dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhendi kinnitamine

Rahandusministeerium · 29. november 2022
Viit
211
Registreeritud
29. november 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Heli Koort (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎211 29.11.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice864 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 29.11.2022 nr 211 Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhendi kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 17 alusel: 1. Kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhendi (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 20. aprilli 2018. a käskkirja nr 1.1-4/90 „Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhend“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Kinnitatud ministri 29.11.2022 käskkirjaga nr 211 Riigi Tugiteenuste Keskuse palgajuhend Sisukord 1. PALGAJUHENDI REGULEERIMISALA JA EESMÄRK .................................................................... 1 2. MÕISTED ............................................................................................................................................... 1 3. ÜLDPÕHIMÕTTED .............................................................................................................................. 2 4. PÕHIPALGA MÄÄRAMINE, ÜLEVAATAMINE JA MAKSMINE ..................................................... 2 5. MUUTUVPALK ...................................................................................................................................... 3 6. ASENDUSTASU ..................................................................................................................................... 4 7. LISATASUD ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST ........................................................................ 5 1. PALGAJUHENDI REGULEERIMISALA JA EESMÄRK 1.1. Palgajuhend reguleerib Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) ametnike palga ja töötajate töötasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda. 1.2. Palgajuhendi eesmärgiks on motiveeriv ning palgaturu olukorrale vastav tasustamine, tagamaks kompetentsete ja motiveeritud teenistujatega RTK strateegiliste eesmärkide saavutamine. Palgajuhend peab tagama töö tasustamise selguse ja läbipaistvuse. 2. MÕISTED 2.1. Teenistuja - RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja. 2.1.1. Ametnik - isik, kes on RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik on ametisse nimetatud avaliku teenistuse seaduse alusel ja ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 2.1.2. Töötaja - RTK-ga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 2.2. Teenistuskoht - RTK teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 2.3. Teenistusgrupp (tööpere) - sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt tehtava töö keerukusele ja vastutuse ulatusele. Tööperede kirjeldused on leitavad Fontese „Tööperede kataloogist“ ja „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorist“. 2.4. Ametikohale ettenähtud töötaja allgrupp – teenistuskohale määratud tunnus (nooremspetsialist/assistent, keskastmespetsialist, tippspetsialist või juht), mille alusel moodustuvad palgaklassid. 2.5. Palk - teenistujale makstav põhipalk või töötasu, muutuvpalk, asendustasu ja muud seaduses sätestatud lisatasud (ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö lisatasud). 2.6. Ametikoha palgavahemik – reeglina -10% kuni +10% ametikohale määratud teenistusgrupi (tööpere) mediaanpalgast kogu Eesti palgaturu andmete põhjal. Erijuhtudel (nt palgauuringu valimi piiratus, mis ei võimalda teenistusgrupi mediaanpalka avaldada) arvutatakse ametikoha palgavahemik palgaturu üldmediaani alusel. 3. ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. RTK maksab ametnikele palka ja töötajatele töötasu sarnastest põhimõtetest lähtuvalt. 3.2. RTK eesmärk on tasustada: 3.2.1. konkurentsivõimeliselt tööjõuturul (väline õiglus) – eesmärgiks on RTK teenistujatele maksta keskmiselt mediaantasemel põhipalka, millist makstakse sarnast tööd tegevatele inimestele kogu Eesti palgaturu võrdluses. Võrdluse aluseks Fontese iga-aastaselt väljaantavad palgauuringud; 3.2.2. õiglaselt organisatsioonis (sisemine õiglus) – sarnase funktsiooni ja keerukuse astmega teenistuskohtadel ning sarnase tulemuslikkusega töösoorituse eest makstav palk on sarnane; 3.2.3. teenistuja individuaalset tulemuslikkust (töösooritust) arvestavalt. 3.3. RTK tasub tööjõukuludelt makse ja makseid vastavalt kehtivale korrale. Info nende tasumise ja kaasneva kaitse kohta on leitav Rahandumisnisteeriumi veebilehel. 3.4. Palgajuhend vaadatakse reeglina üle üks kord aastas IV kvartalis või vastavalt vajadusele, kui on toimunud olulised muudatused asutuse struktuuris, tööde sisus ja väärtustes või palgajuhendi kehtestamise aluseks olevates õigusaktides. 4. PÕHIPALGA MÄÄRAMINE, ÜLEVAATAMINE JA MAKSMINE 4.1. Põhipalk on teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 4.2. Asutuse teenistuskohad on paigutatud teenistusgruppidesse (tööperedesse) ja allgruppidesse lähtudes teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside eest ja otsuste mõju ulatusest. 4.3. Teenistujate palkade kokkuleppimisel, määramisel ja maksmisel lähtutakse teenistusgrupi (tööpere) positsioonist palgaturul, avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist. 4.4. Individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse järgnevast: 4.4.1. ametikoha palgavahemik tulenevalt teenistusgrupi (tööpere) positsioonist palgaturul; 4.4.2. teenistuja individuaalsed omadused ja kvalifikatsioon (haridus, töökogemus, sooritus, kompetentsid); 4.4.3. stabiilselt tulemuslik töö üle hindamisperioodide (sh teenistuja kogemuse ning individuaalse ametialase pädevuse kasvu ja kompetentside arengut ajas); 4.4.4. organisatsiooni sisemine õiglus. 4.5. Erandjuhtudel võib teenistuja palk olla teatud perioodil teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgem või miinimummäärast madalam, kui see on tingitud asjaolust, et teenistuja on liitunud RTK-ga teenistussuhte ülevõtmise tõttu. 4.6. Palgavahemike ja individuaalsete palkade ülevaatamine toimub reeglina IV kvartalis. Palgavahemike kohandamine palgaturu tasemetega vastavaks ei tähenda kõigi teenistujate automaatset põhipalkade kasvu. Individuaalsed põhipalkade korrektuurid tehakse peale RTK palgaanalüüsi vahetute juhtide ettepanekul peadirektori otsuse alusel, kui eelarvelised vahendid seda võimaldavad, palgavahemikud on muutunud ja arvestatud on punktis 4.2. välja toodud kriteeriume. 4.7. Väljaspool palgaauditit tehakse palgakorrektsioone ainult juhul, kui teenistuja tööülesanded, vastutus või töö intensiivsus on oluliselt muutunud, teenitusse naasmisel peale pikemaajalist teenistussuhte peatumist (nt vanemapuhkus) või kui teenistuja teenistusse võtmisel on tehtud kokkulepe palga korrigeerimiseks peale katseaja lõppu. 4.8. Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Põhipalka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt määratud pangakontole. 4.9. Põhipuhkuse kestus ja kasutamise kord on sätestatud töökorralduse reeglitega. Teised töötajale ettenähtud puhkused on sätestatud töölepingu seaduse 3. peatüki IV jaos. Tööandja hüvitab töötajale puhkused töölepingu seaduses sätestatud korras. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 4.10. Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole järgmisel palgapäeval või teenistuja soovi korral hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva(te) kuu(de) palgast või töötasust. 4.11. Teenistujale väljastatakse e-posti teel teatis arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. 5. MUUTUVPALK 5.1. Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. 5.2. Kalendriaasta jooksul teenistujale makstava muutuvpalga kogusumma ei tohi ületada 20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul määratud põhipalga kogusummast. 5.3. Tulemuspalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa RTK arengukavas, tegevuskavas ja teenistuja isiklikus aastases tööplaanis kokku lepitud eesmärkide saavutamise ning tegevuste kvaliteetse teostamise eest, mida makstakse tulemusvestluse käigus läbiviidud hindamise alusel üks kord aastas. 5.4. Tulemuspalga määramise eeldusteks on: 5.4.1. RTK arengukavas ja tegevuskavas teenistuja struktuuriüksusele (osakond ja talitus) seatud eesmärkide saavutamine ja teenistujaga tulemusvestlusel kokkulepitud tegevuste kvaliteetne teostus hindamisperioodil; 5.4.2. vähemalt neljakuuline töötamine ja/või katseaja läbimine selle perioodi lõpuks, mille eest tulemuspalk määratakse; 5.4.3. RTK-ga teenistussuhtes olemine hinnatava aasta 31. detsembri seisuga; 5.4.4. vahendite olemasolu RTK tööjõukulude eelarves. 5.5. Individuaalse tulemuspalga määramisel võetakse arvesse: 5.5.1. teenistuja efektiivsust (nt teostatud toimingute koguarv võrrelduna osakonna/talituse keskmisega); 5.5.2. töö kvaliteeti (nt madal vigade arv, arendusülesannete teostamise kvaliteetsus); 5.5.3. kokkulepitud põhiväärtuste järgimist teenistuja poolt; 5.5.4. kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist (nt toimingute tähtaegsus); 5.5.5. teenuse saajate rahulolu pakutava teenusega (nt hinnang kliendi rahulolu- uuringus); 5.5.6. aktiivsust tööprotsesside arendamisel jt arenduslike ülesannete täitmisel; 5.5.7. RTK-s töötatud aega perioodil, mille eest tulemuspalka makstakse; 5.5.8. erandjuhtudel teenistuja põhipalga taset võrreldes vastava tööpere eesmärktasemega, kui teenistuja põhipalk on kõrgem palgaastmestiku maksimummäärast. 5.6. Kalendriaasta jooksul võib maksta tulemuspalka kuni teenistuja kahe kuu põhipalga ulatuses. Tulemuspalk diferentseeritakse lähtuvalt teenistuja tulemuslikkusest, mille kriteeriumid on kirjeldatud RTK tulemusjuhtimisepõhimõtetes ja tulemusvestlusel antud hinnangu alusel. 5.7. Peadirektorile võib tulemuspalka maksta iga-aastaselt Rahandusministeeriumi kantsleriga peetava hindamisvestluse alusel vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri sellekohasele otsusele. 5.8. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest on tasu suuremahuliste lisaülesannete eest, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist või töölepingust või on tingitud töömahu ajutisest suurenemisest olulisel määral. Ülesannete täitmine lepitakse teenistujaga kokku ja kooskõlastatakse peadirektoriga enne tööde tegemist. Lisatasu määratakse RTK peadirektori käskkirjaga osakonnajuhataja ettepaneku alusel konkreetsete tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest. 6. ASENDUSTASU 6.1. Asendustasu on tasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest. 6.2. Ajutiselt äraoleva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale asendustasu proportsionaalselt asendamise mahuga juhul, kui asendamise kohustus ei ole ette nähtud ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendiga teenistuja töökoormuse olulise suurenemise. Oluliseks töökoormuse suurenemiseks loetakse üldjuhul äraoleva teenistuja pikaajaline (üldjuhul vähemalt 2 kuud kestev) asendamine. Lühema perioodi puhul võib asendustasu määrata juhul, kui teenistuja puudumine tingib teiste teenistujate töökoormuse olulise suurenemise. 6.3. Täitmata ametikoha ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale asendustasu proportsionaalselt asendamise mahuga. Ühe asendaja asendamise maht ei või üldjuhul ületada 30% asendatava tööst. 6.4. Motiveeritud ettepaneku (sh ülesannete kirjeldus, maht ja kestus ning põhjendus töökoormuse olulise suurenemise kohta) puuduva teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb osakonnajuhataja peadirektorile arvestades vahetu juhi ettepanekut. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab peadirektor. 7. LISATASUD ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST 7.1. Ületundide tegemine või töötamine riigipühadel lepitakse teenistuja ja vahetu juhi vahel kokku ja kooskõlastatakse peadirektoriga enne töö tegemist. 7.2. Vahetu juht peab ületunnitöö või pühade ajal töötamise kohta arvestust. Ületunnitöö hüvitatakse, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka ja töötajale 1,5-kordset töötasu või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Riigipühal töötamise eest makstakse ametnikule kahekordset põhipalka ja töötajale kahekordset töötasu. Ületunnitöö või pühade ajal töötamise hüvitamiseks rahas teeb vahetu juht vastava ettepaneku Riigitöötaja Iseteenindusportaali kaudu. Lisa 1. Palgaklassid Põhipalga vahemik (eurodes) Ametikohale Palga- Miinimum- Maksimum- määratud töötaja Teenistuskoha gruppide klass määr määr allgrupp kirjeldus Teenistujad, kes toetavad protsesse ja täidavad rutiinseid ja ühetaolisi ülesandeid ning 1 1200 2650 Spetsialistid teenistujad, kes täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid Teenistujad, kes lahendavad ja Tipp- nõustavad keerukate ülesannete 2 1900 4000 spetsialistid lahendamist, osalevad valdkonna arendamises Teenistujad, kes koordineerivad talituse või üksuse tööd ning 3 2200 4000 Esmatasandi juhid nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas Teenistujad, kes koordineerivad 4 3000 5000 Keskastmejuhid osakonna tööd 5 4000 6500 Tippjuhid Peadirektor, peadirektori asetäitja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel