dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maardu linna üldplaneering

Rahandusministeerium · 29. november 2022
Viit
14-11/8855-6
Registreeritud
29. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, A. V., A. V., J. A., O. Z., M. B., K. L., H. A., K. K., M. L. A. L., A. V., Ü. T., E. M., M. M., R. N., V. L., J. P., A. K., V. V., Tallinna Sadam, M. A., Milstrand AS , AS Liwathon E.O.S , AS Liwathon E.O.S , Osaühing AVP Integral , OÜ Punjab , Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD , Elering AS, Enefit Green AS
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc), e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎14-118855-6 29.11.2022 Väljaminev kiri.asice446 KB

Sisu (failidest)

Maardu Linnavalitsus Teie 10.12.2021 nr 7-1.2/6044 [email protected] Meie 29.11.2022 nr 14-11/8855-6 Maardu linna üldplaneering Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt linna ruumilistest vajadustest PlanS § 75 toodud ülesanded – planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised asukohad jt linna arenguks olulised teemad. Maardu linn on tuntud kui tööstuslinn ja arenev logistikakeskus, seda nii maakonna kui vabariigi tasandil. Eelkõige tööstus, kuid ka sadama ehitus, on oluliselt mõjutanud Maardu linnaruumi kujunemist ja arengut. Linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (piirkondadeks). Linna elamupiirkonnad – Muuga, Kallavere ja Maardu järve äärne – eristuvad ajaloolise arengu ja ruumikasutuse poolest ning on üksteisest eraldatud majandus-tööstusvööndiga. Majandus- tööstusvööndi, mis läbib linna läänepiirilt põhjasuunas kuni sadamani, moodustavad Vana- Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere ääres Muuga sadam. Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid ka linnaehituslikult eriilmelised. Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks ja ehitamiseks linna territooriumil. Need on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning annavad aluse linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii linna ruumiliste vajadustega kui ka ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega Harju maakonnas1. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). 1 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Üldplaneeringu ja KSH menetlus Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel. Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja asjakohaseid valitsusasutusi. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019. Avalikust väljapanekust teavitati avalikes kanalites (Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu linna koduleht), koostöö tegijaid ja kaasatavaid eraldi kirjadega. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku üle 60 arvamust (ehk ettepanekut või seisukohta). Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus 23.05.2019 üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu. Maardu linna üldplaneering on kooskõlastatud Kaitseministeeriumi, Keskkonnaameti, Lennuameti, Muinsuskaitseameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseametiga, Päästeametiga, Maa-ametiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Jõelähtme Vallavalitsus jättis üldplaneeringu kooskõlastamata sademevee lahenduse tõttu. Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avalik arutelu toimus 17.12.2020. Avaliku väljapaneku jooksul esitati ligi 100 erinevat kirjalikku arvamust. Kõikide esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Kokkuleppele jõuti Raul Savimaa, Riigi Ressursside Ameti, Transpordiameti, AVP Integral OÜ, Kaitseministeeriumi ja Rail Baltic Estonia esitatud arvamuste osas. Rahandusministeerium esitas 28.01.2022 kirjas nr 14-11/8855-2 märkuseid ja ettepanekuid üldplaneeringu menetluse ja lahenduse osas. Maardu Linnavalitsus esitas täiendatud planeeringumaterjalid ning asjakohased selgitused 20.05.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-2. 2. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud PlanS-is sätestatud üldplaneeringu asjakohased ülesanded. Järgitud on PlanS-is toodud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks, teabe piisavuseks ning otstarbekaks, mõistlikuks ja säästlikuks maakasutuseks. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks. KSH-s on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja töötatud mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Üldplaneeringu koostamisel on KSH tulemustega arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega olulist keskkonnamõju ega piiriülest keskkonnamõju ei kaasne. KSH menetlus on läbi viidud kooskõlas PlanS-s sätestatud menetluse nõuetega. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu 2 ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seeläbi on arvamusi esitanud isikud olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis on kooskõlas avalikkus kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Arvestades eeltoodut, on Maardu linna üldplaneering kooskõlas PlanS-s sätestatud planeeringu sisule ja menetlusele esitatud nõuete, samuti muude õigusaktidega. 3. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringutele PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Maardu linna üldplaneeringu aluseks on riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+, milles on seatud suunised ja tingimused üldplaneeringu koostamiseks. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on maakonnaplaneeringutes määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugiala ulatus Maardu järve kaguosas. Maardu järve äärset elamumaad laiendati, mille tulemusena vähenes rohelise võrgustiku tugiala hinnanguliselt 4%. Tugiala säilib 96% ulatuses, mis on võrgustiku funktsioneerimiseks piisav ja kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Täpsemalt on eeltoodut kirjeldatud KSH aruande peatükis 4.3.1. Üldplaneeringuga täpsustati raudtee trassi koridori, mis ühendab Rail Baltic raudteed Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Maardu Linnavalitsus selgitas, et koridori laiuse täpsustamisel on lähtutud n-ö järjepidevuse printsiibist. Kuna tunneli asukohta täpsustab juba kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering (2003), on mõistlik joonehitist naaberomavalitsuste lõikes sarnaselt kajastada (käsitleda). Rahandusministeeriumi hinnangul ei muuda täpsustused Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse olemust ning üldplaneering ei sisalda kummagi maakonnaplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Rahandusministeeriumi hinnangul on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine Maardu linna üldplaneeringuga eeltoodud teemade osas asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud. 4. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste kohta Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati ligi 100 erinevat kirjalikku arvamust. Kõikide esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Kokkuleppele jõuti Raul Savimaa, Riigi Ressursside Ameti, Transpordiameti, AVP Integral OÜ, Kaitseministeeriumi ja Rail Baltic Estonia esitatud arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium kolm üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks kolm nõupidamist 02.08.2022 kell 11.00 ja 04.08.2022 kell 10.00 ja kell 13.00. 3 OÜ AVP Integral teavitas 27.07.2022 Rahandusministeeriumi e-kirjaga, et OÜ AVP Integrali esitatud arvamus on leidnud üldplaneeringu seletuskirjas rahuldava kajastuse ja seega ei pea vajalikuks ärakuulamisel osaleda. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamiste tulemusena lepiti kokku, et üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse elektrivarustuse osas. Lisaks täiendaks üldplaneeringu seletuskirja peatükki ptk 6.5.3.5, kuhu kasutusest väljas oleva raudtee võib perspektiivi osas. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel märkis AS Liwathon E.O.S esindaja, et on saanud küsimustele vastused, nõustus Maardu Linnavalitsuse antud selgitustega ja loobus oma esitatud arvamusest kirjalikult. Maardu Linnavalitsus esitas 23.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-6 vastavalt ärakuulamisel kokkulepitule täiendatud seletuskirja AS Milstrand esindaja nõustus (22.08.2022 e-kirjas Maardu Linnavalitsusele) üldplaneeringusse viidud täiendusega, millest tulenevalt AS Milstrand esitatud arvamus sai lahenduse. Kokkuleppele ei jõutud AS Tallinna Sadama, Elering AS, Enefit Green AS, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD, Aleksander Vain, Jelena Abolina, Olga Zahhartsuk ja MinuMuuga 2035 esitatud arvamused. Jõelähtme Vallavalitsus ei kooskõlastanud üldplaneeringu lahendust sademevee lahenduse tõttu. Kuivõrd Jõelähtme Vallavalitsus ei viidan vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, luges Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu kooskõlastatuks. Rahandusministeerium käsitles Jõelähtme Vallavalitsuse esitatud sademevee küsimust arvestamata jäetud arvamusena, mille kohta Rahandusministeerium andis oma kirjaliku seisukoha. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 andis Rahandusministeerium seisukoha Elering AS, Enefit Green AS esitatud arvamustele 10.11.2022 kirjaga nr 14-11/8855-3, Jõelähtme Vallavalitsuse, AS Tallinna Sadama, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD esitatud arvamustele 10.11.2022 kirjaga nr 14-11/8855-4 ning Aleksander Vain, Jelena Abolina, Olga Zahhartsuk ja MinuMuuga 2035 esitatud arvamusetele 14.11.2022 kirjaga 14- 11/8855-5. 5. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu 4 kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi. Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91 lõige 1). Seega antud juhul otsustab Maardu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palun kohalikul omavalitsusel Maardu üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel esitada täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses. PlanS § 90 lõike 2 alusel, annan heakskiidu Maardu linna üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. 2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 5 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Ärakiri: Jõelähtme Vallavalitsus, Tallinna Sadam, Milstrand AS, AS Liwathon E.O.S, Osaühing AVP Integraal, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD, Elering AS, Enefit Green AS, MinuMuuga 2035, Aleksander Vain, Jelena Abolina, Olga Zahhartsuk Helen Madison 611 3135 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel