Lisa 2
Saaremaa Vallavolikogu
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Lautri ja Mere detailplaneering (Lautri ja Mere katastriüksused Jõiste külas,
JA NUMBER katastriüksuste tunnused 40302:001:0207 ja 40302:001:0227).
Planeeringu nr Saaremaa vallas:
2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU
ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Ahti Rattasep
ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu
3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse planeerimine elamu ja abihoonete
JA ehitamiseks ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
VASTAVUS PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: u 1,9 ha
ÜLDPLANEE- PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE:
RINGULE detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Leisi valla üldplaneeringut ranna
ehituskeeluvööndi ulatuse osas
4. PLANEE-
RINGU OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED: Lautri
LÄHTE- 100% elamumaa ja Mere 100% maatulundusmaa
MATERJAL PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem
GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 L-Est 97
koordinaatsüsteemis ja kõrgussüsteemis EH 2000.
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA: Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringuga
Detailplaneeringute koostamisel tuleb jälgida järgmisi ehitustingimusi:
A. Maaüksuste ja uute kruntide suurusi.
• Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (s.t. mitte alla) 0,5 ha
• Merega piirneva kinnistu jagamisel (pärast käesoleva planeeringu
kehtestamist) peab olema ehitusõiguse taotlemiseks vähemalt 50 m krundi
laiust piki kalda piiri.
B. Suvemajade ja väikeelamute hoonestuse nõudeid.
• Hooned võivad olla maksimaalselt 1,5-korruselised
• Hooned võivad olla kuni kahepereelamud
• Ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi materjale, nagu:
katus - roog, sindel (puit ja ruberoid), katusekivi (tsement ja savi);
välisseinad - puit (palk ja laud), looduslik kivi;
nähtav sokliosa - looduslik kivi, betoon (mitte üle 1m kõrguselt)
aknaraamid, uksed – puit.
Ehitusalad on mõeldud väikeelamute ja suvemajade rajamiseks. Suvemajade
ja väikeelamute ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga tuleb kujundada
raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks
looduslikuks õuemaaks. Raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava
metsa mahust. Rannal ja hoonestuse vahel peavad säiluma kaitsemetsa alad,
kus on lubatud ainult hooldusraie.
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Lautri katastriüksusel on Leisi
Vallavolikogu 17. juuni 2003. a otsusega nr 26 kehtestatud Lautri
detailplaneering.
Mere katastriüksusel on Leisi Vallavalitsuse 15. septembri 2003. a
korraldusega nr 302 kehtestatud Mere ja Jänese kinnistute detailplaneering.
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-
lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: planeeritakse olemasolevate
KUD JA katastriüksuste liitmist
ARHITEK- KRUNDI SIHTOTSTARVE: krundi kasutamise sihtotstarve väikeelamumaa,
TUURSED haljasmaa; katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga
vastavalt lähipiirkonna hoonestusele, sh arvestada olemasolevaid hooneid ja
planeeritavaid kuni 60 m2 suuruseid hooneid
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga
vastavalt lähipiirkonna hoonestusele, sh arvestada kuni 60 m2 suuruseid
hooneid
KRUNDI HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, analüüsides
ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral.
Määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused.
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3
HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: maksimaalselt 8,5 m
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid
ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.
KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata
planeeringuga arvestades piirkonna valdavaid katusekaldeid (viilkatused)
VÄLISVIIMISTLUS: ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi
materjale. Üldplaneeringus on toodud:
katus - roog, sindel (puit ja ruberoid), katusekivi (tsement ja savi);
välisseinad - puit (palk ja laud), looduslik kivi;
nähtav sokliosa - looduslik kivi, betoon (mitte üle 1m kõrguselt)
aknaraamid, uksed – puit.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele
LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata vajadusel planeeringuga.
SERVITUUDIALAD: detailplaneeringus näha ette juurdepääsuservituudi
seadmise vajadus, kui servituuti pole seatud.
KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga
JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: Orissaare-Leisi-Mustjala maanteelt nr
21129 olemasoleva mahasõidu kaudu olemasoleva juurdepääsutee kaudu üle
eraomandis olevate katastriüksuste, juurdepääs lahendada vajadusel
servituudiga, kui juurdepääsuservituut on seadmata. Avalik huvi puudub.
TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga
PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires
HEAKORD JA HALJASTUS:
Säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, kõrghaljastust võib likvideerida vaid
hoonete ja teede vahetul ehitusalal. Üldplaneeringu kohaselt ehitusaladel
raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava metsa mahust. Kaitsemetsa
ala on lubatud ainult hooldusraie.
Piirded rajada hoonestatava ala piirides. Piirete rajamiseks kasutada
looduslikke materjale. Eelistada kivi-, latt- või lippaedu. Piirete maksimaalne
kõrgus 1,2 m. Piirete lahendus anda koos hoone projektiga.
Detailplaneeringus käsitleda kallasrajale juurdepääsu ja läbipääsu tagamist.
7. INSENER- VEEVARUSTUS: lahendada lokaalselt.
VÕRKUDE Puurkaevud on olemas.
PROJEKTEE- REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada lokaalselt.
RIMISTINGI- Ehitisregistris puuduvad andmed rajatud kanalisatsioonisüsteemide kohta.
MUSED Detailplaneeringus kirjeldada olemasolevaid süsteeme ja nende vastavust
kehtivatele nõuetele ning märkida need planeeringu joonisele.
Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, seega mehaaniliselt puhastatud heitvee
juhtimine pinnasesse ei ole lubatud. Püsiva elamise korral rajada bioloogilisel
reoveepuhastusel põhinev süsteem. Planeeringus kajastada uute süsteemide
asukohad ja kirjeldused.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga
8. KOOSTÖÖ + Päästeamet
JA + Keskkonnaamet
KAASAMINE + Transpordiamet
+ menetlusosalised
9. PLANEE- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE
RINGU NÕUDED Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu
KOOSSEIS JA vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
VORMIS- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu
TAMINE algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS
1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile.“
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja
vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija
definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende
saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused.
Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
+ ASENDISKEEM
+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega
+ PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis.
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS
+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a
kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus
10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA:
RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.
ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf
ja dwg formaadis.
11. PLANEE- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.
RITAV ESI- DP algatamine 4. nädal 2023
ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 5.-15. nädal 2023
KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne
võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 23.-24. nädal 2023
olenevalt DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva
detailplaneerin- arvamuse avaldamiseks
gu koostamise DP vastuvõtmine 30. nädal 2023
menetluseta- DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne
pide tegelikust DP korrigeerimine vajadusel 39.-40. nädal 2023
ajakulust). DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva
Rahandusministeeriumile
DP kehtestamine 4. nädal 2024
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr ….
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringuala hõlmab Jõiste külas Lautri katastriüksust tunnusega 40302:001:0207,
(pindala 8498 m2, 100% elamumaa sihtotstarbega) ja Mere katastriüksust tunnusega
40302:001:0227 (pindala 10284 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarbega). Esitatud taotluse
kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuste liitmine, liitmise tulemusel
moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe määramine, ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepaneku esitamine, elamu ja abihoonete ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste
määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste
asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Mere (40302:001:0227, 100% maatulundusmaa) ja
Jänese (40302:001:0228, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, lõuna poolt Sadama
(40302:001:0208, 100% maatulundusmaa) ja Silla (40302:001:0209, 100% maatulundusmaa)
katastriüksustega, ida poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega (40302:001:0371, 100%
transpordimaa) ja lääne poolt Triigi lahega. Mere katastriüksus piirneb põhja poolt Kase-
Andruse (40302:001:0585, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega, lõuna poolt Lautri
(40302:001:0207, 100% elamumaa) katastriüksusega, ida poolt Jänese (40302:001:0228, 100%
maatulundusmaa) katastriüksusega ja lääne poolt Triigi lahega.
Vastavalt alal kehtivale Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringule (kehtestatud Leisi
Vallavolikogu 20.11.2001 määrusega nr 21, edaspidi nimetatud üldplaneering) asub
planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse maal (HK), 50% suvemajade maal (S) ja 50%
looduslikul puhkehaljasmaal (HM). Ehitusalad on mõeldud väikeelamute ja suvemajade
rajamiseks. Suvemajade ja väikeelamute ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga tuleb
kujundada raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks
looduslikuks õuemaaks. Raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava metsa mahust.
Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada ÜP-s määratud ranna
ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritava hoonestusala ulatuses
olemasolevate õuealade vahel. Planeeritav elamu on kavandatud olemasolevate Lautri ja Mere
katastriüksuse piirile. Lautri kinnistu suvemaja kuulub likvideerimisele. Lähtuvalt
looduskaitseseaduse §-st 34 on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi
vähendamine ei mõjutaks oluliselt looduskooslusi ega nende säilimist. Inimtegevusest lähtuv
kahjulik mõju on seotud valdavalt teatava inimkoormuse suurenemisega planeeritaval
hoonestusalal. Samas on kavandatav tegevus mahult väike ja seetõttu on ka mõjud väheolulised.
Planeeritav hoonestusala ei ole tallamise suhtes tundlik ning arvestades ühe elamu ja abihoone
kavandamise mahtu ranna-alale, siis ei ole tõenäoline, et kaasnev tallamiskoormus ületaks
koosluse taluvuse piire. Hoonestuse asukoha planeerimisel on arvestatud ehitamiseks sobilike
looduslike tingimuste ja suhteliselt kõrge reljeefiga merepinna suhtes. Olemasolevate õuealade
1
vahele jääv ala on sobilik uue elamu rajamiseks, kuna kõrghaljastus seal on osaliselt
likvideeritud ja elamu rajamisel hoonestusala keskossa moodustuks kompaktne õuemaa. Saare
maakonnaplaneering 2030+ alusel asub nendel kinnistutel rohevõrgustiku koridor ning
konfliktala. Rohevõrgustiku koridori toimimist antud detailplaneering ei toeta, kuid selles
piirkonnas on kinnistud juba laialdaselt täis ehitatud, mille alusel saab arvata, et rohekoridor ei
täida oma otstarvet seal ka juba praegu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS)
kohaselt tuleb koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui
detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või
kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt
mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Planeeringuala maaüksustele ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd (Joonis 1), kus
tegevusi reguleerib Looduskaitseseadus. Detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit
hoonestusalal vähendada. Lautri maaüksusel on olemasolev puurkaev PRK0016958
sanitaarkaitsealaga 10 m (Joonis 2) ning Mere maaüksusel asub puurkaev PRK0021766
sanitaarkaitsealaga 50 m (Joonis 3). Kuna eeldatavasti tavamajapidamise veetarve puurkaevust
jääb alla 10 m3 ööpäevas, on mõistlik kaevu andmed korrigeerida ning asendada
sanitaarkaitseala hooldusalaga (10 m). Veeseaduse §151 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealal
on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;
sanitaarkaitseala hooldamine, metsa hooldamine, rohttaimede niitmine ja niite koristamine või
äravedu, õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus
kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist, teadustöö tegemine.
Sanitaarkaitseala asukoht kitsendab ka reoveesüsteemide asukohavalikut, reostusohtlikud
objektid (mh. kanalisatsioonirajatised) peavad asuma väljapool sanitaarkaitseala. Mõlemad
kinnistud Piirnevad läänest Väinamere hoiualaga (KLO2000339) ning III kaitsekategooria liigi
hingi (Cobitis taenia) leiukohaga.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (14.11.2022 seisuga)
2
Joonis 2. Lautri maaüksusel asuv puurkaev (Kerli Kuusk, 16.11.22)
Joonis 3. Mere maaüksusel asuv puurkaev (Kerli Kuusk, 16.11.22)
3
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Planeeringuala asub Saaremaa valla Jõiste küla põhjapoolses osas, 21129 Orissaare-Leisi-
Mustjala tee ja Triigi lahe vahelisel alal. Hoonestusalalt mereni on veidi üle 80 m. Juurdepääs
planeeringualale on Silla ja Lautri kinnistutel asuv kruusatee (Joonis 4). Kinnistud asuvad
hoonestatud kinnistu kõrval (Jänese kinnistu).
Katastriüksus asub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee
kaitstuse kaardile tuginedes kaitsmata põhjaveega alal. Kaardi andmeid kinnitavad ka alal
asuvate puurkaevude läbilõiked, millele tuginedes asub aluspõhja kivim (dolomiit) 0,8 – 1,0 m
sügavusel maapinnast.
Mere kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0-3,5 m ning Lautri kinnistul 0-6 m. Hoonestusala
on valdavalt lage vaheldudes mõnede üksikute mändidega (Joonis 5), kinnistutel asub
võsastunud männimets üksikute kuuskedega. Kaitstavaid taimeliike planeeringualal
Keskkonnaregistri andmetel ei leidu. Küll aga on planeeringualast idas Väinamere hoiuala
(Joonis 6), mis on elu- ja toitumispaigaks mitmetele linnuliikidele, seejuures ka kaitsealustele
liikidele (täpsemalt tuleb neist juttu punktis 6).
Käesoleva detailplaneeringuga ei planeerita tegevus, millega kaasneks kallasraja sulgemine.
Planeeringualal ei ole ajalooliselt paiknenud juurdepääs kallasrajale ning detailplaneeringuga
seda sinna ka ei kavandata.
Joonis 4. Vaade planeeringualale suunaga idast läände, näha on ka planeeringualale viiv
kruusatee (Kerli Kuusk, 16.11.22)
4
Joonis 5. Vaade planeeringualale suunaga põhjast lõunasse, näha on ka planeeritava hoone
asukoht (Kerli Kuusk, 16.11.22)
Joonis 6. Vaade planeeringualal Triigi lahe suunas, mis kuulub Väinamere hoiuala koosseisu
(Kerli Kuusk, 16.11.22)
5
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas
lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei
plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte - tegemist
on üksikmajapidamisega.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.
Esitatud andmetele tuginedes paikneb alal kaks reoveesüsteemi: mõlemad on septik-
imbsüsteemid, mis ei ole nõuetekohaseks reovee kohtkäitlusviisiks kaitsmata põhjaveega
aladel, kus pinnasesse on lubatud immutada vaid eelnevalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
Pidades silmas piirkonna pinnakatte paksust ning aluspõhja kivimi lasumissügavust, vajab alale
omapuhasti paigaldamine suublaga pinnases täiendavalt immutusala maapealsesse peenrasse
tõstmist. Samuti ei ole tagatud ala põhjaosas piisav vahekaugus kaevude ning reoveesüsteemide
vahel (veeseaduse §127 lg 1 ja 2). Detailplaneeringus kavandatakse planeeringualale
nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute
puurkaevude ja reoveesüsteemidega. Järgides kehtivaid reovee kohtkäitlusele esitatavaid
nõudeid planeeringuala reovee kohtkäitluse lahendamisel ja nõuetele mittevastavate
reoveesüsteemide likvideerimisele esitatavaid nõudeid, ei ole oodata olulisi negatiivseid
mõjusid põhja- ja pinnaveele. Reoveesüsteemide rajamise või ajakohastamisega kaasneb
lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju, kuid laiemas plaanis võib lugeda reoveekäitluse
nõuetega vastavusse viimise mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile pigem positiivseks.
4.2. Mõju maavaradele
Keskkonnaregistri andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise
vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast
võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks
territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus
hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
taimestikust.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Tegemist on
üksikmajapidamisega, mille juures õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei
oma seega olulist mõju.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
6
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme
suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul
planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni,
valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Hoonestusalal on planeeritud maha võtta seal
kasvavad puud, kuid teiste kinnistutega eraldavad hoonestusala metsaribad, seetõttu ei esine ka
olulist visuaalset mõju.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja
kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete
täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla
vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise
võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii
tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine
ebatõenäoline.
6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele
92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Detailplaneeringuala kinnistud piirnevad läänepoolt Väinamere hoiualaga. Väinamere hoiuala
kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana.
Väinamere hoiuala
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade
(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse; II lisas
märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),
teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade
7
kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),
piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart
(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser
anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria
interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),
merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-
lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),
rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus
albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus
fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax
carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-
tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-
part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia
ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk
(Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),
8
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Väinamere loodusalal on veealused liivamadalad
(1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga
kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),
väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja
ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood
(alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),
puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad
(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis
loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik
keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-
mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele
Lautri ja Mere maaüksustel planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate
liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid
Väinamere hoiualale (kaasa arvatud Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala) ning hingi
levikule ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning liigi leiukoht asub planeeringualast piisavalt
kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiualani ning liigi
leiukohani. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud juurdepääsu kallasrajale, seetõttu ei kaasne
kaitstavatel aladel ega kaitstava liigi leiukohtadel täiendavat külastuskoormust.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole.
9
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
10
Kuressaare
Jõiste külas Lautri ja Mere detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Huvitatud isik esitas 04.11.2022 Jõiste külas Lautri ja Mere katastriüksusel detailplaneeringu
algatamise taotluse (registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 04.11.2022 nr 5-
2/6060-2).
Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt hõlmab planeeringuala suurusega u 1,9 ha Jõiste
külas Lautri katastriüksust tunnusega 40302:001:0207 (pindala 8498 m², 100% elamumaa
sihtotstarve) ja Mere katastriüksust tunnusega 40302:001:0227 (pindala 10284 m², 100%
maatulundusmaa sihtotstarve. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu
koostamise eesmärk katastriüksuste liitmine, liitmise tulemusel moodustatava katastriüksuse
sihtotstarbe määramine, ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku esitamine, elamu ja
abihoonete ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete
määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse
põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu
elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse
määramine.
A. Olemasolev olukord
Lautri katastriüksusel on Leisi Vallavolikogu 17. juuni 2003. a otsusega nr 26 kehtestatud Lautri
detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks.
Mere katastriüksusel on Leisi Vallavalitsuse 15. septembri 2003. a korraldusega nr 302 kehtestatud
Mere ja Jänese kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on samuti ehitusõiguse määramine
elamu ja abihoonete rajamiseks.
Lautri katastriüksusel on ehitisregistri andmetel olemasolev elamu, ortofoto kohaselt on ka
abihooned. Mere katastriüksusel on ehitisregistri andmetel elamu, mis tegelikkuses on teisaldatud.
Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Mere (40302:001:0227) ja Jänese (40302:001:0228)
katastriüksustega, lõuna poolt Sadama (40302:001:0208) ja Silla (40302:001:0209)
katastriüksustega, ida poolt Triigi lahega ja lääne poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega
(40302:001:0371). Mere katastriüksus piirneb põhja poolt Kase-Andruse (40302:001:0585)
katastriüksusega, lõuna poolt Lautri (40302:001:0207), ida poolt Triigi lahega ja lääne poolt Jänese
(40302:001:0228) katastriüksusega.
Mere poolt piirneb planeeringuala Väinamere hoiualaga, mille koosseisus on kaitse alla võetud
Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnu- ja loodusala.
Planeeringualal asub kitsenduste kaardirakenduse andmetel 2 puurkaevu ja elektrimaakaabel.
Planeeringuala piirneb Lautri katastriüksuse idapiiri osas Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteega.
B. Kehtiv üldplaneering
Alal kehtib Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25 kehtestatud Leisi valla
üldplaneering (edaspidi nimetatud üldplaneering) ja Leisi Vallavolikogu 20. novembri 2001. a
määrusega nr 21 kehtestatud Soela ja Paaste puhkepiirkonna üldplaneering (edaspidi nimetatud
Paaste puhkepiirkonna üldplaneering). Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringus on
planeeringualale määratud kaitsehaljastuse, suvemajade ja loodusliku puhkehaljasmaa ning
väikeses osas suvemajade maa juhtotstarve ning kogu planeeringuala on määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Juhtotstarvete selgitusi ega tingimusi
seletuskirjas täpsemalt toodud ei ole. Määratud on, et rannal ja hoonestuse vahel peavad säiluma
kaitsemetsa alad, kus on lubatud ainult hooldusraie. Detailplaneeringu koostamiseks on üldiste
ehitustingimustena määratud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 0,5 ha, hooned
võivad olla maksimaalselt 1,5-korruselised ja ehitusmaterjalina kasutada võimalikult
looduslähedasi materjale.
Üldplaneeringuga on ranna ehituskeeluvööndit piirkonnas vähendatud 100 meetrini veepiirist.
Seega asub planeeringuala osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga soovitakse
teha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kahe varem planeeritud hoonestusala vahele
u 80 m kaugusele veepiirist. Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 40 kohaselt võib
ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul taotluse ja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu alusel.
Detailplaneeringu algatamine on vajalik seega tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud
PlanS) § 125 lg 2 ja Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringust, mille alusel on kogu Paaste
puhkepiirkonna üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks,
ning LKS § 40 lg 4 p 2.
Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu
detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1
p 3 ja LKS § 40 lg 4 p 2 alusel.
C. Kaalutlused
Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse ehitusõigust elamu ja abihoonete
ehitamiseks. Eskiisjoonisel näidatud kavandatud hoonestusalale planeeritakse lisaks
olemasolevale hoonestusele üksikelamu koos abihoonega. Planeeritav elamu on kavandatud
olemasolevate Lautri ja Mere katastriüksuse piirile. Lautri kinnistu suvemaja kuulub
likvideerimisele.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr 21129 läbi
Jänese ja Silla kinnistute. Rajatud on mahasõidud riigimaanteelt ja olemas on juurdepääsuteed.
Planeeringualal on olemasolev hoonestus, elektrikaabel ja puurkaevud.
Vastavalt PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Saaremaa vald leiab, et ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine on põhjendatud, kuna ala on käesoleval hetkel hoonestatud ja Lautri katastriüksusel
on olemas õuemaa kõlvik koos olemasoleva elamuga, kus LKS § 38 lg 4 alusel ranna ehitusekeeld
ei laiene uue ehitise ehitamisele. Seega sisuliselt on tegemist olemasoleva inimtegevusest
mõjutatud õuemaa laiendamisega.
Kuna lähipiirkonnas on olemasolev elamutega hoonestus, siis sobib kavandatav elamu piirkonna
maakasutuse ja hoonestuslaadiga.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat
tegevust. KeHJS § 33 lg 2 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
vajalikkust kaaluda ja koostada eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p 3
sätestatud juhul.
Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava
tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast
olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
2
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lg 2 ja KeHJS § 33 lg 6 Keskkonnaametile,
Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile 2022 kirjaga nr detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõu koos lisadega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse osas
seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks.
D. Kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu
koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse
käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (otsuse lisa 3) ja koostöötegijate
seisukohast
Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud 2022 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/ huvitatud isiku ja
detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude
kokku leppimiseks.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus (
[email protected], tel.
452 5000), koostaja on ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu
(
[email protected], tel. 452 5002).
Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla
veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 128 lõikest 1 ja § 142 lõike
2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3,
Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Jõiste külas Lautri ja Mere katastriüksustel, mille
eesmärgiks on ehitusõiguse planeerimine elamu ja abihoonete ehitamiseks ning ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Lautri ja Mere detailplaneering“.
3. Määrata planeeringuala suuruseks u 1,9 ha vastavalt otsuse lisale nr 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale nr 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisas nr 3 toodud
eelhinnangu tulemustele.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
3
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
(digitaalselt allkirjastatud)
Jaanus Tamkivi
volikogu esimees
4
Lisa 1
Jõiste külas Lautri ja Mere detailplaneeringu asendiplaan
¥
Paaste tee
Kooli Kooli
¥
Jurna
Paaste
Uue-Andruse
Uue-Andruse
Uue-Andruse
Kase-Andruse
Kase-Andruse
Mere Jänese
Karu Andruse
Lautri
Silla Männisalu Kiviaia
Sadama
21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee
Mereranna
Kadaka Liini
Pepe
Laidu Pae
Lahe Kannikese
Ranniku
Tutku
Sopi Liblika
Rannikukalda
Teeääre Sääse Vana-Andruse
Hoiuala 0 25 50 100 150 200
Katastriüksuse piir Meetrit
Planeeringuala
Rahandusministeerium
[email protected] 21.11.2022 nr 5-2/6580-1
Keskkonnaamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
[email protected]
Jõiste küla Lautri ja Mere detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine
Saaremaa vallale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Jõiste külas Lautri ja Mere
katastriüksustel tunnustega 40302:001:0207 ja 40302:001:0227. Detailplaneeringu eesmärgiks
on algatamise taotluse kohaselt ehitusõiguse määramine elamu ja abihoone rajamiseks ning
selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2
käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu
muutmisena ning detailplaneeringut menetletakse seega planeerimisseaduse § 142 alusel
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud
keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel
ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos
lisadega, nimetatud dokumendid koos detailplaneeringu algatamise taotlusega on kättesaadavad
ka https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/Lautri%20ja%20Mere%20DP/
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad: Lautri ja Mere DP algatamine_eelnou.pdf
Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 1_asendiplaan.pdf
Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 2_lahteseisukohad.pdf
Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 3_eelhinnang.pdf
Kätlin Kallas, 452 5094
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee