Pr Madle Lippus Teie 20.06.2022 nr 1-12/1253-1
Tallinna Linnakantselei Meie 22.11.2022 nr 15-3/5275-10
[email protected]
Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneering
Austatud proua abilinnapea
Tallinna Linnavalitsus esitas 20.06.2022 kirjaga nr 1-12/1253 – 1 Rahandusministeeriumile
Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) vastavalt
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja
kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve
teostamiseks ja heakskiidu saamiseks.
1. Asjaolud
Tallinna Linnavalitsus algatas 12.02.2014 korraldusega nr 199-k Ülemiste ühisterminali
detailplaneeringu 6,53 ha suurusel maa-alal. Detailplaneeringu menetlus peatus 2018. aastal
uue arhitektuurivõistluse läbiviimise tõttu. Detailplaneeringu koostamise jätkamiseks on
olnud vajalik suurendada planeeringuala võrreldes algatamise korraldusega ja planeeritud
maa-ala suurus on 11,47ha.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) jäeti algatamata
Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522.
Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Ülemiste raudteejaama piirkonnas, Peterburi
tee ja Ülemiste City ärilinnaku ning Ülemiste keskuse vahelisel alal.
Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel
moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste
reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks.
Detailplaneeringuga on kokku kavandatud 19 krunti. Detailplaneeringuga moodustatakse 3
ärimaa krunti, 8 transpordimaa krunti ja 4 äri- ja/või transpordimaa krunti ning 4 ajutist krunti,
mis nähakse hilisemalt liitmiseks kõrvalolevate kinnistutega. Lahendusega määratakse
ehitusõigus kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega raudteejaama hoone, kahe kuni
9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega äri- ja/või transpordihoone, ühe kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri-
ja/või transpordihoone, kahe kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või
transpordihoone ehituseks. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised
maakasutustingimused ning antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti,
Kaitseministeeriumi, Maa-ameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Terviseameti ja võrguvaldajatega.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2022 korraldusega nr 355.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.05.2022 – 19.05.2022. Vastavad
teated ilmusid ajalehtedes Pealinn ja Eesti Päevaleht ning Tallinna linna veebilehel.
Puudutatud isikuid teavitati eraldi kirjaga. Avaliku väljapaneku kestel laekus 7 vastuväidet
detailplaneeringu lahenduse kohta. Kohalik omavalitsus vastas esitatud vastuväidetele ning
korraldas 14.06.2022 avaliku arutelu. Arutelu kestel esitas suulisi arvamusi ka KÜ Peterburi
tee 4 esindaja.
Detailplaneeringu avaliku arutelu järgselt jäid lahendamata KÜ Peterburi tee 4, AS Pro
Kapitali, Raul Vibo, Ülemiste Center OÜ, Terviseameti, Galigo OÜ esindaja Advokaadibüroo
Wallnessi, Mainor Ülemiste AS’i ja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitatud
vastuväited. Lisaks esitas MTÜ ARB pöördumise planeeringu lahenduse osas
Rahandusministeeriumile 06.07.2022 kirjaga. Rahandusministeerium käsitleb MTÜ ARB
esitatud pöördumist vastuväitena detailplaneeringule.
PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja1 pädevuses avalikul
väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid
vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on
vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et
planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Ühtlasi kuulub järelevalve teostaja
pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeeriumi vaidlevad
osapooled 11.07.2022 toimunud seisukohtade ärakuulamisele, kus osalesid lisaks
Rahandusministeeriumi esindajatele Mari Heinsoo ja Õnnela Urb Tallinna Linnaplaneerimise
Ametist, Andres Urm Tallinna Transpordiametist, Inge Lumiste Tallinna Linnavalitsusest,
Andres Lindemann ja Pärja Bärg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Inga
Hanssaar AS’st K-Projekt, Rail Baltic Estonia OÜ esindaja Ainar Viires, Maa-ameti esindaja
Heli Just, Tervisameti esindaja Natalja Šubina ning vastuväidete esitajad AS Pro Kapital Eesti
esindajad Ervin Nurmela ja Andrus Laurits ja Raul Vibo, AS Mainor Ülemiste esindajad
Andrus Kaldalu ja Eerik Entsik, Galigo OÜ ja Topimex OÜ juhatuse liige Igor Lopatjuk,
Galigo OÜ esindaja Angela Kase, KÜ Peterburi tee 4 esindaja Darja Bass ning MTÜ ARB
esindajad Priit Humal ja Indrek Grusdam.
Ülemiste Center OÜ ja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esindajad 11.07.2022 toimunud
ärakuulamisel ei osalenud. Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ teavitas
Rahandusministeeriumit 11.07.2022 kirjaga, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning
ei loobu oma vastuväidetest.
Ärakuulamisel arutati planeeritava ala ja lähipiirkonna müra probleeme, detailplaneeringu
vastavust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule, detailplaneeringule keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise õiguspärasust, planeeritavate
jaamateede arvu väljaselgitamise vajadust, kinnisasjade võõrandamisega seotud asjaolusid,
1
Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
kohaselt jätkab alates 01.01.2018 järelevalvet üldplaneeringute üle valdkonna eest vastutav minister.
2
ehitustegevuse mõju piirkonna olemasolevate hoonete konstruktsioonidele ning planeeritavat
liikluskorraldust. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku järgnevas:
1. Kohalik omavalitsus lisab detailplaneeringu materjalide hulka Ülemiste ühisterminali
täiendatud müra ja vibratsiooni hinnangu (koostaja Akukon Eesti OÜ), detailplaneeringu
seletuskirja täiendatakse müra vähendamise meetmete osas (sh trammiliikluse sujuvamaks
muutmise võimalikkus, et tramm ei peaks peatusest väljudes jääma punase fooritule taha
seisma ning seejuures korterelamute akende all kiirendama). Lisaks märgitakse seletuskirja
mürarohkete ehitustööde teostamiseks lubatud kellaaeg. Korrigeeritud detailplaneering
esitatakse kooskõlastamiseks Terviseametile ning tutvumiseks puudutatud isikutele.
2. Kohalik omavalitsus selgitab KSH mittealgatamise õiguspärasust. Sealhulgas täiendatakse
detailplaneeringut kavandatavate jaamateede arvu osas, kuivõrd jaamateede arvu teadmine on
vajalik hindamaks, kas detailplaneeringuga kavandatu on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 kohane olulise keskkonnamõjuga tegevus.
3. Kohalik omavalitsus annab põhjendatud seisukoha ning tõlgenduse, kuidas detailplaneering
vastab Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule.
Rahandusministeerium palus 22.07.2022 kirjaga nr 15-3/5275-5 kohalikul omavalitsusel
arvestada ärakuulamisel kokkulepitut, märkides, et detailplaneeringu materjalide täiendamine
ja selgituste andmine vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel
kokkulepitule on eelduseks planeeringu järelevalve menetluse jätkamiseks, esitatud
vastuväidetele seisukoha andmiseks ning detailplaneeringule heakskiidu andmise
võimalikkuse otsustamiseks planeerimisseaduses sätestatud korras.
Kuna vastuväite esitaja Ülemiste Center OÜ esindaja ei saanud 11.07.2022 toimunud
ärakuulamisel osaleda, korraldas Rahandusministeerium 02.08.2022 täiendava nõupidamise
Ülemiste Center OÜ ja kohaliku omavalituse seisukohtade ärakuulamiseks. Ärakuulamise
tulemusena kokkuleppele Ülemiste Center OÜ vastuväidete osas ei jõutud.
Tallinna Linnavalitsus esitas 14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 - 5 vastavalt 11.07.2022
toimunud ärakuulamisel kokkulepitule ning Rahandusministeeriumi 22.07.2022 kirjaga nr 15-
3/5275-5 esitatud märkustele korrigeeritud planeeringumaterjalid ning täiendavad selgitused
detailplaneeringu KSH algatamata jätmise õiguspärasuse osas ja detailplaneeringu
vastavusele üldplaneeringule. KSH algatamata jätmise õiguspärasust, planeeringuala
jaamateede arvu ja detailplaneeringu vastavust üldplaneeringule käsitletakse laiemalt
käesoleva kirja teises peatükis.
Detailplaneeringu materjale hulka on lisatud täiendatud müra ja vibratsiooni hinnang, selle
seletuskirja on täiendatud müra ja vibratsiooni vähendamise meetmete osas (sh trammide
peatusest väljumise detailides), ehitustööde teostamiseks on määratud lubatud ajavahemik.
Lisaks on detailplaneeringus täpsustatud krundi pos 10 liiklusvooge, vähendatud on
liiklussagedust ning kehtestatud on piirang raskeliikluse, s.h bussiliikluse kavandamisele
krundil pos 10. Korrigeeritud detailplaneering esitati kooskõlastamiseks Terviseametile ja
Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 05.08.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/3933-8.
Lisaks palus Tallinna Linnavalitsus 14.09.2022 kirjas nr 1-12/1253 - 5 puudutatud isikutel
hiljemalt 28.09.2022 anda Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Rahandusministeeriumile
oma kirjalik seisukoht, kas soovitakse esitatud vastuväidete juurde jääda või loobutakse
esitatud vastuväidetest. MTÜ ARB esindaja advokaadibüroo Wallness andis 27.09.2022
kirjas teada, et jääb esitatud vastuväite juurde, et vajalik on läbi viia keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Ülemiste Center OÜ esindaja tegi 28.09.2022 kirjas ettepaneku
sätestada detailplaneeringusse tingimus, et krundi pos 7 planeeritava maapinna kõrgus ja
astmestiku lahendus täpsustub ehitusprojektis.
3
Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus Ülemiste Center OÜ esitatud ettepanekuga ning
esitas 03.11.2022 kirjaga nr 3-2/3644 – 43 täiendatud detailplaneeringu seletuskirja.
Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.1.1 lisati: „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu
elluviimisel lahendada Ülemiste terminali lõunaväljaku ehitusprojekti koostamise käigus
Euroopa väljaku ja seda piirnevate olemasolevate ja kavandatud hoonete maapinna erinevad
kõrgused koostöös vastavate piirinaabritega sellisel viisil, mis tagab sidusa ja
kasutajasõbraliku linnaruumi ning, et Euroopa väljak moodustaks ühtse terviku.“ Ülemiste
Center OÜ esindaja nõustus e-kirjas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kohaliku
omavalitsuse täiendusettepanekuga ning palus lugeda Ülemiste Center OÜ ettepaneku
täidetuks.
Kuna vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas
kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul
kirjalikult esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS
v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha.
2. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja kohaliku
omavalitsuse seisukohtade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht
Arvestades asjaolu, et mitmete isikute ning ka ühe ja sama isiku poolt esitatud ettepanekud ja
vastuväited suurelt jaolt kattusid, antakse kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2
nende osas ühine seisukoht.
1. Sikupilli Majaka asumi MTÜ, AS Pro Kapital Eesti, KÜ Peterburi tee 4 esindajad märkisid,
et detailplaneering ei käsitle piisavalt kavandatava taristuga kaasnevat müraprobleemi ja
detailplaneeringul puudub Terviseameti kooskõlastus ning mürauuring, koos vajalike
andmetega. Vastuväite esitajad tõid välja, et piirkonna müra tase ületab õigusaktidega
sätestatud norme ja detailplaneering ei käsitle mõjusid inimese tervisele ning pakutud müra
leevendusmeetmed on kavandanud planeerija mitte müra spetsialistid.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringule on lisatud mürauuring koos erinevate
andmetega (lisa nr 5.5), tehtud ettepanekud on väljatöötatud mürauuringute spetsialistide
poolt ning kajastatud on meetmeid (seletuskiri punkt 6.2.1 pealkirja
„müraleevendusmeetmed“) planeeritavast tegevusest tulenevate mõjude vähendamiseks, kuid
mitte Peterburi teelt ulatuvate mõjude vähendamiseks. Käesoleva planeeringuga ettenähtud
trammiliini kavandamisega tõuseb müratase ligikaudu 1 dB võrra olemasolevatel Peterburi
tee 4 ja 6 elamutel, mille vähendamiseks on planeeringus ette nähtud kavandatava trammitee
kõrvale müratõkkeseina omadustega haljastatud tugimüür (detailne lahendus on reisiterminali
põhiprojekti ülesanne), samuti on nähtud ette raudtee äärde 2 meetri kõrgune
mürakaitseekraan. Kuna müratasemed on tulenevalt Peterburi tee liiklusest olemasolevatel
hoonetel ületatud, mitte käesolevast planeeringust tingituna, siis Peterburi tee 4 ja 6
eluhoonete teepoolsetele fassaadidele ulatuvate müraleevendusmeetmetega tegeletakse nii
Peterburi tee ehitusprojekti kui ka Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra strateegilise
mürakaardi ja tegevuskava koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud
koostööd Terviseametiga ja koostööd jätkatakse.
Rahandusministeerium märgib, et peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist on
planeeringu materjalide hulka lisatud täiendatud müra ja vibratsiooni hinnang.
Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud müra ja vibratsiooni vähendamise meetmete osas
(sh trammide peatusest väljumise detailides), ehitustööde teostamiseks on määratud lubatud
ajavahemik. Lisaks on detailplaneeringus täpsustatud planeeritava krundi pos 10 liiklusvooge,
vähendatud on liiklussagedust ning kehtestatud on piirang raskeliikluse, s.h bussiliikluse
kavandamisele krundil pos 10.
4
Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 - 5 esitatud materjalidele on lisatud
täiendatud mürahinnang (Akukon Eesti OÜ, töö nr 210532-3-B, 21.07.2022). Mürakaardid on
koostatud liiklusmüra kohta (auto-, trammi-, rongiliiklus) nii olemasolevas kui perspektiivses
2030.a olukorras:
Mürakaartidelt A1 ja A2 selgub, et olemasolevas olukorras ulatuvad liiklusmüra
tasemed müratundlike hoonetega aladeni päeval kuni 68 dB (teepoolsel küljel kuni 71
dB), öösel kuni 60 dB (teepoolsel küljel kuni 62 dB).
Mürakaartidelt D1 ja D2 selgub, et perspektiivses olukorras ulatuvad liiklusmüra
tasemed müratundlike hoonetega aladel päeval kuni 68 dB (teepoolsel küljel kuni 71
dB), öösel kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 62 dB).
Täiendatud mürauuringust selgub, et perspektiivses olukorras (kus on vähendatud
liiklussagedust ja kehtestatud piirang raskeliikluse osas, pikendatud ekraani Peterburi mnt
poole ning terminali alale planeeritud teedel on arvestatud piirkiirusega 30 km/h,) jääb
müratase müratundlike hoonetega aladel olemasoleva olukorraga võrreldes sõltuvalt
arvutuspunktist samale tasemele või isegi väheneb. Normtasemete ületus on Peterburi tee 4
hoone juures, mis on mõjutatud eelkõige tiheda liiklusega Peterburi mnt liiklusest. Peterburi
tee 6 hoone juures vastavad perspektiivses olukorras müratasemed normtasemetele.
Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 05.08.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/3933-8
tingimustega. Terviseameti esitatud tingimustega on detailplaneeringus arvestatud.
Kokkuvõtvalt leidis Terviseamet, et detailplaneeringu realiseerumine ei põhjusta mürataseme
kasvu, kui rakendatakse ettenähtud müraleevendavaid meetmeid.
Kuivõrd Terviseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab järelevalve teostaja
lugeda detailplaneeringu vastavaks vastavate tervisekaitse (sh müratasemete) nõuetele.
2. Sikupilli Majaka asumi MTÜ märkis, et Ukraina sõja foonil ei soovita piirkonda terminali
kavandamist, kuna seda nähakse pommitamise sihtmärgina ning suurendab riski piirkonna
elanikele. Lisaks leiti, et detailplaneeringus tuleb ette näha nõuetele vastavad
pommivarjendid, kuhu vajadusel piirkonna elanikud saaksid varjuda.
Kohalik omavalitsus selgitas, et kaaluti esitatud ettepanekut kavandada terminalihoonesse
pommivarjendid, kuid leiti, et see on ebaotstarbekas, sest inimesi ei ole mõistlik evakueerida
alale, mis võivad saada rünnaku sihtmärgiks. Ettepanekud kavandada piirkonda
pommivarjendid tuleb esitada Kaitseministeeriumile, kuid käesoleva detailplaneeringu
menetlemise raames esitatud ettepanekut ei saa arvestada.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud
Kaitseministeeriumiga (11.11.2021 kooskõlastuskiri nr 12-1/21/3950) ja Politsei- ja
Piirivalveametiga (25.11.2021 kooskõlastus nr 1.11-11/360-2). Nimetatud asutuste ülesanne
on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest
kaitsta. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne avaliku korra tagamine.
Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ei ole pidanud vajalikuks
pommivarjendite rajamist Ülemiste ühisterminali alale.
Detailplaneeringu kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu
ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile
on kinnitanud valitsusasutus. Kui asjaomased riigiametid on detailplaneeringu
kooskõlastanud, siis saab järelevalve teostaja lugeda detailplaneeringu vastavaks vastavate
valdkondade nõuetele.
5
3. Galigo OÜ esindaja vandeadvokaat Angela Kase märkis, et OÜ Galigo ei ole nõus Suur-
Sõjamäe tn 8b ärihoone lammutamise ja sundvõõrandamisega ning on sellekohaseid
seisukohti ka varasemalt esitanud, kuid kohalik omavalitsus ei ole neid arvestanud ja
arvestamata jätmist sisuliselt põhjendanud. Vastuväite esitaja leidis, et omaniku subjektiivseid
õigusi on rikutud ning ei ole pakutud mitte ühtegi alternatiivset lahendust, et omaniku õiguste
rikkumise ulatust leevendada. Sõjamäe tn 8b omanik nõuab, et tal säiliks võimalus kinnistut
sihipäraselt kasutada ja juhtis tähelepanu, et pooles kinnistu ulatuses saaks ta omal kinnistul
ehitusõigust rakendada. Samuti ei näe takistusi kinnistu maa-aluse osa kasutamises kogu
kinnistu ulatuses ning nõuab ettepanekutega arvestamist tuues välja, et varasemalt esitatud
ettepanekuid ei ole kaalutud.
Kohalik omavalitsus selgitas, et Euroopa väljaku maa-ala suurus ega asukoht Ülemiste
ühisterminali detailplaneeringus ei kuulu ümbervaatamisele ning väljaku kohale ega maa-
alustesse mahtudesse ei ole ette nähtud äritegevust. Rail Balticu reisiterminali ja Tallinna
Lennujaama ühendava väljaku maa-alast ei ole detailplaneeringu alas ette nähtud äralõikeid,
üleehitust, varikatuseid ega muud sarnast.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.04.2021 kirjaga nr 3-2/20/3644 - 33 selgitati detailselt,
et detailplaneeringu lahendusega on antud Rail Balticu reisiterminali väljakute lahendus, mis
on seotud ala lennuväljaga ühendava avaliku ruumi, Euroopa väljakuga, ning on määratud
Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaanis (2019). Väljakul on kavandatud selged, ühtlased
servad. Mõlemad terminaliväljakud on olulised ning mõlema väljaku kaudu toimub
juurdepääs nii reisiterminalile kui ka kergliiklejate tunnelile. Väljak ei ole vaid
eskiislahenduses näidatud suur ala, vaid liigendatud eri tasapindadel ala, kus on nii haljastust
kui ka väikevorme. Väljaku telje nihutamine ja väljaku äärde väikesemahuliste hoonete
säilitamine ega kavandamine (sh Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistule) ei ole linnaehituslikult sobiv.
Väljaku äärne hoonestus peab pakkuma sobivat tausta terminalihoonele, samas olema
väärikas ja esinduslik. Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistul asuv autohoolduse hoone ega ka muu
väikesemahuline hoone ei ole piirkonda sobiv. Ühtlasi juhtis kohalik omavalitsus tähelepanu,
et Suur-Sõjamäe tn 8b hoonega kokku ehitatud Keevise tn 4a kinnistul paiknev hoone on ette
nähtud lammutada nii Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 korraldusega nr 1140-k kehtestatud
Keevise tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kui ka eskiisprojektis, mis oli lisatud
09.09.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotlusele.
Väide, et omaniku subjektiivseid õigusi on rikutud ning ei ole pakutud mitte ühtegi
alternatiivset lahendust, et omaniku õiguste rikkumise ulatust leevendada, ei pea paika. Maa-
amet proovib kinnistu omanikuga avalikes huvides omandamise menetluse käigus leida
parimat lahendust kinnistu võõrandamiseks. Lisaks juhiti tähelepanu, et Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti pädevus on linnaruumiliste eesmärkide koordineerimine ning
kinnisasja võõrandamise ja hinnastamise küsimused ei kuulu ameti valdkonda ning need tuleb
lahendada koostöös Maa-ametiga.
Rahandusministeerium märgib, et tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee,
kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
Kavandatav Ülemiste reisiterminal on osa Rail Baltica projektist, mis ette nähtu on Harju
maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Kohalik
omavalitsus on selgitanud, et Sõjamäe tn 8b kinnistu omandamine on vältimatult vajalik
parima lahenduse saamiseks linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike
juurdepääsude ning Eesti Vabariigi esindusterminali ehitamiseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud
detailplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes
6
1 seatud kaalutlemise kohustust. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille
kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas
riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti
väljendavate strateegiliste dokumentidega (PlanS § 10 lõige 3).
4. Galigo OÜ esindaja vandeadvokaat Angela Kase märkis, et planeeringu menetluses on
tehtud oluline menetlusviga, sest arhitektuurivõistlus korraldati enne planeeringu
kehtestamist, sest esmalt tuleb teha avalikkusega koostööd parima lahenduse ja hoonestuse
võimaluste leidmiseks ning viitas PlanS § 126 lõige 1 punktile 18, mis ütleb, et
„detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: arhitektuurivõistluse nõudega alade
või juhtude määramine.“ Tallinna Linnavalitsus ei ole sisuliselt hinnanud ja kinnitanud, kas
planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele. Kuna võistlustöö
lahendus on paigas, ei toimu mingit ruumilise planeerimise kaalumist, ei arvesta
tasakaalustatult kõigi osapoolte huve, sõltumata esitatud vastuväidetest ja on seetõttu
vastuolus seadusega. Vastuväite esitaja lisas, et detailplaneeringu menetlusvigade tõttu võib
kohus detailplaneeringu kehtetuks tunnistada.
Kohalik omavalitsus selgitas, et käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on maa-ala
lahendamiseks ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamine, st et käesoleva
detailplaneeringu koostamise käigus määratigi need arhitektuurivõistluse nõudega alad, nii
nagu PlanS § 126 lõige 1 punkt 18 ütleb. Need võistlustingimused koostati tulenevalt
Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu ja Tallinna linna strateegiliste arengu dokumentides,
s.h Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaan, sõnastatud nõuetest. Samuti on tehtud
koostööd piirkonna maaomanikega lahenduse väljatöötamisel ja ka arhitektuurivõistluse
tööde hindamisel.
Tallinna Linnavalitsus hindab iga menetluse käigus, kas planeering vastab õigusaktidele ja
linna ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu menetluse käigus on kaalutud
erinevaid linnaruumi rikastamise lahendusi, on korraldatud detailplaneeringu algatamise
järgselt avalikke väljapanekuid ja arutelusid, piirkonna parima lahenduse leidmiseks,
planeeringulahenduse täiendamiseks on saanud esitada arvamusi ja ettepanekuid, mida alati
kaalutakse ning hinnatakse nende vastavust erinevatele linnaruumi arengu dokumentidele.
OÜ Galigo ettepanekuid on kaalutud ja nendest keeldumisi on ka põhjendatud. See maa-ala
on planeeritud Euroopa väljakuks Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaanis ja nii on see
käesolevas planeeringus ettenähtud maastikuarhitektuurselt linnaruumi rikastama. Kinnistu
maa-alusesse ossa on kavandatud Ülemiste ühisterminali teenindamiseks vajalik maa-alune
ehitusõigus rajatava pakitunneli jms ühenduste loomiseks ning hoonestusalast väljapoole on
reserveeritud maa-ala haljastuse kasvuruumi tagamiseks, s.t et ka Suur-Sõjamäe tn 8b
kinnistule ei ole võimalik kavandada maa-alust ehitusõigust või säilitada maapealset
ehitusõigust kinnistu nurgas.
Rahandusministeerium selgitab, et kehtiv PlanS § 8 sätestab elukeskkonna parendamise
põhimõtte, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Hea
võimalus planeerimispõhimõtete juurutamiseks on väärtusliku ja läbimõeldud elukeskkonna
arengu tagamiseks viia linnaruumiliselt olulistes või keerukates kohtades detailplaneeringu
7
lahenduse välja töötamisele eelnevalt läbi arhitektuurikonkurss2. Selle korraldamise mõte on
linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste piisavalt põhjalik läbikaalumine ning
uuenduslike ja värskete ideede kasutamine kvaliteetse ruumi loomisel.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei välista arhitektuurivõistluse korraldamine planeeringu
algusfaasis koostööd avalikkusega ning vajadusel vastavalt esitatud arvamustele
planeeringulahendust ka korrigeerida. Planeeringuvõistluste korraldamise sisuline eesmärk on
siiski suunata otsustajaid linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste piisavalt
põhjalikule läbikaalumisele ning panustada kvaliteetse ruumi loomisesse uuenduslike ja
värskete ideedega.
Järelevalve teostaja lisab, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 25 kohaselt on üldplaneeringu
ülesandeks alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu
koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Lasnamäe tööstusalade
üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.3 „Arhitektuurivõistluse kohustusega alad“ kohaselt on
arhitektuurivõistluste eesmärk tagada tänapäeva arhitektuuri kõrge tase ja leida parim
linnaehituslik lahendus. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõude esitamise üle otsustab
Tallinna Linnaplaneerimise Amet linna peaarhitekti ettepanekul. Lasnamäe tööstusaladel
kaalutakse arhitektuurivõistluse korraldamist järgmistel aladel, mis on linnaruumiliselt olulise
tähtsusega: Rail Balticu terminali ala, uued lennujaama reisijatehooned ja Väo karjääri ala.
Antud detailplaneeringule arhitektuurivõistluse korraldamine vastab üldplaneeringus toodud
tingimusele.
PlanS § 126 lõige 1 punkti 18 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks arhitektuurivõistluse
nõudega alade või juhtude määramine. Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 3.1 „Planeeritud maa-ala krundijaotus“ on toodud, et planeeritud kruntide pos 2, pos
12, pos 13, pos 14 ja pos 15 hoonestamiseks on vajalik korraldada arhitektuurikonkurss.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole planeeringu koostamisel rikutud seaduses sätestatud
arhitektuurikonkursi korraldamise nõudeid.
5. AS Pro Kapital Eesti esindaja leidis, et Maa-ameti hinnapakkumine temale kuuluva
maaüksuse omandamiseks ei ole sobiv ega õiglane, mistõttu on AS Pro Kapital Eesti hinnanud
detailplaneeringu lahendusi ning leiab, et detailplaneering on vastuolus nii ala osas kehtiva
üldplaneeringuga, õigusaktidega kui rikub ka isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastuväite
esitaja märkis, et detailplaneeringu lahendus on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga
(edaspidi ka üldplaneering) vastuolus ning seda tuleks menetleda üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, sest hoonestustihedus planeeringuala kruntidel peaks olema 2,5, kuid
krundi pos 1 (terminali ankurkrunt) hoonestustihedus on 5,91, krunt pos 2 (ärihoone)
hoonestustihedus on 3,55 ja krunt pos 3 (terminalihoone ankurkrunt) hoonestustihedus 3,02.
Lisaks näeb üldplaneering trammiliini asukohta Peterburi tee 4 ja 6 eluhoonetest eemale ning
üldplaneering ei ole ette näinud ida-läänesuunalise tänava rajamist krundile pos 11 ja on
järelikult vastuolus PlanS § 75 lõike 1 punktis 1 sätestatuga.
Vastuväite esitaja lisas, et ei ole huvitatud kruntide pos 17 ja 18 liitmisest kinnistuga ja palus
vastava lahenduse eemaldada, sest see võib tekitada tulevikus probleeme kinnistu
ümberkruntimisel. Lisaks ei vasta lahendus planeeringu algatamise korralduse
lähteseisukohtade punktile 3.1, mis näeb ette „moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja
Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt
esindusliku linnaväljaku kavandamiseks,“ sest Peterburi tee 2 kinnistust linnaväljakut ei
moodustata.
2 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED - Planeerimine.ee
8
Vastuväite esitaja leidis, et lahendust ei saa vastuvõetud kujul kehtestada ning tegi ettepaneku,
et planeeringusse viidaks sisse järgmised muudatused: tiheduseks planeerida maksimaalselt
2,5; mitte kavandada linnaväljakut Ülemiste tee 5 osadest ning näha sellele ette ärihoone
ehitusõigus, kus hoone kõrgus on kuni 34 m (abs. kõrgus 75 m), hoonete arvuks krundil
kavandada 2, täisehitus kavandada 57%, brutopindalaga 12 485 m2, krundi pindalaks näha
ette 4 994m2; avalik ruum lahendada Ülemiste tee T5 hoone kõrvalt
Kohalik omavalitsus märkis, et käesolev detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning
vastab selles sõnastatud eesmärkidele, kus on selgelt välja toodud, et tihedust võib
planeeritava ala sees ümber jaotuda, mis tähendab, et planeeritava ala mõnel krundil võib olla
üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala tihedus ei
tohi ületada üldplaneeringus ette antud tihedust, mis on käesoleva lahendusega tagatud,
hoonestatavate kruntide keskmine hoonestustihedus (krundid pos-d 1, 2, 3, 6, 7, 12, 13, 14,
15) on 1,0.
Trammitee ümbertõstmine planeeringualal on kooskõlas üldplaneeringu kaardil näidatud
trammiliini asukohaga. Üldplaneering on oma liigilt üldistav planeering ning
detailplaneeringute lahendustega täpsustatakse neid põhimõtteid, mis üldplaneering on ette
näinud. Linnaruumi terviklahendus töötatakse välja hilisemalt rohkemate andmete põhjal ja
keskkonnas, mis on pidevas muutumises. See tähendab, et üldplaneeringu kaardil tähistatud
trammiliini asukoht on põhimõtteline ning detailplaneeringuga täpsustatakse selle asukohta
ehk seda, kas see asub meetrid ühele või teisele poole jääbki otsustada koostatavates
detailplaneeringutes ja hilisemalt ehitusprojektides.
Ida-läänesuunalise tänava rajamine krundile Pos 11 ja tehtud järeldus, et see on vastuolus
PlanS § 75 lõike 1 punktis 1 sätestatuga, ei pea paika. Detailplaneeringu eesmärk on küll
eelkõige üldplaneeringu elluviimine, kuid selle eesmärk on ka planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Samuti on PlanS § 126 lõike 1 järgi detailplaneeringuga
lahendatavateks küsimusteks planeeringuala kruntideks jaotamine ning liikluskorralduste
põhimõtete määramine, see tähendab, et üldplaneeringus on näidatud tähtsamate ning
suuremate teede võrgustikud, detailplaneeringutega täpsustatakse planeeringuala sisemine
jaotus ning lahendatakse alale ja ka loodavatele kruntidele vajalikud juurdepääsud.
Detailplaneeringut täiendati kruntide pos 17 ja 18 liitmise osas ning see sõnastati ümber
selliselt, et krunte pos 17 ja 18 on võimalik liita soovi korral Ülemiste tee 5 kinnistu või
tänavamaa krundiga.
Kohalik omavalitsus lisas, et detailplaneeringu lahendus vastab algatamise korralduse
lähteseisukoha punktile 3.1, mis näeb ette „moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja
Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt
esindusliku linnaväljaku kavandamiseks,“ ka Peterburi tee 2 kinnistu osas – kinnistust
moodustatakse krunt linnaväljakule juurdepääsuks ja ka aja veetmiseks koos haljasalaga (s.t
tegemist on väljakuga), täpsemalt planeeringu põhijoonis krunt pos 8. See ala mõjub, lisaks
juurdepääsu tagamisele, ruumi avardavalt ja on sujuv üleminek Eesti Vabariigi
esindusväljakule minekuks. Samuti tõi kohalik omavalitsus välja, et detailplaneeringu
algatamisel oli alal maakorraldus teistsugune, vt täpsemalt detailplaneeringute algatamise
eskiislahendusettepanek Tallinna planeeringute registris.
Eelpooltoodut arvesse võttes ei muudetud planeeringu lahendust ja Ülemiste tee T5 kinnistule
kavandatud linnaväljaku asemele ei nähtud ette ärihoone ehitusõiguse planeerimist. Viimane
esitatud ettepanek on kohaliku omavalitsuse hinnangul vastuolus detailplaneeringu algatamise
korralduse ning detailplaneeringu koostamise käigus korraldatud arhitektuurivõistlusega,
millega on otsitud parimat lahendust linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike
juurdepääsude ning Eesti Vabariigi esindusterminali ehitamiseks. Seejuures tõi kohalik
9
omavalitsus välja, et AS Pro Kapital Eesti on olnud piirkonna lahenduse väljatöötamise
algstaadiumites tööprotsessidesse kaasatud nii arhitektuurivõistluse tingimuste
väljatöötamisel, kui hilisemalt arhitektuurivõistluse žüriis, mille käigus viidi kogu endise
Ülemiste tee 5 kinnistu kehtiva detailplaneeringu järgne ehitusõigus kinnistu jagamise käigus
tekkinud Ülemiste tee 5 kinnistule maksimaalses mahus.
Rahandusministeerium märgib, et kohalik omavalitsus andis täiendava tõlgenduse 14.09.2022
kirjas nr 1-12/1253 – 5 detailplaneeringu vastavusele üldplaneeringule. Kohalik omavalitsus
selgitas, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi on „hoonestustihedus hoonete
maapealsete korruste suletud brutopinna suhe kinnistu või planeeritava ala pindalasse.
Hoonestustiheduse arvutamisel võetakse aluseks planeeritaval alal paikneva(te) algse(te)
kinnistu(te) suurus. Sellest tulenevalt võib tihedus planeeritava ala sees ümber jaotuda. See
tähendab, et planeeritava ala mõnel krundil võib olla üldplaneeringus ette antust suurem
hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette
antud tihedust. Tiheduse ümberjaotamist saab rakendada suuremate alade planeerimisel.“
Eristada tuleb kahte tähendust, üks on sõna „kinnistu“ ning teine on sõna „krunt.“ Kinnistu on
kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) ning krunt on
detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratakse. See tähendab seda, et
kinnistu, millele liideti või millest lahutati osi, võib „planeeritava ala mõnel krundil olla
üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala (s.o kõikide
planeeringuala kinnistute suurus kokku) tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette antud
tihedust,“ siis tiheduse arvutamisel võib lähtuda kogu planeeritava ala pindalast (kinnistute
algseid suurusi). Moodustatavatele kruntidele antud maapealse suletud brutopinna ja
kinnistute algsuuruste jagatis annabki vajaliku hoonestustiheduse. Käesoleva
detailplaneeringu puhul on see ainuüksi hoonestatavatel kruntidel (krundid pos 1, 2, 3, 6, 7,
12, 13, 14, 15) 1,0. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu tiheduse mõistmise ja arvutamise
käik on üldplaneeringu peatüki alguses lahti kirjutatud ja see kehtib kogu Peterburi tee ja
raudtee vahelise ala kohta, s.t ka tõmbekeskusele rakenduvad tiheduse arvutamisel peatüki
alguses täpsustatud võimalus jaotada see kogu planeeritava ala kruntide vahel ära ja nii on ka
Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus tehtud. Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja
selle hilisem tõlgendaja on kohalik omavalitsus. Üldplaneering on kohalikul tasandil
ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire
eest vastutab kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse
antud seisukohaga ning leiab, et esitatud selgitused on piisavad ja asjakohased.
Kinnisasja võõrandamise õiglast hüvitist käsitleva vastuväite osas märgime, et kinnisasja
avalikes huvides võõrandamise seaduse (KAHOS) § 2 lõike 4 kohaselt kehtestatud
planeeringu alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sealhulgas
sundvõõrandamisele, kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. KAHOS
§ 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku
raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Kavandatav Ülemiste
reisiterminal on osa Rail Baltica projektist, mis on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringuga
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Kohalik omavalitsus on selgitanud,
et Ülemiste tee T5 kinnistu omandamine on vältimatult vajalik parima lahenduse saamiseks
linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike juurdepääsude ning Eesti Vabariigi
esindusterminali ehitamiseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides
omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või
sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.
Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringuga tuleb ära määrata planeeringuala kruntide
ehitusõigus tulenevalt PlanS §-s 126 toodud nõuetele. Seega detailplaneering on planeeringu
10
ehitusõigust määrav dokument ning selle koosseisus ei määrata kindlaks kinnisasja
võõrandamise õiglase hüvitise suurust. Juhul, kui vaidlevad pooled õiglase hüvitise suuruse
osas kokkuleppele ei jõua, on võimalik hüvitise määramine vaidlustada kohtus, kes hindab
otsuse õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta vaidlus kinnistu võõrandamise hüvitise
suuruse osas antud detailplaneeringu ehitusõiguse lõplikku lahendust.
6. Mainor Ülemiste AS esindaja märkis, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringuga
nähakse ette Ülemiste ühisterminali rajamine Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasjale, mis kuulub
Mainor Ülemiste AS omandisse, ei ole Mainor Ülemiste AS hinnangul detailplaneeringu
koostamise ajal ei detailplaneeringu koostaja ega Maa-ameti poolt tehtud piisavalt
jõupingutusi, et saada Mainor Ülemiste AS-ilt nõusolek nimetatud detailplaneeringu
lahendusele või omandada Mainor Ülemiste AS-ilt ülalviidatud Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasi
õiglase ja kohese hüvitise eest. Samuti ei ole Mainor Ülemiste AS hinnangul detailplaneeringu
koostamise menetluses piisavalt kaalutud alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaks Mainor
Ülemiste AS-il säilitada oma omandiõigus Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasja suhtes ning säilitada
kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusmaht ca 10 tuhat m2.
Vastuväite esitaja tegi ettepaneku, et detailplaneeringu lahendust muudetaks selliselt, et see
võimaldaks näiteks ehitada see maht Ülemiste ühisterminali vastava ühendusgalerii kohale
või rajades Ülemiste ühisterminali vastav ühendusgalerii osa teise asukohta (so teisele
kinnisasjale, näiteks rohkem Ülemiste Keskuse suunas).
Vastuväite esitaja lisas, et kui kõiki võimalusi kaaludes selgub, et Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistu
võõrandamine on ikkagi avaliku sektori jaoks eelistatud edasiliikumise viisiks, siis on selle
eelduseks õpilastele uute kooliruumide õigeaegne valmimine Ülemiste City hariduskvartalist
äralõigatava Suur-Sõjamäe tn 6 mahu asemele. See tähendab sobiva asenduskinnistu leidmise
ja asendusruumide rajamise korraldamist ning vastavate kulude katmist. Riigi Kinnisvara
koolihoonete arendamise praktika on näidanud, et arhitektuurivõistlusest kuni ehituseni kulub
umbes kaks aastat ning ehitus ise kestab umbes 1,5 aastat. Lisaks tuleb arvestada, et koolide
jaoks on optimaalseks sissekolimise ajaks suvevaheaeg. Igal juhul on asendusruumide
rajamisega ajaliselt väga pingeline, mistõttu oodatakse Maa-ametilt asendusruumide
rajamiseks vajalikku hüvitist ja Tallinna linnalt asendusruumide rajamiseks vajalikku
ehitusluba järgneva paari kuu jooksul.
Kohalik omavalitsus märkis, et esitatud ettepanekut kavandada kooli ruumid reisiterminali
ühendusgalerii kohale või rajada täiendav ühendusgalerii osa planeeritavale alale ei ole
lubatud rahvusvaheliste ohutusnõuete tõttu, mispärast tuleb Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasja
võõrandamise, kulude katmise ning ehitusõiguse saamisel teha koostööd Maa-ametiga
kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse raames. Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti pädevus on linnaruumiliste eesmärkide koordineerimine.
Rahandusministeerium märgib, et kooliruumide planeerimine on planeeringu sisuline
lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole järelevalve teostaja pädevuses.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Järelevalve teostaja juhib tähelepanu, et tulenevalt PlanS §-s 126 toodud nõuetest tuleb
detailplaneeringuga ära määrata planeeringuala kruntide ehitusõigus ning antud juhul avalikes
huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse
11
märkimine, mida on detailplaneeringuga ka tehtud (nimetatud nõue tulenes ka PlanS v.a § 12
lg-st 4). Seega detailplaneering on eelkõige ehitusõigust määrav dokument ning
detailplaneeringu ülesanne ei ole lahendada kinnisasja võõrandamisega seotud, sh
asenduskinnistu leidmise ja asendusruumide rajamise korraldamise ning vastavate kulude
katmisega seotud küsimusi.
7. Raul Vibo märkis, et detailplaneeringus on väga halvasti lahendatud bussiterminali ning
parkla asukoht ja ühendused. Busside peatus tuleks lahendada nii, et ei ole vaja ristuda
jalakäijate, jalgratturite ja trammide vooga, kuna see on ohtlik ning kontraproduktiivne.
Bussipeatus tuleb lahendada praegu planeeringus näidatud ärimaa positsioonil nr 2. Parkla
juurdepääsuks on olemas nagunii teised ühendused.
Kohalik omavalitsus märkis, et detailplaneeringus kavandatav krunt pos 2 on osa tänasest
eraomandis olevast Peterburi tee 2 kinnistust, millel asub ka T1 kaubanduskeskus.
Detailplaneeringu koostamisel eraldatakse Peterburi tee 2 kinnistust transpordimaa krundid
Ülemiste tee lahenduse muutmiseks ja kavandamiseks, trammitee ümberpaigutamiseks,
kergliiklustee kavandamiseks ning ülejäänud osale nähakse ette ärihoone rajamise võimalus.
Krunt pos 2 ei ole ka bussijaama kavandamiseks piisavalt suur, et sinna oleks võimalik
kavandada vajalikul hulgal peatuseid, tagada bussidele nõutud manööverdusruumi,
kavandada ohutuid sisse- ja väljasõite ning eraldada kergliiklejatele liikumisruumi. Seetõttu
on bussijaam kavandatud kruntidele pos 12, 13 ja 14. Eelnimetatud kruntidele on esimeses
etapis kavandatud ühisterminali teenindamiseks busside peatuskohad ning bussiterminali
rajamine on võimalik alles peale kaubajaama likvideerimist ja Peterburi teega paralleelse
ühendustee, planeeringus krunt pos 11, väljaehitamist Kantsi tänava suunas.
Rahandusministeerium lisab, et bussiterminali ja parklate asukoha valik on planeeringu
sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole järelevalve teostaja pädevuses.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on detailplaneeringu liikluslahenduse välja
töötamisel osalenud ning planeeringu kooskõlastanud Tallinna Transpordiamet, kes on
leidnud, et planeeringu liikluslahendus on antud asukohta ja planeeringuga kavandatud
tegevuste kasutustotstarbest tulenevalt sobilik.
8. KÜ Peterburi tee 4 esindaja tundis muret, et ühisterminali ehitustegevus kahjustab Peterburi
tee 4 hoonet. Vastuväite esitaja märkis, et Kaubanduskeskuse T1 ja trammitee ehitamise
järgselt tekkisid hoonesse praod ja vesi valgus keldrisse, sest tõsteti kanalisatsioonikaeve.
Vastuväite esitaja soovis Peterburi tee 4 hoone ekspertiisi, et veenduda selle ohutuses.
Kohalik omavalitsus selgitas, et enne ehitustegevuse algust kaardistatakse ümbruskonna
hoonete seisukord, pragudele paigaldatakse majakad. Peterburi tee 4 elamu ees nähakse
detailplaneeringuga ette uus parkimisplats koos sadeveelahendusega, mis välistab sademevee
valgumise hoone keldrisse. Kui ühisterminali ehitustegevus põhjustab kahjustusi, vastutab
selle eest planeeringust huvitatud isik.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et ehitusseadustiku §-s 8 on sätestatud ohutuse
printsiip, mille kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu
tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv
muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. See
tähendab, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud põhjused ei või põhjustada ehitise, selle
12
osa või naabruses olevatele teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või
naabruses olevatele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone.
Ehitus- ja omanikujärelevalve peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt
naabruses asuvate hoonete seisukorda ning ehitusaegsed vibratsiooni- ja müratasemed
vastaksid normidele.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks“ on toodud, et ehitaja peab tagama (sh ka teede ja trasside rajamisel pae
pinnasesse), et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda.
Vajadusel tuleb võtta kasutusele vastavad tehnilised abi- ja kontrollimeetmed.
Detailplaneeringu lisa 6 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“ kohaselt tuleb enne ja pärast
ehitustegevust teostada kõrvalasuvate hoonete seisundi fikseerimiseks ehitise audit vastavalt
ehitusseadustiku § 18 lõikele 5. Hoonete tehniline seisund ja olemasolevad praod tuleb
dokumenteerida ja pragudele paigaldada reeperid. Reeperite olukorda tuleb jälgida vastavalt
vajadusele. Kui on vaja näiteks paemassiivi välja lõhkuda, tuleb reepereid jälgida pidevalt.
Ehitaja peab tagama (sh ka teede ja trasside rajamisel pae pinnasesse), et ehitustegevus ei
mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Vajadusel tuleb võtta kasutusele
vastavad tehnilised abi- ja kontrollimeetmed. Ümbritsevate hoonete omanikel on õigus esitada
pretensioone kogu ehitusperioodi jooksul.
9. AS Pro Kapital Eesti, Sikupilli Majaka asumi MTÜ ja MTÜ ARB esindajad esitasid
vastuväite detailplaneeringu KSH mittealgatamise osas. AS Pro Kapital Eesti esindaja märkis,
et detailplaneeringus puudub selgelt tuvastatav info, et hinnata kavandatavate jaamateede arvu
või jaamateede pikendamise ulatust, et hinnata kas detailplaneering vastab keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mille alusel sätestatakse keskkonnamõju
hindamise kohustuslikkust. Sikupilli Majaka asumi MTÜ leidis, et keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on raudteejaama rajamise puhul keskkonnamõju
läbiviimine kohustuslik sõltumata sellest, kas rajatakse uus raudteejaam või laiendatakse
olemasolevat ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametil puudub otsustusõigus
keskkonnamõjude hindamise ära jätmise osas. MTÜ ARB esindajad soovisid õiguslikku
hinnangut, kuivõrd vajalik ja õiguspärane oli niivõrd olulise planeeringu KSH-st loobumine.
Kohalik omavalitsus selgitas, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine on tehtud vastavalt kehtivatele seadustele ning
need järeldused on Tallinna Keskkonna ja Kommunaalameti spetsialistid andnud Tallinna
Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduses nr 522 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas.“
Detailplaneeringu seletuskirja peatükki, kus on toodud olemasolevate rajatiste lammutamise
ja ümberehitamise nõuded täiendati, et kajastataks raudteejaama teede olemasolevaid ja
planeeritavaid andmeid. Planeeringu põhijoonisel on kavandatav ja olemasolev raudtee
tähistatud.
Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist on Tallinna Linnavalitsus esitanud
14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 – 5 täiendavaid planeeringumaterjale ning selgitusi
detailplaneeringu alal olevate jaamateede ja KSH mittealgatamise õiguspärasuse osas.
Tallinna Linnavalitsus selgitas, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 1 punkt 14 ütleb, et “olulise keskkonnamõjuga tegevus
on uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini
puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed,
olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe
rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt
viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt
13
1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja
kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.“
Ülemiste jaama läbib üks kaheteeline 1520 mm laiusega raudteeliin, kokku on planeeringu
alal kümme jaamateed. Ehitustööde tulemusel on detailplaneeringu alal tulevikus neli 1520
mm jaamatee lõiku (3 jaamateed ooteplatvormide ääres ja üks tupiktee) ja kolm 1435 mm
platvormide ääres asetsevat jaamateede lõiku ehk kokku kaks raudteeliini seitsme jaamatee
lõiguga (planeeringumaterjalide hulka lisati täiendav jaamateede joonis). Kõik
planeeringualale kavandatavad jaamateed on ühe rajaga ning raudteeliine hakkab tulevikus
alal olema kaks, ühele olemasolevale liinile lisandub Tallinn – Pärnu liin. Detailplaneeringu
materjalidele on lisatud kavandatud jaamateede arv (detailplaneeringu seletuskirjas lk 58 ja
lisa 2 „Jaamateede skeem“).
Tallinna Linnavalitsus rõhutas, et on oluline eristada, et detailplaneeringuga ei anta eeltoodud
planeeringualale projekteeritavatele raudteerajatistele ehitusõigust. Raudtee, platvormide
ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus on antud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine" ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt väljastatud/väljastavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Käesoleva
detailplaneeringuga korrastatakse planeeritava ala krundijaotust ja määratakse kruntidele
vastavad sihtotstarbed, et tagada Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine" realiseerimine. Maakonnaplaneering (p 3.2.2 lk 44) seab
Ülemiste reisiterminali detailplaneeringule järgnevad ülesanded: „Reisiterminali
detailplaneeringuga tuleb lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine, liiklus-
ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed
asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded.“ Vastavad
raudteerajatised on detailplaneeringu materjalides üksnes selguse huvides välja toodud. Kuna
detailplaneeringu alusel ei kavandata raudteerajatiste ehitamist. Seetõttu detailplaneering ei
ole raudteerajatiste suhtes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 kohane strateegiline planeerimisdokument, millele tuleb KSH algatada raudteerajatiste
ehitamisega kaasnevate mõjude hindamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
kavandtavate raudtee rajatiste osas viidi läbi Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee
trassi koridori asukoha määramine" raames. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne
kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt kirjaga 09.08.2017 nr 7-12/17/2834-7. Seega on
piisava detailsusega Rail Baltic terminaliga kaasnevaid kumulatiivseid mõjusid käsitletud Rail
Baltic maakonnaplaneeringu KSH aruandes.
Rahandusministeerium märgib KSH osas järgmist:
Tuvastamaks, kas KSH Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu puhul on vajalik või mitte,
on esmalt oluline aru saada, millised on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 kohased mõju hindamise
objektid. Nendeks objektideks on:
1) uue raudteeliini ehitamine;
2) uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli
jaamateed;
3) uue raudteejaama ehitamine, kui kahe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt viis
jaamateed;
4) olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas
ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed;
14
5) olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas
kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
6) olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit,
kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed või;
7) olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit,
kui raudteejaamas on kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
Seega on KSH kohustuse hindamisel oluline ennekõike konkreetne objekt, mida rajada
soovitakse. Juhul, kui on tegemist raudteejaamaga, on oluliseks ka raudteeliinide ja
jaamateede arv.
Selleks, et kontrollida detailplaneeringu eseme – Ülemiste ühisterminali – kuuluvust eelnevalt
nimetatud KeHJS sätte alla, omab tähtsust küsimus, kas ühisterminal on raudteejaama osa või
mitte. Määrus „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 2 punkt 16 näeb ette, et jaam on
rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja peatusteta
läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist ning
tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka
veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud
tehnilisi operatsioone. Raudteeinfrastruktuuri hooneks on raudteeseaduse § 2 punkti 17
kohaselt raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee
sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning § 3 lõike 1 punkti 11 kohaselt on üheks
raudteeinfrastruktuur osaks hooned, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud.
Ühtlasi näeb sama seaduse § 95 lõige 2 punkt 1 ette, et raudtee teenindusrajatiseks on
reisijaam, selle hoone ja muu teenindusrajatis reisijate jaoks.
KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 kohaldatavuse hindamisel on oluline ka see, kui palju on
raudteeliine ja jaamateid lõpptulemina raudteejaamas. Ülemiste jaama hakkab senise ühe
asemel läbima kaks liini, st et liitub üks raudteeliin (Rail Baltica). Seega hakkab käesoleval
juhul raudteejaama läbima kaks liini ja seal on 7 jaamateed, mis on üle KeHJS § 6 lõike1
punktis14 sätestatud künnisväärtuse. Konkreetse raudteeliini ehitusõigus tuleneb riigihalduse
ministri poolt 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Rail Baltic
maakonnaplaneering). Seega on Rail Baltica raudteeliini võimalik rajada eraldiseisvana, ilma
selleks käesolevat detailplaneeringut koostamata.
On selge, et raudteejaamu läbivate liinide kavandamise eelduseks ei ole nende kavandamine
vaid koos raudteejaamaga ühise planeeringu alusel, vaid seda saab teha eraldiseisvalt nagu on
tehtud käesoleval juhul – raudteeliini kavandamise aluseks on Rail Baltic
maakonnaplaneering (mida täna käsitletakse lähtudes EhSRS-st § 13 lõikest 2 riigi
eriplaneeringuna). Seega arvestades eeltoodut, samuti Rail Baltic maakonnaplaneeringus
detailplaneeringule seatud ülesandeid, tuleneb ühisterminali rajamise vajadus konkreetse
lisanduva liini teenindamise vajadusest.
Nagu eelnevalt märkisime, on käesoleval juhul otsustatud Ülemiste ühisterminali ehitusõiguse
andmise üle otsustamiseks vajalik planeerimisprotsess läbi viia konkreetse lisanduvast liinist
eraldiseisvana. Seetõttu peame oluliseks märkida, et ka Rail Baltic maakonnaplaneeringus on
käsitletud kõnealust detailplaneeringust eraldiseisva planeerimisprotsessina, mille raames
tuleb konkreetselt Ülemiste ühisterminaliga seonduv lahendada, sh selle rajamisega
seonduvad mõjud välja selgitada. Nii on keskkonnamõju strateegilises hindamise aruandes (lk
13) toodud, et Rail Baltic raudtee mõju hindamise raames viidi läbi Tallinna Ülemiste
15
ühisterminali ja Pärnu reisiterminali ning Rae vallas paikneva depoo DPde elluviimisega
kaasnevate mõjude hindamine (detailplaneeringute eelhinnangute koostamise näol), millest
lähtudes saab asuda seisukohale, et mõjude hindamine viidi läbi eelhinnanguna.
Arusaadavalt ei viidud seetõttu Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames läbi
muude pooleliolevate planeeringuprotsesside, sh nende raames tehtavate otsuste,
õiguspärasuse kontrolli, vaid arvestati sellega, et paralleelsed protsessid toimuvad. Rail Baltic
maakonnaplaneeringu kehtestamise hetkeks oli selge see, et Ülemiste ühisterminali
detailplaneeringu raames koostatud eelhinnang järeldas, et KSHd ei ole teha vaja ja
detailplaneeringu koostamisel lahendatakse mh ka ära uue Rail Baltic 1435 raudteetrassi ja
perroonide kavandamine olemasoleva raudteejaama koosseisus. Seega oli Rail Baltic
maakonnaplaneeringu eesmärgiks just Rail Baltic rajamine, mitte konkreetse Ülemiste
ühisterminali rajamine. Ka Rail Baltic maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.2.2. on märgitud
(lk 43), et planeeringuga on määratud Ülemiste reisiterminali, mis on reisijateveo lõppjaam,
põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas.
Põhimõttelise asukoha määramine ei tähenda objekti täpset ja asukohapõhist lahenduse
kujundamist, sh selle jaoks vajalike mõjude hindamist, mis olemuslikult on detailplaneeringu
ülesanne.
Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames on Ülemiste ühisterminali
detailplaneeringu esemeks olevate objektide mõjusid lähtuvalt planeeringu täpsusastmest
asjakohaselt hinnatud. Samas on Keskkonnaameti 29.04.2021 kirjas nr 6-5/21/6987-2 juhitud
tähelepanu, et KSH eelhinnangu eelnõus tuleb hinnata ka koosmõju teiste tegevustega, millest
tulenevalt palus Keskkonnaamet KSH eelhinnangu eelnõu täiendada.
Rahandusministeeriumil puudub pädevus hinnata, kas ja millises ulatuses on kumulatiivseid
mõjusid detailplaneeringus hinnatud, mistõttu palume detailplaneering kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
Planeeringu heakskiitja ülesandeks on planeeringu õiguspärasuse hindamine. KSH tegemata
jätmisel olukorras, kus selle tegemine on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, võib olla
oluline menetlusviga, mis võib mõjutada detailplaneeringu kehtestamise otsuse sisu (vt ka
Riigikohtu lahendit 3-18-529). Samas nendime, et KSH kohustuse hindamine, samuti KeHJS
sisuline tõlgendamine kuulub eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva
Keskkonnaameti vastutusvaldkonda, kes on pädev hindama ka eeltoodud asjaolusid.
KSH on jäetud algatamata Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522 ja
varasemalt 12.02.2014 korraldusega nr 199-k. Eelnimetatud korralduse eelnõu on saadetud
01.04.2021 kirjaga nr 10-11/813-1 seisukoha avaldamiseks Keskkonnaametile, kes on
29.04.2021 saadetud vastuskirjas nr 6-5/21/6987-2 mh palunud KSH eelhinnangu eelnõud
mitmes osas täiendada ning palunud hinnata koosmõju teiste tegevustega. Samuti on
Keskkonnaamet leidnud, et kui KSH eelhinnangu eelnõu koostamisel on tuginetud peamiselt
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.11.2019 otsusega antud KMH
eelhinnangule, siis peab olema selge, et mõlemal juhul on kavandatav tegevus sama ning
väitnud, et antud juhul see ei näi nii olevat. Samuti on amet rõhutanud, et esitatud info peab
olema ajakohane.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Rahandusministeeriumil puudub pädevus sisuliselt hinnata,
kas ja millises ulatuses on KSH eelhinnangut täiendatud ja kas see vastab nüüd kõigile
Keskkonnaameti ettenähtud nõuetele, samuti tagamaks detailplaneeringu õiguspärasust ja
vältimaks ulatuslikke probleeme, mis võivad kaasneda detailplaneeringu tühistamisel kohtu
poolt, palume detailplaneering kooskõlastada Keskkonnametiga. Lisaks, vaatamata sellele, et
KSH jäeti algatamata, tuleb kohalikul omavalitsusel detailplaneeringuga kaasnevaid mõjusid
16
asjakohaselt ja ajakohaste andmete alusel arvestada detailplaneeringu kehtestamise üle
otsustamisel.
3. Kokkuvõte
PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik. Avalikustamine on
kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus
kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus (ka kehtivas PlanS § 9 toodud avalikkuse
kaasamise ja teavitamise põhimõte on olemuslikult samasisuline). Avalikkuse kaasamise
kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub
vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust
seadusega ette nähtud korras teavitatud. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks
esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse
iseloomust. Vastuväiteid esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning
saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka
vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute
vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha ja
põhjendatud juhul detailplaneeringut muutnud. Samuti on avalikkust detailplaneeringu
algatamisest ja vastuvõtmisest nõuetekohaselt teavitatud ning järgitud on ka teisi menetlusele
ettenähtud nõudeid.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse õigusaktidele
vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna miljöösse
sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi
pädevuses.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu menetluse
nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 antud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.
Detailplaneering arvestab Rail Baltic maakonnaplaneeringuga seatud eesmärke ning on
kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjaomaste valitsuasutustega ja võrguvaldajatega ning kooskõlastuses toodud tingimustega on
planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatud. Samas märgime, et KSH tegemata jätmine
olukorras, kus selleks esineb seadusest tulenev kohustus, mõjutab planeeringu õiguspärasust,
mille kontrollimine on PlanS § 138 lõike 4 punkti 1 kohaselt järelevalve teostaja üheks
ülesandeks. Arvestades käesoleva kirja punktis 9 toodud Rahandusministeeriumi seisukohta,
palume detailplaneeringu õiguspärasuse tagamiseks kooskõlastada see Keskkonnaametiga.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu
lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid
esitanud isiku huvide) arvestamise. Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on planeeringu
dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet
17
vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan
kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab,
et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud
juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise
ehitusõiguse andmine sobiv ja põhjendatud ning ei kahjusta ülemääraselt vastuväite esitajate
õigusi.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Seega on haldusakti motiveerimine selle
õiguspärasuse oluline eeldus.3 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus4.
Palume kohalikul omavalitsusel Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu
kehtestamisel ja otsuse vormistamisel eelviidatuga arvestada.
Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 kiidan Tallinna Ülemiste
ühisterminali detailplaneeringu heaks eeldusel, et detailplaneering kooskõlastatakse
Keskkonnaametiga. Tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga
kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki
menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku
haldusaktiga.5
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel
võimalik kohaliku omavalitsuse ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt
kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
3
RKHKo 3-3-1-39-07
4
RKHKo 3-3-1-37-04
5
RKHKo 3-3-1-12-07
18
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Rail Baltic Estiona
R.Vibo
Ülemiste Center OÜ
Advokaadibüroo Wallness
Pro Kapital Eesti AS
Mainor Ülemiste AS
Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ
KÜ Peterburi tee 4
KÜ Peterburi tee 4
Galigo OÜ
MTÜ ARB
Helen Madison,
[email protected]
Kadi-Kaisa Kaljuveer,
[email protected]
Külli Siim,
[email protected]
19