dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jõiste küla Lautri ja Mere detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 21. november 2022
Viit
15-3/9164-1
Registreeritud
21. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. detsember 2022

Failid

  • 📎5-26580-1 21.11.2022 Väljaminev kiri.asice8342 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Lautri ja Mere detailplaneering (Lautri ja Mere katastriüksused Jõiste külas, JA NUMBER katastriüksuste tunnused 40302:001:0207 ja 40302:001:0227). Planeeringu nr Saaremaa vallas: 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Ahti Rattasep ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse planeerimine elamu ja abihoonete JA ehitamiseks ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. VASTAVUS PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: u 1,9 ha ÜLDPLANEE- PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: RINGULE detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Leisi valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas 4. PLANEE- RINGU OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED: Lautri LÄHTE- 100% elamumaa ja Mere 100% maatulundusmaa MATERJAL PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 L-Est 97 koordinaatsüsteemis ja kõrgussüsteemis EH 2000. GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringuga Detailplaneeringute koostamisel tuleb jälgida järgmisi ehitustingimusi: A. Maaüksuste ja uute kruntide suurusi. • Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (s.t. mitte alla) 0,5 ha • Merega piirneva kinnistu jagamisel (pärast käesoleva planeeringu kehtestamist) peab olema ehitusõiguse taotlemiseks vähemalt 50 m krundi laiust piki kalda piiri. B. Suvemajade ja väikeelamute hoonestuse nõudeid. • Hooned võivad olla maksimaalselt 1,5-korruselised • Hooned võivad olla kuni kahepereelamud • Ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi materjale, nagu: katus - roog, sindel (puit ja ruberoid), katusekivi (tsement ja savi); välisseinad - puit (palk ja laud), looduslik kivi; nähtav sokliosa - looduslik kivi, betoon (mitte üle 1m kõrguselt) aknaraamid, uksed – puit. Ehitusalad on mõeldud väikeelamute ja suvemajade rajamiseks. Suvemajade ja väikeelamute ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga tuleb kujundada raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks looduslikuks õuemaaks. Raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava metsa mahust. Rannal ja hoonestuse vahel peavad säiluma kaitsemetsa alad, kus on lubatud ainult hooldusraie. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Lautri katastriüksusel on Leisi Vallavolikogu 17. juuni 2003. a otsusega nr 26 kehtestatud Lautri detailplaneering. Mere katastriüksusel on Leisi Vallavalitsuse 15. septembri 2003. a korraldusega nr 302 kehtestatud Mere ja Jänese kinnistute detailplaneering. 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: planeeritakse olemasolevate KUD JA katastriüksuste liitmist ARHITEK- KRUNDI SIHTOTSTARVE: krundi kasutamise sihtotstarve väikeelamumaa, TUURSED haljasmaa; katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa NÕUDED LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga vastavalt lähipiirkonna hoonestusele, sh arvestada olemasolevaid hooneid ja planeeritavaid kuni 60 m2 suuruseid hooneid LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga vastavalt lähipiirkonna hoonestusele, sh arvestada kuni 60 m2 suuruseid hooneid KRUNDI HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, analüüsides ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral. Määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3 HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: maksimaalselt 8,5 m HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga arvestades piirkonna valdavaid katusekaldeid (viilkatused) VÄLISVIIMISTLUS: ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi materjale. Üldplaneeringus on toodud: katus - roog, sindel (puit ja ruberoid), katusekivi (tsement ja savi); välisseinad - puit (palk ja laud), looduslik kivi; nähtav sokliosa - looduslik kivi, betoon (mitte üle 1m kõrguselt) aknaraamid, uksed – puit. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata vajadusel planeeringuga. SERVITUUDIALAD: detailplaneeringus näha ette juurdepääsuservituudi seadmise vajadus, kui servituuti pole seatud. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: Orissaare-Leisi-Mustjala maanteelt nr 21129 olemasoleva mahasõidu kaudu olemasoleva juurdepääsutee kaudu üle eraomandis olevate katastriüksuste, juurdepääs lahendada vajadusel servituudiga, kui juurdepääsuservituut on seadmata. Avalik huvi puudub. TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires HEAKORD JA HALJASTUS: Säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, kõrghaljastust võib likvideerida vaid hoonete ja teede vahetul ehitusalal. Üldplaneeringu kohaselt ehitusaladel raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava metsa mahust. Kaitsemetsa ala on lubatud ainult hooldusraie. Piirded rajada hoonestatava ala piirides. Piirete rajamiseks kasutada looduslikke materjale. Eelistada kivi-, latt- või lippaedu. Piirete maksimaalne kõrgus 1,2 m. Piirete lahendus anda koos hoone projektiga. Detailplaneeringus käsitleda kallasrajale juurdepääsu ja läbipääsu tagamist. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: lahendada lokaalselt. VÕRKUDE Puurkaevud on olemas. PROJEKTEE- REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada lokaalselt. RIMISTINGI- Ehitisregistris puuduvad andmed rajatud kanalisatsioonisüsteemide kohta. MUSED Detailplaneeringus kirjeldada olemasolevaid süsteeme ja nende vastavust kehtivatele nõuetele ning märkida need planeeringu joonisele. Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, seega mehaaniliselt puhastatud heitvee juhtimine pinnasesse ei ole lubatud. Püsiva elamise korral rajada bioloogilisel reoveepuhastusel põhinev süsteem. Planeeringus kajastada uute süsteemide asukohad ja kirjeldused. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga 8. KOOSTÖÖ + Päästeamet JA + Keskkonnaamet KAASAMINE + Transpordiamet + menetlusosalised 9. PLANEE- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE RINGU NÕUDED Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu KOOSSEIS JA vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ VORMIS- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu TAMINE algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile.“ ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis. + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEE- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. RITAV ESI- DP algatamine 4. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 5.-15. nädal 2023 KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 23.-24. nädal 2023 olenevalt DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva detailplaneerin- arvamuse avaldamiseks gu koostamise DP vastuvõtmine 30. nädal 2023 menetluseta- DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne pide tegelikust DP korrigeerimine vajadusel 39.-40. nädal 2023 ajakulust). DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 4. nädal 2024 Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu otsusele nr …. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Detailplaneeringuala hõlmab Jõiste külas Lautri katastriüksust tunnusega 40302:001:0207, (pindala 8498 m2, 100% elamumaa sihtotstarbega) ja Mere katastriüksust tunnusega 40302:001:0227 (pindala 10284 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarbega). Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuste liitmine, liitmise tulemusel moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe määramine, ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku esitamine, elamu ja abihoonete ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Mere (40302:001:0227, 100% maatulundusmaa) ja Jänese (40302:001:0228, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, lõuna poolt Sadama (40302:001:0208, 100% maatulundusmaa) ja Silla (40302:001:0209, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, ida poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega (40302:001:0371, 100% transpordimaa) ja lääne poolt Triigi lahega. Mere katastriüksus piirneb põhja poolt Kase- Andruse (40302:001:0585, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega, lõuna poolt Lautri (40302:001:0207, 100% elamumaa) katastriüksusega, ida poolt Jänese (40302:001:0228, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega ja lääne poolt Triigi lahega. Vastavalt alal kehtivale Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringule (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 20.11.2001 määrusega nr 21, edaspidi nimetatud üldplaneering) asub planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse maal (HK), 50% suvemajade maal (S) ja 50% looduslikul puhkehaljasmaal (HM). Ehitusalad on mõeldud väikeelamute ja suvemajade rajamiseks. Suvemajade ja väikeelamute ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga tuleb kujundada raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks looduslikuks õuemaaks. Raided ei tohiks ületada krundi piires 30% kasvava metsa mahust. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada ÜP-s määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel planeeritava hoonestusala ulatuses olemasolevate õuealade vahel. Planeeritav elamu on kavandatud olemasolevate Lautri ja Mere katastriüksuse piirile. Lautri kinnistu suvemaja kuulub likvideerimisele. Lähtuvalt looduskaitseseaduse §-st 34 on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjutaks oluliselt looduskooslusi ega nende säilimist. Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on seotud valdavalt teatava inimkoormuse suurenemisega planeeritaval hoonestusalal. Samas on kavandatav tegevus mahult väike ja seetõttu on ka mõjud väheolulised. Planeeritav hoonestusala ei ole tallamise suhtes tundlik ning arvestades ühe elamu ja abihoone kavandamise mahtu ranna-alale, siis ei ole tõenäoline, et kaasnev tallamiskoormus ületaks koosluse taluvuse piire. Hoonestuse asukoha planeerimisel on arvestatud ehitamiseks sobilike looduslike tingimuste ja suhteliselt kõrge reljeefiga merepinna suhtes. Olemasolevate õuealade 1 vahele jääv ala on sobilik uue elamu rajamiseks, kuna kõrghaljastus seal on osaliselt likvideeritud ja elamu rajamisel hoonestusala keskossa moodustuks kompaktne õuemaa. Saare maakonnaplaneering 2030+ alusel asub nendel kinnistutel rohevõrgustiku koridor ning konfliktala. Rohevõrgustiku koridori toimimist antud detailplaneering ei toeta, kuid selles piirkonnas on kinnistud juba laialdaselt täis ehitatud, mille alusel saab arvata, et rohekoridor ei täida oma otstarvet seal ka juba praegu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) kohaselt tuleb koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Planeeringuala maaüksustele ulatuvad ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd (Joonis 1), kus tegevusi reguleerib Looduskaitseseadus. Detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit hoonestusalal vähendada. Lautri maaüksusel on olemasolev puurkaev PRK0016958 sanitaarkaitsealaga 10 m (Joonis 2) ning Mere maaüksusel asub puurkaev PRK0021766 sanitaarkaitsealaga 50 m (Joonis 3). Kuna eeldatavasti tavamajapidamise veetarve puurkaevust jääb alla 10 m3 ööpäevas, on mõistlik kaevu andmed korrigeerida ning asendada sanitaarkaitseala hooldusalaga (10 m). Veeseaduse §151 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; sanitaarkaitseala hooldamine, metsa hooldamine, rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu, õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist, teadustöö tegemine. Sanitaarkaitseala asukoht kitsendab ka reoveesüsteemide asukohavalikut, reostusohtlikud objektid (mh. kanalisatsioonirajatised) peavad asuma väljapool sanitaarkaitseala. Mõlemad kinnistud Piirnevad läänest Väinamere hoiualaga (KLO2000339) ning III kaitsekategooria liigi hingi (Cobitis taenia) leiukohaga. Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (14.11.2022 seisuga) 2 Joonis 2. Lautri maaüksusel asuv puurkaev (Kerli Kuusk, 16.11.22) Joonis 3. Mere maaüksusel asuv puurkaev (Kerli Kuusk, 16.11.22) 3 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Planeeringuala asub Saaremaa valla Jõiste küla põhjapoolses osas, 21129 Orissaare-Leisi- Mustjala tee ja Triigi lahe vahelisel alal. Hoonestusalalt mereni on veidi üle 80 m. Juurdepääs planeeringualale on Silla ja Lautri kinnistutel asuv kruusatee (Joonis 4). Kinnistud asuvad hoonestatud kinnistu kõrval (Jänese kinnistu). Katastriüksus asub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes kaitsmata põhjaveega alal. Kaardi andmeid kinnitavad ka alal asuvate puurkaevude läbilõiked, millele tuginedes asub aluspõhja kivim (dolomiit) 0,8 – 1,0 m sügavusel maapinnast. Mere kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 0-3,5 m ning Lautri kinnistul 0-6 m. Hoonestusala on valdavalt lage vaheldudes mõnede üksikute mändidega (Joonis 5), kinnistutel asub võsastunud männimets üksikute kuuskedega. Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Keskkonnaregistri andmetel ei leidu. Küll aga on planeeringualast idas Väinamere hoiuala (Joonis 6), mis on elu- ja toitumispaigaks mitmetele linnuliikidele, seejuures ka kaitsealustele liikidele (täpsemalt tuleb neist juttu punktis 6). Käesoleva detailplaneeringuga ei planeerita tegevus, millega kaasneks kallasraja sulgemine. Planeeringualal ei ole ajalooliselt paiknenud juurdepääs kallasrajale ning detailplaneeringuga seda sinna ka ei kavandata. Joonis 4. Vaade planeeringualale suunaga idast läände, näha on ka planeeringualale viiv kruusatee (Kerli Kuusk, 16.11.22) 4 Joonis 5. Vaade planeeringualale suunaga põhjast lõunasse, näha on ka planeeritava hoone asukoht (Kerli Kuusk, 16.11.22) Joonis 6. Vaade planeeringualal Triigi lahe suunas, mis kuulub Väinamere hoiuala koosseisu (Kerli Kuusk, 16.11.22) 5 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Algatamise taotluse kohaselt ei plaanita maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte - tegemist on üksikmajapidamisega. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Esitatud andmetele tuginedes paikneb alal kaks reoveesüsteemi: mõlemad on septik- imbsüsteemid, mis ei ole nõuetekohaseks reovee kohtkäitlusviisiks kaitsmata põhjaveega aladel, kus pinnasesse on lubatud immutada vaid eelnevalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Pidades silmas piirkonna pinnakatte paksust ning aluspõhja kivimi lasumissügavust, vajab alale omapuhasti paigaldamine suublaga pinnases täiendavalt immutusala maapealsesse peenrasse tõstmist. Samuti ei ole tagatud ala põhjaosas piisav vahekaugus kaevude ning reoveesüsteemide vahel (veeseaduse §127 lg 1 ja 2). Detailplaneeringus kavandatakse planeeringualale nõuetekohased vee- ja reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute puurkaevude ja reoveesüsteemidega. Järgides kehtivaid reovee kohtkäitlusele esitatavaid nõudeid planeeringuala reovee kohtkäitluse lahendamisel ja nõuetele mittevastavate reoveesüsteemide likvideerimisele esitatavaid nõudeid, ei ole oodata olulisi negatiivseid mõjusid põhja- ja pinnaveele. Reoveesüsteemide rajamise või ajakohastamisega kaasneb lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju, kuid laiemas plaanis võib lugeda reoveekäitluse nõuetega vastavusse viimise mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile pigem positiivseks. 4.2. Mõju maavaradele Keskkonnaregistri andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa- ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa taimestikust. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Tegemist on üksikmajapidamisega, mille juures õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju 6 avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Mürataseme ajutist tõusu võib ette näha ehitusperioodi jooksul planeeringu ellu rakendamisel. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Hoonestusalal on planeeritud maha võtta seal kasvavad puud, kuid teiste kinnistutega eraldavad hoonestusala metsaribad, seetõttu ei esine ka olulist visuaalset mõju. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuala kinnistud piirnevad läänepoolt Väinamere hoiualaga. Väinamere hoiuala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Väinamere hoiuala Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse; II lisas märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade 7 kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt- tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), 8 naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Väinamere loodusalal on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele Lautri ja Mere maaüksustel planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate liikide leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid Väinamere hoiualale (kaasa arvatud Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala) ning hingi levikule ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning liigi leiukoht asub planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiualani ning liigi leiukohani. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud juurdepääsu kallasrajale, seetõttu ei kaasne kaitstavatel aladel ega kaitstava liigi leiukohtadel täiendavat külastuskoormust. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. 9 Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist 10 Kuressaare Jõiste külas Lautri ja Mere detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Huvitatud isik esitas 04.11.2022 Jõiste külas Lautri ja Mere katastriüksusel detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 04.11.2022 nr 5- 2/6060-2). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt hõlmab planeeringuala suurusega u 1,9 ha Jõiste külas Lautri katastriüksust tunnusega 40302:001:0207 (pindala 8498 m², 100% elamumaa sihtotstarve) ja Mere katastriüksust tunnusega 40302:001:0227 (pindala 10284 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarve. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk katastriüksuste liitmine, liitmise tulemusel moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe määramine, ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku esitamine, elamu ja abihoonete ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. A. Olemasolev olukord Lautri katastriüksusel on Leisi Vallavolikogu 17. juuni 2003. a otsusega nr 26 kehtestatud Lautri detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Mere katastriüksusel on Leisi Vallavalitsuse 15. septembri 2003. a korraldusega nr 302 kehtestatud Mere ja Jänese kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on samuti ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Lautri katastriüksusel on ehitisregistri andmetel olemasolev elamu, ortofoto kohaselt on ka abihooned. Mere katastriüksusel on ehitisregistri andmetel elamu, mis tegelikkuses on teisaldatud. Lautri katastriüksus piirneb põhja poolt Mere (40302:001:0227) ja Jänese (40302:001:0228) katastriüksustega, lõuna poolt Sadama (40302:001:0208) ja Silla (40302:001:0209) katastriüksustega, ida poolt Triigi lahega ja lääne poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala teega (40302:001:0371). Mere katastriüksus piirneb põhja poolt Kase-Andruse (40302:001:0585) katastriüksusega, lõuna poolt Lautri (40302:001:0207), ida poolt Triigi lahega ja lääne poolt Jänese (40302:001:0228) katastriüksusega. Mere poolt piirneb planeeringuala Väinamere hoiualaga, mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnu- ja loodusala. Planeeringualal asub kitsenduste kaardirakenduse andmetel 2 puurkaevu ja elektrimaakaabel. Planeeringuala piirneb Lautri katastriüksuse idapiiri osas Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteega. B. Kehtiv üldplaneering Alal kehtib Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25 kehtestatud Leisi valla üldplaneering (edaspidi nimetatud üldplaneering) ja Leisi Vallavolikogu 20. novembri 2001. a määrusega nr 21 kehtestatud Soela ja Paaste puhkepiirkonna üldplaneering (edaspidi nimetatud Paaste puhkepiirkonna üldplaneering). Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringus on planeeringualale määratud kaitsehaljastuse, suvemajade ja loodusliku puhkehaljasmaa ning väikeses osas suvemajade maa juhtotstarve ning kogu planeeringuala on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Juhtotstarvete selgitusi ega tingimusi seletuskirjas täpsemalt toodud ei ole. Määratud on, et rannal ja hoonestuse vahel peavad säiluma kaitsemetsa alad, kus on lubatud ainult hooldusraie. Detailplaneeringu koostamiseks on üldiste ehitustingimustena määratud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 0,5 ha, hooned võivad olla maksimaalselt 1,5-korruselised ja ehitusmaterjalina kasutada võimalikult looduslähedasi materjale. Üldplaneeringuga on ranna ehituskeeluvööndit piirkonnas vähendatud 100 meetrini veepiirist. Seega asub planeeringuala osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga soovitakse teha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kahe varem planeeritud hoonestusala vahele u 80 m kaugusele veepiirist. Looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 40 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul taotluse ja kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu algatamine on vajalik seega tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 125 lg 2 ja Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringust, mille alusel on kogu Paaste puhkepiirkonna üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, ning LKS § 40 lg 4 p 2. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas, mistõttu detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut PlanS § 142 lg 1 p 3 ja LKS § 40 lg 4 p 2 alusel. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse ehitusõigust elamu ja abihoonete ehitamiseks. Eskiisjoonisel näidatud kavandatud hoonestusalale planeeritakse lisaks olemasolevale hoonestusele üksikelamu koos abihoonega. Planeeritav elamu on kavandatud olemasolevate Lautri ja Mere katastriüksuse piirile. Lautri kinnistu suvemaja kuulub likvideerimisele. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr 21129 läbi Jänese ja Silla kinnistute. Rajatud on mahasõidud riigimaanteelt ja olemas on juurdepääsuteed. Planeeringualal on olemasolev hoonestus, elektrikaabel ja puurkaevud. Vastavalt PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Saaremaa vald leiab, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud, kuna ala on käesoleval hetkel hoonestatud ja Lautri katastriüksusel on olemas õuemaa kõlvik koos olemasoleva elamuga, kus LKS § 38 lg 4 alusel ranna ehitusekeeld ei laiene uue ehitise ehitamisele. Seega sisuliselt on tegemist olemasoleva inimtegevusest mõjutatud õuemaa laiendamisega. Kuna lähipiirkonnas on olemasolev elamutega hoonestus, siis sobib kavandatav elamu piirkonna maakasutuse ja hoonestuslaadiga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lg 2 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja koostada eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p 3 sätestatud juhul. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, 2 kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Saaremaa vald edastas vastavalt PlanS § 81 lg 2 ja KeHJS § 33 lg 6 Keskkonnaametile, Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile 2022 kirjaga nr detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse osas seisukoha saamiseks ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimiseks. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (otsuse lisa 3) ja koostöötegijate seisukohast Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud 2022 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/ huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel. 452 5000), koostaja on ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel. 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 128 lõikest 1 ja § 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Jõiste külas Lautri ja Mere katastriüksustel, mille eesmärgiks on ehitusõiguse planeerimine elamu ja abihoonete ehitamiseks ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Lautri ja Mere detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks u 1,9 ha vastavalt otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale nr 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisas nr 3 toodud eelhinnangu tulemustele. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. 3 Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees 4 Lisa 1 Jõiste külas Lautri ja Mere detailplaneeringu asendiplaan ¥ Paaste tee Kooli Kooli ¥ Jurna Paaste Uue-Andruse Uue-Andruse Uue-Andruse Kase-Andruse Kase-Andruse Mere Jänese Karu Andruse Lautri Silla Männisalu Kiviaia Sadama 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee Mereranna Kadaka Liini Pepe Laidu Pae Lahe Kannikese Ranniku Tutku Sopi Liblika Rannikukalda Teeääre Sääse Vana-Andruse Hoiuala 0 25 50 100 150 200 Katastriüksuse piir Meetrit Planeeringuala Rahandusministeerium [email protected] 21.11.2022 nr 5-2/6580-1 Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] [email protected] Jõiste küla Lautri ja Mere detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha küsimine Saaremaa vallale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Jõiste külas Lautri ja Mere katastriüksustel tunnustega 40302:001:0207 ja 40302:001:0227. Detailplaneeringu eesmärgiks on algatamise taotluse kohaselt ehitusõiguse määramine elamu ja abihoone rajamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 käsitletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmisena ning detailplaneeringut menetletakse seega planeerimisseaduse § 142 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega, nimetatud dokumendid koos detailplaneeringu algatamise taotlusega on kättesaadavad ka https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/Lautri%20ja%20Mere%20DP/ Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Lautri ja Mere DP algatamine_eelnou.pdf Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 1_asendiplaan.pdf Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 2_lahteseisukohad.pdf Lautri ja Mere DP algatamine_Lisa 3_eelhinnang.pdf Kätlin Kallas, 452 5094 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel