Teie 16.11.2022 nr 15-4/9073-1
Kaia Sarnet
Rahandusministeerium Meie 25.11.2022 nr 7-15/22/5130-
2
Sisendinfo andmine lähtekohtade analüüsi
koostamiseks
Austatud proua Sarnet
Pöördusite Keskkonnaministeeriumisse seoses Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada
tuuleparkide planeeringute ning planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju
strateegilise (KSH) protsessi kestvust. Selleks on vajalik mh välja töötada tuulepargi ja KSH
(keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu
planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse.
Selgitate, et lähtekohtade väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs, mille edukaks läbiviimiseks on
vajalik ka Keskkonnaministeeriumi valdkondlik sisend.
Käesolevaga edastame Teile Keskkonnaministeeriumi valdkondliku sisendi lähtudes
Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustest. Märgime, et vastused on koostatud koostöös
Keskkonnaametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Lisa: vastused küsimustele
Rainer Persidski, 626 2973
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Lisa
Sisendinfo tuulepargi planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
lähtekohtade analüüsi koostamiseks
1. Kas tuulepargi maksimaalsed parameetrid peavad olema lähtekohtades fikseeritud? Kui
jah, siis millised parameetrid (nt kõrgus, tuulikute vahekaugus, minimaalne pargi suurus)
ja millises täpsusastmes peavad kindlasti olema fikseeritud?
Rahandusministeeriumi 16.11.2022 kirja nr 15-4/9073-1 kohaselt on eesmärk kiirendada
tuuleparkide planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) protsessi kestvust. Seetõttu on kavas välja töötada tuulepargi
planeeringu ja KSH (keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis asendavad
praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise
kohustuse. Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega
hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja elektriühendust põhivõrguga.
Märgime, et tuuleparkide planeeringu ja KSH lähtekohtade sisu saab sõltuma sellest, missugused
saavad olema planeeringu ülesanded. Tuuleparkide planeeringu ja KSH lähtekohtades tuleb
fikseerida planeeringuala (sh asukoha eelvaliku kriteeriumid, kui asukoht ei ole veel valitud).
Samuti tuleb fikseerida tuulikute maksimaalsed parameetrid nagu tuulikute arv, võimsus, kõrgus
jm, kui need on teada. Täpne lahendus (sh tuulikute arv, paiknemine, maksimaalne kõrgus) selgub
planeeringu koostamisel. On tervitatav, kui tuulepargi planeeringu ja KSH lähtekohtades oleks
võimalik välja tuua lisaks maksimaalsetele parameetritele ka orienteeruvad minimaalsed või
optimaalsed parameetrid, mille täitmisel oleks arendus otstarbekas.
2. Milliste arendusetappidega peab arvestama? Kas ehitus, kasutus, sulgemine?
Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:
ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, pinnasetööd, maa kuivendamine jne;
ehitustegevus – tuuleparkide ja selle tarbeks vajaliku taristu ehitamine (tuulikute montaaž,
vajadusel teed, sidekaablid, alajaam, elektriliinid jne);
energia tootmine – tuulikute töötamine, taristu hooldamine;
tegevuse lõpetamine – tuulikute eluea järgne demonteerimine ja tuulepargi likvideerimine,
vajadusel ka muu taristu eemaldamine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea
lõppu jõudnud tuulikud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine.
3. Milline on info, mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH
täpsusega) koostamisel ning mida on järgnevalt välja toodud teemades võimalik
lähtekohtadesse koondada?
3.1. alternatiivide kirjeldus:
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole KSH programmis alternatiivide esitamine nõutud
(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 1),
reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus tuleb anda KMH programmis (KeHJS § 13
p 2).
Eriplaneeringute KSH esimese etapi aruandes analüüsitakse tuulepargi rajamiseks
võimalikke sobivate alade asukohaalternatiive. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku
1
lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses/programmis alternatiive üldjuhul
käsitletud ei ole.
Tuulepargi planeeringu ja KSH lähteseisukohtades saab välja tuua põhimõttelised
alternatiivid, mida KSH käigus käsitletakse. Kui tuulepargi asukoht ei ole veel valitud, siis
planeeringu koostamisel tuleb esmalt käsitleda asukohaalternatiive; kui asukoht (-kohad,
enamasti on sobivaid asukohti mitu) on valitud, siis edasi tehnoloogilisi alternatiive (nt
vastavalt olukorrale tuulikute erinevad tehnilised parameetrid ja paigutuslahendused,
liitumislahendused jm). Alternatiivid sisustatakse täpsemalt planeeringu ja KSH koostamisel.
Muu hulgas peab alternatiivide kirjeldus võimaldama hinnata raadatavat pinda nii tuulikute
kui ühendusteede, elektriliinide ja alajaamade osas. Alternatiivide kirjelduses tuleb ka anda
tuulepargi võimalik kooskasutus muude majandustegevustega (näiteks päikesepark).
3.2. seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Tuleb tuua välja, kas kavandatav tegevus on kooskõlas järgmiste planeerimisdokumentidega,
sh eesmärkide, suundade, tegevuste ja tingimustega (sh tingimused-suunised, millega
arvestada edaspidistes etappides):
Strateegia „Eesti 2035“;
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;
Energiamajanduse arengukava 2030+;
Eesti keskkonnastrateegia 2030;
kohalikud arengukavad ja strateegiad, nt Arengustrateegia Pärnumaa 2035+;
planeeringud (sh maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud);
veemajanduskavad ning üleujutusega seotud riskide maandamiskavad (kui on mõju
pinnaveele, põhjaveele või arendus jääb üleujutusohu alale).
3.3. eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju:
Tuuleparkide rajamisel on kindlasti olulisteks teemadeks vähemalt mõju Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh
projekteeritavatele, linnustikule, käsitiivalistele (kui tegemist on käsitiivaliste jaoks olulise
elupaigaga või rändekoridoriga; mõju käsitiivalistele on vajalik alati hinnata, hindamisel
selgub, kui oluline on mõju ala käsitiivalistele), taimestikule (kui arendusalale jäävad
kaitsealused taimeliigid või kõrge väärtusega või elurikkad kooslused), linnustiku ja
nahkhiirte kõrval muudele loomarühmadele (sh lendorav, kaitsealused kahepaiksed),
rohevõrgustikule, müra, visuaalne mõju, mõju maavaravarudele, kumulatiivsed mõjud, mõju
pinnasele, pinna- ja põhjaveele, ehituskeeluvöönd jm. Nendest suurt osa kasutatakse asukoha
eelvaliku kriteeriumidena, vältides kattuvust ja/või kasutades puhvreid.
Tõenäoliselt ei ole maismaa tuuleparkidel olulist keskkonnamõju pinnaveekogudele, kui
arendustegevusi ei tehta ranna ja kalda kaitse kitsenduste vööndites (ranna või kalda
kaitsevööndisse jäämise korral tuleb hinnata mõju ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele ning
veekogu seisundile). Samas põhjavee kaitse tagamisel tuleb arvestada, et see on väga
asukoha- ja juhtumipõhine, mistõttu on keeruline anda üldisi tingimusi. Kui arendusala
paikneb põhjaveevaruga alal või põhjaveemaardlal, sh ka kavandatavatel, tuleb hinnata mõju
põhjaveevarudele. Kui arendusalal paiknevad põhjaveehaarded ja puurkaevud ning toitealad,
tuleb hinnata mõju põhjavee taseme alanemisele ja kvaliteedile. Mõju esinemisel tuleb välja
pakkuda asjakohased leevendusmeetmed. Tuleb arvestada, et sanitaarkaitsealadele ehitada ei
saa.
2
Juhul, kui arendusala paikneb üleujutusohuga alal, tuleb määrata täiendavad
ehitustingimused, et vähendada üleujutuse ohtu tuulikutele ja nende taristule. Näiteks, et
alajaamad ja muud elektrisüsteemid peaksid asetsema kõrgemal, et neid ei ujutataks üle.
2023. aasta I pooles kaardistatakse üleujutusohu stsenaariumid kogu ranniku kohta, osa
siseveekogusid on ka kaardistatud.
Pinnaveekogusid võib teatud juhtudel mõjutada ka settekoormuse suurenemine, kui
tuulepargi rajamisel on vajalik olemasoleva kuivendussüsteemi rekonstrueerimine või uue
rajamine. Pinnaveekogusid ja sealset elustikku võivad mõjutada ka tuulikutele
juurdepääsuteede rajamine.
Raadamiste puhul (mille hulka tuleb arvestada ka juurdepääsuteede ja elektriliitumiste
trasside raadamine) tuleb hinnata ka pikaajalist mõju kasvuhoonegaaside sidumise
vähenemisele ning kliimaeesmärkide täitmisele.
Lähtekohtade koostamisel tuleb iga kord üle vaadata punktis 3.6 nimetatu ja otsustada, mille
korral võib eeldada olulise mõju kaasnemist, neid tuleb KSH käigus hinnata. Lähtekohtade
eesmärk on kaardistada KSH käigus käsitletavad teemad, riskid ja mõjud ning kuidas
hakatakse neid hindama.
3.4. eeldatavad mõjuallikad:
Vt p 2.
3.5. mõjuala suurus:
Otsene mõjuala on planeeringuala ja selle lähiala. Mõju ulatus sõltub mõju liigist ja
mõjutatavast väärtusest (võivad olla ka elupaigad, märgalad, vaated jms), see täpsustub KSH
käigus.
3.6. mõjutatavad keskkonnaelemendid (nii loodus, kui ka inimkeskkond):
KSH lähteülesande koostamise käigus tehakse keskkonnamõju esialgne hindamine, mille
käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud,
mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist:
mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele
ja kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele;
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine);
mõju pinna- ja põhjaveele, sh veekvaliteedile ja -režiimile, joogiveele;
mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale;
mõju maastikule, sh väärtuslikule maastikule;
mõju rohevõrgustikule;
mõju õhukvaliteedile, sh müra;
visuaalne mõju ja varjutus;
mõju maavaravarudele;
jäätmeteke;
mõju kliimamuutustele;
avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed;
kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendustega;
piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus.
3
Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline
keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta.
3.7. hindamismetoodika (sh kui täpselt peab olema välja toodud):
Kaasneva keskkonnamõju olulisus hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades selleks kogu
olemasolevat teavet, sh uuringute tulemusi, müra ja varjutuse levikut ka modelleerida.
Keskkonnamõju hindamisel hinnata kehtivate normide puhul vastavust nendele, nt müra
hindamisel inimestele lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri
16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“.
Keskkonnamõju hindamisel saab kasutada koostatud juhendeid-hindamismetoodikaid, sh:
Rahandusministeeriumi tellimusel valminud „Meretuulikuparkide arendamise
edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ (AB
Artes Terrae OÜ, 2020)1;
Euroopa Komisjoni juhend „Guidance document on wind energy developments and
EU nature legislation“ (2021)2;
Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendid: „Natura 2000 alade kaitsekorraldus.
Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2018)3 ja „Natura 2000 alasid
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)4;
Eesti Natura hindamise juhendid: „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)5, „Juhised
loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis – Natura hindamise erandi
tegemine“ (2020)6;
Keskkonnaministeeriumi koostatud juhend müraga arvestamiseks tuulikute
planeerimisel7;
Euroopa Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised
aastateks 2021–2027“ (2021)8;
EUROBATS (Agreement on the Conservation of Populations of European Bats) juhis
„Guidelines for consideration of bats in wind farm projects – Revision 2014“
(EUROBATS Publication series no 6)9.
4. Millised on täna teadaolevad uuringud ja analüüsid, mis tuleb Teie pädevusvaldkonnas iga
tuulepargi kavandamisel praegusest praktikast lähtuvalt alati läbi viia?
Tuuleparkide kavandamisel saab kasutada mh järgmisi materjale:
erinevates andmebaasides jt olevat infot (EELIS, Natura standardandmebaas,
keskkonnaregister, PlutoF, Maa-ameti geoportaal jt);
1
https://www.fin.ee/media/4718/download
2
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1
3
https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/ET_art_6_guide_jun_2019.pdf
4
Juhend koos lisaga: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm (vt rea
„Assessment of plans and projects in relation to Natura 2000 sites“ alt)
5
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike
3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet: https://envir.ee/media/4372/download
6
https://envir.ee/media/1352/download
7
https://envir.ee/media/5472/download
8
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en
9
https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/pubseries_no6_english.pdf
4
Keskkonnaameti koostatud ülevaadet maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja
Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse
üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)10;
Keskkonnaagentuuril 2022. aasta kevadel valminud tööd „Tuuleenergeetika arendamist
piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“11;
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringut „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“
(valmib eeldatavalt 2022. aasta novembris). Uuringu eesmärgiks on potentsiaalsete
tuuleenergiaks sobivate maismaa-alade planeerimine ilma loodusväärtusi kahjustamata ja
võimalike konfliktalade väljaselgitamine. Uuring annab ka soovitusi konkreetsete
arendusprojektide mõju hindamise, sh uuringute läbiviimise meetodite kohta;
Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames läbiviidud ökosüsteemide seisundi ja
ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise tulemusi12.
KSH käigus teha järgmised uuringud, et täpsustada planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju:
linnustiku uuring (täpsustatakse arendusala paiknemist linnustikule oluliste
rändekoridoride suhtes, täpsustatakse rändel viibivate linnurühmade püsivate ööbimis- ja
toitumisalade ja nendevaheliste liikumisteede olemasolu ja paiknemist ning uuritakse
pesitsusperioodil arendusalal ja selle läheduses esinevate kaitsealuste haudelinnuliikide
levikut, sh nende olulisi toitumisalasid);
käsitiivaliste uuring (hinnatakse piirkonnas oluliste käsitiivaliste toitumisalasid, peatus- ja
talvituspaiku ning rännet);
mürauuring (müra leviku modelleerimine lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja
ümbritseva keskkonna andmetest jm infost), koostatakse mürakaart;
rohevõrgustiku uuring (rohevõrgustiku sidusus, nt eksperthinnanguna);
varjutuse modelleerimine;
visualiseering;
sõltuvalt asukohast, pinnasest, veetasemest või ehitatavast objektist võib olla vajalik
hüdrogeoloogiline modelleerimine ning tuleb hinnata ka veetasemete muutusi
kuivendusvõrkude rajamisel, veekogude vooluhulkasid.
Kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad uuringud, tuleb need KSH
raames teostada.
Uuringute käigus selgitatakse välja võimalikud olulised lüngad olemasolevas andmestikus, mille
põhjal pannakse paika uuringute täpne maht.
Lisaks märgime, et Eestis on olemas enamiku metsatüüpide kohta bilansimeetodil koostatud
süsiniku sidumise dünaamika uuringud. Uuringuga katmata metsatüüpide kohta on uuringud
tellitud ning valmivad 2-3 aasta jooksul. Nendega tuleb arvestada kasvuhoonegaaside mõju
hindamisel.
Vt juhendite kui alusmaterjali info p-st 3.7.
5. Milline peab olema uuringute/analüüside täpsusaste, kestus, metoodika?
Elustiku uuringud peavad hõlmama vähemalt ühe paljunemis-, rände- ja asjakohastel juhtudel ka
talvitumistsükli. Uuringute metoodika sõltub konkreetsest elustikurühmast ja uuritavast objektist,
10
https://keskkonnaamet.ee/media/3418/download
11
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-ning-vabade-alade-
tuvastamine
12
Kaardikihtide kataloog:
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320
5
lähtuma võimalusel riiklikul seirel kasutatavast metoodikast, mida täiendatakse lähtuvalt
kohapõhistest vajadustest ja ekspertteadmistest. Nahkhiirtele on koostamisel spetsiaalne
uuringute ja seire juhis tuuleparkide jaoks, täpsustamisel on juhis rohevõrgustiku toimivuse
analüüsiks ja planeerimiseks. Uuringud peavad andma kohapõhise hinnangu planeeringualal ja
selle mõjualal esinevatele väärtustele (esinemine, seisund, olulisus), ülevaate võimalikest ja
aktsepteeritavatest või mitteaktsepteeritavatest mõjudest (sh kumulatiivsetest), riskidest ja
leevendusmeetmetest (kui võimalik). Uuringute metoodikad peavad (vajadusel) võimaldama
korrata uuringut tuulepargi valmimise järgselt (järelseire).
Lisaks märgime, et müra uuringu ulatus peab jõudma aladeni, kus on tagatud asjakohased
normtasemed.
6. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide ühendusvõimalusi ja milliseid põhimõtteid tuleks
ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda?
Planeeringu ja KSH koostamise käigus määratakse vajalik infrastruktuur koos asukohtadega, sh
kaablikoridorid, alajaamad jms. See selgub planeeringu koostamisel ning KSH-s tuleb hinnata
nende ehitiste koosmõju tuulikutega. Ühenduskoridoride kavandamise eelsuuniseks peab olema
kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevat taristut.
7. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide juurdepääsuteid ja milliseid põhimõtteid tuleks
ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda?
Planeeringu ja KSH koostamisel tuleb hinnata mõju teede võrgustikule, sh ehitustööde ajal
liikluskoormuse kasvu olemasolevatele teedele ning uute juurdepääsuteede rajamise vajadust.
Määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus avalikult
kasutavatest teedest. See selgub planeeringu koostamisel ning KSH-s tuleb hinnata nende ehitiste
koosmõju tuulikutega. Ühenduskoridoride kavandamise eelsuuniseks peab olema kasutada
maksimaalselt ära juba olemasolevat taristut.
Kui rajatakse taristut ja juurdepääsuteid, tuleks kirjeldada ka veekogudele sildade ning truupide
rajamist. Lisaks, milliseid teehooldusvahendeid ja -meetodeid hiljem kasutatakse.
8. Mille osas ei saa anda lähtekohti ette ja mis tuleb igakordselt asukohapõhise info tõttu
sisustada?
Iga planeeringu koostamine ja KSH läbiviimine on kohapõhine protsess. Otsustaja peab iga kord
üle vaatama kogu info, seda vajadusel täiendades-korrigeerides vastavalt olukorrale, sh
mõjutatava keskkonna kirjeldus, seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega (nt
planeeringud ja kohalikud arengukavad), mõjutatavad keskkonnaelemendid, uuringute vajalikkus
ja maht, kaasatavad isikud.
9. Kas, kuidas ja millised planeerimise osapooled tuleks kaasata õigusaktiga sätestatud
lähtekohtade igakordseks täiendamiseks koha- ja ajaspetsiifilise infoga, võrreldes hetkel
seaduses nõutuga?
Planeeringu koostamisse tuleks kaasata vähemalt planeeringu koostamise korraldaja, huvitatud
isik, mõjupiirkonna kohalikud omavalitsused, Keskkonnaamet, Maa-amet, võrguettevõtted.
Sõltuvalt sellest, milline saab olema lähtekohtade menetluse ülesehitus, tuleks arvestada ka
vajadusega kaasata avalikkus, sh mõjualale jäävate naaberkinnistute omanikud, ettevõtted ja
organisatsioonid ning isikud, kes avaldavad soovi olla kaasatud, kogukonnad, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda jt puudutatud osapooled.
6
10. Kas on veel midagi, millega tuleb arvestada?
Looduskeskkond on pidevas muutumises ning üheski planeerimise ega mõjude hindamise etapis
pole välistatud, et teadaolevate väärtuste loend ei muutu. Samuti peab olema valmis, et järelseirel
selguvad mitteaktsepteeritavad mõjud, mille tõttu võib kerkida vajadus täiendavate mõjusid
leevendavate või kompenseerivate meetmete leidmiseks ning vajadusel ka rakendamiseks.
7