Rakvere Linnavalitsus Teie 18.07.2022 nr 5-2/56-15
[email protected] Meie 21.11.2022 nr 15-3/7744-2
Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a
kinnistute detailplaneering
Austatud linnapea Triin Varek
Rakvere Linnavalitsus esitas 18.07.2022 kirjaga nr 5-2/56-15 (kiri on Rahandusministeeriumi
dokumendiregistrisse jõudnud ja registreeritud seal 27.09.2022) Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Kalda
tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringu (detailplaneering) koos
menetlusdokumentidega. Lisaks esitas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist
27.10.2022 ja 04.11.2022 e-kirjadega täiendavaid menetlusdokumente.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6
kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse
muuta üldplaneeringus määratud tootmishoonete ala maakasutuse juhtotstarve
perspektiivseks korruselamu ala maakasutuse juhtotstarbeks. Kogu planeeringualal kehtib
Rakvere Linnavolikogu 29.08.2012 otsusega nr 101 kehtestatud Kalda tn 3 kinnistu ja sellega
piirneva tänavaala detailplaneering.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale
detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollida detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele. Haldusmenetluse uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seadus § 6) kohaselt
peab heakskiidu andja selgitama välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud.
Rakvere Linnavolikogu 30.10.2019 otsusega nr 67 algatati Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute
detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata Rakvere Linnavolikogu
30.10.2019 otsusega nr 68. Keskkonnaamet on oma 01.10.2019 kirjas nr 6-5/19/190-2
seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHS § 22 mõistes olulist
keskkonnamõju ning seetõttu ei ole KSH algatamine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 eeldatavalt
vajalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Planeeritav maa-ala, suurusega ca 34 500 m2, paikneb Rakvere linna loodeosas endise
Rakvere Piiritusetehase territooriumil. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala
kruntideks jagamine, kruntide hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, arhitektuur-
ehituslike tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, liikluskorralduse,
haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete määramine ning tehnovõrkude
ja -rajatiste asukoha määramine.
Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kaheksa korruselamumaa krunti suurusega
1717 ‒ 3677 m2 , üks korruselamumaa või ärimaa krunt suurusega 9656 m2 ning kaks tee ja
tänava maa krunti. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavatele korruselamumaa
kruntidele (krundid pos 2-5, pos 7-9 ja pos 11) ehitusõigus kahe hoone püstitamiseks, mille
suurimad lubatud ehitisealused pinnad kruntidel on 700 – 2000 m2. Korruselamu maa või
ärimaa pos 10 krundile määratakse ehitusõigus maksimaalselt kolme hoone ehitamiseks, 2500
m2 suurima lubatud ehitisealuse pinnaga. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Kalda
tänavalt ja Jaama puiesteelt.
Detailplaneering võeti vastu Rakvere Linnavolikogu 25.05.2022 otsusega nr 47.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.06.‒17.07.2022 Rakvere
Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
toimumisest teavitati 01.06.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja Rakvere linna veebilehel.
Kaasatavaid teavitati linnavalitsuse 01.06.2022 kirjaga nr 5-2/56-14. Rakvere Linnavalitsuse
18.07.2022 kirjas nr 5-2/56-25 on märgitud, et planeeringu avaliku väljapaneku jooksul
kirjalikke arvamusi detailplaneeringu kohta ei esitatud.
Vaadanud läbi detailplaneeringu materjalid, märgime järgmist:
1. PlanS § 128 lõike 6 kohaselt teavitatakse detailplaneeringu algatamisest 30 päeva jooksul
algatamisest arvates linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille
kohaliku omavalitsuse üksus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui
teavitamine ei ole linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse
teade linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest
arvates maakonnalehes. Palume lisada menetlusdokumentide hulka materjalid, mis kinnitavad
linnalehes teavitamist (ajalehe Rakvere Sõnumid väljavõte) või põhjendada selle puudumist.
2. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Rakvere linnalise asustusega
alale ning planeeritava jalg- ja jalgrattatee III eelistuse alale.
Kuna Rakvere linna üldplaneering on kehtestatud varem (Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010
määrusega nr 6) kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid,
mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu palume
detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega
ning täiendada vastavalt detailplaneeringu seletuskirja.
3. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek on toodud detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 4.9 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“. Siinkohal juhime tähelepanu
sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes
põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis märkinud,
2
et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis
tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas lahendis on kohus
leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil
planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem on haldusotsuse
tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti põhjendused, mis
aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades eeltoodut, palume
üldplaneeringu muutmise vajadust seletuskirjas põhjalikumalt motiveerida.
PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada
kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek
detailplaneeringusse.
4. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõikele 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas muuhulgas
planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument), planeeringu koostamise korraldaja
ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Sellest tulenevalt palume
lisada eeltoodud nõuded detailplaneeringu seletuskirja.
5. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on
toodud, et uute elamualade kavandamisel näha ette laste ja noorte mänguväljakud lähtudes
2009. aastal koostatud Rakvere linna spordi- ja mänguväljakute analüüsis kirjeldatud
põhimõtetest. Uued kolme- ja enamakorruselised kortermajad näha ette liftiga. Palume lisada
eeltoodud nõuded detailplaneeringu seletuskirja.
6. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Analüüs kavandavate ehitusmahtude
sobivuse kohta olemasolevasse keskkonda, arvestades muinsuskaitseala kaitsevööndi
eesmärke“ on kirjas, et planeeritav hoonestus jääb madalam, kui kõige kõrgem olemasolev
hoone. Samuti säilib vanalinna silueti ja linnusevaremete vaadeldavus olulistest
vaatepunktidest linnas ja väljaspool linna.
Sama dokumendi peatükis 4.3 „Planeeritud kruntide ehitusõigus“ on toodud, et rajatavate
hoonete maksimaalne kõrgus keskmisest maapinna kõrgusest (suhteline kõrgus) on 19 meetrit.
Olemasolevate hoonete maksimaalne kõrgus on 14-15 meetrit.
Detailplaneeringu ühese mõistetavuse tagamiseks palume selgitada planeeritavate hoonete ja
olemasoleva hoonestuse vahelist kõrgust, s.t kas planeeringualale kavandatavad korterelamud
tuleksid kõrgemad või madalamad kui praegused hooned Kalda tn 3 ja 3a kinnistutel. Samuti
teeme ettepaneku kanda detailplaneeringu seletuskirjas olevasse tabelisse 3 „Kruntide
ehitusõigused“ lisaks hoonete maksimaalsele absoluutkõrgusele ka maksimaalne kõrgus
maapinnast, et planeering oleks selge ja üheselt mõistetav.
7. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 „Planeeritud kruntide ehitusõigus“ tabelis 3 on
määratud pos 10 krundi kasutamise sihtotstarbeks kuni 100% KE või BT. Haldusmenetluse
seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Seega palume
detailplaneeringus lahti kirjutada, mida täpsemalt soovitakse pos 10 krundile ehitada ning
millise protsendi ulatuses soovitakse luua korterelamu- ja/või äripindasid.
3
8. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4.1 „Ehituslikud nõuded“ on kirjas, et
arhitektuursed nõuded määrata ehitusprojektide koostamisel, kuid arhitektuurne lahendus
peab tagama sulandamise olemasolevasse miljöösse.
Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 5 ja § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise
üheks kohustuslikuks ülesandeks ehitise ehituslike tingimuste määramine. Märgime, et PlanS
seletuskirjas1 on toodud, et ehituslik tingimus käsitleb konkreetse ehitise spetsiifikat. Näiteks,
kuidas ja millest on ehitis tehtud. Eelkõige võib ehituslik tingimus olla seotud ehituslike
konstruktsiooniga – kuidas ehitis püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada. Ehituslik võib
olla ka nõue, et hoonet on võimalik valmisdetailidest kokku panna.
Samas dokumendis on öeldud ka, et arhitektuurne või arhitektuuriline tingimus puudutab
konkreetselt arhitektuuri - ehitise välimust, kunstilist lahendust, mis kajastub eelkõige ehitise
detailides. Need võivad tuleneda ehituslikust ja tehnilisest lahendusest, kuid võivad ka olla
lihtsalt "ilu pärast". Tegu on väljapaistvate ehitise terviklahenduse osadega, mis eristavad
just seda ehitist teistest ehitistest (nt eenduv sokkel, klaasist seinad, ruudustatud aknad,
postidel varikatus, reljeefne karniis, viiluväljaga katus vms).
Kujunduslik nõue on see, mis on kõige kergemini muudetav või lisatav, see pole reeglina
seotud ehitise konstruktsiooniga, pigem kergesti lisatavad-eemaldatavad detailid – näiteks
värvivalik, kattematerjalid, ilu- ja muud detailid. Kujunduse alla käib näiteks aiakujundus.
Reeglina käsitletakse hoonete puhul arhitektuuri ja kõige muu puhul, mis sinna juurde kuulub,
kujundust (piirdeaed, värav jne).
Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ei ole iga detailplaneeringu puhul
nõutav, kuid planeeringu koostamise korraldajal on soovi korral seda võimalik siiski teha.
Juhime tähelepanu sellele, et detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 3.2 on toodud üheks
planeeringu eesmärgiks määrata planeeringuga hoonete ehituslikud tingimused ja
arhitektuurinõuded. Palume kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja,
et selguksid ka kavandatavate ehitiste ehituslikud tingimused. Samuti palume kaaluda
detailplaneeringu seletuskirja ja jooniste täiendamist arhitektuuriliste ja kujunduslike
tingimuste määramisega.
9. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuulub planeeringu juurde muuhulgas ka teave planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta. Kuna esitatud
materjalides ei ole planeeringu realiseerimise tegevuskava käsitletud, palume
detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.
10. KSH eelhinnangu peatükis 6 „Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta“ on
toodud, et detailplaneeringu koostamise käigus koostatakse dendroloogiline hindamine ja
antakse soovitused olemasolevate puude säilitamiseks, uushaljastuse rajamiseks ja
hooldamiseks. Sama lause on lisatud ka KSH algatamata jätmise otsusesse. Palume lisada
koostatud dendroloogiline hindamine planeeringu menetlusdokumentide hulka ning käsitleda
hindamise tulemusi ka detailplaneeringu materjalides.
11. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
1 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 160, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-
8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
4
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav, millest lähtuvalt palume detailplaneeringut alltoodut arvesse võttes täiendada.
Detailplaneeringu joonisel 2 „Tehnovõrkude joonis“ on puudu leppemärkide hulgas
näidatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala reg nr 27012 kaitsevöönd. Palume
korrigeerida detailplaneeringu joonist.
Detailplaneeringu joonisel 1 „Põhijoonis“ ja 2 „Tehnovõrkude joonis“ ei ole vastava
leppemärgiga tähistatud Jaama puiesteel asuvaid kruntide juurdepääse. Palume
korrigeerida detailplaneeringu jooniseid.
Palume lisada detailplaneeringu joonistele selguse huvides Rakvere Rahvapark ehk
Rakvere mõisa park (kaitsealune park), Rakvere mõisa park (ehitismälestis) ja
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala piirid.
Palume lisada detailplaneeringu joonisele 1 „Põhijoonis“ kruntide pos 7 ja 11
soovituslikud hoone asukohad (teistel planeeritavatel kruntidel on soovituslikud hoone
asukohad joonisel näidatud).
Juhime tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu joonistele 1 „Olemasolev olukord“
ja 2 „Tehnovõrkude joonis“ ei ole olemasoleva kolme puurkaevu asukohti märgitud,
kuid Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil on nende asukohad näha
(registrikoodid PRK0002671; PRK0019342 ja PRK0002672). Palume kontrollida
puurkaevude asukohtade õigsust.
12. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike
3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib
puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt
14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.
Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei selgu, et planeeritava kinnistu Kalda tn 3
(katastritunnus 66301:009:0013) omanikku, planeeritava kinnistu Kalda tn 3a (katastritunnus
66301:009:0014) uut omanikku ning planeeringulahendusest puudutatud kinnistu Kalda tn 4
(katastritunnus 66301:009:0560) korteri nr 1 omanikku oleks detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel
kaasata eelnimetatud kinnisasjade omanikud detailplaneeringu menetlusse, edastades neile
informatsiooni detailplaneeringu lahenduse kohta ning viidata, kus on võimalik
detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel teavitada
eelnimetatud omanikke, et neil on võimalus esitada oma arvamus detailplaneeringu lahenduse
kohta.
Juhul, kui eelnimetatud kinnistute omanikud esitavad kirjaliku arvamuse detailplaneeringu
lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda seda detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusena ja tagada isikutele võimalus saada vajadusel
planeeringu kohta selgitusi, samuti tagasisidet nende poolt esitatud arvamuse kohta,
sealhulgas selles osas, kas esitatud arvamust planeerimismenetluses arvestatakse või mitte.
Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamusest ka riigihalduse
ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine
arvamuste kohta juhul, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud.
5
13. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et Elektrilevi OÜ on kooskõlastanud
detailplaneeringu lahenduse, milles pole planeeritud pos 11 krundini kulgevat elektrikaabli
ühendust ning osaliselt on puudulikult märgitud ka pos 8 krundil kulgevad ühendused.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul avalikustatud planeeringulahenduses on eeltoodud
ühendused olemas.
Kuna Elektrilevi OÜ-d ei ole detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud,
siis palume kohalikul omavalitsusel neid informeerida detailplaneeringus tehtud
korrektuuridest ning esitada planeering uuesti Elektrilevi OÜ-le arvamuse andmiseks.
14. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.5 „Soojavarustus“ on toodud, et kõikide
kruntide soojavarustus on planeeritud linna varustavast soojustrassist Kalda tänaval.
Planeeritavad soojustrassid on kantud detailplaneeringu joonisele 2 „Tehnovõrkude joonis“.
Sellest tulenevalt palume lisada planeeringu menetlusdokumentide hulka võrguvaldaja
arvamus soojustrassi lahenduse kohta.
15. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub
Jaama pst 45 kinnistul puurkaev (registrikood PRK0013961), mille 50 meetrine veehaarde
sanitaarkaitseala ulatub detailplaneeringu ala kirdeossa ja Näituse tn 4a kinnistul kaks
puurkaevu (registrikoodid PRK0010709 ja PRK0002670), mille 50 meetrine veehaarde
sanitaarkaitseala ulatub planeeringuala edelaossa.
Eeltoodu tähendab seda, et planeeringuga kavandatud hooned ja rajatised jäävad veehaarde
sanitaarkaitsealasse. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee
tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise
vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud veeseaduse (VeeS) § 151
kohaselt. VeeS § 151 lõige 2 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus
keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; sanitaarkaitseala
hooldamine; metsa hooldamine; rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;
õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil,
kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; teadustöö tegemine. Seega ei saa veehaarde
sanitaarkaitsealale ette näha tegevusi, mis lähevad vastuollu veehaarde kaitse eesmärkidega.
VeeS § 149 lõike 1 kohaselt kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500
kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit, kui veehaardega avatud
põhjaveekiht on kaitstud; 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt
kaitstud või suhteliselt kaitstud ning 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on
kaitsmata või nõrgalt kaitstud. VeeS § 149 lõige 3 märgib, et kui tegelik veevõtt erineb
projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta
sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. VeeS § 154 lõike 1 punkti 3
alusel on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas
või võetakse tootmisvett. VeeS § 154 lõige 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit.
Käesoleval juhul ei selgu detailplaneeringust, kas Keskkonnaamet on andnud nõusoleku
Jaama pst 45 ja Näituse tn 4a kinnistutel paiknevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala
ulatuse vähendamiseks. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis palume teha selles osas
Keskkonnaametiga koostööd.
6
16. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.8 „Kalda ehituskeeluvöönd“ on märgitud, et
vastavalt hetkel kehtivale Looduskaitseseaduse § 38 kehtib planeeritaval alal Tobia peakraavi
50-meetrine kalda ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna või kalda
kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asutuse suunamine ning seal
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist on vaja taotleda,
kuna ehituskeeluvööndisse planeeritakse hooneid. Taotluse saab esitada peale
detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada
ehituskeeluvööndit vastavalt põhijoonisel näidatule, mööda hoonestusala joont.
Keskkonnaameti 01.10.2019 kirjas nr 6-5/19/190-2 on toodud välja, et keskkonnaregistri
andmetel on Tobia peakraavi (keskkonnaregistrikood VEE1075400) veekogu tüübiks
„peakraav“, millel veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 2 kohaselt kehtib veekaitsevöönd ulatusega
10 m. Tobia peakraav ei ole maaparandussüsteemi eesvool, mistõttu ei kohaldu
looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 ja § 38 lõige 1 ning veekogu kaldal piiranguvöönd ja
ehituskeeluvöönd puuduvad.
Märgime, et ka Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt kehtib Tobia
peakraavile 10 meetri laiune kalda veekaitsevöönd, mitte 50 meetrine ehituskeeluvöönd nagu
on märgitud detailplaneeringu seletuskirjas. Sellest tulenevalt palume korrigeerida
detailplaneeringu joonist 2 „Põhijoonis“. Kuna planeeringulahendusega soovitakse muuta ka
eelnimetatud Tobia peakraavi asukohta, siis palume detailplaneeringu seletuskirja lisada
sellekohane selgitus ning korrigeerida vastavalt planeeringu jooniseid.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse
kohaselt ulatuvad planeeringuala idaossa Soolikaoja ja lõunaossa Rahvapargis oleva
tehisjärve kalda ehituskeeluvööndid, mida ei ole detailplaneeringu joonistel kajastatud.
Selleks, et selgitada välja täiendavate keskkonnaalaste abinõuete seadmise vajadus (näiteks
Tobia peakraavi asukoha muutmise kajastamine), planeeringualale ulatuvate veekogude
kaitsevööndite ulatus, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus, on vajalik
teha koostööd Keskkonnaametiga.
17. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on
kirjas, et tulenevalt asjaolust, et Rakvere linn asub radooniohtlikus piirkonnas tuleb kõigi uute
kavandatavate hoonete puhul, kus alaliselt viibivad inimesed, näha ette radooni levikut ja
kogunemist tõkestavad meetmed või teha kohtuuring maapinna radoonisisalduse
määramiseks. Kui vastav uuring näitab kogu hoone all normatiivsest väiksemat
radoonisisaldust võib radoonivastased meetmed ära jätta. Olemasolevate hoonete
renoveerimisel, kus alaliselt viibivad inimesed, tuleb võimalusel kasutada radooni kogunemist
tõkestavaid meetmeid, sh pöörata erilist tähelepanu ventilatsioonile.
KSH eelhinnangu peatükis 5.4 „Radoon“ on toodud, et soovitav on uue elamuala
planeerimisel läbi viia radooni mõõtmised pinnases, et selgitada tegelik radoonioht ja
vajadusel rakendada kaitsemeetmeid. Ka Keskkonnaamet on oma 01.10.2019 kirjas nr 6-
5/19/190-2 teinud tähelepaneku, et enne detailplaneeringuga kavandatud tegevuse läbiviimist
tuleb selgitada välja radooni esinemine pinnases ja vajadusel kasutada meetmeid selle ohu
vältimiseks.
7
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu materjalides ei ole käsitletud planeeringuala
radooniohtlikkuse teemat. Selleks, et koostatavas detailplaneeringus oleksid välja selgitatud
vajalikud tervisekaitse seisukohast olulised andmed ja määrata vastavad meetmed, on vajalik
teha koostööd Terviseametiga.
18. Vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja
kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Samuti sätestatakse PlanS § 85 lõikes 1, et
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127
lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi
võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust.
Kuna Rakvere Linnavalitsus ei ole esitanud detailplaneeringu lähteseisukohti ega
detailplaneeringu eelnõud Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks, siis ei ole olnud
Rahandusministeeriumil võimalik määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega tuleb teha
detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata.
Senises menetluses on detailplaneering kooskõlastatud Muinsuskaitseameti ja Päästeametiga,
samuti on omapoolse arvamuse andnud Aktsiaselts Rakvere Vesi ja Elektrilevi OÜ.
PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud
volitust, määran täiendavateks asutusteks, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel
koostööd, Terviseameti ja Keskkonnameti. Täiendavalt palume kaasata planeeringulahenduse
väljatöötamisse planeeritava soojatrassi võrguvaldaja.
Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist saame
otsustada Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringule heakskiidu andmise
võimalikkuse üle tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
8