Vladimir Svet
Tallinna Linnavalitsus Meie 29.11.2022 nr 12.2-1/9424-1
[email protected]
Soovitus riigihangete seaduse paremaks järgimiseks
ja eksimuste ärahoidmiseks
Austatud härra Svet
Viimase kuu jooksul on avalikkuse tähelepanu köitnud tee-ehitustööde käigus Tallinna linnas
Pronksi tänava sulgemine liiklusele. 26. oktoobril 2022. a. avaldatud artiklis väideti, et kuigi
ehitushankes oli nõue hoida mõlemas suunas lahti üks sõidurada, on Pronksi tänav liiklusele
suletud täies mahus (vt. „Linn lubab enda kehtestatud nõudeid eirata. Pronksi tänava remonti
pidi tehtama liiklust sulgemata“ – https://arileht.delfi.ee). 27. oktoobril 2022. a. ilmunud
artiklis kinnitas Tallinna abilinnapea, et vastupidiselt ajakirjanduses ilmunud kahtlustele ei ole
riigihanke tingimusi ega sõlmitud hankelepingut muudetud ja hankelepingu täitmine toimub
riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel, mis nägid ette tänava lühiajalise sulgemise
võimaluse (vt. „Svet: Pronksi tänava ehituse hanketingimusi linn ei muutnud“ – ERR).
Riigihangete registrist nähtub, et nimetatud ehitustööde teostamise aluseks on Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti üle rahvusvahelise piirmääraga avatud hankemenetluse „Jõe
ja Pronksi tänava rekonstrueerimine“, viitenumber 246829, tulemusel sõlmitud hankeleping.
Hanketeate (osa II p 2.7) kohaselt on hankelepingu kestuseks 14 kuud. Hankelepingu
sõlmimise andmetest selgub, et hankeleping sõlmiti 5. augustil 2022. a. täitmise tähtpäevaga
5. oktoober 2023. a. – s.o kokku 14 kuud.
Riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 „Ehitustööde tehniline kirjeldus (V4)“ p-s 25 oli
sätestatud järgmine tingimus tööde teostamisele: „Kogu ehitusperioodil peab olema tagatud
läbipääs mõlemas suunas vähemalt ühel rajal ehk 1+1 rada. Erandkorras on lubatud lühiajalised
täissulgemised juhul, kui Tallinna Transpordiametist saadakse selleks nõusolek.“ (samas
sõnastuses tingimus sisaldus kõikides eelnevates tehnilise kirjelduse versioonides, vt. enne
26.04.2022 RHAD Lisa 1, p 24).
Riigihankest huvitatud ettevõtja, kes oli eelnevalt soovitanud pikendada ehitustööde
teostamise kestust, esitas 23.03.2022 hankijale riigihangete registri teabevahetuse töölehel
selgitustaotluse, soovides teada, kas pakkujad võivad arvestada ehitusobjekti täieliku
sulgemisega, et teostada kitsastes tingimustes väga suuremahulisi ja aeganõudvaid trassitöid.
Hankija vastas nimetatud küsimusele 28.03.2022 eitavalt: „Pakkumisel tuleb lähtuda
hankedokumentatsioonis toodud tingimustest ja ehitusobjekti täielik sulgemine läheb nendega
vastuollu“ (vt. Sõnumi ID: 647 362).
Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p 6 järgi on Rahandusministeeriumi ülesandeks
riigihangete valdkonnas teha riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ulatuses. Rahandusministeeriumil puuduvad hetkel andmed, mis annaksid aluse põhjendatud
kahtluseks õigusrikkumise toimepanemise kohta, kuid arvestades kõrgendatud tähelepanu ja
avalikku huvi rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega ehitustööde hankelepingu
korrektse täitmise vastu ning hoidmaks ära võimalikke eksimusi seaduse kohaldamisel, soovime
selgitada hankijale RHS-ist tulenevalt hankelepingu sõlmimisele, täitmisele ja muutmisele
kehtivaid nõudeid.
Käesoleva soovituse näol tegemist on hankijat abistava ning preventiivse, õigusrikkumist
ennetava, meetmega, mis on adresseeritud tähelepanelikule, hoolsale ja piisavalt informeeritud
(teadlikule) hankijale.
Palume hankijal arvestada riigihangete läbiviimisel sellega, et hankeleping tuleb sõlmida
samadel tingimustel, mis olid riigihanke alusdokumentides, samadest tingimustest tuleb
hankelepingu täitmisel kinni pidada ning hankelepingut võib muuta ainult juhul, kui see on
seaduse kohaselt lubatav.
Hankeleping tuleb alati sõlmida riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustel
RHS § 120 lg 1 sätestab, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud
tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Seejuures peab edukaks tunnistatud
pakkumus omakorda samuti vastama riigihanke alusdokumentidele, sest hindamisele kuuluvad
vaid eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused (RHS § 117 lg 1): riigihanke tingimustele
mittevastav pakkumus tuleb tagasi lükata ja tagasi lükatud pakkumuse esitanud pakkuja ei
osale edasises hankemenetluses (RHS § 114 lg-d 1-2). Pakkumus peab vastama riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (RHS § 110 lg-d 2-3).
Järelikult on RHS § 120 lg 1 sätestatud kohustuse näol tegemist hanketingimuste ja pakkumuse
siduvusest tuleneva paratamatu järelmiga. Avatud hankemenetluses ei ole pärast pakkumuste
esitamise tähtpäeva saabumist riigihanke alusdokumendi ega pakkumuste muutmine lubatud
(vt. RHS § 81 lg 1, § 110 lg 1, § 111 lg 3). Seetõttu ei ole hankijal võimalik lepingu sõlmimisel
riigihanke alusdokumentidest õiguspäraselt kõrvale kalduda. Avatud hankemenetluses kehtib
lisaks mistahes sisuliste läbirääkimiste keeld (RHS § 52 lg 4).
Riigikohus on samuti leidnud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja
toodud riigihanke alusdokumendis, kuna vastasel juhul muutuks riigihanke menetlus mõttetuks –
raske on põhjendada, miks on lepingu sõlmimiseks tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võivad
hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu hanke alusdokumentides ja pakkumuses
kajastatuga (vt. RKKKo 10.10.2014, 3-1-1-46-14, p 11.2).
Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides kirjapandust erinevatel tingimustel eirab
riigihanke üldpõhimõtteid ning on seepärast ühemõtteliselt lubamatu. Avatud hankemenetlusena
korraldatava riigihanke alusdokumendis peab hankija alati ette nägema kõik tulevase hankelepingu
(täitmise) tingimused, välja arvatud need tingimused, mille hankija on teadlikult jätnud lahtiseks
eesmärgiga saada selles osas võistlevaid ja hinnatavaid pakkumusi (RHS § 77 lg 4 p 4). Hanke-
lepingut täitmise tingimuste, sh. tehnilise kirjelduse, muutmise keeld pakkumuste esitamise
tähtpäeva ja hankelepingu sõlmimise vahelisel ajal kätkeb endas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtteid (RHS § 3 p-d 1-2).
Keelu eesmärk on ära hoida kindla pakkuja eelistamist ning hankija tegevuse meelevaldsust.
Seepärast on hankija kohustatud lepingu sõlmimisel kinni pidama tema poolt riigihanke
alusdokumendis kehtestatud tingimustest, millega kõik riigihankest huvitatud ettevõtjaid said
ja pidid arvestama juba hanke algstaadiumis, s.o hanketeates ja alusdokumentides sisaldunud
2
tingimustega tutvumisel, tingimuste pinnalt riigihankes osalemise üle otsustamisel ja pakkumuse
koostamisel, sh. pakkumuse maksumuse hinnastamisel (vt. Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus
kohtuasjas C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p 115). Hankija ega pakkuja ei saa
hankelepingule lisada tingimusi, mida riigihanke alusdokumentide juurde kuulunud hankelepingu
projekt ei sisaldanud (vt. ka HMKo 27.03.2014, nr 4-12-6925, lk-d 11-12).
Enne hankelepingu sõlmimist ei kohaldu hankelepingu muutmise regulatsioon, sest RHS §
123 reguleerib vaid olukordi, kui hankeleping on juba sõlmitud – hankelepingu muutmise
vajadus ja seda õigustavad asjaolud on tekkinud lepingu täitmise käigus (vt. VAKO
20.06.2018, nr 113-18/194573, p 14). Seetõttu ei saa hankija ega pakkuja võtta alles sõlmitava
hankelepingu tingimuste muutmisel (riigihanke alusdokumentidega võrreldes) aluseks RHS § 123
lg-s 1 sätestatud lepingu lubatud muutmise aluste kataloogi ning nendele tuginedes õigustada
teistsugustel tingimustel sõlmitud hankelepingut (vt. E. Fels; E.-A. Roosik. RHS § 120 komm-
d 4-6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019). Erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest erandlikel asjaoludel ei näe
seadus ette võimalust, et hankija saaks enne lepingu sõlmimist muuta riigihanke alusdokumente
või nende lahutamatuks osaks olevat hankelepingu projekti (vt. ka RKKKo 10.10.2014, nr 3-1-1-
46-14, p 11.1).
Seadusandja on lähtunud sellest, et hankeleping tuleb igal juhul sõlmida kooskõlas riigihanke
alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud
riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke alusdokumentides
ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud
(keelatud) läbirääkimisi (vt. TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p 16).
Kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist hanketingimusi
muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate üksikasjalike reeglitega riigihanke alusdokumentides
selgesõnaliselt ette näha (vrd. RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p-d 16 ja 21). Riigikohtu
käsitlus tugineb Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-496/99, mille kohaselt, kui hankija soovib
mingil põhjusel pärast eduka pakkumuse väljavalimist mõningaid hanketingimusi muuta, peab
ta selle olema juba hanketingimustes sõnaselgelt sätestanud. Lisaks sellele peavad esialgsetes
hanketingimustes sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu (projekti) muutmiseks, mis
annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad saavad ja peavad arvestama oma
pakkumuste esitamisel. Nimetatud nõue on vajalik kõikide potentsiaalsete pakkujate võrdseks
kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet
ning riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud (vt. Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas
C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p-d 118 ja 121).
Hankelepingu täitmisel tuleb juhinduda riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustest
Nagu eelnevalt selgitatud, on kõik riigihanke alusdokumentides, sh. riigihanke tehnilises
kirjelduses ja hankelepingu projektis, sisalduvad tingimused siduvad nii hankija enda kui ka kõigi
pakkujate, sh. eduka pakkuja, jaoks. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad
hanketingimused on mööndusteta ja imperatiivselt siduvad hankelepingu sõlmimisel ning
hankelepingu muutmist tingivate erandlike asjaolude puudumisel säilib algsete hanketingimuste
siduvus ka hankelepingu täitmise faasis kuni kõigi mõlemapoolsete kohustuste täieliku ja
nõuetekohase täitmiseni. Seega peab hankija hankelepingu täitmisel hoolikalt jälgima, et lepingu
täitmine toimuks rangelt sõlmitud lepingus, s.o riigihanke alusdokumentides, ette nähtud
tingimustel.
Riigihanke alusdokumentidel ning alusdokumentide kohta antud hankija selgitustel on hanke-
menetluses oluline roll, tagamaks läbipaistvuse, kontrollitavuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemine
riigihankel. Riigihanke alusdokumendid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Kui
3
riigihanke alusdokument on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt
arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale
konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise tingimustest ning võimaluse
koostada sellest lähtudes oma pakkumus (vrd. Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus kohtuasjas C-
423/07: Komisjon vs. Hispaania, p 58; 29.04.2004 nr C-496/99 P: Succhi di Frutta, p-d 109-111).
Kui hankija sõnakasutus riigihanke alusdokumendis ei ole olnud ühemõtteline, võib hankija
ja tema lepingupartneri vahel tekkida hankelepingu tingimuste mõistmise, sisustamise ja
kohaldamise osas lahkarvamusi. Avatud hankemenetluses riigihanke alusdokumendi koosseisus
hankija koostatud ja pakkujatele ette antud lepingu täitmise tingimused ei ole eraldi läbiräägitavad
(RHS § 52 lg 4). Seega on hankelepingud üldjuhul käsitletavad tüüptingimustel sõlmitud
lepingutena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses ning tüüptingimuseks võib olla ka
riigihanke alusdokumendis viidatud tehniline kirjeldus (vt. RKTKo 19.12.2017, nr 2-15-15662/55,
p 21).
Nimetatud tõdemus on hankelepingute tõlgendamise reeglite määramisel oluline, sest eraldi
hankelepingu tõlgendamise regulatsiooni RHS ei sisalda ja RHS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi
kohaldatakse hankelepingutele VÕS-is asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. Vastavalt
VÕS § 39 lg-le 1 kuuluvad tüüptingimused tõlgendamisele objektiivselt, s.t nii, nagu selles
riigihankes osalev mõistlik ettevõtja tingimust samadel asjaoludel mõistma pidi.
Sellisele järeldusele viivad riigihanke alusdokumentide koosseisus avaldatud hankelepingu ja
tehnilise kirjelduse tingimuste osas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, eeskätt läbipaistvuse
ja võrdse kohtlemise printsiibid (vt. M. A. Simovart. RHS § 8 komm-d 25-26 – M. A. Simovart,
M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Riigikohuski on märkinud, et hankelepingut ei saa tõlgendada alati konsensuslikult, sest see
võimaldaks lepingupooltel hankelepingu muutmisele RHS-is sätestatud rangetest piirangutest
kõrvale kalduda (vt. RKHKo 31.03.2022, nr 3-19-312/25, p 26).
Kuna konsensuslik tõlgendamine hankelepingutele olemuslikult ei sobi, siis hankelepingu
tingimusest riigihankes osaleva mõistliku pakkuja arusaama väljaselgitamiseks võib olla oluline
pöörduda enne pakkumuse esitamist riigihanke alusdokumentide kohta hankija antud selgituste
poole.
Ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja
tõlgendavad alusdokumendis toodud nõudeid erinevalt (vt. RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-
13, p 16). Sellepärast on hankijale RHS § 46 lg-ga 1 pandud kohustus vastata riigihankest
huvitatud ettevõtjate selgitustaotlustele, mis puudutavad alusdokumendi sisu selgitamist. Sellised
selgitused tehakse teatavaks kõikidele hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele.
Riigihanke alusdokumendi raamidesse jäävad hankija selgitused (RHS § 46 lg 3) on edaspidi
siduvad ka hankijale endale (vt. VAKO 10.07.2018, nr 125-18/194358, p 20; 16.01.2018, nr 211-
17/191039, p 14; 27.11.2017, nr 181-17/183146, p 18).
Siduvus tähendab seda, et hankija ja pakkuja mõlemad peavad järgima alusdokumendis, sh.
tehnilises kirjelduses, hankelepingu täitmisele ette nähtud nõudeid, pidades silmas hanke-
menetluses vastava tingimuse kohta antud selgitust.
Hankelepingu muutmine on lubatud üksnes seaduses ammendavalt sätestatud erandlikel asjaoludel
4
Lepingu kohustuslikkuse põhimõttest (pacta sunt servanda) tulenevalt tuleb lepinguid, sh. hanke-
lepinguid, täita nii, nagu pooled algselt hankelepingu allkirjastamisel kokku leppisid (vt. RKHKo
11.11.2021, nr 3-18-1946/70, p 28).
Kuigi lepinguvabaduse ja privaatautoomia põhimõtetele tugineva VÕS § 13 lg 1 järgi võib poolte
kokkuleppega lepingut alati muuta, ei ole nimetatud võlaõiguse norm ja lepinguõiguse põhimõtted
hankelepingutele täies mahus üle kantavad. Hankelepingu muutmisele on riigihangete seaduses
sätestatud ranged piirangud (vt. RKHKo 31.03.2022, nr 3-19-312/25, p 26). Ajendatuna riigihanke
korraldamise üldpõhimõtete kaitsmise vajadusest piirab RHS § 123 lg 1 hankija (kujundus)õigust
ja (lepingu)vabadust riigihanke lepingu muudatustes kokku leppida või muul viisil sõlmitud
hankelepinguid meelevaldselt muuta.
Hankija kohustus lähtuda hankelepingu muutmisel (vähemalt lihthanke piirmäärast alates, vt.
RHS § 125 lg 8) RHS §-s 123 sätestatust on käsitatav keeluna muuta hankelepingut RHS §-s
123 nimetamata alusel. Õiguslik keelunorm ei pea alati olema sõnastatud keeluna – ka
seaduses sätestatud kohustav või teatud juhtudel lubav norm suunab käituma normis näidatud
viisil ning keelab samas käituda mis tahes muul moel. Seega on tegemist keeluga muuta
riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid, kui muutmiseks puudub mõni RHS § 123 lg 1 p-des
1-7 sätestatud õigustus. Riigihanke mõiste hõlmab ka hankelepingu täitmist (RHS § 4 p 16).
Kui hankija ja pakkuja oleksid lepingu täitmise etapis vabad kokku leppima mistahes
hankelepingu muudatustes, siis see seaks ohtu riigihanke üldpõhimõtted, iseäranis riigihanke
läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning teiste ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte.
RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud hankelepingu muutmise lubatavuse juhtude kataloog on
vaadeldav erandi tegemisena riigihanke alusdokumendi siduvuse üldklauslist. Teadaolevalt
tuleb aga erandeid tõlgendada kitsendavalt, sest vastupidisel juhul murraksid erandid reegli,
muutudes seeläbi ise üldiseks käitumisjuhiseks.
RHS § 123 lg-s 1 on toodud välja järgmised erandolukorrad, millal hankijal on lubatud kasutada
VÕS § 13 lg- s 1 nimetatud lepinguvabadust ning hankelepingu muutmises teise lepingupoolega
kokku leppida. Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata,
kui: 1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus
ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa
10% asjade või teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10%
kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 2) muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hanke-
lepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, nt. hinna läbivaatamise
kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 3) samalt
pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud
vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, kui pakkuja vahetamine põhjustaks
hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või
tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koos-
toimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest
maksumusest; 4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures
hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu
algsest maksumusest; 5) pakkuja asendatakse uue alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise
tingimusi täitva pakkujaga, kui sellist muudatustingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid;
6) pakkuja asendatakse osaliselt või täielikult uue riigihanke alusdokumentides sätestatud
kvalifitseerimise tingimusi täitva pakkujaga ettevõtja restruktureerimise, sh. ülevõtmise, ühinemise,
võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et pakkuja asendamisega ei kaasne hankelepingu
muid olulisi muudatusi; 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.
RHS § 123 lg 2 täpsustab, et muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist
olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui: 1) muudatusega lisatakse (hankelepingu täitmisele)
5
tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate
pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus
tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks
hankelepingus sätestamata viisil; 3) muudatus laiendab oluliselt lepinguga määratud hankelepingu
eseme ulatust; 4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui RHS § 123 lg 1 p-s 5 või 6
nimetatud juhul.
Hankelepingu üldise olemuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamise
osas ei ole järjekindlat kohtupraktikat veel välja kujunenud. RHS § 123 lg 1 p 1 sõnastusest
(„hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta…“) saab järeldada, et
hankelepingu eseme asendamine kujutab endast ühtlasi hankelepingu üldise olemuse muutmist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis 109 on hankelepingu
üldise olemuse muutmisena käsitletud olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub
kogu riigihanke olemus – kui näiteks riigihanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused
asendatakse millegi muuga või riigihanke liiki oluliselt muudetakse – sellisel juhul võib
eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele. RHS-i eelnõu (450 SE)
seletuskirjas on hankeeseme asendamise näitena nimetatud sellist muudatust, kui hankeesemeks
olnud lasteaia asemel ehitatakse hoopis veehoidla. Seletuskirjas on leitud, et lepingu üldise
olemuse muutmise keelu näol on tegemist siiski pigem seletava, kui lisanduva piiranguga,
kuivõrd lepingu lubatud muudatuse protsendimäära ulatuses ei tohiks olla võimalik teha hanke-
lepingus selliseid muudatusi, mis võimaldaksid hankelepingu üldise olemuse muutmist (vt. RHS
eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 108).
Lisaks tuleb kogu hankelepingu üldise olemuse muutmisest eristada hankelepingu olulisi muudatusi.
Euroopa Kohus on leidnud, et hankelepingu oluline muutmine ja üldise olemuse muutmine
ei ole samatähenduslikud mõisted. Kui üldise olemuse muutmine (hankeeseme asendamine
või hankelepingu liigi muutmine, nt. teenuste hankelepingu muutmine ehitustööde hanke-
lepinguks) on keelatud absoluutselt, siis hankelepingu oluline muutmine võib olla teatud
tingimustel lubatud (Euroopa Kohtu 07.09.2016 otsus kohtuasjas C-549/14: Finn Frogne, p-d
36-37).
Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus, leides, et hankelepingu olemuse oluline
muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Hankelepingu üldise olemuse
muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses silmas hankelepingu olemuse märksa
ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid
muudatusi (RKHKo 30.05.2022, nr 3-20-1150/47, p 18). Seejuures on Riigikohus möönnud, et
RHS § 123 normistik on keeruline, eksimuse oht regulatsiooni kohaldamisel on suur ning lepingu
muudatuse väärtuse selgitamine eeldab keerukat majanduslikku prognoosi (vt. RKHKo 30.05.
2022, nr 3-20-1150/47, p 41).
Eelnevast tulenevalt on õigusloome loogika lähtunud presumptsioonist, et hankelepingut täidetaks
vaikimisi algsetel tingimustel, nii nagu oli ette nähtud alusdokumendis, kuid hankepraktikas
võib siiski esineda erandlikke olukordi, millal sõlmitud hankelepingu muutmine võib olla lubatud.
Seejuures hankelepingu muudatuste õiguspärasuse eest vastutab alati hankija ning RHS § 123
lg 5 nõuab, et eelnevalt viidatud lg 1 p 3 või p 4 alusel tehtud muudatuse kohta esitaks hankija
riigihangete registrile hankelepingu muutmise teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest
arvates. Kui lepingu muudatus tehakse mõnel muul alusel, siis tuleb muudatused kajastada 30
päeva jooksul pärast lepingu lõppemist riigihangete registrile esitatavates andmetes (vt. RHS
§ 83 lg 7 p 2).
Hankelepingu õiguspärase muudatuse kokkuleppimisel peaks hankija pöörama tähelepanu sellele,
et muudatus oleks ka tsiviilõiguslikult kehtiv. Praegusel juhul ületavad nii hankelepingu
eeldatav maksumus kui ka sõlmitud hankelepingu maksumus rahvusvahelist piirmäära, olles
6
suuresti üle 20 000 euro, millest alates on hankelepingule RHS § 8 lg-s 7 ette nähtud kohustuslik
vorminõue, s.o minimaalselt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. RHS-i seletuskirjas, õigus-
kirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et RHS § 8 lg-s 7 sätestatud vorminõude järgimata
jätmisel on hankeleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine ning
seda hoolimata RHS § 8 lg 2 teises lauses sätestatust (vt. RHS eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk-d
22-23; M. A. Simovart. RHS § 8 komm-d 21 ja 61 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; HMKo 12.11.2022, nr 2-19-10964, p 29
jj; TlnRnKo 04.03.2022, nr 2-19-10964, p-d 7-9).
Kahekümnest tuhandest eurost suurema maksumusega hankeleping tuleb sõlmida ning seda saab
muuta kehtivuse saavutamiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis –
suulises vormis või konkludentselt sõlmitud hankeleping või hankelepingu muudatus on tühine.
TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas
vormis, milles tehing on tehtud. TsÜS § 83 kohaselt on seadusega kehtestatud vorminõuete
järgimata jätmise tagajärjeks tehingu tühisus, kui vormi nõude eesmärgist ei tulene teisiti. Kohtud
on leidnud, et RHS § 8 lg-s 7 sätestatud vormõude eesmärk on tagada riigihanke menetluse
läbiviimise läbipaistvus ja kontroll ning kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Nimetatud eesmärk
nõuab, et parima pakkuja ja hankija vaheline hankeleping ja selles tehtud muudatused oleksid
kõigile riigihangete registri vahendusel tajutavad. Järelikult muul viisil, kui seaduses sätestatud
vormis, sõlmitud hankelepingud ja selle muudatused on tühised (vt. HMKo 12.11.2021, nr 2-
19-10964, p-d 29-30; TlnRnKo 04.03.2022, nr 2-19-10964, p 7.1).
Palume hankijal hankelepingute sõlmimisel ja muutmisel pidada silmas ka seda, et riigihanke
alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine (RHS § 120 lg
1 rikkumine) ning hankelepingu õigusvastane muutmine (RHS § 123 lg 1 rikkumine) on
mõlemad karistatavad väärteona vastavalt RHS §-dele 214 ja 213. Kui aga nimetatud rikkumiste
toimepanemisel tuvastatakse mõnele ettevõtjale eelise andmise eesmärk, siis on tegemist KarS
§-s 300 sätestatud kuriteoga, mis toob kaasa süüdlase kriminaalkorras vastutusele võtmise ja
karistamise. Kui sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur KarS § 121 p 3 tähenduses
(üle 400 000 euro), siis hankelepingu muutmise nõuete rikkumise eest, kui see oli kantud
menetluses osalejale eelise andmise eesmärgist, – karistatakse füüsilist isikut rahalise karistuse
või kuni viieaastase vangistusega (vt. KarS § 300 lg-d 1-2).
Loodame, et ülaltoodud selgitused on hankijale abiks RHS-is sätestatud nõuetest kinnipidamisel
ning eksimuste vältimisel. RHS-i kohaldamisel täiendavate küsimuste tekkimisel soovitame
hankijal tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud teabega või pöörduda nõu saamiseks
(e-post
[email protected] või T, N 10:00-12:00 tel. 611 3701).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisaadressaat: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Mihhail Antonov 611 3468,
[email protected]
7