dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 30. november 2022
Viit
1.1-11/9472-1
Registreeritud
30. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
7. detsember 2022

Failid

  • 📎esituskiri_ST_LOOM.asice313 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 202x nr x Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 ning Euroopa Par lamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ) , artikli 34 lõike 2 alusel . § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse järgmiste tootmiskohustusega seotud otsetoetuste saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord: 1) piimalehma kasvatamise otsetoetus; 2) ammlehma kasvatamise otsetoetus; 3) ute ja kitse kasvatamise otsetoetus. § 2. Nõuded toetuse taotlejale (1) Piimalehma, ammlehma või ute ja kitse kasvatamise otsetoetust (edaspidi koos toetus ) antakse isikule või isikute ühendusele, kes vastab maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,, Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja n oore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja ). (2) Piimalehma kasvatamise otsetoetust antakse taotlejale, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt peab taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini vähemalt ühte piimalehma. (3) Ammlehma kasvatamise otsetoe tust antakse taotlejale, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt peab taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini kokku vähemalt viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat. (4) Ute ja kitse kasvatamise otsetoetust antakse taotlejale , kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt peab taotluse esitamise kalendriaasta 2 . märtsist kuni 9. septembrini kokku vähemalt kümmet utte või emakitse. ( 5 ) Taotleja võib pidada taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini lõigetes 2–4 sätestatud arvust vähem asjaomaseid põllumajandusloomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EL) nr 1306/2013, (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) põllumajandusloom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei - ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) põllumajandusloom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. § 3. Nõuded loomade kohta (1) Toetuse andmisel võetakse arvesse selline piimalehm, ammlehm ning utt ja emakits, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse 2. märtsi seisuga . (2) Piimalehma kasvatamise otsetoetuse andmisel võetakse arvesse piimalehm, kellel on eesti holsteini (EHF), eesti punase (EPK), eesti maatõu (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või džörsi (JER) tõu tunnused ja kes on piimalehm taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga. (3) Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõugu veise ristamisel ja kes kuulub lihatootmiseks peetavate veistega samasse karja. (4) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse andmisel võetakse arvesse ammlehm ja lehmmullikas, kes on herefordi (Hf), limusiini (Li), aberdiin-anguse (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveise (Hc), piemonti (Pi), akviteeni hele (Ba), simmentali (Si), belgia sinise (Bb), dexteri (De), gallovei (Ga), aubraki (Au), sorthorn i (Sh), salersi (Sa), tirooli halli (Gr) või vagiu (Wa) tõu tunnustega või kes on saadud lihatõugu veise ristamisel ning kes on ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullikas taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga . (5) Ute ja kitse kasvatamise o tsetoetuse andmisel võetakse arvesse utt või emakits, kes on taotluse esitamise kalendriaasta 2 . märtsi seisuga vähemalt ühe aasta vanune. § 4. Nõuded karja suuruse kohta (1) Piimalehma kasvatamise otsetoetust antakse kuni 270 piimalehma kohta, kes vastavad § 3 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele . (2) Ammlehma kasvatamise otsetoetust antakse kokku kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta, kes vastavad § 3 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele. (3) Kui ammlehma kasvatamise otsetoetust antakse jõudluskontrolli all oleva ammlehma või jõudluskontrolli all oleva vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta, kes vastab § 3 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele ning on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75 protsendilise veresusega , ei kohaldata lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Ute ja kitse kasvatamise otsetoetust antakse kuni 450 ute või emakitse kohta, kes vastavad § 3 lõigetes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. § 5. Karja suuruse arvutamine (1) Toetust antakse taotleja karjas § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetavate nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ( PRIA ) aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku igal päeval ning ümardab saadud tulemuse täisarvuni. (2) Lõikes 1 nimetatud põllumajandusloomade arvu aritmeetiline keskmine arvutatakse eraldi kõigi järgmiste rühmade kohta: 1) piimalehm; 2) ammlehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullik as; 3) jõudluskontrolli all olev ammlehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullik as, kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega ; 4) utt ja emakits. § 6. Tingimuslikkuse nõuded (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku maja pidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid” sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta . § 7. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” sätestatut. § 8. Toetuse taotlemine (1) Taotleja esitab ajavahemikul 2. märtsist kuni 15. aprillini PRIA-le elektrooniliselt PRIA e - teenuse keskkonna kaudu toetuse taotluse, mis sisaldab: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andme i d; 2) taotleja registri- või isikukood i. (2) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punkti b kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1 . novembriks. (3) Taotleja, kes ei taotle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhist otsetoetust ega maaelu arengu toetust, esitab taotluse esitamise kalendriaasta 15. juuniks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e - teenuse keskkonna kaudu lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx ,, Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja n oore põlluma jandustootja toetus“ § 12 lõike 1 p unktides 1–7, 13 ja 15 ning §-s 13 nimetatud a ndmed, arvestades § 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. § 9. Taotluse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx ,,Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. (3) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit. § 10. Toetuse ühikumäär (1) PRIA otsustab piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad, ammlehma kasvatamise toetuse ühikumäärad ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäära d taotluse esitamise kalendriaasta 1. detsembriks , arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2 ) Piimalehma kasvatamise otsetoetuse saajale, kes peab kuni 270 piimalehma, antakse toetust lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära alusel . (3 ) Piimalehma kasvatamise otsetoetuse saajale, kes peab üle 270 piimalehma, antakse toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,5. (4 ) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse saajale , kes peab kokku kuni 100 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, antakse toetust lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära alusel. (5 ) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse saajale , kes pe ab kokku kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanus t lehmmullika t , antakse esimese 100 looma kohta toetust lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära alusel ning 101 . kuni 200 . looma kohta toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,46 . (6 ) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse saajale, kes pea b jõudluskontrolli all olevat ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullik at, kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega , antakse toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 1,1. (7 ) Ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse saajale antakse toetust lõik e 1 alusel otsustatud ühikumäära alusel . § 11. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Toetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. (2) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoli itika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotl use esitamise kalendriaasta 10. detsembriks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajandus poliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . § 13. Toetuse maksmine Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus makstakse toetuse saajale hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . § 14. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu mä äruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. § 16 . Määrus t e kehtetuks tunnistamine (1) Maaeluministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 3 ,,Piimalehma kasvatamise otsetoetus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Maaeluministri 14. veebruari 2020. a määrus nr 9 ,,Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Maaeluministri 6. jaanuari 2021. a määrus nr 2 ,,Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler SELETUSKIRI M aaeluministri määruse ,, Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus “ 4037054 2816 0 0 eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 ning Euroopa Par lamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ) , artikli 34 lõike 2 alusel . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 32 kohaselt on võimalik liikmesriikidel anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud sissetuleku toetust sektorit ele parandades nende konkurentsivõime t , kestlikku st või kvaliteeti. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on iga-aastane toetus, mida antakse, kas hektari või põllumajandus looma kohta. Määruse alusel antava piimalehma kasvatamise otsetoetuse , ammlehma kasvatamise otsetoetuse ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 32 kohaselt anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus t sektoritele , mis on olulised sotsiaalmajanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel . Piimalehma kasvatamise otsetoetusega soovitakse toetada seda sektori o sa, milles esinevad teatud raskused tagades stab iilse sissetuleku ning parandades konkurentsivõimet piiramat a seejuures ettevõtte loomulikku kasvu ja arengut. Seetõttu antakse kõikidele piimalehmapidajatele toetust diferentseeritult kuni 270 piimalehma eest. Ammlehma kasvatamise otsetoetusega soovitakse parandada toodangu kvaliteeti ning tagada sektori jätkusuutlikkus . Antud toetust antakse diferentse eritult kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta ning jõudluskontrolli all olevate vähemalt ühe 75-protsendilise lihatõu veresusega ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta . Ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse eesmärgiks on tagada sektori jätkusuutlikkus ning toetada põhikarja . Toetust antakse kuni 450 toetusõigusliku looma eest. Sõltuvalt toetusest on kehtestatud toetatavate loomade ülem- ja alampiirmäärad , millest rohkem toetust ei maksta. Ühise põllumajanduspoliitika ( edaspidi ÜPP ) programmperioodil 2023-2027 on planeeritud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste kaudu toetada kõiki loomakasvatajaid , kes peavad ühte piimalehma, viite ammlehma või kaheksa kuu vanust lehmmullikat või kümmet utte või kitse, sõltumata põllumajandusloomade registri andmetel taotlejate nimel olevate loomade arvust. Toetusõiguslikkuse kriteeriumid, sealhulgas toetatavate karjade suurused , on esitatud Euroopa Komisjonile Eesti ÜPP strateegiakavas. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeerium i maakasutuspoliitika valdkonna peaspetsialist Birgit Pai (625 6146, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 16 paragrahvist . Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetuse, ammlehma kasvatamise otsetoetuse ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus e (edaspidi toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Toetus on tootmiskohustusega seotud toetus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e § 14 lõike 2 punkti 3 tähenduses. Tootmiskohustusega seotud toetuse rakendamise põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 33 . Tootmiskohustustega seotud toetust võib anda artiklis 33 loetletud sektoritele ning toodangule või teatavatele nendega seotud põllumajanduslikele tootmisviisidele, kui need on olulised sotsiaalmajanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel . Eelnõu §-2 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. L õikes 1 sätestatakse , et toetust võib taotleda isik või isiku te ühendus, kes vastab maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,, Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja n oore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja ) . Nimetatud paragrahvis on kehtestatud nõuded, mis kehtivad kõikidele otsetoetus t e taotlejatele , kaasa arvatud käesoleva määruse §-s 1 loetletud toetuste taotleja tele . Seega antakse otsetoetusi isikule või isikute ühendusele, kes tegeleb põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega ja vastab aktiivse põllumajandustootja nõuetele . L õike 2 kohaselt antakse toetust taotleja le , kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt peab taotluse esitamise kalendr iaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini vähemalt ühte piimalehma. Toetuse saamise nõuetele ei vasta piimalehm, kellel puuduvad kõrvamärgid, kelle kohta puudub taotlejal veisepass või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded. L õike 3 kohaselt antakse toetust taotleja le , kes põllumajandusloo made registri andmete kohaselt pea b taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini kokku vähe malt viit lihatõugu ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat. Kui tao tleja peab eelnimetatud ajava hemikul igal päeval näiteks kahte ammlehma ja kolme kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat, siis on loo mi kokku viis või kui taotleja peab viit ammlehma ja mitte ühtegi vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikast või vastupidi, on toetuse taotlemiseks vajalik minimaalne loomade arvu nõue täidetud. Toetuse saamise nõuetele ei vasta veis, kellel puuduvad kõrvamärgid, kelle kohta puudub taotlejal veisepass või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded. L õike 4 kohaselt antakse toetust taotleja le , kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt peab taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 9. septembrini kokku vähemalt kümmet utte või emakitse , kes on vähemalt ühe aasta vanune 2. märtsi seisuga . Minimaalse loomade arvu arvestamisel võetakse arvesse kõik ühe taotleja uted ja emakitsed. Oluline on, et uttede ja emakitsede arv kokku oleks nimetatud perioodi igal päeval minimaalselt kümme . Kui taotleja peab eelnimetatud ajavahemiku iga l päeval näiteks viit utte ja viit emakitse, on loomi kokku kümme , või kui taotleja peab kümmet utte ja mitte ühtegi emakitse või vastupidi , on toetuse taotlemiseks vajalik minimaalne loomade arvu nõue täidetud. Toetuse saamise nõuetele ei vasta utt või emakits, kellel puuduvad kõrvamärgid või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded. L õike 5 kohaselt võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ( edaspidi PRIA ) karja suuruse arvutamisel arvesse ka neid asjaomaseid põllumajandusloomi, kelle suhtes esineb § 2 -4 nimetatud taotluse esitamise kalendriaasta ajavahemikul vääramatu jõud või esinevad erandlikud asjaolud, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EL) nr 1306/2013, (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) põllumajandusloom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei - ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) põllumajandusloom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 3 lõikes 1 on loetletud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumid. Viidatud lõike kohaselt võidakse vääramatuks jõuks ja erandlikuks asjaoluks lugeda rasket loodusõnnetust või raskeid ilmastikutingimusi, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist; põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimist õnnetusjuhtumi tagajärjel; toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumist loomataudi või osa või kõiki põllukultuure mõjutava taimehaiguse puhangut või taimekahjustajat; kogu põllumajandusliku majapidamise või selle suure osa sundvõõrandamist, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha; toetusesaaja surma ning toetusesaaja pikaajalist töövõimetust. Nimetatud juhtudel vääramatu jõu või erandlike asjaolude ilmnemisel säilib taotleja toetusõiguslikkus juhul kui nõuetele vastavate põllumajandusloomade arv langeb ühel või mitmel päeval ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini, alla lubatud piirmäära. Piimalehmade puhul tähendab see olukorda, kus taotleja karja pole nimetatud ajavahemikul ühtegi piimalehma, ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate pidaja puhul langeb loomade arv alla viie ning ute ja kitse pidaja puhul langeb karjas vähemalt 1- aasta vanuse uttede või kitsede arva alla kümne. Küll aga ei säili vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisel karjast välja läinud loomade toetusõiguslikkus ja nende loomade eest edaspidi karja suuruse arvestust ei peeta. Eelnõu § -s 3 sätestatakse nõuded loomade kohta. L õike 1 kohaselt peavad asjaomased põllumajandusloomad selleks, et neid toetuse andmisel arvesse võetakse , olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja tema andmed peavad olema kantud põllumajandusloomade registrisse 2. märtsi seisuga . Lõigete 2 ja 3 kohaselt võetakse toetuse andmise l arvesse piimalehm, kellel on eesti holsteini (EHF), eesti punase (EPK), eesti maatõu (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või d ž örsi (JER) tõu tunnused. Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega piimalehmad. Toetuse andmisel võetakse arvesse piimalehm, kes on taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga piimalehm. Eelnõu § 3 l õikes 2 kasutatud termin „tõug ” ei ole tõug põllumajandusloomade aretuse seaduse § 2 tähenduses ja seega ei pea toetatavad piimalehmad olema aretusloomad nimetatud seaduse tähenduses . Piimatõugu lehmaks ei loeta § 3 lõike 3 kohaselt piimalehma, kes on saadud lihatõugu veise ristamisel ja kes kuulub lihatootmiseks peetavate veistega samasse karja. L õike 4 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse ammlehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullikas, kellel on hereford i ( Hf ), limusiin i ( Li ), aberdiin-angus e ( Ab ), šarolee ( Ch ), šoti mägiveis e ( Hc ), piemont i ( Pi ), akviteeni hele ( Ba ), simmental i ( Si ), belgia sinis e ( Bb ), dexter i (De), gallovei ( Ga ), aubra k i (Au), sorthorni (Sh), salersi (Sa), tirooli halli ( Gr ) või vagiu ( Wa )) tõu tunnused või kes on saadud lihatõugu veise ristamisel . Toetuse andmisel võetakse arvesse ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullikas, kes on taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga ammlehm või kaheksa kuu vanune lehmmullikas. Lehmmullikaks loetakse vähemalt kaheksa kuu vanust poegimata emaveist. L õike 5 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse utt ja emakits , kes on taotluse esitamise kalendriaasta 2 . märtsi seisuga vähemalt ühe aasta vanu ne . Uteks loetakse esmakordselt poeginud lammast. Eelnõu § -s 4 sätestatakse nõuded karja suuruse kohta. L õike 1 kohaselt peab taotleja t oetuse saamiseks § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul oma karjas vähemalt ühte §-s 3 lõigetes 1-3 sätestatud nõuete kohast piimalehma . See tähendab, et toetuse saamiseks e i tohi 2. märtsist kuni 9. septembrini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma. Samuti peab piimalehm, kes võetakse toetuse andmisel arvesse, vastama 2. märtsist kuni 9. septembrini piimalehma kohta esitatavatele nõuetele ning arvesse ei võeta sellist looma, kes vastab piimalehma kohta esitatavatele nõuetele näiteks alles alates 3. märtsist või hiljem. Toetust antakse kuni 270 piimalehma kohta. L õike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks § 2 lõikes 3 nimetatud ajava hemikul oma karjas vähemalt viit §-s 3 lõikes 1 ja 4 sät estatud nõuete kohast ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat. Seega toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 9. septembrini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel vähem kui viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat. Ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullika, kes võetakse toetuse andmisel arvesse, peab vastama 2. märtsist kuni 9. septembrini ammlehma või kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta esitatavatele nõuetele ning arvesse ei võeta sellist looma, kes vastab eelpool nimetatud nõuetele näiteks alles alates 3. märtsist või hiljem. T oetust antakse kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta. L õikes 3 sätestatakse, et kui taotleja peab toetuse saamiseks § 2 lõikes 3 nimetatud ajava hemikul oma karjas vähemalt viit §-s 3 lõikes 1 ja 4 sät estatud nõuetekohast ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrolli all ja on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega , siis toetust antakse taotlejale olenemata karja suurusest . Toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 9. septembrini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel vähem kui viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat. Ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanune lehmmullika, kes võetakse toetuse andmisel arvesse, peab vastama 2. märtsist kuni 9. septembrini ammlehma või kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta esitatavatele nõuetele ning arvesse ei võeta sellist looma, kes vastab eelpool nimetatud nõuetele näiteks alles alates 3. märtsist või hiljem. Toetust antakse kõigi nõuetekohaste ammlehmade või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate kohta olenemata karja suurusest. L õike 4 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks § 2 lõikes 4 nimetatud ajavahemikul oma karjas vähemalt kümmet §-s 3 lõigetes 1 ja 5 sätestatud nõuetekohast utte või emakitse. Ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini ei tohi tekkida olukorda, kus taotleja peab põllumajandusloomade registri andmetel vähem kui kümmet emakitse või utte. Samuti peab utt või emakits, kes võetakse toetuse andmisel arvesse, vastama 2. märtsist kuni 9. septembrini ute ja emakitse kohta esitatavatele nõuetele ning arvesse ei võeta sellist looma, kes vastab nendele nõuetele näiteks alates 3. märtsist või hiljem. Toetust antakse kuni 450 ute või emakitse kohta. Eelnõu § -s 5 sätestatakse nõuded karja suuruse arvutamise kohta. L õike 1 kohaselt antakse toetust taotleja karjas olevate nõuete kohaste põllumajandusloomade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamise võtab PRIA aluseks taot leja karjas peetavate ja nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu 2. märtsist kuni 9. septembrini igal päeval ning ümardab saa dud tulemuse täisarvuni. Kui kas või ühel päeval 2. märtsist kuni 9. septembrini ei pea taotleja põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte piimalehma või vähemalt 5 ammlehma või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat või kümmet utte või emakitse, ei ole tal õigust toetust saada. Lõ ike 2 kohaselt arvutatakse põllumajandusloomade aritmeetiline keskmine eraldi iga toetatava loomaliigi kohta. L õike 2 punkti 1 järgi on piimalehmade aritmeetilise keskmise arvutamise käik järgmine: kuna a javahemikul 2. märtsist kuni 9 septembrini kokku 192 päeva, mis tähendab, et kui taotlejal on esimesel 175 päeval karjas 2 50 piimalehma ja taotleja otsustab 24. augustil müüa 45 piimalehma, siis ülejäänud 17 päevaks jääb karja 205 piimalehma ja seega kujuneb karja suuruseks, mille eest toetust antakse 246 piimaleh ma. Arvutuskäik on järgmine: ((2 50* 175 ) + (205 *17)) / 192 = 246,01 . Karja suurus arvutatakse lihtsa aritmeetilise keskmisena ning arvutamisel ümardatakse sajandikeni arvutatud piimalehmade arv täisarvuni. Toetust antakse kuni 270 piimalehma eest kuna kari on väiksem kui 270 piimalehma . Seega antakse taotlejale toetust kõigi 246 piimalehma eest koefitsiendiga 1 . Kui taotlejal on esimesel 175 päeval karjas 300 piimalehma ja taotleja otsustab 24. augustil müüa 15 piimalehma, siis ülejäänud 17 päevaks jääb karja 285 piimalehma ja seega kujuneb karja suuruseks, mille eest toetust antakse , 299 piimalehma. Arvutuskäik on järgmine: ((300*175) + (285*17)) / 192 = 298,67. Karja suurus arvutatakse lihtsa aritmeetilise keskmisena ning arvutamisel ümardatakse sajandikeni arvutatud piimalehmade arv täisarvuni. Toetust antakse kuni 270 piimalehma eest kuna kari on suurem kui 270 piimalehma, seega antakse taotlejale toetust kuni 270 piimalehma eest koefitsiendiga 0,5 . L õike 2 p unkti 2 järgi on ammlehmade või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate aritmeetilise keskmise arvutamise käik järgmine: kuna ajavahemikul 2. märtsist kuni 9 septembrini kokku 192 päeva, mis tähendab, et kui taotlejal o n esimesel 175 päeval karjas kokku 180 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat ja taotle ja otsustab 24. augustil müüa 10 ammlehma , siis üle jäänud 17 päevaks jääb karja kokku 170 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat. S eega kujuneb karja suuruseks, m ille eest toetust antakse , 179 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat. Arvutuskäik on järgmine: ((180*175) + (170*17)) / 192 = 179,11 . Karja suurus arvutatakse lihtsa aritmeetilise keskmisena ning arvutamisel ümardatakse sajandikeni arvutatud ammlehmade ja vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate arv täisarvuni. Toetust antakse kuni 200 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika eest. Seega anta kse taotlejale toetust kõigi 179 amm lehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika eest diferentseeritult esimese 100 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika eest koefitsiendiga 1 ning ülejäänud 101-179 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika eest koefitsiendiga 0,46 . L õike 2 punkti 3 järgi on ammlehmade või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate, kes on jõudluskontrolli all ja kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75-protsendilise veresusega, aritmeetilise keskmise arvutamise käik sama. Toetust antakse kõigi karjas olevate ammlehmade või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate kohta, kes on jõudluskontrolli all ning kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75-protsendilise veresusega, eeldusel, et taotlejal on vähemalt viis eelnimetatud nõuetele vastavat ammlehma või kaheksa kuu vanust lehmmullikat koefitsiendiga 1,1. L õike 2 punkti 4 järgi on ute ja emakitse aritmeetilise keskmise arvutamise käik järgmine: kuna ajavahemikul 2. märtsist kuni 9 septembrini kokku 192 päeva, mis tähendab, et kui taotlejal on esimesel 175 päeval karjas kokku 350 utte ja emakitse ja taotleja otsustab 24. augustil müüa 50 emakitse, siis üle jäänud 17 päevaks jääb karja kokku 300 utte ja emakitse. Seega kujuneb karja suuruseks, m ille eest toetust antakse, 346 utte ja emakitse. Arvutuskäik on järgmine: ((350*175) + (300*17)) / 192 = 345,57. Karja suurus arvutatakse lihtsa aritmeetilise keskmisena ning arvutamisel ümardatakse sajandikeni arvutatud uttede ja emakitsede arv täisarvuni. Toetust antakse kuni 450 ute ja emakitse eest. Seega antakse taotlejale toetust kõigi 346 ute ja emakitse eest. Eelnõu § -s 6 sätestatakse tingimuslikkuse nõuded . Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotlejal täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ sätestatud nõudeid. Nõudeid tuleb täita kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel. Uuel EL eelarve perioodil asendatakse varasematel eelarve perioodidel kehtinud nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiga. Tingimuslikkuse süsteemi aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täies mahus maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ühise põllumajanduspoliitika põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Tingimuslikkuse alla kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 lõikes 1 nimetatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega nõuetele vastavuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt ELi liikmesriikide erinevatest looduslikest, kliima- jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada ELi määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 2021/2115 liikmesriigile kohalduva kohustusele kehtestatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga miinimumnõuded maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määrusega nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“. Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähendatakse antavaid otsetoetuseid või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Eelnõu § -s 7 sätestatakse nõuded põllumajandusliku majapidamise üleandmise kohta. Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse [piiripunktide määruse …] sätestatut. Eelnõu § -s 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlemise kohta. L õike 1 kohaselt esitab taotleja ajavahemikul 2. märtsist kuni 15. aprillini PRIA-le elektrooniliselt PRIA e - teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab maaeluministri x. detsembri 2023. a määruse nr x ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s x ni metatud andmeid. Taotlus peab sisaldama haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmeid ning taotleja registri - või isikukoodi . Haldusmenetluse seaduse § 14 reguleerib taotlustega seonduvat. Sama paragrahvi lõike 3 punktide 1−4 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja ning haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid. L õike 2 kohaselt on võimalik taotlejal esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 7 lõike 1 punkti b kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. EL eelarveperioodil 2023-2027 on võimalik muudatusi teha pikema perioodi jooksul, kui see oli lubatud eelmise eelarveperioodi raames . Loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutava toetusõiguslikkuse tingimuse puhul on taotluse muutmine või tagasivõtmine lubatud üksnes enne kuupäeva, mille liikmesriik on määranud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõike 2 teise lausega ehk enne toetuse taotlusperioodi (2. märts kuni 15. aprill) algust , mis sisuliselt tähendab seda, et neid muudatusi pärast taotluse esitamist lubatud teha pole. Lisaks ei ole muutmine või tagasivõtmine lubatud pärast seda, kui taotlejat on teavitatud kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui taotleja saab mittevastavusest teada ette teatamata kontrolli tulemusena. Siiski on lubatud muuta või tagasi võtta taotluse osa, mida kohapealse kontrolli käigus tuv astatud mittevastavus ei mõjuta. L õike 3 kohaselt peab t aotleja, kes ei t aotle ühtegi teist otsetoetust ega ka ühtegi maaelu arengu toetust, lisaks eelnimetatud andmetele esitama andmed nõuetele vastavuse ja kogu tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa kohta. Kõik vajalikud andmed ja dokumendid tuleb esitada pindalatoetuste taotlusperioodil ehk ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini . Kui toetuse taotleja taotleb kas või üht selles lõikes nimetatud toetust, ei pea ta lõikes 2 nimetatud andmeid mitu korda esitama , kuna eelnimetatud toetuse taotlemise korral on ta kohustatud need andmed igal juhul esitama. Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotluse kontrollimise kohta. L õike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. PRIA vaatab taotluse koos esitatud andmete ja dokumentidega läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust, vajadusel esitab järelepärimisi, mille põhjal otsustab taotleja vastavuse toetuse saamise nõuetele. L õike 2 kohaselt paragrahvis 6 sätestatud tingimuslikkuse nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. Nendeks asutusteks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. L õike 3 kohaselt teeb taotleja lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik toetuse taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit. Eelnõu § -s 10 sätestatakse nõuded toetuse ühikumäära kohta. L õike 1 kohaselt otsustab PRIA piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad, ammlehma kasvatamise toetuse ühikumäärad ning ute ja kitse kas vatamise otsetoetuse ühikumäärad taotluse esitamise kalendriaasta 1. detsembriks, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. Ühikumäär tehakse teatavaks PRIA peadirektori käskkirjaga. L õigetes 2 ja 3 sätestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad. Toetuse saajale, kes peab kuni 270 piimalehma, antakse toetust 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel . Toetuse saajale, kes pe ab üle 270 piimalehma, antakse toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõikes 1 nimetatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,5. Seega antakse toetust kahe erineva ühikumäära alusel. Koefitsiendiga 1,0 taotlejale, kelle l on kuni 270 piimalehma ja koefitsiendiga 0,5 taotlejale, kellel on üle 270 piimalehma. Eesti piimasektorit iseloomustab tugev kontsentreerumine ja väiksemate karjadega majapidamiste tegevuse lõpetamine. Seejuures on alla 270 piimalehmaga karjade puhul ettevõtte kasutatava põllumajandusmaa suurus ca 100 ha, samal ajal üle 270 piimalehmaga karjade puhul on see aga 1300 – 1500ha. Suurenenud on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahe kuludega toimetulekus ning tootlikkuses, mistõttu on planeeritud toetada kuni 270 piimalehmaga pidajaid kõrgema ügikumääraga kui üle 270 piimalehmaga pidajaid. L õigetes 4 - 6 on sätestatud ammlehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad. Toetuse saajale, kes peab kokku vähemalt 5 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, antakse esimese kuni 100 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta toetust 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel ning järgmise 101 kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullika kohta toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõikes 1 nimetatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,46. Toetuse saajale, kes pea b jõudluskontrolli all olevat ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullik at, kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega , antakse toetust ühikumäära alusel, mis saadakse lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 1,1. Ammlehma kasvatamise otsetoetust antakse kolme erineva ühikumäära alusel. Koefitsiendiga 1,0 kuni 100 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanus e lehmmullika kohta , koefitsiendiga 0,46 101 kuni 200 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanus e lehmmullika kohta ning koefitsiendiga 1,1 taotlejale, kes peab jõudluskontrolli all oleva ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullik at, kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega . Lihaveisesektor on keskmisest madalama tootlikkusega, keskmisest väiksema majandusliku suurusega ja suurema tasustamata peretööjõu osakaaluga. Probleemkohaks on ka madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu on planeeritud anda jõudluskontrolli all ja vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75- protsendilise veresusega ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta kõrgema t üh ikumäära . Toetust antaks e viie ja enama loomaga karjade kõikide jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade kohta ja jõudluskontrollis mitteosalevate toetusõiguslike loomade kohta diferentseeritult kuni 200 loomani, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada väikeseid karju enam, välistada võimalikku ületoetamist ning suunata sektorit turu nõudlusele vastava kvaliteetsema liha tootmisele. 2020. aastal oli kokku 1400 ammlehmapidajat, kelle karjas oli 5 või rohkem ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Minimaalse loomade arvu seadmine on vajalik, et toetus oleks suunatud sellistele karjadele, kus kasvatatakse lihaveiseid liha tootmiseks ning liha tootmisest saadav sissetulek moodustaks olulise osa sissetulekutest. Samuti võetakse miinimumi seadmisel arvesse veeseaduse sõnniku hoidmise nõudeid, mille kohaselt peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. L õikes 7 on sätestatud ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäär. Toetuse saajale, kes peab kuni 450 utte või emakitse, antakse toetust 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel. Ute ja kitse kasvatamise otsetoetust antakse ühtse ühikumäära alusel taotlejale, kes peab kokku vähemalt kümmet utte või emakitse kuni 450 loomani. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüüpi iseloomustab suur tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ning keskmisest oluliselt madalam loodud lisandväärtus ja väga madal kuludega toimetulek. Toetuse andmine kuni 10 kuni 450 looma eest on vajalik, et toetada olulist ja enamikku osa põhikarjast ehk 87% sektoris olevatest loomadest . Eelnõu § -s 11 sätestatakse t oetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et t oetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 1 3 lõi kes 3 sätestatut ning ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Kui taotleja juures tehakse kohapealne kontroll, arvestatakse toetuse vähendamisel taotleja nõuetekohaste loomade arvu vastavust põllumajandusloomade registri andmete kohaselt taotleja nimel olevate loomade arvul e teatud kindla päeva kohta ajava hemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini . Loomade arvu erinev use korral vähendatakse toetust. Eelnõu § -s 12 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta. L õike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks. Nimetatud tähtaja määramisel on arvestatud toetuste administreerimise keerukust ja mahukust ning asjaolu, et põllumajanduslikke otsetoetuseid võib vastavalt EL õigusele välja maksta alates taotluse esitamise aasta 1. detsembrist. Põllumajanduslike otsetoetuste menetlemise käigus tuvastatud rikkumiste korral tuleb vastavalt EL määrustele kas toetust vähendada või jätta taotlus rahuldamata. L õike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . Eelnõu § -s 13 sätestatakse nõuded toetuse maksmise kohta. Piimalehma kasvatamise otsetoetus, ammlehma kasvatamise otsetoetus ning ute ja kitse kasvatamise otse toetus makstakse hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Vastavalt Euroopa P arlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 44 lõi kele 2 tehakse toetuse saajatele makseid kuni 30. juunini taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal. Eelnõu § -s 14 sätestatakse nõuded toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. PRIA l on kohustus teavitada toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-s 15 sätestatakse määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Eelnõu §-s 16 sätestatakse määrus t e kehtetuks tunnistamine Tulenevalt EL eelarveperioodi vahetusest lõpetatakse ka seniste tootmiskohustusega seotud otsetoetuste rakendamine, mistõttu tunnistatakse kehtetuks ka vastavate toetusmeetmete määrused: Maaeluministri 5. jaanuari 2017. a määrus nr 3 ,,Piimalehma kasvatamise ots etoetus“ . Maaeluministri 14. veebruari 2020. a määrus nr 9 ,,Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus“. Maaeluministri 6. jaanuari 2021. a määrus nr 2 ,,Ute ja kits e kasvatamise otsetoetus“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013; 3) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22) ; 4) Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022 , lk 23—34 ) . 4. Määruse mõjud ÜPP üks peamisi eesmärke on põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine ning selle raames on Eestis planeeritud aastatel 202 3-2027 suunata ligemale 730 miljonit eurot otsetoetuste vahendeid põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks, mis moodustab umbes 45% ÜPP kava kogueelarvest. Tootmiskohustusega seotud toetused on suunatud väiksema ja keskmise suurusega majapidamistele, toetades erinevaid põllumajandussektoreid eelnimetatud perioodil enam kui 130 mln euroga. Selleks, et tagada loomapidajate sissetulekute stabiilsus ning loomakasvatussektorite jätkusuutlikkust on planeeritud anda tootmiskohutusega seotud toetuse piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasv atajatele. Piimatootmine on Eestis üks põllumajandussektorist, mille puhul on isevarustatuse tase tagatud. P iimatootmine on olnud ka üks peamistest eksportivatest sektoritest ja seejuures moodutab piima toodangu väärtus põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses ligikaudu veerandi. Kuigi isevarustatuse tase on tagatud, siis siiki on probleem piimatootmises väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahel tekkinud erinevused tootlikkuses ja kuludega toimetulekus ja piimalehmade arvu vähenemine peamiselt väiksemate karjade arvelt. Eesti piimasektorit iseloomustab tugev kontsentreerumine ja väiksemate karjadega majapidamiste tegevuse lõpetamine. Seejuures on alla 270 piimalehmaga karjade puhul ettevõtte kasutatava põllumajandusmaa suurus ca 100 ha, samal ajal üle 270 piimalehmaga karjade puhul on see aga 1300 – 1500ha. Kui 2010 aastal oli 52% piimalehmadest karjades, mis olid 300 ja enama piimalehmaga, siis 2020. aastal juba 2/3. Väiksemate karjadega majapidamistes piimatootmise lõpetamine vähendab tootmise riskide hajutatust ning omab seeläbi negatiivset mõju toidujulgeolekule. Samuti on väiksemates majapidamistes karjatamise tihedus väiksem kui suuremates. Suurenenud on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahe kuludega toimetulekus ning tootlikkuses, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust eelkõige väiksematele ja keskmistele karjadele. PRIA andmetel on piimalehmade ja nende pidajate arv languses (vt tabel). Olles üks olulisimaid põllumajandussektoreid Eestis, võib edasine langustrend seada ohtu toidujulgeoleku ning sektori edaspidise jätkusuutlikkuse. Piimalehmade arv Piimalehma pidajate arv 2015 90 487 2030 2016 86 050 1785 2017 86 342 1578 2018 85 189 1382 2019 85 006 1236 2020 84 297 1102 Piimatootmises on probleemiks madal investeerimisvõimekus, mis tähendab, et uuendamist ja kaasajastamist vajavad noorkarjalaudad, kuid ettevõtjate finantsolukord ei võimalda teha vajalikke investeeringuid. Tootmistüübi võlakordaja on üks kõrgemaid (0,40-0,45) ning kui edukamatel majapidamistel (ülemine 25%) on brutoinvesteeringu ja kulumi suhe ligi 1,6, siis vähemedukatel jääb see alla 1,0. Samuti keskkonnapiirangutest ja nõuetest kinnipidamine nõuab ettevõtjatelt tulevikus täiendavaid investeeringuid ning kuigi piimafarmidesse on viimase 15 aasta jooksul tehtud suuri investeeringuid, siis järgmises arenguetapis tuleks tähelepanu pöörata farmide juhtimise parendamisele, sh sisseseade ja andmete paremale ärakasutamisele. Antud seotud toetuse eesmärgiks on toetada väiksemaid ja keskmisi tootjaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on madalam. Toetame sektori osa, mis pigem toodab Eesti turule. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised . Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014–2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamistihedus on pigem tagasihoidlikum väiksemates majapidamistes. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse ning toidujulgeoleku tagamisse. Eestis on piimalehmade jõudluskontrollis osalemise määr kõrge (alates 2010. aastast üle 90% piimalehmadest, 2021. aasta esialgseil andmeil 96,5%), mistõttu ei ole planeeritud maksta jõudluskontrollis olevate loomade eest veel täiendavalt seotud toetust. Seejuures jõudluskontrollis osalemise määr on madalam karjade puhul, kus on kuni 50 piimalehma (ca 62% karjadest), kuhu kuulub ligikaudu 1,7% kõikidest piimalehmadest. Kuigi väiksemate karjade osalemine jõudluskontrollis on madalam, siis on tegemist väikese osaga piimalehmade koguarvust ning antud toetuse eesmärk on hoida tootmistaset ja juba saavutatud kvaliteeti. Tõugude keskmine piima rasvasisaldus on 3,9%, valgu sisaldus 3,4%, somaatiliste rakkude arv kõigub aasta jooksul, olles suvekuudel kõrgem, 220–297 piires. Piima kaubalisuse määr on aja jooksul tõusnud (2021. aastal 95,2%) ning piima kvaliteet on jätkuvalt kõrge, eliitklassi (eliitklassile vastav piim on nõutavast kõrgema kvaliteediga – bakterite arv kuni 50 tuh ja somaatiliste rakkude arv kuni 300 tuh) kuulub ca 80% kokku ostetud piimast. Tootmiskohustusega seotud toetuse rakendamise kaudu piimasektorile, soovitakse eelkõige vähemedukatel piimatootjatel jõuda lähemale piimatootmise tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta) ilma tootmisintensiivsust oluliselt suurendamata. Eesti lihaveisekasvatuse sektoris on probleemiks tarneahela ebapiisav läbipaistvus, vähene koostöö ja madal lisandväärtuse teke tarneahela lõikes. Samuti on murekohaks loomakasvatuses puudulik erialane oskusteave lihaveiste ja -lammaste nuumamise, söötmise ja lihatehnoloogia osas, kuna selles valdkonnas ei tehta Eestis piisavalt rakenduslikku teadustööd. Probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu on planeeritud käesoleva sekkumise raames jõudluskontrollis osalemise eest ka täiendavalt maksta. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised . Ammlehmade arv Ammlehma pidajate arv 2015 44 713 1961 2016 48 529 1976 2017 51 330 1959 2018 52 677 1934 2019 54 025 1900 2020 53 708 1886 Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamise tihedus (LÜ/söödakultuuride ha kohta) on keskmisest väiksematel majapidamistele 2014-2020 mediaankeskmisena 0,37 ning keskmisest suurematel 0,51. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetusega soovitakse tagada lihaveisesektori poolt loodava netolisandväärtuse tööjõu aastühiku kohta lähenemine FADNi keskmisele tasemele (perioodil 2014-2019 jääb FADN andmetel tootmistüübi 46-lihaveisekasvatus loodav NLV/tjü kohta keskmisest 20-47% madalamaks). Lamba- ja kitsesektoris on PRIA andmetel emaste lammaste ja kitsede arv ja nende pidajate arv olnud langustrendis (vt tabel). Edasine langustrend seab ohtu sektori jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime. Emaste lammaste ja kitsede arv, kes on 1.03 kuupäevaks 1a vanused Emaste lammaste ja kitsede, kes on sama aasta 1.03 kuupäevaks 1 aasta vanused pidajate arv 2015 51 083 2151 2016 53 042 2141 2017 49 866 2098 2018 48 027 2007 2019 45 785 1897 2020 44 144 1873 Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised . Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamise tihedus (LÜ/söödakultuuride ha kohta) on keskmisest väiksematel majapidamistele 2014-2020 mediaankeskmisena 0,37 ning keskmisest suurematel 0,51. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumisega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse lamba- ja kitsekasvatussektoril jõuda loodava lisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta tasemega lähemale FADNi keskmisele tasemele. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Toetuse andmist rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest ( EAGFi vahenditest). Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on 2023. aastal 11 957 760 eurot. Ammlehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on samal aastal 5 506 410 eurot ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse eelarve 1 069 796 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle . Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 30.11.2022 nr 1.4-3/968 Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EN_x_2022_ST_LOOM.docx; 2. SK_x_2022_ST_LOOM.docx. Birgit Pai 625 6146 [email protected] Mari-Liis Kivipõld 625 6283 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1470 - Maaeluministri määruse „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef3f777-a504-4336-9e7d-13056fc0f7be Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef3f777-a504-4336-9e7d-13056fc0f7be?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel