dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maismaa tuuleparkide lähtekohtade väljatöötamisest

Rahandusministeerium · 28. november 2022
Viit
15-4/9073-7
Registreeritud
28. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎7.2-12226139-2 25.11.2022 Valjaminev kiri.asice395 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Rahandusministeerium Teie 16.11.2022 nr 15-4/9073-1 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 Meie 25.11.2022 nr 7.2-1/22/26139-2 10122, Tallinn, Harju maakond Maismaa tuuleparkide lähtekohtade väljatöötamisest Austatud pr Sarnet Olete küsinud meilt sisendinfot maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamiseks, lähtudes Transpordiameti pädevusvaldkondadest. Anname vastused Teie küsimustele nende esitamise järjekorras. 1. Parameetrite fikseerimisest olulisem on lähtuda minimaalse vahekauguse arvutamisel järgmistest valemitest, mille oleme andnud kohalikele omavalitsustele üldplaneeringute koostamiseks: 1.1. 1,5x(H+D) (H = tuuliku masti kõrgus, D = rootori ehk tiiviku diameeter); 1.2. H + 0,5D asukoha- ja lahenduspõhiselt nende riigiteede läheduses, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) on alla 100 sõiduki. Elektrituuliku ja avaliku tee minimaalse vahekauguse valem 1,5x(H+D) on välja töötatud soovituslikuna Euroopa tuuleenergia tootjate tellimusel, et välistada rootori labadelt lenduvast jääst tulenev oht liiklejatele. Valem põhineb teaduslikel katsetustel (Wind Energy Production in Cold Climate: Tammelin, Cavaliere, Holttinen, Hannele, Morgan, Seifert, and Säntti, 1997) ja on võetud kasutusele rahvusvaheliselt. Peame vajalikuks rakendada seda valemit ka riigiteede trassikoridoridele, mis on kehtestatud riigi eriplaneeringuga võrdsustatud maakonna teemaplaneeringutega ning maakonnaplaneeringutega. Oleme kaalutlusotsusena sidunud leebema valemi H + 0,5D AKÖL-iga 100 tulenevalt asjaolust, et sellest madalam liiklussagedus vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimis- normid“ (edaspidi normid) VI klassi maanteele. Teeomanikule on normides jäetud suur kaalutlusruum VI klassi maanteede toimivuse ja ohutuse üle otsustamisel: näiteks on jäetud määratlemata ristumiskohtade minimaalne vahekaugus ja maksimaalne arv kilomeetri kohta. Lennunduse valdkonnas on vajalik hinnata ja arvesse võtta järgmisi mõjusid:  lennuvälja lähiümbruse piirangupindadele;  lennuvälja instrumentaalprotseduuride puhverpindadele; Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  navigatsiooni- ja seireseadmetele (lennuohutusega seotud seadmed);  lennuliiklusele. Paraku ei ole etteantud ajaraamis võimalik anda täpsemaid piirangu- ja/või puhverpindade numbrilisi väärtusi. 2. Oleme sõlminud arendajatega kokkuleppeid ehitus- ja kasutusperioodiks; kogemused tuulepargi sulgemisest puuduvad. Ehitusperioodiks on arendajad ja/või meie teeomanikuna pidanud vajalikuks ajutiste teeõgvenduste ja ristumiskohtade laienduste rajamist ülegabariidiliste veoste transpordiks ehitusplatsile. Kruusakattega riigiteel oleme nõudnud huvitatud isikult ka tee seisundinõuete tagamist ehitusperioodil. Kasutusperioodil ei erine tuulepark oluliselt muust tootmisest ega maatulundusest: peale ehitusaegsete riigitee laienduste likvideerimist kohandatakse tee ja selle osad (ristmikud, kraavid, liikluskorraldusvahendid) kasutusaegsele liikluskoosseisule ja -sagedusele vastavaks. 3. Peame oluliseks, et arvesse võetakse meie vastutusalasse kuuluvad riigi eriplaneeringud ja nendega võrdsustatud maakonna teemaplaneeringud ning maakonnaplaneeringud (nt saarte püsiühendused, linnade ümbersõidud jms). Senise praktika kohaselt oleme harva esitanud KSH-le olulisi ettepanekuid või märkusi, sest meie vastutusalasse kuuluvad ehitised on juba kas olemas (ümbritsetud kaitsevööndiga) või on uute ehitiste jaoks reserveeritud ruum riigi eriplaneeringu tasemel. Meie eesmärk on saada asjakohased alad ja maakasutustingimused arengudokumendi kehtestatavasse ossa. 4. Tulenevalt eelkõige ehitusaegsetest mõjudest (suuremahuline pinnase- ja betoonivedu, ülegabariidiliste detailide transport arendusalale jms) riigitee ohutusele ja toimivusele peame vajalikuks, et eriplaneeringus analüüsitakse igakordselt teedevõrgu sobivust eriplaneeringu elluviimiseks. Asukohapõhiselt võib olla vajalik analüüsida navigatsioonimärgi taustale kavandatava tuulikupargi visuaalset mõju (vt lisaks punkti 8). Meil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis tulenevalt lennundusseaduse § 35 lõikest 2. Analoogselt võib osutuda vajalikuks ekspertiisi tegemine eriplaneeringu raames, kuna ka eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus. 5. Teedevõrgu analüüs peab olema piisav tuvastamaks, kas ja mis ulatuses on vajalik käsitleda teedevõrku detailse lahendusega lahendatava ülesandena. Märgime seniste kogemuste põhjal, et teedevõrgu ehitusaegsed laiendused/ kurvide õgvendused on mitmel juhul väljunud riigitee aluse maa piiridest ning kokkuleppeid on tulnud sõlmida külgnevate kinnisasjade omanikega. Aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi täpsusaste, kestus ja/või metoodika vajavad täpsustamist tulenevalt sisendinfo kogumiseks antud ajaraamist. 6. Tehnovõrkude kavandamisel riigitee alusele maale/ üle riigitee aluse maa juhinduda Transpordiameti juhendist Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. Teega rööpseid tehnovõrke võib riigitee maale kavandada üksnes tee toimimise vajadusest (sh teede laiendamine klassile vastavaks, kraavide rajamine/ puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 7. Kirjeldada/ lahendada on vaja eriveoste transport mööda riigiteid, eriti väljaspool eriveoteid: väikese kandevõimega kruusateed, viaduktid, kitsad ristmikud jms võivad märkimisväärselt takistada ehitusaegset transporti ning lahendamata jäämise korral oluliselt halvendada riigiteede toimivust ja ohutust. Sobilik on ette anda põhimõte, et tuulepargi juurdepääsutee ühendus (nõusoleku andmine või keeldumine, asukoha määramine, EhS § 99 lõike 3 nõuete väljastamine) riigiteega on teeomaniku asukohapõhine ja normidest lähtuv kaalutlusotsus. Samuti väärib esile toomist, et 2 (3) tulenevalt lennundusseadusest on kõikide üle 45 m kõrguste ehitiste kavandamiseks vajalik saada Transpordiameti kooskõlastus. 8. Riigiteede asukohapõhise info kogumise ja lähtekohaks vormistamise vajadust oleme selgitanud punktis 7. Maismaatuulepargid võivad teatud juhtudel segada rannikul asuvate navigatsioonimärkide kasutamist,  kui mõni tuulik asub navigatsioonimärgi ja merel märgi tõenäolistes vaatlemise suundades asuva vaatleja vahel, varjates neist suundadest navigatsioonimärki ja selle tuld;  kui tuulikud asuvad tuletorni lähistel ees või taga, mispuhul pimedal ajal liikuvate tiivikulabade tõttu vilkuvatena paistvad tuulikute lennutakistuse tuled segavad (punaste, st tuulikute lennuohutustuledega sama värvi) tuletornitulede eristamist. Esimene variant ei ole üldiselt lubatav. Teise variandi puhul on oluline, kuidas navigatsioonimärk ja selle tuli eristuvad välimuse ja kauguse poolest tuulikutest. Seniste rannikul asuvate tuuleparkide kohta ei ole veeliiklejatelt negatiivset tagasisidet kuulda olnud, kuid seda ei ole ka spetsiaalselt uuritud. Seetõttu ei saa praegu öelda, kas navigatsioonimärgi taga paistva tuulepargi mõju olulisust võiks olla võimalik hinnata universaalselt, st konkreetsest asukohast sõltumatuna. Mõju sõltub igal juhul tuulepargi lähedusest tuletornile ja paiknemisest, st millises suunas ta tuletorni suhtes paikneb. See teema on reguleeritud MKM 06.12.2002 määrusega nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". Määruses on seatud tingimus, et ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses (50 m raadiuses märgist) ja selle mõjupiirkonnas (märgi nähtavuse suunal merelt vaadatuna, sealhulgas ka märgi taga, kui see häirib navigatsioonimärgi või selle tule eristamist) kooskõlastatakse Transpordiametiga. Tuuleparkide tuulikud on nn tavalistest ehitistest oluliselt kõrgemad ega kipu seetõttu ka kaugemal metsa vms varju jääma, mistõttu nende puhul võib oluline "nähtavuse suund märgi taga" ulatuda tunduvalt kaugemale. 9. Meie pädevusvaldkondade puutumus suuremahuliste ehitustööde ja olulise ruumilise mõjuga objektide keskkonnamõjudega on reguleeritud seaduste tasandil, nt lennundusseaduse § 35 lõiked 2 ja 4, ehitusseadustiku § 99 lõige 3, liiklusseaduse § 52 lõige 3 jne. Ühtlasi planeerime ise riiklikku teedevõrku eriplaneeringu tasandil ning viime ellu riiklikku teehoiukava, millest võib samuti avalduda oluline mõju tuuleparkidega seotud ruumiotsustele ja vastupidi. Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks, et meid kaasatakse lähtekohtade igakordseks täiendamiseks koha- ja ajaspetsiifilise infoga. 10. Kuna lähtekohtade täpsustamise ja täiendamise vajadus eeldatavalt säilib, nagu ka vajadus analüüsida ja kaaluda asjaolusid asukoha- ja lahenduspõhiselt, siis võib-olla on kitsa valdkonna asjaajamise efektiivistamisest otstarbekam otsida lahendusi juurpõhjustele, miks on planeeringute koostamine nii ebamõistlikult pikaks veninud? Sama suundumus on hakanud ilmnema kõikidel planeerimise tasanditel. Klientide kirjaliku tagasiside põhjal võime kinnitada, et oleme Transpordiametis suutnud planeeringutega seotud asjaajamist oluliselt efektiivistada ning oleme huvi korral valmis jagama infot, miks, mida ja kuidas teeme. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus 54501752, [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel