Rahandusministeerium · 29. november 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
29.11.2022 nr 211
Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhendi
kinnitamine
Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 17 alusel:
1. Kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhendi (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 20. aprilli 2018. a käskkirja nr 1.1-4/90
„Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhend“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Kinnitatud ministri 29.11.2022
käskkirjaga nr 211
Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhend
Sisukord
1. PALGAJUHENDI REGULEERIMISALA JA EESMÄRK .................................................................... 1
2. MÕISTED ............................................................................................................................................... 1
3. ÜLDPÕHIMÕTTED .............................................................................................................................. 2
4. PÕHIPALGA MÄÄRAMINE, ÜLEVAATAMINE JA MAKSMINE ..................................................... 2
5. MUUTUVPALK ...................................................................................................................................... 3
6. ASENDUSTASU ..................................................................................................................................... 4
7. LISATASUD ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST ........................................................................ 5
1. PALGAJUHENDI REGULEERIMISALA JA EESMÄRK
1.1. Palgajuhend reguleerib Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) ametnike palga
ja töötajate töötasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda.
1.2. Palgajuhendi eesmärgiks on motiveeriv ning palgaturu olukorrale vastav
tasustamine, tagamaks kompetentsete ja motiveeritud teenistujatega RTK
strateegiliste eesmärkide saavutamine. Palgajuhend peab tagama töö tasustamise
selguse ja läbipaistvuse.
2. MÕISTED
2.1. Teenistuja - RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või
eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.
2.1.1. Ametnik - isik, kes on RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes
ning teostab avalikku võimu. Ametnik on ametisse nimetatud avaliku teenistuse
seaduse alusel ja ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.
2.1.2. Töötaja - RTK-ga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku
võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab
töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.
2.2. Teenistuskoht - RTK teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
2.3. Teenistusgrupp (tööpere) - sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade
kogum, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt tehtava töö keerukusele ja vastutuse
ulatusele. Tööperede kirjeldused on leitavad Fontese „Tööperede kataloogist“ ja
„Riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorist“.
2.4. Ametikohale ettenähtud töötaja allgrupp – teenistuskohale määratud tunnus
(nooremspetsialist/assistent, keskastmespetsialist, tippspetsialist või juht), mille
alusel moodustuvad palgaklassid.
2.5. Palk - teenistujale makstav põhipalk või töötasu, muutuvpalk, asendustasu ja muud
seaduses sätestatud lisatasud (ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö lisatasud).
2.6. Ametikoha palgavahemik – reeglina -10% kuni +10% ametikohale määratud
teenistusgrupi (tööpere) mediaanpalgast kogu Eesti palgaturu andmete põhjal.
Erijuhtudel (nt palgauuringu valimi piiratus, mis ei võimalda teenistusgrupi
mediaanpalka avaldada) arvutatakse ametikoha palgavahemik palgaturu
üldmediaani alusel.
3. ÜLDPÕHIMÕTTED
3.1. RTK maksab ametnikele palka ja töötajatele töötasu sarnastest põhimõtetest
lähtuvalt.
3.2. RTK eesmärk on tasustada:
3.2.1. konkurentsivõimeliselt tööjõuturul (väline õiglus) – eesmärgiks on RTK
teenistujatele maksta keskmiselt mediaantasemel põhipalka, millist makstakse
sarnast tööd tegevatele inimestele kogu Eesti palgaturu võrdluses. Võrdluse
aluseks Fontese iga-aastaselt väljaantavad palgauuringud;
3.2.2. õiglaselt organisatsioonis (sisemine õiglus) – sarnase funktsiooni ja keerukuse
astmega teenistuskohtadel ning sarnase tulemuslikkusega töösoorituse eest
makstav palk on sarnane;
3.2.3. teenistuja individuaalset tulemuslikkust (töösooritust) arvestavalt.
3.3. RTK tasub tööjõukuludelt makse ja makseid vastavalt kehtivale korrale. Info nende
tasumise ja kaasneva kaitse kohta on leitav Rahandumisnisteeriumi veebilehel.
3.4. Palgajuhend vaadatakse reeglina üle üks kord aastas IV kvartalis või vastavalt
vajadusele, kui on toimunud olulised muudatused asutuse struktuuris, tööde sisus ja
väärtustes või palgajuhendi kehtestamise aluseks olevates õigusaktides.
4. PÕHIPALGA MÄÄRAMINE, ÜLEVAATAMINE JA MAKSMINE
4.1. Põhipalk on teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha
ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
4.2. Asutuse teenistuskohad on paigutatud teenistusgruppidesse (tööperedesse) ja
allgruppidesse lähtudes teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest,
mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest
tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest.
4.3. Teenistujate palkade kokkuleppimisel, määramisel ja maksmisel lähtutakse
teenistusgrupi (tööpere) positsioonist palgaturul, avaliku teenistuse seadusest,
töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist.
4.4. Individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse järgnevast:
4.4.1. ametikoha palgavahemik tulenevalt teenistusgrupi (tööpere) positsioonist
palgaturul;
4.4.2. teenistuja individuaalsed omadused ja kvalifikatsioon (haridus, töökogemus,
sooritus, kompetentsid);
4.4.3. stabiilselt tulemuslik töö üle hindamisperioodide (sh teenistuja kogemuse ning
individuaalse ametialase pädevuse kasvu ja kompetentside arengut ajas);
4.4.4. organisatsiooni sisemine õiglus.
4.5. Erandjuhtudel võib teenistuja palk olla teatud perioodil teenistuskohale ettenähtud
palgavahemiku maksimummäärast kõrgem või miinimummäärast madalam, kui see
on tingitud asjaolust, et teenistuja on liitunud RTK-ga teenistussuhte ülevõtmise
tõttu.
4.6. Palgavahemike ja individuaalsete palkade ülevaatamine toimub reeglina IV kvartalis.
Palgavahemike kohandamine palgaturu tasemetega vastavaks ei tähenda kõigi
teenistujate automaatset põhipalkade kasvu. Individuaalsed põhipalkade
korrektuurid tehakse peale RTK palgaanalüüsi vahetute juhtide ettepanekul
peadirektori otsuse alusel, kui eelarvelised vahendid seda võimaldavad,
palgavahemikud on muutunud ja arvestatud on punktis 4.2. välja toodud kriteeriume.
4.7. Väljaspool palgaauditit tehakse palgakorrektsioone ainult juhul, kui teenistuja
tööülesanded, vastutus või töö intensiivsus on oluliselt muutunud, teenitusse
naasmisel peale pikemaajalist teenistussuhte peatumist (nt vanemapuhkus) või kui
teenistuja teenistusse võtmisel on tehtud kokkulepe palga korrigeerimiseks peale
katseaja lõppu.
4.8. Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Põhipalka makstakse üks kord kuus
hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt määratud
pangakontole.
4.9. Põhipuhkuse kestus ja kasutamise kord on sätestatud töökorralduse reeglitega.
Teised töötajale ettenähtud puhkused on sätestatud töölepingu seaduse 3. peatüki IV
jaos. Tööandja hüvitab töötajale puhkused töölepingu seaduses sätestatud korras.
Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu
maksmise tingimused ja kord“ alusel.
4.10. Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole järgmisel palgapäeval või
teenistuja soovi korral hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse
algust. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb
teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle
kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni
järgneva(te) kuu(de) palgast või töötasust.
4.11. Teenistujale väljastatakse e-posti teel teatis arvestatud palga, puhkusetasu ja neist
tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksu kohta.
5. MUUTUVPALK
5.1. Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta
tulemuspalgana või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.
5.2. Kalendriaasta jooksul teenistujale makstava muutuvpalga kogusumma ei tohi ületada
20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul määratud põhipalga kogusummast.
5.3. Tulemuspalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa RTK arengukavas,
tegevuskavas ja teenistuja isiklikus aastases tööplaanis kokku lepitud eesmärkide
saavutamise ning tegevuste kvaliteetse teostamise eest, mida makstakse
tulemusvestluse käigus läbiviidud hindamise alusel üks kord aastas.
5.4. Tulemuspalga määramise eeldusteks on:
5.4.1. RTK arengukavas ja tegevuskavas teenistuja struktuuriüksusele (osakond ja
talitus) seatud eesmärkide saavutamine ja teenistujaga tulemusvestlusel
kokkulepitud tegevuste kvaliteetne teostus hindamisperioodil;
5.4.2. vähemalt neljakuuline töötamine ja/või katseaja läbimine selle perioodi lõpuks,
mille eest tulemuspalk määratakse;
5.4.3. RTK-ga teenistussuhtes olemine hinnatava aasta 31. detsembri seisuga;
5.4.4. vahendite olemasolu RTK tööjõukulude eelarves.
5.5. Individuaalse tulemuspalga määramisel võetakse arvesse:
5.5.1. teenistuja efektiivsust (nt teostatud toimingute koguarv võrrelduna
osakonna/talituse keskmisega);
5.5.2. töö kvaliteeti (nt madal vigade arv, arendusülesannete teostamise kvaliteetsus);
5.5.3. kokkulepitud põhiväärtuste järgimist teenistuja poolt;
5.5.4. kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist (nt toimingute tähtaegsus);
5.5.5. teenuse saajate rahulolu pakutava teenusega (nt hinnang kliendi rahulolu-
uuringus);
5.5.6. aktiivsust tööprotsesside arendamisel jt arenduslike ülesannete täitmisel;
5.5.7. RTK-s töötatud aega perioodil, mille eest tulemuspalka makstakse;
5.5.8. erandjuhtudel teenistuja põhipalga taset võrreldes vastava tööpere
eesmärktasemega, kui teenistuja põhipalk on kõrgem palgaastmestiku
maksimummäärast.
5.6. Kalendriaasta jooksul võib maksta tulemuspalka kuni teenistuja kahe kuu põhipalga
ulatuses. Tulemuspalk diferentseeritakse lähtuvalt teenistuja tulemuslikkusest, mille
kriteeriumid on kirjeldatud RTK tulemusjuhtimisepõhimõtetes ja tulemusvestlusel
antud hinnangu alusel.
5.7. Peadirektorile võib tulemuspalka maksta iga-aastaselt Rahandusministeeriumi
kantsleriga peetava hindamisvestluse alusel vastavalt Rahandusministeeriumi
kantsleri sellekohasele otsusele.
5.8. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest on tasu suuremahuliste
lisaülesannete eest, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist või töölepingust
või on tingitud töömahu ajutisest suurenemisest olulisel määral. Ülesannete täitmine
lepitakse teenistujaga kokku ja kooskõlastatakse peadirektoriga enne tööde tegemist.
Lisatasu määratakse RTK peadirektori käskkirjaga osakonnajuhataja ettepaneku
alusel konkreetsete tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest.
6. ASENDUSTASU
6.1. Asendustasu on tasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.
6.2. Ajutiselt äraoleva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale
asendustasu proportsionaalselt asendamise mahuga juhul, kui asendamise kohustus ei
ole ette nähtud ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendiga teenistuja
töökoormuse olulise suurenemise. Oluliseks töökoormuse suurenemiseks loetakse
üldjuhul äraoleva teenistuja pikaajaline (üldjuhul vähemalt 2 kuud kestev)
asendamine. Lühema perioodi puhul võib asendustasu määrata juhul, kui teenistuja
puudumine tingib teiste teenistujate töökoormuse olulise suurenemise.
6.3. Täitmata ametikoha ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale asendustasu
proportsionaalselt asendamise mahuga. Ühe asendaja asendamise maht ei või üldjuhul
ületada 30% asendatava tööst.
6.4. Motiveeritud ettepaneku (sh ülesannete kirjeldus, maht ja kestus ning põhjendus
töökoormuse olulise suurenemise kohta) puuduva teenistuja ülesannete panemiseks
teisele teenistujale teeb osakonnajuhataja peadirektorile arvestades vahetu juhi
ettepanekut. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab peadirektor.
7. LISATASUD ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST
7.1. Ületundide tegemine või töötamine riigipühadel lepitakse teenistuja ja vahetu juhi
vahel kokku ja kooskõlastatakse peadirektoriga enne töö tegemist.
7.2. Vahetu juht peab ületunnitöö või pühade ajal töötamise kohta arvestust. Ületunnitöö
hüvitatakse, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka ja töötajale 1,5-kordset töötasu
või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses
ulatuses. Riigipühal töötamise eest makstakse ametnikule kahekordset põhipalka ja
töötajale kahekordset töötasu. Ületunnitöö või pühade ajal töötamise hüvitamiseks
rahas teeb vahetu juht vastava ettepaneku Riigitöötaja Iseteenindusportaali kaudu.
Lisa 1. Palgaklassid
Põhipalga vahemik (eurodes)
Ametikohale
Palga- Miinimum- Maksimum- määratud töötaja Teenistuskoha gruppide
klass määr määr allgrupp kirjeldus
Teenistujad, kes toetavad
protsesse ja täidavad rutiinseid ja
ühetaolisi ülesandeid ning
1 1200 2650 Spetsialistid
teenistujad, kes täidavad
keerukamaid, vähem reguleeritud
ülesandeid
Teenistujad, kes lahendavad ja
Tipp- nõustavad keerukate ülesannete
2 1900 4000
spetsialistid lahendamist, osalevad valdkonna
arendamises
Teenistujad, kes koordineerivad
talituse või üksuse tööd ning
3 2200 4000 Esmatasandi juhid
nõustavad oma spetsiifilises
töövaldkonnas
Teenistujad, kes koordineerivad
4 3000 5000 Keskastmejuhid
osakonna tööd
5 4000 6500 Tippjuhid Peadirektor, peadirektori asetäitja