Kooskõlastamiseks: 24.11.2022 nr 8-2/22/5062
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Haridus- ja Noorteamet
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja teadusministri käskkirja
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Karin Ruul
735 0202
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine"
elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri 5. augusti
2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu
vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“
Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse-
ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks
Sisukord
1. Reguleerimisala 2
2. Rakendusasutus ja –üksus 2
3. Elluviija ja partner(id) 2
4. Juhtimine 2
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3
6. Mõisted 4
7. Toetuse andmise eesmärk 4
8. Toetatavad tegevused 5
9. Sihtgrupid 11
10. Tulemused 11
11. Tulemus- ja väljundnäitajad 13
12. Tegevuste eelarve 16
13. Kulude abikõlblikkus 17
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 18
15. Elluviija ja partneri kohustused 19
16. Tegevuste elluviimise aruandlus 19
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 20
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 20
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 21
20. Dokumentide säilitamine 21
21. Vaiete menetlemine 21
1 (21)
1. Reguleerimisala
PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020”
prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks
tööturul” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on
suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine
tööturu vajadustega” tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
2. Rakendusasutus ja -üksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partner(id)
Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja
Noorteamet (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt
alljärgnevale tabelile.
Partner TOETATAV T E G E V U S
1 2 3 4 5 6 7 8
Tartu Ülikool X X
Tallinna Ülikool X X
Tallinna Tehnikaülikool X
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X
Eesti Tööandjate Keskliit X X
Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise X X X X
1
õigust
Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X
4. Juhtimine
4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, tööandjate
keskorganisatsiooni ja elluviija esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse
haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
1
01.02.2022 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim
Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-
Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool,
Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere
Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool,
Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu
Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool,
Võrumaa Kutseharidusekeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene
Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool.
2
15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti
Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,
Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar,
Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna
Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
2 (21)
4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on:
4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve;
4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded;
4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja
majutustoetust;
4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3, 8.6,
8.7 ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava
maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta;
4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb
kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu
esitada eksperdid;
4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused;
4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse;
4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad;
4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava
muutmiseks.
4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Toetatava tegevuse 8.1 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2018.
5.2. Toetatava tegevuse 8.2 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.04.2022.
5.3. Toetatavate tegevuste 8.3 ja 8.5 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2021.
5.4. Toetatava tegevuse 8.4 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2019.
5.5. Toetatavate tegevuste 8.6, 8.7 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni
31.08.2023.
5.6. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade
alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastavasisulise muudatuse
tegemisest konkreetse ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja
seminaride ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a
käskkirjaga nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020
meetmetele“.
5.7. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse
kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud
ühikuhindade alusel (lisa 3) alates 1. märtsist 2018. a alustatud tegevuste käigus tekkivaid
kulusid.
3 (21)
6. Mõisted
6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv
eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4).
Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja
vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või
koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Koolituse
õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid peavad vastama
Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele.
6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv
haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.
6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe
tasemeõppe õpilane.
6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis
kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud
sisaldavad vähemalt 10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000.
a määrus nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 8).
6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses
moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel
vähemalt 2/3 õppekava mahust.
7. Toetuse andmise eesmärk
7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö
on tavapärane osa õppetegevusest;
7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad
õpiväljundite saavutamist praktikal;
7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;
7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on
täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks;
7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke,
valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks,
eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu;
7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate)
teadlikkus kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on
kasvanud. Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt
on kujunenud positiivne hoiak kutsehariduse suhtes;
7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse
omandamiseks ja tööturul toimetulekuks.
4 (21)
8. Toetatavad tegevused
8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja
kõrgkoolides
Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste
praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd;
juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea
tava väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist;
samuti parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete
vahelist koostööd. Kuna töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes
ettevõtetes, siis tegevuse raames töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid
erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning põhimõtted töökohapõhise õppe
võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise
(sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate
esindajaid.
Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele,
õppeasutusepoolsetele praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele
töötajatele. Koolitustel võivad osaleda ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise
õppe juhendajad. Koolituste korraldamise eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe
hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja nõustamise parendamine, praktika olulisuse
ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning välisüliõpilastele praktika võimaluste
loomisele kaasaaitamine.
Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja
ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe
didaktikaalaseid koolitusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli
didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli
inseneripedagoogika keskus.
8.2. Praktilise õppe tähtsustamine
Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust
praktika ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse
tööandjaid välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse
välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja
töökohapõhise õppe pakkujaid ning parimaid praktikante ja töökohapõhises õppevormis
õppijaid. Teavitustegevuste raames tehakse koostööd erialaliitudega.
Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja
levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist,
töökohapõhise õppe ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist.
Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit.
8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine
Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise
õppega. Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe
läbiviimise maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid
mehhanisme töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja
töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid.
Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel
kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks.
5 (21)
8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele
Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude
katmist juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse
eesmärgist toetada majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt
õpetatavate ja riigile oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse
kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja
majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal asuvate õppeasutuste ja vene
õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist eestikeelses töökeskkonnas.
Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt.
Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht)
või õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat
õppurit sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika
sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana,
võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja
majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse
õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja õppuri elukoha
või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri
määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja
majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse
asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse
väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja
majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu.
Sõidu- ja majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav tegevus 8.6)
õppivatele õpilastele.
8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine
Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine
õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine.
Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused,
üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut.
Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja
praktikaasutuste praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid
üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Ülikoolide praktikaarenduse laiendatud
meeskondadele luuakse võimalused üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning
tutvumiseks erinevate riikide õpetajakoolituse praktikasüsteemidega. Kõiki õpiüritusi ja
õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis. Toimuvad regulaarsed
praktikaasutuste- ja ülikoolimeeskondade ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid
jms, luuakse või tellitakse praktika- ja korralduslike materjale. Toetatakse heade
kogemuste jagamist, uute praktikakogukondade teket ja nende liikmete koolitamist.
Koolituste ja seminaride korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe
akadeemilise tunni ühikuhinna alusel).
Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste
kutseõpingute, sh kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse
üliõpilasel on praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks.
Tugiisik toetab üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end
praktikakogukonda kuuluvana. Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja
praktikaasutusega sõlmitud lepingu alusel.
6 (21)
Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada
mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt
juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha
(rahvastikuregistri järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha
maakonda praktikale suunduvat üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega.
Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja
majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja
määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40 praktikapäeva eest
õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha
vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte
rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust
arvestatakse praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha
vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise
aluseks on ülikooli tõend praktika läbimisekohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab
üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu.
Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud
üliõpilase õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks
vastavalt kõrgkoolis kehtestatud lähetuste korrale.
Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko
raames väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis
„Õpetajakoolituse praktika arendamine ülikoolides“. 3
8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine ja praktilise õppe
arendamine kutse- ja kõrgkoolides
Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks
õppeks ja piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka
võimalusel kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele
makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi.
Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riigieelarvest rahastatavatele
koolituskohtadele. Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020.
aasta eesmärk 7200 õppekohta) töökohapõhises õppes osalejatele. Oodatav tulemus on,
et vähemalt 75% alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab
tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis
lõppeb kutseeksamiga (töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või
koolieksamiga (kui puudub kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest
on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja
täiskasvanutele. Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele
vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.
Töökohapõhise õppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a
määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“.
3
Kättesaadav:
http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.p
df
7 (21)
Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna või
tegelike kulude põhiselt lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude
standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas
tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodust.
Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud õppekoha kulu aastas. Täiendava
töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni protokoll ja tegelikku
täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide kooli õpilaste
nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava väljavõttega. Need
dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest tuleb
tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda
EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika
alusel. Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50%
riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui
ettevõte loobub tasust.
Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi
samadel alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st
põhitoetuse maksmisel lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest ja antud
kutseõppeasutuses kehtestatud õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates
01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe
õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““
toodud ühikuhinnas.
Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas
kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe
koolituskohtade loomiseks.
Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii
kutse- kui ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega
ettevõtetele ja kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava
tegevuse 8.1 raames. Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi
juhtnõukogu. Piloteerimistegevustesse kaasatakse Eesti Tööandjate Keskliit, et leida
pilootprojektidesse ettevõtteid, nõustada, koolitada ja motiveerida tööandjaid
pilootprojektides osalema. Pilootprojektis osalevatele ettevõtetele organiseeritakse
õpiüritusi ja õppereise, mis võivad toimuda nii Eestis kui välismaal.
Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel
valitud õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse
enam kaasata tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida
üliõpilasi ühildama õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses
töökohapõhise õppe piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate
õppekorralduslike regulatsioonide sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid
loovad töökohapõhise õppe õppekohad täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste
vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine töökohapõhises õppes toimub
semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude hüvitamise ühikuhinna alusel
vastavas õppekavagrupis.
Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate
koostööd. Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse
kõrgkoolidesse ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö
hõlmab koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks,
koostöövõrgustike loomist, õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe
läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise
8 (21)
õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega
seotud lisaaruandlust.
Alates 1. jaanuarist 2019 toetatakse tegevuse raames praktika ja töökohapõhise õppe
korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe
koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide väljatöötamist;
vajadusel õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; parimate praktikate
levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Töötatakse
välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted.
Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid.
8.7. Kutsehariduse maine tõstmine
Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning
täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest,
võimalustest ja erialavalikutest, tutvustada vähepopulaarseid erialasid ning töökohapõhist
õpet ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ja nende
vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes.
Kutseõppe võimaluste ja erinevate erialade tutvustamisel on prioriteediks
vähepopulaarsed erialad, kutsekeskharidusõpe ning töökohapõhine õpe. Potentsiaalsete
õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse
infot kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates
veebikeskkondades ja sotsiaalmeedias, kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust
populariseerivad kampaaniad ja üritused (sh üleeuroopalise kutseoskuste nädala raames),
valmistatakse ette sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjalid ning
meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi
kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja vilistlaste
edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe
sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud
õppijad). Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe.
Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse regulaarne
infovahetus ning korraldatakse täienduskoolitusi.
Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal
töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse
välja kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused
sisaldavad erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist,
artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise
õppega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste
koordineerimist.
Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste,
kutseliitude, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade
väljaselgitamiseks ja õppesse suunamiseks.
Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning
kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi.
Tegevuste elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja
kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Laiendatakse võistluserialade ringi.
Prioriteediks on kutsemeistrivõistluste külastatavuse suurendamine ning koostöö
laiendamine tööandjatega võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
9 (21)
Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks toetatakse kuni 31.12.2018
koolide kommunikatsioonistrateegiate koostamist ning kutseõppeasutuste tegevusi
kutseõppe populariseerimisel ja kutseõppes õpetavate erialade tutvustamisel. Tegevuste
eesmärgiks on suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige üldhariduskoolide
õpilastes) huvi kutseõppes õppimise vastu ning toetada kutsehariduse positiivse maine
kujundamist Eesti ühiskonnas.
8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses
Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem
tähelepanu pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8.
alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele
ning võõrkeelte õpet, kutseõppeasutustes eestikeelse õppe kvaliteedi hoidmist ja tõstmist,
kutseõppeasutuste juhtide ja personali (koolimeeskonna) nõustamist mitmekeelses ja -
kultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks ning lõimitud aine- ja keeleõppe
metoodikaalaste koolituste pakkumist kutseõppeasutuste õpetajatele.
Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe
raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajadustest lähtuvalt täiendavat eesti keele õpet
eesti keelest erineva emakeelega õppuritele. Tegevusega toetatakse
kutsekeskharidusõppes eestikeelse õppe kvaliteedi hoidmist ja tõstmist. Vajadusi aitavad
kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused, sõeltestid ning
kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet võib korraldada praktilise töö ja
praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt kutseõppeasutuses, lisatundide, kursuste ning
tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või
kombineeritud õppena. Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keeles ja
praktikakeskkonnas. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija
ettepanekul.
Alates 1. jaanuarist 2022. a korraldatakse iga kutseõppeasutuse vajadusest ja eripärast
lähtuvalt koolimeeskondade nõustamist mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas
toimetulekuks ning pakutakse õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaseid
koolitusi.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud
koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek
(õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud).
Kutseõppeasutuste koolimeeskonnad tulevad tõhusamalt toime õppetöö läbiviimisega
mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning oskavad toetada õppetööga
toimetulekul muu emakeelega õppureid (k.a uussisserändajaid). Kasvanud on õpetajate
metoodiline võimekus toetada õppurite eesti keele õpet ja eesti keeles õppimist.
Lisaks luuakse kutseõppeasutuste projektimeeskondadele võimalused üksteiselt
õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks keeleõpetamise kogemustega
mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas välisriikide näitel. Õpiürituste eesmärgiks on
tagada kutseõppeasutuste keeleõppe jätkusuutlikkus ja parandada võimekust eestikeelsele
õppele üleminekuks. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka
välisriigis.
Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames
korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase
eesti keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad
võimalused praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet
korraldatakse kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud
keeletasemest. Keeleõpet korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele.
Keeleõpe võib toimuda kursusena, või kombineeritud õppena (õpilasvahetused,
10 (21)
kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid
kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Alates 1. jaanuarist 2022 korraldatakse kõrgkoolide õpetajatele ja õppejõududele
vajaduspõhist nõustamist mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekuks.
Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus.
Kõrgkoolide õpetajad ja õppejõud tulevad toime õppetöö läbiviimisega mitmekeelses ja
-kultuurilises koolikeskkonnas ning oskavad toetada muu emakeelega õppureid (k.a
uussisserändajaid) õppetööga toimetulekul.
Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames
korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele
õpet, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel
tööturul ning toetab muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust.
Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕM juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks
võib olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud
vms). Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja praktikakeskkonnas. Õppe
alguses ja lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite võõrkeele oskust.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus.
Õppeasutused koostavad elluviijale vastavalt oma õppeasutuse õppurite ja
koolimeeskondade vajadustest lähtuvad ettepanekud tegevuskavana (sh eelarve).
9. Sihtgrupid
Toetatavad tegevused (p 8)
1 2 3 4 5 6 7 8
9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja x x x x x
kutseõppeasutuste tasemeõppe õpilased
9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad x x x x x x
õppeasutused
9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja x x x x
teised õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid
9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja x X x x x
nende töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise
õppe õpilasi.
9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x
õpetajad
9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja x X x
rakendamisega seotud organisatsioonid ja nende
spetsialistid.
10. Tulemused
10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse
osapoolte vajadustele;
10.2. Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse
töökeskkonnas;
10.3. Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte
vajadustele;
11 (21)
10.4. Töökohapõhise õppe rakendusmudelid on erinevate valdkondade ja suurusega
ettevõtetele välja töötatud ja piloteeritud;
10.5. Töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud;
10.6. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja
kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal;
10.7. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu
vajadustele vastava kvalifikatsiooni;
10.8. Kutsehariduse maine on paranenud;
10.9. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning
põhikooli lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal;
10.10. Kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja
kättesaadav;
10.11. Kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud;
10.12. Kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides
on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja
õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud);
10.13. Üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud;
10.14. Õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud.
12 (21)
11. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2014 a 2016 a 2018 a 2020 2022
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% 75% Andmeid kogutakse kumulatiivselt kaks kord
osalenutest edukalt (2013) aastas. 2023 a sihttase 75%. Allikas EHIS
lõpetanute määr4
Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD)
6
Tulemusnäitaja Praktikajuhendamise 08 1100 3900 X9 X Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid
koolitustel osalenud kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas.
juhendajate arv7
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes osalenute 010 1667 4200 7200 7200 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid
arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas.
Allikas EHIS.
Tulemusnäitaja Keeleõppe tegevustes 0 800 1800 3000 3000 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid
osalenute arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas.
4
Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded.
5
EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest.
6
Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor.
7
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes
8
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
9
Tähistus“X“-tegevus on antud aastaks lõppenud.
10
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
13 (21)
Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1. Väljundnäitaja Tegevuses osalevate 0 60% 80% X X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Praktika ja õppeasutuste osakaal aastas aastaaruannetega.
töökohapõhise kõigist kutse- ja
õppe süsteemse kõrgkoolidest (%)
korralduse
arendamine
kutse- ja
kõrgkoolides
2. Väljundnäitaja Parimaks praktika- ja 0 4 9 15 18 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Praktilise õppe töökohapõhise õppe aastas aastaaruannetega.
tähtsustamine pakkujaks nimetatud
ettevõtete arv
3. Väljundnäitaja Valminud uuringute arv 0 2 4 5 5 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Praktika ja aastas aastaaruannetega.
töökohapõhise
õppe
monitoorimine ja
uuringute
läbiviimine
4. Väljundnäitaja Sõidu ja majutustoetust n/a 1200 2900 2900 X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Sõidu ja saanud õppurite arv sh (900) (2175) (2175) aastas aastaaruannetega.
majutustoetuste majanduse
võimaldamine kasvuvaldkondade ja
õpilastele ja tervishoiu valdkonna
üliõpilastele õppurite arv
5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% 12% X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Õpetajakoolituse õppeasutuste vahel aastas aastaaruannetega.
praktika sõlmitud uute
arendamine õpetajakoolituse praktika
lepingute osakaal
kõikidest
õpetajakoolituse
praktikalepingutest (%)
14 (21)
6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 350 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Täiendavate õppes osalevate ettevõtete aastas aastaaruannetega.
töökohapõhise arv (ettevõtted, kes on
õppe õppekohtade programmi kestel
loomine töökohapõhist õpet
kutsehariduses pakkunud)
7. Väljundnäitaja Kutsemeistrivõistluste 31 32 33 35 X Andmeid kogutakse kord aastas aasta-
Kutsehariduse erialade arv aruannetega.
maine tõstmine
8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 1500 3000 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Täiendav eesti osalevad täiendavas eesti aastas aastaaruannetega.
keele kui teise keele õppes
keele õpe kutse- ja
kõrghariduses
8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 1500 1500 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord
Täiendav osalevad täiendavas aastas aastaaruannetega.
võõrkeeleõpe võõrkeele õppes.
kutse- ja
kõrghariduses
15 (21)
12. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 32 506 717 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 27 630 710 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 4 876 007 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).
V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite
äl evu tegevuste eelarve eelarve
ju se eelarve
Tulemus
Tegevused
n nr
di
nr
1 Toetatavas tegevuses Praktika ja töökohapõhise õppe 307 033 166 625 140 408
osalevate õppeasutuste süsteemse korralduse
8.1
osakaal kõigist kutse- ja arendamine kutse- ja
kõrgkoolidest (%) kõrgkoolides
sh otsene personalikulu 111 943 111 943 0
sh muud kulud 195 090 54 682 140 408
2 Parimaks praktika- ja 404 408 0 404 408
töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine
nimetatud ettevõtete arv 284164 0 284164
sh otsene personalikulu
sh muud kulud 120244 0 120244
3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 82 346 82 346 0
Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv
8.3 monitoorimine ja uuringute
läbiviimine
sh otsene personalikulu 334 334 0
sh muud kulud 82012 82012 0
4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 050 609 49 734 1 000 875
8.4 võimaldamine õpilastele ja
üliõpilastele
49734 49734 0
Sh otsene personalikulu
Sh muud kulud 1000875 0 1000875
5 Ülikoolide ja õppeasutuste 1 294 817 199 136 1 095 681
Õpetajakoolituse praktika
vahel sõlmitud uute 8.5
arendamine
õpetajakoolituse praktika
lepingute osakaal kõikidest 320054 81674 238380
lepingutest (%) Sh otsene personalikulu
sh muud kulud 974763 117462 857301
6 Töökohapõhises 23 584 577 980 000 22 604 577
õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe
8.6
(ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine
Õpipoisiõppes osalenutest edukalt
kestel töökohapõhist õpet
pakkunud) 2 300 000 500 000 1 800 000
Sh otsene personalikulu
Õpipoisiõppes osalenute arv;
21 284 577 480 000 20 804 577
Sh muud kulud
7 Kutsemeistrivõistluste 3 105 654 2 800 554 305 100
erialade arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine
905897 850000 55897
Sh otsene personalikulu
2199757 1950554 249203
Sh muud kulud
8 Õppurite arv, kes osalevad 1 575 199 293 000 1 282 199
Täiendav keeleõpe kutse- ja
osalenute arv
täiendavas eesti keele õppes ; 8.8
kõrghariduses
Tegevustes
Õppurite arv, kes osalevad
täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 838000 188000 650000
Sh muud kulud 737199 105000 632199
Horisontaalne tegevus otsene personalikulu 330 918 330 918
(projektijuht)
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt 771 156 316 890 454 266
personalikuludelt kokku (15%
ühtse määra alusel)
KOKKU 32 506 717 5 219 203 27 287 514
16 (21)
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud:
13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse
§-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud.
Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui
tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse
8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel
kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega
meedias;
13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja
läbiviimisega seotud kulud;
13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel
vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312
„Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020
meetmetele“;
13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt
haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“;
13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja
majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse §-le 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib juhtnõukogu
poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma elukoha või
kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool Tallinna ja
Tartu linna;
13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida
alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud
ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt
lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017
kehtestatud sõnastus;
13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe läbi-
viimisega seotud õpetajate ja praktikajuhendajate tööjõukulud ja
õppevahendite kulud vastavalt lisa 3 kohaselt tegelike kulude alusel;
13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §
12 lg-le 1;
17 (21)
13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse
22.08.2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase
kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” §-le 1. Kehtib
kuni 28.02.2018.
13.2.12. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide alusel.
Kehtib kuni 28.02.2018.
13.2.13. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud
kuludokumentide alusel.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;
13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe
õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale;
13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe
üliõpilaste õppetoetused õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel.
13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt
ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3.
14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus
struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne
esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude
perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
18 (21)
14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande
90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
15. Elluviija ja partneri kohustused
15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate
ja eelarveartiklite lõikes;
15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi;
15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule;
15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja
tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud
hankeplaani.
15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
16. Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks
vahearuandeid struktuuritoetuse registri kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud
vähemalt järgmine informatsioon:
16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine;
16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele;
16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
19 (21)
16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste
elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija
ja rakendusasutuse vahelises lepingus.
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses
osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125
lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad
osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes
osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud
tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes
osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta.
17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt
rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele.
17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning
rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi
tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi
rakendavatele asutustele“.
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste
rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse
või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks
rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate
sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks
struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
20 (21)
18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest
erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
20. Dokumentide säilitamine
Dokumente säilitatakse vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2.
21. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud
vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
21 (21)
Seletuskiri haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja
kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ (edaspidi ka PRÕM).
Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja
tulemusi.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel.
Käskkirja muutmise eesmärgiks on pikendada PRÕMi toetatavate tegevuste abikõlblikkuse
perioodi, suurendada PRÕMi eelarvet avatud taotlusvooru projektide eelarve vähenemise
arvelt ja korrigeerida tegevuste eelarveid, et saavutada PRÕMi rakenduskava tulemusnäitaja ja
pakkuda täiendavaid koolituskohti Ukraina põgenikele, et toetada neid kiirelt ja tõhusalt Eesti
tööturul vajalike oskuste omandamisel. Tegevuste sisu ei muutu.
Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja
kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite
juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik
Kadi Mölder (735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:
2.1. Punktis 5.5 pikendatakse toetavate tegevuste 8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja
kõrghariduses ja 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine ja praktilise
õppe arendamine kutse- ja kõrgkoolides abikõlblikkuse perioodi 2 kuu võrra, kuni 30.
august 2023. a. Samuti pikendatakse toetatava tegevuse 8.7 Kutsehariduse maine
tõstmine abikõlblikkuse perioodi 8 kuu võrra, kuni 31. august 2023. a.
Abikõlblikkuse perioodi pikendamine annab võimaluse saavutada rakenduskava ja
toetatavate tegevuste tulemusnäitajad ning toetatavad tegevused tulemuslikult ellu viia.
Kutse- ja kõrgkoolides lõpeb õppeaasta 30. augustil ning sellest lähtuvalt on
õppeasutustel võimalik planeerida töökohapõhise õppe õppurite õppetööd, keeleõppe
koolitusi ja kutsemeistrivõistluste tegevusi käesoleva õppeaasta lõpuni. Lisaaeg annab
võimaluse juba õppesse astunud õppijatel õpingud edukalt lõpetada ning sellega seoses
paraneb ka rakenduskava tulemusnäitaja „õpipoisiõppes osalenutest edukalt lõpetanute
määr“.
2.2. Punktis 12 korrigeeritakse tegevuste eelarvet (tabel 2)
Eelarves tehakse järgmised muudatused:
1) Võetakse kasutusse käesoleva meetme avatud voorust „Struktuuritoetuse andmise
tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“ vabanenud vahendid. Eelarve jääk tekkis seoses avatud taotlusvooru
projektide katkestamise ja lõppenud projektide eelarve alakasutamisega.
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 21.07.2022 korralduse nr 197 lisast „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri” on meetme eelarve 34 852 908 EURi (sh ELi
toetus 29 624 973 EURi ja riiklik kaasfinantseering 5 227 935). Meetme tegevuse ELi
toetuse eelarve jaguneb:
Eelarve jaotus enne Eelarve pärast käesolevat
käesolevat muudatust muudatust (EUR)
(EUR)
„Struktuuritoetuse andmise 1 994 263 1 994 263
tingimused tööandjate ja
õppeasutuste koostöö
toetamine praktikasüsteemi
arendamisel“ (avatud
taotlusvoor, käimasolevate
ja lõpetatud projektide
eelarve)
„Tööturu vajadustele 27 484 799 27 630 710
vastava kutse- ja
kõrghariduse arendamine
ehk PRÕM“ (käesolev
eelnõu)
Meetme planeerimata 145 911 0
eelarve
Meetme eelarve kokku 29 624 973 29 624 973
Pärast muudatuste jõustumist on PRÕMi eelarve 32 506 717 EURi, sh EL toetus 27 630
710 EURi ja riiklik kaasfinantseering 4 876 007 EURi.
Lisandunud eelarve 171 660 EURi (EL toetus ja riiklik kaasfinantseering) suunatakse
toetatavasse tegevuse 8.6 partnerite muudeks kuludeks, eesmärgiga luua täiendavaid
töökohapõhise õppe koolituskohti eelkõige Ukraina põgenikele, et võimaldada neil
omandada Eesti tööturule vajalikud oskused. Muudatus võimaldab kutseõppeasutustel
koostöös tööandjatega pakkuda 30-45 ainepunktiseid (6-9 kuud) tasemeõppe
õppekavasid. Samuti aitab lisaeelarve tõsta rakenduskava tulemusnäitajat
„õpipoisiõppes osalenutest edukalt lõpetanute määr“. Lisaeelarve ja abikõlblikkuse
perioodi pikendamine võimaldab akadeemilisel puhkusel olnud õppuritel lõpetada
abikõlblikkuse perioodi sees või õppeasutustel pakkuda õppuritele lisa tuge, et nad
lõpetaksid õpingud. Kui õppur ei lõpeta abikõlblikkuse perioodi jooksul on ta
PRÕMis katkestaja ja edukalt lõpetanute määr langeb.
2) Lõppenud toetatavate tegevuste eelarve viiakse vastavusse SFOSi kajastatud tegelike
kuludega.
3) Kasutusele võetakse finantskorrektsiooni otsustega abikõlbmatuks tunnistatud
vahendid. Vahendid võetakse kasutusele tegevustele, mida finantskorrektsiooni otsused
ei puuduta.
Tabel 1. Finantskorrektsioonide vahendite kasutuselevõtmine
Finantskorrektsiooni Abikõlbmatuks Tegevused, millele Kasutuselevõtu eesmärk
otsuseid puudutavad tunnistatud vahendid lisatakse
tegevused kulud
(eurodes)
8.1 77,75 Horisontaalne Eelmise TATi
kulu, otsene muudatusega pikendati
8.2 90,00
personalikulu tegevuste abikõlblikkuse
8.5 4 109,18 (projektijuht) ja perioode ja suurendati
8.6 9 173,65 personalikuluga tegevus 8.8 eelarvet.
kaasnev kaudne Projektijuhi
8.7 23 889,35 kulu. personalikulu ei
8.8 6 278,33 suurendatud. Kulu on
vajalik partnerite
nõustamiseks ja
toetamiseks, aruandluse
korraldamiseks.
Kokku: 43 618,26
4) Korrigeeritakse toetatavate tegevuste eelarveid vastavalt elluviimise käigus tekkinud
tegelikele vajadustele.
Punktides 3. ja 4. toodud eelarve muudatused on vajalikud PRÕMi rakenduskava
(õpipoisiõppes osalenutest edukalt lõpetanute määr) ja tegevuste tulemusnäitaja
saavutamiseks. Eesmärgiga vähendada õppes katkestamist. Samuti, juba alustatud
tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks ja partnerite toetamiseks.
Tabel 2. Eelarve muutus
Toetatav tegevus Eelarve muutus (EUR) Põhjendus
kokku elluviija partner
8.1 Praktika ja töökohapõhise õppe +1,00 +2,00 -1,00 Toetatav tegevus lõppes 31.12.2018. Muudatusega
süsteemse korralduse arendamine korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
kutse- ja kõrgkoolides finantskorrektsioonid ja SFOSis kajastatud ja
otsene personalikulu +1,00 +1,00 väljamakstud väljamaksed. Eelmises PRÕMi
muud kulud 0,00 +1,00 -1,00 muudatuses vähendati eelarvet tehnilistel põhjustel
rohkem.
8.2 Praktilise õppe tähtsustamine -298,00 0,00 -298,00 Toetatav tegevus lõppes 31.12.2021.
otsene personalikulu +1,00 0,00 +1,00 Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
muud kulud -299,00 0,00 -299,00 finantskorrektsioonid ja SFOSis kajastatud ja
väljamakstud väljamaksed.
Vabanenud vahendid suunatakse toetatavasse
tegevusse 8.7, et läbi viia kutsemeistrivõistlusi ja
valmistada võistlejaid ja juhendajaid võistlusteks
psühholoogiliselt ette.
Finantskorrektsioonidest vabanenud eelarve
suunatakse horisontaalseks kuluks.
8.3 Praktika ja töökohapõhise õppe -77 504,00 -77 504,00 0,00 Toetatav tegevus lõppes 31.12.2021.
monitoorimine ja uuringute Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks SFOSis
läbiviimine kajastatud ja väljamakstud väljamaksed.
otsene personalikulu -666,00 -666,00 0,00
muud kulud -76 838,00 -76 838,00 0,00 Vabanenud vahendid suunatakse toetatavasse
tegevusse 8.6, et kutseõppeasutused saaksid
pakkuda täiendavaid töökohapõhise õppe
õppekohti ja teenusdisaini metoodikat kasutades
töötata välja töökohapõhise õppe
korraldusmudeleid Ukraina põgenikele ja noortele.
Finantskorrektsioonidest vabanenud eelarve
suunatakse horisontaalseks kuluks.
8.4 Sõidu ja majutustoetuste +1,00 +1,00 0,00 Toetatav tegevus lõppes 31.12.2019
võimaldamine õpilastele ja Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
üliõpilastele finantskorrektsioonid ja SFOSis kajastatud ja
otsene personalikulu +1,00 +1,00 0,00 väljamakstud väljamaksed.
muud kulud 0,00 0,00 0,00
Eelmises PRÕMi muudatuses vähendati eelarvet
tehnilistel põhjustel rohkem.
8.5 Õpetajakoolituse praktika -95 183,00 -10 864,00 -84 319,00 Toetatav tegevus lõppes 31.12.2021.
arendamine Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
otsene personalikulu -1 846,00 +1 674,00 -3 520,00 finantskorrektsioonid ning SFOSis kajastatud ja
muud kulud -93 337,00 -12 538,00 -80 799,00 väljamakstud väljamaksed.
Vabanenud vahendid suunatakse toetatavasse
tegevusse 8.7, et kaasajastada
kutsemeistrivõistluste kontseptsiooni ja valmistada
võistlejaid võistlusteks ette psühholoogiliselt ning
tegevusse 8.8, et viia ellu täiendavaid keeleõppe
tegevusi.
Finantskorrektsioonidest vabanenud eelarve
suunatakse horisontaalseks kuluks.
8.6 Täiendavate töökohapõhise õppe +171 660,00 +442 354,00 -270694,00 1) Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
õppekohtade loomine finantskorrektsioonid.
otsene personalikulu -218 356,00 +83 244,00 -301 600,00 2) Suurendatakse toetatava tegevuse eelarvet
muud kulud +395 435,00 +359 110,00 +30906,00 meetme planeerimata eelarve arvelt.
3) Suurendatakse tegevuse eelarvet toetatava
tegevuse 8.3 eelarve jäägi arvelt.
4) Elluviija ettepanekul suurendatakse elluviija
personali ja muud kulu, eesmärgiga hankida
teenusdisaini põhimõtetest lähtuvaid
töökohapõhise õppe korraldusmudeleid.
Ümberpaigutused on vajalikud selleks, et saavutata
rakenduskava ja toetatava tegevuse
tulemusnäitajad ja planeeritud tegevused saaksid
ellu viidud tulemuslikult.
8.7 Kutsehariduse maine tõstmine +142 610,00 +126 944,00 +15 666,00 Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
otsene personalikulu +59 028,00 +58 900,00 +128,00 finantskorrektsioonid. Suurendatakse tegevuse
muud kulud +83 582,00 +68 044,00 +15 538,00 eelarvet tegevuse 8.5 eelarve jäägi arvelt.
Ümberpaigutused on vajalikud selleks, et saavutada
toetatavate tegevuste tulemusnäitaja ja planeeritud
tegevused saaksid ellu viidud tulemuslikult.
Tegevuse raames kutsemeistrivõistluste
laiendamise eesmärgil kaasajastakse
kutsemeistrivõistluste kontseptsiooni, viiakse läbi
täiendavaid kutsemeistrivõistlusi uutel erialadel
(tegevuse tulemusnäitaja) ja korraldatakse
koolitusi, et valmistada võistlejad psühholoogiliselt
rahvusvahelisteks ja Eesti sisesteks võistlusteks
ette.
8.8 Täiendav keeleõpe kutse- 0,00 +16 483,00 -16 483,00 Korrigeeritakse eelarvet võttes aluseks
ja kõrghariduses finantskorrektsioonid. Suurendatakse tegevuse
otsene personalikulu +29 925,00 +16 483,00 +13 442,00 eelarvet tegevuse 8.5 eelarve jäägi arvelt.
muud kulud -29 925,00 0,00 -29 925,00
Elluviija ettepanekul ja lähtuvalt partnerite
tegevuskavadest suurendatakse elluviija
personalikulu ja vähendatakse partnerite muud
kulu.
Ümberpaigutused on vajalikud selleks, et saavutada
toetatava tegevuse tulemusnäitajad ja planeeritud
tegevused saaksid ellu viidud tulemuslikult.
otsene personalikulu (projektijuht) +43 6 +43 618,00 0,00 Elluviija ettepanekul suurendatakse projekti
18,00 personalikulusid seoses tegevuste abikõlblikkuse
perioodi pikendamisega. Eelarve suureneb
finantskorrektsioonide arvelt.
Ümberpaigutused on vajalikud selleks, et saavutata
rakenduskava ja toetatavate tegevuste
tulemusnäitajad ja planeeritud tegevused saaksid
ellu viidud tulemuslikult.
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt -13 245,00 +30 488,00 -43 733,00 Lähtuvalt eelnevatest personalikulude
personalikuludelt kokku (15% ühtse muudatustest korrigeeritakse kaudseid kulusid.
määra alusel)
KOKKU +171 660 +571 522,00 -399 862,00
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Käskkirja mõjud
Toetatavad tegevused viiakse edukalt lõpuni.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Lisakulusid ei kaasne, sest kulusid tõstetakse ümber kinnitatud meetme eelarve piires.
6. Käskkirja kehtivus
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-1448 - Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine" elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdcf1499-7f19-435e-9548-7fe3e457be95
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdcf1499-7f19-435e-9548-7fe3e457be95?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main