Kaia Sarnet
Rahandusministeerium Teie 16.11.2022 nr 15-4/9073-1
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1 Meie 25.11.2022 nr 7.2-1/22/26139-2
10122, Tallinn, Harju maakond
Maismaa tuuleparkide lähtekohtade
väljatöötamisest
Austatud pr Sarnet
Olete küsinud meilt sisendinfot maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamiseks, lähtudes
Transpordiameti pädevusvaldkondadest. Anname vastused Teie küsimustele nende esitamise
järjekorras.
1. Parameetrite fikseerimisest olulisem on lähtuda minimaalse vahekauguse arvutamisel
järgmistest valemitest, mille oleme andnud kohalikele omavalitsustele üldplaneeringute
koostamiseks:
1.1. 1,5x(H+D) (H = tuuliku masti kõrgus, D = rootori ehk tiiviku diameeter);
1.2. H + 0,5D asukoha- ja lahenduspõhiselt nende riigiteede läheduses, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) on alla 100 sõiduki.
Elektrituuliku ja avaliku tee minimaalse vahekauguse valem 1,5x(H+D) on välja töötatud
soovituslikuna Euroopa tuuleenergia tootjate tellimusel, et välistada rootori labadelt lenduvast
jääst tulenev oht liiklejatele. Valem põhineb teaduslikel katsetustel (Wind Energy Production
in Cold Climate: Tammelin, Cavaliere, Holttinen, Hannele, Morgan, Seifert, and Säntti, 1997)
ja on võetud kasutusele rahvusvaheliselt. Peame vajalikuks rakendada seda valemit ka
riigiteede trassikoridoridele, mis on kehtestatud riigi eriplaneeringuga võrdsustatud maakonna
teemaplaneeringutega ning maakonnaplaneeringutega.
Oleme kaalutlusotsusena sidunud leebema valemi H + 0,5D AKÖL-iga 100 tulenevalt
asjaolust, et sellest madalam liiklussagedus vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimis-
normid“ (edaspidi normid) VI klassi maanteele. Teeomanikule on normides jäetud suur
kaalutlusruum VI klassi maanteede toimivuse ja ohutuse üle otsustamisel: näiteks on jäetud
määratlemata ristumiskohtade minimaalne vahekaugus ja maksimaalne arv kilomeetri kohta.
Lennunduse valdkonnas on vajalik hinnata ja arvesse võtta järgmisi mõjusid:
lennuvälja lähiümbruse piirangupindadele;
lennuvälja instrumentaalprotseduuride puhverpindadele;
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
navigatsiooni- ja seireseadmetele (lennuohutusega seotud seadmed);
lennuliiklusele.
Paraku ei ole etteantud ajaraamis võimalik anda täpsemaid piirangu- ja/või puhverpindade
numbrilisi väärtusi.
2. Oleme sõlminud arendajatega kokkuleppeid ehitus- ja kasutusperioodiks; kogemused
tuulepargi sulgemisest puuduvad. Ehitusperioodiks on arendajad ja/või meie teeomanikuna
pidanud vajalikuks ajutiste teeõgvenduste ja ristumiskohtade laienduste rajamist
ülegabariidiliste veoste transpordiks ehitusplatsile. Kruusakattega riigiteel oleme nõudnud
huvitatud isikult ka tee seisundinõuete tagamist ehitusperioodil. Kasutusperioodil ei erine
tuulepark oluliselt muust tootmisest ega maatulundusest: peale ehitusaegsete riigitee laienduste
likvideerimist kohandatakse tee ja selle osad (ristmikud, kraavid, liikluskorraldusvahendid)
kasutusaegsele liikluskoosseisule ja -sagedusele vastavaks.
3. Peame oluliseks, et arvesse võetakse meie vastutusalasse kuuluvad riigi eriplaneeringud ja
nendega võrdsustatud maakonna teemaplaneeringud ning maakonnaplaneeringud (nt saarte
püsiühendused, linnade ümbersõidud jms).
Senise praktika kohaselt oleme harva esitanud KSH-le olulisi ettepanekuid või märkusi, sest
meie vastutusalasse kuuluvad ehitised on juba kas olemas (ümbritsetud kaitsevööndiga) või on
uute ehitiste jaoks reserveeritud ruum riigi eriplaneeringu tasemel. Meie eesmärk on saada
asjakohased alad ja maakasutustingimused arengudokumendi kehtestatavasse ossa.
4. Tulenevalt eelkõige ehitusaegsetest mõjudest (suuremahuline pinnase- ja betoonivedu,
ülegabariidiliste detailide transport arendusalale jms) riigitee ohutusele ja toimivusele peame
vajalikuks, et eriplaneeringus analüüsitakse igakordselt teedevõrgu sobivust eriplaneeringu
elluviimiseks. Asukohapõhiselt võib olla vajalik analüüsida navigatsioonimärgi taustale
kavandatava tuulikupargi visuaalset mõju (vt lisaks punkti 8). Meil on õigus enne
detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja
lennuohutuse ekspertiis tulenevalt lennundusseaduse § 35 lõikest 2. Analoogselt võib osutuda
vajalikuks ekspertiisi tegemine eriplaneeringu raames, kuna ka eriplaneering on ehitusprojekti
koostamise alus.
5. Teedevõrgu analüüs peab olema piisav tuvastamaks, kas ja mis ulatuses on vajalik käsitleda
teedevõrku detailse lahendusega lahendatava ülesandena. Märgime seniste kogemuste põhjal,
et teedevõrgu ehitusaegsed laiendused/ kurvide õgvendused on mitmel juhul väljunud riigitee
aluse maa piiridest ning kokkuleppeid on tulnud sõlmida külgnevate kinnisasjade omanikega.
Aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi täpsusaste, kestus ja/või
metoodika vajavad täpsustamist tulenevalt sisendinfo kogumiseks antud ajaraamist.
6. Tehnovõrkude kavandamisel riigitee alusele maale/ üle riigitee aluse maa juhinduda
Transpordiameti juhendist Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel.
Teega rööpseid tehnovõrke võib riigitee maale kavandada üksnes tee toimimise vajadusest (sh
teede laiendamine klassile vastavaks, kraavide rajamine/ puhastamine,
liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa
olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja
rajatistesse piki teed.
7. Kirjeldada/ lahendada on vaja eriveoste transport mööda riigiteid, eriti väljaspool eriveoteid:
väikese kandevõimega kruusateed, viaduktid, kitsad ristmikud jms võivad märkimisväärselt
takistada ehitusaegset transporti ning lahendamata jäämise korral oluliselt halvendada
riigiteede toimivust ja ohutust.
Sobilik on ette anda põhimõte, et tuulepargi juurdepääsutee ühendus (nõusoleku andmine või
keeldumine, asukoha määramine, EhS § 99 lõike 3 nõuete väljastamine) riigiteega on
teeomaniku asukohapõhine ja normidest lähtuv kaalutlusotsus. Samuti väärib esile toomist, et
2 (3)
tulenevalt lennundusseadusest on kõikide üle 45 m kõrguste ehitiste kavandamiseks vajalik
saada Transpordiameti kooskõlastus.
8. Riigiteede asukohapõhise info kogumise ja lähtekohaks vormistamise vajadust oleme
selgitanud punktis 7.
Maismaatuulepargid võivad teatud juhtudel segada rannikul asuvate navigatsioonimärkide
kasutamist,
kui mõni tuulik asub navigatsioonimärgi ja merel märgi tõenäolistes vaatlemise suundades
asuva vaatleja vahel, varjates neist suundadest navigatsioonimärki ja selle tuld;
kui tuulikud asuvad tuletorni lähistel ees või taga, mispuhul pimedal ajal liikuvate
tiivikulabade tõttu vilkuvatena paistvad tuulikute lennutakistuse tuled segavad (punaste, st
tuulikute lennuohutustuledega sama värvi) tuletornitulede eristamist.
Esimene variant ei ole üldiselt lubatav. Teise variandi puhul on oluline, kuidas
navigatsioonimärk ja selle tuli eristuvad välimuse ja kauguse poolest tuulikutest. Seniste
rannikul asuvate tuuleparkide kohta ei ole veeliiklejatelt negatiivset tagasisidet kuulda olnud,
kuid seda ei ole ka spetsiaalselt uuritud. Seetõttu ei saa praegu öelda, kas navigatsioonimärgi
taga paistva tuulepargi mõju olulisust võiks olla võimalik hinnata universaalselt, st
konkreetsest asukohast sõltumatuna. Mõju sõltub igal juhul tuulepargi lähedusest tuletornile ja
paiknemisest, st millises suunas ta tuletorni suhtes paikneb.
See teema on reguleeritud MKM 06.12.2002 määrusega nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või
navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". Määruses on seatud tingimus, et
ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses (50 m raadiuses märgist) ja selle
mõjupiirkonnas (märgi nähtavuse suunal merelt vaadatuna, sealhulgas ka märgi taga, kui see
häirib navigatsioonimärgi või selle tule eristamist) kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Tuuleparkide tuulikud on nn tavalistest ehitistest oluliselt kõrgemad ega kipu seetõttu ka
kaugemal metsa vms varju jääma, mistõttu nende puhul võib oluline "nähtavuse suund märgi
taga" ulatuda tunduvalt kaugemale.
9. Meie pädevusvaldkondade puutumus suuremahuliste ehitustööde ja olulise ruumilise mõjuga
objektide keskkonnamõjudega on reguleeritud seaduste tasandil, nt lennundusseaduse § 35
lõiked 2 ja 4, ehitusseadustiku § 99 lõige 3, liiklusseaduse § 52 lõige 3 jne. Ühtlasi planeerime
ise riiklikku teedevõrku eriplaneeringu tasandil ning viime ellu riiklikku teehoiukava, millest
võib samuti avalduda oluline mõju tuuleparkidega seotud ruumiotsustele ja vastupidi.
Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks, et meid kaasatakse lähtekohtade igakordseks
täiendamiseks koha- ja ajaspetsiifilise infoga.
10. Kuna lähtekohtade täpsustamise ja täiendamise vajadus eeldatavalt säilib, nagu ka vajadus
analüüsida ja kaaluda asjaolusid asukoha- ja lahenduspõhiselt, siis võib-olla on kitsa valdkonna
asjaajamise efektiivistamisest otstarbekam otsida lahendusi juurpõhjustele, miks on
planeeringute koostamine nii ebamõistlikult pikaks veninud? Sama suundumus on hakanud
ilmnema kõikidel planeerimise tasanditel. Klientide kirjaliku tagasiside põhjal võime
kinnitada, et oleme Transpordiametis suutnud planeeringutega seotud asjaajamist oluliselt
efektiivistada ning oleme huvi korral valmis jagama infot, miks, mida ja kuidas teeme.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
54501752,
[email protected]
3 (3)