Selgitus ja ettepanekud KOV EP asukoha eelvaliku järel PT menetluses võimaliku KMH algatamise kohta

Saatja: Eleri Kautlenbach <[email protected]> Saaja: Kristiina Nauts, RAM Info, Kadi-Kaisa Kaljuveer, Kristo Kaasik, [email protected], Kristi Klaas, Heddy Klasen, Kadi-Kaisa Kaljuveer Teema: RE: Selgitus ja ettepanekud KOV EP asukoha eelvaliku järel PT menetluses võimaliku KMH algatamise kohta Tere! Aitäh kirja eest! Kuna Keskkonnaministeeriumi pädevuses on KeHJS tõlgendamine, siis Rahandusministeerium ei saa anda selgitusi KMH osas. Sellest tulenevalt palume Raineril, kes on ka kirja üheks adressaadiks, korraldada kirja registreerimine Keskkonnaministeeriumis, et teil oleks võimalik sellele vastata. Teavitame, et Rahandusministeerium võtab kirja teadmiseks ja sellele ei vasta. Keskkonnaministeeriumil palume vastuskiri Rahandusministeeriumile edastada teadmiseks. Lugupidamisega Eleri Kautlenbach planeeringute valdkonna juht ruumilise planeerimise osakond Rahandusministeerium Telefon 611 3228 | [email protected] <mailto:[email protected]> www.fin.ee <http://www.fin.ee/> | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Planeerimise ajaveeb <https://planeerimine.ee/> From: Kristiina Nauts <[email protected]> Sent: Thursday, November 24, 2022 2:54 PM To: RAM Info <[email protected]>; Eleri Kautlenbach <[email protected]>; Kadi-Kaisa Kaljuveer <[email protected]>; Kristo Kaasik <[email protected]>; [email protected] Cc: Kristi Klaas <[email protected]> Subject: Selgitus ja ettepanekud KOV EP asukoha eelvaliku järel PT menetluses võimaliku KMH algatamise kohta Tere 22. novembril toimunud koosoleku jätkuks saadan lubatult Utilitas Wind’i poolt koostatud selgitused ja ettepanekud seoses seadusemuudatusega, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) asukoha eelvaliku järel projekteerimistingimuste menetluses vajadusel algatada ka keskkonnamõju hindamine („KMH“). Küsimuste korral vastame hea meelega ning aitame kaasa mõelda. Heade soovidega Kristiina Nauts?? Planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht OÜ Utilitas Wind Tel: +372 551 2260 <tel:+372%20551%202260> Maakri 19/1 , 10145 Tallinn [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.utilitas.ee/> Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. Rahandusministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 24 . 11 .2022 Selgitus ja ettepanekud KOV EP asukoha eelvaliku järel PT menetluses võimaliku KMH algatamise kohta 22. novembril toimunud kohtumise jätkuks saadan lubatult Utilitas Wind ’i poolt koostatud selgitused ja ettepanekud seoses seadusemuudatuse ettepanekuga, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) asukoha eelvaliku järel projekteerimistingimuste menetluses vajadusel algatada keskkonnamõju hindamine („KMH“). KeHJS § 11 („Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine“) lg 1 kohaselt esitab arendaja esmalt otsustajale tegevusloa taotluse. Eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirjas on kinnitatud, et „ KeHJSi alusel tehakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus pärast tegevusloa taotluse esitamist ( KeHJS § 11 lõiked 1 ja 2) .“ Seega on KMH algatamise eelduseks üldjuhul tegevusloa taotluse esitamine . 13.07.2017-31.12.2019 sätestas KeHJS § 7 p 1, et tegevusluba KeHJS tähenduses on projekteerimistingimused, ehitusluba või ehitise kasutusluba. Alates 01.01.2020 sätestab KeHJS § 7 p 1, et tegevusluba KeHJS tähenduses on ehitusluba või ehitise kasutusluba. Põhjust, miks projekteerimistingimused tegevuslubade nimekirjast eemaldati, on selgitatud eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirjas: „ Eelnõukohase seadusega muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1 nii, et projekteerimistingimused ei kuulu enam tegevusloa mõiste alla ja seega ei peaks projekteerimistingimuste taotluse esitamisel tegema KeHJSi § 11 lõike 2 alusel KMH algatamise või algatamata jätmise otsust. /---/ Lisaks on vaja muuta KeHJSi ja EhSi selliselt, et projekteerimistingimuste taotlemise etapis ei oleks KMH kohustuslik . /---/ Seetõttu korrigeeritakse eelnõus ühtlasi ka EhSi § 31 lõike 1 sõnastust nii, et KMHd ei tuleks juba projekteerimistingimuste menetluse käigus algatada. /---/ Praktikas on tekitanud probleeme projekteerimistingimuste etapis KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine, kuna see on osutunud liiga varajaseks etapiks, mil keskkonnamõju hindamiseks piisavalt põhjalikku asjakohast teavet kavandatava tegevuse kohta ei pruugi veel olemas olla . Eri asutused ja organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et KeHJSi § 7 punkti 1 ei ole projekteerimistingimuste puhul sageli võimalik rakendada, mistõttu ei ole projekteerimistingimuste tegevuslubade loetellu kuulumine põhjendatud.“ Järelikult, reeglina enam PT taotluse alusel KMH-d algatada ei saa. Millised on võimalikud lahendusvariandid KOV EP asukoha eelvaliku järel PT andmisel? Esiteks, meie hinnangul ei ole pärast asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande vastuvõtmist tingimata täiendavat KMH-d vajalik tehagi . PlanS § 104 lg 2 sätestab, et KSH I etapi aruanne peab sisaldama muu hulgas KeHJS § 40 lg-s 4 nimetatud teavet – ehk kõik KSH aruande sisunõuded laienevad ka KSH I etapi aruandele. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja KMH algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või KSH käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet . Isegi kui KSH I etapi aruande kohaselt on vajalikud mingid täiendavad uuringud, võib asukoha eelvaliku otsuses sätestada kõrvaltingimusena põhjendatud täiendavate uuringute teostamise kohustuse PT või ehitusloa andmise eeldusena ( PlanS § 1 lg 3, HMS § 53 lg 1, HMS § 53 lg 2 p 3). Uuringuteks pole tingimata vaja KMH menetlust kui protsessi. Lisakriteeriumina võib asukoha eelvaliku otsuses kehtestada näiteks kohustuse teatud uuringute tulemusi avalikul koosolekul tutvustada. Teiseks, kui KMH peaks siiski vajalikuks osutuma, saaks kavandatavasse PlanS-i muudatusse, millega sätestatakse asukoha eelvaliku otsuse järel võimalus PT andmiseks, lisada täpsustuse näiteks järgmises sõnastuses ( sõnastus on tinglik, kuna me ei ole näinud Rahandusministeeriumi koostatavat teksti) : „ Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel projekteerimistingimuste andmise korral loetakse projekteerimistingimused tegevusloaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Eelmises lauses sätestatud juhul on arendaja nõusolekul ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tingimusi järgides võimalik vajadusel projekteerimistingimuste taotluse alusel keskkonnamõju hindamine algatada .“ Ühelt poolt tagaks säte, et mistahes muul alusel antavaid PT- sid ei loeta KeHJS tähenduses tegevusloaks (ja ei teki vajadust 01.01.2020 jõustunud KeHJS § 7 p 1 muudatust taas tagasi pöörata koos võimalike kaasuvate vaidlustega). Teiselt poolt rõhutataks, et KMH algatatakse üksnes KeHJS-is sätestatud tingimustel ( sh kui keskkonnamõju ei ole KSH I etapi aruandes juba asjakohaselt ja piisavalt hinnatud – KeHJS § 11 lg 6 ) ja arendaja nõusolekul (arendaja võtab riski, et kui ta PT menetluses KMH algatamisega nõus ei ole, võib juhtuda, et KMH algatatakse ehitusloa menetluses – EhS § 42 lg 2) . Kolmandaks, KeHJS -i on ka muutmiseta võimalik teoorias tõlgendada eesmärgipäraselt nii, et PT menetluses ei ole KMH läbiviimine tingimata keelatud (eriti arendaja nõusolekul). Vastavat tõlgendust toetavad ka eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirja põhjendused, mis viitavad pigem, et mõte oli kaotada PT menetluse etapis KMH kohustus . Formaalselt võimaldaks PT erandina „tegevusloaks“ lugeda ka KeHJS § 7 p 4, mis sätestab, et tegevusluba KeHJS tähenduses on ka eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav KeHJS §-s 7 nimetamata muu dokument . Vastava lahenduse vastu räägib siiski tekkiv ebamäärasus ja võimalikud vaidlused . Arendaja ei saa riskida, et iga kohalik omavalitsus hakkab KeHJS -i erinevalt tõlgendama. Eelnõu 415 SE (mille järgse KeHJS § 7 p-ga 1 alates 13.07.2017 PT tegevuslubade nimekirja lisati) I lugemise seletuskirjas on märgitud: „ Kuigi projekteerimistingimused kuuluvad § 7 punkti 4 alusel KMH kohaldamisalasse, siis õigusselguse huvides ning parema kooskõla tagamiseks EhS-ga tehakse vastav muudatus. “ Seega on vaieldav, kas omakorda pärast 01.01.2020 jõustunud KeHJS § 7 p 1 muudatust (millega PT tegevuslubade nimekirjast jälle eemaldati) saab nüüd PT taas KeHJS § 7 p 4 alusel nö „muuks“ tegevusloaks kvalifitseerida. Neljandaks, KeHJS § 11 lg 12 sätestab, et arendaja võib pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega. Seisukoha esitamine ei takista otsustajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendava teabe nõudmist. Eelnõu 800 SE I lugemise seletuskirjas on märgitud „ viidatud säte käsitleb otsustajaga konsulteerimist enne tegevusloa taotluse esitamist (tegemist on KMH direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudega) .“ Järelikult on KeHJS § 11 lg 12 üksnes nõu küsimise suunitlusega säte ega asenda KMH läbiviimist. Viiendaks, KeHJS § 26 1 lg 1 sätestab, et lisaks KeHJS § 3 lõikes 1 sätestatule võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne KeHJS § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades KeHJS §-st 26 1 tulenevaid erisusi . Järelikult – kui ehitusluba on KeHJS § 7 p 1 kohaselt tegevusluba, võiks väita, et koos PT taotlusega ehk ajaliselt enne ehitusloa taotluse esitamist saab esitada ühtlasi taotluse KMH algatamiseks. Nimetatud tõlgendus on aga mitmel põhjusel ebaselge/vaieldav ehk tekitab jällegi riski, et iga KOV hakkab sätet erinevalt tõlgendama. KeHJS § 26 1 ei ole sõnastuse kohaselt mõeldud rakenduma enne tegevusloa taotlemist toimuvas teise haldusakti (antud juhul PT) andmise menetluses, vaid pigem väljaspool igasugu loamenetlusi. Eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirja kohaselt KeHJS § 26 1 rakendamisel KeHJS § 11 lõiked ei kehti (v.a lõiked 8, 10 ja 12). KeHJS § 11 lg 11 annab aga aluse tegevusloa menetluse peatamiseks KMH menetluse ajaks (et enne KMH läbiviimist otsust tegema ei peaks). Seega tekib kohe küsimus, kas PT menetlust on formaalselt võimalik nö vabatahtliku KMH ajaks peatada (arendaja nõusolekul küll ilmselt on). Kaheldav on, kas KeHJS § 26 1 mõttega on kooskõlas algatada KMH ehitusloa taotluse esitamisest sedavõrd palju varem (PT menetluses ehk isegi enne PT andmist). Näiteks enne 01.01.2020 kehtinud KeHJS -i § 26 andis võimaluse KMH- ks enne ehitusloa taotlust ehitusprojekti koostamise käigus . Eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirjas on välja toodud, et „ KeHJSi § 26 1 lisamisega laiendatakse erisust, võimaldades hinnata keskkonnamõju enne tegevusloa taotlust ka teiste tegevuslubade puhul .“ Järelikult ei ole kindel, kas seadusega on tahetud ehitusloa taotluse eelse KMH algatamise võimalus anda juba oluliselt enne ehitusprojekti koostamist ja isegi enne PT andmist. Eelnõu 55 SE I lugemise seletuskirjas on küll veel öeldud: „ Kuigi eelnõukohase seadusega muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1 nii, et projekteerimistingimused ei kuulu enam KMH käsitlusalas olevate tegevuslubade alla, siis KeHJSi § 26 1 jätab ka sellel juhul siiski võimaluse keskkonnamõju hindamiseks võimalikult varakult, juba enne tegevusloa taotluse esitamist .“ Siingi jääb aga segaseks, mida „tegevusloa“ all silmas peetud on – ehk kas KeHJS § 26 1 on mõeldud rakenduma ka PT taotluse esitamisel. Nii eelnõu 55 SE kui ka 378 SE I lugemise seletuskirjades on jäetud kohati mulje KeHJS § 26 1 menetlustest kui mitteametlikust menetlusest, mis arendajale erilisi õigustatud ootusi ei tekita. Ehkki läbi viidavat KMH-d ei saa hiljem eirata, eelistaksid arendajad kindlasti, et KMH viiakse läbi pigem nö tavapärase protsessina. Kokkuvõttes on meie hinnangul eelistatuimaid ja selgeimad lahendusvariandid a ja b. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist Juhatuse liige OÜ Utilita s Wind Koopia: Keskkonnaministeerium, Rainer Persidski, e-mail: [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium , Kristo Kaasik , e-mail: [email protected] Riigikantselei, Kristi Klaas, e-mail: [email protected] Saatja: Kristiina Nauts <[email protected]> Saadetud: 24.11.2022 14:53 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Eleri Kautlenbach <[email protected]>; Kadi-Kaisa Kaljuveer <Kadi- [email protected]>; Kristo Kaasik <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Koopia: Kristi Klaas <[email protected]> Teema: Selgitus ja ettepanekud KOV EP asukoha eelvaliku järel PT menetluses võimaliku KMH algatamise kohta Tere 22. novembril toimunud koosoleku jätkuks saadan lubatult Utilitas Windi poolt koostatud selgitused ja ettepanekud seoses seadusemuudatusega, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP) asukoha eelvaliku järel projekteerimistingimuste menetluses vajadusel algatada ka keskkonnamõju hindamine („KMH). Küsimuste korral vastame hea meelega ning aitame kaasa mõelda. Heade soovidega Kristiina Nauts Planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht OÜ Utilitas Wind Tel: Maakri 19/1 , 10145 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.