dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Valeri Tškalovi ning Mihhail Rumjantsevi nimelistest tänavatest

Rahandusministeerium · 29. november 2022
Viit
14-5/7681-5
Registreeritud
29. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sillamäe Linnavalitsus, Sillamäe Linnavolikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-5 Kohanimekorraldusega seotud kirjavahetus (REHPO)
Toimik
14-5/2022
Vastutaja
Timo Torm (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎14-57681-5 29.11.2022 Väljaminev kiri.asice1646 KB

Sisu (failidest)

Timo Torm Teie [Saatja kuupäev] nr [Saatja Rahandusministeerium kirja number] Meie 23.11.2022 nr 1-15/22/104-2 [email protected] Teabe küsimine Austatud Timo Torm, Saadan kokkulepitult Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist-teadurite Valdur Ohmanni ja Tiit Noormetsa koostatud õiendi küsitud seitsme pühendusnime kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu-Andrus Tannberg teadusdirektor Nooruse 3 / 50411 Tartu / tel 738 7505 / faks 738 7514 / [email protected] / www.ra.ee / registrikood 70001946 ÕIEND 23. november 2022 Mihhail Rumjantsev (14. august 1957 Sillamäe – 14. veebruar 1983 Hodžadkoh, Afganistan) oli Nõukogude sõjaväelane. Nõukogude armeesse kutsuti ta 12. juulil 1974. Ta lõpetas Rjazanis Sõjaväe õhudessantkooli. Alates veebruarist 1982 teenis ta Afganistanis. Vanemleitnant, motolaskuripataljoni staabiülema asetäitja. Mihhail Rumjantsev osales võitluses Hodžadkohi kišlakis, kus hukkus 14. veebruaril 1983. Teda autasustati postuumselt Punalipu ordeniga. On maetud Sinimäele. Mihhail Rumjantsevi auks sai nime Rumjantsevi tänav Sillamäel. Aastani 1989 kandis tänav Andrei Ždanovi nime. Siis leiti, et see tuleks ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks. Rumjantsevi tänav nimetati ümber Sillamäe Linnavolikogu määrusega nr. 130 24. 09. 2009. a. Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest. Neist kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda, ehkki seal hukkus Eesti inimesi. (Allikad: Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13222005 ; Küllo Arjakas. Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest. Eesti Päevaleht, 11. 02. 2006. a.; Кюлло Арьякас. Уроженцы Эстонии, погибшие в Афганской войне . "Молодежь Эстонии", 17. 02. 2006; Евгений Капов. Ветераны и одноклассники почтили память Михаила Румянцева. Delfi, 14. 08. 2009. a.) Aleksei Juhhanov (14. märts 1913 Rjazani kubermangu Troitsa küla — 20. september 1944 Narva-Jõesuu). Nõukogude armee leitnant. Osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. 25. juulil 1944 ületas ta oma rühmaga Narva jõe Tõrvala juures ja sai jõe ületamise käigus haavata. Jõe ületamise järel sai teist korda haavata. Aleksei Juhhanov suri 20. septembril 1944 hospitalis haavadesse ja maeti Narva-Jõesuu kalmistule. 24. märtsil 1945 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Narvas on Juhhovi nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=13580 ) 1 Arsenti Bastrakov (13. märts 1919 Kirovi oblast, Mironovtsõ küla – 17. veebruar 1944 Narva) oli Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude kaardiväe vanem. 1944. aasta veebruaris osales 64. laskurdiviisi koosseisus Narva pealetungis. Ta hukkus väidetavalt 17. veebruaril 1944 Auvere raudteejaama pärast toimunud lahingus. 5. oktoobril 1944 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Arsenti Bastrakov maeti Vaivara vallas Sinimäe kalmistule. Narvas on Bastrakovi nimeline tänav. (Allikad: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=7000 ) Benito Agirre (Tegelikult: Inazio Agirregoikoa või Ignacio Agirregoicoa Benito) (1923, Eibar, Hispaania – 9. märts 1944, Peipsi järv Mustvee lähedal). baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal. 9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber. Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda samal päeval toimunud Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks. Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll märkas tänavanime Benito Agirre ühes Postimehe artiklis. Ta kirjutas sellest oma sõbrale, baski ajakirjanikule Luistxo Fernandezile.«Eestisse pole kunagi sattunud Benito Agirret. Mehe nimi, kes on maetud Mustveesse, on Inazio Agirregoikoa,» vastas Fernandez. Benito Agirre. Tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks. (Allikad: Püttsepp, Juhani "Eestit ühendab Hispaaniaga väike Benito Agirre tänav". Postimees, 22. november 1999 Postimees, 22. 11. 1999; Kaupo Deemant "Kohatu ülistuslaul" Postimees, 29.11.1999 (vastukaja Juhani Püttsepa artiklile 1999. aastast). 2 Igor Grafov (14. november 1923 Petrograd – 22. veebruar 1944) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203. õhutõrjepolgu kuulipilduja rühma komandör, kui 1944. aasta veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde, õnnestus allüksusel jõgi ületada ja rajada Vaasa küla juures Vaasa sillapea, mille vastase üksused likvideerisid 6. märtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda Kingissepas. 1. juulil 1944 nimetati ta postuumselt NSV Liidu kangelaseks. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk. Eemaldati 2022 a. Narvas on Grafovi nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1105 ) Mihhail Gorbatš (2. oktoober 1916 Tšenigovi oblast, Sergejevka külla, Ukraina – 11. veebruar 1944 Narva). Osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Langes lahingus Narva pärast 11. veebruaril 1944. a. Postuumselt NSV Liidu kangelane. Maetud Narva-Jõesuu kalmistule. Narvas on Gorbatši nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=6871 ) Valeri Tškalov (2. veebruar 1904 Nižni Novgorodi kubermang – 15. detsember 1938 Moskva). Nõukogude katselendur. Sooritas 1937. aastal esmakordselt Moskvast vahemaandumisteta lennu põhjapooluse kaudu USA-sse Washingtoni osariiki Vancouverisse. Hukkus hävituslennuki I- 180 katsetusel 15. detsembril 1938. Maetud Moskvasse Kremli müüri äärde. NSV Liidu kangelane (1936). Sillamäel on Tškalovi nimeline tänav. Venemaal oli 2017. aasta seisuga 1334 Valeri Tškalovi-nimelist tänavat. (Allikad: Urmas Vahe. Müstiline linn: Sillamäe kiivalt varjatud saladused. Õhtuleht, 20. 04. 2014. a. https://elu.ohtuleht.ee/576554/mustiline-linn-sillamae-kiivalt-varjatud-saladused ; Улицы России - https://yandex.ru/company/researches/2017/streets). NB! Eestis eksisteerinud analoogsed tänavanimetused, mis kaotatud mitukümmend aastat tagasi: Tallinna linna Tondi tänava nimi oli aastatel 1950–1990 Aleksandr Matrossovi tänav. Matrossovi tänav oli ka Tamsalus. Aleksandr Matrossov (1924-1943). NSV Liidu kangelane. Jevgeni Nikonov (18. detsember 1920 Vassiljevka, Stavropoli maakond, Samara kubermang – väidetavalt 19. august 1941 Harku, Harju maakond) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Punalipulise Balti laevastiku madrus, Nõukogude Liidu kangelane (1957). Soo tänav Tallinnas 3 Kalamaja asumis nimetati 1951. aastal ümber Jevgeni Nikonovi tänavaks. Nikonovi tänav kaotati 1991. aastal. 1992. aastal viidi mälestusmärgi juures maetud kangelase säilmed sõjaväelennukiga Venemaale Nižni Novgorodi ning maeti pärast omanimelise õppelaevaga Togliattisse transportimist 2. märtsil 1992 kodukohta Vassiljevkasse. Joosep Laar (6. juuni 1905, Allmäe küla, Aleksandrovski maakond, Stavropoli kubermang, Venemaa – 7. august 1943 Leninski küla, Krasnodari krai, Vene NFSV, NSV Liit) oli eestlasest Nõukogude armee sõdur, kes pälvis postuumselt Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. 27. juunist 1950 kuni 18. oktoobrini 1991 kandis Joosep Laari tänava nime ka Villardi tänav Tallinnas. KOKKUVÕTTEKS Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. 1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas – 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimedena linnades, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt. Tiit Noormets Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur Valdur Ohmann Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur 4 Kohanimenõukogu koosolek PROTOKOLL nr 121 13.10.2022 nr 14-4/9-1 Tallinn Algus kell: 14:00 lõpp kell: 15:30 Juhatas: Mart Uusjärv Protokollis: Timo Torm Võtsid osa: Martin Kulp, Mall Leht, Peeter Päll, Pikne Kama, Ilmar Tomusk, Evar Saar, Raivo Aunap, Liisi Lumiste, Olev Veskimäe, Marja Kallasmaa, Taavi Pae Puudusid: Uudo Timm Kutsutud: Olivia Taluste PÄEVAKORD: 1. Kohanimeseadusest 2. Sobimatutest pühendusnimedest 3. Arvamuse andmine Narva tänavanimede osas 4. Pihuste küla ennistamisest 5. ADS-i määrusest 6. Muud teemad 1) Kohanimeseadusest Martin Kulp tutvustab kohanimenõukogule kohanimeseaduse võimalikke muudatusi. Ta selgitab, et muudatuste jõustumise korral tekiks riigihalduse ministrile õigus muuta kohanimeseadusega vastuolus olevaid pühendusnimesid, kui kohalik omavalitsus seda teinud ei ole. Pikne Kama uurib, kuidas saab kohanimi olla Eesti aja- ja kultuuriloole mittevastav. Ta selgitab, et kui kohanimi on juba kunagi määratud, siis on see osa aja- ja kultuuriloost. Peeter Päll toob välja, et parem sõnastus oleks „Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu.“ Kohanimenõukogu liikmed nõustuvad Peeter Pälli arvamusega. OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks. 2) Sobimatutest pühendusnimedest Timo Torm selgitab, et seoses kohanimeseaduse muudatustega tekkis vajadus hinnata kohanimeseaduse muutmise võimalikke mõjusid, mistõttu tuli läbi vaadata Eestis kehtivate pühendusnimede nimekiri ning selgitada välja, millised pühendusnimed võivad kohanimeseadusega vastuolus olla. Ta lisab, et nende nimede osas, mis võivad kohanimeseadusega vastuolus olla, on plaan tellida ajaloolaste eksperthinnang. Timo Torm toob välja, et avalikele andmetele tuginedes on lisaks Ancis Daumani nimelisele tänavale ning Albert-August Tiimanni nimelisele tänavale kohanimeseadusega vastuolus järgmised kohanimed: 1. Aleksei Juhhanovi tänav 2. Arsenti Bastrakovi tänav 3. Benito Agirre tänav 4. Igor Grafovi tänav 5. Mihhail Gorbatši tänav 6. 26. juuli tänav 7. Valeri Tškalovi tänav Timo Torm uurib, kas kohanimenõukogu liikmete arvates on veel kohanimesid, mis võivad kohanimeseadusega vastuolus olla. Peeter Päll toob välja, et ka Sillamäel asuv Mihhail Rumjantsevi nimeline pühendusnimi võib kohanimeseadusega vastuolus olla. Ta lisab, et selle nime osas võiks ka ajaloolaste eksperthinnangu küsida. OTSUSTATI: Küsida ajaloolastelt täiendavat infot Mihhail Rumjantsevi, Aleksei Juhhanovi, Arsenti Bastrakovi, Benito Agirre, Igor Grafovi, Mihhail Gorbatši ning Valeri Tškalovi osas. 3) Arvamuse andmine Narva tänavanimede osas Timo Torm selgitab, et Narva linnavalitsus on algatanud Narva linnas asuvate tänavate ning platside nimede muutmise protsessi. Ta toob välja, et Narva nimekomisjon arutas tänavanimedega seonduvat 23.09.2022 toimunud nimekomisjoni koosolekul ning tänavate ümbernimetamise ettepanekud on järgmised: Aleksei Juhhanovi tänav – Väike-Rakvere tänav Arsenti Bastrakovi tänav – Masina tänav Igor Grafovi tänav – Madise tänav Mihhail Gorbatši tänav – Seedri tänav 26. juuli tänav – Juuli tänav Timo Torm lisab, et kuna eelpool mainitud nimed on kohanimeseadusega vastuolus, siis nende nimede muutmiseks Narva linnavalitsusel riigihalduse ministri nõusolekut vaja ei ole. Lisaks eelpool mainitud nimedele plaanib Narva linnavalitsus muuta veel osade tänavate nimesid, mis on nõukogude aegsed- ja meelsed, kuid ei ole kohanimeseadusega otseses vastuolus. Nende nimede muutmise osas tuleb kohanimenõukogul anda riigihalduse ministrile arvamus: Partisani tänav – Reeküla tänav Proletariaadi tänav – Staadioni tänav 1. mai tänav – Jaama tänav Vassili Gerassimovi tänav - Johann Ludwig von Knoop’i tänav Võidu park – Joala park Mart Uusjärv palub kohanimenõukogu liikmete arvamusi Narva nimekomisjoni ettepanekute osas. Kohanimenõukogu liikmed leiavad, et Narva nimekomisjoni ettepanekud uute tänavanimede osas on sobivad. OTSUSTATI: 1. Võtta info teadmiseks. 2. Narva nimekomisjoni ettepanekud uute tänavanimede osas on sobivad. 4) Pihuste küla ennistamisest Timo Torm selgitab, et Räpina Vallavolikogu 20.06.2018 otsuse nr 1-3/32 „Asustusjaotuse muutmise algatamine“ alusel algatati endise Pihuste küla piiresse jäävate elanike taotlusel Meeksi ja Jõepera küla asustusjaotuse muutmine ajaloolise Pihuste küla ennistamise eesmärgil. Räpina Vallavalitsus küsis 27.08.2018 Võru Instituudi seisukohta Pihuste küla ennistamise kohta. Võru Instituut vastuskirjaga 27.08.2018 kiidab heaks küla ennistamise ja soovitab võtta külanimena kasutusele Pihosi, mis on vana ja tänapäeval laialt tuntud kohalik hääldus. Veel märgitakse kirjas, et kohalik nimekuju on iseendast ka Pihostõ. Timo Torm lisab, et Räpina Vallavalitsus palub kohanimenõukogu arvamust ajaloolise küla ennistamisel Pihuste küla nime kasutusele võtu kohta. Ta palub kohanimenõukogu liikmete arvamust Pihuste küla nime kasutusele võtu kohta. Evar Saar toob välja, et tema soovitab ennistatava küla nimeks valida kahe kõnekeeles levinud variandi vahel - kas Pihosi või Pihoste. Need on rahvalikus kastutuses mõlemad tuntud, si-lõpuline variant esineb ka mitmetes teistes Kagu-Eesti külanimedes rööpselt ste- (stõ-) lõpulise variandi kõrval. Selles kohas oli si-lõpp tema enda 1997. a tehtud välitöö järgi rohkem kasutusel kui ste-lõpp. Evar Saar lisab, et nimekuju Pihosi on tänapäevaks mõnevõrra rohkem kinnistunud kirjalikus kasutuses (Eesti põhikaart, Eesti kohanimeraamat). Mehikoormas elav ja kohalikku keelt peensusteni tundev isik on kinnitanud, et tänapäeval kasutatakse külanime nii Pihosi kui Pihoste. Evar Saar on seisukohal, et vältida tuleks -u kasutamist nimes Pihuste, mis ei ole Põhja- Räpina kohalikule keelekujule vähimalgi määral omane. Kohanimenõukogu liikmed nõustuvad Evar Saare arvamusega. OTSUSTATI: Kohanimenõukogu soovitab küla ennistamisel kasutada nimekuju Pihosi või Pihoste. 5) ADS-i määrusest Mall Leht selgitab, et valminud on eelnõu ADS-i määruse muutmiseks. Ta lisab, et määruse eelnõu täpsustab, millised maaüksuste nimed on ebasobivad, sh sätestab, et ebasobivaid nimesid ei tekiks juurde. Erandina antakse võimalus säilitada enne määruse jõustumist antud ebasobivad nimed, mis ei ole regulatsiooniga kooskõlas, eesmärgiga säilitada ajaloolised nimed, millega on maaomanikud juba harjunud. Mall Leht toob välja, et määrus koosneb neljast punktist. Punktiga 1 tunnistatakse § 13 lõike 4 punktid 1 ja 5 kehtetuks. Nende punktide sisu sätestatakse § 13 uue lõike 4 1 punktides 1 ja 2. Punktiga 2 lisatakse § 13 uued lõiked 41 ja 42 maaüksuste ja hoonete nimede kohta koos erandiga. Seni kehtis § 13 lõike 4 punktidega 1 ja 5 reguleeritu kogu koha-aadressi kohta, kuid uus lõige 41 piirab nimetatud sõnade kasutamise ainult maaüksuste ja hoonete nimedes. See tähendab, et piirang ei kehti liikluspinna nimedele ega nende järgi määratud koha- aadressidele. Ruumiandmete seaduse § 40 lõike 3 kohaselt on koha-aadress territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis- numbriline kirje. Uues lõikes 41 on kaks punkti, mille kohaselt ei kasutata maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, järgmist: 1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, nagu „number“, „krunt“, „maatükk“, „maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“; 2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Nimetuum on kohanimi ilma liigisõnata ja hargtäiendita. Liigisõna on kohanime osa, mis näitab nimetatava koha liiki (tänav, tee, saar, jõgi, linn jne); on mõnel juhul nimetuumaga kokkukirjutatav (nt Munamägi). Hargtäiend on kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse. Tüüpilisi hargtäiendeid on nt Vana- (vrd Vana- ja Uue-Võidu), Suur(e)- (Suur- ja Väike-Karja). Seega kui varasema lõike 4 punkti 1 kohaselt ei tohtinud koha-aadressis sisalduda näiteks „Maja tänav“, on see maaüksuse nimes eelnõu määrusena jõustumise järel lõike 41 punkti 1 ja lõike 42 koosmõjust tulenevalt lubatud. Jätkuvalt on keelatud näiteks maaüksuse nimi „Raja maja“, kuna „maja“ liigisõnana ei loo seesuguses nimes lisaeristust. Nimelt on väga paljudel maaüksustel majad ja selle ametlikus maaüksuse nimes välja toomine ei ole vajalik. Sätetes loetletud sõnade kasutamine maaüksuse ja hoone nimes on eelnõu kohaselt keelatud ka käändes (näiteks Krundi, Aleviku, Tänava). See täpsustus on vajalik, et ei tekiks mitmetimõistetavust. Nimelt on senise praktika kohaselt tekkinud arusaamatusi, kas sõnad on keelatud ainult nimetavas või ka omastavas käändes. Uue §-ga 23 sätestatakse erand, et enne 10.11.2022 määratud § 13 lõike 41 punktis 2 sätestatud põhimõttega vastuolus olevat nime ei pea muutma. Erand on vajalik selleks, et kaitsta ajalooliselt väärtuslikke kohanimesid, arvestades kohanimeseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtet. Seega ei pea inimesed muutma oma elukoha ajaloolist aadressi. Erand ei puuduta § 13 lõike 41 punktis 1 sätestatuga vastuolus olevaid nimesid, sest eristusvõimeta ja juurde mõeldavate sõnade lubamine ametlikes koha-aadressides on eksitav ega aita tagada objektide leitavust ning need nimed tuleb muuta. Mart Uusjärv uurib, kui paljusid katastriüksuseid mõjutab see, et eristusvõimetud nimed tuleb ikkagi ka uue regulatsiooni alusel ära muuta. Mall Leht selgitab, et hetkel konkreetset numbrit teada ei ole. Ta arvab, et neid võib olla järgi jäänud suurusjärgus alla 50, sest nende muutmisega ei ole olnud ka seni sisulisi probleeme. Erandiga alles jäävate nimede osas on eelnõu seletuskirjas välja toodud järgmine: lähiaadresse, mis sisaldavad nimetuumana lubamatuid sõnu on kokku 566. Neist 212 on hoonestatud maaüksused. Neist omakorda umbes 80 juhul on nimi kasutuses enne 1940. aastat. Umbes 60 üksuse lähiaadressi muutmise vajadus tuleneb mõnest teisest õigusaktist või aadressiandmete süsteemi määruse mõnest teisest sättest ja need tuleb muuta sõltumata eelnõuga kavandatud muudatustest. Evar Saar uurib, kas näiteks „Puiestee“ või „Allee“ talunimena käändes sobiks uue kohanime määramisel. Mall Leht vastab, et uute kohanimede määramisel erand ei kehti, sest sellised nimed tekitavad nimepäringutes palju segadust. Mart Uusjärv uurib kohanimenõukogu liikmete arvamust määruse eelnõu osas. Peeter Päll toob välja, et kompromissina, et ajaloolised nimed säilivad, on ta määruse sõnastusega nõus. Evar Saar ja Marja Kallasmaa toovad välja, et nemad jäävad eriarvamusele. Marja Kallasmaa toob välja, et sõnu „maja“, „talu“ ja „kodu“ võiks endiselt saada maaüksuse nimes kasutada. Evar Saar nõustub Marja Kallasmaaga ning selgitab, et kui näiteks Kaasiku maaüksus jaotakse kaheks erinevaks maaüksuseks ning sellele maaüksusele, millel paikneb hoone, määratakse nimeks „Kaasikutalu“ või „Kaasikumaja“, siis see on igati loogiline nimemääramise põhimõte. Mall Leht selgitab, et sõnu „maja“, „talu“ ning „kodu“ on lubatud, kui need on liitsõna osad. Evar Saar toob välja, et tulevikus võiksid olla ka näiteks „Puiestee“, „Allee“, „Tee“ ja „Tänava“ maaüksuse nimes lubatud. OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks. 6) Muud teemad Timo Torm teatab, et sel aastal on plaanis kohanimepäev korraldada detsembri alguses Haapsalus. Timo Torm teatab, et ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise kohtumine toimub 15.-17. märts 2023. aastal Varssavis. OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv Koosoleku juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Timo Torm Protokollija Sillamäe Linnavalitsus Teie 06.10.2022 nr 7-4/1-2 [email protected] Meie 29.11.2022 nr 14-5/7681-5 Valeri Tškalovi ning Mihhail Rumjantsevi nimelistest tänavatest Austatud härra Kalberg ja härra Abramovitš Suur tänu informatsiooni eest, mis puudutab Valeri Tškalovi nimelise tänavanime muutmist. Hea meel on näha, et kohanime muutmise eelnõu on Sillamäe linnavalitsuse kodulehel avaldatud. Loodan, et volikogul jätkub südikust eelnõu menetlemine lõpuni viia ning sobimatu kohanimi saab peagi asendatud kohanimeseaduse nõuetele vastava kohanimega. 13. oktoobril 2022. aastal toimus kohanimenõukogu koosolek, kus arutati ka pühendusnimedega seonduvat. Koosolekul otsustati pöörduda ajalooekspertide poole, et saada täiendavat informatsiooni Eestis määratud pühendusnimede osas. Muu hulgas otsustati küsida infot ka Mihhail Rumjantsevi osas, kelle auks on Sillamäe linnas tänav nimetatud. Kohanimenõukogul tekkis kahtlus, et Mihhail Rumjantsevi nimeline tänav võib olla kohanimeseadusega (KNS § 13 lõige 6 punkt 3) vastuolus. Rahvusarhiivi spetsialistid tõid oma eksperdiarvamuses välja, et Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest, kuid kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Eksperdid toovad välja, et Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda ehkki seal hukkus Eesti inimesi. 1989. aastal otsustati Sillamäe linnas Andrei Ždanovi tänav ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks ja sellega, et Ždanovi nimeline tänav on kohanimena Eestile täielikult sobimatu, saab ainult nõustuda. Samas jääb ülaltoodud põhjustel arusaamatuks ka tänava ümber nimetamine Rumjantsevi tänavaks ning 2009. aastal Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Olgugi, et Mihhail Rumjantsev ei sõdinud Eesti Vabariigi vastu, leiame ajalooekspertide arvamusele tuginedes, et Mihhail Rumjantsevi tänavanimi ei ole sobiv ning kohanimi on sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, et pühendusnimi määratakse isiku mälestuseks või austuseks, arvestades asjaomase isiku teeneid kohaliku elu edendamisel, tema seotust selle Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaga, samuti Eesti maa, rahva ja riigiga. Erinevatest allikatest ei selgu, millised olid Mihhail Rumjantsevi teened kohaliku elu edendamisel, et tema mälestust otsustati pühendusnimena säilitada. Eelpool toodust palume võtta päevakorda ka Mihhail Rumjantsevi nimelise tänavanime muutmine ning selle asendamine kohanimeseaduse nõuetele vastava kohanimega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa 1: Rahvusarhiivi õiend Lisa 2: Kohanimenõukogu protokoll nr 121 Lisaadressaadid: Sillamäe Linnavolikogu Timo Torm 6113037 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel