HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Riina Solman 28.11.2022 nr 8-4./11-14
Riigihalduse minister
[email protected]
Täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine
(Lennuki, Hausma k)
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 4 palub Pühalepa Osavalla Valitsus seisukohta
Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu täiendavate kooskõlastuste vajaduse
kohta, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega
nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu osaliseks muutmiseks.
Detailplaneeringu algatamisel kinnitatud lähteseisukohtades on määratud detailplaneeringu
kooskõlastajateks Päästeameti Lääne Päästekeskus, Põllumajandus- ja Toiduamet ning
Transpordiamet. Tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa
valla keskosa üldplaneeringut, kooskõlastatakse detailplaneering ka Keskkonnaametiga.
Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud lisaks eelpool nimetatud asutustele
Rahandusministeerium, Maa-amet, Elektrilevi OÜ, Pühalepa Osavalla Kogu ning Metsise,
Karjamaa, Otsaõue, Rebase, Lepa, Hundi, Karu, Metsvaarika, Kadakamarja, Metsalagendiku ja
Järveääre kinnistute omanikud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisad:
1) Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus (DAGOpen OÜ
töö nr 22-08);
2) Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsus nr 47 „Lennuki detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;
3) Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldus nr 141 „Lennuki detailplaneeringu
koostamise algatamine“.
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 08
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 10. märts 2021. a. nr. 141
Huvitatud isik: TIINA VILUMAA Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
ESKIISLAHENDUS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Lennuki maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, september 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 10
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 12
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 12
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14
1.11 Maaparandussüsteemi maa-alal ehitustegevuse tingimused ........................................................................... 15
1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 15
1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 17
1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 18
1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 18
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 21
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 22
2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 23
2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 24
2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 10 000 ......................................................... 25
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 27
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 29
3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 10. märts 2021. a. nr. 141 „Lennuki detailplaneeringu koostamise
algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 30
Lisa „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ...................................... 32
3.4 Põllumajandus- ja Toiduameti kiri 11. veebruar 2021. a. nr. 6.2-1/1480-1 „Lähteseisukohad Lennuki
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmiseks.“ ..................................................................................................................................... 37
3.5 Transpordiameti kiri 04. märts 2022. a. nr. 7.1-2/21/3443-2 „Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks.“ ..................................................................................................................... 39
3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse 15. märts 2021. a. kodulehe väljavõte „Hausma külas Lennuki kinnistu
detailplaneeringu algatamine.“ ........................................................................................................................ 42
3.7 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 16. märts 2021. a. nr. 8-4./11-5 „Teade detailplaneeringu
algatamise kohta (Hausma küla Lennuki).“ ....................................................................................................... 43
3.8 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 19. märts 2021. a. ........................................................... 44
3.9 Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691.“ ............................................................ 45
3.10 Keskkonnaameti kiri 26. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/6000-2 „Seisukoht Lennuki detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ ......................................................... 47
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
3
3.11 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 47 „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................................................................. 49
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“ juurde. ........................................................................................................... 50
Lisa „Eelhinnang Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 23. märts 2022. a. ............................................................ 53
3.12 Hiiumaa Vallavalitsuse 25. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Hausma külas Lennuki kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................... 56
3.13 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 27. mai 2022. a. ............................................................... 57
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 58
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 58
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 60
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel .........................................................................................................................
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki maaüksust, katastritunnusega
63901:001:0193, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.22 ha ja registriosa nr. 718933.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on jagada Lennuki maaüksus kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus
elamu ja abihoonete rajamiseks., ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning
tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades Lennuki maaüksusel ranna ehituskeeluvööndit.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.
ja 01. august 2017. a.).
5. Lennundusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 1999. a.).
6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.).
7. Maaparandusseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2019. a.).
8. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.).
9. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.).
10. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
11. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu määrus 27. aprill 2010. a. nr. 60).
12. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 10. märts 2021. a. nr. 141 „Lennuki detailplaneeringu koostamise algatamine.“
Lisa „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“
13. Transpordiameti kiri 04. märts 2022. a. nr. 7.1-2/21/3443-2 „Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks.“
14. Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691.“
15. Keskkonnaameti kiri 26. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/6000-2 „Seisukoht Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“
16. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 47 „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine.“
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“ juurde.
Lisa „Eelhinnang Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 23. märts 2022. a.
17. Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000,
töö nr. AP21_055.
18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
5
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, august 2022)
Lennuki maaüksus asub Hausma külas riigitee 12110 Lennujaama tee kõrval, Kärdla lennujaama lähedasel maa-alal.
Maaüksus piirneb põhjakirdest Karu maaüksusega (tunnus 63901:001:0706, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.76 ha),
kirdest Hundi maaüksusega (tunnus 63901:001:0707, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.95 ha), idast Rebase
maaüksusega (tunnus 63901:001:0708, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.65 ha), kagust ja lõunast Karjamaa
maaüksusega (tunnus 63901:001:1660, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 12.37 ha), edelast Metsise
maaüksusega (tunnus 20501:001:0231, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1.05 ha) ja loodest 12110 Lennujaama tee
maaüksusega (tunnus 63901:001:4440, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3.22 ha).
Maa-ameti andmetel on Lennuki maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: metsamaa 3.51 ha ja muu
maa 0.71 ha.
Lennuki maaüksus on hoonestamata, piirnevad Karu, Hundi, Rebase, Metsvaarika ja Järveääre maaüksused on hoonestatud.
Lennuki maaüksus jääb alale, kuhu on kirde poolsele maaüksusele kehtestatud „Lepa kinnistu detailplaneering“, mis on
koostatud toonase Lepa maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0155) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva
maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja
ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 250 m². Edela poolsele maaüksusele on kehtestatud
„Piloodi katastriüksuse detailplaneering“, mis on koostatud toonase Piloodi maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0194)
kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks.
Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 500 m².
Loode poolsele maaüksusele, teisel pool riigiteed, on kehtestatud „Kura kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud
toonase Kura maaüksuse (katastritunnus 63901:001:3130) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse
jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme
hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 350 m². Pärast detailplaneeringute kehtestamist Lepa maaüksus jagati ning
maa-alale on moodustatud neli maaüksust: Karu, Hundi, Rebase ja Kähriku. Nendest 3 maaüksust on hoonestatud ja välja
on ehitatud ka detailplaneeringuga kavandatud tee ja tehnovõrgud. Piloodi maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud
neli maaüksust: Kuldnoka, Kaku, Kure ja Metsise. Muus osas ei ole detailplaneeringut realiseeritud. Kura maaüksus jagati
ning maa-alale on moodustatud kuus maaüksust: Kasteheina, Metsmaasika, Metsvaarika, Kadakamarja, Metsalagendiku ja
Järveääre. Nendest 3 maaüksust on hoonestatud ja osaliselt on välja ehitatud detailplaneeringuga kavandatud teed ja
tehnovõrgud.
Planeeringualal asub osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndis ja lennuvälja piirangupindadega kaetud alal.
Maaüksuse planeerimisel ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“.
Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Lennuki maaüksusel kitsendusi: geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), Lennuki:(Hiiu) elektri alajaam ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus
M165546205), 138614LK (Metsvaarika MÜ) elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus MKL165564156),
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
6
VÄRSSO:KRD elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus KKL2082294), 40609JK elektrimaakaabelliin ja
elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus MKL165564148), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Orchis militaris (hall
käpp) (tunnus KLO9304095), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus
KLO9304388), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (tunnus
KLO9304456), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus
KLO9304459), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd nr. 12110, Kärdla lennuvälja kaitsevöönd (id 3373334), ranna või kalda
veekaitsevöönd (id 6685135), ranna või kalda piiranguvöönd (id 6404961), ranna või kalda ehituskeeluvöönd (id 6404962),
maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² eesvoolu kaitsevöönd (id 6430286), maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²
ranna või kalda veekaitsevöönd (id 6430287), geodeetilised märgid nr. 108 ja geodeetilise märgi kaitsevöönd (id 6216627).
Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega.
Maaüksusega piirnev Ussisoo peakraav on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi
maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool.
Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Väinamere
hoiuala (Hiiu), registikood KLO2000340) asub ca 1,35 km kaugusel kirdes Hiiessaare küla suunal, mille tõttu eeldatav mõju
kaitsealale puudub.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip,
rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala „Paluküla” II klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida
seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid
hooldussoovitusi. Planeeringuala piirneb lõuna poolt Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgse rohelise võrgustiku
tuumalaga.
Lennuki maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus
Hausma külas detailplaneeringu koostamise kohustusegaa alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarve on
perspektiivne pere- ja ridaelamu maa. Koostatud detailplaneeringu kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju
strateegiliseks hindamiseks.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik;
- Ranna veekaitsevöönd (ulatus Läänemerel põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m);
- Kalda veekaitsevöönd (ulatus peakraavidel valgalaga alla 10 km² ulatus on 1 m süvendi servast);
- Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Kalda piiranguvöönd (kuni 10 ha suurusel järvel 25 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist);
- Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Kalda ehituskeeluvöönd (kuni 10 ha suurusel järvel 50 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist);
- III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304095);
- III kategooria kaitsealused liigid: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304388);
- III kategooria kaitsealused liigid: Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (tunnus KLO9304456);
- III kategooria kaitsealused liigid: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304459);
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m);
- Kärdla lennuvälja kaitsevöönd (id 3373334);
- Lennuki:(Hiiu) elektri alajaam (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest);
- 10 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- 0,4 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- Geodeetiline märk nr. 108 (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest).
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Arendusega ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“.
5. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on Positsioon 2 krundile planeeritud
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
7
juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 krundi ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste
kasuks.
6. Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide piirile planeeritud teele
juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks.
7. Maaüksuse lähiala rannal ja kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest
(§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest.
8. Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike
üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr. 60 kehtestatud Pühalepa
valla keskosa üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega II klassi
väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt juhtotstarbeta maa-alal. Samuti on lähtutud
Pühalepa Vallavolikogu 16. detsember 2003. a. otsusega nr. 37 kehtestatud Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering,
mille ranna ja kalda kaitse piirangud ulatuvad Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alale.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes
osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada planeeritud neljale krundile ühe üksikelamu ja kuni kolme
kõrvalhoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist, lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile
muudatused sisse üldplaneeringusse.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on asustus hõre ja püsielanikkond paikneb põhiliselt külade
teeäärsetel aladel. Püsielanikkond on suhteliselt väike, kuid maaomanikke on mitu korda rohkem. Paljud neist on avaldanud
soovi rajada oma maatükile uus elamu või suvemaja.
Valla planeeritava osa külade territoriaalne jaotus on äärmiselt ebaühtlane. Ebaühtlane on ka külade asustus. Tihedamini
asustatud külad planeeritaval alal on Suuremõisa ja Lõpe külad. Hõre ja ebaühtlane asustus teeb keeruliseks piirkonna
ühtse planeeringulahenduse koostamise.
Põllumaad on haritud Paluküla, Tempa, Hellamaa, Partsi, Harju, Palade, Kukka, Suuremõisa, Viilupi jt. külade ümbruses.
Põllumaa haritavus ei oma olulist potentsiaali põllumajanduse arendamiseks, ega metsamaa puidutöötlemise
arendamiseks. Küll aga loopealsed vajavad hooldust karjakasvatuse näol.
Saavutamaks parimat võimalikku otsust on kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja
puudusi. Nende optimaalse ja aktsepteeritava vahekorra puhul ongi ala kasutatavaks loetud ning elamuehituseks sobiliku
alana reserveeritud. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate ja hooajaliste elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning
teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Elamualadena on vallas reserveeritud ka käesolev maa-ala nii Hausma
kui Paluküla külas.
Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt on üldjuhul ranna ehituskeeluvööndi laius 200 m rannajoonest,
välja arvatud ranna-alad, kus piki randa kulgev tee eraldab rannad kindla piiriga sisemaast.
01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist.
1
Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Lennuki
maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt.
Detailplaneeringuga planeeritud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu
ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
8
Lennuki maaüksuse detailplaneeringu ala jääb osaliselt (ca 3,12 ha ulatuses) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavate maa-alade suurus, juurdepääsuteede ja hoonestusalade osas kokku on
Lennuki maaüksusel 10770 m². Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava hoonestusala suurus on Positsioon 1 krundil 100
m², Positsioon 2 krundil 2675 m², Positsioon 3 krundil 3023 m² ja Positsioon 4 krundil 3354 m².
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada Lennuki
maaüksus neljaks elamumaa krundiks krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele ehitusõigused, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste
paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi
vähendamise osas. Ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud uued hoonestusalad ja olemasolev juurdepääsutee jäävad osaliselt ja tervikuna
ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ja Kuura lahte ega nende kallast, kuna
hoonestusala ja Läänemere vahele jääb ca 583 m laiune ala ning Kuura lahe vahele jääb ca 84 m laiune ala, mis ei
mõjuta ranna ja kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmist.
• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp,
tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Arvestades, et nimetatud
III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta
planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid
kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub osaliselt kehtiva üldplaneeringu
järgselt määratud perspektiivne pere- ja ridaelamu maal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju
märkimisväärne.
• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Maaüksus ei külgne veekoguga, kus peaks tagama ranna-ala
säilimist puutumatuna ning vältima ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised
kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii mere kui sisemaa poole. Ajalooline
hoonestus jääb ca 230 m kaugusele mere rannast.
• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja
lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip,
rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria
taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st. neid liike võib leiduda selles
piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt
laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
9
Planeeritav maa-ala on valdavalt kaetud metsamaaga, maaüksust läbib keskosas juurdepääsutee. Kavandatud
ehitustegevuse elluviimiseks planeeritud Positsioon 2 ja Positsioon 4 kruntide hoonestusalad on planeeritud rohumaa alale,
kus on vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie. Positsioon 1 krundi hoonestusala on vajalik suurem puude rae, aga
see jääb enamuses osas ehituskeeluvööndist välja poole. Positsioon 3 krundi hoonestusala on küll planeeritud metsamaa
harvemale osale, kuid ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie.
Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide juurdepääsuteed on planeeritud vahetult olemasoleva pinnastee ja rohumaa osale, kus
puude ja võsa raie on minimaalne. Samuti on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide juurdepääsuteed planeeritud rohumaa
osale, et vältida puude ja kadastiku või võsa raiet. Hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt
praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel
kujul.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist.
Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga, suhteliselt lauge tõusuga idast lääne suunas. Maapinna kõrgus maaüksusel on
vahemikus 1,5 – 4,5 m. Maapinna kõrgus on planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalal 3,95 – 4,31 m, Positsioon 2
krundi hoonestusalal 3,53 – 3,96 m, Positsioon 3 krundi hoonestusalal 2,63 – 3,7 m ja Positsioon 4 krundi hoonestusalal
1,30 – 3,65 m.
Ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud kruntide hoonestusalade paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis
jäävad maaüksuse kõrgemasse ossa. Positsioon 4 krundi hoonestus on valdavas osas planeeritud kõrgemale kui 1,5 m
kaldajoone kõrgusväärtusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalad on mererannast ja lahekaldast
oluliselt kaugemal, võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Samuti toimib planeeringualaga külgnev riigitee
puhvertsoonina.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.
Planeeringualal on kõlvikutest määratud metsamaa ja muu maa kõlvikud. Kruntide hoonestusalad on planeeritud metsamaa
kõlvikule, Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide puhul pigem lagedamale ja hõredamale osale. Hoonestuse
püstitamise järgselt tekib õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasoleva metsamaa kõlviku pindala osas -
väheneb maaüksusel metsamaa pind ca 36%. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole kruntide kõlvikute piiride ja
pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavad Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide hoonestusalad asuvad
olemasoleva juurdepääsutee ääres, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides. Positsioon 3 ja Positsioon 4
kruntide hoonestusaladele juurdepääsutee on kavandatud kruntide lagedamale osale.
Maaüksusel asuvad olemasolevatest tehnovõrkudest Lennuki(Hiiu) komplektalajaam, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV
maakaabelliin. Uutest tehnovõrkudest on planeeritud 0,4 kV maakaabelliin ja perspektiivne sidetrass, mis on planeeritud
kruntide lahedadele aladele ja juurdepääsuteede serva. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos
juurdepääsutee rekonstrueerimisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju
ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul,
osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal, kus maakasutuse juhtotstarbe suhtes üldplaneering
ettekirjutusi ei tee.
Paluküla küla osa on tänaseks varieeruva asustusega, mis planeeringualal koos sellega piirnevatel maaüksustel varem
planeeritud ehitusõigusega on pigem tihedamalt asustatud. Lähimad lahe kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus asub ca
15 m kaugusel loode suunal ja mere rannaga piirnev hoonestatud maaüksus ca 585 m kaugusel loode suunal. Suur osa
Paluküla küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja
juurdepääsuteede äärde. Sisemaa pool on vanade talukohtade asukohaks majandavate põllumaade keskmes, eemal
naabertaludest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
10
Lähim lahe kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Järveääre maaüksus (tunnus 63901:001:1052, sihtotstarve elamumaa
100%, pindala 1.51 ha), mille hoonestus asub ca 85 m kaugusel planeeritud Positsioon 3 krundi hoonestusalast loode suunal
ning nende vahele jääb riigimaantee ja seda ümbritsevad puud. Sealne hoonestus jääb lahest kaldast ca 29 m kaugusele ja
mere rannas ca 564 m kaugusele. Loode suunal mere kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Matsa maaüksus (tunnus
63901:001:0165, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 16.76 ha), mille hoonestus asub ca 805 m kaugusel
planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik riigimaantee, rohumaa ja metsamaa.
Sealne hoonestus jääb mere rannast ca 230 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus on Maa-ameti kaardirakenduse
ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes samuti Matsa maaüksus, mille hoonestus jääb mere
rannast ca 230 m kaugusele.
Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Lennuki maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile,
kus merele lähim planeeritud Positsioon 4 krundi hoonestusala kaugus Läänemere rannajoonest on ca 585 m.
Planeeritud hoonestusala jääb pigem sama kaugusele või kaugemale mere rannast, kui piirkonna ajaloolised ja praegused
hooned.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada
maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud
kõrgus on kuni 9,0 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m.
Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale,
kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala
ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Piibelehe 1,05 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
2. Tammiku 1,05 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
3. Haaviku 1,00 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
4. Kaasiku 1,12 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.
Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem
hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille
ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete
teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise
asukoha valikult peab kinni pidama ranna ehituskeeluvööndist, kaitsevöönditest ja tuleohutuse kujadest.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
11
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 15° - 45°)
15° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.6.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 15° - 45°)
15° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.6.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 15° - 45°)
15° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
12
1.6.4 Planeeritud Positsioon 4 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 15° - 45°)
15° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 4,22 ha
2. Planeeritud maaüksuse suurus - 4,22 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 2000 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 4
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus
Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud igale krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille
ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.2 Reoveekanalisatsioon
Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala
põhjaveega kaitstus hoonestusalad nõrgalt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
1
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused “ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel
asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult
põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes
kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti
imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on
vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
13
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.
1.8.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: Lennuki(Hiiu)
komplektalajaam, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV maakaabelliin.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691“ alusel.
Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast Lennuki(Hiiu) komplektalajaamast. Alajaamast on uutele
kruntidele planeeritud eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin ja hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piirile 0,4
kV liitumiskilp, soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Võimalike
jaotuskilpide vajadus ja asukohad selgitatakse välja projekteerimise staadiumis.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse
aadress.
1.8.5 Sidevarustus
Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee lõunapoolses servas paikneb side maakaabelliin.
Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse
mobiilsete seadmetega.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
14
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. Krundisiseste
sidetrasside võimalikud asukohad on näidatud põhijoonisel.
1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus
või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoone
lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,9 m, Positsoon 2 krundi hoone lähiümbruse maapinna
kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,5 m, Positsoon 3 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla
alla kõrguse +2,6 m ja Positsoon 4 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,5 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale või Ussisoo
peakraavi suunas.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -
rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või
nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel
seadmest.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud kruntide hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12110 Lennujaama tee
olemasoleva mahasõiduga planeeritud Positsioon 2 krundil olemasolevat juurdepääsuteed ja planeeritud mahasõiduga
planeeritud Positsioon 3 krundil planeeritud juurdepääsuteed. Olemasoleva juurdepääsutee rekonstrueerimisel ja
planeeritud juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime
paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Metsvaarika maaüksusele (tunnus 63901:001:1055) varem planeeritud tuletõrje
veevõtukohast, mis asub kruntide hoonestusaladest ca 55 m kuni 260 m kaugusel. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada
12110 Lennujaama teelt mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed. Veevõtukoht on tänaseks veel rajamata.
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
15
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha
kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Kuna Metsvaarika maaüksusele planeeritud veevõtukoht tagab rohkem kui ühe maaüksuse ehitise(-te) nõuetele vastava
veevõtukoha nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu (rajamise ja finantseerimise) nende maaüksuste ehitiste
omanikud (sh. Metsvaarika maaüksuse ja Lennuki maaüksusele planeeritud kruntide omanikud) ühiselt, hiljemalt ehitise(-
te) kasutusloa taotlemise ajaks.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoha asukoht ning selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond on näidatud Asukoha
skeemil ja Põhiplaanil.
Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.11 MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAL EHITUSTEGEVUSE TINGIMUSED
Maaüksusega ida piirilt piirnev Ussisoo peakraav on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi
maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool. Vastavalt Maaeluministri 10. detsember 2018. a. määrusele
nr. 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lõikele 1 on sellise avatud eesvoolu
kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 „Eesvoolu kaitsevöönd“ on järgmistes lõigetes 1-3 sätestatud:
1. eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on
kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu
maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks.
2. eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada
selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat
piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
3. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul,
kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga
kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise
ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal.
Tulevase elamukrundi ehitustegevusel, mis jääb piirnema Ussisoo peakraaviga lähtuda juba kirjas olevatest kitsendustest
kui vastavalt Maaparandusseaduse § 49 lõige 1, § 50 lg 1 ning § 51 lg 1 sihtotstarbe muutmisel, maakorraldustoimingute
teostamisel ja igasuguse ehitustegevuse planeerimisel see kooskõlastada eelnevalt Põllumajandus- ja Toiduametiga ning
maaparandushoid eesvooluga piirneval maaüksusel on maaomaniku või valdaja kohustus.
Vastavalt Maaparandusseaduse § 53 lõike 1 peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama Põllumajandus- ja
Toiduametiga ehitusprojekti, mille alusel soovitakse juhtida lisavett maaparandusehitise eesvoolu.
1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria
taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Kõik
planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi
alusel, st neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused.
Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja
loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria
taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III
kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ja § 38 lg 1 p 5 kohaselt on
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25
meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd
üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega
ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
16
piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Planeeringuala jääb osaliselt Looduskaitseseadusega määratud ranna
ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna ühe meetri kõrgusjoonest.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga
planeeritud neljast krundist jäävad kaks osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu ulatuses ranna
ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna
ehituskeeluvööndisse, olemasolevale rohumaale. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul.
Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna ja Kuura lahe kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p
1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit ja § 37 lg 1 p 3 kohaselt on kalda piiranguvööndi
laius allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50
meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna ja kalda piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit ja 50 meetrit).
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste
säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi
eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel
tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.
Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 3 kohaselt
on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud
eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Tegevused veekaitsevööndis on
sätestatud Veeseaduse § 118-123.
Maaüksus asub väljaspool Läänemere ranna kallasrada.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Paluküla” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal
kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Vältida tuleb teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele. Metsaistutamine on
lubatav ainult nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele.
- Hooldussoovitused: Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus. Maanteede äärseid
vanemaid metsi võiks majandada püsimetsana (vaatelisuse aspektist). Maanteeservi tuleks puhastada
võsast/pealetungivast metsast võsalõikuriga, mitte võsapurustusmasinaga või buldooseriga. Paluküla kiriku ümbrust
tuleks korrastada ja haljastada, et visuaalselt eraldada see bensiinijaamast. Rändrahnude ümbrust tuleks vajadusel
võsast puhastada ja niita.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
1
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
17
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr. 12110 Lennujaama tee km 1,77 - 2,13. Riigitee 2020. a. keskmine ööpäevane
liiklussagedus oli 282 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,86 (ristumine kohaliku teega nr. 6390365 Tõnise-
Otsa tee). Lisaks on planeeritud üks täiendav mahasõidu riigitee km 2,04. Mõlema mahasõidu kaudu on tagatud juurdepääs
kahele moodustatud krundile. Lisaks on tagatud olemasolevalt mahasõidult juurdepääs Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele.
Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil.
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt on planeeritud hoonestusalad ja
üksikelamud väljapoole riigitee kaitsevööndit.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele
planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus sidekanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA
sidekanalisatsioon baasil), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse
suundpuurimise teel.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema
mürafooniga. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse
seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada
vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a.
määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
1 1
(Ehitusseadustik § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär ja planeeritud mahasõidu
nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 120 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee
teljele ja 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär.
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte
puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada
kõrgemaks kui 0,4 m. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise
esitamist.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
18
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või
eraldi teeprojekti koosseisus.
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on Positsioon 2 krundile planeeritud
juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 krundi ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste kasuks.
Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide piirile planeeritud teele
juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises
servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava
kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete
alusel.
Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m.
Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega
teekatend.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.14 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:
Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule
uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuse jagamine.
Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse
katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.
2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava
krundi/maaüksuse kasuks.
3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude
koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
19
4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:
Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide
kooskõlastamine.
Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine
toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate
projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.
Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku
finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini
ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse.
Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku
finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini
ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja
finantseerimisel.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.
Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.
Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.
5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):
Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 2.
Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste
väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.
Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,
töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.
Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete
püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.
Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
20
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
TINGMÄRGID
M 1 : 1 000 000
PLANEERITAV ALA
KÜLADE PIIR
KAUBANDUS-, TEENINDUS-
B JA BÜROOHOONE MAA
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA
EV (Detailplaneeringu kohustusega ala)
KORTERELAMU MAA
EK 3 (number täpsustab korruste arvu)
ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT
MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD
TT TOOTMISMAA
PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA
TT (Detailplaneeringu kohustusega ala)
AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA
PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA
HM PARKMETSA MAA
HK KAITSEHALJASTUSE MAA
RIIGIMETS
200 m
MP PÕLLUMAJANDUSMAA
KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD
4 00
m
VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS
(Detailplaneeringu kohustusega ala)
HOIUALA
200 m
LL LENNUVÄLJA MAA
TUGIMAANTEE
KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE
4 00
m VALLATEE
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
MAANTEE KAITSEVÖÖND
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND
KÕRGEPINGE LIINID
200 m
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
4 00 VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND (400 m)
m
LK LUBJAKIVI KARJÄÄR
ARHITEKTUURIMÄLESTIS
KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI
KAITSE ALLA VÕTMISEKS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 6232 4 rasterkaart i ning Pühalepa valla keskosa
üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 09.09.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
Ke
h
K U te s
H a R A ta t
us K I ud
m N Da
a k NI g
ü l a S T U op
, P D en O
ü h ET Ü
a le A I t ö
pa LP L ö n
VA v a A N r. 1
ld, EE 3-
V E R EM Hi RIN 41
EV P
Õ T LA N i um G
UK EE
O H RI
aa
A T TU D
II K
TV
K
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
M
at HOONE
to
M
k aa
H i L E P eht ko rr ASFALTKATTEGA TEE
i es A es al d
s a K IN t at u s
are N u d e PINNASTEE
k ü IS TU t öö j a Ki
la , D n n n LIIKLUSMÄRK
P ü E T r. M i s v
ha A IL B 0 a ra
lep PL 7_ bü
a v AN DP roo KRAAV
ald EE R 6 OÜ
, H IN , TRUUP
i iu G
ma
a
HA METS
US
M
A
KÜ K e
LA h te KADASTIK, VÕSA
S P sta
IL O t u
O dD
H i D I K ago
i um A p
e
ROHUMAA
aa TA S n O
v a TR Ü t
l d, IÜ K ö ö
H i S U nr TÕNGERMAA
ium SE . 1
aa DE 7-45
TA
ILP OKASPUU (MÄND)
LA
NE
ER ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS
IN
G
VALL, NÕLV
KIVI
PUURKAEV
ALAJAAM
10 KV KAABELLIIN
0,4 KV KAABELLIIN
0,4 KV KAABELLIINI MÄRKETULP
SIDE KAABELLIIN
KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
VAREM PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan
tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 09.09.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine
nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve
(katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik)
maa suurused
(m²)
1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,05 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100%
63901:001:0193 3,17 Maatulundusmaa 100%
2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,05 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100%
63901:001:0193 3,17 Maatulundusmaa 100%
3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,00 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100%
4 6 .3
63901:001:0193 3,22 Maatulundusmaa 100%
5
4 Positsioon 4 Elamumaa 100% 1,12 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100%
63901:001:0193 3,10 Maatulundusmaa 100%
Kokku: 4,22
.77
99
Matto Maakorralduse ja Kin MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
kehtestatud töö nr.
LEPA KINNISTU DETAI TINGMÄRGID DETAILPLANEERING KATASTER
Hiiessaare küla, Pühalep EP üksikelamu maa E elamumaa
9 2.38
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD
4 POS.
NR.
KRUNDI
AADRESS
KRUNDI
SUURUS (ha)
SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE
(Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%)
1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
.39
1 POSITSIOON 1 1,05 EP E 100
99
KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER 2 POSITSIOON 2 1,05 EP E 100
Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13-41 3 POSITSIOON 3 1,00 EP E 100
KURA KINNISTU DETAILPLANEERING ASFALTKATTEGA TEE
5 6.56
Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa 4 POSITSIOON 4 1,12 EP E 100
PINNASTEE
LIIKLUSMÄRK
3
0
.3 8 5 .0 METS
87
.39
37
KADASTIK, VÕSA
.86
ROHUMAA
96 63
7 5.
2 TÕNGERMAA
.54
11
KRAAV
TRUUP
10 KV KAABELLIIN
0,4 KV KAABELLIIN
7
5 .7
1 ALAJAAM
10
SIDE KAABELLIIN
MAAKAABELLIINI MÄRKETULP
1 44
.52
statud Dagopen OÜ töö nr. 17-45 MÄRKUSED:
HAUSMA KÜLAS PILOODI 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
STRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan
Hiiumaa vald, Hiiumaa
.42
tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55.
46
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis.
01
3 3. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMAA KÜLAS ASUVA LENNUKI
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 09.09.2022. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3
KR U NT ID E E HIT U SÕ IG US PÕHILISED ARHITEKTUUR INÕ UD ED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete lubatud maa-
Olemasoleva alune pind (m )
2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m 2
) Tulepüsiv Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa-
krundi aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp us - klass
(ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan-
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
Lennuki 1 1,05 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
9,0 (13,3), 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m;
abihoone viilkatus. - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
6,0 (10,3). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; PLANEERITUD
15°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1
Märkus: kalded, mõõtmed ja konstruktsioon täpsustada ehitusprojektiga
pult- ja - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
viilkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m;
- Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas;
tugipeenar sõidutee tugipeenar
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m;
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 5% 2.5% 5%
1:2
1 :2
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik.
Lennuki 2 1,05 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3
tee telg
- Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
9,0 (12,9), 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; 0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5 20
abihoone viilkatus. . 00
- 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
25
6,0 (9,9). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; .00
15°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
pult- ja - Alajaam, kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele seadmest;
ST
viilkatus. - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
VA
SER
- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m;
E
- Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; 34 6
TE
.64 3 9.6
m
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; 0
2 0 .0
14
m
- Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste 10
R=
VUS
m
TA
ja Piibelehe krundi kasuks;
20
50.00
ÄH
3x1
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; .00
N
50
.68 L G
RK
2 9.5
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m;
2 4 8KÜ
NU
4
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik.
LM
Lennuki 3 1,00 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3
KO
- Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ,
US
9,0 (12,6), 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; kehtestatud töö nr. MB07_DP6
AV
LEPA KINNISTU DETAILPLANEERING 100% EP
HT
abihoone viilkatus. - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 1 Hiiessaare küla, Pühalepa vald, Hiiumaa
1 1.88
NÄ
6,0 (9,6). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 1 0.00 9,0 m 4 tk.
15°-45°,
50
.00 50.00 500 m²
- Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 40 2
R =10
.74
0m
pult- ja - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m;
1,12 ha 3
m
12
2LK R=
3x
viilkatus. - Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; 10 2
3 2.06
m
RK
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m ning "KAASIKU"
NU
SA
p3 Hoonestusala ca 3354 m²
LM
ning kuni 10 ha suurusel järvel 50 m;
KO
3 4.53
US
- Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Kaasiku krundi kasuks; 4 1 0.00
AV
1 0.00
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
HT
NÄ
2
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m ja 14 m;
- Lennuvälja kaitsevöönd, ulatus 500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole; 2
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. 10
.00
1 01
Lennuki 4 1,12 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
.29
9,0 (11,9), 35°-45°, 10.00
- Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m;
abihoone viilkatus. - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
60.69
6,0 (8,9). Abihoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; .00 00
1 0.
.96
10
50
15°-45°, - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
pult- ja - Ranna või kalda veekaitsevöönd, ulatus Läänemerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m
p3
viilkatus. ning avatud eesvooludel valgalaga alla 10 km² ulatus on 12 m;
SA
8 3.
1
14
- Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m;
ning kuni 10 ha suurusel järvel 25 m; 2 0.00
Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13-41 2 4
- Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; 5 .6
KURA KINNISTU DETAILPLANEERING 3 5.02
m
Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa 00
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m ning 3 2 0.
0
19
200.00
20
3x
ning kuni 10 ha suurusel järvel 50 m;
.00
RK
2
30
NU
- Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Haaviku krundi kasuks; .00
LM
00
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 2 0.
KO
63
1 0.
.53
US
00
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 14 m;
AV
HT
5 0.0
m
- Lennuvälja kaitsevöönd, ulatus 500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole; 2 0
10
NÄ
1 0.
R=
00
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. .26
37
Kokku 4 2.000 0 16 2.920 1.600 12 12 .6 2
39
0 m
VAREM PLANEERITUD
3 x19
VEEVÕTUKOHA TIIK RK
NU 1
.00
59
LM 20
.83
K O
20
S 0
TVK VU 5 .0
.00
A
HT
NÄ ST 2
A
S ERV
T EE
6 m
2
2 20
.00
S1
A VU LK
NÄ
HT
p3
SA 100% EP
LG
KÜ LK 2 9,0 m
3 0.
500 m² 4 tk.
71.
00
5.95 2
79
3 50.00
1,00 ha 3
.26
56
"HAAVIKU"
R =1 0m
p3
Hoonestusala ca 3024 m²
SA
1
TINGMÄRGID
8 7.
2
00
11 20
PLANEERINGUALA VÄLISPIIR PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 2 4. .00
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 2 1 100% EP
R =1 0m
PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEVA ALAJAAMA ASUKOHT 9,0 m 4 tk.
(alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) 500 m²
9 8.
2
63
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 2
OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 1 m kaabli
00 1,05 ha 3
keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 2 0.
PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SIDEKANALISATSIOON "TAMMIKU"
(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) Hoonestusala ca 2899 m²
50.
1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT 00
TVK Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 17-45
(üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)
.09
HAUSMA KÜLAS PILOODI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
29
2 PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR Hiiumaa vald, Hiiumaa
(peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)
RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR 4 HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22 - 08
(1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m) 9 .0
PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE LENNUVÄLJA KAITSEVÖÖNDI PIIR 00
2 0.
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE (lennuradal pikkusega 1200-1799 m ulatus 500 m lennuraja telgjoonest KOOSKÕLASTUSED:
2 0.
mõlemale poole ja 1500 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas)
00
00
2 0.
p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 1. 2.
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS (Ulatus Läänemerel põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m,
avatud eesvoolul valgalaga alla 10 km² ulatub 12 m kaugusele eesvoolu servast)
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA (Laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m,
kuni 10 ha suurusel järvel 25 m) MÄRKUSED:
OLEMASOLEV KRAAV RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
OLEMASOLEV TRUUBI ASUKOHT RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m,
KRUNDI EHITUSÕIGUS 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan
kuni 10 ha suurusel järvel 50 m) tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55.
VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (VÕIMALIKU TIIGINA) EP ÜKSIKELAMU MAA 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA
(heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m) 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .
PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
R =1 0m (veehaarde hooldeala ulatus 10 m) (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
100% EP KÕRGUS EHITISE-
TELLIJA
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Sadama 15
Kärdla 92412
Kreutzwaldi 24
Tallinn 10147
tel: 46 320 24
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 08
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR MEETRITES HOONETE Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
ALUNE ARV KRUNDIL
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (projektkiirusel 80 km/h tee servast 16 m, 9,0 m 4 tk. SUURIM PIND
projektkiirusel 60 km/h tee servast 12 m) 500 m² KORRUSELISUS
PARKIMIS- JUHATAJA OBJEKT
PLANEERITUD KRUNDI BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU
VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)
2 KRUNDI SUURUS KOHTADE ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI
PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK ARV ÕUES KINNISTU DETAILPLANEERING
OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN 3x190m
1,05 ha 3 JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) "KRUNDI NIMETUS"
KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT TEET ELSTEIN
OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest) "PIIBELEHE" HOONESTUSALA SUURUS
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) Hoonestusala ca 3382 m² JOONIS
PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KUUPÄEV 13.09.2022. a. PÕHIPLAANI 4. ESKIISPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m
kaldajoone kõrgusväärtusest)
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI
MUUTMISETTEPANEK
KÜLADE PIIR
KAUBANDUS-, TEENINDUS-
B JA BÜROOHOONE MAA
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA
EV (Detailplaneeringu kohustusega ala)
ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,
E PLANEERITUD ELAMU MAA-ALA
KORTERELAMU MAA
EK 3 (number täpsustab korruste arvu)
ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT
MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD
TT TOOTMISMAA
PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA
TT (Detailplaneeringu kohustusega ala)
AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA
PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA
HM PARKMETSA MAA
HK KAITSEHALJASTUSE MAA
RIIGIMETS
MP PÕLLUMAJANDUSMAA
KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD
VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS
(Detailplaneeringu kohustusega ala)
E
HOIUALA
LL LENNUVÄLJA MAA
TUGIMAANTEE
KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE
VALLATEE
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
MAANTEE KAITSEVÖÖND
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND
KÕRGEPINGE LIINID
ALAJAAM
LK LUBJAKIVI KARJÄÄR
ARHITEKTUURIMÄLESTIS
KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI
KAITSE ALLA VÕTMISEKS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonis
nr 2 kaarti M 1:10000.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 08
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
KUUPÄEV 09.09.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 5
ETTEPANEKU PLAAN
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
26
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 27
FOTO 1: Vaade Lennuki maaüksusele lääne poolsest nurgast riigiteelt.
FOTO 2: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 1 hoonestusalale lõuna poolsest nurgast loode suunal.
FOTO 3: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 2 hoonestusalale edela poolsest servast kirde suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 28
FOTO 4: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 3 hoonestusalale kagu poolsest servast loode suunal.
FOTO 5: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 4 hoonestusalale põhja poolsest nurgast edela suunal.
FOTO 6: Vaade Lennuki maaüksusele põhja poolsest nurgast riigiteelt.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 29
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
Hiiumaa Vallavalitsuse
10.03.2021 korraldusele nr 141
Hausma külas asuva Lennuki kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.02.2021)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.4. Transpordiameti 04.03.2021 kirjas nr 7.1-2/21/3443-2 esitatud lähteseisukohad
1.5. Põllumajandus- ja Toiduameti 11.02.2021 kiri nr 6.2-1/1480-1
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Lennuki katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0193
Planeeritava katastriüksuse suurus 4,22 ha
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 718933
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Piloodi, Kura, Lepa, Kivi
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Lennuki kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390365 Tõnise-Otsa tee) riigimaanteelt (12110
Lennujaama tee)
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel alajaam ja jaotusseade (Lennuki),
elektrimaakaabelliinid (Värsso:KRD; 138614LK (Metsvaarika MÜ); 40609JK), uuringu ala
(Hiiumaa üldgoeloogiline kaardiustamine), geodeetiline märk (108), avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (12110 Lennujaama tee), lennuvälja kaitsevöönd (Kärdla lennuväli),
maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² (Ussisoo), kuni 10 km² valgalaga eesvool (Ussisoo
peakraav) ning ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on Hausma külas ranna
ehituskeeluvööndit vähendatud nii, et see ei ulatu Lennuki kinnistule.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega
II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal,
kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Üldplaneeringuga on
määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Paluküla II klassi väärtuslikul maastikul.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Lennuki kinnistul
ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on jagada Lennuki katastriüksus kuni neljaks elamukrundiks ja määrata
kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks., ehitustingimuste määramine, liikluse
ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Katastriüksuse kuni neljaks elamukrundiks jagamisel arvestada üldplaneeringus kehtestatud
minimaalse krundi suuruse (1,0 ha) nõuet.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Ussisoo peakraavi kaitsevööndiga
ning riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa
kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt (ristumine Otsa-Tõnise
teega). Lisaks võib planeerida ühe täiendava mahasõidu riigitee km 2,04. Säilitada 6390365
Tõnise-Otsa tee ja tagada juurdepääs Otsaõue kinnistule. Krundile planeerida minimaalselt
vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning riigimaantee ja
lennuvälja lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamukrundi
rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga
näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine märts 2021
aprill 2021-
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine september
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning september
vajalike paranduste sisseviimine 2021
oktoober-
november
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021
detsember
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku 2021-veebruar
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu 2022 (avalik
korraldamine väljapanek
vähemalt 14
päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse märts 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid aprill 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.
Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning
perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad
krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Põllumajandus- ja Toiduamet (Ussisoo maaparandussüsteemi eesvool)
• Transpordiamet (12110 Lennujaama tee ja Kärdla lennuväli)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 11.02.2021
Kehtib kuni: 12.02.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Põllumajandus- ja
Toiduamet
Pr Liili Eller Teie: 09.02.2021 nr 8-4./11-2
Pühalepa Osavalla Valitsus
[email protected] Meie: 11.02.2021 nr 6.2-
1/1480-1
Lähteseisukohad Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks
Austatud proua Liili Eller
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Kuressaare esindus on tutvunud Pühalepa
Osavalla Valitsuse Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Hausma külas asuva Lennuki kinnistu
(katastrinumber 63901:001:0193) detailplaneeringu lähteseisukohtadega.
Juhime tähelepanu, et kõnealuse kinnistuga piirnev Ussisoo peakraav on
maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi maaparandussüsteemi osa ehk
maaparandusehitise eesvool. Vastavalt MeM 10.12.2018. a määrusele nr 64 „Eesvoolu
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lõikele 1 on sellise avatud
eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu
mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 48
„Eesvoolu kaitsevöönd“ on järgmistes lõigetes 1 ja 2 sätestatud:
eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist
ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel
paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise
võimaldamiseks.
eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja
sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö
tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada
juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Lähtudes eeltoodust palume tulevase elamukrundi ehitustegevusel, mis jääb piirnema Ussisoo
peakraaviga lähtuda juba kirjas olevatest kitsendustest kui vastavalt MaaParS § 49 lõige 1, §
50 lg 1 ning § 51 lg 1 sihtotstarbe muutmisel, maakorraldustoimingute teostamisel ja
igasuguse ehitustegevuse planeerimisel see kooskõlastada eelnevalt Põllumajandus- ja
Toiduametiga ning maaparandushoid eesvooluga piirneval kinnistul on maaomaniku või
valdaja kohustus. Täiendavalt juhime tähelepanu, et vastavalt MaaParS § 53 lõike 1 peab
ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti,
mille alusel soovitakse juhtida lisavett maaparandusehitise eesvoolu.
Põllumajandus- ja Toiduamet ei näe muus osas Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamise
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
käigus tehtava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel
maaparanduse seisukohast takistusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hilja Vanem
Peaspetsialist-koordinaator
Lääne regiooni Kuressaare esindus
Epp Kikas
+372 528 2353
[email protected]
2 (2)
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 09.02.2021 nr 8-4./11-1
[email protected]
Meie 04.03.2021 nr 7.1-2/21/3443-2
Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Hiiumaa valla Pühalepa osavalla Hausma küla
Lennuki kinnistu (katastritunnus 63901:001:0193) detailplaneeringu (edaspidi planeering)
koostamiseks. Taotlusele olete lisanud planeeringu algatamise korralduse ja lähteseisukohtade
eelnõu ning eskiisjoonise. Eskiisjoonise järgi on planeeringualale, lisaks olemasolevale,
kavandatud üks mahasõit riigiteelt.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine neljaks elamukrundiks ning
kruntidele elamu ja abihoonete ehitamiseks ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala külgneb
riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,77-2,13. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on
282 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS), planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja
lennundusseaduse esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Planeeritav ala asub osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndis ja lennuvälja
piirangupindadega kaetud alal. Eelnev info tuua välja planeeringu seletuskirjas ja võimalusel
kanda planeeringu joonistele.
2. Kinnistu planeerimisel ei tohi minna vastuollu lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja
kaitsevööndis keelatud tegevused“.
3. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast.
4. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,86 (ristumine
kohaliku teega nr 6390365 Tõnise-Otsa tee). Lisaks võib planeerida ühe täiendava mahasõidu
riigitee km 2,04. Mõlema mahasõidu kaudu tuleb tagada juurdepääs kahele moodustatavale
krundile, lisaks tagada olemasolevalt mahasõidult juurdepääs Otsaõue kinnistule.
5. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
6. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
7. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda Piloodi katastriüksuse detailplaneeringu (kehtestatud 18.04.2018) lahendustega.
8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
9. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi
olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks
kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb
need kavandada kinnisel meetodil.
11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks
tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §
72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
15. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla jms) kaugused riigitee katte
servast.
16. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema
mürafooniga. Riigitee ja lennuvälja liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju
vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei
võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg
3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
2 (3)
Lisa: 1. Eelnõu_Lisa (lähteseisukohad).docx
2. Kinnistu LENNUK eskiislahendus.pdf
Andres Lainoja
610 3590
[email protected]
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
3 (3)
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud ja asutused 16.03.2021 nr 8-4./11-5
Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Hausma küla Lennuki)
Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldusega nr 141 otsustati algatada Hausma külas Lennuki
(katastritunnus 63901:001:0193, üldpind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu
detailplaneering, mille eesmärgiks on Lennuki kinnistu jagamine kuni neljaks elamukrundiks,
kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elamu ja abihoonete rajamiseks.
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Vallamaja,
Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a,
Kärdla 92413).
Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa
küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
__________________________________________________________________________
Vallamaja
Tempa küla tel: 463 6840
Hiiumaa vald 463 6841
92348 HIIUMAA E-post:
[email protected]
URL: http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
TEHNILISED TINGIMUSED 401691
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
DAGOpen OÜ 10058058
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond
Telefon e-post
522 9032
[email protected];
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Teet Elstein
Telefon e-post
503 4055
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Lennuki Hausma küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
63901:001:0193
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 100 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 401691
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha toide Lennuki(Hiiu) komplektalajaamast.
2. Nimetatud olemasolevatest alajaamast näha ette uutele objektidele eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin.
Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema
alati vabalt teenindatavad.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected]).
8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 16.02.2022
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 16.02.2024
5884 4354 |
[email protected]
2/2
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 29.03.2022 nr 8-4./11-7
Meie 26.04.2022 nr 6-5/22/6000-2
Seisukoht Lennuki detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse kohta
Esitasite Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu
„Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos
eelhinnanguga.
Planeeringuala asub Hiiumaa vallas Hausma külas ja hõlmab Lennuki1 kinnistut.
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades
ranna ja kalda ehituskeeluvööndit Lennuki kinnistul. Lennuki detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on Lennuki kinnistu jagamine kuni neljaks elamukrundiks ja kruntidele
ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse
ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine.
Hiiumaa Vallavalitsus algatas 10.03.2021 korraldusega nr 141 üldplaneeringu kohase Hausma
küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamise. Kuna menetluse ajal selgus, et Lennuki
kinnistu jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, siis soovitakse detailplaneeringu menetlust
jätkata üldplaneeringut muutvana.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega.
Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp,
tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks.
Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on
keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles
piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse
kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja
loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas2. Arvestades, et
nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad
planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist
selles elupaigas.
Planeeringuala jääb osaliselt looduskaitseseadusega määratud ranna ehituskeeluvööndisse,
1
Katastritunnus 63901:001:0193, pindala 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%
2
Looduskaitseseadus (LKS) § 55 lg 8
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna ühe meetri kõrgusjoonest. Detailplaneeringu
eskiisplaanil näidatud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks
krunti kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.3
Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või
vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest.4
Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid
erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse
eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama
Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu
muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.5
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal6, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega, sh
kaitsealuste liikide ja ranna kaitse eesmärkidega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
3
LKS § 38 lg 3
4
LKS § 40
5
LKS § 40 lg 4
6
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
2 (2)
Hiiu Leht REEDE, 27. MAI 2022 Kuulutuste telefon: 463 2199, e- ost:
[email protected]
KUULUTUS D T AT D 11
KUULUTUSED TEATED ÕNNITLEME JUUBILARE JA EAKAID!
SÕIDUKID vundamendi soojustamiseks. hale a Osavalla alitsus
Tel 504 5412 Hiiumaa allavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 275 23.–29. mai
Ostan traktori T 25 v i T 40.
Lau eval, 28. mail K rdla otsustati algatada aluk las Sambliku (katastritunnus
tel 5626 4701 SIRJ KI US UU - 70
turul ja 29. mail K ina Konsumi 63901:001:0991, indala 10178 m , sihtotstarve maatulundus-
Ostan teie s itva v i seisma SIRJ TAMM 70
juures alates kl 9 suvelille- maa) kinnistu detail laneering, mille eesm rgiks on Sambliku
j nud s iduki. Sobivad igas kinnistule ehitus iguse ja ehitustingimuste m ramine elamu
de taimed ja am lid. Kaasas Kui te ei soovi lehes oma nime avaldamist,
seisukorras masinad: s idu- ja abihoonete rajamiseks, liikluse ja arkimiskorralduse la-
roosbegoonia, erinevad elar- helistage toimetusse tel 463 2199.
auto, kaubik, maastur, veoauto, hendamine ning tehnov rkude v ljaehitamiseks vajaminevate
goonid, eenra- ja kurgitaimed.
traktor, mootorratas, atv jne. koridoride m ramine. KIRIKUTEATED
Viimast korda sellel aastal Info
Helista ja teeme latsi uhtaks. Algatamisel teadaoleva info hjal t iendavate uuringute l bi-
tel 5664 6681 Janika Saarnak
Tel 5672 1410 viimise vajadus uudub. Detail laneeringu koostamise eesm rk
M a Mercedes Ben ML-270 TÖÖ
on koosk las hale a valla keskosa ld laneeringuga. Lau eval, 28. mail kl 18 htu alvus Tai lauludega Kassari
2002.a. Huvi korral helistada 30a töökogemusega ea- Detail laneeringu koostamise korraldaja on hale a Osavalla kabelis, kl 18 Emmaste kirikus htu alvus.
tel 506 0486 raamatu idaja, sja Tallinnast Valitsus (aadress Tem a k la, Hiiumaa vald 92348) ja kehtes- ha eval, 29. mail ( lest usmisaja 7. ha ev audi
KINNISVARA K rdlasse kolinud, otsib tööd taja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskv ljak 5a, K rdla “ ha aimu ootus kl 11 K ina kogudusemajas (Lootuse 4)
earaamatu idajana, v ib ka 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal hale a Osavalla missa, kl 15 K rdla kirikus missa.
Head hiidlased, otsime elamu-
osutada teenust l bi oma rma. Valitsuses aadressiga Vallamaja Tem a k la Hiiumaa vald ja Nelja eval, 2. juunil kl 19 K ina kogudusemajas (Lootuse 4)
maad K rdlas v i lennujaama
Tel 510 4387 Hiiumaa valla veebilehel htt s://vald.hiiumaa.ee/. iiblilugemine.
mbruses. Eelarve kuni 20 000
TEENUS Hiiumaa Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 274 keh-
eurot. Tel 5365 6505,
testati Hiiumaa vallas hale a k las asuva hale a k rtsi
[email protected] Korvt stukite rent. detail laneering ( lushouse O töö nr H0127). Koostatud Olete oodatud ha evastele jumalateenistustele: Hilleste
HIIU M TSAHOOLDUS O Tel 528 4405 detail laneeringuga on kavandatud hale a k rtsi katastri- kl 12.30, K rdla Kristliku osaduse kogudus, Uus tn 24a kl 17,
ostab metsakinnistuid ja raie- Muruniitmine ja trimmerdamine. ksuse (katastritunnus 63902:001:0065) sihtotstarbeks K rdla kl 11, Harju kl 11, Emmaste-Nurste kl 11, Luguse
igust. Teeme Teile alati arima Tel 5590 9807 elamumaa, krundile ehitus iguse ja hoonestusala (550 m ) kl 11, alade kl 11.
akkumise Tel 5615 6770, FIRMAKUULUTUS m ramise vanade k rtsim ride taastamiseks, m ride
508 4116, hiiumetsahooldus@ vahele he hoone (elamu) stitamiseks koos olulisemate
gmail.com LAM O teostab kuulde- arhitektuurin uetega ja tehnov rkude lahendusega. Kavandatud ha eviti kl 14 jumalateenistused Hiiumaa g mnaasiumi
O ST ST R ostab met- a araatide hooldust K inas ruumilised muudatused on koosk las hale a Valla volikogu auditooriumis nr 110.
sa- ja llumaad. Tel 504 5215, Hiiu mnt 1d lau eviti kl 10 15. 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud hale a valla keskosa
514 5215 Tel 5554 0899 ld laneeringuga. Korraldusega saab tutvuda Hiiumaa valla
MÜÜA KAARDID ENNUSTAVAD tel veebilehel htt s://vald.hiiumaa.ee/ ha eval, 29. mail kl 12 ooletunnine loeng elulisel teemal
900 1727, 24/7, ennustus.ee iibli vaatevinklist.
M a fassaadisoojustus- hale a Osavalla alitsus Koosolekud toimuvad K rdlas, Metsa tn 11 kuningriigi-
aneelid ca 100 m , sobib ka Hiiumaa allavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 47 otsustati
saalis. Lisaks on v imalik j lgida lekannet internetis.
j tkata Hausma k las Lennuki (katastritunnus 63901:001:0193,
Info tel 5660 5611 ja 5662 4812. JW.ORG (Meist / Koosolekud)
ld ind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu
Hiiumaa Ametikool detail laneeringu koostamist ld laneeringut muutva detail-
laneeringuna ning j eti algatamata keskkonnam ju stratee- ha ev, 12. juuni Viiek mnenda eva ha, NELI HI.
kuulutab v lja konkursi
giline hindamine. Kuriste Jumalas nnitaja s ndimise kirikus kl 10 HA LI-
Detail laneeringu koostamise eesm rgiks on muuta ha- TURGIA, kl 9.20 tundide teenistus ja armulauaks valmistu-
TRANS ORDIT NUST KA AR HMA
le a valla keskosa ld laneeringut, v hendades Lennuki mise alved.
JUHT TAJA ametikohale
kinnistul ranna ehituskeeluvööndit, jagada Lennuki kinnistu eale jumalateenistust kl 12 kohvi- ja teelaud ning kogudu-
Selles ametis on Sinu lesanneteks v ikesadama s etsialisti,
kuni neljaks elamukrundiks ja m rata kruntide ehitus igus. se T ISKOGU ( ldkoosolek).
veoauto- ja bussijuhi erialade e laneerimine ja korraldamine,
laneeringuala suurus on ca 4,22 ha. Koostatud eelhinnangu EVAKORD:
ekavade arendamine ja rakendamine koostöös tööandjate ja
kohaselt ei kaasne detail laneeringu elluviimisega olulist
erialaliitudega, tulemuste anal simine. Samuti annad koostöös 1. Tegevusaruande kinnitamine
nega tiivset keskkonnam ju, kuna elamukrundid kavanda-
teiste etajatega oma anuse koolielu korraldamisse. 2. Majandusaasta aruande kinnitamine
takse ld laneeringuj rgsele ere- ja ridaelamumaale ning
akume 3. Eesti A ostlik- igeusu Kiriku T iskogule ja iisko konna
ranna ehituskeeluvööndi v hendamist taotletakse alale, mis
iseseisvust töö laneerimisel, h id v imalusi eneseteostuseks T iskogule koguduse ilmaliku esindaja valimine
on rannast eraldatud riigimaanteega ja asub ligikaudu 545 m
toetavaid kolleege, suure rast töö- ja ekeskkonda 4. Arutelu uski Kristuse s ndimise kiriku taastamisest
kaugusel rannast, Keskkonnaamet on 26.04.2022 kirjas asunud
v imalust osaleda Hiiumaa jaoks olulise Suurem isa ajaloo- ja Malvaste rohvet Eelija kabeli remondist ning Kuriste
seisukohale, et laneeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt
lise m isakom leksi arengu kujundamisel Jumalas nnitaja s ndimise kiriku valgustamisest, katuse
olulist keskkonnam ju ning keskkonnam ju strateegiline hin-
eldame damine ei ole vajalik.
v rvimisest.
logistika v i trans ordi alast töökogemust ja/v i erialale Detail laneeringu koostamise korraldaja on hale a Osavalla Kirikubuss väljub Kuristesse Kärdla pritsumaja eest kl 9 ja
l hedast k rgharidust Valitsus (aadress Tem a k la Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja Käina COOP parklast kl 9.20. Peale TÄISKOGU sõidab buss
kasuks tuleb edagoogiline v i andragoogiline ettevalmistus/ Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskv ljak 5a K rdla Hiiumaa sama marsruuti mööda tagasi.
kogemus vald 92413).
head koostöö- ja imisv imet Otsusega saab tutvuda tööajal hale a Osavalla Valitsuses
anal siv imet ja iseseisvust aadressiga Vallamaja Tem a k la Hiiumaa vald ja Hiiumaa LAST A D IGRI K RG SSAAR S ootab oma kollektiivi
au aklikku suhtumist mbritsevasse loodusesse ja elukesk- valla veebilehel. 0,375 ametikohaga muusika -ja liikumis etajat alates
konda 01.09.2022
Detail laneeringud
Tööaeg t istööaeg Hiiumaa allavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 48 v eti CV ning haridust t endavate dokumentide koo iad alume
Tööle asumine 01.08.2022 vastu Hiiumaa valla K rdla linna Uus tn 12 maa ksuse detail- esitada elektrooniliselt hiljemalt 31.05.2022 meiliaadressile
Töö asukoht Hiiumaa Ametikool, Suurem isa, Hiiumaa, laneering (DAGO en O töö nr 20-14). laneeringuala
[email protected]. Lisainfo tel 523 1844.
osaliselt kaugtöö v imalus. suurus on 4218 m . Detail laneeringuga tehakse ette anek Hiiumaa vald maksab toetust kuni 35aastasele k rgharitud noo-
Kandideerimisel alume esitada hiljemalt 15.06.2022 elektroo- muuta osaliselt K rdla Linnavolikogu 21.06.2012 m rusega rele s etsialistile, kes asub tööle valla ldhariduskoolis, lasteaias,
niliselt aadressile
[email protected] j rgmised nr 35 kehtestatud K rdla linna ld laneeringut, muutes la- huvikoolis, Hiiumaa s ordikoolis v i saare tervishoiuasutuses.
dokumendid: neeritavale alale j va hiskondlike ehitiste maa juhtfunktsioon Sti endiumi makstakse kahe aasta jooksul 200 eurot kuus.
avaldus ja CV korterelamu maaks. Detail laneeringu lahendus n eb ette Uus Kui taotleja töötab osalise koormusega, muudetakse toetuse
haridust t endava dokumendi koo ia tn 12 maa ksusele (katastritunnus 37101:004:0004) ehitus- suurust ro ortsionaalselt t idetavale ametikohale.
isikut t endava dokumendi koo ia iguse ja hoonestusala m ramise kuni 4 hoone stitamiseks
muud dokumendid (soovituskiri, t ienduskoolitust t endava maksimaalse ehitisealuse innaga 700 m koos olulisemate
dokumendi koo ia, kutsetunnistus jne). arhitektuurin uetega ja tehnov rkude lahendusega.
Lisainfo: +372 5647 1544,
[email protected] Detail laneeringu avalik v lja anek toimub ajavahemikul Avaldame kaastunnet
10.06. 11.07.2022 K rdla Osavalla Valitsuses, aadressiga Astale lastega pereisa
Keskv ljak 5a K rdla linn Hiiumaa vald. ja Hiiumaa valla veebi-
aluk la lasketiirus VITAUTSI
lehel htt ://at .am hora.ee/hiiumaavv/index.as x?itm 234142 kaotuse puhul.
toimuvad esimesed laskekatsed teisi eval, Avaliku v lja aneku ajal on k igil huvitatutel v imalik On lõppenud
31. mail algusega kl 16. laneeringu lahendusega tutvuda ning vallavalitsusele kirjalikult rändaja murelik tee… Heltermaa 29 majanaabrid
Ootame rohket osav ttu sisulisi ette anekuid ja arvamusi esitada.
Asta lastega, oleme leinas
Meie südamlik kaastunne Astale kalli abikaasa Sügav kaastunne Astale Kallis Asta ja lapsed Avaldame kaastunnet
ja lastele armsa isa ja vanaisa kalli peredega, meie südamlik teiega, kui jätate hüvasti
Astale perega kalli pereisa
kaastunne armsa abikaasa, isa ja vanaisa
VITAUTSI abikaasa
VITAUTSI VITAUTSIGA
ootamatu kaotuse puhul. kaotuse puhul. VITAUTSI
Oleme mõtetes teiega sel raskel hetkel. ootamatu kaotuse puhul. surma puhul. Endised töökaaslased
Riina ja Urve
Thea, Anne ja Jüri peredega Enno, Anne ja Peeter Lehtma päevilt
Vaike, Helmuth ja Maire
Seal, kus sulgub eluraamat,
Lahkus meie kallis ema, vanaema, vanavanaema algab mälestustemaa... Peetri Urve lapsed
Meie kaastunne Viljole
perega ema ja vanaema ja lapselapsed!
Meie siiras kaastunne Viljole, Reedale Tunneme teile kaasa
ILSE SINISOO ja Margitile perega kalli armsa
24.10.1927–24.05.2022 ILSE SINISOO ema, ämma, vanaema ja vanavanaema
Ärasaatmine teisipäeval, 31.mail Kärdla kirikust. kaotuse puhul. KALJU ADERI
Muldasängitamine Kärdla kalmuaeda. ILSE SINISOO
surma puhul.
Vaike perega ja Liivi kaotuse puhul.
Leinavad omaksed Tärkma küla rahvas
Kunnar, Margus ja Tõnis peredega
58
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10 000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Kruntimise plaan M 1 : 2000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Lennuki_Hausma_DP-
MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Tärkandmed seotud
muutmisettepanek positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_kv_ekv
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
59
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
September 2022
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
6.
Töö nr. 22 – 08
60
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
Hiiumaa Vallavalitsuse
10.03.2021 korraldusele nr 141
Hausma külas asuva Lennuki kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.02.2021)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering
1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.4. Transpordiameti 04.03.2021 kirjas nr 7.1-2/21/3443-2 esitatud lähteseisukohad
1.5. Põllumajandus- ja Toiduameti 11.02.2021 kiri nr 6.2-1/1480-1
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Lennuki katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0193
Planeeritava katastriüksuse suurus 4,22 ha
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 718933
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Piloodi, Kura, Lepa, Kivi
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Lennuki kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390365 Tõnise-Otsa tee) riigimaanteelt (12110
Lennujaama tee)
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel alajaam ja jaotusseade (Lennuki),
elektrimaakaabelliinid (Värsso:KRD; 138614LK (Metsvaarika MÜ); 40609JK), uuringu ala
(Hiiumaa üldgoeloogiline kaardiustamine), geodeetiline märk (108), avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (12110 Lennujaama tee), lennuvälja kaitsevöönd (Kärdla lennuväli),
maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² (Ussisoo), kuni 10 km² valgalaga eesvool (Ussisoo
peakraav) ning ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.
Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on Hausma külas ranna
ehituskeeluvööndit vähendatud nii, et see ei ulatu Lennuki kinnistule.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega
II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal,
kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Üldplaneeringuga on
määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Paluküla II klassi väärtuslikul maastikul.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Lennuki kinnistul
ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on jagada Lennuki katastriüksus kuni neljaks elamukrundiks ja määrata
kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks., ehitustingimuste määramine, liikluse
ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Katastriüksuse kuni neljaks elamukrundiks jagamisel arvestada üldplaneeringus kehtestatud
minimaalse krundi suuruse (1,0 ha) nõuet.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Ussisoo peakraavi kaitsevööndiga
ning riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa
kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt (ristumine Otsa-Tõnise
teega). Lisaks võib planeerida ühe täiendava mahasõidu riigitee km 2,04. Säilitada 6390365
Tõnise-Otsa tee ja tagada juurdepääs Otsaõue kinnistule. Krundile planeerida minimaalselt
vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning riigimaantee ja
lennuvälja lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamukrundi
rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga
näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine märts 2021
aprill 2021-
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine september
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning september
vajalike paranduste sisseviimine 2021
oktoober-
november
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021
detsember
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku 2021-veebruar
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu 2022 (avalik
korraldamine väljapanek
vähemalt 14
päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse märts 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid aprill 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.
Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning
perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad
krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Põllumajandus- ja Toiduamet (Ussisoo maaparandussüsteemi eesvool)
• Transpordiamet (12110 Lennujaama tee ja Kärdla lennuväli)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]