dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisendinfo esitamine lähtekohtade analüüsi koostamiseks

Rahandusministeerium · 28. november 2022
Viit
15-4/9063-3
Registreeritud
28. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎image002.jpg
  • 📎image003.png
  • 📎sisendinfo tuulikute mõjuhindamise lähtekohad.asice39 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie: 16.11.2022 nr 15-4/9063-1 Meie: 2 5 .11.2022 Sisendinfo esitamine lähtekohtade analüüsi koostamiseks Lähtekohtade ehk mõju hindamise aluseks olla saava standardiseeritud programmi koostamisel soovitab KeMÜ lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses (KeHJS) esitatud nõuetest KMH programmi sisu osas. Kiirete menetlustähtaegade saavutamiseks soovitaksime lähtuda võimalikult kompaktsest programmi ülesehitusest kasutades nt loetelu või tabelipõhist ülesehitust ning loobuda pikast tuuleparkide tööpõhimõtte ning olemasoleva keskkonna kirjeldustest. Kuna KSH/KMH programmi sisu on oma olemuselt analoogiline eelhinnangu sisuga, siis oleks võimalik lähtuda KMH/KSH eelhindamise juhendite koostamisel väljatöötatud tabelivormidest. Juhendid on leitavad https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid Lähtuvalt 23.11.2022 Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajatega toimunud koosolekust soovitab KeMÜ tungivalt koostada ministeeriumitel ühine dokument , mis oleks kasutatav nii detailplaneeringu KSH kui projekti tasandi KMH lähtekohana. Kahe eraldiseisva dokumendi koostamine suurendaks antud valdkonnas juba niigi esinevat segadust ning ei aitaks kaasa kvaliteetsete ja kiiremate menetlustähtaegadega mõjuhindamiste koostamisele. KMH täpsusega mõjuhindamise läbiviimiseks on vajalik võimalikult täpne kavandatava tegevuse kirjeldus , sh tegelikkuses oleks vajalik teave kavandatava tegevuse ressursside v ajadu se kohta , mis aga eeldaks vähemalt eelprojekti olemasolu . Minimaalselt oleks kavandatava tuulepargi mõjude hindamiseks vajalik järgnev info: Kavandatavate tuulikute maksimaalsed soovitavad parameetri d st max tuuliku tipukõrgus ja max rootori diameeter ; Kavandatavate tuulikute vundamentide lahendus (suurus, sh sügavus); Kavandatavate tuulikute maksimaalne arv ja soovitav paiknemine ; Tuulikutega kaasnevate montaažiplatside suurus ja paiknemine ; Millised on kavandatavate teede vajalikud parameetrid ( sh kui suures ulatuses peab teekoridor olema metsavaba) ja eelistatult paiknemine ; Kas alale soovitakse kavandada veel mingeid hooneid/rajatisi (päikeseparki, teenindushoonet vms). Kui jah , siis nende parameetrid. Kuhu (mõnda olemasolevasse alajaama, kõrgepingeliinile rajatavasse uude alajaama vms) ja kuidas (millise pingega liiniga kui on õhuliin) on kavandatud tuulepargi liitumine (võib olla mitu alternatiivi). Kas arendaja soovib liitumise kavandada elektriliini või maakaabiga? Tuuleparkide mõjuhindamiste puhul võib senise praktika alusel pidada olulisteks mõjuvaldkondadeks: Müra, sh madalsageduslik müra. Hinnatakse piirnormidele vastavust modelleerimise teel. Madalsagedusliku müra osas võimalik anda eksperthinnang või koostada modelleerimine. Müra hindamist reguleerib https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 Varjutus. Hinnatakse modelleerimise teel . Piirnormid puuduvad , tavapäraselt hinnatakse vastavust teistes riikides kehtivate soovitatavate tasemete suhtes. Visuaalne mõju. Vajalik hinnata vaadete muutumist olulistest vaatepunktidest. Vaate muutumine võib omada olulist mõju nt kultuurimälestiste või turismi aspektist. Koostatakse foto või videomontaažid. Mõju nahkhiirtele , sh n ahkhiirte aktiivsuse uuring – kuna üldjuhul igasugused andmed nahkhiirte kohta puuduvad, siis mõjude hindamiseks on vajalik üldjuhul kõigepealt selgitada ala olulisus nahkhiirte jaoks. Uuring hõlmab nahkhiirte aktiivsusperioodi (aprill-september). Reaalselt ühtne metoodika kokkulepe puudub. KeMÜ soovitab hindamise ulatuse ja metoodika kokkuleppe selgitamiseks kaasata nahkhiirte ekspert. Mõju linnustikule, sh linnustiku uuring – Üldjuhul on linnustiku andmed puudulikud ja seega vajalik kohapealne linnustiku uuring. Standarduurin gu osas senine ühtse metoodika kokkulepe puudub . Samuti puudub kokkulepe kas senine eksperthinnanguna hindamine on sobilik hindamismetoodika. KeMÜ soovitab hindamise ulatuse ja metoodika kokkuleppe selgitamiseks kaasata linnustiku ekspert nt täpsustada hindamisulatust koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga. Märgime, et t uuleparkide kavandamisel vajalik linnustiku uurimis- ja hindamisulatus pidi määrata ma ka Keskkonnaameti tellitud tuuleparkide rajamist puudutavas linnustiku uuringus. KeMÜ-l käesoleva kirja koostamise seisuga uuringuga tutvuda ei ole õnnestunud. Mõju taimestikule, bioloogilisele mitmekesisusel e, rohevõrgustikule – Väljaspool kaitsealuseid alasid on taimestiku ja elustiku andmestik üldjuhul väga puudulik. Looduslikus seisundis aladel on seega üldjuhul vajalik mõjude hindamiseks teostada minimaalselt kaitsealuste taimede inventuu r, selgitamaks kaitsealuste taimede esinemi st kavandatavatel ehitusaladel. Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura aladele – asjakohane kui neid piirkonnas on . Programmis peaks olema eelhinnang, milliste objektide suhtes võib mõju esineda ja sellest lähtuvalt tekib hindamisvajadus. Mõju hinnatakse vastava objekti kaitse eesmärkide suhtes. Piisava keskkonnaseisundi info puudumisel võib esineda täiendavate uuringute vajadus. Mõju kliimale – Kuna tuulepark ise otseselt KHG heidet ei põhjusta, siis taandub kliimamõju hindamine m aakasutuse muutusest tingitud CO2 sidumise vähenemis e hindami sele . Mõju pinna ja põhjaveele – reaalset oluline kui tegu on nt turbaalaga või soovitakse ehitustegevus t otseselt veekogude kallastele või üle veekogude. Mõju kultuuripärandile – asjakohane hinnata kui võidakse mõjutada kultuuripärandit. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks kultuurimälestistele ka nt Muinsuskaitseamet poolt kaardistatud arheoloogiatundlikele aladele. Ehitismälestisi saab mõjutada läbi vaadete muutuse. Arheoloogiapärandit võidakse mõjutada otsese ehitustegevusega. KMH täpsusega hindamise puhul võib rakenduda Muinsuskaitseseaduse § 31. lg 3 kohase ar heoloogilise uuringu kohustus . Sotsiaal-majanduslikud mõjud – teataval määral kajastatud teema tuuleparkide mõjuhindamises . Käsitleb tavapäraselt kinnisvara väärtuse muutust, kohalikku kasu, töökohtade loomist , mõju telekommunikatsioonile , mõju teedele jms. Hinnatakse üldiselt kirjanduse alusel eksperthinnanguna. K oosmõjud – asjakohane kui mõjualas on kavandamisel ka teisi tuuleparke või teisi arendusi, millega koosmõjud võivad esineda. Lugupidamisega, Piret Toonpere Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel