Häädemeeste Vallavalitsus
Teie 19.10.2022 nr 6-1/21-1
[email protected]
Meie 22.11.2022 nr 15-3/8361-2
Seisukoht Looderanna kinnistu
detailplaneeringu algatamise kohta
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 19.10.2022 kirjaga nr 6-1/21-1 Rahandusministeeriumile
taotluse seisukoha saamiseks Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta,
lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti
on küsitud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekuid detailplaneeringu
lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang, detailplaneeringu eskiisjoonis ning
Häädemeeste Vallavolikogu otsuse „Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu
algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ eelnõu.
Planeeringuala hõlmab hoonestamata Looderanna kinnistut (katastriüksuse katastritunnus
21303:005:0168, suurus 2,08 ha). Kinnistu ulatub mereni. Idaküljest piirneb planeeringuala riigi
omandis oleva Lemme telkimisala kinnistuga. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus
karavanide parkla (kuni 20 karavani parkimiseks), 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 40
m2 ) ja ühe sanitaarmaja (ehitusalune pind kuni 60 m2 ) rajamiseks.
Alal kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud 2018; edaspidi
osaüldplaneering). Vastavalt osaüldplaneeringu kaardile asub planeeringuala äri- ja
teenindusettevõtte maa-ala juhtotstarbega alal, rohelise võrgustiku koridoris ja Ikla-Kabli-Jaagupi
väärtuslikul maastikul. Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek ehituskeeluvööndi
vähendamiseks, mistõttu on tegemist osaüldplaneeringu põhilahendust muutva
detailplaneeringuga.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist:
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine
ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab
paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-
12-07).
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, selle seletuskirjas, lähteseisukohtades ja KSH
eelhinnangus puudub igasugune selgitus selle kohta, miks peab ehituskeeluvööndit vähendama.
Seega tuleb detailplaneeringu algatamise materjale täiendada ning lisada vastav selgitus.
2. Detailplaneeringu algatamise materjalides ei ole käsitletud üleujutuse ja kliimamuutuse teemat.
Teadaolevalt toimuvad tormid ja nendega kaasnevad üleujutused üha sagedamini ning võivad olla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
järjest tugevamad ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale
rajatud ehitised. Kuna planeeringuala asub osaliselt ehituskeeluvööndis, on vajalik nimetatud
teemasid käsitleda. Palume KSH eelhinnangut täiendada ning vajadusel seada lähteseisukohtades
vastavad tingimused.
3. Detailplaneeringu algatamise materjalides ei ole käsitletud kallasrajale avaliku juurdepääsu
teemat. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 10 on detailplaneeringu ülesanne avaliku
juurdepääsu tagamine kallasrajale. Kuna planeeringuala asub avalikult kasutataval rannaalal, siis
palume detailplaneeringu lähteseisukohti selles küsimuses täiendada ning seada detailplaneeringu
ülesandeks kallasrajale avaliku juurdepääsu määramine.
4. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2017) on Orajõe
piirkonna mereala määratud avalikult kasutavaks rannaalaks. Osaüldplaneeringu joonisel on
piirkonna rannaala samuti määratud avalikult kasutatavaks rannaalaks. Osaüldplaneeringu
seletuskirja peatükis 5.2 on sätestatud, et rannaalade planeerimise põhimõtteks on liivarandade
avalik kasutamine, mis tagatakse detailplaneeringutega (enne detailplaneeringu kehtestamist
seatakse servituudid ranna avalikuks kasutuseks). Seega palume täiendada lähteseisukohti
vajadusega määrata liivarand avalikuks kasutamiseks servituudi seadmise kaudu.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on kirjas, et vastavalt detailplaneeringu algatamise
avalduse juurde kuuluvale eskiisjoonisele soovitakse juurdepääsu avalikule teele üle Lemme
telkimisala kinnistu (riigiomand). Detailplaneeringu elluviimise eeldus on riigimaa valdaja
nõusolek juurdepääsutee rajamiseks. Juhime tähelepanu, et kuna detailplaneeringuga
kavandatakse karavanide parkla, siis on riigi maanteelt juurdepääsutee kavandamise osas
otstarbekas küsida sisendit Transpordiametilt ning seda juba lähteseisukohtade koostamiseks.
Vajadusel tuleb planeeringuala suurendada juurdepääsutee osas.
6. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on detailplaneeringu kooskõlastajateks määratud
Keskkonnaamet, Päästeamet ja Transpordiamet. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse osaliselt
majutusteenust pakkuvaid hooneid, siis on vajalik koostööd teha ka Terviseametiga.
7. KSH eelhinnangu ja lähteseisukohtade koostajaks on märgitud Häädemeeste Vallavalitsus.
Palume lisada ka ametnik, kes need dokumendid on koostanud.
8. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas
algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Küll aga tuleb
vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu
koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Natura mõjude
hindamise piisavuse osas saab pädeva seisukoha anda Keskkonnaamet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
2
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3