dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Benito Agirre tänavanimest

Rahandusministeerium · 29. november 2022
Viit
14-5/7899-3
Registreeritud
29. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mustvee Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-5 Kohanimekorraldusega seotud kirjavahetus (REHPO)
Toimik
14-5/2022
Vastutaja
Timo Torm (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎14-57899-3 29.11.2022 Väljaminev kiri.asice995 KB

Sisu (failidest)

Timo Torm Teie [Saatja kuupäev] nr [Saatja Rahandusministeerium kirja number] Meie 23.11.2022 nr 1-15/22/104-2 [email protected] Teabe küsimine Austatud Timo Torm, Saadan kokkulepitult Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist-teadurite Valdur Ohmanni ja Tiit Noormetsa koostatud õiendi küsitud seitsme pühendusnime kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu-Andrus Tannberg teadusdirektor Nooruse 3 / 50411 Tartu / tel 738 7505 / faks 738 7514 / [email protected] / www.ra.ee / registrikood 70001946 ÕIEND 23. november 2022 Mihhail Rumjantsev (14. august 1957 Sillamäe – 14. veebruar 1983 Hodžadkoh, Afganistan) oli Nõukogude sõjaväelane. Nõukogude armeesse kutsuti ta 12. juulil 1974. Ta lõpetas Rjazanis Sõjaväe õhudessantkooli. Alates veebruarist 1982 teenis ta Afganistanis. Vanemleitnant, motolaskuripataljoni staabiülema asetäitja. Mihhail Rumjantsev osales võitluses Hodžadkohi kišlakis, kus hukkus 14. veebruaril 1983. Teda autasustati postuumselt Punalipu ordeniga. On maetud Sinimäele. Mihhail Rumjantsevi auks sai nime Rumjantsevi tänav Sillamäel. Aastani 1989 kandis tänav Andrei Ždanovi nime. Siis leiti, et see tuleks ümber nimetada Rumjantsevi tänavaks. Rumjantsevi tänav nimetati ümber Sillamäe Linnavolikogu määrusega nr. 130 24. 09. 2009. a. Mihhail Rumjantsevi tänavaks. Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest. Neist kellegi auks ei ole nimelist tänavat, välja arvatud Mihhail Rumjantsev. Nõukogude Liidu sõda Afganistanis polnud Eesti Vabariigi sõda, ehkki seal hukkus Eesti inimesi. (Allikad: Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13222005 ; Küllo Arjakas. Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest. Eesti Päevaleht, 11. 02. 2006. a.; Кюлло Арьякас. Уроженцы Эстонии, погибшие в Афганской войне . "Молодежь Эстонии", 17. 02. 2006; Евгений Капов. Ветераны и одноклассники почтили память Михаила Румянцева. Delfi, 14. 08. 2009. a.) Aleksei Juhhanov (14. märts 1913 Rjazani kubermangu Troitsa küla — 20. september 1944 Narva-Jõesuu). Nõukogude armee leitnant. Osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. 25. juulil 1944 ületas ta oma rühmaga Narva jõe Tõrvala juures ja sai jõe ületamise käigus haavata. Jõe ületamise järel sai teist korda haavata. Aleksei Juhhanov suri 20. septembril 1944 hospitalis haavadesse ja maeti Narva-Jõesuu kalmistule. 24. märtsil 1945 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Narvas on Juhhovi nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=13580 ) 1 Arsenti Bastrakov (13. märts 1919 Kirovi oblast, Mironovtsõ küla – 17. veebruar 1944 Narva) oli Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude kaardiväe vanem. 1944. aasta veebruaris osales 64. laskurdiviisi koosseisus Narva pealetungis. Ta hukkus väidetavalt 17. veebruaril 1944 Auvere raudteejaama pärast toimunud lahingus. 5. oktoobril 1944 anti talle postuumselt NSV Liidu kangelase aunimetus. Arsenti Bastrakov maeti Vaivara vallas Sinimäe kalmistule. Narvas on Bastrakovi nimeline tänav. (Allikad: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=7000 ) Benito Agirre (Tegelikult: Inazio Agirregoikoa või Ignacio Agirregoicoa Benito) (1923, Eibar, Hispaania – 9. märts 1944, Peipsi järv Mustvee lähedal). baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal. 9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber. Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda samal päeval toimunud Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks. Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll märkas tänavanime Benito Agirre ühes Postimehe artiklis. Ta kirjutas sellest oma sõbrale, baski ajakirjanikule Luistxo Fernandezile.«Eestisse pole kunagi sattunud Benito Agirret. Mehe nimi, kes on maetud Mustveesse, on Inazio Agirregoikoa,» vastas Fernandez. Benito Agirre. Tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks. (Allikad: Püttsepp, Juhani "Eestit ühendab Hispaaniaga väike Benito Agirre tänav". Postimees, 22. november 1999 Postimees, 22. 11. 1999; Kaupo Deemant "Kohatu ülistuslaul" Postimees, 29.11.1999 (vastukaja Juhani Püttsepa artiklile 1999. aastast). 2 Igor Grafov (14. november 1923 Petrograd – 22. veebruar 1944) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203. õhutõrjepolgu kuulipilduja rühma komandör, kui 1944. aasta veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde, õnnestus allüksusel jõgi ületada ja rajada Vaasa küla juures Vaasa sillapea, mille vastase üksused likvideerisid 6. märtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda Kingissepas. 1. juulil 1944 nimetati ta postuumselt NSV Liidu kangelaseks. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk. Eemaldati 2022 a. Narvas on Grafovi nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1105 ) Mihhail Gorbatš (2. oktoober 1916 Tšenigovi oblast, Sergejevka külla, Ukraina – 11. veebruar 1944 Narva). Osales Eesti territooriumi vallutamisel 1944. Langes lahingus Narva pärast 11. veebruaril 1944. a. Postuumselt NSV Liidu kangelane. Maetud Narva-Jõesuu kalmistule. Narvas on Gorbatši nimeline tänav. (Allikas: https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=6871 ) Valeri Tškalov (2. veebruar 1904 Nižni Novgorodi kubermang – 15. detsember 1938 Moskva). Nõukogude katselendur. Sooritas 1937. aastal esmakordselt Moskvast vahemaandumisteta lennu põhjapooluse kaudu USA-sse Washingtoni osariiki Vancouverisse. Hukkus hävituslennuki I- 180 katsetusel 15. detsembril 1938. Maetud Moskvasse Kremli müüri äärde. NSV Liidu kangelane (1936). Sillamäel on Tškalovi nimeline tänav. Venemaal oli 2017. aasta seisuga 1334 Valeri Tškalovi-nimelist tänavat. (Allikad: Urmas Vahe. Müstiline linn: Sillamäe kiivalt varjatud saladused. Õhtuleht, 20. 04. 2014. a. https://elu.ohtuleht.ee/576554/mustiline-linn-sillamae-kiivalt-varjatud-saladused ; Улицы России - https://yandex.ru/company/researches/2017/streets). NB! Eestis eksisteerinud analoogsed tänavanimetused, mis kaotatud mitukümmend aastat tagasi: Tallinna linna Tondi tänava nimi oli aastatel 1950–1990 Aleksandr Matrossovi tänav. Matrossovi tänav oli ka Tamsalus. Aleksandr Matrossov (1924-1943). NSV Liidu kangelane. Jevgeni Nikonov (18. detsember 1920 Vassiljevka, Stavropoli maakond, Samara kubermang – väidetavalt 19. august 1941 Harku, Harju maakond) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Punalipulise Balti laevastiku madrus, Nõukogude Liidu kangelane (1957). Soo tänav Tallinnas 3 Kalamaja asumis nimetati 1951. aastal ümber Jevgeni Nikonovi tänavaks. Nikonovi tänav kaotati 1991. aastal. 1992. aastal viidi mälestusmärgi juures maetud kangelase säilmed sõjaväelennukiga Venemaale Nižni Novgorodi ning maeti pärast omanimelise õppelaevaga Togliattisse transportimist 2. märtsil 1992 kodukohta Vassiljevkasse. Joosep Laar (6. juuni 1905, Allmäe küla, Aleksandrovski maakond, Stavropoli kubermang, Venemaa – 7. august 1943 Leninski küla, Krasnodari krai, Vene NFSV, NSV Liit) oli eestlasest Nõukogude armee sõdur, kes pälvis postuumselt Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. 27. juunist 1950 kuni 18. oktoobrini 1991 kandis Joosep Laari tänava nime ka Villardi tänav Tallinnas. KOKKUVÕTTEKS Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. 1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas – 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimedena linnades, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt. Tiit Noormets Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur Valdur Ohmann Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur 4 Mustvee Vallavalitsus Teie 13.10.2022 nr 5-5/22/2519-2 [email protected] Meie 29.11.2022 nr 14-5/7899-3 Benito Agirre tänavanimest Austatud härra Kullam Täname teid arvamuse eest, mis puudutab Benito Agirre nimelist tänavat. Ühtlasi soovime teid tänada, et olete teema suunanud arutamiseks Mustvee Vallavolikogu komisjonidele. Vabariigi Valitsuse 22.06.2004. a. määruse nr 227 “Pühendusnimede määramise kord” kohaselt ei ole tõepoolest tegemist klassikalises mõttes pühendusnimega, sest Benito Agirre nimelist isikut ei ole eksisteerinud. Samas ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et isik, kelle järgi Benito Agirre tänav nimetatud on, eksisteeris ning osales II maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel. Asjaolu, et puuduvad faktid selle kohta, et isik osales Tallinna pommitamises, ei ole antud juhul oluline. Oluline on fakt, et isik osales II maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel, mistõttu on kohanimi vastuolus kohanimeseadusega. See tähendab, et kohanimi on sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga (kohanimeseaduse § 13 lõige 6 punkt 3). Kohanimeseaduse § 13 lõige 6 punkt 3 toob välja, et kohanime määramisel tuleb välistada kohanime sobimatus aja- ja kultuurilooga ja § 7 lõige 1 punkt 1 märgib, et ametlikku kohanime peab muutma, kui kohanmi on vastuolus kohanimeseaduse 3. peatüki nõuetega. Kohanimeseaduse 3. peatüki alla kuulub ka seaduse § 13 lõige 6 punkt 3, mistõttu palume võtta päevakorda Benito Agirre nimelise tänava muutmine. Oleme samal seisukohal Rahvusarhiivi spetsialistidega (lisa), et 1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Edasises sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle käigus langenud punaarmeelaste mälestuse jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal Benito Agirre nimelises tänavanimes, ei ole kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa: Rahvusarhiivi õiend Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Timo Torm 6113037 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel