dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele seoses reisikorraldusteenuste tellimise riigihangetega

Rahandusministeerium · 22. november 2022
Viit
12.2-1/9080-2
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Turismifirmade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-19080-2 22.11.2022 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Eesti Turismifirmade Liit Teie 12.11.2022 [email protected] Meie 22.11.2022 nr 12.2-1/9080-2 Vastus pöördumisele seoses reisikorraldusteenuste tellimise riigihangetega Austatud proua Hallik Täname Teid esitatud ettepanekute eest. On väga tervitatav, kui riigihangetel osalevad ettevõtjad tunnevad muret nende valdkonnas korraldatavate riigihangete kvaliteedi üle ning soovivad panustada teenuse kvaliteedi tõstmiseks ning parema konkurentsiolukorra saavutamiseks. Oma kirjas olete teinud mitmeid ettepanekuid nende tingimuste kohta, mida praegu reisiteenuste hankimisel kasutatakse ning esitanud seisukohad, miks need ei ole sobilikud. Kuivõrd riigihanke tingimused on väga suures osas hankija kujundada, siis leiame, et selliste tingimuste sobimatust ning ettepanekuid nende asemel sobilike tingimuste kasutamiseks võiks kajastada reisiteenuste hankimist käsitlevas juhises. Leiame, et kuivõrd probleeme tekitavad pigem hankijate seatavad kriteeriumid valdkondlikus mõttes ning kasutatavad hindamiskriteeriumid, peaks juhise sisulise poole koostama selles valdkonnas tegutsevad eksperdid. Oleme valmis juhise omalt poolt läbi vaatama, et tagada selle kooskõla riigihangete reeglite ning põhimõtetega. Valmis juhise saame avaldada ka meie kodulehel. Nõustume, et mittesiduva näidisreisi maksumus ei näita hankijale kogu pakkumuse majanduslikku soodsust. Samuti ei pea me põhjendatuks, et reisibüroole pannakse vastutus hankija enda poolt leitud teenuseosutaja eest, kes ei kuulu reisibüroo lepingupartnerite hulka. Mis aga puudutab Teie kirjas tehtud ettepanekuid minikonkursside korraldamiseks alates lihthanke piirmäärast ning 0 € ja negatiivse hinnaga pakkumuste esitamise keelamiseks, siis märgime järgmist. Riigihankeõigus on üleliiduliselt harmoneeritud valdkond, mis tähendab seda, et riigihangete reeglid on suures osas sätestatud riigihangete direktiivides, mis kuuluvad liikmesriikide poolt riigisisese õigusega üle võtmisele ning milles sisalduvate kohustuslike reeglite puhul liikmesriikidel valikuvõimalusi ei ole. Seega nende raamlepingute puhul, mille maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, ei ole liikmesriigil õigust sätestada, kuidas toimub raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine, vaid järgima peab direktiivides sätestatud reegleid. Kui raamleping on sõlmitud mitme pakkujaga ja selles ei ole kõiki selle alusel hankelepingute Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tingimusi sätestatud, ei ole hankelepingute sõlmimine võimalik muul moel, kui üksnes minikonkursi tulemusel (vt RHS § 30 lg 4). Seega ei ole nende raamlepingute puhul võimalik ei hankijal ega ka liikmesriigil ette näha, et minikonkursid korraldatakse alates mingist piirmäärast. Kombinatsioon minikonkursist, mida korraldatakse üksnes siis, kui hankelepingu eeldatav maksumus ületab mingit piirmäära ning hankelepingu sõlmimine raamlepingu enda tingimuste alusel, so ilma minikonkurssi korraldamata, on võimalik üksnes selliste raamlepingute puhul, kus kõik hankelepingute tingimused on raamlepingus endas juba sätestatud (vt RHS § 30 lg 6 p 2). Riigihangete seadus ega direktiiv 2014/24/EL sellise pakkumuse esitamist, mille hind on null, otsesõnu ei käsitle. Vastupidi, nii direktiiv kui ka RHS määratlevad hankelepingut kui rahaliste huvidega seotud lepingu. Samas ei ole pakkumuse esitamine, mille maksumus on null eurot, keelatud ei Eesti ega Euroopa Liidu riigihankeõiguses. Hankelepingu mõiste ja nn nullhinna pakkumise küsimust lahkas mõned aastad tagasi Euroopa Kohus, kes on kohtuasjas C-367/19 (p-d 25-28) märkinud, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud riigihankelepingu tunnus „rahaliste huvidega seotud“ viitab lepingule, millega iga pool kohustub vastutasu eest tegema soorituse (vt C-606/17, p 28). Lepingu vastastikuste kohustustega iseloom on seega riigihankelepingu oluline tunnus (vt C-51/15, p 43; C-796/18, p 40; C-328/19, p 47). Kõnealune vastutasu ei pea tingimata seisnema rahasumma maksmises, vaid soorituse eest võib tasuda ka muul viisil, näiteks hüvitatakse kokkulepitud teenuse osutamisel tekkinud kulud (vt C-159/11, p 29; C-386/11, p 31; C-606/17, p 29). Samas toob riigihankelepingu vastastikuste kohustustega iseloom kummagi lepingupoole jaoks tingimata endaga kaasa õiguslikult siduvad kohustused, mille täitmist peab olema võimalik kohtus nõuda (vt C-451/08, p 60–62). Seega ei kuulu leping, millega hankija ei ole õiguslikult kohustatud tegema ühtegi sooritust vastutasuks selle eest, mida tema lepingupartner on kohustunud tegema, direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses mõiste „rahaliste huvidega seotud leping“ kohaldamisalasse. Asjaolu, et selle lepingu sõlmimisel võib olla pakkuja jaoks majanduslik väärtus, kuna leping avab talle pääsu uuele turule või võimaldab tal saada soovitusi, on liiga juhuslik ning järelikult ei ole piisav, et kvalifitseerida see leping „rahaliste huvidega seotud lepinguks“. Euroopa Kohtu seisukohtadest lähtuvad ka siseriiklikud vaidluse lahendamise organid. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on otsuse nr 176-21/237392 punktis 15 märkinud, et Euroopa Kohtu selgituste järgi ei keela direktiiv 2014/24/EL, mille RHS üle võtab, põhimõtteliselt nullhinna pakkumist (otsus asjas C-367/19, p 36). Seega saab nullhinna pakkumise keeld konkreetses riigihankes tuleneda vaid hankija koostatud riigihanke alusdokumentidest või valdkondlikust eriseadusest. Veelgi enam, VAKO on samas punktis täiendavalt leidnud, et nullhinna pakkumise keeld on oluline erand üldisest põhimõttest, mille järgi on nullhinnaga pakkumus lubatud, ja kuna ühtlasi on tegu ettevõtjate põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piiranguga, siis peab selline keeld olema riigihanke alusdokumentides sätestatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, mitte tuletatav kaudselt tõlgendamise teel. Ka on põhjendamatu võtta aluseks eeldust, et kui nullhinna pakkumist pole eraldi ja otsesõnu lubatud, siis järelikult on see keelatud. Eeldus on vastupidine: Euroopa Liidu ega Eesti riigihankeõigus ei keela nullhinna pakkumist, mistõttu tuleb vastupidise eriklausli puudumisel riigihanke alusdokumentides või eriseaduses lähtuda sellest, et nullhinna pakkumine on lubatud. 2 Eeltoodust tulenevalt leiame, et nullhinnaga pakkumuste esitamise keelamine iseenesest ei ole võimatu, kuid seejuures ei tohi unustada Põhiseadusest tulenevate õiguste, täpsemini, ettevõtlusvabaduse piiramise aspekti. Põhiseadusest tulenevaid õiguseid saab piirata vaid seadusega, seega eeldusel, et nullhinna pakkumise keeld tuleneb mõnest valdkondlikust eriseadusest, võiks hankijal reisikorraldusteenuste puhul selline õigus olla. Küll aga ei tulene sellist keeldu käesoleval hetkel ühestki eriseadusest ning meie andmetel puudub ka kavatsus sellist regulatsiooni kehtestada. Teie kirjas esitatud teiste ettepanekute osas tuleb tõdeda, nagu eespool märkisime, et hankijal on riigihanke tingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum, mistõttu on meie hinnangul paslik hankijate praktikat suunata läbi valdkondliku juhise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak halduspoliitika asekantsler Evelin Karindi-Kask 6113501 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel