dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine

Rahandusministeerium · 30. november 2022
Viit
1.1-11/9462-1
Registreeritud
30. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
7. detsember 2022

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseeru.asice1641 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 30.11.2022 nr 8-2/22/5159 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis võimalusel 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Kai Treier 735 0742 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................1 2. Rakendusasutus ja –üksus .........................................................................................................1 3. Elluviija ja partnerid ..................................................................................................................1 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2 5. Mõisted ......................................................................................................................................2 6. Toetuse andmise eesmärk..........................................................................................................2 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused ................................................................................2 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ......................................................................................5 9. Tegevuste eelarve ......................................................................................................................8 10. Kulude abikõlblikkus ..................................................................................................................9 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord ........................................................................................9 12. Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................................ 10 13. Tegevuste elluviimise aruandlus ..............................................................................................11 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................11 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ........................................................................12 16. Dokumentide säilitamine ..........................................................................................................12 17. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………..12 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevuste „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 2: “TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks. 1.2. Käesolev käskkirja lisa on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja Elukestva õppe strateegia 2014-2020 kõrgharidusprogrammi ning Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ rakendamiseks, kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partnerid 3.1. Käesolevas käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 3.2. Toetatavate tegevuste partnerid (edaspidi partnerid) on tegevuses 7.1 kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust ja kelle õppekavad on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt valitud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetavaks ning tegevuses 7.2 Eesti ülikoolid, kus toimub doktoriõpe. 3.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatuse kinnitab rakendusasutus. Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner Toetatav tegevus 7.1 7.2 Tartu Ülikool x x Tallinna Tehnikaülikool x x Tallinna Ülikool x x Eesti Maaülikool x x Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia x Eesti Kunstiakadeemia x Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) x 1 Tallinna Tehnikakõrgkool x Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) x Tartu Tervishoiu Kõrgkool x 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.10.2023. 5. Mõisted 5.1. Innovaatilise doktoriõppe printsiibid – määratletud Euroopa Komisjoni poolt 1 ja on järgmised: doktoriõpe peab põhinema tipptasemel teadusel, pakkuma atraktiivset töökeskkonda, võimaldama interdistsiplinaarset teaduskoostööd, tegema koostööd mitteakadeemilise sektoriga, soodustama rahvusvahelist koostööd, arendama ülekantavaid oskusi ja pakkuma sellealast koolitust, tagama kokkulepitud kvaliteedi. 5.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee – kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. 5.3. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi NS valdkonnad) – Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 nimetatud nutika spetsialiseerumise meetodil valitud enim kasvupotentsiaali omavad majanduse valdkonnad. 6. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoole kõrghariduse esimesele ja teisele astmele motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste- ja tehnikavaldkondades. Riigile prioriteetsete valdkondadena käsitletakse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020“ 1 „Report of Mapping Exercise on Doctoral Training in Europe “Towards a Common Approach””, Euroopa Komisjon, 2011 2 nimetatud NS valdkondi. Üliõpilaste motiveerimiseks ja väljalangevuse vähendamiseks võimaldatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusega õppivatele üliõpilastele erialastipendiume. Stipendiumid motiveerivad üliõpilasi nii eriala valima, täiskoormusel edukalt õppima ja ka lõpetama. 2014/15 õa piloteeriti erialastipendiumite eraldamist perioodi 2007-2013 struktuurifondide programmi „Primus“ kaudu, milles stipendiumi eraldati valitud õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Erialastipendiumite eraldamist jätkatakse piloodis valitud õppekavadele, lisaks täiendatakse õppekavade loetelu lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufond) kui Eestis nutika spetsialiseerumise seiret ja analüüsi teostava institutsiooni soovitustest. 2 NS seiret teostava institutsiooni soovituste kohaselt jagatakse õppekavad kahte prioriteetsuse gruppi: A-prioriteediga õppekavadel makstakse erialastipendiumi kuni 50%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest ja B-prioriteediga õppekavadel kuni 30%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest. NS seiret teostava institutsiooni soovitustest lähtuv õppekavade loetelu, millel õppivatele üliõpilastele erialastipendiumi eraldatakse, kinnitatakse koos prioriteetsusgrupi määramisega nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt. Vajadusel korrigeeritakse kinnitatud õppekavade loetelu üks kord aastas. Õppekavade loetelu avaldatakse elluviija kodulehel.3 Stipendiumite taotlemine, määramine ja maksmine toimub haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-de 2-4 alusel. Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus ja stipendiumi makstakse kalendrikuu eest. Erialastipendiumi maksab üliõpilastele partner, kes kehtestab erialastipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Toetatava tegevuse eelarve jaotatakse partnerite vahel proportsionaalselt vastavalt iga- aastaselt nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt kinnitatud õppekavadel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvule. Sihtgrupiks on kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad kõrgkoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad üliõpilaste võimalused täiskoormusel õppimiseks riigile prioriteetsetes valdkondades ja edukalt nominaalse õppeajaga lõpetamiseks ning suureneb vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulk. 7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel Tegevuse eesmärgiks on toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö teema NS valdkonnas, toetada ülikoolide ja eraõiguslike äriseadustikus määratletud äriühingute ning riigitulundusasutuste (edaspidi ettevõtete) koostööd, mitmekesistada doktorikraadiga spetsialistide karjäärivõimalusi ning tõsta ettevõtete võimekust suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel tipptasemel spetsialistide kaasabil. Toetatav tegevus toetab Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele, 2 29.06.2016. aastal jõustunud arenguseire seaduse järgi lõpetati Eesti Arengufondi tegevus ja viidi läbi Arengufondi likvideerimine. Arengufondi lõpetamisega on nutika spetsialiseerumise seire ülesanded antud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis tähendab, et käskkirjas mainitud Eesti Arengufondi ülesanded lähevad üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3 http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades 3 interdistsiplinaarse teaduskoostöö võimaluste laiendamist ja koostööd teiste sektoritega, sh rahvusvahelist koostööd ning arendab doktorantide ja juhendajate ülekantavaid oskuseid. Toetatava tegevuse otseseks sihtgrupiks on kõrghariduse kolmanda astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad ülikoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. Toetatakse partneritel erialastipendiumi eraldamist kõrghariduse kolmandal astmel vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 6. Stipendiumi taotlemine, määramine ja maksmine toimub nimetatud määruse §-de 2, 3 ja 6 alusel. Muid kulusid peale stipendiumi ei hüvitata. Stipendiumi maksmine planeeritakse doktorandile terveks doktoriõppe nominaalkestuse ajaks, kui ta läbib atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Stipendiumi makstakse doktorandile õppes oldud kalendrikuu eest. Stipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kelle doktoritöö teema on:  seotud vähemalt ühe NS valdkonnaga, eelistatud on interdistsiplinaarse iseloomuga doktoritööd või doktoritööd, mis on osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist või;  NS valdkonnas ja arvestab ettevõtluse vajadusi, on seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete lahendamisega ning panustab teadustöö tulemuste rakendatavusse. Toetatakse doktoriõpet koostöös Eestis või välisriigis paikneva ettevõttega või riigitulundusasutusega (nn ettevõtlusdoktorant). Ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku sektori, TA asutuste või haiglate ja kliinikutega Kui NS valdkonnas doktoritöö läbiviimine toimub koostöös ettevõttega, on vaja elluviijal koostöös partneritega määratleda ettevõtte roll ja kohustused, sealjuures arvestades vajadusel konkreetse doktorandi doktoritöö eripäradega. Doktorantide valiku teeb ja stipendiumi maksab doktorandile partner, kes kehtestab doktorantide hindamise ja valimise ning stipendiumi määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. Korra ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest: - Stipendiumi on õigus taotleda doktorantidel, kes on immatrikuleeritud 2014/15 kuni 2018/19 õppeaastal; - Doktorant peab alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt kolmandal õppeaastal peale immatrikuleerimist; - Ettepanekud stipendiumi määramiseks doktorandile teeb partneri poolt moodustatud valikukomisjon. Valikukomisjoni töösse peab olema kaasatud ka ülikoolide väliseid eksperte, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti Arengufondi) poolt nimetatud esindajaid, kelle ülesandeks on hinnata doktorandi doktoritöö vastavust NS valdkonnale; - Ettevõttega koostööd tegeval doktorandil on kohustus vastavas ettevõttes töötada doktoriõppe ajal. Ettevõte peab doktorandile tagama ettevõttepoolse juhendaja, doktorandi jaoks vajaliku infrastruktuuri, doktorandi töölevõtmise doktorantuuri ajal doktoritööks vajalikus optimaalses mahus ja muud tingimused vastavalt doktoritöö projektile, milles on stipendiumi määramisel doktorandi taotluses kokku lepitud. - Kui õpingute ajal tekib vajadus juhendaja, doktoritöö teema või ettevõtte muutmiseks, tuleb uued valikud hinnata valikukomisjonis. Kui valikukomisjoni hinnangul muutunud doktoritöö teema, ettevõte või juhendaja ei vasta enam seatud tingimustele 4 või doktorant ei vasta muudel põhjustel stipendiumi määramise tingimustele, lõpetatakse stipendiumi maksmine. Toetatava tegevuse eelarve jaguneb partnerite vahel lähtudes partnerile eraldatud stipendiumi kvoodist. Kvoodi jagunemine ülikoolide vahel toimub nutika spetsialiseerumise juhtkomitees kokkulepitud printsiipide alusel. 50% partneritele määratud kvoodist on määratud NS valdkonnas doktoritööd, sh interdistsiplinaarse iseloomuga, läbiviivate doktorantide toetamiseks ja 50% kvoodist on NS valdkonna ettevõtlusdoktorantide toetamiseks. Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad doktorantide võimalused pühenduda doktorantuuriõpingutele täiskoormusel riigile ja ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades ja lõpetada edukalt nominaalse õppeajaga ning paraneb kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järelkasv nii akadeemilises kui ka erasektoris. Samuti paraneb ettevõtete ja ülikoolide koostöö. 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algt Sihttas Sihttase Sihttas Sihttase Selgitav teave nimetus ase e 2016 2018 a e 2020 2023 a 2014 a a a TULEMUSNÄITAJA (OP ja VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Valitud NS Allikas: tegevusele: õppekavadel 5 EHIS. 0 2 800 8 500 13 500 14 000 kõrghariduse stipendiumi Õppeaastas erialastipendiumid saavate stipendiumi üliõpilaste NS saavate arv4 kasvuvaldkondades üliõpilaste arv kumuleeruvalt (summeerides õppeaastate lõikes stipendiaatide arvud). Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1. Väljund- Stipendiumi Allikas: EHIS. näitaja saavate 0 2 705 8 125 12 900 13 600 Õppeaastas üliõpilaste tegevusele 7.1. erialastipendiumi arv saavate üliõpilaste arv kõrghariduse kõrghariduse esimesel 4 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed esitada soolises lõikes. 5 SF programmist „Primus“ toetati perioodil 2008-2015 erialastipendiumi maksmist 587-le üliõpilasele. 5 esimesel ja ja teisel astmel teisel astmel kumuleeruvalt. Stipendiumi Allikas: EHIS. saavate 1.2. Väljund- 0 95 375 400 400 Õppeaastas üliõpilaste näitaja doktorandistipendiumi arv saavate üliõpilaste arv tegevusele 7.2. kõrghariduse kõrghariduse kolmandal kolmandal astmel astmel kumuleeruvalt. 6 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 23 915 087 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) 20 327 824 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 587 263 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Tulemus Väljundi Väljund Tegevuse Tegevused Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite nr nr tegevuste eelarve eelarve eelarve 1.1. Stipendiumi 7.1 Erialastipendiumite eraldamine saavate kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 21 738 591 4 000 21 734 591 Valitud NS õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv üliõpilaste arv sh otsene personalikulu 0 0 0 kõrghariduse sh muud kulud esimesel ja 21 738 591 4 000 21 734 591 teisel astmel 1.2. Stipendiumi 7.2 Erialastipendiumite eraldamine 2 101 171 5 000 2 096 171 saavate kõrghariduse kolmandal astmel üliõpilaste sh otsene personalikulu 0 0 0 arv kõrghariduse sh muud kulud kolmandal astmel 2 101 171 5 000 2 096 171 Projekti juhtimine otsene personalikulu (projektijuht) 65 500 65 500 0 Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra 9 825 9 825 0 alusel) KOKKU 23 915 087 84 325 23 830 762 8 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 10.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 10.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 10.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 10.3.3. erialastipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 4; 10.3.4. doktorandistipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 6; 10.3.5. elluviimisega seotud teavitamiskulud, sh koolituste, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 11.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 11.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord poolaastas struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb 9 ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 11.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 11.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 11.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 9 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 11.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 11.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 11.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 12.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 12.2.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 12.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 12.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 12.2.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 12.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 12.4. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 12.5. Partner kehtestab stipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga. 10 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 13.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13.4. Lõpparuanne peab kajastama vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmist ja esitatakse koos viimase väljamaksetaotlusega. 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 14.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 12.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 14.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 14.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 14.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 14.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 14.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 14.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 14.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 14.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse 11 avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 15.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 15.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi partnerilt, kelle kuludega oli tegemist. 15.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 16. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 17. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 12 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1, Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 alusel. Lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Kai Treier (735 0742, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja eelarve ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tegevuse 7.2 - erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel - eesmärk on pöörata enam tähelepanu kõrghariduse ja teaduse koostööle ettevõtlussektoriga ning toetada ettevõtlusdoktorantuuri skeemide juurutamist. Ettevõtlusdoktorantuuri skeemi raames toetatakse doktorandistipendiumiga Eesti ülikoolides täiskoormusega õppivate ja nutika spetsialiseerumise valdkonnas doktoritööd tegevate doktorantide õpinguid. Toetuste jagamisel lähtuti kahest põhimõttest: toetati doktorante, kelle doktoritöö on seotud nutika spetsialiseerumise (NS) valdkonnaga või kelle doktoritöö on NS valdkonnas ning arvestab ettevõtte vajadustega olles seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete lahendamisega selles valdkonnas (nn ettevõtlusdoktorandid). Tegevuse eelarve on jaotatud kahe sihtrühma vahel võrdselt. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on arutanud kvoodi jaotuse suhtarvu 50:50 muutmist, kuid jäi seisukohale, et meetme eesmärke toetab ikkagi kõige paremini ettevõttega koos tehtav doktoritöö, mitte lihtsalt NS valdkonnas tehtav töö ning seepärast 50:50 jaotust ei muudetud. „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ seirearuannete põhjal ei ole doktorandistipendium olnud ettevõtlusdoktorantide jaoks piisavalt atraktiivne ning nutika spetsialiseerumise valdkonnas ettevõtetega koostööd tegevaid ja toetuse andmise tingimustele vastavaid huvilisi on olnud oodatust vähem. Taotlusvoorud on olnud alatäidetud ning alates 2020. aastast ei avatud enam uusi taotlusvoore, sest doktorantide õpingud ja lõpetamine ei oleks enam mahtunud abikõlblikkuse perioodi. Kokkuvõtteks ei ole doktorantidele eraldatud kvoodi kasutus olnud ootuspärane ja tegevuse 7.2 väljundnäitaja sihttase (stipendiumiga toetada kumuleeruvalt ligikaudu 640 doktorandi õppeaastat ehk stipendium määratakse 160-le doktorandile) jääb saavutamata. Tegevuse tulemusnäitaja (õppeaastas stipendiumi saavate üliõpilaste arv kumuleeruvalt) sihttase 2023. aasta lõpuks on kokku 14 000, sh tegevuses 7.1. I ja II astme üliõpilasi 13 360 ja tegevuses 7.2. III astmel 640. Eelnõuga muudetakse sihttaseme saavutamiseks väljundnäitajate proportsioone: I ja II astme üliõpilasi 13 600 ja III astme üliõpilasi 400. Muudatusega saavutatakse OPs ja VV meetmete nimekirjas püstitatud sihttase - 14 000 nutika spetsialiseerumise õppekavadel stipendiumi saavat üliõpilast õppeaastas kumuleeruvalt. Vastavad muudatused on tehtud punktis 8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate tabelis, punktis 1.1. Väljundnäitaja tegevusele 7.1. 2023. a sihttaset on suurendatud 240 võrra ning asendatud uue sihttasemega 13 600 üliõpilast. Väljundnäitaja tegevusele 7.2. 2020. a ja 2023. a sihttasemeid on vähendatud 240 võrra ning asendatud mõlemad uue sihttasemega 400 üliõpilast. Seisuga 07.09.2022 on programmi jooksul doktoritöö kaitsmiseni jõudnud 55 stipendiaati (127-st), sh 12 ettevõtluse suunal). Kuna alategevus erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel ei ole rakendunud eeldatud mahus, eelkõige ettevõtlusdoktorantide osas, ja planeeritud eelarvest jääb kasutamata 1 114 000 eurot, otsustati meetmete ülevaatamise koosolekul vähendada erialastipendiumide tegevuse 7.2. eelarvet ja suunata vahendid ümber tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ (edaspidi Mobilitas Pluss) tegevuse 1 toetamiseks (toetused Eestis teadustöö tegemiseks). Eelarvet vähendatakse 1 114 000 euro võrra, millest EL toetuse summa on 946 900 eurot ja riiklik kaasfinantseering 167 100 eurot. Peale eelarve vähendamist on „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eelarve kogumaht 23 915 087 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 85% ehk 20 327 824 eurot ning riiklikust kaasfinantseeringust vähemalt 15% ehk 3 587 263 eurot. Vastavad muudatused on tehtud ka punkti 9 sõnastuses ja tabelis. Tegevuste lõikes muudatused on toodud alljärgnevas tabelis: Esialgne Uus eelarve Muudatus eelarve Toetatavate Toetatavate Toetatavate Tegevuse Tegevused tegevuste tegevuste tegevuste nr eelarve eelarve eelarve Erialastipendiumite eraldamine 7.1. kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 21 738 591 0 21 738 591 sh otsene personalikulu 0 0 sh muud kulud 21 738 591 0 21 738 591 Erialastipendiumite eraldamine 7.2. kõrghariduse kolmandal astmel 2 101 171 -1 114 000 3 215 171 sh otsene personalikulu 0 0 sh muud kulud 2 101 171 -1 114 000 3 215 171 otsene personalikulu (projektijuht) 65 500 0 65 500 Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra alusel) 9 825 0 9 825 KOKKU 23 915 087 -1 114 000 25 029 087 Punktis 9. Tegevuste eelarve ei muutu tegevuse 7.1. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel ning sh muud kulud eelarve 21 738 591 eurot. Muudetakse elluviija ja partnerite eelarve omavahelist jagunemist. Elluviija eelarvest, mis algselt oli 10 000 eurot, tõstetakse 6000 eurot partnerite eelarvesse, elluviija eelarveks jääb 4000 eurot. Partnerite eelarve on 21 734 591 eurot. Tegevuse 7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel eelarvet vähendatakse 1 114 000 võrra, kuna tegevus ei ole käivitunud planeeritud mahus. Sama muutus kajastub ka eelarvereal - muud kulud. Mobilitas Pluss eelarvemuudatus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2022. a käskkirjaga nr 177. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too, kuna vahendid tõstetakse ümber ühtedest tegevustest teise. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. Tegevuse jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1466 - Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbd35e59-8a12-43c6-8127-6015df00238b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbd35e59-8a12-43c6-8127-6015df00238b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel