dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisendinfo andmine lähtekohtade analüüsi koostamiseks

Rahandusministeerium · 25. november 2022
Viit
15-4/9073-2
Registreeritud
25. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Sisendinfo andmine lähtekohtade analüüsi koostamiseks.asice537 KB

Sisu (failidest)

Teie 16.11.2022 nr 15-4/9073-1 Kaia Sarnet Rahandusministeerium Meie 25.11.2022 nr 7-15/22/5130- 2 Sisendinfo andmine lähtekohtade analüüsi koostamiseks Austatud proua Sarnet Pöördusite Keskkonnaministeeriumisse seoses Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada tuuleparkide planeeringute ning planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju strateegilise (KSH) protsessi kestvust. Selleks on vajalik mh välja töötada tuulepargi ja KSH (keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse. Selgitate, et lähtekohtade väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs, mille edukaks läbiviimiseks on vajalik ka Keskkonnaministeeriumi valdkondlik sisend. Käesolevaga edastame Teile Keskkonnaministeeriumi valdkondliku sisendi lähtudes Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustest. Märgime, et vastused on koostatud koostöös Keskkonnaametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisa: vastused küsimustele Rainer Persidski, 626 2973 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Lisa Sisendinfo tuulepargi planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lähtekohtade analüüsi koostamiseks 1. Kas tuulepargi maksimaalsed parameetrid peavad olema lähtekohtades fikseeritud? Kui jah, siis millised parameetrid (nt kõrgus, tuulikute vahekaugus, minimaalne pargi suurus) ja millises täpsusastmes peavad kindlasti olema fikseeritud? Rahandusministeeriumi 16.11.2022 kirja nr 15-4/9073-1 kohaselt on eesmärk kiirendada tuuleparkide planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi kestvust. Seetõttu on kavas välja töötada tuulepargi planeeringu ja KSH (keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse. Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja elektriühendust põhivõrguga. Märgime, et tuuleparkide planeeringu ja KSH lähtekohtade sisu saab sõltuma sellest, missugused saavad olema planeeringu ülesanded. Tuuleparkide planeeringu ja KSH lähtekohtades tuleb fikseerida planeeringuala (sh asukoha eelvaliku kriteeriumid, kui asukoht ei ole veel valitud). Samuti tuleb fikseerida tuulikute maksimaalsed parameetrid nagu tuulikute arv, võimsus, kõrgus jm, kui need on teada. Täpne lahendus (sh tuulikute arv, paiknemine, maksimaalne kõrgus) selgub planeeringu koostamisel. On tervitatav, kui tuulepargi planeeringu ja KSH lähtekohtades oleks võimalik välja tuua lisaks maksimaalsetele parameetritele ka orienteeruvad minimaalsed või optimaalsed parameetrid, mille täitmisel oleks arendus otstarbekas. 2. Milliste arendusetappidega peab arvestama? Kas ehitus, kasutus, sulgemine? Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:  ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, pinnasetööd, maa kuivendamine jne;  ehitustegevus – tuuleparkide ja selle tarbeks vajaliku taristu ehitamine (tuulikute montaaž, vajadusel teed, sidekaablid, alajaam, elektriliinid jne);  energia tootmine – tuulikute töötamine, taristu hooldamine;  tegevuse lõpetamine – tuulikute eluea järgne demonteerimine ja tuulepargi likvideerimine, vajadusel ka muu taristu eemaldamine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuulikud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. 3. Milline on info, mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) koostamisel ning mida on järgnevalt välja toodud teemades võimalik lähtekohtadesse koondada? 3.1. alternatiivide kirjeldus: Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole KSH programmis alternatiivide esitamine nõutud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 1), reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus tuleb anda KMH programmis (KeHJS § 13 p 2). Eriplaneeringute KSH esimese etapi aruandes analüüsitakse tuulepargi rajamiseks võimalikke sobivate alade asukohaalternatiive. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku 1 lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses/programmis alternatiive üldjuhul käsitletud ei ole. Tuulepargi planeeringu ja KSH lähteseisukohtades saab välja tuua põhimõttelised alternatiivid, mida KSH käigus käsitletakse. Kui tuulepargi asukoht ei ole veel valitud, siis planeeringu koostamisel tuleb esmalt käsitleda asukohaalternatiive; kui asukoht (-kohad, enamasti on sobivaid asukohti mitu) on valitud, siis edasi tehnoloogilisi alternatiive (nt vastavalt olukorrale tuulikute erinevad tehnilised parameetrid ja paigutuslahendused, liitumislahendused jm). Alternatiivid sisustatakse täpsemalt planeeringu ja KSH koostamisel. Muu hulgas peab alternatiivide kirjeldus võimaldama hinnata raadatavat pinda nii tuulikute kui ühendusteede, elektriliinide ja alajaamade osas. Alternatiivide kirjelduses tuleb ka anda tuulepargi võimalik kooskasutus muude majandustegevustega (näiteks päikesepark). 3.2. seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega: Tuleb tuua välja, kas kavandatav tegevus on kooskõlas järgmiste planeerimisdokumentidega, sh eesmärkide, suundade, tegevuste ja tingimustega (sh tingimused-suunised, millega arvestada edaspidistes etappides):  Strateegia „Eesti 2035“;  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;  Energiamajanduse arengukava 2030+;  Eesti keskkonnastrateegia 2030;  kohalikud arengukavad ja strateegiad, nt Arengustrateegia Pärnumaa 2035+;  planeeringud (sh maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud);  veemajanduskavad ning üleujutusega seotud riskide maandamiskavad (kui on mõju pinnaveele, põhjaveele või arendus jääb üleujutusohu alale). 3.3. eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju: Tuuleparkide rajamisel on kindlasti olulisteks teemadeks vähemalt mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh projekteeritavatele, linnustikule, käsitiivalistele (kui tegemist on käsitiivaliste jaoks olulise elupaigaga või rändekoridoriga; mõju käsitiivalistele on vajalik alati hinnata, hindamisel selgub, kui oluline on mõju ala käsitiivalistele), taimestikule (kui arendusalale jäävad kaitsealused taimeliigid või kõrge väärtusega või elurikkad kooslused), linnustiku ja nahkhiirte kõrval muudele loomarühmadele (sh lendorav, kaitsealused kahepaiksed), rohevõrgustikule, müra, visuaalne mõju, mõju maavaravarudele, kumulatiivsed mõjud, mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, ehituskeeluvöönd jm. Nendest suurt osa kasutatakse asukoha eelvaliku kriteeriumidena, vältides kattuvust ja/või kasutades puhvreid. Tõenäoliselt ei ole maismaa tuuleparkidel olulist keskkonnamõju pinnaveekogudele, kui arendustegevusi ei tehta ranna ja kalda kaitse kitsenduste vööndites (ranna või kalda kaitsevööndisse jäämise korral tuleb hinnata mõju ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele ning veekogu seisundile). Samas põhjavee kaitse tagamisel tuleb arvestada, et see on väga asukoha- ja juhtumipõhine, mistõttu on keeruline anda üldisi tingimusi. Kui arendusala paikneb põhjaveevaruga alal või põhjaveemaardlal, sh ka kavandatavatel, tuleb hinnata mõju põhjaveevarudele. Kui arendusalal paiknevad põhjaveehaarded ja puurkaevud ning toitealad, tuleb hinnata mõju põhjavee taseme alanemisele ja kvaliteedile. Mõju esinemisel tuleb välja pakkuda asjakohased leevendusmeetmed. Tuleb arvestada, et sanitaarkaitsealadele ehitada ei saa. 2 Juhul, kui arendusala paikneb üleujutusohuga alal, tuleb määrata täiendavad ehitustingimused, et vähendada üleujutuse ohtu tuulikutele ja nende taristule. Näiteks, et alajaamad ja muud elektrisüsteemid peaksid asetsema kõrgemal, et neid ei ujutataks üle. 2023. aasta I pooles kaardistatakse üleujutusohu stsenaariumid kogu ranniku kohta, osa siseveekogusid on ka kaardistatud. Pinnaveekogusid võib teatud juhtudel mõjutada ka settekoormuse suurenemine, kui tuulepargi rajamisel on vajalik olemasoleva kuivendussüsteemi rekonstrueerimine või uue rajamine. Pinnaveekogusid ja sealset elustikku võivad mõjutada ka tuulikutele juurdepääsuteede rajamine. Raadamiste puhul (mille hulka tuleb arvestada ka juurdepääsuteede ja elektriliitumiste trasside raadamine) tuleb hinnata ka pikaajalist mõju kasvuhoonegaaside sidumise vähenemisele ning kliimaeesmärkide täitmisele. Lähtekohtade koostamisel tuleb iga kord üle vaadata punktis 3.6 nimetatu ja otsustada, mille korral võib eeldada olulise mõju kaasnemist, neid tuleb KSH käigus hinnata. Lähtekohtade eesmärk on kaardistada KSH käigus käsitletavad teemad, riskid ja mõjud ning kuidas hakatakse neid hindama. 3.4. eeldatavad mõjuallikad: Vt p 2. 3.5. mõjuala suurus: Otsene mõjuala on planeeringuala ja selle lähiala. Mõju ulatus sõltub mõju liigist ja mõjutatavast väärtusest (võivad olla ka elupaigad, märgalad, vaated jms), see täpsustub KSH käigus. 3.6. mõjutatavad keskkonnaelemendid (nii loodus, kui ka inimkeskkond): KSH lähteülesande koostamise käigus tehakse keskkonnamõju esialgne hindamine, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist:  mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele;  mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine);  mõju pinna- ja põhjaveele, sh veekvaliteedile ja -režiimile, joogiveele;  mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale;  mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule;  mõju rohevõrgustikule;  mõju õhukvaliteedile, sh müra;  visuaalne mõju ja varjutus;  mõju maavaravarudele;  jäätmeteke;  mõju kliimamuutustele;  avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed;  kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendustega;  piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus. 3 Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. 3.7. hindamismetoodika (sh kui täpselt peab olema välja toodud): Kaasneva keskkonnamõju olulisus hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades selleks kogu olemasolevat teavet, sh uuringute tulemusi, müra ja varjutuse levikut ka modelleerida. Keskkonnamõju hindamisel hinnata kehtivate normide puhul vastavust nendele, nt müra hindamisel inimestele lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Keskkonnamõju hindamisel saab kasutada koostatud juhendeid-hindamismetoodikaid, sh:  Rahandusministeeriumi tellimusel valminud „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (AB Artes Terrae OÜ, 2020)1;  Euroopa Komisjoni juhend „Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation“ (2021)2;  Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendid: „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2018)3 ja „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)4;  Eesti Natura hindamise juhendid: „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)5, „Juhised loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis – Natura hindamise erandi tegemine“ (2020)6;  Keskkonnaministeeriumi koostatud juhend müraga arvestamiseks tuulikute planeerimisel7;  Euroopa Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021)8;  EUROBATS (Agreement on the Conservation of Populations of European Bats) juhis „Guidelines for consideration of bats in wind farm projects – Revision 2014“ (EUROBATS Publication series no 6)9. 4. Millised on täna teadaolevad uuringud ja analüüsid, mis tuleb Teie pädevusvaldkonnas iga tuulepargi kavandamisel praegusest praktikast lähtuvalt alati läbi viia? Tuuleparkide kavandamisel saab kasutada mh järgmisi materjale:  erinevates andmebaasides jt olevat infot (EELIS, Natura standardandmebaas, keskkonnaregister, PlutoF, Maa-ameti geoportaal jt); 1 https://www.fin.ee/media/4718/download 2 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1 3 https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/ET_art_6_guide_jun_2019.pdf 4 Juhend koos lisaga: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm (vt rea „Assessment of plans and projects in relation to Natura 2000 sites“ alt) 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet: https://envir.ee/media/4372/download 6 https://envir.ee/media/1352/download 7 https://envir.ee/media/5472/download 8 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en 9 https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/pubseries_no6_english.pdf 4  Keskkonnaameti koostatud ülevaadet maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)10;  Keskkonnaagentuuril 2022. aasta kevadel valminud tööd „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“11;  Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringut „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (valmib eeldatavalt 2022. aasta novembris). Uuringu eesmärgiks on potentsiaalsete tuuleenergiaks sobivate maismaa-alade planeerimine ilma loodusväärtusi kahjustamata ja võimalike konfliktalade väljaselgitamine. Uuring annab ka soovitusi konkreetsete arendusprojektide mõju hindamise, sh uuringute läbiviimise meetodite kohta;  Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames läbiviidud ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise tulemusi12. KSH käigus teha järgmised uuringud, et täpsustada planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju:  linnustiku uuring (täpsustatakse arendusala paiknemist linnustikule oluliste rändekoridoride suhtes, täpsustatakse rändel viibivate linnurühmade püsivate ööbimis- ja toitumisalade ja nendevaheliste liikumisteede olemasolu ja paiknemist ning uuritakse pesitsusperioodil arendusalal ja selle läheduses esinevate kaitsealuste haudelinnuliikide levikut, sh nende olulisi toitumisalasid);  käsitiivaliste uuring (hinnatakse piirkonnas oluliste käsitiivaliste toitumisalasid, peatus- ja talvituspaiku ning rännet);  mürauuring (müra leviku modelleerimine lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest jm infost), koostatakse mürakaart;  rohevõrgustiku uuring (rohevõrgustiku sidusus, nt eksperthinnanguna);  varjutuse modelleerimine;  visualiseering;  sõltuvalt asukohast, pinnasest, veetasemest või ehitatavast objektist võib olla vajalik hüdrogeoloogiline modelleerimine ning tuleb hinnata ka veetasemete muutusi kuivendusvõrkude rajamisel, veekogude vooluhulkasid. Kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad uuringud, tuleb need KSH raames teostada. Uuringute käigus selgitatakse välja võimalikud olulised lüngad olemasolevas andmestikus, mille põhjal pannakse paika uuringute täpne maht. Lisaks märgime, et Eestis on olemas enamiku metsatüüpide kohta bilansimeetodil koostatud süsiniku sidumise dünaamika uuringud. Uuringuga katmata metsatüüpide kohta on uuringud tellitud ning valmivad 2-3 aasta jooksul. Nendega tuleb arvestada kasvuhoonegaaside mõju hindamisel. Vt juhendite kui alusmaterjali info p-st 3.7. 5. Milline peab olema uuringute/analüüside täpsusaste, kestus, metoodika? Elustiku uuringud peavad hõlmama vähemalt ühe paljunemis-, rände- ja asjakohastel juhtudel ka talvitumistsükli. Uuringute metoodika sõltub konkreetsest elustikurühmast ja uuritavast objektist, 10 https://keskkonnaamet.ee/media/3418/download 11 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade-alade- tuvastamine 12 Kaardikihtide kataloog: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320 5 lähtuma võimalusel riiklikul seirel kasutatavast metoodikast, mida täiendatakse lähtuvalt kohapõhistest vajadustest ja ekspertteadmistest. Nahkhiirtele on koostamisel spetsiaalne uuringute ja seire juhis tuuleparkide jaoks, täpsustamisel on juhis rohevõrgustiku toimivuse analüüsiks ja planeerimiseks. Uuringud peavad andma kohapõhise hinnangu planeeringualal ja selle mõjualal esinevatele väärtustele (esinemine, seisund, olulisus), ülevaate võimalikest ja aktsepteeritavatest või mitteaktsepteeritavatest mõjudest (sh kumulatiivsetest), riskidest ja leevendusmeetmetest (kui võimalik). Uuringute metoodikad peavad (vajadusel) võimaldama korrata uuringut tuulepargi valmimise järgselt (järelseire). Lisaks märgime, et müra uuringu ulatus peab jõudma aladeni, kus on tagatud asjakohased normtasemed. 6. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide ühendusvõimalusi ja milliseid põhimõtteid tuleks ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda? Planeeringu ja KSH koostamise käigus määratakse vajalik infrastruktuur koos asukohtadega, sh kaablikoridorid, alajaamad jms. See selgub planeeringu koostamisel ning KSH-s tuleb hinnata nende ehitiste koosmõju tuulikutega. Ühenduskoridoride kavandamise eelsuuniseks peab olema kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevat taristut. 7. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide juurdepääsuteid ja milliseid põhimõtteid tuleks ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda? Planeeringu ja KSH koostamisel tuleb hinnata mõju teede võrgustikule, sh ehitustööde ajal liikluskoormuse kasvu olemasolevatele teedele ning uute juurdepääsuteede rajamise vajadust. Määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus avalikult kasutavatest teedest. See selgub planeeringu koostamisel ning KSH-s tuleb hinnata nende ehitiste koosmõju tuulikutega. Ühenduskoridoride kavandamise eelsuuniseks peab olema kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevat taristut. Kui rajatakse taristut ja juurdepääsuteid, tuleks kirjeldada ka veekogudele sildade ning truupide rajamist. Lisaks, milliseid teehooldusvahendeid ja -meetodeid hiljem kasutatakse. 8. Mille osas ei saa anda lähtekohti ette ja mis tuleb igakordselt asukohapõhise info tõttu sisustada? Iga planeeringu koostamine ja KSH läbiviimine on kohapõhine protsess. Otsustaja peab iga kord üle vaatama kogu info, seda vajadusel täiendades-korrigeerides vastavalt olukorrale, sh mõjutatava keskkonna kirjeldus, seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega (nt planeeringud ja kohalikud arengukavad), mõjutatavad keskkonnaelemendid, uuringute vajalikkus ja maht, kaasatavad isikud. 9. Kas, kuidas ja millised planeerimise osapooled tuleks kaasata õigusaktiga sätestatud lähtekohtade igakordseks täiendamiseks koha- ja ajaspetsiifilise infoga, võrreldes hetkel seaduses nõutuga? Planeeringu koostamisse tuleks kaasata vähemalt planeeringu koostamise korraldaja, huvitatud isik, mõjupiirkonna kohalikud omavalitsused, Keskkonnaamet, Maa-amet, võrguettevõtted. Sõltuvalt sellest, milline saab olema lähtekohtade menetluse ülesehitus, tuleks arvestada ka vajadusega kaasata avalikkus, sh mõjualale jäävate naaberkinnistute omanikud, ettevõtted ja organisatsioonid ning isikud, kes avaldavad soovi olla kaasatud, kogukonnad, Eesti Keskkonnaühenduste Koda jt puudutatud osapooled. 6 10. Kas on veel midagi, millega tuleb arvestada? Looduskeskkond on pidevas muutumises ning üheski planeerimise ega mõjude hindamise etapis pole välistatud, et teadaolevate väärtuste loend ei muutu. Samuti peab olema valmis, et järelseirel selguvad mitteaktsepteeritavad mõjud, mille tõttu võib kerkida vajadus täiendavate mõjusid leevendavate või kompenseerivate meetmete leidmiseks ning vajadusel ka rakendamiseks. 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel