dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 21. november 2022
Viit
15-3/7744-2
Registreeritud
21. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37744-2 21.11.2022 Väljaminev kiri.asice487 KB

Sisu (failidest)

Rakvere Linnavalitsus Teie 18.07.2022 nr 5-2/56-15 [email protected] Meie 21.11.2022 nr 15-3/7744-2 Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering Austatud linnapea Triin Varek Rakvere Linnavalitsus esitas 18.07.2022 kirjaga nr 5-2/56-15 (kiri on Rahandusministeeriumi dokumendiregistrisse jõudnud ja registreeritud seal 27.09.2022) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringu (detailplaneering) koos menetlusdokumentidega. Lisaks esitas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 27.10.2022 ja 04.11.2022 e-kirjadega täiendavaid menetlusdokumente. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud tootmishoonete ala maakasutuse juhtotstarve perspektiivseks korruselamu ala maakasutuse juhtotstarbeks. Kogu planeeringualal kehtib Rakvere Linnavolikogu 29.08.2012 otsusega nr 101 kehtestatud Kalda tn 3 kinnistu ja sellega piirneva tänavaala detailplaneering. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Haldusmenetluse uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6) kohaselt peab heakskiidu andja selgitama välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Rakvere Linnavolikogu 30.10.2019 otsusega nr 67 algatati Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata Rakvere Linnavolikogu 30.10.2019 otsusega nr 68. Keskkonnaamet on oma 01.10.2019 kirjas nr 6-5/19/190-2 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei ole KSH algatamine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 eeldatavalt vajalik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Planeeritav maa-ala, suurusega ca 34 500 m2, paikneb Rakvere linna loodeosas endise Rakvere Piiritusetehase territooriumil. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala kruntideks jagamine, kruntide hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, arhitektuur- ehituslike tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, liikluskorralduse, haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kaheksa korruselamumaa krunti suurusega 1717 ‒ 3677 m2 , üks korruselamumaa või ärimaa krunt suurusega 9656 m2 ning kaks tee ja tänava maa krunti. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavatele korruselamumaa kruntidele (krundid pos 2-5, pos 7-9 ja pos 11) ehitusõigus kahe hoone püstitamiseks, mille suurimad lubatud ehitisealused pinnad kruntidel on 700 – 2000 m2. Korruselamu maa või ärimaa pos 10 krundile määratakse ehitusõigus maksimaalselt kolme hoone ehitamiseks, 2500 m2 suurima lubatud ehitisealuse pinnaga. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Kalda tänavalt ja Jaama puiesteelt. Detailplaneering võeti vastu Rakvere Linnavolikogu 25.05.2022 otsusega nr 47. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.06.‒17.07.2022 Rakvere Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 01.06.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja Rakvere linna veebilehel. Kaasatavaid teavitati linnavalitsuse 01.06.2022 kirjaga nr 5-2/56-14. Rakvere Linnavalitsuse 18.07.2022 kirjas nr 5-2/56-25 on märgitud, et planeeringu avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke arvamusi detailplaneeringu kohta ei esitatud. Vaadanud läbi detailplaneeringu materjalid, märgime järgmist: 1. PlanS § 128 lõike 6 kohaselt teavitatakse detailplaneeringu algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Palume lisada menetlusdokumentide hulka materjalid, mis kinnitavad linnalehes teavitamist (ajalehe Rakvere Sõnumid väljavõte) või põhjendada selle puudumist. 2. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Rakvere linnalise asustusega alale ning planeeritava jalg- ja jalgrattatee III eelistuse alale. Kuna Rakvere linna üldplaneering on kehtestatud varem (Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6) kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning täiendada vastavalt detailplaneeringu seletuskirja. 3. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek on toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.9 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“. Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis märkinud, 2 et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust seletuskirjas põhjalikumalt motiveerida. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek detailplaneeringusse. 4. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõikele 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas muuhulgas planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument), planeeringu koostamise korraldaja ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Sellest tulenevalt palume lisada eeltoodud nõuded detailplaneeringu seletuskirja. 5. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on toodud, et uute elamualade kavandamisel näha ette laste ja noorte mänguväljakud lähtudes 2009. aastal koostatud Rakvere linna spordi- ja mänguväljakute analüüsis kirjeldatud põhimõtetest. Uued kolme- ja enamakorruselised kortermajad näha ette liftiga. Palume lisada eeltoodud nõuded detailplaneeringu seletuskirja. 6. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Analüüs kavandavate ehitusmahtude sobivuse kohta olemasolevasse keskkonda, arvestades muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärke“ on kirjas, et planeeritav hoonestus jääb madalam, kui kõige kõrgem olemasolev hoone. Samuti säilib vanalinna silueti ja linnusevaremete vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja väljaspool linna. Sama dokumendi peatükis 4.3 „Planeeritud kruntide ehitusõigus“ on toodud, et rajatavate hoonete maksimaalne kõrgus keskmisest maapinna kõrgusest (suhteline kõrgus) on 19 meetrit. Olemasolevate hoonete maksimaalne kõrgus on 14-15 meetrit. Detailplaneeringu ühese mõistetavuse tagamiseks palume selgitada planeeritavate hoonete ja olemasoleva hoonestuse vahelist kõrgust, s.t kas planeeringualale kavandatavad korterelamud tuleksid kõrgemad või madalamad kui praegused hooned Kalda tn 3 ja 3a kinnistutel. Samuti teeme ettepaneku kanda detailplaneeringu seletuskirjas olevasse tabelisse 3 „Kruntide ehitusõigused“ lisaks hoonete maksimaalsele absoluutkõrgusele ka maksimaalne kõrgus maapinnast, et planeering oleks selge ja üheselt mõistetav. 7. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 „Planeeritud kruntide ehitusõigus“ tabelis 3 on määratud pos 10 krundi kasutamise sihtotstarbeks kuni 100% KE või BT. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Seega palume detailplaneeringus lahti kirjutada, mida täpsemalt soovitakse pos 10 krundile ehitada ning millise protsendi ulatuses soovitakse luua korterelamu- ja/või äripindasid. 3 8. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4.1 „Ehituslikud nõuded“ on kirjas, et arhitektuursed nõuded määrata ehitusprojektide koostamisel, kuid arhitektuurne lahendus peab tagama sulandamise olemasolevasse miljöösse. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 5 ja § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks ehitise ehituslike tingimuste määramine. Märgime, et PlanS seletuskirjas1 on toodud, et ehituslik tingimus käsitleb konkreetse ehitise spetsiifikat. Näiteks, kuidas ja millest on ehitis tehtud. Eelkõige võib ehituslik tingimus olla seotud ehituslike konstruktsiooniga – kuidas ehitis püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada. Ehituslik võib olla ka nõue, et hoonet on võimalik valmisdetailidest kokku panna. Samas dokumendis on öeldud ka, et arhitektuurne või arhitektuuriline tingimus puudutab konkreetselt arhitektuuri - ehitise välimust, kunstilist lahendust, mis kajastub eelkõige ehitise detailides. Need võivad tuleneda ehituslikust ja tehnilisest lahendusest, kuid võivad ka olla lihtsalt "ilu pärast". Tegu on väljapaistvate ehitise terviklahenduse osadega, mis eristavad just seda ehitist teistest ehitistest (nt eenduv sokkel, klaasist seinad, ruudustatud aknad, postidel varikatus, reljeefne karniis, viiluväljaga katus vms). Kujunduslik nõue on see, mis on kõige kergemini muudetav või lisatav, see pole reeglina seotud ehitise konstruktsiooniga, pigem kergesti lisatavad-eemaldatavad detailid – näiteks värvivalik, kattematerjalid, ilu- ja muud detailid. Kujunduse alla käib näiteks aiakujundus. Reeglina käsitletakse hoonete puhul arhitektuuri ja kõige muu puhul, mis sinna juurde kuulub, kujundust (piirdeaed, värav jne). Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ei ole iga detailplaneeringu puhul nõutav, kuid planeeringu koostamise korraldajal on soovi korral seda võimalik siiski teha. Juhime tähelepanu sellele, et detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 3.2 on toodud üheks planeeringu eesmärgiks määrata planeeringuga hoonete ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded. Palume kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja, et selguksid ka kavandatavate ehitiste ehituslikud tingimused. Samuti palume kaaluda detailplaneeringu seletuskirja ja jooniste täiendamist arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisega. 9. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuulub planeeringu juurde muuhulgas ka teave planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta. Kuna esitatud materjalides ei ole planeeringu realiseerimise tegevuskava käsitletud, palume detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 10. KSH eelhinnangu peatükis 6 „Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta“ on toodud, et detailplaneeringu koostamise käigus koostatakse dendroloogiline hindamine ja antakse soovitused olemasolevate puude säilitamiseks, uushaljastuse rajamiseks ja hooldamiseks. Sama lause on lisatud ka KSH algatamata jätmise otsusesse. Palume lisada koostatud dendroloogiline hindamine planeeringu menetlusdokumentide hulka ning käsitleda hindamise tulemusi ka detailplaneeringu materjalides. 11. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 1 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 160, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573- 8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 4 Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, millest lähtuvalt palume detailplaneeringut alltoodut arvesse võttes täiendada.  Detailplaneeringu joonisel 2 „Tehnovõrkude joonis“ on puudu leppemärkide hulgas näidatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala reg nr 27012 kaitsevöönd. Palume korrigeerida detailplaneeringu joonist.  Detailplaneeringu joonisel 1 „Põhijoonis“ ja 2 „Tehnovõrkude joonis“ ei ole vastava leppemärgiga tähistatud Jaama puiesteel asuvaid kruntide juurdepääse. Palume korrigeerida detailplaneeringu jooniseid.  Palume lisada detailplaneeringu joonistele selguse huvides Rakvere Rahvapark ehk Rakvere mõisa park (kaitsealune park), Rakvere mõisa park (ehitismälestis) ja Rakvere vanalinna muinsuskaitseala piirid.  Palume lisada detailplaneeringu joonisele 1 „Põhijoonis“ kruntide pos 7 ja 11 soovituslikud hoone asukohad (teistel planeeritavatel kruntidel on soovituslikud hoone asukohad joonisel näidatud).  Juhime tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu joonistele 1 „Olemasolev olukord“ ja 2 „Tehnovõrkude joonis“ ei ole olemasoleva kolme puurkaevu asukohti märgitud, kuid Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil on nende asukohad näha (registrikoodid PRK0002671; PRK0019342 ja PRK0002672). Palume kontrollida puurkaevude asukohtade õigsust. 12. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei selgu, et planeeritava kinnistu Kalda tn 3 (katastritunnus 66301:009:0013) omanikku, planeeritava kinnistu Kalda tn 3a (katastritunnus 66301:009:0014) uut omanikku ning planeeringulahendusest puudutatud kinnistu Kalda tn 4 (katastritunnus 66301:009:0560) korteri nr 1 omanikku oleks detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaasata eelnimetatud kinnisasjade omanikud detailplaneeringu menetlusse, edastades neile informatsiooni detailplaneeringu lahenduse kohta ning viidata, kus on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel teavitada eelnimetatud omanikke, et neil on võimalus esitada oma arvamus detailplaneeringu lahenduse kohta. Juhul, kui eelnimetatud kinnistute omanikud esitavad kirjaliku arvamuse detailplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda seda detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusena ja tagada isikutele võimalus saada vajadusel planeeringu kohta selgitusi, samuti tagasisidet nende poolt esitatud arvamuse kohta, sealhulgas selles osas, kas esitatud arvamust planeerimismenetluses arvestatakse või mitte. Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamusest ka riigihalduse ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta juhul, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. 5 13. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et Elektrilevi OÜ on kooskõlastanud detailplaneeringu lahenduse, milles pole planeeritud pos 11 krundini kulgevat elektrikaabli ühendust ning osaliselt on puudulikult märgitud ka pos 8 krundil kulgevad ühendused. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul avalikustatud planeeringulahenduses on eeltoodud ühendused olemas. Kuna Elektrilevi OÜ-d ei ole detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud, siis palume kohalikul omavalitsusel neid informeerida detailplaneeringus tehtud korrektuuridest ning esitada planeering uuesti Elektrilevi OÜ-le arvamuse andmiseks. 14. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.5 „Soojavarustus“ on toodud, et kõikide kruntide soojavarustus on planeeritud linna varustavast soojustrassist Kalda tänaval. Planeeritavad soojustrassid on kantud detailplaneeringu joonisele 2 „Tehnovõrkude joonis“. Sellest tulenevalt palume lisada planeeringu menetlusdokumentide hulka võrguvaldaja arvamus soojustrassi lahenduse kohta. 15. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub Jaama pst 45 kinnistul puurkaev (registrikood PRK0013961), mille 50 meetrine veehaarde sanitaarkaitseala ulatub detailplaneeringu ala kirdeossa ja Näituse tn 4a kinnistul kaks puurkaevu (registrikoodid PRK0010709 ja PRK0002670), mille 50 meetrine veehaarde sanitaarkaitseala ulatub planeeringuala edelaossa. Eeltoodu tähendab seda, et planeeringuga kavandatud hooned ja rajatised jäävad veehaarde sanitaarkaitsealasse. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud veeseaduse (VeeS) § 151 kohaselt. VeeS § 151 lõige 2 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; sanitaarkaitseala hooldamine; metsa hooldamine; rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; teadustöö tegemine. Seega ei saa veehaarde sanitaarkaitsealale ette näha tegevusi, mis lähevad vastuollu veehaarde kaitse eesmärkidega. VeeS § 149 lõike 1 kohaselt kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud; 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud ning 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. VeeS § 149 lõige 3 märgib, et kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. VeeS § 154 lõike 1 punkti 3 alusel on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett. VeeS § 154 lõige 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit. Käesoleval juhul ei selgu detailplaneeringust, kas Keskkonnaamet on andnud nõusoleku Jaama pst 45 ja Näituse tn 4a kinnistutel paiknevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis palume teha selles osas Keskkonnaametiga koostööd. 6 16. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.8 „Kalda ehituskeeluvöönd“ on märgitud, et vastavalt hetkel kehtivale Looduskaitseseaduse § 38 kehtib planeeritaval alal Tobia peakraavi 50-meetrine kalda ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asutuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist on vaja taotleda, kuna ehituskeeluvööndisse planeeritakse hooneid. Taotluse saab esitada peale detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit vastavalt põhijoonisel näidatule, mööda hoonestusala joont. Keskkonnaameti 01.10.2019 kirjas nr 6-5/19/190-2 on toodud välja, et keskkonnaregistri andmetel on Tobia peakraavi (keskkonnaregistrikood VEE1075400) veekogu tüübiks „peakraav“, millel veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 kohaselt kehtib veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Tobia peakraav ei ole maaparandussüsteemi eesvool, mistõttu ei kohaldu looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 ja § 38 lõige 1 ning veekogu kaldal piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd puuduvad. Märgime, et ka Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt kehtib Tobia peakraavile 10 meetri laiune kalda veekaitsevöönd, mitte 50 meetrine ehituskeeluvöönd nagu on märgitud detailplaneeringu seletuskirjas. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu joonist 2 „Põhijoonis“. Kuna planeeringulahendusega soovitakse muuta ka eelnimetatud Tobia peakraavi asukohta, siis palume detailplaneeringu seletuskirja lisada sellekohane selgitus ning korrigeerida vastavalt planeeringu jooniseid. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ulatuvad planeeringuala idaossa Soolikaoja ja lõunaossa Rahvapargis oleva tehisjärve kalda ehituskeeluvööndid, mida ei ole detailplaneeringu joonistel kajastatud. Selleks, et selgitada välja täiendavate keskkonnaalaste abinõuete seadmise vajadus (näiteks Tobia peakraavi asukoha muutmise kajastamine), planeeringualale ulatuvate veekogude kaitsevööndite ulatus, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus, on vajalik teha koostööd Keskkonnaametiga. 17. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on kirjas, et tulenevalt asjaolust, et Rakvere linn asub radooniohtlikus piirkonnas tuleb kõigi uute kavandatavate hoonete puhul, kus alaliselt viibivad inimesed, näha ette radooni levikut ja kogunemist tõkestavad meetmed või teha kohtuuring maapinna radoonisisalduse määramiseks. Kui vastav uuring näitab kogu hoone all normatiivsest väiksemat radoonisisaldust võib radoonivastased meetmed ära jätta. Olemasolevate hoonete renoveerimisel, kus alaliselt viibivad inimesed, tuleb võimalusel kasutada radooni kogunemist tõkestavaid meetmeid, sh pöörata erilist tähelepanu ventilatsioonile. KSH eelhinnangu peatükis 5.4 „Radoon“ on toodud, et soovitav on uue elamuala planeerimisel läbi viia radooni mõõtmised pinnases, et selgitada tegelik radoonioht ja vajadusel rakendada kaitsemeetmeid. Ka Keskkonnaamet on oma 01.10.2019 kirjas nr 6- 5/19/190-2 teinud tähelepaneku, et enne detailplaneeringuga kavandatud tegevuse läbiviimist tuleb selgitada välja radooni esinemine pinnases ja vajadusel kasutada meetmeid selle ohu vältimiseks. 7 Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu materjalides ei ole käsitletud planeeringuala radooniohtlikkuse teemat. Selleks, et koostatavas detailplaneeringus oleksid välja selgitatud vajalikud tervisekaitse seisukohast olulised andmed ja määrata vastavad meetmed, on vajalik teha koostööd Terviseametiga. 18. Vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Samuti sätestatakse PlanS § 85 lõikes 1, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Kuna Rakvere Linnavalitsus ei ole esitanud detailplaneeringu lähteseisukohti ega detailplaneeringu eelnõud Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks, siis ei ole olnud Rahandusministeeriumil võimalik määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Senises menetluses on detailplaneering kooskõlastatud Muinsuskaitseameti ja Päästeametiga, samuti on omapoolse arvamuse andnud Aktsiaselts Rakvere Vesi ja Elektrilevi OÜ. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, määran täiendavateks asutusteks, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd, Terviseameti ja Keskkonnameti. Täiendavalt palume kaasata planeeringulahenduse väljatöötamisse planeeritava soojatrassi võrguvaldaja. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist saame otsustada Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 6113038 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel