringuga asula või elamu kaitseks
juhistest lähtuvalt. õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud
metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus
kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid
uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi
suurusele ja raievanusele.
Kogukonnale olulised alad võivad olla ka osa rohevõrgustikust.
Metsamajandamiskava koostamise ja kooskõlastamise kohustus ei
laiene rohevõrgustiku alale.
Samuti võivad kogukonnale olulised alad olla väljaspool
rohevõrgustikku.
Vastavalt MSi § 43 lõikele 1 majandab riigimetsa riigivara valitseja
määratud isik või riigiasutus (edaspidi riigimetsa majandaja).
Seega vastutab riigimetsa majandaja ka metsa hea seisundi
tagamise eest. Seetõttu on parim lahendus, kui kohalik kogukond
saab esitada põhjendatud ettepanekuid ning koostöös kohaliku
omavalitsuse ja riigimetsa majandajaga saavutatakse osapooli
rahuldav tulemus.
Valikraiet (püsimetsandust) või uuendusraietest turberaiet saab
eelistada metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline järelkasv
või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused. Valikraiet
(püsimetsandust) või turberaiet ei planeerita juhul, kui puistu
liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda.
15 Omavalitsusel peab olema võimalus raieid üldse välistada või panna piiranguid Mittearvestatud.
raieliikide osas, näiteks majandamine ainult valikraidega.
6
Selgitame, et eelnõu kohaselt tuleb metsamajandamiskava
Eelnevaga seoses tuleks täiendada lõiku “Teise muudatuse kohaselt koostab kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Seega kui omavalitsus
riigimetsa majandaja nende alade kohta kohalikku kogukonda ja elanikke soovib teha ettepanekuid raiete kohta, peab ka ettepanek olema
kaasates metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega” põhjendatud ja asjakohane ning realiseeritav.
nii
“Teise muudatuse kohaselt koostab riigimetsa majandaja nende alade kohta, Ettepanek lõigu täiendamiseks on arusaamatu.
mida ei ole üldplaneeringus raietest välistatud, kohalikku kogukonda ja elanikke Mida on silmas peetud sõnastuse „mida ei ole üldplaneeringus
kaasates metsamajandamiskava, mis lähtub üldplaneeringus seatud raietest välistatud“ all?
metsamajandamise viisidest, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.” Ja milliseid „üldplaneeringus seatud metsamajandamise viise“
peetakse silmas?
Selgitame, et kui üldplaneeringuga on juba seatud rohevõrgustiku
alale kitsendusi, siis tuleb need võtta arvesse ka
metsamajandamiskava koostades.
Vastavalt MSi §-le 43 korraldab riigimetsa majandamist riigimetsa
valitseja. Seega vastutab riigimetsa majandaja ka metsa hea
seisundi tagamise eest. Seetõttu on parim lahendus, kui kohalik
kogukond saab esitada põhjendatud ettepanekuid ning koostöös
kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandajaga saavutatakse
osapooli rahuldav tulemus.
16 KAH alade alla minevate metsade, raiepiirangute ja -viiside määramise osas Selgitame, et need alad on metsamaad, kus maa valdajal (antud
peaksid otsustama ja kaasa rääkima ainult omavalitsus ja kogukond juhul RMK) on MSi § 43 lõikest 7 lähtuvalt kõik metsa
(üksikisikud, kohalikud MTÜ-d jne). majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab
RMK ei peaks ärihuvi konflikti tõttu olema KAH alade määramisse, täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud
raiepiirangute ja -viiside arutellu üldse kaasatud. õigusaktiga pandud kohustusi.
Oleme nõus, et RMK ei peaks määrama kohalikule kogukonnale
olulisi alasid, mistõttu seadusemuudatus algatatud ongi. Siiski,
tulenevalt ekspertteadmistest ja oma kogemustest saab RMK
raiepiirangute ja -viiside väljatöötamisel lähtuda sellest, kuidas
tagada järjepidev ala majandamine.
Kaasarääkimise võimalus on ka täna MSi tasandil kogukonnale ja
elanikele olemas (MSi § 43 lg 9).
17 Omavalitsused vajavad rahalist tuge, et luua endale metsaalane kompetents, sest Oleme nõus, et metsandusalase kompetentsi parandamine aitab
muidu võib omavalitsusel olla raske nii RMK, erametsaomanike, kogukonnaga kindlasti kaasa paremate otsuste vastuvõtmisele.
jne kaasa rääkida metsamajandamise viiside jt metsaga seotud teemadel.
18 Eesti Metsa Abiks Juhime tähelepanu tõsiasjale, et kõrgendatud avaliku huviga metsaalade Selgitame, et PlanSi § 9 sätestab avalikkuse kaasamise ja
määramine üldplaneeringu protsessi kaudu ei pruugi tagada kohalike teavitamise põhimõte.
elanike reaalset kaasatust. EMA-le on teada mitmeid juhtumeid, kus kohalikud Lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik.
elanikud väidavad, et nende sisendiga pole üldplaneeringu koostamise protsessis Planeerimistegevuse korraldaja peab avalikkust
korrektselt arvestatud ning sisend on üldplaneeringust välja jäänud. Kui KOV-i planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse
poolne kaasamine kohalike elanike ootusi ei rahulda, siis takerdub seadus ka piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus
pärast muutmist samale probleemile, mis on selle toimimist varasemalt takistanud
7
planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke
Kuna seletuskirja järgi on probleeme tekitanud reeglite puudumine selles osas, arutelusid.
kuidas hinnata inimeste ettepanekuid metsaalade arvamiseks n-ö kõrgendatud Lõike 2 kohaselt on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses
avaliku huviga alade hulka, siis tekivad need probleemid kardetavasti ka ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta.
omavalitsusüksuse tasandil, juhul kui puuduvad täpsed juhised ja selgitused,
mille alusel sellised alad üldplaneeringus KAH-aladeks määratakse. Kaasamine ei tähenda automaatselt ettepanekute arvestamist.
Erinevate huvirühmade osalemine otsuste tegemisel annab
võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. See
võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja
mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel ja
teadvustada valikuid.
Kohalikul tasandil lahendatakse ka muid olulisi küsimusi ning see
pole ainuke asi, mida elanikud peavad kokku leppima. Täna peab
RMK riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed
aktiivselt kasutavad, suure avaliku huviga metsaalaks. Kui KOV
leiab, et kogukonnale on oluline mõni muu ala, siis sellest peabki
lähtuma. Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on KOVil
otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab, lähtudes üksuse
ruumilistest suundumustest ja vajadustest, millised ülesanded
vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Tuleb
silmas pidada ka seda, et üldplaneeringuga kogukonnale olulise
metsaala määramine ei ole tingimata kohustuslik, kui kohalik
omavalitsus seda vajadust ei näe.
Lisaks sätestab PlanSi § 10 huvide tasakaalustamise ja lõimimise
põhimõtte. Ka Riigikohus on öelnud, et kui KOV korraldab ise
planeeringu koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud
arvesse võtmise võimalus olla tõhusam kui juhul, kui planeeringu
tellijaks on kasumlikkusest huvitatud isik (RK 3-3-1-12-07).
Lisaks peab KOV planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma
avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt
põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid
pole aktsepteeritud või piisavaks peetud (RK 3-3-1-37-04).
Eelnõu on täiendatud ning lisatud ka metsaalade määramine
põhjendatud juhul planeeringut koostamata, mis viiakse läbi avatud
menetlusena haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtete
kohaselt.
19 Probleeme tekitab ka asjaolu, et üldplaneering on peale lõplikku kinnitamist Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
pikaks ajaks nö suletud dokument, kuhu avaneb lisasisendi andmise võimalus Vt punkti 2.
8
alles uue üldplaneeringu koostamise protsessi käigus. Enamasti koostatakse
Eestis üldplaneeringuid u 10 aastaste vahede tagant.
See omakorda tähendab, et kui sisendi esitamine on protsessist mingil põhjusel
välja jäänud, siis ei ole antud sisendit võimalik üldplaneeringu valmimise järel
enam esitada. Seda isegi juhul, kui üldplaneeringust välja jäänud sisend vastab
kohalike elanike ootustele ja üldplaneeringule seatavatele nõuetele.
20 Seega tuleb seadust täpsustada selles osas, kuidas omavalitsus tagab inimeste Eelnõu sõnastust muudetud. Vt punkti 2.
korrektse kaasamise ning milliste tingimuste alusel määratakse mingid
metsaalad kõrgendatud avaliku huviga aladeks. Selgitame, et uue sõnastuse kohaselt määrab kogukonnale olulised
alad KOVi volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul
Kas piisab sellest, kui inimesed nendest metsadest üldplaneeringu koostamise planeeringut koostamata omavalitsuse üksuse ruumilistest
käigus teada annavad? Kuidas on tagatud, et KOV-i poolne kohalike elanike suundumustest ja vajadustest. Metsaalade määramine planeeringut
kaasamine on korrektne ja vastab kohalike kogukondade ootustele? Kuidas koostamata viiakse läbi avatud menetlusena.
tagatakse see, et info üldplaneeringu muutmisest ja sinna sisendi andmisest jõuab
kõigi oluliste asjaosalisteni õigel ajal? Mis saab siis, kui üldplaneering on Kui KOV on otsustanud metsaalad määrata planeeringut
koostatud enne praegust seadusemuudatust ning uut üldplaneeringut pole plaanis koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetlusena.
niipea koostada? Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46–50 käsitlevad
avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt
planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada
Lisaks tuleks luua mingi kontrollmehhanism, mis annaks kohalikele elanikele metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne.
võimaluse teavitada sõltumatut kontrollorganit sellest, kuivõrd nende sisendiga
omavalitsusüksuse tasandil arvestatakse. Vajadusel tuleks KOV-idele teha Lisaks selgitame PlanSi § 9 avalikkuse kaasamise ja teavitamise
ettekirjutused kohalike elanike paremaks kaasamiseks, nii et inimeste sisend ka põhimõtteid (vt ka punkti 15 selgitust).
üldplaneeringusse jõuaks, aidates kohalikele oluliste metsaalade tuvastamise ning Esimeseks võimaluseks on ise järjepidevalt jälgida näiteks
metsamajanduslike piirangute kaudu kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid omavalitsuse veebilehte jm avalikke kanaleid, et saada infot selle
elanike ootusi arvestavalt hoida kohta, et millises etapis üldplaneeringu koostamisega ollakse.
Teiseks võimaluseks on omavalitsusele teatada, et soovite
koostamisel osaleda. Sellise kaasamistaotluse esitamise järel annab
omavalitsus ise omanikule teada, kuhu ollakse jõutud.
Info ja kommunikatsiooni mõttes ja ka asjakohaste materjalide
avaldamiseks on Rahandusministeeriumil valdkondlik portaal
planeerimine.ee, kus on ka eraldi üldplaneeringute osa.
Kohalik omavalitsus kui tegevuse korraldaja peab avalikkust
planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse
piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus
planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke
arutelusid.
PlanSi § 93 lõike 2 järgi võib üldplaneeringut muuta, koostades
planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu,
lähtudes PlanSis üldplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuetest.
Menetlusskeemid leiab: Menetluse skeemid - Planeerimine.ee
9
Kontrollmehhanismi loomiseks puudub vajadus, sest PlanSi
kohaselt üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste
ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja
veebilehel. Seega saab iga inimene veenduda oma ettepanekute
staatuses.
PlanSi § 82 lõike 1 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja
korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek
korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse
üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes.
Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa
keskuses. Lõike 3 järgi kestab üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek vähemalt
30 päeva.
21 Juhime taas tähelepanu, et kohalik omavalitsus ei pruugi alati esindada kogu Selgitame, et planeerimismenetluses sisalduv avalikkuse põhimõte
kohaliku kogukonna huve, seetõttu ei saa kohaliku omavalitsuse otsuseid kannab endas olulist põhimõtet, et igaühel on võimalik kaasa
võrdsustada kohalike elanike soovidega. Vajalik oleks ka mingisuguse rääkida ning esitada arvamusi teda ümbritseva ruumi
kontrollmehhanismi loomine, mis aitaks tagada KOV-i otsuste ühtsust kujundamiseks.
kohalike elanike ootustega. Avalikkuse nõue on suunatud planeerimistegevuse korraldajale,
kes peab tagama, et avalikkus oleks piisavalt kaasatud ja täidetud
oleksid teabe avalikustamise nõuded. Ka Riigikohus oma otsuses
(3-3-1-16-08) rõhutanud, et kaasamine peab olema tõhus. Seetõttu
pole põhjust eeldada, et kogukonnale oluliste alade määramise info
puudutatud isikuteni ei jõua.
22 Lisaks tekitab küsimusi sõnastus, mille järgi konkreetsest asukohast tulenevad Arvestatud osaliselt.
väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse metsa
uuenemise kaudu. Mida mõeldakse antud juhul “metsa uuenemise” all? Täiendame seletuskirja sellega, mida antud juhul metsa uuenemise
Kuna seadusemuudatuse eesmärk peaks olema kohalike elanike ootuste all on mõeldud.
arvestamine avalike kasutusega rohealade hoidmisel, siis ei saa ka kohalike Samas täpsustame, et eelnõu eesmärk on anda kohalikule
elanike ootusi oma elukeskkonnale võrrelda puidutööstusliku vaatega kogukonnale võimalus kaasa rääkida just nende jaoks oluliste
jätkusuutlikust metsast kui metsast, mida uuendatakse lage- ja/või turberaietega, metsaalade määramisel ja kaasata neid ka metsamajandamiskava
istutades asemele ühe või kahe peamise puuliigiga ühevanuseliseks kasvavaid koostamisse.
puistuid.
Seepärast teeme ettepaneku parandada lausestust järgnevalt: Sealjuures Selgitame, et need alad on metsamaad, kus maa valdajal on MSi
esindab oma pädevuse järgi kohalik omavalitsus ka kohaliku kogukonna ja § 43 lg 7 kohaselt kõik metsa majandamisest tulenevad
elanike huve, et konkreetsest asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja metsade metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule
majandamine nende säilimist ei ohustaks. See parandus aitab tagada seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Ehk
seadusemuudatuse peamise eesmärgi täitmise ehk kohalikele elanikele oma metsa majandades peab kasutama selliseid võtteid, et oleks tagatud
kodumetsade majandamise planeerimises kaasa rääkimise võimaluse andmise ka metsa uuenemine.
10
Kui kasvukohatüübi järgi on võimalik istutada rohkem kui kaks
liiki, siis seda võimalust tuleks kindlasti kasutada, kui selline
ettepanek tehakse.
Juhime tähelepanu, et sellistes kohtades, kus inimesed tihti käivad,
peab olema mets heas tervislikus seisus. Lõpuni ei ole võimalik
säilitada ühtegi puud, eriti kohas, kus metsa mitmekülgselt
kasutatakse.
23 Juhime tähelepanu, et metsamajanduskava üldise põhimõtte kirjeldus on Selgitame, et metsamajanduskava üldise põhimõtte kirjeldus ei ole
iseendaga vastuolus. iseendaga vastuolus.
Algul kirjutatakse, et metsaalasid käsitatakse ühe tervikuna, millel välja raiutud Metsaalade terviklik käsitlemine ei viita maastike puutumatuna
või välja langenud puud asendatakse või asenduvad looduslikult kasvukohale hoidmisele või siis nende majandamisele valikuliste väljaraietega
omaste puuliikidega, mille tulemusel kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste püsimetsanduse kaudu.
puistute olem suuremal metsaalal. Paari lause järel selgitatakse aga, et metsa Metsaalade tervikliku käsitlemise all oleme pidanud silmas seda, et
uuendamisel eelistatakse võimalikult maksimaalselt uuendusraietest turberaiete neid, asustusüksuse lähedal olevaid metsaalasid käsitletakse
tegemist, v.a juhul, kui seda ei võimalda puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp tervikuna – majandamisel vaadatakse tervikpilti. Vajalikud tööd
või sanitaarne seisund. tehakse järjekorras. Tööde järjekorda hinnates jälgitakse metsa
tervislikku seisundit, uut raiet enne kõrvale ei tehta, kui ala on
Nagu me kohaliku kogukonna ja RMK vahelisest suhtlusest teame, siis on uuenenud. Eelistatakse maksimaalselt turberaiet jne. Raiet
tavapärane, et puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp või sanitaarne seisund riigimetsas, sealhulgas ka kogukonnale olulistel metsaaladel,
tuuakse uuendusraiete, mille alla käivad nii lage- kui turberaied, põhjenduseks, planeeritakse ikka ja ainult eesmärgiga, et ka meist järeltulevatele
kuigi kohalikud elanikud pole nende põhjendustega sageli nõus ning leiavad, et põlvedele oleks tagatud elujõulised ja erivanuselised metsad.
need on meelevaldsed, täites eeskätt eesmärki metsade maha raiumise
õigustamiseks. Metsaseadus lubab täna metsi majandada püsimetsana. Kuid metsa
kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest
Faktiks jääb, et nii lage- kui turberaie on uuendusraied, mida tehakse eeskätt looduslikest tingimustest. Püsimetsamajandust pärsib Eestis
tööstuse varundamise ja puidutulu saamise eesmärgil. Algselt kirjeldatud enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue
“metsaalade terviklik käsitlemine” viitab aga pigemini maastike puutumatuna metsa kasvatamine vana metsa varjus ei ole igal pool võimalik.
hoidmisena või siis nende majandamisele valikuliste väljaraietega teostatava Püsimetsanduse teemat on käsitlenud Maaülikooli teadlased
püsimetsanduse läbi. Säilikpuude paiknemise, raie aja jms võimalusi on http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel40_5.html.
kohalikele kogukondadele juba varemgi pakutud. Peamised probleemid ei seisne Oleme veendumusel, et kogukonna väärtustega saab arvestada ka
mitte raiete teostamise ajas ja selles, missugused säilikpuud langile jäetakse, vaid muid majandusvõtteid kasutades.
selles, et kohaliku kogukonna metsasid otsustatakse majandada uuendusraietega.
Metsade uuendamine on metsaseadusest tulenev metsaomaniku
Leiame, et hetkel on metsamajandamiskava koostamise kirjeldusest puudu see kohustus. Kui looduslikud tingimused seda võimaldavad, siis saab
osa, mis käsitleb, missuguste põhjenduste alusel on RMK nõus kõrgendatud metsaomanik püsimetsanduse võtteid kasutada. Selle põhjenduse
avaliku huviga aladel uuendusraietest loobuma ning asendama need kogukonna alusel saab ka riigimetsa majandaja uuendusraietest loobuda.
väärtustega arvestava püsimetsandusega.
Tööde planeerimisel sobitatakse raiealad kohalikku keskkonda:
pööratakse tähelepanu lankide kujule, nende paiknemisele
maastikul ning kõikidele tingimustele (näiteks valgusele,
toitainetele), mis on vajalikud uute puude kasvatamiseks.
Valikraiet (püsimetsandust) või uuendusraietest turberaiet
eelistatakse metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline
11
järelkasv või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused.
Valikraiet (püsimetsandust) või turberaiet ei planeerita juhul, kui
puistu liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda.
24 Kui riik soovib lahendada kõrgendatud avaliku huviga alade probleemi sisulisel, Vt ka punkti 20 selgitust.
inimeste vajaduste ja ootustega arvestaval tasandil, siis tuleb panna RMK-le Juhime tähelepanu, et eelnõu peaks tagama
kohustus arvestada kindlaks määratud põhjenduste alusel (ntks kui metsamajandamiskavas olevate tegevustega seotud võimalike
konkreetsed metsad täidavad kaitse-, virgestus- vms -metsade rolli) kohalike erimeelsuste ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud
elanike sisendiga uuendusraiete ära jätmise osas. Vastasel juhul ei taga seadus lahendamise. Kohalike elanike huvi tagatakse nende endi
kohalike elanike sisendiga arvestamist ning inimestele oluliste metsaalade kaitset volikogusse valitud rahvaesindajate kaudu.
neile piisaval ja vastuvõetaval viisil.
Kogukondadega kokku lepitud ja kinnitatud kavade alusel plaanib
RMK sellistes metsades lähema kümne aasta jooksul teha
uuendusraieid 58 alal kogupindalaga 764 ha (neist 318 ha
lageraieid). Võrrelduna tavapärases majandusmetsas tehtavate
raietega, on selgelt nähtav trend igal võimalikul juhul kogukonnale
tähtsates metsades rakendada peale lageraie muid raieviise. Samas
peame oluliseks märkida, et metsaseadus ei keela ka lageraie
nimetuse kasutamise korral teha metsa väikeseid häile või raiuda
puid hajali. Töid tehakse sellistes metsades nii, nagu need
metsamajandamiskavades kokku lepitakse.
Kogukonnale tähtsates metsades tuleb keskenduda sellele, milline
näeb raiutud ala pärast raietegevust välja, kas seal on võimalik uusi
puid kasvatada ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse
maastikupilti sobitatud.
Kõigi nende tingimuste vahel on vaja leida kompromiss, siis on
metsa majandamine jätkusuutlik. Raieviisi nimetus ei ole sellisel
juhul esmatähtis.
25 Käesolevate seadusemuudatuste peamised ohukohad: Võtame teadmiseks ja anname järgmised selgitused:
RMK ei arvesta kõrgendatud avaliku huviga alade majandamiskavasid
koostades kohalike elanike seisukohtadega uuendusraiete (lage- ja turberaied) ära 1) oleme seisukohal, et RMK peab rakendama KAH aladel metsa
jätmise ning inimestele olulistele metsadele suurema puutumatuse tagamise osas. majandamiseks võtteid, mis tagavad alal samaväärse metsa
Inimestele olulised alad, mis mingil põhjusel KAH-aladena kirja ei saa, jäävad kasvamise ka tulevikus;
igasuguse seadusandliku kaitseta RMK metsamajandusliku tegevuse eest. 2) eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi;
Hetkel pole kuidagi tagatud üldplaneeringuprotsessi piisav paindlikkus ja 3) eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi.
kaasavus, andmaks kindlust selle kohta, et inimestele olulised alad ka õigeaegselt
üldplaneeringus ära märkimisele jõuavad. Samuti tekib küsimus, mis saab
nendest üldplaneeringutest, mis on valminud enne käesolevat seadusemuudatust
ning kuhu seetõttu ka vastavat sisendit pole saadud anda.
Leiame, et kui Keskkonnaministeerium ei likvideeri kehtivatest seadustest ega
nende parandamiseks loodud seadusemuudatustest loetletud puudusi ega tekita
vajalike kontrollmehhanisme ning kaasamisvõimalusi, siis ei suudeta täita ka
12
seaduse algset eesmärki ehk tagada kohalike elanike kodanikuühiskonna
ootustele vastavat kaasamist asustusüksuse lähedaste metsade majandamise
planeerimisse
26 Eesti Erametsaliit Eelnõu sellisel kujul rakendamine võib kaasa tuua olulise ulatusega piiranguid Mittearvestatud.
riigimetsade majandamisele. Nimelt täiendatakse eelnõu kohaselt Eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi.
planeerimisseadust sõnastuses, millega määratakse üldplaneeringuga
asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale oluline metsaala, mille majandamise KOV lähtub PlanSist tulenevalt selliste alade määramisel üksuse
suhtes kehtib eriregulatsioon. ruumilistest suundumustest ja vajadustest.
Asustusüksus on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 kohaselt asula ja Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on KOVil
asum. Vabariigi Valituse määruse nr. 335 Asustusüksuse liigi, nime ja otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab enda vajadustest
lahkmejoonte määramise alused ja kord § 2 lg. 3 kohaselt on asulaks ka küla. ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist
Seega võib asutusüksuseks olla ka vaid mõnest majapidamisest koosnev küla, ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2).
rääkimata suurematest asumitest. Arvestades, et defineerimata on mõiste Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala
“lähedal” on teoreetiliselt võimalik üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsa- määramine ka alati kohustuslik. Seega ei ole oluline mõiste
alana määratleda ulatuslikke metsamassiive ka pelgalt mõne hoone läheduses. „lähedal“ defineerimine.
Juhime tähelepanu, et suurema õigusselguse nimel võiks kaaluda mõiste
„lähedal“ täpsustamist/defineerimist Üldiselt on juba teada, millised alad on inimestele olulised. Sest
juba täna on riigimetsa majandaja öelnud, et kohalikud
kogukonnad või elanikud saavad teha RMKle ettepanekuid
metsaalade arvamiseks suure avaliku huviga alade hulka, kui nad
kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste
jaoks.
Kogu riigimetsast on tänaseks läbi arutatud ja kinnitatud
omavalitsustega kogukonnale oluliste metsadena 347 riigimetsa
osa kogupindalaga 36 000 hektarit.
Juhime ka tähelepanu, et hetkel kehtiva Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on asustusüksused
asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid.
Teie viidatud Vabariigi Valituse määruse § 2 lõike 3 kohaselt on
küla hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise
elanikuga tiheasustusega asula.
27 Lisaks märgime, et majandusmetsa kasutusest välja arvamise korral peaksid Arvestatud.
majanduslikud arvestused olema tehtud õigetel ja õiglastel alustel ehk arvesse Täiendatud seletuskirja mõjude osa järgmiselt:
tuleb võtta kogu metsa majandamise ja puidutööstuse väärtusahelat. Asjakohased
arvestused peavad eelnõu seletuskirjas adekvaatselt kajastuma, sest riigi tulud „SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu
eeldatavasti vähenevad. Kindlasti vajab lahendamist ka majandamata metsade kohaselt1 oli 2019. aastal metsandussektorilt otseseid ja kaudseid
hooldamise kulude jaotus (üraskikahjustused, tulekahjude tõenäosuse kasvu tõus maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas 11,5%
jne.). Hetkel on seletuskirjas kõigest tõdetud, et algselt planeeritav tulu võib maksutuludest, ning ühe m3 puidu raiest laekus maksutulu 95
riigimetsa majandamisel jääda väiksemaks. Soovitame seletuskirja täiendada eurot. Kokku küünib metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja
majanduslike mõjude ulatuslikuma analüüsiga paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal hinnanguliselt 2,78
1
https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsanduse-majandusmoju-2019-aastal-andis-metsandussektor-ule-10-protsendi-riigi-maksutuludest/.
13
miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst on see ligikaudu 9,9% ja
kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 11,4%. Arvestades sama
aasta raiemahtu, on ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks
lisandväärtuseks 84,5 eurot ja kogu lisandväärtuseks 246 eurot.
Majandusliku mõju hindamisel on lähtutud RMK kõrgendatud
avaliku huviga alade (edaspidi KAH alade) pindalast.
Kokku on RMK praegu KAH aladena määratud 36 500 ha
riigimetsamaad, millest rangelt kaitstavat metsa on 10 809 ha.
„Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud analüüsi
kohaselt viib 1 hektari metsa range kaitse puidukasutusest välja
4,58 tihumeetrit aastas.
Sellele tuginedes saab prognoosida, et KAH aladele majandamise
eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia
võrreldes tänasega puidukasutusest välja (36 500-10809) * 4,58 =
ca 117 000 tihumeetrit aastas.
Ühe tihumeetri puidu raiest laekus 2019. a maksutulu 95 eurot.
Seega kogukonnale oluliste metsade majandamisele lisapiirangute
seadmise korral võib prognoosida riigikassasse arvestuslikult
laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas.
Ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks on
uuringu kohaselt 84,5 eurot, seega väheneks otsene lisandväärtus
ligi 10 miljonit eurot ja kogu lisandväärtus 28,3 miljonit eurot
aastas.“
28 Teeme ettepaneku muuta metsaseaduse § 40 lõiget 11 ja sõnastada see järgmises Mittearvestatud.
redaktsioonis: Selle eelnõuga me seda sätet ei reguleeri.
(11) Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning metsa mitmekülgse Siiski tegeleme nende küsimuste edasise lahendamisega.
kasutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa
majandamise eeskirjaga
Leiame, et metsade mitmekesine kasutamine on praeguses metsaseaduses liiga
kitsalt käsitletud. Olemasoleva seaduse § 40 lg. 11 kohaselt on
keskkonnaministrile antud volitus metsa majandamise eeskirjaga seada
metsakaitselistel eesmärkidel piiranguid vaigutamisele ja mahlalaskmisele.
Metsade mitmekesine majandamine (varasemalt tähistatud ka terminiga
kõrvalkasutus) on aga laiem, hõlmates palju muidki tegevusi (näiteks kasetohu
varumine, rekreatsioon jm). Teisalt on oluline, et erinevate kasutusviiside
intensiivsusega ei kahjustataks metsaökosüsteeme. Selleks peab olema võimalus
vajadusel tegevusi piirata ja seada tingimusi. Seda juhul, kui see on oluline
14
metsakaitselistel kaalutlustel, kuna tegevuse intensiivsus võib ohustada metsade
tervislikku seisundit. Kehtiv volitus seda ei võimalda, kuna piirdub vaid kahe
võimaliku metsa kasutusviisiga.
29 Teeme ettepaneku täiendada käesolevat eelnõu järgmiselt: Mittearvestatud.
§ 3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus Selle eelnõuga me seda sätet ei reguleeri.
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 täiendatakse lõikega 21 Selgitame, et enne kinnisasja avalikes huvides omandamise
järgmises sõnastuses: seaduse (KAHOS) jõustumist, st enne 01.07.2018, võiski
enne sundvalduse seadmise menetluse algatamist on sundvalduse seadja sundvalduse seada alles pärast seda, kui kinnisasja omanikuga ei
kohustatud omanikule pakkuma võimalust piiratud asjaõiguse seadmiseks. saavutatud kokkulepet kinnisasja koormamiseks piiratud
Sundvalduse seadmise menetlust saab alustada, kui sundvalduse seadja ja omanik asjaõigusega.
ei ole saavutanud isikliku kasutusõiguse seadmiseks kokkulepet nelja nädala Arvestades, et sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes
möödumisel omanikule piiratud asjaõiguse seadmise ettepaneku tegemisest huvides tehnovõrkude või -rajatiste talumiseks, erateede avalikuks
kasutamiseks, keskkonnaseirejaama püstitamiseks või muul
Selgitus: sarnasel eesmärgil ning et piiratud asjaõiguse seadmine on riigile
Ennekõike on probleeme tekitanud kohalike omavalitsuste poolt erateede või kohalikule omavalitsusele oluliselt koormavam, oli
määramine sundvaldusse. Mõistame vajadust tagada inimeste takistustevaba põhjendatud KAHOSega kahe eraldiseisva võimaluse loomine.
liikumine, kuid erateede määramine avalikult kasutatavatest teedeks peaks Seejuures, kuna sundvaldus seatakse haldusorgani otsusega, on
toimuma eraomaniku ja avaliku võimu esindaja vastastikuse kokkuleppe kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise menetluse käigus
kohaselt. Nii on võimalik läbirääkimistel jõuda lahendini, mis on eraomanikku arvamust esitada ning vajaduse korral tehtud otsus ka vaidlustada.
võimalikult vähe koormav ning seetõttu pooltevahelises edaspidises läbisaamises
konflikte kõige vähem tekitav. Sundvaldus peaks jääma abinõuks, mida
rakendada, kui kokkulepet ei õnnestu saavutada. Paraku on praktikast näiteid, kus
kohalikud omavalitsused on asunud ära kasutama kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) regulatsiooni, mis ei nõua, et sundvalduse
seadmisele peaks eelnema läbirääkimised piiratud asjaõiguse seadmiseks.
Eelnevast tulevalt teeme ettepaneku kaaluda metsaseadusega KAHOS-e
täiendamist normiga, mis kohustaks kohalikku omavalitsust enne eratee suhtes
sundvalduse seadmist pidama maaomanikuga läbirääkimisi piiratud asjaõiguse
seadmiseks.
30 Lisaks märgime, et erametsades paiknevate teede regulatsioon vajab täiendavat Võtame teadmiseks.
ülevaatamist. Muuhulgas on oluline analüüsida, kas erametsas paiknev tee võiks
teatud tingimustel olla metsatee ehitusseadustiku tähenduses ning millised
oleksid võimalused teeühistu kui eramaadel paiknevate teede hooldamiseks ja
korrashoiuks toimiva institutsiooni seadustamiseks Eesti õiguses. Oleme nende
küsimuste käsitlemisel valmis olema keskkonnaministeeriumile aktiivseks
partneriks.
31 Eesti MS § 43 lg 9 sätestab: “Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab Eelnõu sõnastust on muudetud, vt punkti 2 selgitusi.
Keskkonnaühenduste riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku
Koda kogukonna või elanikud.” Anname selgitused küsimuste esitamise järjekorras:
/…/
Praktikas on selgunud, et MS § 43 lg 9 sõnastus on nii üldine, et ei loo osapooltele 1. Selgitame, et see, millised alad KOV määrab üldplaneeringus
arusaadavaid õigusi ega kohustusi. Selle täitmist ei ole võimalik tagada ega või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, tuleneb
15
kontrollida, mistõttu ei täida selle rakendamine praktikas oma eesmärki. MS § 43 omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja planeeringu
lõikes 9 on mitmeid määratlemata mõisteid või kohustusi, mh: eesmärgist või KOVi vajadustest.
1) ei ole selge, mida kujutab endast “asustusüksuse lähedal asuv mets”; Üldplaneeringute ülesannete lahendamisel on kohalikul
2) mida tähendab kaasamise kohustus, sh milliseid (sisulisi ja ajalisi) nõudeid omavalitsusel otsustuspädevus, st kohalik omavalitsus otsustab
peab RMK järgima näiteks avalikkuse teavitamisel, metsatööde kavade enda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded
väljapanekul, arutelude korraldamisel või esitatud seisukohtadele vastamisel ja vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Sõltuvalt
arutelude tulemustega arvestamisel; omavalitsusest võib see vajadus olla erinev.
3) mida tähendab mõiste “kohalik kogukond või elanikud”. Seega ei ole ka oluline mõiste „asustusüksuse lähedal asuv mets“
/…/ defineerimine.
2. Kaasamise eelduseks on see, et osapooled, antud juhul kohalik
kogukond ja elanikud, kelle huve see teema otseselt puudutab,
saaksid kätte vajaliku info ning sellele tuginedes peavad valikuks
osaleda protsessis või siis mitte osaleda.
Kuna riigimetsa majandajaks on enamasti RMK, siis saab eeldada,
et RMK annab oma kodulehel teada kavatsusest alustada
metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga metsaalal - kaasamine
metsatööde planeerimisse.
Teiseks infoallikaks on kindlasti kohalik omavalitsus. Kolmas
variant on see, et kui kohalik kogukond või elanikud on RMKle
oma kontaktandmed teada andnud, saab kaasamine toimuda juba
otse sihtgruppi teavitades.
Täna kasutab RMK kõiki kolme varianti, et info jõuaks kohalike
elanikele. Lisaks avaldatakse teade ka RMK sotsiaalmeedia kanalis
Facebook.
Sisulisi ja ajalisi nõudeid eraldi ei ole sätestatud, seega peab
kaasaja lähtuma mõistlikkuse printsiibist. Kaasamise hea tava
kohaselt kestab avalik konsulteerimine neli nädalat. Põhjendatud
juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada.
Eraldi ei ole sätestatud, et kaasaja peab korraldama arutelusid.
Kuid kui arvestada, et metsamajandamiskava peab saama kohaliku
omavalitsuse kooskõlastuse, võib kaasamiskoosolekute
korraldamine osutuda vajalikuks. Seega on asustusüksuste
lähedaste riigimetsaalade majandamisel oluline tagada koostöö
metsaomaniku, ametkondade, kohaliku omavalitsuse ja kohalike
elanike vahel.
Kaasamise üheks oluliseks osaks on ka tagasiside ja kaasamise
tulemusest teavitamine. Üldjuhul tuleb anda piisavalt põhjalik
tagasiside mõistliku aja jooksul. Kaasamise hea tava kohaselt
peetakse selleks 30 päeva konsultatsiooni lõppemisest.
3. Mõiste „kohalik kogukond või elanikud“.
16
Eelkõige on oluline see, et inimene, kes elab ja toimetab seal, oleks
kaasatud, aga see ei välista, et teised ei saaks esitada oma
ettepanekuid, kui see teema neid puudutab.
PlanSi seletuskirja kohaselt on kohalikud huvid ja väärtused
üksikisikule kõige lähemal seisvamad huvid ning kannavad endas
kogukondlikke väärtusi. Kogukondlikud väärtused ei pea jällegi
tähendama konkreetse haldusüksuse huve, vaid huvid võivad olla
haldusüksusesisesed, näiteks mõne linnaosa või osavalla huvid,
aga ka ajaloolised asumite huvid. Kohalikud huvid võivad olla
mitme kohaliku omavalitsuse ülesed.
Täiendame ka seletuskirja.
32 MS § 43 lõikes 9 kasutatud mõiste “asustusüksuse lähedal asuv mets” on Mittearvestatud.
ebaselge, kuna ei ole täpsustatud, millistest kriteeriumidest lähtuvalt pannakse Vt ka punkti 31 selgitusi.
paika, kas metsaala asub asutustusüksuse “lähedal“
Eelnõukohase seadusega ei kitsendata praktikas väljakujunenud
Samuti leidub riigimetsi, mida kasutavad puhkealadena aktiivselt ka need KAH alade määratlust, sest mõistet „asustusüksuse lähedal asuv
inimesed, kes ei ela ala lähiümbruses, mistõttu tuleks selliste avalike puhkealade mets“ eelnõuga ei muudeta.
ümbruses asuvate metsade puhul kindlasti arvestada kohalike elanike kõrval ka
laiema kaasamisvajadusega. Sellised kohad on näiteks avalikud suusa- ja
terviserajad (Nt Haanja, Vooremäe) ning kõik RMK puhkealad, kuhu käiakse ka
väljastpoolt asukohajärgset valda ja maakonda. Kavandatava muudatuse
tagajärjel kitsendataks niisiis praktikas väljakujunenud KAH alade määratlust,
mis (oma puudustest hoolimata) on seaduse mõttega paremini kooskõlas.
Keskkonnaühendused teevad ettepaneku defineerida metsaseaduses mõiste
“kõrgendatud avaliku huviga alad” ja seda nii, et need hõlmaksid lisaks
asustusüksuse lähedal asuvatele metsadele ka teisi kohalike elanike või puhkajate
jaoks olulisi metsi.
33 Eelnõust ei selgu, millisel alusel ja kelle poolt määratletakse KAH alad või kuidas Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
toimub kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete planeerimine seni, kuni KOV-d Vt punkti 2 selgitusi.
on jõudnud need oma üldplaneeringutes ära määrata.
Leiame, et plaanitav eelnõu tekitab mitmeks aastaks – isegi kuni 10-15 aastaks –
õiguslikult ebaselge olukorra ning vajalikud oleksid vähemalt rakendussätted,
mis tagaksid, et kuni KAH alade üldplaneeringutes määratlemiseni kogukonnale
olulistel aladel raiet ei tehta.
34 Eelnõu kohaselt täiendataks MS § 43 lõiget 10 KAH aladel metsatööde Tähelepanek, eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt
planeerimise regulatsiooniga. Muudatuse kohaselt “koostab riigimetsa majandaja omavalitsuste senist ruumilise planeerimise otsustusõigust ning
kohalikku kogukonda ja elanikke kaasates metsamajandamiskava, mis kohaliku kogukonna võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega”. Ühtlasi lisataks eelnõu kohaselt planeerimises kaasa rääkida, on arusaamatu.
Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 üldplaneeringu ülesannete hulka punktiga 20.1.
uus ülesanne - “sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala Eelnõuga ei reguleerita olemasolevaid kaasamise sätteid.
17
määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde
planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.“
Leiame, et eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt omavalitsuste
senist ruumilise planeerimise alast otsustusõigust ning kohaliku kogukonna
võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete planeerimises kaasa rääkida.
35 Eelnõust ei selgu, kas KAH alad oleksid üldplaneeringus eraldi kategooria lisaks Eelnõu sõnastust muudetud.
üldplaneeringus käsitletud muudele metsaga seotud aladele, ning mis saab Vt punkti 2 selgitusi.
piirangute määramisest nendel aladel, mis kvalifitseeruvad KOV üldplaneeringus
samaaegselt nii KAH alaks kui puhke- ja virgestusalaks, või rohevõrgustiku Planeerimisseaduse § 75 kohaselt saab kohalik omavalitsus
alaks, mille kaitseks KOV-l on kehtiva planeerimisseaduse kohaselt õigus üldplaneeringus lahendada mitmeid ülesandeid, sh nii puhke- ja
vajadusel kitsendusi seada. virgestusala või rohevõrgustiku ala määrates, ja aladele kitsendusi
seada (PlanSi § 75 lg 1 punkt 10 ja 20).
Eelnõus kavandatu võib praktikas kaasa tuua olukorra, kus KOV ei saa enam Erandiks on § 75 lg 1 punkt 21, mis võimaldab lageraie tegemisel
näiteks mõnel rohevõrgustiku alal kitsendusi seada, kuna see kvalifitseerub langi suurusele ja raievanusele piiranguid seada, kuid
ühtlasi KAH alaks, millel määrab metsatööde tegemise korra ja mahu RMK, ning metsaseaduse kohaselt selliste piirangute sätestamine eeldab
KOV jääb üksnes kooskõlastaja rolli. kokkulepet maaomanikuga.
Selgitame, et kui üldplaneeringus on seatud puhke- ja
virgestusalale või rohevõrgustiku alale juba kitsendused, siis
laienevad need ka KAH alale, kui need KAH alad jäävad puhke- ja
virgestusala või roheala koosseisu.
Metsamajandamiskava, mis koostatakse kokkuleppel KOViga, ei
ole haldusakt, vaid kokkulepe, kuidas neid metsaalasid
majandatakse. Üldplaneering on haldusakt, mille aluseks on KOVi
volikogu otsus. Seega üldplaneeringut koostades saab sõltumata
metsamajandamiskava olemasolust seada kitsendusi, kui selles
üldplaneeringu protsessi käigus ka kokku lepitakse.
36 Leiame, et KOV-dele tuleb anda raietingimuste seadmise õigus ka KAH Selgitame, et KOVil on ka täna õigus teha ettepanekuid
aladel. See tagaks nii KAH aladel raiete planeerimisel KOV huvidega raietingimuste kohta.
arvestamise kui selle, et kogukonnad ja kohalikud elanikud saavad neid
puudutavates olulistes otsustes kaasa rääkida. Samuti oleks sel juhul tagatud Anname selgitused seisukohtade esitamise järjekorras:
raieplaanide keskkonnamõjude hindamine läbi ÜP KSH menetluse. 1. KAH aladel raiete planeerimist ei saa pidada oluliseks
keskkonnamõjuga tegevuseks keskkonnamõju hindamise ja
Lahendus, mille kohaselt KAH aladel määraks raietingimusi RMK, on keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Ka metsateatis ei
probleemne veel kahel põhjusel: ole näiteks tegevusluba KeHJSi § 7 tähenduses, millele laieneks
1) KAH aladel raiete planeerimine on potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus (erandiks on luba enam
tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kui 100 ha suuruse ala raadamiseks).
(KeHJS) tähenduses ning selle tulemusena tekkiv kava peaks alluma KSH 2. Jah, planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt
kohustusele. RMK metsamajandamiskavadele KeHJS kohast keskkonnamõju seaduse tasandil sätestatud, seega kaasamise käigus analüüsitakse
hindamist praktikas ei tehta. Juhul, kui KAH alad määratletakse kõiki laekunud ettepanekuid, sh ka RMK ettepanekuid.
üldplaneeringutes, on võimalik mõjude hindamine läbi viia üldplaneeringu KSH Üldplaneeringu ülesanne on suunata piirkonna ruumilist arengut ja
raames – ent seda üksnes juhul, kui juba üldplaneeringus on võimalik seada KAH ÜP raames raietingimuste seadmise korral peab olema ka mõju
aladele metsa raie- ja uuendamistingimused. Juhul, kui KOV rolliks oleks
18
üldplaneeringutes üksnes KAH alade määratlemine, mitte aga neil aladel hinnatud, sh mis juhtuks siis, kui neid tingimusi ei seataks.
kitsenduste seadmine, ei saaks kitsenduste ja seega ka üldplaneeringu elluviimise Üldplaneeringu ülesanne ei ole üle võtta metsamajandamiskavade
keskkonnamõju tegelikult hinnata. rolli. Eelnõu kohaselt määratakse ühe variandi kohaselt kohalikule
2) Planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt seaduse tasandil kogukonnale olulised metsaalad üldplaneeringuga.
paika pandud. Kui raietingimusi hakkab KOV asemel ÜP-s kaaluma RMK, siis
ei ole enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid puudutavate otsuste Arusaamatu on väide, et kui RMK hakkab raietingimusi seadma,
tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid vaidlustada. Sel juhul muutuks KAH siis ei ole enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid
alade planeerimisse kaasamine ÜP kaudu üksnes näiliseks ega täidaks oma puudutavate otsuste tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid
eesmärki. vaidlustada. Õigust kaasa rääkida eelnõu ei kitsenda.
Selgitame, et eelnõu kohaselt peab riigimetsa majandaja koostama
metsamajandamiskava, mis siis kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega.
KOVi poolt kooskõlastamine tähendab, et tegevused on kokku
lepitud ja sellega on KOV ka nõustunud.
37 Leiame, et nn KAH alade kehtivas regulatsioonis on olulisi puudusi, mida Arvestatud osaliselt.
plaanitav muudatus ei lahenda. Laiendada tuleks KAH alade mõistet, ent
reguleerida ka KAH aladel kitsenduste seadmine viisil, mis võimaldaks Anname selgitused ettepanekute kaupa.
puudutatud inimeste tõhusat kaasarääkimist raiete planeerimisel. 1. Eelnõu eesmärk ongi, et KOV määraks kogukonnale olulised
alad kas üldplaneeringuga või põhjendatud juhul üldplaneeringut
Ettepanekud: koostamata. Riigimetsa majandajal on kohati keeruline hinnata,
Meie hinnangul on KAH alade määramise küsimuse lahendamiseks kaks kas konkreetne metsaala on kohaliku kogukonna või elanike jaoks
võimalikku viisi: suure väärtusega. Majandamistingimuste seadmine peab ikkagi
1) KAH alade määramine ning neil raietingimuste seadmine jääb tervikuna KOV toimuma koostöös. Eelnõu kohustab metsamajandamiskava
pädevusse; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Siiski tuleb arvestada
2) KAH alad saavad eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised sellega, et kui omavalitsus soovib teha ettepanekuid raiete kohta,
piirangud määratakse ära seaduse tasandil; alade paiknemise ja piiride peab ettepanek olema ka põhjendatud ja asjakohane ning
määratlemine toimuks läbi üldplaneeringute. Mõlemal juhul peaks KAH alade realiseeritav.
määratlus hõlmama mitte üksnes asulate lähedal asuvaid metsi, vaid kõiki 2. Eelnõu eesmärk ongi, et kogukonnale olulised alad saaks kohalik
metsaalasid, mis on vajalikud inimeste elukeskkonna kaitseks (sh omavalitsus määrata. Seega ei näe KAH alade mõiste
erosioonikaitseks, puhke- ja virgestusalana jne). defineerimise vajadust.
Teisel juhul tuleks seaduses KAH aladel kehtivate piirangute määratlemisel võtta
aluseks konkreetse KAH alal asuva metsa funktsioon (nt erosioonikaitse, Planeeringus ei määrata metsa majandamist käsitlevaid tingimusi,
tuulekaitse, puhkefunktsioon, marjakorjamise võimalus vm), ning kehtestatud sest metsa majandatakse lähtuvalt metsaseadusest. Seega peab ka
majandamistingimused peaksid tagama KAH metsa funktsiooni püsiva säilimise. kogukonnale oluliste alade majandamise tingimuste seadmine
KAH aladel oleks asjakohane sel juhul reguleerida näiteks järgmisi tingimusi: käima koostöös majandaja, kogukonna ja elanike ning KOViga.
1) seada raietingimusi, sh vajadusel keelata uuendusraie;
2) suurendada uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust;
3) piirata raieaega;
4) keelata sellise tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsamulda ja
alustaimestikku;
5) suurendada nõutavat valik-, turbe- ja harvendusraie järgset puistu
rinnaspindala või täiust;
6) pikendada turberaie perioodi;
19
7) seada tingimusi raielangi pindalale ja kujule. Kokkuvõtvalt leiame, et KAH
aladel raiete planeerimise seisukohalt nii oluline eelnõu vajaks põhjalikumat
eelanalüüsi ning huvigruppidega läbirääkimist.
38 Meie hinnangul on tegemist eelnõuga, mille koostamisele peaks eelnema Peame oluliseks rõhutada, et 2017. aastal täiendati metsaseaduse
väljatöötamiskavatsus vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lõikega 9, mille kohaselt pidi RMK kaasama asustusüksuse
(HÕNTE) § 1 lõikele 1. Meie hinnangul on tegemist olulise mõjuga eelnõuga, lähedal asuva metsa majandamisel majandamistööde planeerimisse
seega ei saa HÕNTE § 1 lg 2 punkti 5 kohaldada. VTK väljatöötamine kohaliku kogukonna või elanikud. Sealhulgas tegelema ka KAH
võimaldaks selgelt määratleda lahendatava probleemi, kaaluda erinevaid alade määramisega. Tänaseks on peetud ca 150 piirkonnas
lahendusi ning hinnata põhjalikumalt kavandatava muudatuse mõjusid. VTK kaasamiskoosolekuid ning selle aja jooksul on selgunud ka
väljatöötamisel saaks huvigruppidega, sh kohalike omavalitsuste endiga, ent ka lahendamist vajavad küsimused.
keskkonnaühendustega arutada läbi nii KAH alade probleemid kui võimalikud
lahendused. Eelnõuga on kavas kehtivat regulatsiooni täpsustada ning meie
hinnangul ei too see kaasa sellist olulist õiguslikku muudatust või
muud olulist mõju, mis eeldaks VTK väljatöötamist.
39 MTÜ Roheline MS § 43 lg 9 sätestab: “Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab Eelnõu on muudetud.
Pärnumaa riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku Vt punktide 2 ja 31 selgitusi.
kogukonna või elanikud.”
/…/
Praktikas on selgunud, et MS § 43 lg 9 sõnastus on nii üldine, et ei loo
osapooltele arusaadavaid õigusi ega kohustusi. Selle täitmist ei ole võimalik
tagada ega kontrollida, mistõttu ei täida selle rakendamine praktikas oma
eesmärki. 2
MS § 43 lõikes 9 on mitmeid määratlemata mõisteid või kohustusi, mh:
1. ei ole selge, mida kujutab endast “asustusüksuse lähedal asuv mets”;
2. mida tähendab kaasamise kohustus, sh milliseid (sisulisi ja ajalisi) nõudeid
peab RMK järgima näiteks avalikkuse teavitamisel, metsatööde kavade
väljapanekul, arutelude korraldamisel või esitatud seisukohtadele vastamisel ja
arutelude tulemustega arvestamisel;
3. mida tähendab mõiste “kohalik kogukond või elanikud”.
/…/
40 MS § 43 lõikes 9 kasutatud mõiste “asustusüksuse lähedal asuv mets” on Mittearvestatud.
ebaselge, kuna ei ole täpsustatud, millistest kriteeriumidest lähtuvalt pannakse Vt punkti 32 selgitusi.
paika, kas metsaala asub asutustusüksuse “lähedal”.
MTÜ Roheline Pärnumaa teeb ettepaneku defineerida metsaseaduses mõiste
“kõrgendatud avaliku huviga alad” ja seda nii, et need hõlmaksid lisaks
asustusüksuse lähedal asuvatele metsadele ka teisi kohalike elanike või puhkajate
poolt aktiivses kasutuses olevaid metsi.
RMK juhise kohaselt peetakse KAH metsaalaks “riigimetsa, mis asub asulate
lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad”. Selline määratlus on sisuliselt
kindlasti õigem kui üksnes “asustusüksuse lähedal asuv mets”, kuna metsa
20
aktiivne kasutus inimeste poolt suurendab avalikku huvi metsaalal raietööde
planeerimise suhtes, sõltumata sellest, kui lähedale jääb mets mõnest asustatud
alast. Samuti leidub riigimetsi, mida kasutavad puhkealadena aktiivselt ka need
inimesed, kes ei ela ala lähiümbruses, mistõttu tuleks selliste avalike puhkealade
ümbruses asuvate metsade puhul kindlasti arvestada kohalike elanike kõrval ka
laiema kaasamisvajadusega. Sellised kohad on näiteks avalikud suusa- ja
terviserajad (Nt Haanja, Vooremäe) ning kõik RMK puhkealad, kuhu käiakse ka
väljastpoolt asukohajärgset valda ja maakonda.
Kavandatava muudatuse tagajärjel kitsendataks niisiis praktikas väljakujunenud
KAH alade määratlust, mis (oma puudustest hoolimata) on seaduse mõttega
paremini kooskõlas.
41 Eelnõust ei selgu, millisel alusel ja kelle poolt määratletakse KAH alad või kuidas Arvestatud. Eelnõu muudetud.
toimub kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete planeerimine seni, kuni KOV-d Vt punkti 33 selgitusi.
on jõudnud need oma üldplaneeringutes ära määrata.
/…/
Leiame, et plaanitav eelnõu tekitab mitmeks aastaks – isegi kuni 10–15 aastaks –
õiguslikult ebaselge olukorra ning vajalikud oleksid vähemalt rakendussätted,
mis tagaksid, et kuni KAH alade üldplaneeringutes määratlemiseni kogukonnale
olulistel aladel raiet ei tehta.
42 Eelnõu kohaselt täiendataks MS § 43 lõiget 10 KAH aladel metsatööde Vt punkti 34 selgitusi.
planeerimise regulatsiooniga. Muudatuse kohaselt “koostab riigimetsa majandaja
kohalikku kogukonda ja elanikke kaasates metsamajandamiskava, mis
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega”. Ühtlasi lisataks eelnõu kohaselt
Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 üldplaneeringu ülesannete hulka punktiga 20.1.
uus ülesanne – “sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala
määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde
planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.“
Leiame, et eelnõus pakutud lahendus võib piirata oluliselt omavalitsuste
senist ruumilise planeerimise alast otsustusõigust ning kohaliku kogukonna
võimalusi neile olulistel metsaaladel raiete planeerimises kaasa rääkida.
43 Eelnõust ei selgu, kas KAH alad oleksid üldplaneeringus eraldi kategooria lisaks Vt punkti 35 selgitusi.
üldplaneeringus käsitletud muudele metsaga seotud aladele, ning mis saab
piirangute määramisest nendel aladel, mis kvalifitseeruvad KOV üldplaneeringus
samaaegselt nii KAH alaks kui puhke- ja virgestusalaks, või rohevõrgustiku
alaks, mille kaitseks KOV-il on kehtiva planeerimisseaduse kohaselt õigus
vajadusel kitsendusi seada. Eelnõus kavandatu võib praktikas kaasa tuua
olukorra, kus KOV ei saa enam näiteks mõnel rohevõrgustiku alal kitsendusi
seada, kuna see kvalifitseerub ühtlasi KAH alaks, millel määrab metsatööde
tegemise korra ja mahu RMK, ning KOV jääb üksnes kooskõlastaja rolli.
/…/.
21
44 Leiame, et KOV-idele tuleb anda raietingimuste seadmise õigus ka KAH aladel. Vt punkti 36 selgitusi.
See tagaks nii KAH aladel raiete planeerimisel KOV-i huvidega arvestamise kui
selle, et kogukonnad ja kohalikud elanikud saavad neid puudutavates olulistes
otsustes kaasa rääkida. Samuti oleks sel juhul tagatud raieplaanide
keskkonnamõjude hindamine läbi ÜP KSH menetlus
Lahendus, mille kohaselt KAH aladel määraks raietingimusi RMK, on
probleemne veel kahel põhjusel:
1. KAH aladel raiete planeerimine on potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga
tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) tähenduses ning selle tulemusena tekkiv kava peaks alluma KSH
kohustusele. RMK metsamajandamiskavadele KeHJS kohast keskkonnamõju
hindamist praktikas ei tehta. Juhul, kui KAH alad määratletakse
üldplaneeringutes, on võimalik mõjude hindamine läbi viia üldplaneeringu KSH
raames – ent seda üksnes juhul, kui juba üldplaneeringus on võimalik seada KAH
aladele metsaraie- ja uuendamistingimused. Juhul, kui KOV-i rolliks oleks
üldplaneeringutes üksnes KAH alade määratlemine, mitte aga neil aladel
kitsenduste seadmine, ei saaks kitsenduste ja seega ka üldplaneeringu elluviimise
keskkonnamõju tegelikult hinnata.
2. Planeerimismenetluses on kaasamise nõuded väga selgelt seaduse tasandil
pandud. Kui raietingimusi hakkab KOV-i asemel ÜP-s kaaluma RMK, siis ei ole
enam õiguslikult tagatud kohalike elanike õigus neid puudutavate otsuste
tegemises kaasa rääkida ega neid otsuseid vaidlustada. Sel juhul muutuks KAH
alade planeerimisse kaasamine ÜP kaudu üksnes näiliseks ega täidaks oma
eesmärki.
45 Ettepanekud: Arvestatud osaliselt
Leiame, et nn KAH alade kehtivas regulatsioonis on olulisi puudusi, mida Vt punkti 37 selgitusi.
plaanitav muudatus ei lahenda. Laiendada tuleks KAH alade mõistet, ent
reguleerida ka KAH aladel kitsenduste seadmine viisil, mis võimaldaks
puudutatud inimeste tõhusat kaasarääkimist raiete planeerimisel.
Meie hinnangul on KAH alade määramise küsimuse lahendamiseks kaks
võimalikku viisi:
1. KAH alade määramine ning neil raietingimuste seadmine jääb tervikuna KOV
pädevusse;
2. KAH alad saavad eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised
piirangud määratakse ära seaduse tasandil; alade paiknemise ja piiride
määratlemine toimuks läbi üldplaneeringute.
Mõlemal juhul peaks KAH alade määratlus hõlmama mitte üksnes asulate lähedal
asuvaid metsi, vaid kõiki metsaalasid, mis on vajalikud inimeste elukeskkonna
kaitseks (sh erosioonikaitseks, puhke- ja virgestusalana jne).
22
Teisel juhul tuleks seaduses KAH aladel kehtivate piirangute määratlemisel võtta
aluseks konkreetse KAH alal asuva metsa funktsioon (nt erosioonikaitse,
tuulekaitse, puhkefunktsioon, marjakorjamise võimalus vm), ning kehtestatud
majandamistingimused peaksid tagama KAH metsa funktsiooni püsiva säilimise.
KAH aladel oleks asjakohane sel juhul reguleerida näiteks järgmisi tingimusi:
1) seada raietingimusi, sh vajadusel keelata uuendusraie;
2) suurendada uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust;
3) piirata raieaega;
4) keelata sellise tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsamulda ja
alustaimestikku;
5) suurendada nõutavat valik-, turbe- ja harvendusraie järgset puistu
rinnaspindala või täiust;
6) pikendada turberaie perioodi;
7) seada tingimusi raielangi pindalale ja kujule.
Kokkuvõtvalt leiame, et KAH-aladel raiete planeerimise seisukohalt nii oluline
eelnõu vajaks põhjalikumat eelanalüüsi ning huvigruppidega läbirääkimist.
46 Meie hinnangul on tegemist eelnõuga, mille koostamisele peaks eelnema Vt punkti 38 selgitusi.
väljatöötamiskavatsus vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja
(HÕNTE) § 1 lõikele 1. Meie hinnangul on 6
tegemist olulise mõjuga eelnõuga, seega ei saa HÕNTE § 1 lg 2 punkti 5
kohaldada. VTK väljatöötamine võimaldaks selgelt määratleda lahendatava
probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi ning hinnata põhjalikumalt kavandatava
muudatuse mõjusid. VTK väljatöötamisel saaks huvigruppidega, sh kohalike
omavalitsuste endiga, ent ka keskkonnaühendustega arutada läbi nii KAH-alade
probleemid kui võimalikud lahendused.
47 Eesti Linnade ja Seletuskirjas ei ole täpsemalt selgitatud ega analüüsitud eelnõuga Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.
Valdade Liit kavandatavate muudatuste (kogukonnale olulise metsaala määramine Vt punkti 2 selgitusi.
üldplaneeringuga, metsamajandamiskava kooskõlastamine jm) rakendumist
ning eelnõus puuduvad samuti rakendussätted. Seetõttu jääb ebaselgeks ka Uue sõnastuse kohaselt määratleb kogukonnale olulised alad KOVi
regulatsioonide eeldatav mõju. volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut
koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest
Enamus kohalikke omavalitsusi on koostamas üldplaneeringuid ja osad on suundumustest ja vajadustest.
jõudnud need ka kehtestada. Üldplaneeringu menetlemine on reguleeritud Eelnõus täpsustatakse, et kõnealuste metsaalade määramine
pikaajaline protsess ning üldplaneering kehtestatakse pikemaks perioodiks, planeeringut koostamata tehakse avatud menetlusena.
mistõttu jääb eelnõuga kavandatavate muudatuste valguses küsimuseks, millal ja
mis osas kavandatavate muudatuste eesmärk on täidetav. Kuna eelnõu kohaselt Ka täna ei sea üldplaneering üldjuhul tingimusi metsade
riigimetsa majandaja kohustused tulenevad sellest, et üldplaneeringuga on majandamiseks. Kohaliku kogukonna ja elanike kaasamine
määratud vastavad metsaalad, siis võib eeldada, et mõneks ajaks olukord pigem asustusüksuse lähedal asuva metsamajandamise tööde
muutub keerulisemaks selguse asemel. Eelnõus kajastatud muudatused ei lahenda planeerimisse toimub § 43 lõike 9 alusel ja RMK koostatud
probleemi juhtudel, kui üldplaneering on kehtestatud ilma metsamajandamist juhendi kohaselt.
käsitlevate tingimusteta ja uus üldplaneering koostatakse 10 aasta pärast.
23
Kõnealuseid seaduste muudatusi tuleks käsitleda täiendava võimalusena
probleemi lahendamiseks, aga see ei saa kindlasti olla ainus võimalus.
Ettepanek on metsaseadust täiendada sättega, mis käsitleb, kuidas toimub
kohaliku kogukonna ja elanike kaasamine asustusüksuse lähedal asuva metsa
majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse ajaperioodil, mil
omavalitsuse üldplaneering ei sea tingimusi metsade majandamiseks.
48 Lisaks eelpooltoodule, esitame kaalumiseks järgmised, meie liikmetelt Mittearvestatud.
tagasisidena laekunud täpsustavad ettepanekud.
Hetkel lähtume põhimõttest, et metsamajandamise põhimõtted
Muuta metsaseaduse § 231 järgmiselt: seaduses nimetatud aladel lepitakse kokku maaomanikuga.
„Keskkonnaseisundi kaitseks määratud ja/või asustusüksuse lähedal asuva metsa Ettepanek on vastuolus MSi § 43 lõikega 1, mille kohaselt
majandamine riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist
Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda riigimets riigivarana
lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku riigivaraseaduse kohaselt on antud. Riigimetsa majandab riigivara
tõkestamiseks määratud ja paragrahvi 43 lõige 9 mõistes asustusüksuse lähedal valitseja määratud isik või riigiasutus.
asuva metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus planeeringuga Seaduse kohaselt tagab riigimetsa majandaja tema kasutusse antud
seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja paiknemisele ning lageraie vara säilimise ja seaduspärase kasutamise. Samuti on riigimetsa
tegemisel langi suurusele, paiknemisele ning raievanusele ja -intensiivsusele.“ majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku
õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle
Täiendus on vajalik, et lisaks raie regulatsioonile oleks kohalikul omavalitsusel alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi.
õigus reguleerida ka puhkamiseks kavandatavate metsade majandamise
reeglistikku. KOV peab põhjendama piirangu vajadust ning riigimetsa
majandaja peab hindama selle asjakohasust, realiseeritavust ja
muuhulgas ka seda, et see ei tekitaks piirangu iseloomu tõttu
täiendavat vastutust võimalike kahjude tekkimise korral riigimetsa
majandajale.
49 Täiendada eelnõukohast metsaseaduse § 43 lõige 9 teist lauset järgmiselt: Mittearvestatud.
„Eelmises lauses nimetatud metsa alad ja nende kasutamise eesmärgist lähtuvad Üldplaneeringu ülesanne on suunata piirkonna ruumilist arengut.
metsamajanduskava kooskõlastamise tingimused ja põhimõtted määratakse Eelnõu kohaselt toimub pärast kaasamist kooskõlastamine.
üldplaneeringuga.“ Eeldame, et kooskõlastamisel kas kooskõlastatakse või jäetakse
põhjendatult kooskõlastamata ja kui tekivad eriarvamused, siis
lahendatakse seni, kuni jõutakse kokkuleppele, mille tulemusena
kooskõlastatakse.
Seega ei pea vajalikuks kooskõlastamisele tingimuste ja
põhimõtete kirjeldamist seaduse tasandil.
Juhinduda saab Vabariigi Valitsuse reglemendi § 8 lõikest 1, mille
kohaselt eelnõu ja muud küsimuse ettevalmistamiseks vajalikud
dokumendid parandatakse kooskõlastamisel esitatud ettepanekute
põhjal. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste korral arutatakse
24
need läbi ettepaneku esitanud ministeeriumiga ja püütakse koos
jõuda ühisele seisukohale.
50 Täiendada metsaseadust mõistega „linnamets“. Aastaid tagasi oli see Mittearvestatud.
muudatusettepanek Keskkonnaministeeriumi laual, kuid see jäi menetlemata Selgitame, et 2017. aastal täiendati metsaseadust sättega (MSi § 42
põhjendusega, et ettepanekut saab reguleerida planeerimisega, kuid on tänaseni lg 3), mille kohaselt planeeringuga linna kui asustusüksuse
menetlusse võtmata. rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku
omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Seletuskirja kohaselt oli muudatusettepaneku eesmärk tagada linna
üldplaneeringuga määratud rohealal väärtusliku kõrghaljastuse
säilimine ja selleks antakse kohalikule omavalitsusele võimalus
mõjutada raiete tegemist nende kooskõlastamise protsessis.
Metsaseaduse säte kasutab konstruktsiooni „linn kui
asustusüksus“. Seadusandja tahte avab siinkohal hästi
keskkonnakomisjoni kui muudatusettepaneku tegija selgitus, miks
ei ole kasutatud mõistet „linn“, vaid „linn kui asustusüksus“. Nii
on kirjutatud eelnõu seletuskirjas, et selleks, et kavandatava raie
kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega toimuks nii linnasisese
linna kui ka vallasisese linna rohealadel, on kooskõlas Eesti
territoriaalse haldusjaotuse seadusega kasutatud terminit „linn“
asustusüksusena.
Pärast haldusreformi on Eestis nii linnasisesed linnad kui ka
vallasisesed linnad. Vallasisene on linn, mis ei moodusta eraldi
kohaliku omavalitsuse üksust (näiteks Rapla, Kärdla jt). Hästi on
kujunenud olukorda selgitanud Maa-amet: Eestis on viis nn linna-
linna ehk linnasisest linna: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu, Narva-
Jõesuu.2 Eelnimetatud linnad on haldusreformi järel oluliselt
suuremad kui praegused linnad, hõlmates ka ulatusliku
hajaasustusega ala.
Ettepaneku tegija ei selgita ettepaneku sisu linnametsa
defineerimise vajaduse järele.
2. Kooskõlastamine Justiitsministeeriumiga
Nr Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus
2
https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-aadressi
25
51 Justiitsministeerium Ettepanek kaaluda, kas oleks mõttekas astuda samm tagasi ja koostada VTK. Arvestatud ja seletuskirja on täiendatud sihtrühmaga: mõju
Kui siiski jätkatakse eelnõuga, siis kaasates mõjutatud sihtrühmi võimalike (sh kohalikule kogukonnale ja elanikele.
sihtrühmade poolt pakutavate) lahendusvariantide läbi kaalumiseks ja alles
seejärel neile avalduvat mõju seletuskirjas põhjalikumalt kajastades. Selgitame, et VTKd ei ole koostatud seetõttu, et muudatusega
täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule
kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku kogukonna
või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei
muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade
arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka RMK-le.
Edaspidi toimub KAH alade määramist puudutav suhtlus peamiselt
kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel.
52 Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis Arvestatud.
jäljega tehtud normitehniliste ja mõjude märkustega.
53 Eesti EKO hinnangul vajaks metsatöödesse kaasamise regulatsioon olulist Mittearvestatud.
Keskkonnaühenduste täpsustamist, et kaasamine saaks olla sisuline. Jah, kavandatava eelnõuga lisatakse §-le 43 veel kaks lõiget,
Koda millega antakse otsustusõigus KAH alade määramisel KOV-dele.
Kavandatava eelnõuga ei plaanita aga MS § 43 lõiget 9 muuta, vaid lisatakse §- Eelnõus ei ole sätteid, KAH aladel tegevuste või piirangute
le 43 veel kaks lõiget, millega antakse otsustusõigus KAH alade määramisel määramisel.
KOV-dele. See muudab regulatsiooni tervikuna eriti arusaamatuks, kuna normide KOV-de ja RMK pädevuse jaotus tuleneb
sõnastusest ei tule välja, milline saab olema KOV-de ja RMK pädevuse jaotus 1) MSi § 43 lõikest 9, mille kohaselt asustusüksuse lähedal asuva
KAH aladel tegevuste või piirangute määramisel (ja sellesse avalikkuse metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja
kaasamisel). metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või
elanikud;
2) eelnõu uuesti sõnastatud lõikest 11, mille kohaselt koostatud
metsamajandamiskava tuleb kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega. Kooskõlastuse andmisel kuulab kohalik
omavalitsus ära kohaliku kogukonna seisukoha. Riigimetsa
majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kava kooskõlastuse
saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu
vältimiseks inimese elule ja varale ning metsakahjustuste ära
hoidmiseks ja leviku tõkestamiseks.
54 Plaanitud muudatusega loodav uus KOV otsustuse liik – KAH alade määramine Selgitame, et tegemist on volikogu otsusega, mitte eraldi otsuse
– on eelnõus reguleeritud liiga üldiselt. HÕNTE § 2 lg 2 kohaselt peab liigiga.
seaduseelnõu sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja
seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke regulatsioone. Anname vastused tekkinud küsimustele.
1) Eelnõu sõnastuse kohaselt määrab metsa sellise ala kohaliku
Kavandatud muudatuse puhul jääb arusaamatuks, omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul
1) kellel on õigus teha ettepanek põhjendatud juhul planeeringut koostamata planeeringut koostamata. Seega on KOV see, kes otsustab, millise
KAH alade määramiseks, menetluse kaudu need alad määratakse või ei määrata.
2) millistele tingimustele peab ettepanek vastama, Põhjendatud juhul nt tähendab seda, et ainult alade määramiseks
3) kuidas seda menetletakse, üldplaneeringut ei ole kavas muuta või planeeringu protsess on nii
26
4) kas tuleks algatada ka keskkonnamõju hindamine või kuidas hinnataks selle kaugel, et ei ole võimalik enam muudatusi teha. Sellisel juhul on
otsuse mõjusid, võimalik need alad määrata avatud menetluse käigus.
5) millisel kujul avalikustatakse lõpptulemus,
6) mis vormis KOV peab lõppotsuse tegema ning 2) Teine ja kolmas küsimus on arusaamatud, kuna ettepanekut ei
7) millistest kaalutlustest lähtuma, pea KOV endale ise esitama. KOV lähtub oma sisemistest
8) milline õiguslik staatus saab neil aladel olema ning milliseid piiranguid KOV protseduuridest.
saab seal kehtestada ning 4) Ei. Alade määramisega ei kaasne mõju keskkonnale.
9) kas ja millisesse avalikku registrisse KOV-de määratavad KAH alad kantakse 5-6) Kui alad määratakse, siis määratakse need KOVi volikogu
(kui neid ei määrata planeeringuga või kaitse alla võtmise otsusega) või millisest otsusega kas üldplaneeringuga või avatud menetluses. Vastavalt
andmeallikast on võimalik avalikkusel KOV-de määratud KAH alade kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 lõikele 5 peavad
edaspidi infot saada volikogu määrused ja otsused olema seaduses ja valla või linna
põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele.
7) KOV peab alade määramisel lähtuma sellest, kas kogukonnal ja
elanikel on soov neid asustusüksuse lähedal asuvaid metsaalasid
kasutada igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks.
8) Alade õiguslik staatus ei muutu. Majandustegevused lepitakse
kokku ja need on aluseks edasisteks töödeks, v.a seaduses toodud
erijuhud.
9) See, kus ja kuidas avatud menetluse raames KOV alad
avalikustab, sõltub KOVist.
Kuna riigimetsa majandaja peab koostama nendele aladele
metsamajandamiskava, siis on alad leitavad ka nt RMK kodulehelt.
RMK metsatööde kaart , valides KAH alade kaardikihi.
55 Lisaks eeltoodule ei ole eelnõuga selgelt lahendatud järgmisi küsimusi: Selgitame esitatu punktide järjekorras.
1) Kuidas toimuks metsade majandamine neil aladel, kus KOV-d ei ole seaduse 1) Kui KOVil puudub huvi alade määramiseks ja majandamise
jõustumise hetkeks jõudnud MS § 43 lg 9 nimetatud metsi määrata või ei plaanigi tingimuste aruteluks, siis jätkub tavapärane metsamajandamine.
seda teha. Tagasiside tabelis on küll märgitud, et „kuni kohalikule kogukonnale Kui alad on juba määratud ja KOViga on metsamajandamiskava
oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK nendel aladel, kooskõlastatud, siis lähtutakse kokkulepetest.
mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes Kõik pooleli olevad juhtumid lahendatakse lõpuni.
enda koostatud juhendist“ – ent MS praegune tekst ega eelnõu sellist lahendust 2) Kõik kokkulepped jäävad kehtima uute kokkulepeteni.
selgesõnaliselt ette ei näe. 3) Ei, metsatööde kava kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega
2) Samuti jääb arusaamatuks, milline staatus saaks olema neil KAH aladel, mis ei hakka asendama senist RMK kaasamisprotsessi.
on juba RMK KAH alade kaardil avalikustatud, kuid mida KOVide Sest MSi § 43 lõiget 9, mis kohustab asustusüksuse lähedal asuva
üldplaneeringutes ei sisaldu. Kas need kaotavad oma staatuse ning senise metsa majandamisel kaasama riigimetsa majandaja
kaasamise kokkulepped muutuvad tühiseks? metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või
3) Kas metsatööde kava kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega hakkaks elanikud, ei muudeta.
asendama senist RMK kaasamisprotsessi?
56 EKO leiab, et kavandatav eelnõu ei suurenda, vaid halvendab kaasarääkimise Olemasolevaid metsa majandamisega seotud kaasamissätteid
võimalusi KAH alade metsade majandamise planeerimisel. Eelnõuga antaks eelnõuga ei muudeta. Riigimetsa majandajal on endiselt kohustus
RMK-le võimalus nö delegeerida kaasamisvastutus suures osas KOV-dele, ent ei kaasata metsamajandamise tööde planeerimisse kohalik kogukond
plaanita anda KOV-dele sisulist õigust raiepiirangute määramiseks, mistõttu või elanikud.
27
kaasamine võib jääda praegusest veelgi sisutumaks. Eelnõuga antaks KOV-dele Eelnõuga antaks võimalus alad määrata KOVidel.
üksnes õigus KAH alade piiride või asukohtade määratlemiseks, ent KeM ei Samuti antakse KOVile võimalus metsamajandamiskava
plaani sellega anda KOV-dele sisulist õigust neil aladel raiepiirangute kooskõlastamise käigus üle vaadata.
määramiseks. Seega oleks eelnõuga antav kaasarääkimisvõimalus üksnes
formaalne ja näilik.
KOV-dele KAH alade piiride määramise volituse andmisega ei lahendata seega JuM toob oma 2.12.2020 vastuskirjas välja, et:
baasilist probleemi, et sellistele metsadele ei ole praegu tagatud nende avalikkuse RMK kaasamismenetlus, mis on ette nähtud kõrgendatud avaliku
jaoks olulisi väärtusi järjepidevalt säilitav majandamisviis. See eeldab KAH huviga alade juhendis, ei riiva PSi §-st 14 tulenevat põhiõigust
metsade defineerimist metsaseaduses ning nende majandamiseks vastavate korraldusele ja menetlusele, kui RMK võimaldab selle raames
tingimuste seadmist. Kui seda ei tehta üldise regulatsiooniga, tuleks kohalike kogukondade ning elanike sisulise kaasamise
miinimumina anda selline võimalus KOV-le. metsaseaduse § 43 lg 9 tähenduses.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et RMK ei võimalda metsatööde planeerimisel Lisaks toob JuM välja, et:
sisulist kaasamist. Lähtudes JuM 2.12.2020 seisukohast võib seega järeldada, et teavituskoosoleku mõte on metsaseaduse § 43 lg-st 9 lähtudes anda
RMK kaasamismenetlus riivab PS §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja kohalikule kogukonnale ja elanikele võimalus esitada oma
menetlusele. arvamus ja seisukohad.
Kaasamine peab olema sisuline, mitte üksnes näiv. Üksnes näiv on
kaasamine näiteks siis, kui RMK on juba enne koosoleku
läbiviimist ja arvamuste ärakuulamist esitanud konkreetset ala
puudutava metsateatise.
57 Kõik eelloetletud lahendamata küsimused viitavad vajadusele koostada eelnõule Selgitame, et VTKd ei ole koostatud seetõttu, et Vabariigi
esmalt väljatöötamiskavatsus (VTK), mida antud eelnõu puhul ei peetud Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1
teadmata põhjusel vajalikuks. lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust või muud mõju.
Muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja
kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramist. Kohaliku
kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga
märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai kohalik kogukond teha
ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga
alade hulka RMK-le. Edaspidi toimub KAH alade määramist
puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse
vahel.
Metsa majandamise sätteid (MSi § 43 lõiget 9), mis kohustab
asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasata
riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse
kohaliku kogukonna või elanikud, ei muudeta.
58 MTÜ Ambla Metsaühistu Eelnõudes olevaid pealkirju ja §e puudutavad ettepanekud: Mittearvestatud.
MTÜ Halinga Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
Metsaomanike Selts 1) Muuta eelnõu pealkirja järgmiselt “Metsaseaduse muutmise ja Metsaseaduse suuremaid muudatusi hakatakse koondama pärast
Seltsing Sõrve planeerimisseaduse täiendamise seadus”.. „Metsanduse arengukava aastani 2030“ vastuvõtmist Riigikogus.
Metsaühing
28
MTÜ Eesti 2) Muuta eelnõu paragrahv 2. “Planeerimisseaduse täiendamine”
Kaugmetsaomanike Liit paragrahviks 3.
MTÜ Viljandimaa 3) Muuta eelnõu paragrahv 2 nime ja sõnastada see järgmiselt:
Metsaselts § 2. Metsaseaduse muutmine.
59 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 sõnastust ja Mittearvestatud.
sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
“1) füüsilisest isikust metsaomanike nõustamist ja koolitamist;”
60 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja Mittearvestatud.
sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
“3) füüsilisest isikust metsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste,
sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid
investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja
vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;”
61 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja Mittearvestatud.
sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
“4) füüsilisest isikust metsaomanike metsandusalast ühistegevust;”
62 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja Mittearvestatud.
sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
“5) meetmeid füüsilisest isikust metsaomaniku metsas metsaomanikust
sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende
leviku tõkestamiseks;”
63 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 sõnastust ja Mittearvestatud.
sõnastada see järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid.
“6) füüsilisest isikust metsaomanike metsa inventeerimist.”
64 Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõiget 2 sõnastust ja sõnastada see Mittearvestatud.
järgmiselt: Selle eelnõuga ei muudeta muid metsaseaduse sätteid..
“(2) Toetust võib saada füüsilisest isikust metsaomanik, metsaühistu või
konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema
metsaomandiga füüsilisest isikust metsaomanikku.”
65 Täiendused seletuskirja: Mittearvestatud.
1.Vabariigi Valitsus on algatanud Metsaseaduse ja planeerimisseaduse Kuna eelnõu eelnevaid ettepanekuid selle eelnõuga ei reguleerita,
täiendamise. Seetõttu on igati mõistlik ja ajakohane teha ühe menetlusega siis ei täiendata ka seletuskirja.
ka metsaseaduses väga olulised ning vajalikud muudatused.
Metsaseaduse muutmise ettepanekutega muudetakse siseriiklike
metsanduslike toetuste maksmine eesmärgipäraseks ja vajaduspõhiseks
ning edaspidi toetatakse siseriiklikult ainult füüsilisest isikust
metsaomanikke (talumetsaomanikke).
29
Iga Eesti seadus peab teenima põhiseadusega püstitatud riigi
põhieesmärke – aidata säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri
järjepidevust. Kuid metsaseaduse alusel juriidilisest isikust
metsaomanikele (firmadele) siseriiklike metsanduslike toetuste
maksmine ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist,
vaid sellega on hoopis põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele
vastu tegutsetud.
Eelnõu muutmise eesmärk
Eelnõukohase seaduse muutmise eesmärk on muuta siseriiklike
metsanduslike toetuste maksmist eesmärgipäraseks ja vajaduspõhiseks
ning tagada toetuste maksmise parem läbipaistvus.
Lisaks eelnevale on muutmise eesmärgiks luua õiguslikud alused, et ka
Metsaseadus saaks kaasa aidata Põhiseaduses püstitatud Eesti Vabariigi
põhieesmärkide - tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi
aegade – täitmisele ja saavutamisele.
Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri
järjepidevust - ei ole võimalik täita, kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse,
keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nendele loodud
elamisväärset elu- ja majanduskeskkonda.
Eelnõu muutmise sisu
Antud seadusemuudatused võimaldavad siseriiklikke metsanduslike
toetuste piiratud rahalisi vahendeid kasutada eesmärgipäraselt,
vajaduspõhiselt ja läbipaistvalt.
Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõud
muudetakse ning täiendatakse paragrahviga 2 Metsaseaduse muutmine
järgmiste muutmisettepanekutega:
“Metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktide 1,3,4,5 ja 6 ning lõike 2
sõnastust muudetakse ja läbivalt asendatakse mõiste “erametsaomanik”
mõistega “füüsilisest isikust metsaomanik”.”
30