dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Soovitus riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja eksimuste ärahoidmiseks

Rahandusministeerium · 29. november 2022
Viit
12.2-1/9424-1
Registreeritud
29. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-19424-1 29.11.2022 Väljaminev kiri.asice386 KB

Sisu (failidest)

Vladimir Svet Tallinna Linnavalitsus Meie 29.11.2022 nr 12.2-1/9424-1 [email protected] Soovitus riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja eksimuste ärahoidmiseks Austatud härra Svet Viimase kuu jooksul on avalikkuse tähelepanu köitnud tee-ehitustööde käigus Tallinna linnas Pronksi tänava sulgemine liiklusele. 26. oktoobril 2022. a. avaldatud artiklis väideti, et kuigi ehitushankes oli nõue hoida mõlemas suunas lahti üks sõidurada, on Pronksi tänav liiklusele suletud täies mahus (vt. „Linn lubab enda kehtestatud nõudeid eirata. Pronksi tänava remonti pidi tehtama liiklust sulgemata“ – https://arileht.delfi.ee). 27. oktoobril 2022. a. ilmunud artiklis kinnitas Tallinna abilinnapea, et vastupidiselt ajakirjanduses ilmunud kahtlustele ei ole riigihanke tingimusi ega sõlmitud hankelepingut muudetud ja hankelepingu täitmine toimub riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel, mis nägid ette tänava lühiajalise sulgemise võimaluse (vt. „Svet: Pronksi tänava ehituse hanketingimusi linn ei muutnud“ – ERR). Riigihangete registrist nähtub, et nimetatud ehitustööde teostamise aluseks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti üle rahvusvahelise piirmääraga avatud hankemenetluse „Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine“, viitenumber 246829, tulemusel sõlmitud hankeleping. Hanketeate (osa II p 2.7) kohaselt on hankelepingu kestuseks 14 kuud. Hankelepingu sõlmimise andmetest selgub, et hankeleping sõlmiti 5. augustil 2022. a. täitmise tähtpäevaga 5. oktoober 2023. a. – s.o kokku 14 kuud. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 „Ehitustööde tehniline kirjeldus (V4)“ p-s 25 oli sätestatud järgmine tingimus tööde teostamisele: „Kogu ehitusperioodil peab olema tagatud läbipääs mõlemas suunas vähemalt ühel rajal ehk 1+1 rada. Erandkorras on lubatud lühiajalised täissulgemised juhul, kui Tallinna Transpordiametist saadakse selleks nõusolek.“ (samas sõnastuses tingimus sisaldus kõikides eelnevates tehnilise kirjelduse versioonides, vt. enne 26.04.2022 RHAD Lisa 1, p 24). Riigihankest huvitatud ettevõtja, kes oli eelnevalt soovitanud pikendada ehitustööde teostamise kestust, esitas 23.03.2022 hankijale riigihangete registri teabevahetuse töölehel selgitustaotluse, soovides teada, kas pakkujad võivad arvestada ehitusobjekti täieliku sulgemisega, et teostada kitsastes tingimustes väga suuremahulisi ja aeganõudvaid trassitöid. Hankija vastas nimetatud küsimusele 28.03.2022 eitavalt: „Pakkumisel tuleb lähtuda hankedokumentatsioonis toodud tingimustest ja ehitusobjekti täielik sulgemine läheb nendega vastuollu“ (vt. Sõnumi ID: 647 362). Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p 6 järgi on Rahandusministeeriumi ülesandeks riigihangete valdkonnas teha riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ulatuses. Rahandusministeeriumil puuduvad hetkel andmed, mis annaksid aluse põhjendatud kahtluseks õigusrikkumise toimepanemise kohta, kuid arvestades kõrgendatud tähelepanu ja avalikku huvi rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega ehitustööde hankelepingu korrektse täitmise vastu ning hoidmaks ära võimalikke eksimusi seaduse kohaldamisel, soovime selgitada hankijale RHS-ist tulenevalt hankelepingu sõlmimisele, täitmisele ja muutmisele kehtivaid nõudeid. Käesoleva soovituse näol tegemist on hankijat abistava ning preventiivse, õigusrikkumist ennetava, meetmega, mis on adresseeritud tähelepanelikule, hoolsale ja piisavalt informeeritud (teadlikule) hankijale. Palume hankijal arvestada riigihangete läbiviimisel sellega, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid riigihanke alusdokumentides, samadest tingimustest tuleb hankelepingu täitmisel kinni pidada ning hankelepingut võib muuta ainult juhul, kui see on seaduse kohaselt lubatav. Hankeleping tuleb alati sõlmida riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustel RHS § 120 lg 1 sätestab, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Seejuures peab edukaks tunnistatud pakkumus omakorda samuti vastama riigihanke alusdokumentidele, sest hindamisele kuuluvad vaid eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused (RHS § 117 lg 1): riigihanke tingimustele mittevastav pakkumus tuleb tagasi lükata ja tagasi lükatud pakkumuse esitanud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses (RHS § 114 lg-d 1-2). Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (RHS § 110 lg-d 2-3). Järelikult on RHS § 120 lg 1 sätestatud kohustuse näol tegemist hanketingimuste ja pakkumuse siduvusest tuleneva paratamatu järelmiga. Avatud hankemenetluses ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist riigihanke alusdokumendi ega pakkumuste muutmine lubatud (vt. RHS § 81 lg 1, § 110 lg 1, § 111 lg 3). Seetõttu ei ole hankijal võimalik lepingu sõlmimisel riigihanke alusdokumentidest õiguspäraselt kõrvale kalduda. Avatud hankemenetluses kehtib lisaks mistahes sisuliste läbirääkimiste keeld (RHS § 52 lg 4). Riigikohus on samuti leidnud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud riigihanke alusdokumendis, kuna vastasel juhul muutuks riigihanke menetlus mõttetuks – raske on põhjendada, miks on lepingu sõlmimiseks tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu hanke alusdokumentides ja pakkumuses kajastatuga (vt. RKKKo 10.10.2014, 3-1-1-46-14, p 11.2). Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides kirjapandust erinevatel tingimustel eirab riigihanke üldpõhimõtteid ning on seepärast ühemõtteliselt lubamatu. Avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke alusdokumendis peab hankija alati ette nägema kõik tulevase hankelepingu (täitmise) tingimused, välja arvatud need tingimused, mille hankija on teadlikult jätnud lahtiseks eesmärgiga saada selles osas võistlevaid ja hinnatavaid pakkumusi (RHS § 77 lg 4 p 4). Hanke- lepingut täitmise tingimuste, sh. tehnilise kirjelduse, muutmise keeld pakkumuste esitamise tähtpäeva ja hankelepingu sõlmimise vahelisel ajal kätkeb endas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (RHS § 3 p-d 1-2). Keelu eesmärk on ära hoida kindla pakkuja eelistamist ning hankija tegevuse meelevaldsust. Seepärast on hankija kohustatud lepingu sõlmimisel kinni pidama tema poolt riigihanke alusdokumendis kehtestatud tingimustest, millega kõik riigihankest huvitatud ettevõtjaid said ja pidid arvestama juba hanke algstaadiumis, s.o hanketeates ja alusdokumentides sisaldunud 2 tingimustega tutvumisel, tingimuste pinnalt riigihankes osalemise üle otsustamisel ja pakkumuse koostamisel, sh. pakkumuse maksumuse hinnastamisel (vt. Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p 115). Hankija ega pakkuja ei saa hankelepingule lisada tingimusi, mida riigihanke alusdokumentide juurde kuulunud hankelepingu projekt ei sisaldanud (vt. ka HMKo 27.03.2014, nr 4-12-6925, lk-d 11-12). Enne hankelepingu sõlmimist ei kohaldu hankelepingu muutmise regulatsioon, sest RHS § 123 reguleerib vaid olukordi, kui hankeleping on juba sõlmitud – hankelepingu muutmise vajadus ja seda õigustavad asjaolud on tekkinud lepingu täitmise käigus (vt. VAKO 20.06.2018, nr 113-18/194573, p 14). Seetõttu ei saa hankija ega pakkuja võtta alles sõlmitava hankelepingu tingimuste muutmisel (riigihanke alusdokumentidega võrreldes) aluseks RHS § 123 lg-s 1 sätestatud lepingu lubatud muutmise aluste kataloogi ning nendele tuginedes õigustada teistsugustel tingimustel sõlmitud hankelepingut (vt. E. Fels; E.-A. Roosik. RHS § 120 komm- d 4-6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest erandlikel asjaoludel ei näe seadus ette võimalust, et hankija saaks enne lepingu sõlmimist muuta riigihanke alusdokumente või nende lahutamatuks osaks olevat hankelepingu projekti (vt. ka RKKKo 10.10.2014, nr 3-1-1- 46-14, p 11.1). Seadusandja on lähtunud sellest, et hankeleping tuleb igal juhul sõlmida kooskõlas riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke alusdokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud (keelatud) läbirääkimisi (vt. TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p 16). Kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist hanketingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate üksikasjalike reeglitega riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt ette näha (vrd. RKHKo 12.10.2011, nr 3-3-1-31-11, p-d 16 ja 21). Riigikohtu käsitlus tugineb Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-496/99, mille kohaselt, kui hankija soovib mingil põhjusel pärast eduka pakkumuse väljavalimist mõningaid hanketingimusi muuta, peab ta selle olema juba hanketingimustes sõnaselgelt sätestanud. Lisaks sellele peavad esialgsetes hanketingimustes sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu (projekti) muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad saavad ja peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Nimetatud nõue on vajalik kõikide potentsiaalsete pakkujate võrdseks kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet ning riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud (vt. Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p-d 118 ja 121). Hankelepingu täitmisel tuleb juhinduda riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustest Nagu eelnevalt selgitatud, on kõik riigihanke alusdokumentides, sh. riigihanke tehnilises kirjelduses ja hankelepingu projektis, sisalduvad tingimused siduvad nii hankija enda kui ka kõigi pakkujate, sh. eduka pakkuja, jaoks. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad hanketingimused on mööndusteta ja imperatiivselt siduvad hankelepingu sõlmimisel ning hankelepingu muutmist tingivate erandlike asjaolude puudumisel säilib algsete hanketingimuste siduvus ka hankelepingu täitmise faasis kuni kõigi mõlemapoolsete kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Seega peab hankija hankelepingu täitmisel hoolikalt jälgima, et lepingu täitmine toimuks rangelt sõlmitud lepingus, s.o riigihanke alusdokumentides, ette nähtud tingimustel. Riigihanke alusdokumentidel ning alusdokumentide kohta antud hankija selgitustel on hanke- menetluses oluline roll, tagamaks läbipaistvuse, kontrollitavuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemine riigihankel. Riigihanke alusdokumendid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Kui 3 riigihanke alusdokument on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise tingimustest ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (vrd. Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus kohtuasjas C- 423/07: Komisjon vs. Hispaania, p 58; 29.04.2004 nr C-496/99 P: Succhi di Frutta, p-d 109-111). Kui hankija sõnakasutus riigihanke alusdokumendis ei ole olnud ühemõtteline, võib hankija ja tema lepingupartneri vahel tekkida hankelepingu tingimuste mõistmise, sisustamise ja kohaldamise osas lahkarvamusi. Avatud hankemenetluses riigihanke alusdokumendi koosseisus hankija koostatud ja pakkujatele ette antud lepingu täitmise tingimused ei ole eraldi läbiräägitavad (RHS § 52 lg 4). Seega on hankelepingud üldjuhul käsitletavad tüüptingimustel sõlmitud lepingutena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses ning tüüptingimuseks võib olla ka riigihanke alusdokumendis viidatud tehniline kirjeldus (vt. RKTKo 19.12.2017, nr 2-15-15662/55, p 21). Nimetatud tõdemus on hankelepingute tõlgendamise reeglite määramisel oluline, sest eraldi hankelepingu tõlgendamise regulatsiooni RHS ei sisalda ja RHS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi kohaldatakse hankelepingutele VÕS-is asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 39 lg-le 1 kuuluvad tüüptingimused tõlgendamisele objektiivselt, s.t nii, nagu selles riigihankes osalev mõistlik ettevõtja tingimust samadel asjaoludel mõistma pidi. Sellisele järeldusele viivad riigihanke alusdokumentide koosseisus avaldatud hankelepingu ja tehnilise kirjelduse tingimuste osas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, eeskätt läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiibid (vt. M. A. Simovart. RHS § 8 komm-d 25-26 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigikohuski on märkinud, et hankelepingut ei saa tõlgendada alati konsensuslikult, sest see võimaldaks lepingupooltel hankelepingu muutmisele RHS-is sätestatud rangetest piirangutest kõrvale kalduda (vt. RKHKo 31.03.2022, nr 3-19-312/25, p 26). Kuna konsensuslik tõlgendamine hankelepingutele olemuslikult ei sobi, siis hankelepingu tingimusest riigihankes osaleva mõistliku pakkuja arusaama väljaselgitamiseks võib olla oluline pöörduda enne pakkumuse esitamist riigihanke alusdokumentide kohta hankija antud selgituste poole. Ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad alusdokumendis toodud nõudeid erinevalt (vt. RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24- 13, p 16). Sellepärast on hankijale RHS § 46 lg-ga 1 pandud kohustus vastata riigihankest huvitatud ettevõtjate selgitustaotlustele, mis puudutavad alusdokumendi sisu selgitamist. Sellised selgitused tehakse teatavaks kõikidele hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele. Riigihanke alusdokumendi raamidesse jäävad hankija selgitused (RHS § 46 lg 3) on edaspidi siduvad ka hankijale endale (vt. VAKO 10.07.2018, nr 125-18/194358, p 20; 16.01.2018, nr 211- 17/191039, p 14; 27.11.2017, nr 181-17/183146, p 18). Siduvus tähendab seda, et hankija ja pakkuja mõlemad peavad järgima alusdokumendis, sh. tehnilises kirjelduses, hankelepingu täitmisele ette nähtud nõudeid, pidades silmas hanke- menetluses vastava tingimuse kohta antud selgitust. Hankelepingu muutmine on lubatud üksnes seaduses ammendavalt sätestatud erandlikel asjaoludel 4 Lepingu kohustuslikkuse põhimõttest (pacta sunt servanda) tulenevalt tuleb lepinguid, sh. hanke- lepinguid, täita nii, nagu pooled algselt hankelepingu allkirjastamisel kokku leppisid (vt. RKHKo 11.11.2021, nr 3-18-1946/70, p 28). Kuigi lepinguvabaduse ja privaatautoomia põhimõtetele tugineva VÕS § 13 lg 1 järgi võib poolte kokkuleppega lepingut alati muuta, ei ole nimetatud võlaõiguse norm ja lepinguõiguse põhimõtted hankelepingutele täies mahus üle kantavad. Hankelepingu muutmisele on riigihangete seaduses sätestatud ranged piirangud (vt. RKHKo 31.03.2022, nr 3-19-312/25, p 26). Ajendatuna riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kaitsmise vajadusest piirab RHS § 123 lg 1 hankija (kujundus)õigust ja (lepingu)vabadust riigihanke lepingu muudatustes kokku leppida või muul viisil sõlmitud hankelepinguid meelevaldselt muuta. Hankija kohustus lähtuda hankelepingu muutmisel (vähemalt lihthanke piirmäärast alates, vt. RHS § 125 lg 8) RHS §-s 123 sätestatust on käsitatav keeluna muuta hankelepingut RHS §-s 123 nimetamata alusel. Õiguslik keelunorm ei pea alati olema sõnastatud keeluna – ka seaduses sätestatud kohustav või teatud juhtudel lubav norm suunab käituma normis näidatud viisil ning keelab samas käituda mis tahes muul moel. Seega on tegemist keeluga muuta riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid, kui muutmiseks puudub mõni RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud õigustus. Riigihanke mõiste hõlmab ka hankelepingu täitmist (RHS § 4 p 16). Kui hankija ja pakkuja oleksid lepingu täitmise etapis vabad kokku leppima mistahes hankelepingu muudatustes, siis see seaks ohtu riigihanke üldpõhimõtted, iseäranis riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning teiste ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte. RHS § 123 lg 1 p-des 1-7 sätestatud hankelepingu muutmise lubatavuse juhtude kataloog on vaadeldav erandi tegemisena riigihanke alusdokumendi siduvuse üldklauslist. Teadaolevalt tuleb aga erandeid tõlgendada kitsendavalt, sest vastupidisel juhul murraksid erandid reegli, muutudes seeläbi ise üldiseks käitumisjuhiseks. RHS § 123 lg-s 1 on toodud välja järgmised erandolukorrad, millal hankijal on lubatud kasutada VÕS § 13 lg- s 1 nimetatud lepinguvabadust ning hankelepingu muutmises teise lepingupoolega kokku leppida. Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: 1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10% asjade või teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 2) muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hanke- lepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, nt. hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 3) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koos- toimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest; 4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest; 5) pakkuja asendatakse uue alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva pakkujaga, kui sellist muudatustingimust sisaldasid riigihanke alusdokumendid; 6) pakkuja asendatakse osaliselt või täielikult uue riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva pakkujaga ettevõtja restruktureerimise, sh. ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et pakkuja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi; 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 täpsustab, et muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui: 1) muudatusega lisatakse (hankelepingu täitmisele) 5 tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; 3) muudatus laiendab oluliselt lepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust; 4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui RHS § 123 lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud juhul. Hankelepingu üldise olemuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamise osas ei ole järjekindlat kohtupraktikat veel välja kujunenud. RHS § 123 lg 1 p 1 sõnastusest („hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta…“) saab järeldada, et hankelepingu eseme asendamine kujutab endast ühtlasi hankelepingu üldise olemuse muutmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis 109 on hankelepingu üldise olemuse muutmisena käsitletud olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu riigihanke olemus – kui näiteks riigihanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või riigihanke liiki oluliselt muudetakse – sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele. RHS-i eelnõu (450 SE) seletuskirjas on hankeeseme asendamise näitena nimetatud sellist muudatust, kui hankeesemeks olnud lasteaia asemel ehitatakse hoopis veehoidla. Seletuskirjas on leitud, et lepingu üldise olemuse muutmise keelu näol on tegemist siiski pigem seletava, kui lisanduva piiranguga, kuivõrd lepingu lubatud muudatuse protsendimäära ulatuses ei tohiks olla võimalik teha hanke- lepingus selliseid muudatusi, mis võimaldaksid hankelepingu üldise olemuse muutmist (vt. RHS eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 108). Lisaks tuleb kogu hankelepingu üldise olemuse muutmisest eristada hankelepingu olulisi muudatusi. Euroopa Kohus on leidnud, et hankelepingu oluline muutmine ja üldise olemuse muutmine ei ole samatähenduslikud mõisted. Kui üldise olemuse muutmine (hankeeseme asendamine või hankelepingu liigi muutmine, nt. teenuste hankelepingu muutmine ehitustööde hanke- lepinguks) on keelatud absoluutselt, siis hankelepingu oluline muutmine võib olla teatud tingimustel lubatud (Euroopa Kohtu 07.09.2016 otsus kohtuasjas C-549/14: Finn Frogne, p-d 36-37). Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus, leides, et hankelepingu olemuse oluline muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Hankelepingu üldise olemuse muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses silmas hankelepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi (RKHKo 30.05.2022, nr 3-20-1150/47, p 18). Seejuures on Riigikohus möönnud, et RHS § 123 normistik on keeruline, eksimuse oht regulatsiooni kohaldamisel on suur ning lepingu muudatuse väärtuse selgitamine eeldab keerukat majanduslikku prognoosi (vt. RKHKo 30.05. 2022, nr 3-20-1150/47, p 41). Eelnevast tulenevalt on õigusloome loogika lähtunud presumptsioonist, et hankelepingut täidetaks vaikimisi algsetel tingimustel, nii nagu oli ette nähtud alusdokumendis, kuid hankepraktikas võib siiski esineda erandlikke olukordi, millal sõlmitud hankelepingu muutmine võib olla lubatud. Seejuures hankelepingu muudatuste õiguspärasuse eest vastutab alati hankija ning RHS § 123 lg 5 nõuab, et eelnevalt viidatud lg 1 p 3 või p 4 alusel tehtud muudatuse kohta esitaks hankija riigihangete registrile hankelepingu muutmise teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Kui lepingu muudatus tehakse mõnel muul alusel, siis tuleb muudatused kajastada 30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist riigihangete registrile esitatavates andmetes (vt. RHS § 83 lg 7 p 2). Hankelepingu õiguspärase muudatuse kokkuleppimisel peaks hankija pöörama tähelepanu sellele, et muudatus oleks ka tsiviilõiguslikult kehtiv. Praegusel juhul ületavad nii hankelepingu eeldatav maksumus kui ka sõlmitud hankelepingu maksumus rahvusvahelist piirmäära, olles 6 suuresti üle 20 000 euro, millest alates on hankelepingule RHS § 8 lg-s 7 ette nähtud kohustuslik vorminõue, s.o minimaalselt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. RHS-i seletuskirjas, õigus- kirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et RHS § 8 lg-s 7 sätestatud vorminõude järgimata jätmisel on hankeleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine ning seda hoolimata RHS § 8 lg 2 teises lauses sätestatust (vt. RHS eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk-d 22-23; M. A. Simovart. RHS § 8 komm-d 21 ja 61 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; HMKo 12.11.2022, nr 2-19-10964, p 29 jj; TlnRnKo 04.03.2022, nr 2-19-10964, p-d 7-9). Kahekümnest tuhandest eurost suurema maksumusega hankeleping tuleb sõlmida ning seda saab muuta kehtivuse saavutamiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – suulises vormis või konkludentselt sõlmitud hankeleping või hankelepingu muudatus on tühine. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. TsÜS § 83 kohaselt on seadusega kehtestatud vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks tehingu tühisus, kui vormi nõude eesmärgist ei tulene teisiti. Kohtud on leidnud, et RHS § 8 lg-s 7 sätestatud vormõude eesmärk on tagada riigihanke menetluse läbiviimise läbipaistvus ja kontroll ning kõigi pakkujate võrdne kohtlemine. Nimetatud eesmärk nõuab, et parima pakkuja ja hankija vaheline hankeleping ja selles tehtud muudatused oleksid kõigile riigihangete registri vahendusel tajutavad. Järelikult muul viisil, kui seaduses sätestatud vormis, sõlmitud hankelepingud ja selle muudatused on tühised (vt. HMKo 12.11.2021, nr 2- 19-10964, p-d 29-30; TlnRnKo 04.03.2022, nr 2-19-10964, p 7.1). Palume hankijal hankelepingute sõlmimisel ja muutmisel pidada silmas ka seda, et riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine (RHS § 120 lg 1 rikkumine) ning hankelepingu õigusvastane muutmine (RHS § 123 lg 1 rikkumine) on mõlemad karistatavad väärteona vastavalt RHS §-dele 214 ja 213. Kui aga nimetatud rikkumiste toimepanemisel tuvastatakse mõnele ettevõtjale eelise andmise eesmärk, siis on tegemist KarS §-s 300 sätestatud kuriteoga, mis toob kaasa süüdlase kriminaalkorras vastutusele võtmise ja karistamise. Kui sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur KarS § 121 p 3 tähenduses (üle 400 000 euro), siis hankelepingu muutmise nõuete rikkumise eest, kui see oli kantud menetluses osalejale eelise andmise eesmärgist, – karistatakse füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega (vt. KarS § 300 lg-d 1-2). Loodame, et ülaltoodud selgitused on hankijale abiks RHS-is sätestatud nõuetest kinnipidamisel ning eksimuste vältimisel. RHS-i kohaldamisel täiendavate küsimuste tekkimisel soovitame hankijal tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud teabega või pöörduda nõu saamiseks (e-post [email protected] või T, N 10:00-12:00 tel. 611 3701). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Lisaadressaat: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Mihhail Antonov 611 3468, [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel