Hiiumaa Vallavalitsus Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/458
Emmaste Osavalla Valitsus Meie 21.11.2022 nr 15-3/8488-2
[email protected]
Arvamus Meistri kinnistu detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta
Austatud härra Reha
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 24.10.2022 Rahandusministeeriumile
taotluse seisukoha saamiseks Haldi külas Meistri kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang
ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu).
Planeeringuala on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu
(20501:001:1520, 6,92 ha), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa ja rohumaa.
Detailplaneeringu eesmärk on moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala
elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee
paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri- ja ehitusnõuded.
Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Haldi-Sadama riigimaanteelt (12134).
Planeeringualal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus ja väärtuslik
põllumajandusmaa keskmise boniteediga 29 ja 301.
Planeeringuala asub vastavalt 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule pere-
ja ridaelamu maakasutuse juhtotstarbega maa-alal. Planeeringuala jääb osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse, detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna
ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva
detailplaneeringuga.2
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1
Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti.
2
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on
200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m
kõrgune samakõrgusjoon.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Kuna eelhinnangu kohaselt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei ole
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane. Samas palume PlanS § 4
lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid
uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb
planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui see
ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Planeeringuala paikneb Õngu-Mänspe-Haldi II
klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis sobib suvilaehituseks, uusi hooneid
tuleb hoolikalt maastikku sobitada, teega piirnevaid rohumaid tuleb niita ja karjatada ning
vanemaid okasmetsi majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb ilusa
maanteelõiguga. Ilusateks maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis
läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike
piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim
tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume
detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi.
3. Detailplaneeringu korrektsuse ja üheselt mõistetavuse huvides palume eelnõud täiendada
võttes arvesse alljärgnevaid märkusi:
3.1.Eelnõus ei ole planeeringuala ja hoonestusala üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt
kirjeldatud. Näiteks eelnõus on märgitud, et planeeringuala suurus ca 1 ha ja samuti, et
planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistut tervikuna. Seejuures on Meistri kinnistu
pindala 6,92 ha. Arusaamatu on lause: Planeeringuga määratakse perspektiivsel
hoonestusalal - hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele koos
peamiste arhitektuursete tingimustega.
3.2. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine,
PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega muuhulgas selle
kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Eelnõu kohaselt krundi sihtotstarvet ei muudeta,
see jääb 100% maatulundusmaaks. Selgitame, et PlanS § 126 lõike 5 kohaselt määrab
krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu
kehtestamist kasutada. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on määrata krundile
ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja abihoonete rajamiseks, seega ei ole maatulundusmaa
sihtotstarve kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Lisame, et krundi kasutamise
sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise
kasutamise otstarbe, seejuures võib krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.
3.3. Juhime tähelepanu, et Meistri kinnistu katastritunnus on 20501:001:1520, kuid eelnõus
on märgitud 20501:001:1250.
4. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on
detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel
lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale
planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda,
kuidas ja millistel tingimustel läbipääs ja/või juurdepääs tagatakse ning milliseid
meetmeid tuleb selleks vajadusel rakendada.
5. Palume eelnõusse lisada täiendavalt asutuseks Maaeluministeerium, kellega tuleb
detailplaneeringu koostamisel koostööd teha (väärtuslikku põllumajandusmaad
2
puudutavates küsimustes). Palume lisada teisel pool Haldi Sadama teed paiknevate
Siimu-Sauna, Männi, Kadaka, Sambliku, Uue-Sambliku kinnistute omanikud, kes
tuleb lisaks eelnõus nimetatutele kaasata.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud
kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes
on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume
lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
6. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering
sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle
koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui
reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus
Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa
üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse
võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks
detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab
paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Arvestades PlanS §
142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise
vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.
Palume esitatud eelnõud täiendada ning lisada vastavad kaalutlused ja üldplaneeringu
muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koostamisel palume eeltoodust
lähtuda.
Märgime, et planeeringute kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande püstitusest, sh
lähteseisukohtade kvaliteedist, seejuures kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et
detailplaneering vastaks PlanS nõuetele. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda
detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).
Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse
veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad
sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja
vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud,
on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Rahandusministeeriumile PlanS §
81 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
4