dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ülemiste ühisterminali detailplaneering

Rahandusministeerium · 22. november 2022
Viit
15-3/5275-10
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Rail Baltic Estiona , R. V., R. V., Ülemiste Center OÜ, Advokaadibüroo Wallness, Pro Kapital Eesti AS, Mainor Ülemiste AS, Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ , KÜ Peterburi tee 4 , KÜ Peterburi tee 4 , Galigo OÜ, MTÜ ARB
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-35275-10 22.11.2022 Väljaminev kiri.asice554 KB

Sisu (failidest)

Pr Madle Lippus Teie 20.06.2022 nr 1-12/1253-1 Tallinna Linnakantselei Meie 22.11.2022 nr 15-3/5275-10 [email protected] Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneering Austatud proua abilinnapea Tallinna Linnavalitsus esitas 20.06.2022 kirjaga nr 1-12/1253 – 1 Rahandusministeeriumile Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. 1. Asjaolud Tallinna Linnavalitsus algatas 12.02.2014 korraldusega nr 199-k Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu 6,53 ha suurusel maa-alal. Detailplaneeringu menetlus peatus 2018. aastal uue arhitektuurivõistluse läbiviimise tõttu. Detailplaneeringu koostamise jätkamiseks on olnud vajalik suurendada planeeringuala võrreldes algatamise korraldusega ja planeeritud maa-ala suurus on 11,47ha. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522. Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Ülemiste raudteejaama piirkonnas, Peterburi tee ja Ülemiste City ärilinnaku ning Ülemiste keskuse vahelisel alal. Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Detailplaneeringuga on kokku kavandatud 19 krunti. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 ärimaa krunti, 8 transpordimaa krunti ja 4 äri- ja/või transpordimaa krunti ning 4 ajutist krunti, mis nähakse hilisemalt liitmiseks kõrvalolevate kinnistutega. Lahendusega määratakse ehitusõigus kahe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega raudteejaama hoone, kahe kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, ühe kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, kahe kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone ehituseks. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ning antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseministeeriumi, Maa-ameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Terviseameti ja võrguvaldajatega. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2022 korraldusega nr 355. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.05.2022 – 19.05.2022. Vastavad teated ilmusid ajalehtedes Pealinn ja Eesti Päevaleht ning Tallinna linna veebilehel. Puudutatud isikuid teavitati eraldi kirjaga. Avaliku väljapaneku kestel laekus 7 vastuväidet detailplaneeringu lahenduse kohta. Kohalik omavalitsus vastas esitatud vastuväidetele ning korraldas 14.06.2022 avaliku arutelu. Arutelu kestel esitas suulisi arvamusi ka KÜ Peterburi tee 4 esindaja. Detailplaneeringu avaliku arutelu järgselt jäid lahendamata KÜ Peterburi tee 4, AS Pro Kapitali, Raul Vibo, Ülemiste Center OÜ, Terviseameti, Galigo OÜ esindaja Advokaadibüroo Wallnessi, Mainor Ülemiste AS’i ja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitatud vastuväited. Lisaks esitas MTÜ ARB pöördumise planeeringu lahenduse osas Rahandusministeeriumile 06.07.2022 kirjaga. Rahandusministeerium käsitleb MTÜ ARB esitatud pöördumist vastuväitena detailplaneeringule. PlanS v.r § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt on järelevalve teostaja1 pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Ühtlasi kuulub järelevalve teostaja pädevusse vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 1 planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Vastavalt PlanS v.r § 23 lõike 3 punktile 5 kutsus Rahandusministeeriumi vaidlevad osapooled 11.07.2022 toimunud seisukohtade ärakuulamisele, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi esindajatele Mari Heinsoo ja Õnnela Urb Tallinna Linnaplaneerimise Ametist, Andres Urm Tallinna Transpordiametist, Inge Lumiste Tallinna Linnavalitsusest, Andres Lindemann ja Pärja Bärg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Inga Hanssaar AS’st K-Projekt, Rail Baltic Estonia OÜ esindaja Ainar Viires, Maa-ameti esindaja Heli Just, Tervisameti esindaja Natalja Šubina ning vastuväidete esitajad AS Pro Kapital Eesti esindajad Ervin Nurmela ja Andrus Laurits ja Raul Vibo, AS Mainor Ülemiste esindajad Andrus Kaldalu ja Eerik Entsik, Galigo OÜ ja Topimex OÜ juhatuse liige Igor Lopatjuk, Galigo OÜ esindaja Angela Kase, KÜ Peterburi tee 4 esindaja Darja Bass ning MTÜ ARB esindajad Priit Humal ja Indrek Grusdam. Ülemiste Center OÜ ja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esindajad 11.07.2022 toimunud ärakuulamisel ei osalenud. Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ teavitas Rahandusministeeriumit 11.07.2022 kirjaga, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning ei loobu oma vastuväidetest. Ärakuulamisel arutati planeeritava ala ja lähipiirkonna müra probleeme, detailplaneeringu vastavust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule, detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise õiguspärasust, planeeritavate jaamateede arvu väljaselgitamise vajadust, kinnisasjade võõrandamisega seotud asjaolusid, 1 Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt jätkab alates 01.01.2018 järelevalvet üldplaneeringute üle valdkonna eest vastutav minister. 2 ehitustegevuse mõju piirkonna olemasolevate hoonete konstruktsioonidele ning planeeritavat liikluskorraldust. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku järgnevas: 1. Kohalik omavalitsus lisab detailplaneeringu materjalide hulka Ülemiste ühisterminali täiendatud müra ja vibratsiooni hinnangu (koostaja Akukon Eesti OÜ), detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse müra vähendamise meetmete osas (sh trammiliikluse sujuvamaks muutmise võimalikkus, et tramm ei peaks peatusest väljudes jääma punase fooritule taha seisma ning seejuures korterelamute akende all kiirendama). Lisaks märgitakse seletuskirja mürarohkete ehitustööde teostamiseks lubatud kellaaeg. Korrigeeritud detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks Terviseametile ning tutvumiseks puudutatud isikutele. 2. Kohalik omavalitsus selgitab KSH mittealgatamise õiguspärasust. Sealhulgas täiendatakse detailplaneeringut kavandatavate jaamateede arvu osas, kuivõrd jaamateede arvu teadmine on vajalik hindamaks, kas detailplaneeringuga kavandatu on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 kohane olulise keskkonnamõjuga tegevus. 3. Kohalik omavalitsus annab põhjendatud seisukoha ning tõlgenduse, kuidas detailplaneering vastab Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringule. Rahandusministeerium palus 22.07.2022 kirjaga nr 15-3/5275-5 kohalikul omavalitsusel arvestada ärakuulamisel kokkulepitut, märkides, et detailplaneeringu materjalide täiendamine ja selgituste andmine vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel kokkulepitule on eelduseks planeeringu järelevalve menetluse jätkamiseks, esitatud vastuväidetele seisukoha andmiseks ning detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse otsustamiseks planeerimisseaduses sätestatud korras. Kuna vastuväite esitaja Ülemiste Center OÜ esindaja ei saanud 11.07.2022 toimunud ärakuulamisel osaleda, korraldas Rahandusministeerium 02.08.2022 täiendava nõupidamise Ülemiste Center OÜ ja kohaliku omavalituse seisukohtade ärakuulamiseks. Ärakuulamise tulemusena kokkuleppele Ülemiste Center OÜ vastuväidete osas ei jõutud. Tallinna Linnavalitsus esitas 14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 - 5 vastavalt 11.07.2022 toimunud ärakuulamisel kokkulepitule ning Rahandusministeeriumi 22.07.2022 kirjaga nr 15- 3/5275-5 esitatud märkustele korrigeeritud planeeringumaterjalid ning täiendavad selgitused detailplaneeringu KSH algatamata jätmise õiguspärasuse osas ja detailplaneeringu vastavusele üldplaneeringule. KSH algatamata jätmise õiguspärasust, planeeringuala jaamateede arvu ja detailplaneeringu vastavust üldplaneeringule käsitletakse laiemalt käesoleva kirja teises peatükis. Detailplaneeringu materjale hulka on lisatud täiendatud müra ja vibratsiooni hinnang, selle seletuskirja on täiendatud müra ja vibratsiooni vähendamise meetmete osas (sh trammide peatusest väljumise detailides), ehitustööde teostamiseks on määratud lubatud ajavahemik. Lisaks on detailplaneeringus täpsustatud krundi pos 10 liiklusvooge, vähendatud on liiklussagedust ning kehtestatud on piirang raskeliikluse, s.h bussiliikluse kavandamisele krundil pos 10. Korrigeeritud detailplaneering esitati kooskõlastamiseks Terviseametile ja Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 05.08.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/3933-8. Lisaks palus Tallinna Linnavalitsus 14.09.2022 kirjas nr 1-12/1253 - 5 puudutatud isikutel hiljemalt 28.09.2022 anda Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Rahandusministeeriumile oma kirjalik seisukoht, kas soovitakse esitatud vastuväidete juurde jääda või loobutakse esitatud vastuväidetest. MTÜ ARB esindaja advokaadibüroo Wallness andis 27.09.2022 kirjas teada, et jääb esitatud vastuväite juurde, et vajalik on läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ülemiste Center OÜ esindaja tegi 28.09.2022 kirjas ettepaneku sätestada detailplaneeringusse tingimus, et krundi pos 7 planeeritava maapinna kõrgus ja astmestiku lahendus täpsustub ehitusprojektis. 3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus Ülemiste Center OÜ esitatud ettepanekuga ning esitas 03.11.2022 kirjaga nr 3-2/3644 – 43 täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.1.1 lisati: „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu elluviimisel lahendada Ülemiste terminali lõunaväljaku ehitusprojekti koostamise käigus Euroopa väljaku ja seda piirnevate olemasolevate ja kavandatud hoonete maapinna erinevad kõrgused koostöös vastavate piirinaabritega sellisel viisil, mis tagab sidusa ja kasutajasõbraliku linnaruumi ning, et Euroopa väljak moodustaks ühtse terviku.“ Ülemiste Center OÜ esindaja nõustus e-kirjas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kohaliku omavalitsuse täiendusettepanekuga ning palus lugeda Ülemiste Center OÜ ettepaneku täidetuks. Kuna vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb järelevalve teostaja detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud vastuväidet lahenduseta jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha. 2. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukoht Arvestades asjaolu, et mitmete isikute ning ka ühe ja sama isiku poolt esitatud ettepanekud ja vastuväited suurelt jaolt kattusid, antakse kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2 nende osas ühine seisukoht. 1. Sikupilli Majaka asumi MTÜ, AS Pro Kapital Eesti, KÜ Peterburi tee 4 esindajad märkisid, et detailplaneering ei käsitle piisavalt kavandatava taristuga kaasnevat müraprobleemi ja detailplaneeringul puudub Terviseameti kooskõlastus ning mürauuring, koos vajalike andmetega. Vastuväite esitajad tõid välja, et piirkonna müra tase ületab õigusaktidega sätestatud norme ja detailplaneering ei käsitle mõjusid inimese tervisele ning pakutud müra leevendusmeetmed on kavandanud planeerija mitte müra spetsialistid. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringule on lisatud mürauuring koos erinevate andmetega (lisa nr 5.5), tehtud ettepanekud on väljatöötatud mürauuringute spetsialistide poolt ning kajastatud on meetmeid (seletuskiri punkt 6.2.1 pealkirja „müraleevendusmeetmed“) planeeritavast tegevusest tulenevate mõjude vähendamiseks, kuid mitte Peterburi teelt ulatuvate mõjude vähendamiseks. Käesoleva planeeringuga ettenähtud trammiliini kavandamisega tõuseb müratase ligikaudu 1 dB võrra olemasolevatel Peterburi tee 4 ja 6 elamutel, mille vähendamiseks on planeeringus ette nähtud kavandatava trammitee kõrvale müratõkkeseina omadustega haljastatud tugimüür (detailne lahendus on reisiterminali põhiprojekti ülesanne), samuti on nähtud ette raudtee äärde 2 meetri kõrgune mürakaitseekraan. Kuna müratasemed on tulenevalt Peterburi tee liiklusest olemasolevatel hoonetel ületatud, mitte käesolevast planeeringust tingituna, siis Peterburi tee 4 ja 6 eluhoonete teepoolsetele fassaadidele ulatuvate müraleevendusmeetmetega tegeletakse nii Peterburi tee ehitusprojekti kui ka Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra strateegilise mürakaardi ja tegevuskava koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd Terviseametiga ja koostööd jätkatakse. Rahandusministeerium märgib, et peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist on planeeringu materjalide hulka lisatud täiendatud müra ja vibratsiooni hinnang. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud müra ja vibratsiooni vähendamise meetmete osas (sh trammide peatusest väljumise detailides), ehitustööde teostamiseks on määratud lubatud ajavahemik. Lisaks on detailplaneeringus täpsustatud planeeritava krundi pos 10 liiklusvooge, vähendatud on liiklussagedust ning kehtestatud on piirang raskeliikluse, s.h bussiliikluse kavandamisele krundil pos 10. 4 Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 - 5 esitatud materjalidele on lisatud täiendatud mürahinnang (Akukon Eesti OÜ, töö nr 210532-3-B, 21.07.2022). Mürakaardid on koostatud liiklusmüra kohta (auto-, trammi-, rongiliiklus) nii olemasolevas kui perspektiivses 2030.a olukorras:  Mürakaartidelt A1 ja A2 selgub, et olemasolevas olukorras ulatuvad liiklusmüra tasemed müratundlike hoonetega aladeni päeval kuni 68 dB (teepoolsel küljel kuni 71 dB), öösel kuni 60 dB (teepoolsel küljel kuni 62 dB).  Mürakaartidelt D1 ja D2 selgub, et perspektiivses olukorras ulatuvad liiklusmüra tasemed müratundlike hoonetega aladel päeval kuni 68 dB (teepoolsel küljel kuni 71 dB), öösel kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 62 dB). Täiendatud mürauuringust selgub, et perspektiivses olukorras (kus on vähendatud liiklussagedust ja kehtestatud piirang raskeliikluse osas, pikendatud ekraani Peterburi mnt poole ning terminali alale planeeritud teedel on arvestatud piirkiirusega 30 km/h,) jääb müratase müratundlike hoonetega aladel olemasoleva olukorraga võrreldes sõltuvalt arvutuspunktist samale tasemele või isegi väheneb. Normtasemete ületus on Peterburi tee 4 hoone juures, mis on mõjutatud eelkõige tiheda liiklusega Peterburi mnt liiklusest. Peterburi tee 6 hoone juures vastavad perspektiivses olukorras müratasemed normtasemetele. Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu 05.08.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/3933-8 tingimustega. Terviseameti esitatud tingimustega on detailplaneeringus arvestatud. Kokkuvõtvalt leidis Terviseamet, et detailplaneeringu realiseerumine ei põhjusta mürataseme kasvu, kui rakendatakse ettenähtud müraleevendavaid meetmeid. Kuivõrd Terviseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab järelevalve teostaja lugeda detailplaneeringu vastavaks vastavate tervisekaitse (sh müratasemete) nõuetele. 2. Sikupilli Majaka asumi MTÜ märkis, et Ukraina sõja foonil ei soovita piirkonda terminali kavandamist, kuna seda nähakse pommitamise sihtmärgina ning suurendab riski piirkonna elanikele. Lisaks leiti, et detailplaneeringus tuleb ette näha nõuetele vastavad pommivarjendid, kuhu vajadusel piirkonna elanikud saaksid varjuda. Kohalik omavalitsus selgitas, et kaaluti esitatud ettepanekut kavandada terminalihoonesse pommivarjendid, kuid leiti, et see on ebaotstarbekas, sest inimesi ei ole mõistlik evakueerida alale, mis võivad saada rünnaku sihtmärgiks. Ettepanekud kavandada piirkonda pommivarjendid tuleb esitada Kaitseministeeriumile, kuid käesoleva detailplaneeringu menetlemise raames esitatud ettepanekut ei saa arvestada. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga (11.11.2021 kooskõlastuskiri nr 12-1/21/3950) ja Politsei- ja Piirivalveametiga (25.11.2021 kooskõlastus nr 1.11-11/360-2). Nimetatud asutuste ülesanne on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne avaliku korra tagamine. Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet ei ole pidanud vajalikuks pommivarjendite rajamist Ülemiste ühisterminali alale. Detailplaneeringu kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud valitsusasutus. Kui asjaomased riigiametid on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab järelevalve teostaja lugeda detailplaneeringu vastavaks vastavate valdkondade nõuetele. 5 3. Galigo OÜ esindaja vandeadvokaat Angela Kase märkis, et OÜ Galigo ei ole nõus Suur- Sõjamäe tn 8b ärihoone lammutamise ja sundvõõrandamisega ning on sellekohaseid seisukohti ka varasemalt esitanud, kuid kohalik omavalitsus ei ole neid arvestanud ja arvestamata jätmist sisuliselt põhjendanud. Vastuväite esitaja leidis, et omaniku subjektiivseid õigusi on rikutud ning ei ole pakutud mitte ühtegi alternatiivset lahendust, et omaniku õiguste rikkumise ulatust leevendada. Sõjamäe tn 8b omanik nõuab, et tal säiliks võimalus kinnistut sihipäraselt kasutada ja juhtis tähelepanu, et pooles kinnistu ulatuses saaks ta omal kinnistul ehitusõigust rakendada. Samuti ei näe takistusi kinnistu maa-aluse osa kasutamises kogu kinnistu ulatuses ning nõuab ettepanekutega arvestamist tuues välja, et varasemalt esitatud ettepanekuid ei ole kaalutud. Kohalik omavalitsus selgitas, et Euroopa väljaku maa-ala suurus ega asukoht Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus ei kuulu ümbervaatamisele ning väljaku kohale ega maa- alustesse mahtudesse ei ole ette nähtud äritegevust. Rail Balticu reisiterminali ja Tallinna Lennujaama ühendava väljaku maa-alast ei ole detailplaneeringu alas ette nähtud äralõikeid, üleehitust, varikatuseid ega muud sarnast. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.04.2021 kirjaga nr 3-2/20/3644 - 33 selgitati detailselt, et detailplaneeringu lahendusega on antud Rail Balticu reisiterminali väljakute lahendus, mis on seotud ala lennuväljaga ühendava avaliku ruumi, Euroopa väljakuga, ning on määratud Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaanis (2019). Väljakul on kavandatud selged, ühtlased servad. Mõlemad terminaliväljakud on olulised ning mõlema väljaku kaudu toimub juurdepääs nii reisiterminalile kui ka kergliiklejate tunnelile. Väljak ei ole vaid eskiislahenduses näidatud suur ala, vaid liigendatud eri tasapindadel ala, kus on nii haljastust kui ka väikevorme. Väljaku telje nihutamine ja väljaku äärde väikesemahuliste hoonete säilitamine ega kavandamine (sh Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistule) ei ole linnaehituslikult sobiv. Väljaku äärne hoonestus peab pakkuma sobivat tausta terminalihoonele, samas olema väärikas ja esinduslik. Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistul asuv autohoolduse hoone ega ka muu väikesemahuline hoone ei ole piirkonda sobiv. Ühtlasi juhtis kohalik omavalitsus tähelepanu, et Suur-Sõjamäe tn 8b hoonega kokku ehitatud Keevise tn 4a kinnistul paiknev hoone on ette nähtud lammutada nii Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 korraldusega nr 1140-k kehtestatud Keevise tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kui ka eskiisprojektis, mis oli lisatud 09.09.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotlusele. Väide, et omaniku subjektiivseid õigusi on rikutud ning ei ole pakutud mitte ühtegi alternatiivset lahendust, et omaniku õiguste rikkumise ulatust leevendada, ei pea paika. Maa- amet proovib kinnistu omanikuga avalikes huvides omandamise menetluse käigus leida parimat lahendust kinnistu võõrandamiseks. Lisaks juhiti tähelepanu, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevus on linnaruumiliste eesmärkide koordineerimine ning kinnisasja võõrandamise ja hinnastamise küsimused ei kuulu ameti valdkonda ning need tuleb lahendada koostöös Maa-ametiga. Rahandusministeerium märgib, et tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Kavandatav Ülemiste reisiterminal on osa Rail Baltica projektist, mis ette nähtu on Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Kohalik omavalitsus on selgitanud, et Sõjamäe tn 8b kinnistu omandamine on vältimatult vajalik parima lahenduse saamiseks linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike juurdepääsude ning Eesti Vabariigi esindusterminali ehitamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud detailplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 6 1 seatud kaalutlemise kohustust. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega (PlanS § 10 lõige 3). 4. Galigo OÜ esindaja vandeadvokaat Angela Kase märkis, et planeeringu menetluses on tehtud oluline menetlusviga, sest arhitektuurivõistlus korraldati enne planeeringu kehtestamist, sest esmalt tuleb teha avalikkusega koostööd parima lahenduse ja hoonestuse võimaluste leidmiseks ning viitas PlanS § 126 lõige 1 punktile 18, mis ütleb, et „detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine.“ Tallinna Linnavalitsus ei ole sisuliselt hinnanud ja kinnitanud, kas planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele. Kuna võistlustöö lahendus on paigas, ei toimu mingit ruumilise planeerimise kaalumist, ei arvesta tasakaalustatult kõigi osapoolte huve, sõltumata esitatud vastuväidetest ja on seetõttu vastuolus seadusega. Vastuväite esitaja lisas, et detailplaneeringu menetlusvigade tõttu võib kohus detailplaneeringu kehtetuks tunnistada. Kohalik omavalitsus selgitas, et käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on maa-ala lahendamiseks ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamine, st et käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus määratigi need arhitektuurivõistluse nõudega alad, nii nagu PlanS § 126 lõige 1 punkt 18 ütleb. Need võistlustingimused koostati tulenevalt Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu ja Tallinna linna strateegiliste arengu dokumentides, s.h Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaan, sõnastatud nõuetest. Samuti on tehtud koostööd piirkonna maaomanikega lahenduse väljatöötamisel ja ka arhitektuurivõistluse tööde hindamisel. Tallinna Linnavalitsus hindab iga menetluse käigus, kas planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu menetluse käigus on kaalutud erinevaid linnaruumi rikastamise lahendusi, on korraldatud detailplaneeringu algatamise järgselt avalikke väljapanekuid ja arutelusid, piirkonna parima lahenduse leidmiseks, planeeringulahenduse täiendamiseks on saanud esitada arvamusi ja ettepanekuid, mida alati kaalutakse ning hinnatakse nende vastavust erinevatele linnaruumi arengu dokumentidele. OÜ Galigo ettepanekuid on kaalutud ja nendest keeldumisi on ka põhjendatud. See maa-ala on planeeritud Euroopa väljakuks Lennujaama ja lähiümbruse struktuurplaanis ja nii on see käesolevas planeeringus ettenähtud maastikuarhitektuurselt linnaruumi rikastama. Kinnistu maa-alusesse ossa on kavandatud Ülemiste ühisterminali teenindamiseks vajalik maa-alune ehitusõigus rajatava pakitunneli jms ühenduste loomiseks ning hoonestusalast väljapoole on reserveeritud maa-ala haljastuse kasvuruumi tagamiseks, s.t et ka Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistule ei ole võimalik kavandada maa-alust ehitusõigust või säilitada maapealset ehitusõigust kinnistu nurgas. Rahandusministeerium selgitab, et kehtiv PlanS § 8 sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Hea võimalus planeerimispõhimõtete juurutamiseks on väärtusliku ja läbimõeldud elukeskkonna arengu tagamiseks viia linnaruumiliselt olulistes või keerukates kohtades detailplaneeringu 7 lahenduse välja töötamisele eelnevalt läbi arhitektuurikonkurss2. Selle korraldamise mõte on linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste piisavalt põhjalik läbikaalumine ning uuenduslike ja värskete ideede kasutamine kvaliteetse ruumi loomisel. Rahandusministeeriumi hinnangul ei välista arhitektuurivõistluse korraldamine planeeringu algusfaasis koostööd avalikkusega ning vajadusel vastavalt esitatud arvamustele planeeringulahendust ka korrigeerida. Planeeringuvõistluste korraldamise sisuline eesmärk on siiski suunata otsustajaid linnaruumi mõjutavate oluliste ruumiliste lahenduste piisavalt põhjalikule läbikaalumisele ning panustada kvaliteetse ruumi loomisesse uuenduslike ja värskete ideedega. Järelevalve teostaja lisab, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 25 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.3 „Arhitektuurivõistluse kohustusega alad“ kohaselt on arhitektuurivõistluste eesmärk tagada tänapäeva arhitektuuri kõrge tase ja leida parim linnaehituslik lahendus. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõude esitamise üle otsustab Tallinna Linnaplaneerimise Amet linna peaarhitekti ettepanekul. Lasnamäe tööstusaladel kaalutakse arhitektuurivõistluse korraldamist järgmistel aladel, mis on linnaruumiliselt olulise tähtsusega: Rail Balticu terminali ala, uued lennujaama reisijatehooned ja Väo karjääri ala. Antud detailplaneeringule arhitektuurivõistluse korraldamine vastab üldplaneeringus toodud tingimusele. PlanS § 126 lõige 1 punkti 18 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine. Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 „Planeeritud maa-ala krundijaotus“ on toodud, et planeeritud kruntide pos 2, pos 12, pos 13, pos 14 ja pos 15 hoonestamiseks on vajalik korraldada arhitektuurikonkurss. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole planeeringu koostamisel rikutud seaduses sätestatud arhitektuurikonkursi korraldamise nõudeid. 5. AS Pro Kapital Eesti esindaja leidis, et Maa-ameti hinnapakkumine temale kuuluva maaüksuse omandamiseks ei ole sobiv ega õiglane, mistõttu on AS Pro Kapital Eesti hinnanud detailplaneeringu lahendusi ning leiab, et detailplaneering on vastuolus nii ala osas kehtiva üldplaneeringuga, õigusaktidega kui rikub ka isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastuväite esitaja märkis, et detailplaneeringu lahendus on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga (edaspidi ka üldplaneering) vastuolus ning seda tuleks menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest hoonestustihedus planeeringuala kruntidel peaks olema 2,5, kuid krundi pos 1 (terminali ankurkrunt) hoonestustihedus on 5,91, krunt pos 2 (ärihoone) hoonestustihedus on 3,55 ja krunt pos 3 (terminalihoone ankurkrunt) hoonestustihedus 3,02. Lisaks näeb üldplaneering trammiliini asukohta Peterburi tee 4 ja 6 eluhoonetest eemale ning üldplaneering ei ole ette näinud ida-läänesuunalise tänava rajamist krundile pos 11 ja on järelikult vastuolus PlanS § 75 lõike 1 punktis 1 sätestatuga. Vastuväite esitaja lisas, et ei ole huvitatud kruntide pos 17 ja 18 liitmisest kinnistuga ja palus vastava lahenduse eemaldada, sest see võib tekitada tulevikus probleeme kinnistu ümberkruntimisel. Lisaks ei vasta lahendus planeeringu algatamise korralduse lähteseisukohtade punktile 3.1, mis näeb ette „moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt esindusliku linnaväljaku kavandamiseks,“ sest Peterburi tee 2 kinnistust linnaväljakut ei moodustata. 2 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED - Planeerimine.ee 8 Vastuväite esitaja leidis, et lahendust ei saa vastuvõetud kujul kehtestada ning tegi ettepaneku, et planeeringusse viidaks sisse järgmised muudatused: tiheduseks planeerida maksimaalselt 2,5; mitte kavandada linnaväljakut Ülemiste tee 5 osadest ning näha sellele ette ärihoone ehitusõigus, kus hoone kõrgus on kuni 34 m (abs. kõrgus 75 m), hoonete arvuks krundil kavandada 2, täisehitus kavandada 57%, brutopindalaga 12 485 m2, krundi pindalaks näha ette 4 994m2; avalik ruum lahendada Ülemiste tee T5 hoone kõrvalt Kohalik omavalitsus märkis, et käesolev detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning vastab selles sõnastatud eesmärkidele, kus on selgelt välja toodud, et tihedust võib planeeritava ala sees ümber jaotuda, mis tähendab, et planeeritava ala mõnel krundil võib olla üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette antud tihedust, mis on käesoleva lahendusega tagatud, hoonestatavate kruntide keskmine hoonestustihedus (krundid pos-d 1, 2, 3, 6, 7, 12, 13, 14, 15) on 1,0. Trammitee ümbertõstmine planeeringualal on kooskõlas üldplaneeringu kaardil näidatud trammiliini asukohaga. Üldplaneering on oma liigilt üldistav planeering ning detailplaneeringute lahendustega täpsustatakse neid põhimõtteid, mis üldplaneering on ette näinud. Linnaruumi terviklahendus töötatakse välja hilisemalt rohkemate andmete põhjal ja keskkonnas, mis on pidevas muutumises. See tähendab, et üldplaneeringu kaardil tähistatud trammiliini asukoht on põhimõtteline ning detailplaneeringuga täpsustatakse selle asukohta ehk seda, kas see asub meetrid ühele või teisele poole jääbki otsustada koostatavates detailplaneeringutes ja hilisemalt ehitusprojektides. Ida-läänesuunalise tänava rajamine krundile Pos 11 ja tehtud järeldus, et see on vastuolus PlanS § 75 lõike 1 punktis 1 sätestatuga, ei pea paika. Detailplaneeringu eesmärk on küll eelkõige üldplaneeringu elluviimine, kuid selle eesmärk on ka planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Samuti on PlanS § 126 lõike 1 järgi detailplaneeringuga lahendatavateks küsimusteks planeeringuala kruntideks jaotamine ning liikluskorralduste põhimõtete määramine, see tähendab, et üldplaneeringus on näidatud tähtsamate ning suuremate teede võrgustikud, detailplaneeringutega täpsustatakse planeeringuala sisemine jaotus ning lahendatakse alale ja ka loodavatele kruntidele vajalikud juurdepääsud. Detailplaneeringut täiendati kruntide pos 17 ja 18 liitmise osas ning see sõnastati ümber selliselt, et krunte pos 17 ja 18 on võimalik liita soovi korral Ülemiste tee 5 kinnistu või tänavamaa krundiga. Kohalik omavalitsus lisas, et detailplaneeringu lahendus vastab algatamise korralduse lähteseisukoha punktile 3.1, mis näeb ette „moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt esindusliku linnaväljaku kavandamiseks,“ ka Peterburi tee 2 kinnistu osas – kinnistust moodustatakse krunt linnaväljakule juurdepääsuks ja ka aja veetmiseks koos haljasalaga (s.t tegemist on väljakuga), täpsemalt planeeringu põhijoonis krunt pos 8. See ala mõjub, lisaks juurdepääsu tagamisele, ruumi avardavalt ja on sujuv üleminek Eesti Vabariigi esindusväljakule minekuks. Samuti tõi kohalik omavalitsus välja, et detailplaneeringu algatamisel oli alal maakorraldus teistsugune, vt täpsemalt detailplaneeringute algatamise eskiislahendusettepanek Tallinna planeeringute registris. Eelpooltoodut arvesse võttes ei muudetud planeeringu lahendust ja Ülemiste tee T5 kinnistule kavandatud linnaväljaku asemele ei nähtud ette ärihoone ehitusõiguse planeerimist. Viimane esitatud ettepanek on kohaliku omavalitsuse hinnangul vastuolus detailplaneeringu algatamise korralduse ning detailplaneeringu koostamise käigus korraldatud arhitektuurivõistlusega, millega on otsitud parimat lahendust linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike juurdepääsude ning Eesti Vabariigi esindusterminali ehitamiseks. Seejuures tõi kohalik 9 omavalitsus välja, et AS Pro Kapital Eesti on olnud piirkonna lahenduse väljatöötamise algstaadiumites tööprotsessidesse kaasatud nii arhitektuurivõistluse tingimuste väljatöötamisel, kui hilisemalt arhitektuurivõistluse žüriis, mille käigus viidi kogu endise Ülemiste tee 5 kinnistu kehtiva detailplaneeringu järgne ehitusõigus kinnistu jagamise käigus tekkinud Ülemiste tee 5 kinnistule maksimaalses mahus. Rahandusministeerium märgib, et kohalik omavalitsus andis täiendava tõlgenduse 14.09.2022 kirjas nr 1-12/1253 – 5 detailplaneeringu vastavusele üldplaneeringule. Kohalik omavalitsus selgitas, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi on „hoonestustihedus hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna suhe kinnistu või planeeritava ala pindalasse. Hoonestustiheduse arvutamisel võetakse aluseks planeeritaval alal paikneva(te) algse(te) kinnistu(te) suurus. Sellest tulenevalt võib tihedus planeeritava ala sees ümber jaotuda. See tähendab, et planeeritava ala mõnel krundil võib olla üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette antud tihedust. Tiheduse ümberjaotamist saab rakendada suuremate alade planeerimisel.“ Eristada tuleb kahte tähendust, üks on sõna „kinnistu“ ning teine on sõna „krunt.“ Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) ning krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratakse. See tähendab seda, et kinnistu, millele liideti või millest lahutati osi, võib „planeeritava ala mõnel krundil olla üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala (s.o kõikide planeeringuala kinnistute suurus kokku) tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette antud tihedust,“ siis tiheduse arvutamisel võib lähtuda kogu planeeritava ala pindalast (kinnistute algseid suurusi). Moodustatavatele kruntidele antud maapealse suletud brutopinna ja kinnistute algsuuruste jagatis annabki vajaliku hoonestustiheduse. Käesoleva detailplaneeringu puhul on see ainuüksi hoonestatavatel kruntidel (krundid pos 1, 2, 3, 6, 7, 12, 13, 14, 15) 1,0. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu tiheduse mõistmise ja arvutamise käik on üldplaneeringu peatüki alguses lahti kirjutatud ja see kehtib kogu Peterburi tee ja raudtee vahelise ala kohta, s.t ka tõmbekeskusele rakenduvad tiheduse arvutamisel peatüki alguses täpsustatud võimalus jaotada see kogu planeeritava ala kruntide vahel ära ja nii on ka Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus tehtud. Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja selle hilisem tõlgendaja on kohalik omavalitsus. Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse antud seisukohaga ning leiab, et esitatud selgitused on piisavad ja asjakohased. Kinnisasja võõrandamise õiglast hüvitist käsitleva vastuväite osas märgime, et kinnisasja avalikes huvides võõrandamise seaduse (KAHOS) § 2 lõike 4 kohaselt kehtestatud planeeringu alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sealhulgas sundvõõrandamisele, kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Kavandatav Ülemiste reisiterminal on osa Rail Baltica projektist, mis on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Kohalik omavalitsus on selgitanud, et Ülemiste tee T5 kinnistu omandamine on vältimatult vajalik parima lahenduse saamiseks linna esindusväljaku, raudtee alt läbipääsuks vajalike juurdepääsude ning Eesti Vabariigi esindusterminali ehitamiseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringuga tuleb ära määrata planeeringuala kruntide ehitusõigus tulenevalt PlanS §-s 126 toodud nõuetele. Seega detailplaneering on planeeringu 10 ehitusõigust määrav dokument ning selle koosseisus ei määrata kindlaks kinnisasja võõrandamise õiglase hüvitise suurust. Juhul, kui vaidlevad pooled õiglase hüvitise suuruse osas kokkuleppele ei jõua, on võimalik hüvitise määramine vaidlustada kohtus, kes hindab otsuse õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta vaidlus kinnistu võõrandamise hüvitise suuruse osas antud detailplaneeringu ehitusõiguse lõplikku lahendust. 6. Mainor Ülemiste AS esindaja märkis, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringuga nähakse ette Ülemiste ühisterminali rajamine Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasjale, mis kuulub Mainor Ülemiste AS omandisse, ei ole Mainor Ülemiste AS hinnangul detailplaneeringu koostamise ajal ei detailplaneeringu koostaja ega Maa-ameti poolt tehtud piisavalt jõupingutusi, et saada Mainor Ülemiste AS-ilt nõusolek nimetatud detailplaneeringu lahendusele või omandada Mainor Ülemiste AS-ilt ülalviidatud Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasi õiglase ja kohese hüvitise eest. Samuti ei ole Mainor Ülemiste AS hinnangul detailplaneeringu koostamise menetluses piisavalt kaalutud alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaks Mainor Ülemiste AS-il säilitada oma omandiõigus Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasja suhtes ning säilitada kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusmaht ca 10 tuhat m2. Vastuväite esitaja tegi ettepaneku, et detailplaneeringu lahendust muudetaks selliselt, et see võimaldaks näiteks ehitada see maht Ülemiste ühisterminali vastava ühendusgalerii kohale või rajades Ülemiste ühisterminali vastav ühendusgalerii osa teise asukohta (so teisele kinnisasjale, näiteks rohkem Ülemiste Keskuse suunas). Vastuväite esitaja lisas, et kui kõiki võimalusi kaaludes selgub, et Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistu võõrandamine on ikkagi avaliku sektori jaoks eelistatud edasiliikumise viisiks, siis on selle eelduseks õpilastele uute kooliruumide õigeaegne valmimine Ülemiste City hariduskvartalist äralõigatava Suur-Sõjamäe tn 6 mahu asemele. See tähendab sobiva asenduskinnistu leidmise ja asendusruumide rajamise korraldamist ning vastavate kulude katmist. Riigi Kinnisvara koolihoonete arendamise praktika on näidanud, et arhitektuurivõistlusest kuni ehituseni kulub umbes kaks aastat ning ehitus ise kestab umbes 1,5 aastat. Lisaks tuleb arvestada, et koolide jaoks on optimaalseks sissekolimise ajaks suvevaheaeg. Igal juhul on asendusruumide rajamisega ajaliselt väga pingeline, mistõttu oodatakse Maa-ametilt asendusruumide rajamiseks vajalikku hüvitist ja Tallinna linnalt asendusruumide rajamiseks vajalikku ehitusluba järgneva paari kuu jooksul. Kohalik omavalitsus märkis, et esitatud ettepanekut kavandada kooli ruumid reisiterminali ühendusgalerii kohale või rajada täiendav ühendusgalerii osa planeeritavale alale ei ole lubatud rahvusvaheliste ohutusnõuete tõttu, mispärast tuleb Suur-Sõjamäe tn 6 kinnisasja võõrandamise, kulude katmise ning ehitusõiguse saamisel teha koostööd Maa-ametiga kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse raames. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevus on linnaruumiliste eesmärkide koordineerimine. Rahandusministeerium märgib, et kooliruumide planeerimine on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole järelevalve teostaja pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Järelevalve teostaja juhib tähelepanu, et tulenevalt PlanS §-s 126 toodud nõuetest tuleb detailplaneeringuga ära määrata planeeringuala kruntide ehitusõigus ning antud juhul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse 11 märkimine, mida on detailplaneeringuga ka tehtud (nimetatud nõue tulenes ka PlanS v.a § 12 lg-st 4). Seega detailplaneering on eelkõige ehitusõigust määrav dokument ning detailplaneeringu ülesanne ei ole lahendada kinnisasja võõrandamisega seotud, sh asenduskinnistu leidmise ja asendusruumide rajamise korraldamise ning vastavate kulude katmisega seotud küsimusi. 7. Raul Vibo märkis, et detailplaneeringus on väga halvasti lahendatud bussiterminali ning parkla asukoht ja ühendused. Busside peatus tuleks lahendada nii, et ei ole vaja ristuda jalakäijate, jalgratturite ja trammide vooga, kuna see on ohtlik ning kontraproduktiivne. Bussipeatus tuleb lahendada praegu planeeringus näidatud ärimaa positsioonil nr 2. Parkla juurdepääsuks on olemas nagunii teised ühendused. Kohalik omavalitsus märkis, et detailplaneeringus kavandatav krunt pos 2 on osa tänasest eraomandis olevast Peterburi tee 2 kinnistust, millel asub ka T1 kaubanduskeskus. Detailplaneeringu koostamisel eraldatakse Peterburi tee 2 kinnistust transpordimaa krundid Ülemiste tee lahenduse muutmiseks ja kavandamiseks, trammitee ümberpaigutamiseks, kergliiklustee kavandamiseks ning ülejäänud osale nähakse ette ärihoone rajamise võimalus. Krunt pos 2 ei ole ka bussijaama kavandamiseks piisavalt suur, et sinna oleks võimalik kavandada vajalikul hulgal peatuseid, tagada bussidele nõutud manööverdusruumi, kavandada ohutuid sisse- ja väljasõite ning eraldada kergliiklejatele liikumisruumi. Seetõttu on bussijaam kavandatud kruntidele pos 12, 13 ja 14. Eelnimetatud kruntidele on esimeses etapis kavandatud ühisterminali teenindamiseks busside peatuskohad ning bussiterminali rajamine on võimalik alles peale kaubajaama likvideerimist ja Peterburi teega paralleelse ühendustee, planeeringus krunt pos 11, väljaehitamist Kantsi tänava suunas. Rahandusministeerium lisab, et bussiterminali ja parklate asukoha valik on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole järelevalve teostaja pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on detailplaneeringu liikluslahenduse välja töötamisel osalenud ning planeeringu kooskõlastanud Tallinna Transpordiamet, kes on leidnud, et planeeringu liikluslahendus on antud asukohta ja planeeringuga kavandatud tegevuste kasutustotstarbest tulenevalt sobilik. 8. KÜ Peterburi tee 4 esindaja tundis muret, et ühisterminali ehitustegevus kahjustab Peterburi tee 4 hoonet. Vastuväite esitaja märkis, et Kaubanduskeskuse T1 ja trammitee ehitamise järgselt tekkisid hoonesse praod ja vesi valgus keldrisse, sest tõsteti kanalisatsioonikaeve. Vastuväite esitaja soovis Peterburi tee 4 hoone ekspertiisi, et veenduda selle ohutuses. Kohalik omavalitsus selgitas, et enne ehitustegevuse algust kaardistatakse ümbruskonna hoonete seisukord, pragudele paigaldatakse majakad. Peterburi tee 4 elamu ees nähakse detailplaneeringuga ette uus parkimisplats koos sadeveelahendusega, mis välistab sademevee valgumise hoone keldrisse. Kui ühisterminali ehitustegevus põhjustab kahjustusi, vastutab selle eest planeeringust huvitatud isik. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et ehitusseadustiku §-s 8 on sätestatud ohutuse printsiip, mille kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. See tähendab, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud põhjused ei või põhjustada ehitise, selle 12 osa või naabruses olevatele teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Ehitus- ja omanikujärelevalve peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda ning ehitusaegsed vibratsiooni- ja müratasemed vastaksid normidele. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2 „Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks“ on toodud, et ehitaja peab tagama (sh ka teede ja trasside rajamisel pae pinnasesse), et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Vajadusel tuleb võtta kasutusele vastavad tehnilised abi- ja kontrollimeetmed. Detailplaneeringu lisa 6 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“ kohaselt tuleb enne ja pärast ehitustegevust teostada kõrvalasuvate hoonete seisundi fikseerimiseks ehitise audit vastavalt ehitusseadustiku § 18 lõikele 5. Hoonete tehniline seisund ja olemasolevad praod tuleb dokumenteerida ja pragudele paigaldada reeperid. Reeperite olukorda tuleb jälgida vastavalt vajadusele. Kui on vaja näiteks paemassiivi välja lõhkuda, tuleb reepereid jälgida pidevalt. Ehitaja peab tagama (sh ka teede ja trasside rajamisel pae pinnasesse), et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Vajadusel tuleb võtta kasutusele vastavad tehnilised abi- ja kontrollimeetmed. Ümbritsevate hoonete omanikel on õigus esitada pretensioone kogu ehitusperioodi jooksul. 9. AS Pro Kapital Eesti, Sikupilli Majaka asumi MTÜ ja MTÜ ARB esindajad esitasid vastuväite detailplaneeringu KSH mittealgatamise osas. AS Pro Kapital Eesti esindaja märkis, et detailplaneeringus puudub selgelt tuvastatav info, et hinnata kavandatavate jaamateede arvu või jaamateede pikendamise ulatust, et hinnata kas detailplaneering vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mille alusel sätestatakse keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust. Sikupilli Majaka asumi MTÜ leidis, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on raudteejaama rajamise puhul keskkonnamõju läbiviimine kohustuslik sõltumata sellest, kas rajatakse uus raudteejaam või laiendatakse olemasolevat ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametil puudub otsustusõigus keskkonnamõjude hindamise ära jätmise osas. MTÜ ARB esindajad soovisid õiguslikku hinnangut, kuivõrd vajalik ja õiguspärane oli niivõrd olulise planeeringu KSH-st loobumine. Kohalik omavalitsus selgitas, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on tehtud vastavalt kehtivatele seadustele ning need järeldused on Tallinna Keskkonna ja Kommunaalameti spetsialistid andnud Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduses nr 522 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas.“ Detailplaneeringu seletuskirja peatükki, kus on toodud olemasolevate rajatiste lammutamise ja ümberehitamise nõuded täiendati, et kajastataks raudteejaama teede olemasolevaid ja planeeritavaid andmeid. Planeeringu põhijoonisel on kavandatav ja olemasolev raudtee tähistatud. Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist on Tallinna Linnavalitsus esitanud 14.09.2022 kirjaga nr 1-12/1253 – 5 täiendavaid planeeringumaterjale ning selgitusi detailplaneeringu alal olevate jaamateede ja KSH mittealgatamise õiguspärasuse osas. Tallinna Linnavalitsus selgitas, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 1 punkt 14 ütleb, et “olulise keskkonnamõjuga tegevus on uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 13 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.“ Ülemiste jaama läbib üks kaheteeline 1520 mm laiusega raudteeliin, kokku on planeeringu alal kümme jaamateed. Ehitustööde tulemusel on detailplaneeringu alal tulevikus neli 1520 mm jaamatee lõiku (3 jaamateed ooteplatvormide ääres ja üks tupiktee) ja kolm 1435 mm platvormide ääres asetsevat jaamateede lõiku ehk kokku kaks raudteeliini seitsme jaamatee lõiguga (planeeringumaterjalide hulka lisati täiendav jaamateede joonis). Kõik planeeringualale kavandatavad jaamateed on ühe rajaga ning raudteeliine hakkab tulevikus alal olema kaks, ühele olemasolevale liinile lisandub Tallinn – Pärnu liin. Detailplaneeringu materjalidele on lisatud kavandatud jaamateede arv (detailplaneeringu seletuskirjas lk 58 ja lisa 2 „Jaamateede skeem“). Tallinna Linnavalitsus rõhutas, et on oluline eristada, et detailplaneeringuga ei anta eeltoodud planeeringualale projekteeritavatele raudteerajatistele ehitusõigust. Raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus on antud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud/väljastavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Käesoleva detailplaneeringuga korrastatakse planeeritava ala krundijaotust ja määratakse kruntidele vastavad sihtotstarbed, et tagada Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" realiseerimine. Maakonnaplaneering (p 3.2.2 lk 44) seab Ülemiste reisiterminali detailplaneeringule järgnevad ülesanded: „Reisiterminali detailplaneeringuga tuleb lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või -sildade täpsed asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded.“ Vastavad raudteerajatised on detailplaneeringu materjalides üksnes selguse huvides välja toodud. Kuna detailplaneeringu alusel ei kavandata raudteerajatiste ehitamist. Seetõttu detailplaneering ei ole raudteerajatiste suhtes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 kohane strateegiline planeerimisdokument, millele tuleb KSH algatada raudteerajatiste ehitamisega kaasnevate mõjude hindamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine kavandtavate raudtee rajatiste osas viidi läbi Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" raames. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi poolt kirjaga 09.08.2017 nr 7-12/17/2834-7. Seega on piisava detailsusega Rail Baltic terminaliga kaasnevaid kumulatiivseid mõjusid käsitletud Rail Baltic maakonnaplaneeringu KSH aruandes. Rahandusministeerium märgib KSH osas järgmist: Tuvastamaks, kas KSH Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu puhul on vajalik või mitte, on esmalt oluline aru saada, millised on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 kohased mõju hindamise objektid. Nendeks objektideks on: 1) uue raudteeliini ehitamine; 2) uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed; 3) uue raudteejaama ehitamine, kui kahe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt viis jaamateed; 4) olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed; 14 5) olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed; 6) olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed või; 7) olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Seega on KSH kohustuse hindamisel oluline ennekõike konkreetne objekt, mida rajada soovitakse. Juhul, kui on tegemist raudteejaamaga, on oluliseks ka raudteeliinide ja jaamateede arv. Selleks, et kontrollida detailplaneeringu eseme – Ülemiste ühisterminali – kuuluvust eelnevalt nimetatud KeHJS sätte alla, omab tähtsust küsimus, kas ühisterminal on raudteejaama osa või mitte. Määrus „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 2 punkt 16 näeb ette, et jaam on rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist ning tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone. Raudteeinfrastruktuuri hooneks on raudteeseaduse § 2 punkti 17 kohaselt raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning § 3 lõike 1 punkti 11 kohaselt on üheks raudteeinfrastruktuur osaks hooned, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud. Ühtlasi näeb sama seaduse § 95 lõige 2 punkt 1 ette, et raudtee teenindusrajatiseks on reisijaam, selle hoone ja muu teenindusrajatis reisijate jaoks. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 14 kohaldatavuse hindamisel on oluline ka see, kui palju on raudteeliine ja jaamateid lõpptulemina raudteejaamas. Ülemiste jaama hakkab senise ühe asemel läbima kaks liini, st et liitub üks raudteeliin (Rail Baltica). Seega hakkab käesoleval juhul raudteejaama läbima kaks liini ja seal on 7 jaamateed, mis on üle KeHJS § 6 lõike1 punktis14 sätestatud künnisväärtuse. Konkreetse raudteeliini ehitusõigus tuleneb riigihalduse ministri poolt 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Rail Baltic maakonnaplaneering). Seega on Rail Baltica raudteeliini võimalik rajada eraldiseisvana, ilma selleks käesolevat detailplaneeringut koostamata. On selge, et raudteejaamu läbivate liinide kavandamise eelduseks ei ole nende kavandamine vaid koos raudteejaamaga ühise planeeringu alusel, vaid seda saab teha eraldiseisvalt nagu on tehtud käesoleval juhul – raudteeliini kavandamise aluseks on Rail Baltic maakonnaplaneering (mida täna käsitletakse lähtudes EhSRS-st § 13 lõikest 2 riigi eriplaneeringuna). Seega arvestades eeltoodut, samuti Rail Baltic maakonnaplaneeringus detailplaneeringule seatud ülesandeid, tuleneb ühisterminali rajamise vajadus konkreetse lisanduva liini teenindamise vajadusest. Nagu eelnevalt märkisime, on käesoleval juhul otsustatud Ülemiste ühisterminali ehitusõiguse andmise üle otsustamiseks vajalik planeerimisprotsess läbi viia konkreetse lisanduvast liinist eraldiseisvana. Seetõttu peame oluliseks märkida, et ka Rail Baltic maakonnaplaneeringus on käsitletud kõnealust detailplaneeringust eraldiseisva planeerimisprotsessina, mille raames tuleb konkreetselt Ülemiste ühisterminaliga seonduv lahendada, sh selle rajamisega seonduvad mõjud välja selgitada. Nii on keskkonnamõju strateegilises hindamise aruandes (lk 13) toodud, et Rail Baltic raudtee mõju hindamise raames viidi läbi Tallinna Ülemiste 15 ühisterminali ja Pärnu reisiterminali ning Rae vallas paikneva depoo DPde elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine (detailplaneeringute eelhinnangute koostamise näol), millest lähtudes saab asuda seisukohale, et mõjude hindamine viidi läbi eelhinnanguna. Arusaadavalt ei viidud seetõttu Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames läbi muude pooleliolevate planeeringuprotsesside, sh nende raames tehtavate otsuste, õiguspärasuse kontrolli, vaid arvestati sellega, et paralleelsed protsessid toimuvad. Rail Baltic maakonnaplaneeringu kehtestamise hetkeks oli selge see, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu raames koostatud eelhinnang järeldas, et KSHd ei ole teha vaja ja detailplaneeringu koostamisel lahendatakse mh ka ära uue Rail Baltic 1435 raudteetrassi ja perroonide kavandamine olemasoleva raudteejaama koosseisus. Seega oli Rail Baltic maakonnaplaneeringu eesmärgiks just Rail Baltic rajamine, mitte konkreetse Ülemiste ühisterminali rajamine. Ka Rail Baltic maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.2.2. on märgitud (lk 43), et planeeringuga on määratud Ülemiste reisiterminali, mis on reisijateveo lõppjaam, põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas. Põhimõttelise asukoha määramine ei tähenda objekti täpset ja asukohapõhist lahenduse kujundamist, sh selle jaoks vajalike mõjude hindamist, mis olemuslikult on detailplaneeringu ülesanne. Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames on Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu esemeks olevate objektide mõjusid lähtuvalt planeeringu täpsusastmest asjakohaselt hinnatud. Samas on Keskkonnaameti 29.04.2021 kirjas nr 6-5/21/6987-2 juhitud tähelepanu, et KSH eelhinnangu eelnõus tuleb hinnata ka koosmõju teiste tegevustega, millest tulenevalt palus Keskkonnaamet KSH eelhinnangu eelnõu täiendada. Rahandusministeeriumil puudub pädevus hinnata, kas ja millises ulatuses on kumulatiivseid mõjusid detailplaneeringus hinnatud, mistõttu palume detailplaneering kooskõlastada Keskkonnaametiga. Planeeringu heakskiitja ülesandeks on planeeringu õiguspärasuse hindamine. KSH tegemata jätmisel olukorras, kus selle tegemine on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, võib olla oluline menetlusviga, mis võib mõjutada detailplaneeringu kehtestamise otsuse sisu (vt ka Riigikohtu lahendit 3-18-529). Samas nendime, et KSH kohustuse hindamine, samuti KeHJS sisuline tõlgendamine kuulub eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva Keskkonnaameti vastutusvaldkonda, kes on pädev hindama ka eeltoodud asjaolusid. KSH on jäetud algatamata Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522 ja varasemalt 12.02.2014 korraldusega nr 199-k. Eelnimetatud korralduse eelnõu on saadetud 01.04.2021 kirjaga nr 10-11/813-1 seisukoha avaldamiseks Keskkonnaametile, kes on 29.04.2021 saadetud vastuskirjas nr 6-5/21/6987-2 mh palunud KSH eelhinnangu eelnõud mitmes osas täiendada ning palunud hinnata koosmõju teiste tegevustega. Samuti on Keskkonnaamet leidnud, et kui KSH eelhinnangu eelnõu koostamisel on tuginetud peamiselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.11.2019 otsusega antud KMH eelhinnangule, siis peab olema selge, et mõlemal juhul on kavandatav tegevus sama ning väitnud, et antud juhul see ei näi nii olevat. Samuti on amet rõhutanud, et esitatud info peab olema ajakohane. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Rahandusministeeriumil puudub pädevus sisuliselt hinnata, kas ja millises ulatuses on KSH eelhinnangut täiendatud ja kas see vastab nüüd kõigile Keskkonnaameti ettenähtud nõuetele, samuti tagamaks detailplaneeringu õiguspärasust ja vältimaks ulatuslikke probleeme, mis võivad kaasneda detailplaneeringu tühistamisel kohtu poolt, palume detailplaneering kooskõlastada Keskkonnametiga. Lisaks, vaatamata sellele, et KSH jäeti algatamata, tuleb kohalikul omavalitsusel detailplaneeringuga kaasnevaid mõjusid 16 asjakohaselt ja ajakohaste andmete alusel arvestada detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel. 3. Kokkuvõte PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus (ka kehtivas PlanS § 9 toodud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte on olemuslikult samasisuline). Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu menetluse etappidest ei oleks vastavas ajalehes avalikkust seadusega ette nähtud korras teavitatud. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus teavitanud vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava hoonestuse iseloomust. Vastuväiteid esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka vastuväidete esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha ja põhjendatud juhul detailplaneeringut muutnud. Samuti on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest nõuetekohaselt teavitatud ning järgitud on ka teisi menetlusele ettenähtud nõudeid. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi järelevalve pädevusse kuulub planeeringu lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna miljöösse sobivuse) üle järelevalve käigus õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 antud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering arvestab Rail Baltic maakonnaplaneeringuga seatud eesmärke ning on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneering on kooskõlastatud asjaomaste valitsuasutustega ja võrguvaldajatega ning kooskõlastuses toodud tingimustega on planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatud. Samas märgime, et KSH tegemata jätmine olukorras, kus selleks esineb seadusest tulenev kohustus, mõjutab planeeringu õiguspärasust, mille kontrollimine on PlanS § 138 lõike 4 punkti 1 kohaselt järelevalve teostaja üheks ülesandeks. Arvestades käesoleva kirja punktis 9 toodud Rahandusministeeriumi seisukohta, palume detailplaneeringu õiguspärasuse tagamiseks kooskõlastada see Keskkonnaametiga. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka vastuväiteid esitanud isiku huvide) arvestamise. Vastuväiteid esitanud isikute seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaadet 17 vastuväidete sisust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et planeeritavale alale on sellise ehitusõiguse andmine sobiv ja põhjendatud ning ei kahjusta ülemääraselt vastuväite esitajate õigusi. Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Seega on haldusakti motiveerimine selle õiguspärasuse oluline eeldus.3 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus4. Palume kohalikul omavalitsusel Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamisel ja otsuse vormistamisel eelviidatuga arvestada. Võttes aluseks EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6 kiidan Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu heaks eeldusel, et detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.5 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on kirjalikke arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsuse ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaadid: 3 RKHKo 3-3-1-39-07 4 RKHKo 3-3-1-37-04 5 RKHKo 3-3-1-12-07 18 Tallinna Linnaplaneerimise Amet Rail Baltic Estiona R.Vibo Ülemiste Center OÜ Advokaadibüroo Wallness Pro Kapital Eesti AS Mainor Ülemiste AS Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ KÜ Peterburi tee 4 KÜ Peterburi tee 4 Galigo OÜ MTÜ ARB Helen Madison, [email protected] Kadi-Kaisa Kaljuveer, [email protected] Külli Siim, [email protected] 19
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel