LÜHIMEMO (01.11.2022)
Regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekt
Kellelt:
Mikk Lõhmus, Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna nõunik,
[email protected]
Sulev Valner, Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna nõunik,
[email protected]
Lahendatav probleem
Eesti kandev probleem on regionaalne ebavõrdsus, mille üheks indikaatoriks on suur vahe Harjumaa ja
väljaspool Harjumaa piirkonda saavutatavas SKP-s võrreldes EL keskmisega.
Kui soovida, et ka mujal kui pealinna regioonis elu areneks ja SKP kasvaks, tuleb otsida ja toetada iga piirkonna
konkurentsivõimet ja arengueeldusi. Pilootprojekti eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema
regiooni majanduse(ettevõtluse) arengule suunatud arengulepe oleks tõhusam viis piirkondade vajadusi
teadvustada ja konkurentsivõimet tõsta.
Pilootprojekt põhineb eeldusel, et senised poliitikakujundamise instrumendid ei anna regionaalse arengu
tagamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel ühiskonna ootustele vastavaid tulemusi ning ilma tegudeta jäävad
strateegiadokumentides (eeskätt Eesti 20351, TAIE 2021-20352 jt) ja tegevuskavades (RETK3) sätestatud
eesmärgid täitmata.
Arengulepe ja regionaalne nõukogu oli valik mitme alternatiivi hulgast (kooskõlastamisprotsess, riigi ja KOV
eelarveläbirääkimised, maakondlikud arengustrateegiad), valikut toetas omavalitsusliitude tellimusel läbi viidud
ja ESF rahastatud uuring „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs“. 4 Pilootprojektidega testime ühtlasi teadlaste
ja ekspertide pakutud mudelit.
Vabariigi Valitsus andis 31.03.2022 heakskiidu? regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekti
ettevalmistamiseks 1-2 tervikliku regiooni lõikes.
Arengulepe ja regionaalne nõukogu
Arenguleppega lepivad keskvalitsus (ministeeriumid), kohalik omavalitsus (MARO-d) ja partnerid (ettevõtjad,
ülikoolid jt) lähtudes riiklikest strateegiadokumentidest koosloomes kokku regiooni fookusvaldkonnad
(prioriteetsed ettevõtlusvaldkonnad) ning nutika spetsialiseerumise fookused.
Arengulepe on sisendiks valdkonnapoliitikate edasisele kujundamisele ja meetmete disainimisele ning ka
osapoolte tegevuse pikaajalisele suunamisele, sh investeeringute rahastamisele.
Seega on arenguleppe eesmärkideks sisustada ja suunata:
riigieelarvelisi vahendeid valdkonnapoliitikate ja ministeeriumite programmide kaudu, mis on mõeldud
vastava piirkonna majanduse konkurentsivõime arendamiseks;
kõiki EL struktuurifondide käesoleva perioodi (2021-2027) piirkondade ettevõtluse konkurentsivõime
toetamise meetmeid selles osas, mida erinevad ministeeriumid oma valdkonnas veel
kujundada/mõjutada saavad;
järgmise EL rahastusperioodi (2028-…) prioriteetide ja meetmete kujundamist, mis puudutavad
regionaalse ettevõtluse konkurentsvõime arendamist;
KOV-ide poolt (nt maakondlikult) rahastatavaid tegevusi regiooni majanduse ja ettevõtluskeskkonna
arendamiseks.
Teiste arenguleppe partnerite rahastavaid tegevusi regiooni majanduse ja ettevõtluskeskkonna
arendamiseks.
Leppe ettevalmistamise ja hilisema täitmise seirega tegeleb regionaalne nõukogu koos oma tugistruktuuriga.
1
Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
2
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
3
Regionaalse arengu tegevuskava https://www.fin.ee/media/7012/download
4
https://www.hol.ee/eesti-regionaaltasandi-analuus-536
Regionaalse nõukogu kui aruteluareeni rolliks on korraldada ja koordineerida arenguleppe koosloomelist
koostamist ja kokkulepete saavutamist, regiooni väärtuspakkumise väljatöötamist ning arenguleppe seiret ning
vajadusel uuendamist. Nõukogusse kuuluvad ministeeriumide, MARO5-de, ülikoolide esindajad ja eksperdid,
kokku ca 15 inimest. Nõukogu koosseisu täpne disain sõltub regioonist ja selle kinnitab riigihalduse minister
käskkirjaga. Nõukogu disainil lähtutakse põhimõttest, et keskvalitsuse, KOV ja teiste osapoolte vahekord
nõukogus on samaväärne, nõukogu liige ei ole seotud oma organisatsiooni esindamisega.
Pilootprojekti eestvedaja on Rahandusministeerium ning selle kohalike omavalitsuste poliitika osakond (KOPO)
koostöös regionaalarengu osakonnaga (REGO). Pilootpiirkonnale määratakse RAM projektijuht (Kesk-Eesti-
Rainer Eidemiller, REGO Urmas Kase, Lõuna-Eesti – Sulev Valner, REGO- Eedi Sepp). Seotud ministeeriumid
määravad oma kontaktisikud ja koostavad regiooni vaate.
Arenguleppe sisuliseks koostamiseks otsitakse esimeses järjekorras huvitatud spetsialiste eelkõige MAROdes,
KOVides, MAK-ides vm kohalikes kompetentsikeskustes olemasolevate teenistujate ja kompetentsi baasil.
Missugused pilootpiirkonnad tulevad?
Lähtume NUTS 3 piirkondadest, esialgu on lähtudes kohapealsest tahtest välja valitud 2 pilootpiirkonda:
Kesk-Eesti: Järva maakond, Lääne-Viru maakond ja Rapla maakond
Lõuna-Eesti: Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond* ja
Võru maakond
* Viljandi ja Jõgeva maakonna osas on võimalik ka kuulumine Kesk-Eesti piirkonda.
Mõlema pilootpiirkonna osas koostatakse projektijuhi poolt konkreetne piirkonnapõhine pilootprojekti kava.
Esialgu jäävad kõrvale järgmised piirkonnad: (1) Lääne-Eesti- Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja
Saare maakond (2) Ida-Virumaa (Ida-Viru programmi, Ida-Viru tegevuskava ning õiglase ülemineku kava kõrvale
veel regionaalse arenguleppe tegemise idee võib seal praegu segadust tekitada) (3) Harjumaa (ei vaja tingimata
riigi poolt lisatähelepanu, kuna on niigi kõige kõrgema SKP-ga piirkond).
Lisa 1 Etapid ja ajakava
Tegevus Orienteeruv aeg Kalender
1. Arenguleppe ettevalmistavad tegevused 3 kuud -31.12.2022
2. Arenguleppe koostamine 4 kuud 01.01.2023-30.04.2023
3. Arenguleppe konsultatsioon ja kooskõlastamine 6 kuud 01.04.2023-31.10.2023
4. Arenguleppe avalikustamine ja avalikud arutelud 1 kuu 01.11.2023-30.11.2023
5. Arenguleppe allkirjastamine 12.2023
6. Arenguleppe seire* 01.01.2024-
Vaheetapp 31.12.2025
* tuleb arvestada, et majanduse konkurentsivõime kasvule suunatud tegevused ja investeeringud on üldreeglina
pikaajalised, mõjud eesmärgile võivad avalduda 10 - 15 aasta jooksul (nt õppekavade väljaarendamine koos
kriitilise hulga kvalifitseeritud inimeste koolitamisega jms), seega on oluline pikaajaline seire.
Lisa 2 Osapoolte kasu
Miks riigil seda regionaalsete lepete ja nõukogude kihti lisaks kõigele olemasolevale vaja on?
Üldine rahulolematus riigi senise vähese regionaalse vaate ja valdkondlike poliitikate nn silotornistumise
(kapseldumise) osas. Arengulepete ja regionaalsete nõukogude kaudu pakume süsteemset kahepoolse
tagasisidestamise võimalust juhuslikult kujuneva piirkondliku poliitika asemel. Üldeesmärk on tugevdada
piirkondade arengupotentsiaali võimestamisega kogu Eesti ühtlasemat arengut, saavutada riiklike
strateegiadokumentide (Eesti 2023, TAIE 2035) eesmärkide täitmine, see ei ole nullsumma mäng, kus ühe
5
MARO- maakonna arendusorganisatsioon.
piirkonna areng käiks kellegi teise arvel. Kõik osapooled on ühise laua taga ning võtavad selged omapoolsed
kohustused tegevusteks ja nende rahastamiseks.
Avaliku poliitika läbipaistvus ja usaldusväärsus suureneb (avalike investeeringute tõhususe suurendamine läbi
koordinatsiooni ja ametkondlike/valdkondlike silotornide lammutamise ning läbi parema nähtavuse
avalikkusele – kodanikele/ettevõtetele/kolmandale sektorile)
Regionaalsete arengulepete mehhanism ei dubleeri varasemaid riiklike regionaalseid tegevuskavasid (Ida-
Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030), mis koondavad eeskätt keskvalitsuse tegevusi nende
vähemarenenud piirkondade peamiste arenguväljakutsete lahendamisel.
Miks regioonidel seda vaja on?
Regioonid saavad senisest suurema võimaluse kaasa rääkida nii keskvalitsuse poliitikate kujundamisel kui nende
plaanidest õigeaegse info kätte saamisel. Avaneb kanal, mille kaudu täna maakonna arengustrateegiates kokku
lepitud piirkondlikud vajadused saaksid selgema väljundi riigi valdkonnapoliitikatesse ning leppida kokku, et ka
keskvalitsus arvestab tegevuste sh investeeringute kavandamisel ja suunamisel kohaliku ja regionaalse tasandi
jaoks oluliste prioriteetidega.
Laiema vaatega regionaalsed arengulepped ei tohiks seejuures vastanduda maakondlikule koostööle ega seda
lihtsalt dubleerida. Ei ole nii, et üks või teine. Maakondlikel arengustrateegiatel on põhimõtteliselt teistsugune
vajalik roll, olles eelkõige piirkonna KOVide vaheliste kokkulepete otsimise koht. Keskvalitsuse eri harude
poliitikate mõjutamine ja koordineerimine väljub praeguste maakondlike strateegiate võimusest.
Maaeluministeerium
[email protected] Meie 24.11.2022 nr 14-1/9286-1
Regionaalsete arengulepete ja
regionaalsete nõukogude
pilootprojektist
Rahandusministeerium algatas majanduse konkurentsivõime arendamisele suunatud
regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojekti ettevalmistamise.
Tänaseks on selgumas pilootpiirkonnad (Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti) ning pilootprojekti
fookus ja esialgne ajakava (vt lisatud memo). Pilootprojekti eestvedaja on
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond koostöös regionaalarengu
osakonnaga. Kesk-Eesti pilootprojekti projektijuht on Rainer Eidemiller (e-post:
[email protected]) ning Lõuna-Eesti pilootprojektil Sulev Valner (e-post
[email protected]). Oleme Maaeluministeeriumi ametnikele pilootprojekti eraldi
tutvustanud.
Palume Maaeluministeeriumil nimetada võimalusel 30. novembriks 2022 projekti kontaktisik
mõlemale pilootpiirkonnale ning ootame teiepoolset ettepanekut nii Kesk-Eesti kui Lõuna-
Eesti pilootpiirkonna regionaalse nõukogu liikme nimetamiseks. Regionaalne nõukogu
kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga.
Samuti soovime ministeeriumipoolset vaadet Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti majanduse
konkurentsivõime arendamiseks.
Regionaalse nõukogu kui aruteluareeni rolliks on korraldada ja koordineerida arenguleppe
projekti koosloomelist koostamist ja kokkulepete saavutamist, regiooni väärtuspakkumise
väljatöötamist ning hilisemat arenguleppe seiret ning vajadusel uuendamist. Nõukogu
koosolekud hakkavad eeldatavalt toimuma 2 kuu tagant. Soovitavalt võiks nõukogu liige
esindada maaelu valdkonda ning esindajal olema valmidus vastava regiooni majanduse
konkurentsivõime arendamise aruteludesse panustada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisad: 01.11.2022 MEMO arengulepped
Mikk Lõhmus 511 9343
[email protected]
2