Maardu Linnavalitsus Teie 10.12.2021 nr 7-1.2/6044
[email protected] Meie 29.11.2022 nr 14-11/8855-6
Maardu linna üldplaneering
Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu
(edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90
lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimine.
Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt linna ruumilistest vajadustest PlanS § 75 toodud
ülesanded – planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri üldised asukohad jt linna arenguks olulised teemad. Maardu linn on tuntud kui
tööstuslinn ja arenev logistikakeskus, seda nii maakonna kui vabariigi tasandil. Eelkõige
tööstus, kuid ka sadama ehitus, on oluliselt mõjutanud Maardu linnaruumi kujunemist ja
arengut. Linn jaguneb funktsionaalselt erinevateks asumiteks (piirkondadeks). Linna
elamupiirkonnad – Muuga, Kallavere ja Maardu järve äärne – eristuvad ajaloolise arengu ja
ruumikasutuse poolest ning on üksteisest eraldatud majandus-tööstusvööndiga. Majandus-
tööstusvööndi, mis läbib linna läänepiirilt põhjasuunas kuni sadamani, moodustavad Vana-
Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond ning mere ääres Muuga sadam.
Funktsionaalsest eripärast tulenevalt on asumid ka linnaehituslikult eriilmelised.
Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks ja ehitamiseks
linna territooriumil. Need on üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks ning annavad aluse
linna territooriumi kasutus- ja ehitustingimuste määramiseks. Ruumilise arengu põhimõtete
väljatöötamisel on arvestatud nii linna ruumiliste vajadustega kui ka ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumustega Harju maakonnas1.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluse ja üldplaneeringu
õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta,
esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata
jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
1
Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Üldplaneeringu ja KSH menetlus
Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr
264. Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna
kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel. Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja
asjakohaseid valitsusasutusi.
Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019.
Avalikust väljapanekust teavitati avalikes kanalites (Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu
linna koduleht), koostöö tegijaid ja kaasatavaid eraldi kirjadega. Üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku üle 60 arvamust (ehk ettepanekut
või seisukohta). Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus
23.05.2019 üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu.
Maardu linna üldplaneering on kooskõlastatud Kaitseministeeriumi, Keskkonnaameti,
Lennuameti, Muinsuskaitseameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti ja Terviseametiga, Päästeametiga, Maa-ametiga, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Jõelähtme Vallavalitsus jättis üldplaneeringu
kooskõlastamata sademevee lahenduse tõttu.
Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020
otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020.
Avalik arutelu toimus 17.12.2020. Avaliku väljapaneku jooksul esitati ligi 100 erinevat
kirjalikku arvamust. Kõikide esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud.
Kokkuleppele jõuti Raul Savimaa, Riigi Ressursside Ameti, Transpordiameti, AVP Integral
OÜ, Kaitseministeeriumi ja Rail Baltic Estonia esitatud arvamuste osas.
Rahandusministeerium esitas 28.01.2022 kirjas nr 14-11/8855-2 märkuseid ja ettepanekuid
üldplaneeringu menetluse ja lahenduse osas. Maardu Linnavalitsus esitas täiendatud
planeeringumaterjalid ning asjakohased selgitused 20.05.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-2.
2. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi
ja vajadusi arvestades täidetud PlanS-is sätestatud üldplaneeringu asjakohased ülesanded.
Järgitud on PlanS-is toodud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks,
avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks, teabe
piisavuseks ning otstarbekaks, mõistlikuks ja säästlikuks maakasutuseks.
Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud
põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks. KSH-s on
selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju, vajadusel on välja töötatud mõjude leevendusmeetmed, arvestades
üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Üldplaneeringu koostamisel on KSH
tulemustega arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega olulist keskkonnamõju ega piiriülest
keskkonnamõju ei kaasne.
KSH menetlus on läbi viidud kooskõlas PlanS-s sätestatud menetluse nõuetega. Üldplaneering
ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja
naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu
2
ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja
planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seeläbi on arvamusi esitanud isikud olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis
on kooskõlas avalikkus kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Arvestades eeltoodut, on Maardu linna üldplaneering kooskõlas PlanS-s sätestatud
planeeringu sisule ja menetlusele esitatud nõuete, samuti muude õigusaktidega.
3. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringutele
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Maardu
linna üldplaneeringu aluseks on riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+, milles on seatud suunised ja tingimused
üldplaneeringu koostamiseks. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on
maakonnaplaneeringutes määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.
Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugiala ulatus Maardu järve kaguosas.
Maardu järve äärset elamumaad laiendati, mille tulemusena vähenes rohelise võrgustiku
tugiala hinnanguliselt 4%. Tugiala säilib 96% ulatuses, mis on võrgustiku funktsioneerimiseks
piisav ja kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud üldiste kasutustingimustega. Täpsemalt
on eeltoodut kirjeldatud KSH aruande peatükis 4.3.1.
Üldplaneeringuga täpsustati raudtee trassi koridori, mis ühendab Rail Baltic raudteed
Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Maardu Linnavalitsus selgitas, et koridori
laiuse täpsustamisel on lähtutud n-ö järjepidevuse printsiibist. Kuna tunneli asukohta
täpsustab juba kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering (2003), on mõistlik joonehitist
naaberomavalitsuste lõikes sarnaselt kajastada (käsitleda).
Rahandusministeeriumi hinnangul ei muuda täpsustused Harju maakonnaplaneeringu 2030+
lahenduse olemust ning üldplaneering ei sisalda kummagi maakonnaplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut. Rahandusministeeriumi hinnangul on Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine Maardu linna üldplaneeringuga eeltoodud
teemade osas asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud.
4. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud
ja arvestamata jäänud arvamuste kohta
Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati ligi 100 erinevat kirjalikku
arvamust. Kõikide esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Kokkuleppele jõuti Raul
Savimaa, Riigi Ressursside Ameti, Transpordiameti, AVP Integral OÜ, Kaitseministeeriumi
ja Rail Baltic Estonia esitatud arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium kolm
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku
omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks kolm nõupidamist 02.08.2022 kell
11.00 ja 04.08.2022 kell 10.00 ja kell 13.00.
3
OÜ AVP Integral teavitas 27.07.2022 Rahandusministeeriumi e-kirjaga, et OÜ AVP Integrali
esitatud arvamus on leidnud üldplaneeringu seletuskirjas rahuldava kajastuse ja seega ei pea
vajalikuks ärakuulamisel osaleda.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamiste tulemusena lepiti kokku, et üldplaneeringu
seletuskirja täiendatakse elektrivarustuse osas. Lisaks täiendaks üldplaneeringu seletuskirja
peatükki ptk 6.5.3.5, kuhu kasutusest väljas oleva raudtee võib perspektiivi osas.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel märkis AS Liwathon E.O.S esindaja, et on
saanud küsimustele vastused, nõustus Maardu Linnavalitsuse antud selgitustega ja loobus oma
esitatud arvamusest kirjalikult.
Maardu Linnavalitsus esitas 23.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-6 vastavalt ärakuulamisel
kokkulepitule täiendatud seletuskirja AS Milstrand esindaja nõustus (22.08.2022 e-kirjas
Maardu Linnavalitsusele) üldplaneeringusse viidud täiendusega, millest tulenevalt AS
Milstrand esitatud arvamus sai lahenduse.
Kokkuleppele ei jõutud AS Tallinna Sadama, Elering AS, Enefit Green AS, OÜ Punjab,
Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD, Aleksander Vain, Jelena Abolina, Olga
Zahhartsuk ja MinuMuuga 2035 esitatud arvamused. Jõelähtme Vallavalitsus ei
kooskõlastanud üldplaneeringu lahendust sademevee lahenduse tõttu. Kuivõrd Jõelähtme
Vallavalitsus ei viidan vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, luges Maardu
Linnavalitsus üldplaneeringu kooskõlastatuks. Rahandusministeerium käsitles Jõelähtme
Vallavalitsuse esitatud sademevee küsimust arvestamata jäetud arvamusena, mille kohta
Rahandusministeerium andis oma kirjaliku seisukoha.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 andis Rahandusministeerium seisukoha Elering AS, Enefit
Green AS esitatud arvamustele 10.11.2022 kirjaga nr 14-11/8855-3, Jõelähtme Vallavalitsuse,
AS Tallinna Sadama, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD
esitatud arvamustele 10.11.2022 kirjaga nr 14-11/8855-4 ning Aleksander Vain, Jelena
Abolina, Olga Zahhartsuk ja MinuMuuga 2035 esitatud arvamusetele 14.11.2022 kirjaga 14-
11/8855-5.
5. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik
korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja
ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja
saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega,
kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse
otstarbekuse ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka
planeeringulahendusest huvitatud isikute õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse
peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
4
kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide
planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus
planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja
täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult
enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele.
Maardu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is
sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75
üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud
koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku
omavalitsusega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi. Käesoleva
üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91
lõige 1). Seega antud juhul otsustab Maardu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus
tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4
lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid
ning kaaludes põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3.
Palun kohalikul omavalitsusel Maardu üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel esitada
täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses.
PlanS § 90 lõike 2 alusel, annan heakskiidu Maardu linna üldplaneeringule ning
tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja
kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis
on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
2
RKHKo 3-3-1-39-07
3
RKHKo 3-3-1-37-04
4
RKHKo 3-3-1-12-07
5
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Ärakiri: Jõelähtme Vallavalitsus, Tallinna Sadam, Milstrand AS, AS Liwathon E.O.S,
Osaühing AVP Integraal, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD,
Elering AS, Enefit Green AS, MinuMuuga 2035, Aleksander Vain, Jelena Abolina, Olga
Zahhartsuk
Helen Madison 611 3135
[email protected]
6