dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 25. november 2022
Viit
15-3/8489-2
Registreeritud
25. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38489-2 25.11.2022 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Rapla Vallavalitsus Teie 20.10.2022 nr 6-5/2022/4187 [email protected] Meie 25.11.2022 nr 15-3/8489-2 Seisukoht Tuviheiniku maaüksuse arendamiseks Rapla Vallavalitsus esitas 20.10.2022 kirjaga nr 6-5/2022/4187 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks, et selgitada välja võimalused Vahastu küla Tuviheiniku maaüksuse arendamiseks. Taotlusele on lisatud Evecon OÜ arendusjuhi ja Rapla vallaarhitekti e-kirjavahetus. Vallavalitsus on välja toonud, et Evecon OÜ esitas taotluse 330/110kV alajaama (pindala 0,5 ha) ehitamiseks Tuviheiniku maaüksusele. Samuti planeeritakse reserveerida täiendavalt u 1,6 ha maa-ala Elering AS alajaamale vahetult Evecon OÜ alajaama kõrval. Tuviheiniku maaüksus, pindalaga 9,52 ha, paikneb nii endise Kaiu valla üldplaneeringu kui ka Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku alal. Kaiu valla üldplaneeringu järgi on rohelisse võrgustikku kavandatavate tegevuste puhul vajalik säilitada rohelise võrgustiku toimivus. Tugialade suuruse vähendamine olulisel määral ja roheliste koridoride läbilõikamine on keelatud. Rohelise võrgustiku eesmärk ei ole alajaama rajamine, kuid taristuobjektide olemasolu rohelises võrgustikus on siiski möödapääsmatu. Arvestades asjaolu, et rohelise võrgustiku ala piirkonnas on ulatuslik, ei tohiks alajaamade rajamine rohevõrgustikku oluliselt mõjutada. Märgime, et Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) peatükis 4.2.1. Roheline võrgustik on toodud, et rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna säilitamine. Maakonnaplaneeringus on toodud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused (lk 38-40), mille kohaselt: võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele (p 4); rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine (p 6); kui taristute rajamine rohelisse võrgustikku on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohti ja hinnata nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele ning vajadusel tuleb rakendada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid (p 7). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kuni uue Rapla valla üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb lähtuda eelkõige maakonnaplaneeringus seatud tingimustest. Vastasel juhul pole võimalik tagada PlanS § 55 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Tuginedes maakonnaplaneeringule on Rahandusministeeriumi hinnangul rohelise võrgustiku säilimise tagamiseks avalik huvi. Samas maakonnaplaneering ei keela otseselt ehitustegevust rohelise võrgustiku alal, kui roheline võrgustik jääb toimima. Selle selgitamiseks on vajalik läbi viia mõju hindamine, arvestades maakonnaplaneeringus sätestatud rohelise võrgustiku üldiste kasutustingimusetega. Parima lahenduse saavutamiseks ja leevendusmeetmetega arvestamiseks on mõju hindamine otstarbekas teha projekteerimistingimuste koostamise faasis. Täiendavalt märgime, et ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusloa kohustus tuleneb ehitusseadustiku lisas 1 olevast tabelist, millest lähtuvalt on uue alajaama ehitamiseks alati vajalik ehitusluba. Seega olenemata sellest, kas alajaama puhul on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega või mitte, on vaja selle ehitamiseks saada ehitusluba. EhS § 26 lõikest 1 tulenevalt on aga ehitusloa kohustusliku ehitise ehitamiseks (eeldusel, et detailplaneeringut koostama ei pea) alati nõutavad projekteerimistingimused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel