dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu vastuvõtmine

Rahandusministeerium · 28. november 2022
Viit
15-3/9339-1
Registreeritud
28. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiia Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml2756 KB
  • 📎Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneeringu vastuvõtmine.asice1998 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "RAM Info" <[email protected]> Teema: Viljandi Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 110 edastamine Kuupäev: 2022-11-28 08:18 Tere. Edastan teadmiseks Viljandi Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 110 &quot;Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneeringu vastuvõtmine&quot;. Lugupidamisega Ülle Riiner vallakantselei spetsialist Viljandi Vallavalitsus 53990690 [email protected] VILJANDI VALLAVOLIKOGU OTSUS Holstre 24. november 2022 nr 110 Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneeringu vastuvõtmine Arhitekt Sulev Ilves koostas Viljandi Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 51 „Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamine“ Mustivere külas algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (töö nr 20220331, Maa-ameti PlanID 107292) ja esitas selle vastuvõtmise otsuse tegemiseks (reg 11.10.2022 nr 7-2/111-9). Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 15 ha. Detailplaneering näeb ette metsamajandusmaa ja põllumajandusmaa maakasutuse otstarbe muutmise elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks päikeseelektrijaama rajamiseks. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 12.08.2022 kuni 12.09.2022, mille käigus vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneering on planeeringu koostamisse kaasatud ametkondade poolt kooskõlastatud. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 134, § 135 lg 1 p 1, § 135 lg 5, § 135 lg 7, § 142 lg 2, Viljandi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Võtta vastu Mustivere külas Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneering ja korraldada avalik väljapanek. 2. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 15.12.2022 kuni 15.01.2023. 3. Detailplaneeringuga saab tutvuda Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuses (vallamajas) ja elektrooniliselt Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee. 4. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku teate avaldamine ajalehes Sakala 01.12.2022 numbris ja Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mait Allas vallavolikogu esimees Töö nr 20220331, Maa-ameti PlanID 107292 KOV planeeringute registri nr DP300 PÕKA-LOHU PÄIKESEELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERING. Planeeringuala asukoht: katastriüksus 62901:002:0011 Mustivere küla, Viljandi vald Detailplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Aktsiaselts Eleväli Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves 2 Sisukord 1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta. .......................................................... 4 1.1 Detailplaneeringu algatamise otsus. Koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded. .... 4 1.2 Planeeringuala asukoht ja suurus. Mõjuala. ............................................................... 5 1.3 Olemasolev hoonestus planeeringualal. ..................................................................... 5 1.4 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud maakasutustingimused. ......................................................................................................... 6 1.4.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused ........................................................... 6 1.4.2 Üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused ............................................... 6 1.4.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. ...................................... 6 1.4.4 Keskkonnaameti seisukohad. ............................................................................... 7 1.4.5 Teiste isikute poolt planeeringu koostamiseks antud lähteseisukohad. ............. 7 1.5 Detailplaneeringu vormistamine. Kasutatud alusandmed. Kehtestatavad digitaalsed kihid. 7 2 Detailplaneeringu lahendus. .............................................................................................. 8 2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule. Üldplaneeringu muutmise ettepanek. ................................................................................... 8 2.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine. ......................................................................... 9 2.3 Krundi hoonestusala määramine. ............................................................................... 9 2.4 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................. 9 2.5 Ehitusõiguse määramine. ............................................................................................ 9 2.5.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. ...................................................................... 10 2.5.2 Hoonete suurim lubatud arv. ............................................................................. 10 2.5.3 Hoonealune suurim lubatud pind. ..................................................................... 10 2.5.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus. ............................................................... 11 2.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. ............................................ 11 2.7 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. ................................................................ 12 2.7.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel. ........................................... 12 2.7.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 12 2.7.3 Veevarustus ........................................................................................................ 12 2.7.4 Reoveekäitlus ..................................................................................................... 12 2.7.5 Jäätmekäitlus ...................................................................................................... 12 2.7.6 Tuleohutuse tagamise tingimused. .................................................................... 13 2.7.7 Elektrivarustus. ................................................................................................... 13 2.7.8 Soojavarustus. .................................................................................................... 14 3 2.7.9 Sidevarustus. ...................................................................................................... 14 2.7.10 Sademevesi......................................................................................................... 14 2.7.11 Müra ja vibratsioon ............................................................................................ 14 2.7.12 Radoonioht ......................................................................................................... 15 2.7.13 Krundi piirded. .................................................................................................... 15 2.8 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. ............................................................... 15 2.9 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. .............................................. 15 2.10 Planeeringulahenduse keskkonnamõju eelhinnang. ............................................. 16 2.11 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. ...................................... 16 2.12 Servituudi seadmise vajaduse määramine. ........................................................... 16 2.13 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. ..................................................................... 17 2.14 Detailplaneeringu lisade nimekiri .......................................................................... 17 4 1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta. 1.1 Detailplaneeringu algatamise otsus. Koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 51. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb alal kehtivast Pärsti valla üldplaneeringuga seatud tingimusest, mis kohustab tootmismaa krundi moodustamiseks koostama detailplaneeringu (üldplaneeringu seletuskiri p 12.2.3). Maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise tõttu on detailplaneering üldplaneeringut muutev (vt 2.1). Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja ehitusprojekti koostamise alus.1 Planeeringu koostamisest huvitatud isiku eesmärgiks on planeeritava maa-ala maakasutuse otstarbe muutmine metsamajandusmaast ja põllumajandusmaast tootmismaaks päikeseelektrijaama (PEJ) rajamise eesmärgiga ja selle ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringu algatamise kohaliku omavalitsuse otsusega on detailplaneeringule pandud kohustuseks lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 12, 13 ja 17 sätestatud ülesanded, st: • planeeringuala kruntideks jaotamine; • krundi hoonestusala määramine; • krundi ehitusõiguse määramine; • detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; • ehitise ehituslike tingimuste määramine; • ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; • liikluskorralduse põhimõtete määramine; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kuja määramine; • müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; • maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; • servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 1 Planeerimisseadus § 124 lg 2 5 1.2 Planeeringuala asukoht ja suurus. Mõjuala. Planeeringuala asub Viljandi vallas Mustivere külas ja on osa katastriüksusest 62901:002:0011. (Joonis 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 15 ha ning määratud omavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamise otsusega. Varem koostatud detailplaneeringud sellel ja selle alaga piirneval alal puuduvad. Planeeringuala asukoht markeeritud ligilähedaselt. Alus: Maa-ameti kaldaerofoto 18.04.2021. Planeeringuala piirneb: • tootmismaa (65%) ja maatulundusmaa (35%) otstarbega katastriüksusega 62901:002:1340 (Lauritsa) • transpordimaa otstarbega katastriüksusega 62901:002:1581 (Soolalo), • transpordimaa otstarbega katastriüksusega 71501:003:0220 (Soolalao tee), • maatulundusmaa otstarbega katastriüksusega 62901:002:0018 (Rehtla), • maatulundusmaa otstarbega katastriüksusega 62901:002:1541 (Uus-Põka) Piirnedes osaliselt tootmismaaga ja transpordimaaga ei asu planeeringuala tiheasustatud elukeskkonna vahetus läheduses. Lähim majavaldus kavandatavast päikesepargist ligikaudu 150 m kaugusel. Nähtavaust jääb osaliselt piirama metsamaa. 1.3 Olemasolev hoonestus planeeringualal. Planeeringuala on hoonestamata. 6 1.4 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud maakasutustingimused. 1.4.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused Planeeringuala koormavad järgmised seadusjärgsed kitsendused2: • Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. KPO väline tunnus 24233. Kaitsevööndi ulatus 30 meetrit sõiduraja välimisest servast3 • Elekterilevi OÜ elektriõhuliin (keskpingeliin). Väline tunnus K4424153. Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 meetrit mõlemal pool liini telge4 Kitsendusi põhjustavad objektid on kantud planeeringu tugijoonisele (joonis 1). 1.4.2 Üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused Alal kehtiv Pärsti valla üldplaneering näeb käesoleva detailplaneeringu koostamise kontekstis ette tingimused: • Määratav katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed ei tohi minna vastuollu maakasutuse põhikasutusotstarbega. Vastasel juhul on katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks kohustuslik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. • Tootmisotstarbel maade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestatakse funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure. 1.4.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatamisel on Viljandi Vallavalitsus andnud planeeringu koostamiseks järgmised sisulised lähteseisukohad: • lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE); • hooned ei ole lubatud. • ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind määrata detailplaneeringuga • krundi piirete vajadus määrata detailplaneeringuga • tehnilise taristu vajadus määrata detailplaneeringuga. Taotleda tuleb tehnovõrguga liitumistingimused. Väljastatud liitumistingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas • Detailplaneering tuleb eelnõu staadiumis esitada läbivaatamiseks ja avalikustamiseks vallavalitsusele. 2 Maa-ameti geoportaal avalik kitsenduste rakendus seisuga 12.12.2021 3 Õiguslik alus: ehitusseadustik § 71, 72, planeerimisseadus § 75, 126, liiklusseadus § 1,5 4 Õiguslik alus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevöönditähistusele esitatavad nõuded, ehitusseadustik § 70, 77, seadme ohutuse seadus § 2,3 7 1.4.4 Keskkonnaameti seisukohad. Keskkonnaamet on oma seiskohad esitanud 23.11.2021 kirjaga nr 6-5/21/24090-2 (Lisa 3) ning andnud oma arvamuse koostatud KSH eelhinnangu kohta. Sisulisi omapoolseid maakasutustingimusi detailplaneeringu koostamiseks antud ei ole. 1.4.5 Teiste isikute poolt planeeringu koostamiseks antud lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamiseks on antud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 403780 (Lisa 4). Käsitlus seletuskirjas vastavate sisupunktide juures. 1.5 Detailplaneeringu vormistamine. Kasutatud alusandmed. Kehtestatavad digitaalsed kihid. Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest, (kehtestatavatest digitaalsetest kihtidest ja nende esitluskujudest) ning planeeringu juurde kuuluvatest lisadest. Planeeringu seletuskiri, jooniste esitluskujud ja detailplaneeringu juurde kuuluvad lisad on kasutatavad vabavaralise tarkvara abil. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised kehtivad samaaegselt ja neid tuleb käsitleda koos. Detailplaneeringu vormistamise ja ülesehituse aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kasutatud alusandmed Allikas Ricabell OÜ. 2022 a töö nr ATG-2203. Geodeet A. Geodeetiline alusplaan Toomla. Kutsetunnistus nr 118262 Digitaalsed katastripiirid, WMS Maa-amet. Avaandmed Viljandi valla üldplaneeringu jooniste Viljandi Vallavalitsuse veebileht väljavõtted Kehtestatava digitaalse kihi nimetus Sisu Plan_ala Planeeringuala piir DP_krunt Detailplaneeringuga kavandatav krundijaotus DP_hoonestus Krundi hoonestusala 8 2 Detailplaneeringu lahendus. 2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule. Üldplaneeringu muutmise ettepanek. Planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarve metsamajandusmaa ja põllumajandusmaa. Foto: 1 Väljavõte Pärsti valla üldplaneeringu põhijoonisest. 1 Planeeringuala Pärsti valla üldplaneeringu põhijoonisel. Allikas: Viljandi Vallavalitsuse veebileht Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu muutmiseks, planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ja määramiseks eriotstarbeliseks tootmismaaks, millisena käsitleb koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319) päikeseelektrijaama arendamiseks ettenähtud maa-alasid (tähistus TTE). Juhtotstarbe muutmine tugineb üldplaneeringuga seatud põhimõttele, et tootmisotstarbel maade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestatakse 2 Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure. Antud juhul on üheks oluliseks asjaoluks see, et planeeringuala piirneb vahetult tootmismaaga ning on lähedal elektrivõrgu taristule, mille kaudu on võimalik tagada vajalik võrgu vastuvõtuvõime. 9 2.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.5 Planeeringulahendus näeb ette võimaluse jagada Põka-Lohu katastriüksus 62901:002:0011 lähtudes planeeringuala piirist ja kavandatud krundi kasutamise otstarbest kaheks eraldi katastriüksuseks, kui maa omanikul tekib selleks vajadus (joonis 2 Krundijaotus). 2.3 Krundi hoonestusala määramine. Krundi hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.6 Detailplaneeringuga määratud hoonestusala krundil POS1 on kantud detailplaneeringu põhijoonisele (Joonis 3. Põhijoonis). Päikesepargi rajamiseks krundil POS1 lubatud hoonestusala asub minimaalselt 4 m kaugusel katastriüksuse piirist, planeeringuala idaküljel riigitee kaitsevööndi piiril . Metsaga kaetud alal tuleb hoonestusala ulatuses teha raadamine.7 2.4 Vertikaalplaneerimine Detailplaneering vertikaalplaneerimise vajadust ette ei näe. Vertikaalplaneerimine on lubatud sademevee juhtimiseks, sh tuleb säilitada maa-ala kuivenduskraavide toimimine. 2.5 Ehitusõiguse määramine. Ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus ja asjakohasel juhul hoonete ja rajatiste suurim lubatud sügavus.8 • Detailplaneering ei määra ehitusõigusega lubatud ehitiste rajamise järjekorda ega aega, kuid seab üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisele (vt p 2.7.1). 5 Alus: Planeerimisseadus § 6 lg 8 6 Alus: planeerimisseadus § 6 p 5 7 Raadamine on metsaseaduse tähenduses raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32 lg 1) 8 Alus: planeerimisseadus § 126 lg 4 10 2.5.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. Detailplaneering määrab krundi lubatud kasutamise sihtotstarbed9 kooskõlas Viljandi Vallavolikogu poolt väljastatud lähteseiskohtadega, lähtudes kavandatavast ehitusõigusest: (Joonis 2. Krundijaotusplaan): • elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE), päikesepargi maa-alal. Kooskõlas sellega vastab katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa ligikaudu 57% kogu katastriüksuse pindalast. • põllumajandusmaa (MP) Põka-Lohu katastriüksuse ülejäänud osas, mis planeeritava ala hulka ei kuulu, jääb kehtima olemasolev kasutamise otstarve. Katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada.10 Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise otstarbe. Tuleb arvestada, et kooskõlas krundi kasutamise otstarbega OE määratav tootmismaa katastriüksuse sihtotstarve ei loo õiguslikku alust ega õigustatud ootust peale päikeseelektrijaama amortiseerumist kasutada tootmismaad muul tootmisotstarbel, kui ainult detailplaneeringuga määratud otstarbel - päikeseelektrienergia tootmiseks. Alternatiiv on senise olukorra taastamine ja maale maatulundusmaa otstarbe määramine, kui detailplaneering tunnistatakse kehtetuks. 2.5.2 Hoonete suurim lubatud arv. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.11 • Detailplaneeringuga ei ole hoonete rajamine krundil POS1 lubatud. Lubatud on päikeseelektrijaama toimimise tagamiseks vajalikud rajatised, sh alajaamad ja energiasalvestid/akupangad. 2.5.3 Hoonealune suurim lubatud pind. Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna hulgas ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni 1m laust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.12 • Päikesepargi täpne ehitisealune pind tuleb määrata ehitusprojektis, mis peab arvestama lubatud hoonestusalaga (ligikaudu 14 ha) ja sellel asuvate rajatiste kaitseksvööndiks määratud maa-ala. 9 Krundi kasutamise sihtotstarbe värvi ja tähise märkimisel on lähtutud detailplaneeringu soovituslikest leppemärkidest. 10 Alus: planeerimisseadus § 126 lg 5 11 Ehitusseadustik § 3 lg 2 12 Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 11 2.5.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus. Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgema tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Ehitise absoluutne kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini. Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ka muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvata.13 • päikesepaneelide lubatud projekteeritav maksimaalne kõrgus detailplaneeringualal on kuni 4 m maapinnast. 2.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. • Päikesepargi ja energia salvestusseadme/akupanga puhul lähtutakse nende standartlahendustest. Akupanga puhul on visuaalselt tegemist merekonteineriga, mille sees asub vajalik tehnoloogia. Detailplaneeringuga ei seata täiendavaid arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi. 3 Illustratsioon akupangast. 13 Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 12 2.7 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. 2.7.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel. • Joonisel kujutatava illustreeriva iseloomuga info täpne järgmine projekteerimisel ja detailplaneeringu realiseerimisel ei ole kohustuslik. • Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu realiseerimiseks vajaliku tehnilise taristu projekteerimine ei piirdu käesoleva planeeringualaga. Planeeringu realiseerimise eelduseks on väljaspool planeeringuala jääva taristu osa nõuetekohane projekteerimine ning koormatavate kinnisasjade maaomanike kaasamine projekteerimisprotsessi. • Kui tehnovõrgu omanik ei ole planeeringu koostamiseks andnud kavandatud tehnovõrkude täpset liitumispunkti, siis liitumispunkti asukoha määramiseks tuleb päikeseelektrijaama projekteerimisel taotleda teenuse pakkuja tehnilised tingimused ning koostatav projekt temaga kooskõlastada. • Detailplaneeringu elluviimisel kõik ehitus- ja kaevetööd olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb kooskõlastada tehnovõrgu omaniku/valdajaga. 2.7.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Maaparandussüsteemist (MPS) tulenevate kitsenduste määramise eesmärgiks on tagada maaparandussüsteemi toimimine. Vaid hooldatud ja toimiv MPS tagab, et antud katastriüksus ja süsteemi kaudu seotud teised piirnevad katastriüksused on praegu ja jäävad ka edaspidi liigvee vabaks. Maa-ameti avaliku maaparandussüsteemi kaardirakenduse kohaselt planeeringuala ei asu maaparandussüsteemi alal. Samas nähtub olemasolev kraavide süsteem liigvee ärajuhtimiseks. • Päikeseelektrijaama (PEJ) projekteerimisel tuleb tagada liigvee jätkuv ärajuhtimine planeeringualalt olemasoleva kraavistiku kaudu. Vajadusel tuleb kraavid puhastada. 2.7.3 Veevarustus Päikesepargi rajamiseks puudub alalise veevarustuse vajadus. Päikesepaneelide hooldamiseks/pesemiseks tuleb selleks vajalik vesi tuua kohale sõidukiga. Tulekustutusvee saamine ei ole vajalik. 2.7.4 Reoveekäitlus Planeeritud päikesepargi rajatised ei vaja heitvee kanalisatsiooni. 2.7.5 Jäätmekäitlus Nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks tulenevad jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Samuti kohaliku omavalitsuse jäätmekavast 13 ja jäätmehoolduseeskirjast, millega on kehtestatud jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine ning ühiste kogumismahutite kasutamine. 14 Päikesepargi eeldatav kasutusiga on 25 kuni 30 aastat, mille jooksul valdavalt jäätmeid ei teki või neid tekib vähesel määral pargi hoolduse käigus. • Jäätmekonteinerit päikesepargi alale ette ei nähta. Jäätmete tekkimisel tuleb need kohe krundilt ära viia ja anda üle jäätmekäitlejale. • Päiksepargi kasutusea lõppemisel ja pargi likvideerimisel tuleb lähtuda sellele ajal kehtivatest nõuetest. Planeeringuga etteulatuvalt sellekohaseid nõudeid ei seata. Tuleb eeldada, et päiksepargi kasutusea lõppemisel tekib Eestis tervikuna suures koguses samalaadseid jäätmeid ning nende jäätmete käitlemine/taaskasutamine on täiendavalt reguleeritud. 2.7.6 Tuleohutuse tagamise tingimused. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab ehitisel olema nõuetekohane veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kasutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Veevõtukoht peab vastama seadusega kehtestatud nõuetele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehitislike abinõudega tule leviku tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Rakendatavad tuleohutusmeetmed, nende ulatus, tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamise vajadus tuleb määrata hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga täiendavaid nõudeid ei seata. Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Planeeringualale rajatavad päikesepark ja alajaamad tule levikut ei võimalda. Planeeritud rajatised ei vaja tuletõrje veevarustust. Akupankade paigaldamise korral tuleb lähtuda konkreetsete rajatiste tehnilisest dokumentatsioonist. 2.7.7 Elektrivarustus. Planeeringualal olemasolev elektrivarustus/elektriliitumine puudub. Planeeringulahenduse koostamiseks on väljastatud Elektrilevi tehnilised tingimused nr 403780 (Lisa 4). Tehniliste tingimustega lubatud võimsus 6000 kW. Kooskõlas tehniliste tingimustega näeb planeeringulahendus ette koha uuele keskpinge jaotuspunktile toitega Viljandi 110/35(20)/15/6 piirkonnaalajaamast, planeeringualale rajatavatele alajaamadele ja akupankadele (Joonis 3. Põhijoonis). Liitumine toimub keskpingel (20kV). Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Viljandi piirkonnaalajaamast on kavandatud kaabel riigitee kaitsevööndisse, planeeringualal planeeritava tee äärde. Kaablite, alajaamade ja akupankade asukohad on põhimõttelised. Projekteerimise käigus võivad asukohad muutuda. Võimalik alternatiiv on, et maakaabli rajamine toimub olemasoleva kõrgepingeliini (väline tunnus L134B) kaitsevööndis. Elektrilevi 14 Alus: Jäätmeseadus § 71 lg 2. 14 OÜ tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks on ette nähtud servituudialad tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses. Alajaamade juurde eraldi katastriüksuseid ette nähtud ei ole. Detailplaneering määrab ka väljaspool detailplaneeringuala kulgevate kaablite servituudialad. Koostatavas projektis tuleb määrata iga maaüksust kaabli kaitsevööndiga koormatava maa- ala ulatus. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Arendaja peab arvestama, et olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub arendaja kulul. Ümberehituseks tuleb esitada kirjalik taotlus Elektrilevi OÜ-le. Detailplaneeringu elluviimiseks peale selle kehtestamist tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 2.7.8 Soojavarustus. Päikesepargi rajatistel soojavarustuse vajadus puudub. Soojavarustust ei kavandata. 2.7.9 Sidevarustus. Planeeringualal sideehitisi ei asu. Andmesidekaablit planeeringualale ei kavandata. Sidevarustus on planeeritud vajadusel lahendada mobiilsete vahenditega. 2.7.10 Sademevesi. Sademevee kogumist detailplaneering ette ei näe. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele lõunasuunalise kaldega paigaldatavaid päikesepaneele, mille all säilib looduslik maapind. Tagatud on sademevee imbumine pinnasesse ja liigvee ärajuhtimine olemasoleva kraavivõrgustiku kaudu. 2.7.11 Müra ja vibratsioon Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra normtase on normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. 15 Päikesepargi toimimisega ei kaasne müra normtaseme ületamist ega vibratsiooni. Seetõttu ei sisalda planeeringudokumentatsioon mürahinnangut16 ega seata nõudeid vibratsioonitaseme tagamiseks. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud müra ja vibratsiooni näol on lühiajalised ja ilmnevad valdavalt vaid ehitusajal. Akupankade osas jääb avalikult kättesaadava info kohaselt (2019 aasta andmed) analoogsete suuremahuliste BESS (ing battery energy storage system) parkide müratase akupanga seadmete vahetus läheduses 50- 54 db piiridesse, mis tehnoloogia arenguga aga väheneb. 15 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 16 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 15 2.7.12 Radoonioht Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile17 asub planeeringuala alal, kus radoonisisaldus 30-50 kBq/m3). Kuna planeeringuga siseruumiga ehitisi ei kavandata, siis puudub vajadus radooniriski meetmete käsitlemiseks ehitusprojektis. 2.7.13 Krundi piirded. Detailplaneering ei näe ette päikesepargi alale tervikuna piirdeaia rajamist, kuid ei keela seda. Kujupüsiva piirdeaia rajamine on ette nähtud energia salvestusseadmete konteinerite alale koos lukustamist võimaldavate väravatega. • Aia rajamise korral ümber päikesepargi tuleb valida tuleb võimalikult suure võrgusilmaga võrk, mis võimaldab väikeulukite vaba liikumist. 2.8 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneering ei näe ette kohustuslikku juurdepääsukohta planeeritavale alale. Planeeringulahendus näeb ette kolm võimalust. Juurdepääsu asukoht tuleb ette näha päikeseelektrijaama projektis. Vastavalt selle asukohale näeb detailplaneering ette juurdepääsuservituudi seadmise vajaduse (p 2.12). Peamine kavandatav juurdepääs riigitee 49 (Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia) ja riigitee 24233 (Soolalao tee) kaudu. Põka-Lohu katastriüksusele rajatakse juurdepääsutee planeeringualale ligikaudu kavandatava päikeseelektrijaama koormuskeskuse lähedale. Selle kaudu toimub ka rajatavate alajaamade teenindamine. Alternatiivina on juurdepääs võimalik riigitee 24148 (Oksa – Pärsti tee) kaudu üle eraomandis oleva katastriüksuste 62901:002:0018 (Rehtla) ja 62901:002:1340 (Lauritsa), milline kohaliku omavalitsuse geoportaalist nähtuvalt on numbriga 6290140 (Bami tee). Krundisisest liikluskorraldust detailplaneeringuga ei määrata. Päikesepargi teenindamiseks parkimisnormatiiv on minimaalne. Ajutine parkimine tagatakse kinnistusiseselt. 2.9 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Päikesepargi põhiliseks võtteks on paneelide aluste ja nendevahelise ala hooldamine. Päikesepargi rajatiste enese heakorrastus tähendab perioodilist inspektsiooni ja hooldust. • Lubatud ei ole üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamine päikeseelektrijaama alal. 17 https://gis.egt.ee/portal/home/ 16 2.10 Planeeringulahenduse keskkonnamõju eelhinnang. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsusega ei algatanud Viljandi Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). KSH mittealgatamise otsus tugineb Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangule (Lisa 2), mille lõppjärelduste kohaselt asjakohasteks mõjutusteks on raadamisest tulenev elupaikade hävimine, maastikupildi visuaalne muutus ja väärtusliku põllumajandusmaa osaline hõivamine, kuid KSH algatamine ei ole põhjendatud. Päikeseelektrijaama (PEJ) ehitamisega kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud (nt müra ja vibratsioon) on lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal. Kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringualale paigaldatavad akupangad ei muuda olemasoleva tootmismaa ja rajatava päikesepargi juures maa iseloomu. Nende tehniline lahendus toimub autonoomselt. Liikluse sisukohalt lisandub koormus teedel peamiselt ainult PEJ ehitamise ajal ja pikaajaline negatiivne mõju puudub. Planeeringulahendus ei käsitle võimalikke mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele, sest Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähim kaitstav loodusobjekt (Uue-Võidu maastikukaitseala, KLO1000048) asub planeeringualast ca 2,1 km kaugusel. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Viljandi loodusala, EE0080514) ala asub ligikaudu 4 km kaugusel. Arvestades kaugusi, siis päikesepargil ei ole arvestatavat mõju kaitsealuste objektide, samuti on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 2.11 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. Kuritegevuse riski vähendatavateks võimalikeks meetmeteks on: • Krundi piirete rajamine vajadusel väravate lukustamise võimalusega. • Lokaalsed (video)valveseadmed. 2.12 Servituudi seadmise vajaduse määramine. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et 17 teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.18 • Detailplaneeringu lahendus näeb ette servituudi seadmise vajaduse juhul, kui juurdepääsuks kasutatakse teed üle Rehtla katastriüksuse (tee nr 6290140). Detailplaneeringu koostamise ajal puudub info, et tee oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Servituudivajadusega ala on märgitud põhijoonisele (Joonis 3). Servituudiala laiust/kasutusõiguse ulatust võib täpsustada kinnisaja omanike vahel sõlmitava lepinguga või omavalitsuse ja maaomaniku vahelise lepinguga, kui tee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud viisil.19 Detailplaneeringu elluviimisel võib sõltuvalt projekteeritavate tehnorajatiste asukohast ja määratavast liitumispunktist tulenevalt tekkida vajadus isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmiseks tehnorajatise omaniku kasuks. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab reaalservituudile. 20 Seaduses sätestatud juhtudel on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist.21 • Ehitusprojektis tuleb määrata tehnorajatiste liitumispunktide täpsed asukohad ja projekti joonisel IKÕ vajadusega maa-ala ulatus.22 2.13 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. Joonis 1. Tugijoonis Joonis 2. Krundijaotus Joonis 3. Põhijoonis 2.14 Detailplaneeringu lisade nimekiri Lisa 1. Geodeetiline alusplaan Lisa 2. Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 18 Alus: Asjaõigusseadus § 172 19 Alus: Ehitusseadustik § 94 20 Alus: Asjaõigusseadus § 225 21 Alus: Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152 22 Detailplaneering käsitleb vaikimisi IKÕ vajadusega alaks ehitise seadusest tulenevat kaitsevööndi ulatust. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seadusega määratud ulatuses seda ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja omanikul on kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. 18 Lisa 3. Keskkonnaameti seisukohad (23.11.2021 kiri nr 6-5/21/24090-2) Lisa 4. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 403780 Detailplaneeringu koostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Sulev Ilves 62901:002:1482 71501:002:0368 62901:002:1542 71501:002:0368 Planeeringuala asukoht 71501:002:0478 71501:002:0342 62901:002:1492 M1:10 000 89901:001:1147 62901:002:1330 71501:002:0477 62901:002:1581 62901:002:0159 94.54 94.74 89901:001:1594 94.40 94.68 94.50 kr 94.91 71501:002:0343 94.95 94.21 94.92 94.46 93.74 95.46 62901:002:0063 93.82 93.85 62901:002:0159 94.92 93.71 93.67 62901:002:0063 94.13 93.71 89901:001:1147 94.63 93.89 93.92 94.92 93.84 93.70 94.22 95.08 93.89 93.87 93.92 94.96 62901:002:1340 93.73 93.85 93.95 94.96 kr 62901:002:1581 94.97 94.48 93.91 93.97 93.87 93.84 93.87 93.99 94.21 95.03 89901:001:1594 71501:002:0342 95.27 93.66 93.82 95.26 94.16 94.01 93.65 62901:002:0800 95.30 94.10 94.06 93.9193.9593.90 93.91 62901:002:1340 95.18 94.35 94.69 94.09 95.28 62901:002:0800 95.38 94.06 94.02 93.88 94.0094.10 94.02 95.01 94.52 94.82 95.19 94.23 94.26 95.07 95.11 94.00 93.92 93.92 93.88 93.90 71501:003:0220 95.50 95.73 93.95 95.16 95.0094.93 94.83 94.87 93.96 93.92 93.94 93.88 95.08 94.46 93.69 95.11 95.71 94.77 93.94 62901:003:0350 94.73 95.22 94.58 94.46 94.50 94.57 94.41 94.01 94.01 93.89 93.91 93.88 94.97 62901:002:1571 95.58 93.73 62901:002:0018 62901:002:0011 95.30 94.96 95.19 89901:001:1598 94.59 94.44 94.60 94.73 94.37 94.03 93.92 93.90 93.83 95.53 95.05 kr 94.21 95.19 94.98 94.97 94.73 94.88 94.93 94.54 94.06 93.94 93.92 93.84 93.91 62901:003:0063 95.18 94.53 95.34 94.81 71501:003:0220 62901:002:0031 89901:001:1032 94.87 94.48 94.63 94.92 94.23 94.57 94.86 94.99 94.41 94.24 94.12 93.96 93.91 93.94 93.72 92.13 94.55 62901:002:1541 94.60 94.59 94.68 94.59 95.20 94.61 94.25 94.03 94.00 95.41 94.42 94.20 94.11 94.93 94.59 93.85 93.01 94.64 155.68 62901:002:0790 94.51 62901:002:0147 94.95 93.9993.89 94.47 94.53 94.50 94.63 94.86 94.47 94.12 95.57 95.16 94.78 94.50 94.24 92.90 95.55 95.19 93.85 95.07 62901:002:0051 94.50 94.47 94.4294.16 94.05 94.15 95.89 94.93 94.49 93.93 62901:003:0150 94.72 95.18 95.45 95.13 94.85 94.69 95.75 62901:002:1582 94.37 94.05 94.81 95.39 93.88 95.97 94.16 94.98 95.04 94.27 93.9894.06 94.22 94.21 95.50 96.00 94.83 kr 94.02 95.64 62901:002:0071 94.97 94.09 94.37 96.40 95.83 62901:002:0156 62901:002:0018 95.19 96.48 96.92 96.29 kr 95.55 95.70 94.31 93.99 94.12 94.26 94.45 95.36 97.1997.04 95.43 95.43 94.85 95.82 62901:002:1680 94.71 98.2998.04 95.38 94.01 93.80 93.82 93.99 94.27 94.53 95.56 96.49 97.23 96.56 96.24 r 95.74 94.51 k 89901:001:1863 96.09 62901:002:0011 95.74 62901:003:0650 94.34 93.98 94.49 94.71 97.50 93.99 93.86 93.82 96.46 98.47 98.22 97.06 94.40 89901:001:1864 94.25 93.84 93.79 93.84 94.13 94.71 95.67 97.83 98.65 94.62 94.42 97.40 94.00 93.82 93.82 93.86 93.97 94.26 97.31 97.24 98.18 93.88 93.99 96.89 98.17 95.87 89901:001:1598 94.06 95.72 93.82 95.50 96.06 95.30 95.48 94.96 95.32 94.09 89901:001:1032 Detailplaneeringuala 94.82 62901:002:0031 tehnovorgu kaitsevöönd 62901:002:1720 62901:002:1572 teekaitsevöönd 62901:002:1541 katastriüksuse piir (seisuga 08.04.2022) 62901:002:0147 KPOHULIIN (keskpingeliin) Geodeetiline alusplaan: Ricabell OÜ 2022 a töö nr ATG-2203. Geodeet A. Toomla. Kutsetunnistus nr 118262 62901:002:0051 Töö nr 20220331 M1:3000 Viljandi vald Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneering Mustivere küla 62901:002:0011 Huvitatud isik: Eleväli AS (registrikood 10274158) Joonis 1. Tugiplaan Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus 62901:002:1572 89901:001:1863 Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves Joonis koostatud: 16.06.2022 62901:002:1582 89901:001:1864 62901:002:1720 89901:001:1147 62901:002:0159 62901:002:1581 89901:001:1594 62901:002:1340 71501:002:0342 62901:002:0063 62901:002:0800 OE POS1 62901:002:0011 71501:003:0220 89901:001:1598 71501:002:0368 62901:002:1571 62901:003:0063 89901:001:1032 62901:002:0031 62901:002:1541 POS2 62901:002:0051 62901:003:0150 62901:002:0147 62901:002:1582 89901:001:1863 62901:002:1572 62901:003:0650 krundijaotus 62901:002:1720 elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE) katastriüksuse piir (seisuga 08.04.2022) 89901:001:1864 Töö nr 20220331 M1:5000 Viljandi vald Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneering Mustivere küla 62901:002:0011 Huvitatud isik: Eleväli AS (registrikood 10274158) Joonis 2. Krundijaotus Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus 62901:002:0018 Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves Joonis koostatud: 16.06.2022 71501:002:0343 89901:001:1147 Planeeritud elektrivarustus 62901:002:0159 62901:002:1581 62901:002:1581 89901:001:1147 89901:001:1594 89901:001:1594 M1:10 000 71501:002:0342 71501:002:0342 62901:002:0159 62901:002:0063 62901:002:1340 62901:002:0800 71501:003:0220 62901:002:1571 71501:003:0220 62901:002:1340 89901:001:1598 62901:003:0350 62901:002:0011 71501:002:0368 62901:002:0018 62901:002:0800 62901:002:0063 89901:001:1032 62901:003:0063 62901:002:0031 62901:002:1541 62901:002:0147 62901:002:0051 62901:002:1582 62901:003:0150 62901:002:0071 62901:002:0156 62901:002:1680 62901:002:0011 89901:001:1863 62901:003:0650 89901:001:1864 89901:001:1598 62901:002:0018 62901:002:1572 71501:002:0368 62901:002:1720 89901:001:1032 62901:002:0031 62901:002:1541 62901:002:0147 62901:002:0051 62901:002:1572 Detailplaneeringuala juurdepääs planeeringualale hoonestusala servituudivajadusega ala Töö nr 20220331 M1:3000 tehnovorgu kaitsevöönd (olemasolev) tee_plan Viljandi vald Põka-Lohu päikeseelektrijaama detailplaneering 62901:002:1720 Mustivere küla teekaitsevöönd planeeritav elektrirajatis 89901:001:1863 62901:002:0011 Huvitatud isik: Eleväli AS (registrikood 10274158) Joonis 3. Põhijoonis katastriüksuse piir (seisuga 08.04.2022) tehnovorgu kaitsevöönd (planeeritav) Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja: Viljandi Vallavalitsus päikesepaneelid (illustratiivne) KPKAABEL (planeeritav kõrgepingekaabel) 62901:002:1582 Detailplaneeringu koostaja: Sulev 89901:001:1864 Ilves Joonis koostatud: 16.06.2022 akupank (illustratiivne)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel