dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 30. november 2022
Viit
1.1-11/9468-1
Registreeritud
30. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
7. detsember 2022

Failid

  • 📎EN_KSM.asice434 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Perioodi 2023 – 2027 k eskkonnasõbraliku majandamise toetus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava k liima-, ke skkonna- ja looma de heaolu kava (edaspidi ökokava ) sekkumise „ Keskkonnasõbralik majandamine ” rakendamiseks. Keskk onnasõbraliku majandamise t oetuse (edaspidi toetus ), nagu ka teiste ökokava sekkumiste õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 . EL i ga liitumise eelselt rakendati keskkonnasõbraliku põllumajanduse meetmeid üksikutel aladel ja 2004. aastast üleriigiliselt. Toetuste andmise perioodid on seotud ELi eelarveperioodidega. Ühise põllumajanduspoliitika finantsperioodide vahetusel on toetuse tegevusi muudetud ja edasi arendatud. Perioodi 2004–2006 keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotleja pidi koostama kogu ettevõtte kohta keskkonnasõbraliku tootmise plaani, mis koosnes väetus- ja viljavaheldusplaanist. Lisaks pidi taotleja kor raldama mullaproovid, karjatama suveperioodil põllumajandusloomi ja osalema keskkonna sõbraliku tootmise koolitustel. Keskkonnasõbraliku tootmise toetus asendus periood il 2007–2013 keskkonnasõbraliku majandamise toetusega, mille nõuded olid t äiustatumad. Perioodi 2007–2013 keskkonnasõbraliku majandamise toetus jagunes kaheks: valida võis põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse elluviimise. Põhitegevuse elluviimise korral pidi taotleja koostama ja järgima väetus- ja viljavaheldus - või külvikorraplaani, analüüsima mul la- ja sõnnikuproove , hoidma 30 protsenti maast talvise taimkatte all , kasutama 15 protsendil maast sertifitseeritud seemet, hoidma üle 20 hektari suuruse põllu ääres rohumaariba või muu d maastikuelemendi ning säilitama pärandkultuuriobjekti d. Põhi- j a lisategevuse nõuete elluviimisel pidi taotleja lisaks põhitegevuse nõuetele kasvatama 15 protsendil maal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi liblikõielised ), kasutada ei lubatud taimekasvuregulaatoreid (va taliviljadel) ja maad hoida must kesa s , piirati glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite (edaspidi glüfosaat ) kasutamist . Perioodil 2014 – 2020 keskkonnasõbraliku majandamise toetus es jätkusid mitmed eelneva perioodi nõuded. Põhitegevuse elluviimiseks pidi taotleja rakendama viljav a heldust või külvikorda, kasvatama liblikõielisi, kasutama sertifitseeritud teraviljaseemet, analüüsima mullaproovid ja koostama väetusplaani, hoidma maad talvise taimkatte all ja üle 20 ha suuruse põllu ääres rohumaariba või muud maastikuelemneti, osalema koolitusel, samuti oli seatud piirang glüfosaadi kasutamisele. Koos põhitegevusega sai ellu viia mesilaste korejalade rajamise ja täiendavat veekaitse lisategevusi, samuti oli võimalus põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta hooldamata. Perioodil 2014 – 2020 rakendatud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuetest on mõned liikunud tingimuslikkusesse ja osa teistesse sekkumistesse, samas on juurde tulnud täiendavaid nõudeid, nagu sama taimekaitsevahendi kasutamise keeld või lämmastiku bilanss ja e-põlluraamat, kuid põhitoetusena on sekkumise loogika sama – see on pakett nõuetest, mis koosmõjus piirab põllumajandustootmise intensiivistumist. Toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Keskkonnasõbraliku majandamise ökokava on mitmetasandiline toetusskeem, mille põhitoetuspaketis tuleb täita mitmeid põllumajanduskeskkonna nõudeid koos, kuid seda tehes saa b täiendavalt valida lisategevusi . Samuti on toetus avatud mahetootjatele, et ka neil oleks võimalus rakendada põllumajanduskeskkonnale kasulikke praktikaid, mida ei hõlma mahepõllumaj andusliku tootmise kohustuslikke nõude i d. Põhitegevuse elluviimisel saab toetuse taotleja juurde val ida uusi lisategevusi: vahekultuuri kasvatamine, happeliste muldade lupjamine, mitmeliigilise väikese põllul põllumajanduskultuuride kasvatamine, aiakultuuridel orgaanilise multši kasutamine ja ha ljasväetiskultuuri kasvatamine . Toetusega hõlmatud hektarid panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 6 väljatoodud erieesmärkide d, e, f ja i saavutamisele. Nende erieesmärkide peamiseks sihiks on eelkõige parendada kliima ja keskkonnanäitajaid: erieesmärk d seab sihiks aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat; erieesmärk e seab sihiks edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest ; e rieesmärk f seab sihiks elurikkuse vähenemise peata mise ja selle ümberpööramise , edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupa iku ja maastikke; e rimeesmärk i seab sihiks parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõu dmistele toidu ja tervise osas. Samuti panustab toetus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna eesmärkidesse: v äetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene ; põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutusele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud; ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Toetusega on kavas hõlmata 2027. aastaks 571 000 hektarit põllumajandusmaad . Taotlusi toetusega liitumiseks on kavas vastu võtta alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Kui toetuse andmist ei ole kalendriaastal määrusega kehtestatud, siis toetuse taotlemise õigust ei teki. Määruse eelnõu ja se letuskirja koostas id Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna valdkonnajuht Reno Paju ( 6256144 , [email protected] ), nõunik ud Merili Simmer ( 6256134 , [email protected] ) , Sandra Salom ( 625 6145 , [email protected] ) ja Reelika Päädam ( 6256267 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketly n Roze ( 6256127, [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 7 peatükist ja 35 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava ökokava sekkumise „Keskkonnasõbralik majandamine“ raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord . Toetuse andmise tingimused ning kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste, toetuse minimaalse ja maksimaalse ühikumäära , toetuse ühikumäära de otsustamise , toetusõiguslikkuse nõuete, ting imuslikkuse ja baasnõuete, toetuse põhi tegevuse ja lisate gevus t e elluviimise nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise , toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kohta ning rakendussätteid . Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 ja 2 kohaselt antakse t oetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest . Tegevusi tuleb ellu viia ühe kalendriaasta jooksul, mida loetakse kohustuseaastaks. Kalendriaasta ja seega ka kohustuseaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Toetuse taotlejad peavad järgima ka tingimuslikkuse süsteemi nõudeid, mida tuleb täita samuti kalendriaasta kohta ja nõuete rikkumisel vähendatakse kalendriaastal antavat toetust. Seega on ühtseks toetuse menetlemiseks põhjendatud rakendada kalendriaastat. Keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevusteks on elektroonilise põlluraamatu (edaspidi e-põlluraamat ) pidamine, lämmastikubilansi koostamine, viljavaheldus e või külvikorra järgimine, liblikõieliste kasvatamine, sertifitseeritud teravilja seemne kasutamine, taimekaitsevahendite sh glüfosaadi kasutamise piirang, mullaproovide võtmine ja koolitusel osalemine. Köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri (edaspidi koos aiakultuur ) kasvualal tuleb põhitegevuse nõuetena hoida teenindusala rohukamaras, kasutada maasikaridadel multši , viljapuude kasvualal hoida feromoonpüüniseid ning viljapuude ja marjapõ õsaste alal elurikkuse elemente. Lisaks põhitegevuse ellu viimisele võib vabatahtlikul t valida keskkonnasõbraliku majandamise lisategev uste elluviimise. Toetuse põhitegevust ja lisategevust tuleb ellu viia üldjuhul toetusõiguslikul maal. Mõned põhitegevuse nõudeid tuleb täita ka maal, mis ei ole toetuse toetusõiguslik. Sellisteks nõueteks on näiteks glüfosaadi kasutamise keeld sööti jäetud maal ja mustkesal , e-põlluraamatu pidamine kogu põllumajanduslikus majapidamise s ellu viidud põllumajandusliku teg evuse kohta. Samuti arvestatakse liblikõieliste kasvatamise osakaal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaa kohta . Lõikes 3 nimetatakse toetuse lisategevus ed, milleks on orgaanilise multši kasutamine, haljasväetiskultuuri kasvatami ne, mitmeliigilise väikese põllu lisategevus , vahekultuuri kasvatami ne, happelise mulla lupjamise lisategevus ning glüfosaadi mittekasutamise lisategevus. Lõike 4 kohaselt antakse t oetuse lisategevuse elluviimise eest toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta taotletakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest. Toetuse eesmärgist lähtuvalt on oluline, et nii põhitegevust kui ka lisategevusi viiakse ellu samal põllumajandusmaal. Samas, kui taotleja taotleb toetust toetusõigusliku maa kohta, kuid talle selle maa kohta näiteks põhitegevuse nõuete rikkumise korral toetust ei anta, siis sama maa kohta antakse toetust lisategevuse elluviimise eest. Lõike 5 kohaselt antakse glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse eest toetust üksnes selle maa kohta, mille kohta on taotleja põhitegevuse elluviimise eest toetust taotlenud ja mille kohta talle ka toetust antakse. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaal n e ühikumäär . Lõigetega 1 – 6 reguleeritakse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär erinevate põllumajanduskultuuride eri viisi kasvatamise korral . Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artik li 102 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsetoetuste sekkumistele kehtestada iga ühikumäära puhul maksimaalse või minimaalse ühikumäära või mõlemad. Maksimaalse ja minimaalse ühikumäära kehtestamine võimaldab vältida otsetoetustele ettenähtud iga-aastast eelarve kasutamata jätmist. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 5 kohaselt võib toetusega hüvitada täiendavate keskkonnanõuete täitmisest tulenev saamata jäänud tulu ja lisakulud, mis erinevad strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustustest ning muudest majandamiskohustustest ning on rangemad järgmistest tegevustest: tingimuslikkuse nõuetest, asjaomastest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuetest ning muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikest nõuetest, põllumajandusmaa hoidmisest karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid kasutava ettevalmistava tegevuseta. Toetusega hüvitatakse osaliselt toetusesaajale toetuse tegevuste elluviimisest tingitud lisakulu ning saamata jäänud tulu . Toetuse ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud lisakulud ja saamata jäänud tulu on esitatud strateegia kava peatükis ÖK1 punkt 11. Lõike 1 kohaselt on t oetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest 40 kuni 50 eurot kui kasvatatakse teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, muu tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur ), ravim- või maitsetaime , köögivilja turvasmuldadel, heintaimi põllumaal . Sama ühik umäär on põhitegevuse elluviimise eest ka püsirohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põllu kohta . Turvasmullad täidavad keskkonnaeesmärke paremini kui neid hoitakse rohumaa all, seetõttu on turvasmuldadel köögivilja kasvatamise eest ühikumäär madala m. Kui kasvatatakse maasikat, puuvilja- või marjakultuuri või köögivilja mujal kui turvasmuldadel , siis on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest 230 kuni 254 eurot . Lõike 2 kohaselt on mahepõllumajanduslikul maal, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse (edaspidi mahemaa ) , toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest 20 kuni 26 eurot püsirohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põllu kohta ning maa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja turvasmuldadel ja heintaimi põllumaal. Kui mahe maal kasvatatakse maasikat, puuvilja- või marjakultuuri , ravim- või maitsetaimi või köögivilja mujal kui turvasmuldadel, siis on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest 50 kuni 70 eurot. Mahemaal on toetuse ühikumäär madalam võrreldes selle maaga, millel mahepõllumajanduslikke tegevusi ellu ei viida, kuna mahepõllumaj anduslikku tootmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate kohustuslike nõuete, näiteks taimekaitsevahendite kasutamispiirangute täitmist selle toetuse raames ei hüvitata. Lõike 3 kohaselt võetakse aiakultuuride ühikumäära kohaldamisel arvesse aiakultuuride kasvupind. Kui kasvatatakse köögivilja, maasikat, puuvilja- või marjak ultuuri või mahemaal lisaks ka ravim- ja maitsetaimi kokku üle 0,3 ha, siis kohaldatakse ühikumäära 230 kuni 254 eurot hektari kohta ja mahemaal 50 kuni 70 eurot hektari kohta. Lõike 4 kohaselt kui kasvatatakse köögivilja, maasikat, puuvilja- või marjakultuuri või mahemaal lisaks ka ravim- ja maitsetaimi kokku alla 0,3 ha, siis kohaldatakse ühikumäära 40 kuni 50 eurot hektari kohta ja mahemaal 20 kuni 26 eurot hektari kohta . Lõike 5 kohaselt on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta köögivilja kasvatamise korral 40 kuni 50 eurot või mahe maal köögivilja kasvatamise korral 20 kuni 26 eurot kui köögivilja põllu põhimullana on üle 70 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks . Lõige 6 määratleb t oetuse lisategevus t e elluviimise eest ühe hektari maa kohta antavat minimaalset ja maksimaalse t ühikumäär a . Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse ühikumäärade otsustamine. Lõike 1 kohaselt otsustab toetuse ühikumäära Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ), võttes arvesse toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohase taotlusega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite arvu. Lõigetes 2 ja 3 on toodud sätted juhuks, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste raha stamise summa ületab sekkumise kohta eelarveaastaks määratud summat. Toetuse olemusest tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks toetuse summa vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult. Eelarve mittejätkumise korral rakenda b PRIA esmajärjekorras toetuse minimaalset ühikumäära ning kui ka siis eelarvest ei piisa, vähendab PRIA toetuse summat . Toetuse vähendamise korral peab PRIA järgima võrdse kohtlemise põhimõtet . Lisaks, kui toetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht , mitut või kõiki ühikumäärasid . Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikest 5. Eelnõu §-dega 5 ja 6 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotlejale ja põllumajandusmaa kohta. Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane andmine ja asjatu administratiivkoormus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike 8 punkt 1 järgi jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded taotlejale. T oetust antakse põllumajandusliku tegevusega tegelevale äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes on aktiivne põllumajandustootja (edaspidi koos taotleja ). Põllumajandusliku tegevusena ja aktiivse tootjana mõistetakse maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 nimetatud isikut ja §-s 3 nimetatud tegevust . Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot . Kui põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000 , loetakse taotleja aktiivseks põllumajandustootjaks juhul kui taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere või tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on vähemalt 60 eurot hektari kohta. Põllumajandusliku tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta . Lõike 1 kohaselt antakse toetust põllumajandusmaa kohta , mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele . L õike 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kelle kasutuses on vähemalt 1,0 hektar toetusõiguslikku maad . Toetusõiguslik on põllumaa, millel kasvatatakse köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaim e, heintaime või heintaime mis on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld ) või sellel asub mitmeliigiline väike põld. Samuti on toetusõiguslik p üsikultuuride alune maa kui sellel kasvatatak se puuvilja- või marjakultuuri ja püsirohumaa. Pindalatoetuste saamiseks tuleb kasvatatavad põllumajanduskultuurid põllumajanduskultuuride loetelu järgi klassifitseerida. Põllumajanduskultuuride loetelu põhineb põllumajandusmaa klassifikaatoril, mis on riigi i nfosüsteemi kuuluvas andmekogus kasutatav täpselt kirjeldatud üksteist välistavate ning num ber- või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem, mille koostamisel on arvestatu d EL määrustega. Lõike 3 kohaselt antakse toetust maa kohta, millel kasvatatakse toetusõiguslikku põllumajanduskultuur i põhikultuurina. Põhikultuuride määratlemine võimaldab eristada peamiselt saagi saamiseks kasvatatavaid põllumajanduskultuure nendest taimedest , mida kasvatatakse põll u majanduskultuuri vaheldusena. Lõike 4 kohaselt antakse m itmeliigilise väikese põllu kohta põhitegevuse elluviimise eest toetust üksnes siis , kui sellel viiakse ellu mitmeliigilise väikese põll u lisategevust. Kui mitmeliigilise väiksese põllu lisategevuse kohta toetust ei taotleta, tuleb need väiksed põllud, millel kasvatatakse erinevaid põllumajanduskultuure, märkida taotlusel eraldi põldudena. Lõike 5 kohaselt antakse aiakultuuri kasvatamise korral toetust ka aiakultuuri põllu otstes asuva k uni 15 meetri laiuse teenindusala kohta, millel ei kasvatata aiakultuuri . Lähtuvalt aianduskultuuri kasvatamise spetsiifikast on põllutöömasinate ümberpööramiseks vaja teenindusalasid ku mmaski rea otsas. T eenindusalade jätmine ja nend e arvestamine põllu pinna hulka on võimalu s . K ui aiakultuur külgneb püsirohumaa ga , millel põllutöömasinaid ümber pööratakse, siis ei ole vaja eraldi teenindusala rajada või jätta vaja. Lõike 6 kohaselt antakse toetust maa kohta, millel kasvatatakse loetletud puuvilja- või marjakultuuri või maasikat minimaalse istutustihedus ega . Lõike 7 kohaselt ei arvestata puuvilja- või marjakultuuri või maasika minimaalse istutustiheduse määramisel teenindusala alla jäävat maad. Lõike 8 kohaselt ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegia kava alusel pärandniidu hooldamise toetust , väärtusliku püsirohumaa toetust või mulla- ja veekaitsetoetust. Sama maa kohta ei anta erinevaid toetusi topeltmaksmise vältimiseks sarnaste tegevuste elluviimise korral. Lõike 9 kohaselt ei anta s ama põllu kohta samal kohustuseaastal toetust orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest . Samuti ei anta sama põllu kohta samal kohustuseaastal toetust haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest. Lõike 10 kohaselt antakse haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal köögivilja ning millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati haljasväetiskultuuri. Lõike 11 kohaselt antakse vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse põhikultuurina põllukultuuri või köögivilja. P ärast köögivilja või põllukultuuri koristamist külvatav vahekultuur täidab mitmeid keskkonnaeesmärke sh panustades nii mullakaitsesse kui ka elurikkusesse. Lõike 12 kohaselt antakse happelise mulla lupjamise lisategevuse eest toetust põllu kohta, mille kohta on koostatud ja hiljemalt 1. detsembriks PRIAle esitatud lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart. Lubjatarbekaart peab lähtuma mullatüübist, mulla veere ž iimist ning mullaproovidest analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest, mulla happesusest ja taimedele omastatava kaltsiumi ja magneesiumi sisaldusest . Nimetatud näitajate põhjal koostatud lubjatarbekaardid sobivad Eesti tingimustes kasutamiseks. Lõike 13 kohaselt piiratakse turvamuldade lupjamist. Turvasmuldade lupjamisel hakkab turvas mineraliseeruma, seetõttu on turvasmuldade lupjamine toetatud vaid erandlikel juhtudel. Kuna turvasmuldi esineb paljudel põldudel, kuid nad moodustavad kogu põllust väikse osa, toe tatakse põlde, mille põhimullana on üle 10% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1,0 hektar turvasmullad . Lõike 14 kohaselt ei anta glüfosaadi mittekasutamise eest toetust mahemaa kohta. M ahemaadel tuleb järgida mahepõllumajanduse regulatsioone, mille kohaselt ei ole keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine mahemaal lubatud, siis mahemaa kohta glüfosaadi mittekasutamise eest toetust ei anta. Eelnõu §- ga 7 sätestatakse tingimuslikkus . Lõike 1 kohaselt peab t aotleja täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumaja nduslikus tegevuses maae luministri xx määruse nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” sätestatud nõudeid , mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest . Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste - ja l oomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Lõike 2 kohaselt tuleb t ingimuslikkust järgida kogu k ohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Lõike 3 kohaselt peab t aotleja e sitama andmed kogu põllumajandusliku majapidamise maa kohta kuna tingimuslikkus tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse baasnõuded. Keskkonnasõbraliku majandamise toetust , nagu teisigi strateegiakava ökokava sekkumiste raames antavaid toetusi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 5 kohaselt anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkusest, asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõudetest ning muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustustest, põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest ning mis erinevad strateegiakava keskkonna- ja kliima- ning muudest majandamiskohustustest. Eelpool nimetatud kohustuslikke nõudeid, mille eest ei ole lubatud toetust anda , nimetatakse tingimuslikkuseks ja baasnõueteks. Kui toetuse olemusest tulenevalt on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõudeks. Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Baasnõudeid tuleb täita kohustuseaasta jooksul. Toetuse baasnõueteks on põllumajandusliku tegevuse kohta põlluraamatu pidamine , maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § x lõigetes x sätestatud nõuded , sama määruse lisas esitatud nitraaditundlikul alal n itraadireostuse vältimise kohustuslikud majandamisnõude i d xx ning taimekaitsevahendite kasutamise kohustuslikud majandamisnõuded xx . Eelnõu §-ga 9 sätestatakse põhitegevuse nõuete elluviimine . Kui eelnõus ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb põhitegevuse elluviimise nõudeid täita igal kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul põllumajandusmaal. Ka siis kui taotletakse toetust vaid teatud osale põllumajandusmaast, tuleb põhitegevuse nõudeid täita kogu põllumajandusliku maja pidamise toetusõiguslikul maal. See välistab võimaluse, et taotleja saab valida ja viia ellu nõudeid vaid sellisel maal, kus neid on kõige lihtsam täita. Määruses sätestatud juhtudel tuleb toetuse tegevusi ellu viia ka maal, mis ei ole toetusõiguslik, näiteks sööti jäetud maal ja mustkesal ei ole lubatud kasutada glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid (edaspidi glüfosaat ) . Eelnõu §-ga 10 sätestatakse e- põlluraamatu pidamine . E- põlluraamatu pidamine võimaldab vähendada põllumajandustootjate ja ametiasutuste halduskoormust, näiteks ei pea põllumajandustootja samu andmeid mitu korda sisestama . Sa muti annab e -põlluraamatu andmestik võimaluse uute andme- ja teaduspõhiste teenuste loomiseks, mis võib tuua põllumajandustootjale nii otsest majanduslikku kasu kui ka aitab majandada keskkonnasäästlikult. E- põlluraamatut pidamise nõue rakendub pärast PRIA läbiviidavat e-põlluraamatu projekti, kõige varem alates 2024. aastast. E-põlluraamatu projekti eesmärgiks on luua andmete automaatse vahetamise võimalus olemasolevate põlluraamatu kommertstarkvaradega, ühtlasi tagatakse projekti tulemusena võimalus põlluraamatu pidamiseks PRIA e-teenuste keskkonnas . Eelnõu §-ga 11 sätestatakse lämmastikubilansi koostamine . Põllumajandustootmises on oluline suurendada tootmist nii, et samal ajal vähendatakse tootmisega kaasnevat toitainete kadu ja sellele järgnevat kahju keskkonnale. Toiteelemendid on vajalikud taime- ja loomakasvatussaaduste tootmiseks. Toitainete puudujäägiga majandamisel võib langeda mulla viljakus, taimedele vajalike toitainete liiaga majandamisel suureneb õhu, pinnase ja vee reostumise oht. Lämmastiku bilanss annab ülevaate toiteelementide üle- või puudujäägiga majandamisest, võimaldab analüüsida survet keskkonnale (pinna- ja põhjaveele, bioloogilisele mitmekesisusele) ja hinnata lämmastiku kasutamise efektiivsust. Põllumajandustootja saab lämmastikubilansi andmetele tu ginedes teha majandamisotsuseid. Taotleja peab põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta vähemalt põllumaa põldude kohta, millel kasvatab põllukultuuri või heintaimi . Arvestust peetakse e-põlluraamatus PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas. E-põlluraamatus on paljud lämmastikubilansi koostamiseks vajalikud andmed juba eeltäidetud, mis lihtsustab arvutamist. Lämmastikubilanssi tuleb pidama hakata kõige varem 2024. aastast . Eelnõu §-ga 12 sätestatakse viljavaheldus ja liblikõieliste kultuuride kasvatamine Lõike 1 kohaselt peab taotleja korraldama külvikorra või viljavahelduse nii, et samal maal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel ja maasikat kauem kui viiel järjestikusel kalendriaastal ning ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi ristõielised ) ei kasvatata sama maal uuesti enne kolme aasta möödumist. Teraviljadeks loetakse põllumajanduskultuuride loetelus teraviljade grupis nimetatud põllumajanduskultuure sõltumata sellest, kas neid kasvatatakse haljasmassiks, teraks või energiakultuuriks. Ristõielised on nimetatud põllumajanduskultuuride loetelus. Kui 2022. aastal kasvatatakse põllul suvirapsi, siis sellel põllul võib suvirapsi või mõnda muud ristõielist kasvatada uuesti 2026. aastal. Kultuuride järgnevust võetakse arvesse ka segude kasvatamisel. Näiteks kui rapsi või sinepit kasutatakse põldherne tugikultuurina, siis võib neid ristõielisi uuesti kasvatada pärast kolme aasta möödumist. Kui kolmel eelneval aastal on samal põllul kasvatatud teravilja või teravilja sisaldavaid segusid, siis neljandal aastal ei tohi sellel põllul enam teravilja või teravilja sisaldavat taimesegu kasvatada. Viljavahelduse rakendamine võimaldab ohjata haiguste, kahjurite ja umbrohtude levikut, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamist ning selle st tulenevat riski keskkonnale. Taimekaitsevahendite sage kasutamine soodustab taime kahjustajate resistentsust, mis omakorda tekitab vajaduse uute ja tugevama toimega taimekaitsevahendite kasutus elevõtuks. Ühtlasi jäävad taimekaitsevahendite jäägid mulda, kust jõu avad ka veekeskkonda, mõjutades nii vee- kui mullaelustikku. Sama kultuuri järjepideval kasvatam isel kogunevad mulda kahjulikud ühendid, halveneb mulla fütosanitaarne seisund, väheneb saak. Erinevate kultuuride vaheldumine samal maal tagab parema mulla struk tuursuse, säilitab ja suurendab mullaviljakust, parandab väetiste kasutamise efektiivsust ning vähendab toiteelementide väljaleost u mist mullast. Lõike 2 kohaselt sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena kas põhikultuurina või pärast põhikultuuri koristamist , ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste järgnevust. Lõike 3 kohaselt vahekultuur ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste järgnevust. Lõike 4 kohaselt määratletakse vahekultuur . Sügisel külvatud talikultuur, mis külvatakse eesmärgiga saada järgneval aastal saaki (näiteks rukis) on põhikultuur. Kui sügisel külvatud rukis kevadel enne 15. juunit mulda küntakse ja külvatakse samale maale mõni muu põllumajanduskultuur, siis on tegemist vahekultuuriga. Lõike 5 kohaselt maisi, tatra või sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Lõike 6 kohaselt ei pea viljavahelduse nõuet järgima mitmeaastase ristõielise köögivilja , näiteks mädarõi ka, kasvatamisel . Mitmeaastaseid köögivilju kasvatatakse samal maal mitu aastat Lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb kasvatada põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvat põllumajanduskultuuri (edaspidi liblikõielis t ) . Liblikõielist tuleb kasvatada vähemalt 15 protsendil põllumaast . Kui taotleja ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud , tuleb kasvatada liblikõielisi 20 protsendil põllumaast. Liblikõieliste osakaalu arvestatakse põllumajandusettevõtte kogu põllumaa osas , mis hõlmab ka nt sööti ja mustkesa, mille kohta toetust ei anta. L iblikõielisi võib kasvatada külvatud puhaskülvis, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuu ridega. Kui kasvatatakse liblikõielisi segus teiste taimedega, tuleb järgida liblikõielistele seatud osakaalu segu taimikus. Liblikõieliste kasvatamine suurendab mullaviljakust ja parandab mulla füüsikalisi omadusi. Sealhulgas transpordivad liblikõielised taimed sügavamatest mullakihtidest künnikihti mineraalseid toiteelemente ja sümbioosis mügarbakteritega seovad õhulämmastikku, muutes need järgnevatele kultuuridele kättesaadavaks. Liblikõieliste kasvatamisega väheneb taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise vajadus ja sellest tulenevalt säilib veekeskkonna seisund. Mitmeaastaste liblikõieliste abil on võimalik tõhusalt alla suruda umbrohtusid ja vähendada viljaka mullakihi erosiooni. Ühtlasi mitmekesistavad liblikõielised maastikku, on toidutaimedeks tolmeldajatele ja elu-, toidu- ning varjepaikadeks teistele loomadele (sh lindudele), suurenda des bioloogilist mitmekesisust. Lõike 9 kohaselt võetakse l iblikõieliste kasvatamise protsendi täitmisel arvesse puhaskülvina külvatud liblikõielised või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segud, mida kasvatatakse allakülvina. Liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 p rotsenti. Liblikõieliste rohked taimikud ei vaja lämmastikväetisi, lämmastikuvajadus kaetakse sümbiootiliselt seotud lämmastikuga ja mullavarudest. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga kui põ ldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti. Herne kasvatamisel tugikultuuriga põh k ja juurejäänused lagunevad ja mineraliseeruvad lämmastikuks aeglasemalt kui herne puhaskul tuuris kasvatamisel, säilitades mulla huumusevaru ja minimeerides lämmastiku leostumist. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, mille kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Tugikultuurina kasvatatakse peamiselt suviteravilju, kuid selleks võivad oll a ka raps, rüps ja valge sinep. Põldherne kasvatamisel tugikultuuriga tuleb järgida viljavahe lduse nõudeid. Kui herne tugikultuuriks kasvatatakse teravilju, tuleb järgida, et teravilja või teravilja sisaldavat segu ei kasvatata üle kolme aasta. Kui tugikultuuriks kasutatakse ristõielisi, peab arvestama, et ris tõielisi võib samal maal uuesti kasvatada kolme aasta pärast. Lõike 10 kohaselt võetakse liblikõieliste ja viljavahelduse tegevustes arvesse põllumajanduskultuur, mida kohustuseaastal kasvatatakse põhikultuurina ning mida kasvatati samal maal põhikultuurina kohustuseaastale vahetult eelnenud aastatel. Näiteks s aagi saamise eesmärgil kasvatatavad taliviljad , mis külvatakse sügisel, võetakse viljavahelduse ja liblikõieliste nõuete täitmisel arvesse külviaastale järgneva l aastal. Kuigi allakülvid loetakse vahekultuuriks, võetakse liblikõieliste kasvatamise nõudes arvesse ka põhikultuurile alla külvatud liblikõielist. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse sertifitseeritud teraviljaseemne kasutamine . Lõike 1 kohaselt kasutab taotleja külvisena kohustuseaastal eelneva kalendriaasta sügisesel ja kohustuseaasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15 protsenti sertifitseeritud teraviljaseemet. Teraviljadeks loetakse põllumajanduskultuuride loetelus teraviljade grupis nimetatud põllumajanduskultuurid. Eestis kasutatakse sertifitseeritud seemet mitmete teiste riikidega võrreldes oluliselt vähem. Sertifitseeritud seeme on sordiehtne, kontrollitud umbrohuseemnete (sh tuulekaer), taimehaiguste jms. näitajate osas, mistõttu tema kasutamine vähendab põldude umbrohtumust ja taimekahjustajate levikut, vähendades vajadust taimekaitsevahendite kasutamise järele. Ühtlasi loob sertifitseeritud seemne kasutamine eeldused suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks suurendamata keemilist koormust külvipinnale. Kaudselt aidatakse sertifitseeritud seemne nõudega kaasa uute sortide aretamisele. Kuna mitmete põllumajanduskultuuride (nt mais, raps) kasvatamisel kasutatakse juba valdavalt sertifitseeritud seemet, siis on suurem vajadus sertifitseeritud seemne kasutamise järele traditsiooni liste teraviljade kasvatamisel. Lõike 2 kohaselt maisi ja sorgo külvipinda ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade kogupinna hulka ning ser tifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka. Teraviljadest koosnevad segud arvestatakse teraviljade pinna hulka. Sertifitseeritud seemnena arvestatakse teraviljaseemet kategooriaga supereliit, eliit või sertifitseeritud. Lõike 3 kohaselt ei arvestata maisi ja sorgo seemet sertifitseeritud teraviljaseemne hulka. Lõike 4 kohaselt ei tohi samale põllule külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks. Seega ei tohi sertifitseeritud seemet segada sertifitseerimata seemnega, samut i ei tohi põllu üht osa külvata sertifitseerimata ja teist osa sertifitseeritud seemnega. Lõike 5 kohaselt peavad seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendav dokument olema kohustuseperioodi jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse glüfosaadi kasutamise piirang . Põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul maal , milleks kasvatatakse põllukultuure, ei ole lubatud kasutada glüfosaati põllukultuuride tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni. Eelmise aasta koristuse käigus maha varisenud põllukultuuride seemned on varis, millest tärganud taimed loetakse umbrohuks. Glüfosaati ei ole lubatud kasutada kohustuseaasta kestel haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel , vahekultuuridel ja maal, millel kasvatatakse aiakultuuri . Haljaskesa või haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuride puhul märgitakse taotlusele kasvatatav põllumajanduskultuur ja tehakse haljaskesa korral märge HK ja haljasväetistaimede sissekünni aastal märge HV . G lüfosaati ei ole lubatud kasutada ka mustkesal ja sööti jäetud maa l. Mustkesa ja sööti jäetud maa kohta toetust ei anta. Mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida ha ritakse umbrohtude hävitamiseks. Mulla intensiivse harimisega on umbrohtusid ja taimekahjustajaid võimalik küll tõhusalt hävitada, kuid harimise käigus kiireneb mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, mille tõttu väheneb ka oluline hulk mulla orgaanilist ainet, lõhutakse mullastruktuuri ja suureneb toiteelementide leostumine. Lisaks on selline harimine väga töö- ja energiamahukas ja ei ole majanduslikult tulus. Seega ei ole põhjendatud anda mustkesas hoitavale maale keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa. Mullaviljakuse tõstmiseks võib maa sööti jätmise asemel külvata sellele haljasväetistaimi. Glüfosaadi ja teiste taimekaitsevahendite kasutamise piiramine suurendab bioloogilist mitmekesisust, tagab mulla- ja vee-elustiku suurema ohutuse ja vähendab jääkainete sisaldust toidus ning loomasöödas. Keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamise asemel on võimalus umbrohte ohjata erinevate keskkonnasäästlike võtetega. Umbrohtude ennetamiseks ja leviku piiramise võimalusteks on rakendada sobivat viljavaheldust, kasutada umbrohupuhast külvist või istutusmaterjali, valida õige külviaeg, külvitihedus ja külviviis ning kasutada umbrohtude suhtes konkurentsivõimelisemaid sorte. Kultuurtaimedele soodsamate tingimuste loomiseks ja nende vastupanu tõstmiseks tuleb põldu väetada tasakaalustatult ning vajadusel põldu lubjata ja kuivendada. Mehaaniliste tõrjevõtetena võib kasutada umbrohtude väljakorjamist ja väljakurnamist. Aianduses ja väiksematel pindadel on sobiv umbrohtude allasurumiseks kasutada multši ning umbrohtude tõrjeks leegitamist või umbrohtunud maa katmist kilega. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse mullaproovid e analüüsimine. Lõiked 1– 9 sätestavad mullaproovide võtmise ja analüüsimise korra. Mullaproovide analüüsitulemusi teades on võimalik koostada väetusplaan selliselt, et see minimeeriks muldade kurnamist ühelt poolt ning üle väetamisest tulenevat keskkonnareostust teiselt poolt. Samuti on võimalik planeerida mullaanalüüside tulemustest lähtudes sobivat külvikorda ja agrotehnikat ning vajadusel muldade neutraliseerimist, et luua kultuurtaimedele soodsamad kasvutingimused ja vältida ebaotstarbekat väetiste ning liigset taimekaitsevahendite kasutamist. Lõike 1 kohaselt peab taotleja korraldama maa kohta, mille kohta toetust taotleb mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium ) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. Mullaproovid tuleb võtta sellelt maalt, mille kohta taotleja toetust taotleb. Kui taotleja taotleb toetust maa kohta, mille kohta talle toetust ei anta, tuleb mullaproovid võtta ja saata laboratooriumisse analüüsimiseks kogu maa kohta, mille kohta ta toetust taotleb . Lõige 2 kohaselt kehtivad taotletud maal varem võetud ja nõuetekohaselt analüüsitud mullaproovid viis aastat. Uued mullaproovi d tuleb võtta ja laboratooriumisse analüüsimiseks saata eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. Näiteks kui eelmised mullaproovid võeti 2020. aastal, tuleb uued proovid võtta ja saata laboratooriumisse analüüsimiseks 2025. aasta 1. detsembriks. Lõike 3 kohaselt korraldab taotleja mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari maa kohta , mille kohta toetust taotletakse, on on võetud üks mullaproov . Kui maad , mille kohta toetust taotletakse, on alla 5 hektari, tuleb võtta vähemalt üks mullaproov . Kui maad, mille kohta toetust taotletakse on 20,1 hektari t, siis tuleb võtta viis mulla proovi. Mullaproovid tuleb võtta nii, et nendest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning ka orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja tagab , et iga kohustuseaasta 1. detsembriks on maa , mille kohta ta toetust taotleb iga kuni 5 hektari kohta kas kehtivad analüüsitulemused mulla happesuse, taimedele omastava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta või on võetud nõuetekohased mullaproovid ja saadetud need laboratooriumisse analüüsimiseks. Lõike 4 kohaselt peab v õtma mullaproovid Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik kui m aad, mille kohta toetust taotletakse , on üle 10 hektari. Kui mullaproovid kogub koo lituse läbinud isik, väljastatakse analüüsitulemustega nii laboripro tokolli kui ka väetustarbekaard . Väetustarbekaardi alusel saab tootja planeerida väetamist vastavalt väetustarbele põldude ja ka põlluosade lõikes. Mullaproovivõtjate koolituse läbinud isikute nimekiri koos kontaktandmete ja tegevuse maakonnaga on kättesaadavad internetist Põllumajandusuuringute K eskuse kodulehelt http://pmk.agri.ee/index.php?valik=168&keel=1&template=template2teenused.html . Arvesse võetakse ka isikuid , kes on osalenud enne 2023. aastat Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolitusel. Kuna 1. jaanuarist 2023. ühendatakse Põllumaja ndusuuringute K eskus ja Eesti Taimek asv atuse Instituut , mis hakkab kand m a nime Maaelu Teadmuskeskus, siis on põhjendatud, et arvesse võetakse ka Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud mullaproovi võtjate koolitusel osalenud isikud. Lõike 5 kohaselt peab laboratoorium mullaproovidest määrama mulla happesuse kaaliumkloriidi (pHKCl) lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi (DL) või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi (AL) meetodil. Nimetatud meetoditel on Eestis välja töötatud väetustarbe gradatsioonid ja seega Eesti ting imustes väetamise planeerimisel kasutatavad. Lõike 6 kohaselt tuleb maal t , mille kohta taotletakse toetust aiakultuuride eest, võtta mullaproovid arvestuseg a, et iga kuni kolme hektari taotletud maa kohta on võetud üks mullaproov. Võetud mullaproovist peab olema võimalik määrata mulla happesust, mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, taimedele omastatava fosfori, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldust. Arvesse võetakse ka varem võetud mullaproovid, kui need ei ole vanemad kui viis aastat ja mille kohta on väljastatud laboriprotokoll nimetatud eleme ntide ja mulla happesuse kohta. Aiakultuuride kasvatamiseks Lõike 7 kohaselt kehtivad mullaproovid viis aastat. Lõike 8 kohaselt peab olema iga 20 hektari taotletud maa kohta analüüsitud vähemalt üks mullaproov orgaanilise süsiniku sisalduse kohta. Kui maad , mille kohta toetust taotletakse, on alla 20 hektari, tuleb analüüsida vähemalt ühest mullaproovist mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Kui maad , mille kohta toetust taotletakse, on näiteks 2 0,1 hektarit , tuleb vähemalt kahest mullaproovist analüüsida mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus analüüsitakse samadest mullaproovidest, millest analüüsitakse ka mulla pH ja taimedele omastatavad toiteelemendid. Lõike 9 kohaselt peab laboratooriumi väljastatud laboriprotokoll mullaproovide analüüsi tulemustega olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel osalemine. Lõike 1 kohaselt peab taotleja või tema heaks tegutsev füüsiline isik , kes teg eleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel . Töösuhet kinnitavad andmed peavad olema registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Koolitus peab olema korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. 2023. ja 2024. aastal võetakse arvesse koolitust , mis on korraldatud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel antava teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetuse raames . Keskkonnasõbraliku majandamise alased koolitused aitavad t õsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Lõike 2 kohaselt arvestatakse koolitusi , millel osalemise kohta on koolitaja esitanud PRIAle andmed koolitatava ja teda esindatava ettevõtte kohta . Lõike 3 kohaselt loetakse koolitusteks infopäeva, konverentsi ja esitlustegevust. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse t aimekaitsevahendi kasutamise piirang Lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole lubatud sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet kasutata ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda samal põllul. Sama taimekaitsevahendi toimeaine korduv kasutamine kiirendab taimekahjustajate resistentsuse kujunemist taimekaitsevahendite suhtes. Nõue kohaldub põldudel, millel kasvatatakse nisu, talirukist , suviotra, suvikaera, rapsi, rüpsi, maisi, hernest, põlduba ja heintaimi. Nimetatud põllumajanduskultuurid on valitud, lähtudes Põllumajandusamet i 2019. aastal koostatud põhikultuuride ja vähe levinud ning väikese k asvupinnaga kultuuride nimekirjast . Taimekaitsevahendite kasutamise piirang kohaldub nendele põllumajanduskultuuridele, mis Põllumajandusameti koostatud nimekirjas on määratletud põhikultuurina. Põllumajandusamet on põhikultuurina võtnud arvesse neid põllumajanduskultuure, mille kasvupind ületab 1% põllumajanduslike majapidamiste poolt kasutatavast põllumajandusmaast, mille aastatoodang ületab 1% põllumajanduslike majapidamiste taimekasvatustoodangust ja/või mille tarbimine inimese kohta päevas ületab 7,5 g. K artul on samuti nimetatud põhikultuurina, kuid kuna kartulil on Eestis registreeritud piiratud arv taimekahjustajate tõrjeks sobivaid taimekaitsevahendeid, siis kartulile taimekaitsevahendite kasutamise piirangu nõue ei kohaldu. Taimekaitsevahendite kasutamise piirangu nõue ei k ohaldu ka heinaseemnepõldude kohta. Lõike 3 kohaselt ei piirata insektitsiide ehk putukatõrjevahendite toimeainete kasutamist. Insektitsiidide toimeainete valik on piiratud, seetõttu on insektitsiidide kasutamisele seatud erisus. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse nõuded aiakultuuri teenindusala ja multši kasutamise kohta . Lõike 1 kohaselt hoitakse aiakultuuride teenindusala rohukamaras . Rohukamar säilitab mullaviljakuse, takistab mulla erosiooni ja toetab ökosüsteemi teenuseid, näiteks kahjuritõrjet või tolmeldamist . Lõike 2 kohaselt tuleb kasutada maasikaridade peal multši ehk kattematerjali . Multši tuleb kasutada alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. Multšimaterjali võib taotleja ise valida, näiteks võib kasutada puukoort, saepuru, põhku, kilet jms. Multši kasutamine maasika ridades loob maasikataimede kasvuks paremad tingimused, kuna aitab ohjata umbrohtu. Vegetatsiooniperioodiks loetakse meteoroloogiliselt perioodi, mille kestel ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 °C. Eesti kohta keskmisena kestab aastate 1965-2013 andmetel vegetatsiooniperiood 22. aprillist kuni 28. oktoobrini. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse feromoonpüüniste ja mitmekesisust toetavate elementide kasutamine. Lõike 1 kohaselt hoitakse maal, millel kasvatatakse viljapuid, õunamähkuri, pl oomimähkuri, õunakoi ja õunapuu- võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Feromoonpüünised on liigispetsiifilised, ehk näiteks õunamähkuri feromoonpüünis sobib vaid õunamähkuri püüdmiseks. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis igal 0,3 hektari suurusel maal . Feromoonpüünised peavad olema viljapuude istandikus vähemalt 1. maist kuni 31. augustini , mil nimetatud kahjurid lendlevad . Fero moonpüünised meelitavad viljapuude kahjureid lõhnaainetega püünisess e , kus nad jäävad liimile ja ei suuda enam ära lennata. Nii on võimalik kahjurite arvukust seirata ja vajadusel kasutada taimekaitsevahendeid. Kui feromoonpüüniseid kasutatakse suuremal hulgal, saab nendega kahjurid välja püüda ja taimekaitsevahendeid sellisel juhul kasutada vaja ei ole. Lõike 2 kohaselt paigutatakse iga 0,3 hektari suurusele maale , millel kasvatatakse viljapuid või marjapõõsaid, vähemalt kaks elurikkust toetavat elementi. Elurikkust toetavad elemendid on putukate või lindude joogianum, kivi-, oksakuhil või vana kõdunev puunott, lindude pesakast, röövlindude istumiskoht, putukapesa ja taru, milles peetakse mesilasi. Röövlindude istumiskoht peaks olema aia servas asuv ja puudest pisut eemal olev kõrgem vai või post, mille otsa on kinnitatud vertikaalne pulk, millel istudes on röövlindudel aiast hea ülevaade. Putukapesade all peetakse silmas inimese poolt rajatud (vanad aukudega tellised, pilliroost meisterdatud putukapesad, kõrrepusad jms), mitte looduslikke pesi. Putukapesade meisterdamise näiteid: http://www.loodusesober.ee/artikkel1612_1595.html . Eelnõu §- ga 20 sätestatakse toetuse lisategevuse nõuded . Taotleja saab valida milliseid lisategevusi ellu viib. Lisategevusi tuleb ellu viia toetusõigusliku l maal, mille kohta lisategevuse eest toetust taotletakse. Lisategevuste elluviimisel tuleb lisategevuse nõudeid täita kohustuseaasta jooksul. Sarnaste tegevuste ees t topeltmaksmise vältimiseks ei anta teatud lisategevuste elluviim ise eest toetust sama maa kohta. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse o rgaanilise multši kasutami se lisategevus . Lõike 1 kohaselt tuleb aiakultuuride kasvatamise kasutada organilist multši . M ultši ehk kattematerjali kasutamine aiakultuuride ridades või reavahedes aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist, kuna on efektiivne v õte umbrohtumuse ohjamiseks . M ultši kasutamisel paraneb mulla elutegevus, niiskusesisal dus ja väheneb mullaer osioon, samuti väheneb temperatuurikõikumistest põhjustatud stress ning kevadiste külmakahjustuste oht taimedele. M ultši ks kasutatav materjal võib reguleerida mulla happesust. Orgaanilised materjalid, mis sobivad multšimiseks on näiteks põhk, niidetud rohi, hein, turvas, puukoor , puulehed . Orgaanilist multši tuleb kasutada alates taimede külvamisest, maha panemisest või istutamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni taimede ülesvõtmiseni . Lõike 2 kohaselt kasutatakse aiakultuuride ridades või reavahedes o rgaanilist multši sellisel hulgal , mis takistab rohu läbikasvamist multšist . Lõike 3 kohaselt tuleb esitada PRIAle fotoäpi kaudu asukohapõhine pilt orgaanilise multši kasutamise kohta. Nõue rakendub 1. jaanuarist 2024. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevus . Lõike 1 ja 2 koh aselt kasvatatakse haljasväetistaimi köögivilja kasvatamisele eelnenud kalendriaastal. Haljasväetisteks nimetatakse põllumajanduskultuuride haljasmassi, mis viiakse mulla viljakuse suurendamise eesmärgil mulda. Mulda viidava orgaaniline aine toimel paranevad muldade füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus ning mulla elustik. Lisaks aitavad haljasväetiskultuurid kontrollida põllul umbrohtude a rvukust ja liigilist koosseisu ning soodustavad elurikkust laiemalt. Eelistatud haljasväetistaimed on liblikõielised heintaimed, kuna rikastavad mulda rohke lämmastikuga, vähendades vajadust mineraalväetiste järgi. Seetõttu tuleb köögiviljade kasvatamise eelselt kasvatada haljasväetistaimedena liblikõielisi heintaimi puhask ülvis , segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatat avate põllumajanduskultuuridega. Liblikõieliste heintaimede kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti . Haljasväetistaimi kasvatatakse köögivilja kasvatamisele eelnenud kalendriaastal põhikultuurina . Seega tuleb arvestada, et haljasväetistaimed on taotlemisele eelneval aastal maha pandud, k ülvatud või istutatud hiljemalt 15. juuniks. Haljasväetistaimede põhikultuurina kasvatamine tagab suurema mulda viidava biomassi. Lõike ga 3 on seatud erisus, mille kohaselt võib porgandi kasvatamise eelselt kasvatada ka haljasväetistaimi, mis ei sisalda liblikõielisi . Sellisel juhul tuleb kasvatada porgandi eelselt põhikultuurina heintaimi puhaskülvis või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. Liblikõielised suurendavad porgandi säilitushaiguste, nagu valgemädanik, baktermädanik, nakatumise ohtu. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse mitmeliigilise väikese põllu lisategevus. Lõike 1 ja 2 kohaselt peab kasvatama 0,3 kuni 1,0 hektari suurusel põllul vähemalt kaheksat erinev at põllumajanduskultuuri liiki, mis kuuluvad köögivilja, rühvelkultuuri, lille, ravim- või maitsetaime de hulka . Igat nimetatud põllumaja nduskultuuri kasvatatakse kuni 0,1 hektari suurusel alal. Väikesel alal erinevate kultuuride kasvatamine pakub alternatiivi taimekaitsevahendite kasutamisele, s oodustab elurikkust, minimeerib ilmastikust tulenevaid riske ja suurendab kvaliteetset saaki. Eelnõu §-ga 24 sätestatakse vahekultuuri kasvatamise lisategevus. V ahekultuuri tuleb kasvatada vähemalt 1. septembrist kuni 1. novembrini. Vahekultuuri normaalseks arenguks on vajalik päevane temperatuur vähemalt 9 °C. K õige enam kasu m ullale ja elurikkusele on vahekultuurist siis kui see külvatakse kohe pärast põhikultuuri koristamist. Eestis kasvatatakse vahekultuuridena mitmeid ristõielisi (valge sinep, õlirõigas, raps, kesaredis), teravilju (rukis, tatar), liblikõielisi (vikk, Aleksandria ristik, inkarnaatristik), kuid ka itaalia raiheina ja keerispead. Põhikultuuri koristuse käigus varisenud seeme on u mbrohi, seda vahekultuuriks ei loeta. Haigustekitajate arengu katkestamiseks on soovituslik vahekultuuri kasvatamisel järgida viljavaheldust või külvikorda. Vahekultuuri kasvatatakse põhikultuuride vahel eesmärgiga kaitsta mulda erosiooni ja toitainete kao eest, parandada mulla ja põhikultuuride varustatust toitainetega ning vähendada umbrohtumust ja haigustekitajaid. Lisaks soodustab vahekultuur tolmeldaja te , teis te kasulike putuka te tegutsemist ja mulla mikrobioloogilist mitmekesisust. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse happelise mulla lupjamise lisategevus. Lõike 1 kohaselt kasutatakse lubiväetist põllul, mille kohta on koostatud lubjatarbekaart. Lubjatarbekaart võtab arvesse mulla pH-d kui ka teisi mulla omadusi, mille põhjal antakse soovitusi lubjatarbe ja sobivaima lubiväetise valiku kohta. Mulla lupjamise eesmärgiks on parandada taimede kasvutingimusi vähendades mulla liigset happesus t ja reguleer ides mullas toiteelementide tas akaalu. Uuringud on näidanud, et mulla pH ja mulla orgaanilise süsiniku vahel on tugev seos ning happelistel muldadel on mulla orgaanilise süsiniku sisaldus madalam. Seetõttu on happeliste mu l d ade lupjamisel suur potentsiaal mulla süsiniku sidumise suurendamisel, mis aitab eemaldada atmosfäärist CO 2 ja panustab seetõttu kliimaeesmärkide saavutamisse. Lõike 2 kohaselt kasutatakse l upjamiseks tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Tuha kasutamine võimald ab piirata lupjamisega seotud CO 2 heitkoguseid, kuna tegemist on valdavalt kaltsiumoksiidiga, mis ei põhjusta täiendavaid heitkoguseid. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis e kohta pea vad andmed olema kantud väetiseregistrisse . Väetiseregistrisse kantud andmed on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti internetilehelt: https://portaal.agri.ee/avalik/#/vaetis/vaetised . Mahemaadel on mahepõllumajanduse r egulatsioonide kohaselt lubatud lupjamiseks kasutada üksnes K omisjoni rakendus määruse 2021/1165 II lisasse kantud väetisi. Lõike 3 kohaselt peab t uha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendav dokument olema kohape al kontrollimiseks kättesaadav . Lubiväetise päritolu tõendavaks dokumendiks võib olla näiteks lubiväetise saateleht või ostuarve. Lõikes 4 on nimetatud tegevused mida tuleb pärast mulla lupjamist ellu viia. Toitainete leostumise vältimiseks on oluline, et pärast mulla lupjamist kasvaks sellel maal taimik. Seetõtt u tuleb pärast mulla lupjamist külvata põllumajanduskultuur või lubjata juba kasvava taimikuga ma ad, nt rohumaid . Kuna lupjamist võib ellu viia nii kevadel kui sügisel, siis tuleb jär gida, et kevadel lubjatud maal kasvatatakse pärast põhikultuuri koristamist ka muid põllumajanduskultuure. Kui lubjatakse rohumaad, siis piisab kui taimikut ei harita. Eelnõu §-ga 26 sätestatakse glüfosaadi mittekasutamise lisategevus . Glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei kasutata kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal . See tähendab, et glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei kasutata ka sellel maal, millele kohustuseaastal toetust ei taotleta või mis ei ole toetusõiguslik maa. Seega on see nõue rangem toetuse põhitegevuse nõudest, kus glüfosaati ei tohi kasutada põllukultuuri taimede tärkamisest, istutamisest või maha panem isest kuni saagi koristamiseni ning kogu kohustuseaasta vältel aiakultuuride alusel maal, mustkesal, sööti jäetud maal, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuridel. Glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole lubatud selle lisategevuse elluviimisel kasutada kohustuseaasta kestel , s.o 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust mahemaa kohta . Mahepõllumajanduse regulatsioonidest lähtuvalt ei ole mahemaadel sünteetiliste taimekaitsevahendeid lubatud kasutada. Mahepõllumajandustootjatel hüvitatakse mahepõllumajanduslike nõuete järg i mine mahepõllumajanduse ökokava toetusega. Eelnõu §-ga 27 sätestat a kse põllumajandusliku majapidamise üleandmin e . Põllumajandusliku majapidamise üleandmise ja ülevõtmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ sätestatut. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise üle võtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetus t . Sellisel juhul antakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Eelnõu §-ga 28 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlusel tuleb esitada maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § -des 12 ja 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Taotleja peab taotlusel teada andma, et milliste tegevuste eest ja millise põllu kohta ta soovib toetust taotleda. Põhitegevuse elluviimine on eelduseks lisategevuste elluviimisele. Kui taotleja ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ja ta ei taotle strateegiakava alusel antavat mahetoetust , siis esitab taotleja ka andmed mahepõllumajandusliku maakasutuse kohta. Lõike 2 kohaselt peab taotleja esitama muudatused nende põldude piiride kohta , mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt esitab taotleja strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste kohta ühise taotluse . Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised nt põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine. L õike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ lisas esitatud nitraaditundlikul alal n itraadireostuse vältimise kohustuslikke majandamisnõude i d , mis on lisaks tingimuslikkusele ka toetuse baasnõudeks. Lõike 3 kohas e l t kontrollib Põllumajandus- ja Toiduam e t maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud maja ndamisnõuded“ lisas esitatud taimekaitsevahendite kasutamise kohustuslikke majandamisnõudeid , mis on lisaks tingimuslikkusele ka toetuse baasnõudeks. Lõike 4 koha selt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 30 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada antavat toetust või keelduda toetuse andmisest , arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse andmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet – nt liblikõieliste kasvatamise või mullaproovide nõuet ). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse andmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata Lõike 2 kohaselt vähendatakse baasnõuete, põhi- ja lisategevuse elluviimise nõuete rikkumise korral toetust taotluse alusel kindlaks määratud summast , mida taotlejal oleks olnud õigus saada. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Lõike 4 kohaselt antakse rohumaa kohta toetust maksimaalselt selle rohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne selle maa pindalaga, mille kohta kokku kohustuseaastal toetust taotleti ja mis kindlaks määrati ning millel kasvatati põllu- või aiakultuuri või mida hoiti söötis või millel oli põldtunnustatud heinaseemnepõld. Kui põllumajanduslikus majapidamises on rohumaid 100 hektarit ja 50 hektarit põllu- või aiakultuure, sööti või põldtunnustatud heinaseemne põlde, siis antakse toetust rohumaade eest 50 hektari kohta, kokku 100 hektari kohta. Kui taotleja soovib toetust rohumaade kohta, tuleb need põllud taotlusele märkida. Taotleja võib toetust taotleda kõikide rohumaade kohta, kuid toetust saab vaid sellele osale, mis on võrdne või väiksem põllu- või aiakultuuri, söödi või põldtunnustatud heinaseemne põllu maaga. Seejuures tuleb silmas pidada, et mullaproovide nõudeid tuleb täita vaid selle maa osas, mille kohta toetust taotletakse, sh taotlusele märgitud püsirohumaa või muu rohumaa osas. Suuremat osa põhitegevuse nõudeid tuleb täita kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul maal, sõltumata sellest kas nendele maadele toetust taotletakse või mitte. See tagab keskkonnaeesmärkide täitmise. Eelnõu §-ga 31 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks võttes arvesse kontrollide tulemusi . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluste rahuldamata jätmise otsuse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklis 62 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alusele kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Eelnõu §-ga 32 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist, kuid hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Eelnõu §-ga 33 sätestatakse toetuse saajate andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. E elnõu §-ga 34 sätestatakse rakendussätted . Lõike 1 ja 2 kohaselt ei pea toetuse saamise nõuete täitmiseks taotleja enne eelnõu jõustumist külvatud talikultuuri muu põllumajanduskultuuriga asendama. Kui tao tlejal on külvanud 2022 . aastal taliteraviljad sertifitseeritud seemnega, siis need pinnad v õetakse nõude täitmisel arvesse , kuid kui taliviljad on külvatud sertifitseerimata seemnega, jäetakse need pinnad arvestusest välja. Viljavahelduse nõudes jäetakse arvestamata 2022. aasta sügisel külvatud taliteraviljad ja talvituvad ristõielised kultuurid, nagu taliraps ja –rüps . Lõike 3 kohaselt võetakse k eskkonnasõbraliku majandamise alaste koolitustena 2023. ja 2024. aastal arvesse Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 alusel antava teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetuse raames läbiviidud koolitust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel . Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetus on suunatud põllumajandusliku tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele . Mõju majandusele on positiivne. Keskkonnasõbralikult toodetud põllumajandussaaduste eest on põllumajandustootjatel võimalus küsida kõrgemat hinda. Toetusega hüvitatakse osaliselt toetuse saajale toetuse nõuete elluviimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisa kulud. Kuna taotlejad saavad varasemaga võrreldes ellu viia uusi lisategevusi, siis t oetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel võib halduskoorm us ettevõtetele vähesel määral suureneda. Samas rakendatakse p indala ja loomatoetuste taotlemisel endiselt ühtset taotlusvorm i , mistõttu toetuste taotlemisel ei ole vaja samu andmeid korduvalt es itada . Mõju julgeolekule ja välissuhetele . Toetusel on toidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Toetuse nõuete täitmisel on võimalik osaliselt leevendada väetiste ja pestitsiidide kasutamise vajadust, mis on välja toodud EL-i roheleppes ning seeläbi kaudselt tagada toiduga varustuskindlu s e . Mõju elu- ja looduskeskkonnale . Strateegiakava, mille alusel antakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust , keskkonnamõjud on hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegiline hindamise (2022) raames . Toetuse kaasabil tõstetakse eeldatavasti vähemalt 2 600 põllumajandustootja keskkonnateadlikkust ning aidatakse kaasa keskkonnasõbralike viljelusviiside kasutamisele 571 000 hektaril põllumajandusmaa l. Toetuse tegevuste elluviimisel väheneb veereostuse risk, paraneb mullaviljakus ning säilib elurikkus . Samuti aitab toetus kaasa mi tmekesise põllumajandusmaastiku kujunemisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning CO 2 sidumisele . Mõju regionaalarengule, sh lin na-, maa- ja rannapiirkondadele. Toetusel on kaudne positiivne mõju regionaalarengule ettevõtluse ja elukeskkonna kaitse kaudu. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele . Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta loomise vajadust kuna varasemalt on toetatud keskkonnasõbraliku majandamise tegevuste ellu viimist . Uuel finantsperioodil rakendub esmakordselt pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Selle kaudu on võimalik vähendada PRIA töökoormust toetuste andmisel. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava ökokava de kogueelarve on aastateks 2023-2027 279 365 200 eurot, millest keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kogueelarve on strateegia kava peatüki ÖK1 punkti 12 kohaselt 145 525 200 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Mä äruse §-d 10 ja 11, § 24 ja § 23 lõige 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse tegevuse nõuded töötati välja keskkonnasõbralike praktikate ja mahepõllumajanduse , keskkonnasõbraliku aianduse ja kohalike sorti de ning lupjamise töögruppides. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juhtkomisjonile. Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 30.11.2022 nr 1.4-3/969 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EN_KSM.docx; 2. SK_KSM.docx. Reno Paju +372 625 6144 [email protected] Ketlyn Roze +372 625 6127 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 3690454 1189245 EELNÕU 30 .11.2022 0 0 EELNÕU 30 .11.2022 -864235 -144145 0 0 Määrus ……. . 20 2 2 nr ….. Perioodi 2023 – 2027 k e skkonnasõbraliku majandamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) k liima-, ke skkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Keskkonnasõbralik majandami ne “ raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul . ( 2 ) Määruses sätestatud juhul peab keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevust ja lisategevust ellu viima ka põll umajandusliku majapidamise maal, mis ei ole toetusõiguslik . (3) K eskkonnasõbraliku majandamise l isategevus ed, mille elluviimise eest toetust antakse, on: 1) orgaanilise multši kasutamise lisategevus ; 2) haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevus ; 3) mitmeliig ilise väikese põllu lisategevus ; 4) vahekultuuri kasvatamise lisategevus ; 5) happelise mulla lupjamise lisatege vus ; 6) glüfosa adi mittekasutamise lisategevus . ( 4 ) K eskkonnasõbraliku majandamise lisategevus e elluviimise eest antakse toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta taotletakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest. (5) Glüfosaadi mitte kasutamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest. § 3. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär (1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest on : 1) 40 kuni 50 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri ning muu tehnilise kultuuri (edaspidi koos põllukultuur ) kasvatamise korral, ravim- või maitsetaime ning turvasmuldadel köögivilja kasvatamise korral , põllumaal heintaim e kasvatamise korral ja püsirohumaa kohta (edaspidi koos rohumaa ) ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põl lu kohta; 2) 230 kuni 254 eurot köögivilja , mida kasvatatakse mujal, kui turvasmuldadel , maasika , puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral . (2) Kui lõikes 1 nimetatud põhitegevust viiakse ellu mahepõllumajanduslikul maal, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse, on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta : 1) lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul, välja arvatud ravim- või maitseta imede kasvatamise korral , 20 kuni 26 eurot ; 2) lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning ravi m- või maitsetaimede kasvatamise korral, 50 kuni 70 eurot . ( 3 ) Lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud ühikumäära kohaldatakse samades punktides nimetatud köögivilja, maasika, puuvilja- või marjakultuuri ja ravim- või maitsetaime kasvatamise korral , kui neid kasvatatakse kokku vähemalt 0,3 hektaril. ( 4 ) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 sätestatud ühikumäära kohaldatakse lõikes 3 nimetatud köögivilja, maasika, puuvilja- või marjakultuuri ja ravim- või maitsetaime kasvatamise korral, kui neid kasvatatakse kokku alla 0,3 hektaril. ( 5 ) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 sätestatud ühikumäära kohaldatakse köögivilja kasvatamise korral põllu koht a, millel põhimullana on üle 70 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks. ( 6 ) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta lisategevuse elluviimise eest on : 1) 150 kuni 151 eurot orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise korral; 2) 110 kuni 154 eurot haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral; 3) 340 kuni 476 eurot mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise korral; 4) 60 kuni 84 eurot vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral ; 5) 50 kuni 70 eurot happelis e mul la lupjamise lisategevuse elluviimise korral ; 6) 15 kuni 21 eurot glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise korral. § 4. Toetuse ühikumäärade otsustamine (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab toetuse ühikumäära , arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike s 3 sätestatut . (2) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära rakendamise korral , rakendab PRIA minimaalse t ü hikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut . (3) Lõikes 2 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike s 5 sätestatut . 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 5 . Nõuded taotlejale Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). § 6 . Nõuded toetusõigusliku põllumajandus maa kohta (1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele . ( 2 ) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suuruse: 1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaim e ; 2) põllumaa kohta, millel asub mitmeliigiline väike põld ; 3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaim e ; 4) põllumaa kohta, millel kasvatatav heintaim on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded “ sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld ); 5) püsikultuuri aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuur i ; 6) püsirohumaa kohta. (3) Lõike s 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. P õhikultuur selle määruse tähenduses on põllumajandus kultuur, mi s külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juuni l ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. (4) Lõike 1 punktis 2 nimetatud maa loetakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise korral toetusõiguslikuks üksnes siis, kui sellel kasvatatakse köögivilja, rühvelkultuuri, lilli, ravim- või maitsetaimi ja viiakse ellu mitmeliigilise väikese põllu lisategevust. ( 5 ) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri (edaspidi koos aiakultuur ) kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 m eetri laiune teenindusala , mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks . (6 ) Toetust antakse maa kohta , millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu –100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta; 12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta; 13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta; 14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta. ( 7 ) L õ ikes 6 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad. ( 8 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegia kava alusel: 1) pärandniidu hooldamise toetust ; 2) väärtusliku püsirohumaa toetust; 3) mulla- ja veekaitsetoetust. (9) Sama põllu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust : 1) o rgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ; 2) h aljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest. (10 ) Haljasväeti skultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal köögivilja ning millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal kasvatati § -s 22 sätestatud nõuete kohas elt h aljasväetiskultuuri . ( 11 ) Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antaks e toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse põhikultuurina põllukultuuri või köögivilja. ( 12 ) Happelise mulla lupjamise lisategevuse eest antakse toetust põllu kohta, mille kohta on koostatud ja PRIA - le hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks esitatud lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart , mis lähtub mullatüübist, mulla veere ž iimist ning mullaproovidest analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest, mulla happesusest ja taimedele omastatava kaltsiumi ja magneesiumi sisaldusest. ( 13 ) Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust põllu kohta, millel põhimullana on üle 10 protsendi ulatuses turvasmuldi, kuid seda mitte rohkem kui ühel hektaril . ( 1 4 ) Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust mahepõll umajandusliku maa kohta, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 7 . Tingimuslikkus (1) T aotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx mä äruse s nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid . (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatu d nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud e sitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 8 . Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul järgmis i nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevus e kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse ; 2 ) täidab m aaeluministri xx määruse nr x x „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ § x lõigetes x sätestatud nõudeid ; 3) täidab maaeluministri xx määruse nr x x „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ lisas esitatud nitraaditundlikul alal n itraadireostuse vältimise kohustuslikke majandamisnõude i d xx ; 4) täidab maaeluministri xx määruse nr x x „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud maja ndamisnõuded“ lisas esitatud taimekaitsevahendite kasutamise kohustuslikke majandamisnõudeid xx . 4. peatükk Põhitegevuse elluviimise nõuded § 9 . Põhitegevuse nõuded Taotleja täidab kohustuseaastal käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul põllumajandus maal, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. § 10 . Elektroon ilise põlluraamatu pidamine Taotleja peab kogu põllumajandusliku s majapidamise s tehtud põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavat põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas (edaspi d i e-põlluraamat ) . § 11 . Lämmastikubilansi koostamine Taotleja peab põllumaa kohta , millel kasvatab põllukultuuri või heintaimi, põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta e-põlluraamatus . § 12 . Viljavaheldus ja liblikõieliste kultuuride kasvatamine (1) Taotleja tagab, et viljavaheldus või külvikord toimub järgmiste nõuete kohaselt: 1 ) samal maal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel kalendri aastal; 2 ) ristõieliste sugukonda kuuluva t põllumajanduskultu ur i ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme kalendr i aasta möödumist ; 3) s amal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel kalendri aastal . (2) Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuur ide vaheldusena, ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust. (3) Vahekultuur ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust. (4) Vahekultuur on selle määruse tähenduses põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse kahe üksteisele järgneva põhikultuur i vahelisel ajal, ning mis külvatakse allakülvina p õhikultuuri le või vahetult pärast põhikultuuri koristamist , kuid hiljemalt kohustuseaasta 1. septembril. ( 5 ) Maisi, tatra või sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. ( 6 ) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõue t ei pea järgima mitmeaastas e köögivilja kasvatamisel. ( 7 ) Taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil kogu põllumajandusli ku majapidamise põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi liblikõielised ) , mis on külvatud puhask ülvis , segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. ( 8 ) T aotleja, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud , kasvatab vähemalt 20 protsendil kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaal liblikõi elisi , mis on külvatud puhask ülvis , segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatat avate põllumajanduskultuuridega . ( 9 ) Puhaskülvi s külvatud l iblikõielist e või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu on lubatud kasvatada ka allakülvina. Liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui põldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti. ( 10 ) Lõigetes 1, 5, 7 ja 8 sätestatud juhul võetakse arvesse põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse kohustuseaastal põhikultuurina ning mida kasvatati samal maal põhikultuurina kohustuse aastale vahetult eelnenud kalendri aastatel . § 13 . Sertifitseeritud teravilja seemne kasutamine (1) Taotleja kasutab külvisena kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaasta sügisesel ja kohustuseaasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15 protsenti sertifitseeritud teraviljaseemet. (2) Maisi ja sorgo külvipinda ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade kogupinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka. (3) Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka. (4) Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks. (5) Seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett ja s ertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument pea vad olema kohustuseaasta jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadav ad . § 14 . Glüfosaadi kasutamise piirang Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid: 1) põllukultuur i taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; 2) maal, millel kasvatatakse aiakultuur i ; 3) mustkesal, söö ti jäetud maal , haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuride l . § 15 . Mullaproovid (1) Taotleja korraldab põllumajandusmaa kohta , mille kohta ta toetust taotleb , mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium ) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Kui põllumajandus maalt , mille kohta toetust taotletakse, on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, mulla orgaanilise süsiniku sisalduse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (3) Taotleja korraldab mul laproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari põllumajandus maa kohta , mille kohta ta toetust taotl eb, on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus , taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus. (4) Kui põllumajandus maad , m ille kohta toetust taotletakse, on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskus e korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. ( 6 ) Kui taotle ja taotleb toetust aiakultuuri kasvatamise eest, korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari põllumajandusmaa kohta , mille kohta ta aiaku ltuuri kasvatamise eest toetust taotleb , on võetud üks mullaproov, millest on lisaks lõikes 2 nimetatud elementidele ja mulla happesusele võimalik määrata taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. (7 ) Kui põllumajandus maalt , mille kohta taotleja taotleb toetust aiakultuuri kasvatamise eest , on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll lõikes 2 nimetatud elementide sisalduse ja mulla happesuse, taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (8 ) Võetud m ullaproovidest peab mulla orgaanilise süsiniku sisaldus olema analüüsitud arvestusega, et põllumajandusmaa kohta , mille kohta toetust taotletakse, on iga kuni 20 hektari kohta analüüsitud vähemalt üks proov. ( 9 ) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. § 16 . Koolitus (1 ) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab o salema kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolituse l, m is on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde - ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. ( 2 ) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents , esitlustegevus. § 17 . Taimekaitsevahendi kasutamise piirang (1) S ama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet ei kasutata samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda. (2) Lõi kes 1 sätestatud n õuet kohaldatakse nisu, talirukki, suviodra, suvikaera , rapsi, rüpsi, maisi, herne, põldoa ja heintaime kasvatamise korral. (3) Lõikes 1 sätestatu d nõuet ei kohaldata insektitsiidide kasutamise korral. § 18 . Nõuded aiakultuuri teenindusala ja multši kasutamise kohta (1 ) A iakultuuri teenindusala hoitakse rohukamaras . ( 2 ) M aasikaridade peal kasutatakse multši. Multši kasuta takse alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. § 19 . Feromoonpüünised ja mitmekesisus t toetavad elemendid (1) M aa l , millel kasvatatakse viljapuid, hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu - võrgend i koi avastamiseks feromoonpüüniseid. Feromoonpüünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis iga 0,3 hektari suuruse maa kohta , millel kasvatatakse viljapuid . (2) Maale , millel kasvatatakse viljapuid või marjapõõsaid , paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks järgmist elurikkust soodustavat elementi: 1) putukate või lindude joogianum; 2) kivikuhil, oksakuhil või vana kõdunev puunot t ; 3 ) lindude pesakast, röövlindude istumiskoht; 4 ) putukapesa; 5 ) taru, milles peetakse mesilasi. 5. peatükk Lisategevuse elluviimise nõuded § 20 . Lisa tegevuse nõuded Taotleja täidab kohustuseaastal käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul põllumajandusmaal, mille kohta ta lisategevuse elluviimise eest toetust taotleb, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. § 21 . Orgaanilise multši kasutamise lisategevus (1) A ia kultuuri kasvatamise korral kasutatakse orgaanilist multši ridades või reavahedes. Orgaanilist m ultši peab kasuta ma alates taimede külvamisest, maha panemisest või istutamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni taimede ülesvõtmiseni. (2) Orgaanilist multši kasutatakse koguses, mis taki stab rohu läbikasvamist multšist. (3) Orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise korral teeb taotleja selles paragrahvis sätestatud tegevuste tõendamiseks asukohapõhise pildi PRIA andmete vahetamise teenust kasutades . § 22 . Haljasväetis kultuuri kasvatamise lisategevus (1) Köögivilja kasvatatakse maal, millel e kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal kasvatati põhikultuurina liblikõielisi heintaimi, mis külvati puhask ülvis , segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatat avate põllumajanduskultuuridega . (2) Liblikõieliste heintaimede kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti . (3) Porgandit kasvatatakse maal, millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal kasvatati põhikultuurina heintaimi, mis külvati puhaskülvis või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. § 23 . Mitmeliigilise väikese põllu lisategevus (1) 0,3 ku ni 1 hektari suurusel põllul kasvatatakse vähemalt kaheksat erinevat põllumajanduskultuuri, mis kuuluvad köögivilja, rühvelkultuuri, lillede, ravim- või maitsetaimede hulka. (2) Taotleja kasvatab igat lõike 1 kohast põllumajandus kultuuri kuni 0,1 hektari suurusel maal . § 24 . Vahekultuuri kasvatamise lisategevus Vahekultuur on külvatud hiljemalt kohustuseaasta 1. septembriks ja seda kasvatatakse vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini. § 25 . Happelis e mul la lupjamise lisategevus (1) Taotleja kasutab põllul, mille kohta on koostatud lubjatarbekaart , lubi väetist . (2) Mulla l upjamiseks kasutatakse tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis e kohta pea vad andmed olema kantud väetiseregistrisse. (3) Tuha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendav dokument peab olema kohape al kontrollimiseks kättesaadav . ( 4 ) Pärast mulla lupjamist külvatakse põllule põllumajanduskultuur või peab seal kasvama taimik . P õllul , millel kasutatakse lubiväetist, kasvata takse sügisesi vahekultuure või peab seal olema püsirohumaa või m aaeluministri xx määruse nr x x „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § xx lõike s xx sätestatud nõuete kohaselt talvine taimkate. § 26 . Glüfosaadi mittekasutamise lisategevus Taotleja ei kasuta kohustuseaasta jooksul glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal . 6 . peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning t oetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 27 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-s xx sätestatut. § 28 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA - le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1 ning § -des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) andme d selle kohta, millise põllu kohta taotleja põhitegevuse elluviimise eest toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja lisa tegevuse elluviimise eest toetust taotleb, näidates seejuures ära § 2 lõikes 3 nimetatud lisategevuse; 4) andmed mahepõllumajandusliku maakasutuse kohta kui taotleja ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ja ta ei taotle strateegiakava alusel antavat mahetoetust . (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. ( 4 ) T oetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 29 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevus e kontrollimine ( 1 ) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvi s sätestatud juhul muu asutus . ( 2 ) Paragrahvi 8 punktis 3 sätestatud nõuete le vastavust kontrollib Keskkonnaamet . ( 3 ) Paragrahvi 8 punktis 4 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduame t. ( 4 ) Paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx mä äruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 30 . Toetuse vähendamine ja ü hise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. ( 4 ) Rohumaa kohta antakse toetust maksimaalselt selle rohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud maa pindalaga, mille kohta toetust taotleti ja millel kasvatati põllu- või aiakultuuri või mida hoiti söötis või millel oli põldtunnustatud heinaseemnepõld. § 31 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. § 32. Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . § 33 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 7 . peatükk Rakendussätted § 34 . Rakendus sät t e d (1) 2023. aastal ei kohaldata § 12 lõike 1 punkte 1 ja 2 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2022. aastal külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja. (2) 2023. aastal ei kohaldata § 13 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2022. aastal sertifitseerimata seemnega külvatud taliteravilja . (3) 2023. ja 2024. aastal võetakse § -s 16 sätestatud nõude täitmisel arvesse „ Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 “ alusel antava teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetuse raames läbiviidud koolitust . § 35. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a . (2) Määruse § -d 10 ja 11, § 24 ja § 21 lõige 3 jõustu vad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1468 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fdb7302-4589-4af0-aa08-13ab42e500c1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fdb7302-4589-4af0-aa08-13ab42e500c1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel