Kooskõlastamiseks: 30.11.2022 nr 8-2/22/5159
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Noorteamet
Haridus- ja teadusministri käskkirja
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik
tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis võimalusel 5 tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Kai Treier
735 0742
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a
käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse
erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues
sõnastuses (lisa 1).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Kõrghariduse erialastipendiumid nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“
elluviimiseks“ muutmine
„Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetuse
andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala .........................................................................................................................1
2. Rakendusasutus ja –üksus .........................................................................................................1
3. Elluviija ja partnerid ..................................................................................................................1
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2
5. Mõisted ......................................................................................................................................2
6. Toetuse andmise eesmärk..........................................................................................................2
7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused ................................................................................2
8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad ......................................................................................5
9. Tegevuste eelarve ......................................................................................................................8
10. Kulude abikõlblikkus ..................................................................................................................9
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord ........................................................................................9
12. Elluviija ja partneri kohustused ................................................................................................ 10
13. Tegevuste elluviimise aruandlus ..............................................................................................11
14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................11
15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ........................................................................12
16. Dokumentide säilitamine ..........................................................................................................12
17. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………..12
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevuste
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 4
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 2: “TAI süsteem toetab
majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete
lahendamist” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju
suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse 4.2.2
„Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“
elluviimiseks.
1.2. Käesolev käskkirja lisa on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja Elukestva õppe strateegia
2014-2020 kõrgharidusprogrammi ning Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
rakendamiseks, kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega.
2. Rakendusasutus ja –üksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partnerid
3.1. Käesolevas käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja
Noorteamet.
3.2. Toetatavate tegevuste partnerid (edaspidi partnerid) on tegevuses 7.1 kõrgkoolid, kes
omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62
„Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe
läbiviimise õigust ja kelle õppekavad on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt valitud
nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetavaks ning tegevuses 7.2 Eesti ülikoolid, kus
toimub doktoriõpe.
3.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus
esitatakse elluviijale ning muudatuse kinnitab rakendusasutus. Partnerid osalevad toetatavate
tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile.
Partner Toetatav tegevus
7.1 7.2
Tartu Ülikool x x
Tallinna Tehnikaülikool x x
Tallinna Ülikool x x
Eesti Maaülikool x x
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia x
Eesti Kunstiakadeemia x
Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) x
1
Tallinna Tehnikakõrgkool x
Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) x
Tartu Tervishoiu Kõrgkool x
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.10.2023.
5. Mõisted
5.1. Innovaatilise doktoriõppe printsiibid – määratletud Euroopa Komisjoni poolt 1 ja on
järgmised: doktoriõpe peab põhinema tipptasemel teadusel, pakkuma atraktiivset
töökeskkonda, võimaldama interdistsiplinaarset teaduskoostööd, tegema koostööd
mitteakadeemilise sektoriga, soodustama rahvusvahelist koostööd, arendama ülekantavaid
oskusi ja pakkuma sellealast koolitust, tagama kokkulepitud kvaliteedi.
5.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee – kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks
majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku
kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei,
Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad.
5.3. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi NS valdkonnad) – Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja Eesti
ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 nimetatud nutika spetsialiseerumise meetodil valitud
enim kasvupotentsiaali omavad majanduse valdkonnad.
6. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele
prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade
arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis
soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks
ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka
nominaalajaga lõpetama.
7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused
7.1. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel
Tegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoole kõrghariduse esimesele ja teisele astmele
motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes
valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste- ja tehnikavaldkondades. Riigile prioriteetsete
valdkondadena käsitletakse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias
2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020“
1
„Report of Mapping Exercise on Doctoral Training in Europe “Towards a Common Approach””, Euroopa
Komisjon, 2011
2
nimetatud NS valdkondi. Üliõpilaste motiveerimiseks ja väljalangevuse vähendamiseks
võimaldatakse riigile prioriteetsetes valdkondades täiskoormusega õppivatele üliõpilastele
erialastipendiume. Stipendiumid motiveerivad üliõpilasi nii eriala valima, täiskoormusel
edukalt õppima ja ka lõpetama.
2014/15 õa piloteeriti erialastipendiumite eraldamist perioodi 2007-2013 struktuurifondide
programmi „Primus“ kaudu, milles stipendiumi eraldati valitud õppekavadel õppivatele
üliõpilastele. Erialastipendiumite eraldamist jätkatakse piloodis valitud õppekavadele, lisaks
täiendatakse õppekavade loetelu lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(kuni 29.06.2016 Eesti Arengufond) kui Eestis nutika spetsialiseerumise seiret ja analüüsi
teostava institutsiooni soovitustest. 2 NS seiret teostava institutsiooni soovituste kohaselt
jagatakse õppekavad kahte prioriteetsuse gruppi: A-prioriteediga õppekavadel makstakse
erialastipendiumi kuni 50%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest ja B-prioriteediga
õppekavadel kuni 30%-le täiskoormusega õppivatest üliõpilastest. NS seiret teostava
institutsiooni soovitustest lähtuv õppekavade loetelu, millel õppivatele üliõpilastele
erialastipendiumi eraldatakse, kinnitatakse koos prioriteetsusgrupi määramisega nutika
spetsialiseerumise juhtkomitee poolt. Vajadusel korrigeeritakse kinnitatud õppekavade
loetelu üks kord aastas. Õppekavade loetelu avaldatakse elluviija kodulehel.3
Stipendiumite taotlemine, määramine ja maksmine toimub haridus- ja teadusministri 16.
augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende
määramise üldtingimused ja kord” §-de 2-4 alusel. Erialastipendiumi suurus on 160 eurot
kuus ja stipendiumi makstakse kalendrikuu eest. Erialastipendiumi maksab üliõpilastele
partner, kes kehtestab erialastipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on
eelnevalt kooskõlastatud elluviijaga.
Toetatava tegevuse eelarve jaotatakse partnerite vahel proportsionaalselt vastavalt iga-
aastaselt nutika spetsialiseerumise juhtkomitee poolt kinnitatud õppekavadel täiskoormusega
õppivate üliõpilaste arvule.
Sihtgrupiks on kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilased ning kaudseks sihtgrupiks
Eestis tegutsevad kõrgkoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad üliõpilaste võimalused täiskoormusel õppimiseks
riigile prioriteetsetes valdkondades ja edukalt nominaalse õppeajaga lõpetamiseks ning
suureneb vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulk.
7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel
Tegevuse eesmärgiks on toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö teema NS
valdkonnas, toetada ülikoolide ja eraõiguslike äriseadustikus määratletud äriühingute ning
riigitulundusasutuste (edaspidi ettevõtete) koostööd, mitmekesistada doktorikraadiga
spetsialistide karjäärivõimalusi ning tõsta ettevõtete võimekust suure lisandväärtusega
toodete ja teenuste arendamisel tipptasemel spetsialistide kaasabil. Toetatav tegevus toetab
Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele,
2
29.06.2016. aastal jõustunud arenguseire seaduse järgi lõpetati Eesti Arengufondi tegevus ja viidi läbi Arengufondi
likvideerimine. Arengufondi lõpetamisega on nutika spetsialiseerumise seire ülesanded antud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, mis tähendab, et käskkirjas mainitud Eesti Arengufondi ülesanded lähevad üle
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
3
http://haridus.archimedes.ee/erialastipendiumid-nutika-spetsialiseerumise-kasvuvaldkondades
3
interdistsiplinaarse teaduskoostöö võimaluste laiendamist ja koostööd teiste sektoritega, sh
rahvusvahelist koostööd ning arendab doktorantide ja juhendajate ülekantavaid oskuseid.
Toetatava tegevuse otseseks sihtgrupiks on kõrghariduse kolmanda astme üliõpilased ning
kaudseks sihtgrupiks Eestis tegutsevad ülikoolid ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
Toetatakse partneritel erialastipendiumi eraldamist kõrghariduse kolmandal astmel vastavalt
haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike
stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” §-le 6.
Stipendiumi taotlemine, määramine ja maksmine toimub nimetatud määruse §-de 2, 3 ja 6
alusel. Muid kulusid peale stipendiumi ei hüvitata. Stipendiumi maksmine planeeritakse
doktorandile terveks doktoriõppe nominaalkestuse ajaks, kui ta läbib atesteerimise ülikooli
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Stipendiumi makstakse doktorandile õppes oldud
kalendrikuu eest.
Stipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kelle doktoritöö teema on:
seotud vähemalt ühe NS valdkonnaga, eelistatud on interdistsiplinaarse iseloomuga
doktoritööd või doktoritööd, mis on osa interdistsiplinaarsest uurimisprojektist või;
NS valdkonnas ja arvestab ettevõtluse vajadusi, on seotud ettevõtte jaoks praktiliste
ülesannete lahendamisega ning panustab teadustöö tulemuste rakendatavusse. Toetatakse
doktoriõpet koostöös Eestis või välisriigis paikneva ettevõttega või riigitulundusasutusega
(nn ettevõtlusdoktorant). Ei toetata koostööd tehnoloogia arenduskeskuste, avaliku
sektori, TA asutuste või haiglate ja kliinikutega
Kui NS valdkonnas doktoritöö läbiviimine toimub koostöös ettevõttega, on vaja elluviijal
koostöös partneritega määratleda ettevõtte roll ja kohustused, sealjuures arvestades
vajadusel konkreetse doktorandi doktoritöö eripäradega. Doktorantide valiku teeb ja
stipendiumi maksab doktorandile partner, kes kehtestab doktorantide hindamise ja
valimise ning stipendiumi määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt
kooskõlastatud elluviijaga. Korra ja tingimuste seadmisel tuleb lähtuda järgmistest
printsiipidest:
- Stipendiumi on õigus taotleda doktorantidel, kes on immatrikuleeritud 2014/15 kuni
2018/19 õppeaastal;
- Doktorant peab alustama õpinguid stipendiumi toel hiljemalt kolmandal õppeaastal
peale immatrikuleerimist;
- Ettepanekud stipendiumi määramiseks doktorandile teeb partneri poolt moodustatud
valikukomisjon. Valikukomisjoni töösse peab olema kaasatud ka ülikoolide väliseid
eksperte, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 29.06.2016 Eesti
Arengufondi) poolt nimetatud esindajaid, kelle ülesandeks on hinnata doktorandi
doktoritöö vastavust NS valdkonnale;
- Ettevõttega koostööd tegeval doktorandil on kohustus vastavas ettevõttes töötada
doktoriõppe ajal. Ettevõte peab doktorandile tagama ettevõttepoolse juhendaja,
doktorandi jaoks vajaliku infrastruktuuri, doktorandi töölevõtmise doktorantuuri ajal
doktoritööks vajalikus optimaalses mahus ja muud tingimused vastavalt doktoritöö
projektile, milles on stipendiumi määramisel doktorandi taotluses kokku lepitud.
- Kui õpingute ajal tekib vajadus juhendaja, doktoritöö teema või ettevõtte muutmiseks,
tuleb uued valikud hinnata valikukomisjonis. Kui valikukomisjoni hinnangul
muutunud doktoritöö teema, ettevõte või juhendaja ei vasta enam seatud tingimustele
4
või doktorant ei vasta muudel põhjustel stipendiumi määramise tingimustele,
lõpetatakse stipendiumi maksmine.
Toetatava tegevuse eelarve jaguneb partnerite vahel lähtudes partnerile eraldatud
stipendiumi kvoodist. Kvoodi jagunemine ülikoolide vahel toimub nutika
spetsialiseerumise juhtkomitees kokkulepitud printsiipide alusel. 50% partneritele
määratud kvoodist on määratud NS valdkonnas doktoritööd, sh interdistsiplinaarse
iseloomuga, läbiviivate doktorantide toetamiseks ja 50% kvoodist on NS valdkonna
ettevõtlusdoktorantide toetamiseks.
Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad doktorantide võimalused pühenduda
doktorantuuriõpingutele täiskoormusel riigile ja ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades
ja lõpetada edukalt nominaalse õppeajaga ning paraneb kasvuvaldkondade teadlaste ning
inseneride järelkasv nii akadeemilises kui ka erasektoris. Samuti paraneb ettevõtete ja
ülikoolide koostöö.
8. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja Algt Sihttas Sihttase Sihttas Sihttase Selgitav teave
nimetus ase e 2016 2018 a e 2020 2023 a
2014 a a
a
TULEMUSNÄITAJA (OP ja VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja Valitud NS Allikas:
tegevusele: õppekavadel 5 EHIS.
0 2 800 8 500 13 500 14 000
kõrghariduse stipendiumi
Õppeaastas
erialastipendiumid saavate
stipendiumi
üliõpilaste
NS saavate
arv4
kasvuvaldkondades üliõpilaste arv
kumuleeruvalt
(summeerides
õppeaastate
lõikes
stipendiaatide
arvud).
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1.1. Väljund- Stipendiumi Allikas: EHIS.
näitaja saavate
0 2 705 8 125 12 900 13 600 Õppeaastas
üliõpilaste
tegevusele 7.1. erialastipendiumi
arv
saavate üliõpilaste arv
kõrghariduse
kõrghariduse esimesel
4
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed esitada soolises lõikes.
5
SF programmist „Primus“ toetati perioodil 2008-2015 erialastipendiumi maksmist 587-le üliõpilasele.
5
esimesel ja ja teisel astmel
teisel astmel kumuleeruvalt.
Stipendiumi Allikas: EHIS.
saavate
1.2. Väljund- 0 95 375 400 400 Õppeaastas
üliõpilaste
näitaja doktorandistipendiumi
arv
saavate üliõpilaste arv
tegevusele 7.2. kõrghariduse
kõrghariduse
kolmandal
kolmandal astmel
astmel
kumuleeruvalt.
6
9. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 23 915 087 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) 20 327 824 EURi
(kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 587 263 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).
Tulemus Väljundi Väljund Tegevuse Tegevused Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite
nr nr tegevuste eelarve eelarve eelarve
1.1. Stipendiumi 7.1 Erialastipendiumite eraldamine
saavate kõrghariduse esimesel ja teisel astmel 21 738 591 4 000 21 734 591
Valitud NS õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv
üliõpilaste
arv sh otsene personalikulu 0 0 0
kõrghariduse sh muud kulud
esimesel ja 21 738 591 4 000 21 734 591
teisel astmel
1.2. Stipendiumi 7.2 Erialastipendiumite eraldamine
2 101 171 5 000 2 096 171
saavate kõrghariduse kolmandal astmel
üliõpilaste
sh otsene personalikulu 0 0 0
arv
kõrghariduse sh muud kulud
kolmandal
astmel 2 101 171 5 000 2 096 171
Projekti juhtimine otsene personalikulu (projektijuht) 65 500 65 500 0
Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra
9 825 9 825 0
alusel)
KOKKU 23 915 087 84 325 23 830 762
8
10. Kulude abikõlblikkus
10.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
10.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31.
detsembril 2023.
10.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks
punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh:
10.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
10.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele
1 ja 3-6;
10.3.3. erialastipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse
nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise
üldtingimused ja kord” §-le 4;
10.3.4. doktorandistipendiumid vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a
määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende
määramise üldtingimused ja kord” §-le 6;
10.3.5. elluviimisega seotud teavitamiskulud, sh koolituste, seminaride, infopäevade ja
koosolekute korraldamine.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest
28–30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13.
11.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1,
ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt
ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
11.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt
kord poolaastas struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb
9
ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele
ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
11.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
11.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
11.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 9 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
11.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul
ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul,
kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse
üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb
maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe
esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega
pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
11.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
11.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud
kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
11.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
12. Elluviija ja partneri kohustused
12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
12.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
12.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele
tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
12.2.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta
maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase
tegevuskava ja eelarve;
12.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
12.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule;
12.2.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused.
12.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
12.4. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult
rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
12.5. Partner kehtestab stipendiumite määramise ja maksmise täpsema korra, mis on eelnevalt
kooskõlastatud elluviijaga.
10
13. Tegevuste elluviimise aruandlus
13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate
täitmine.
13.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
13.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
13.4. Lõpparuanne peab kajastama vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmist ja esitatakse koos
viimase väljamaksetaotlusega.
14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
14.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9
muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
14.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 12.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate
kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
14.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui:
14.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed;
14.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi;
14.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust;
14.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse
kinnitatud eelarve muutus ületab 15%;
14.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja.
14.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse
kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10
tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta.
14.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui
aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades
rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
14.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
11
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
14.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul
rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele.
15. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
15.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
15.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas
proportsioonis.
15.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need
tagasi partnerilt, kelle kuludega oli tegemist.
15.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule.
16. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta
detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus
välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
17. Vaiete lahendamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide
läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
12
Seletuskiri haridus- ja teadusministri
24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja
nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse
erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ lisa 1,
Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1,
§ 13 ja § 16 lõigete 1 alusel. Lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja
kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Kai
Treier (735 0742,
[email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik
Pille Pikker (735 0215,
[email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi
Mölder (735 0234,
[email protected]), strateegilise planeerimise ja
kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja eelarve ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik
Pirkko Külanurm (735 0161,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Tegevuse 7.2 - erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel - eesmärk
on pöörata enam tähelepanu kõrghariduse ja teaduse koostööle ettevõtlussektoriga ning
toetada ettevõtlusdoktorantuuri skeemide juurutamist. Ettevõtlusdoktorantuuri skeemi
raames toetatakse doktorandistipendiumiga Eesti ülikoolides täiskoormusega õppivate ja
nutika spetsialiseerumise valdkonnas doktoritööd tegevate doktorantide õpinguid.
Toetuste jagamisel lähtuti kahest põhimõttest: toetati doktorante, kelle doktoritöö on seotud
nutika spetsialiseerumise (NS) valdkonnaga või kelle doktoritöö on NS valdkonnas ning
arvestab ettevõtte vajadustega olles seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete
lahendamisega selles valdkonnas (nn ettevõtlusdoktorandid). Tegevuse eelarve on jaotatud
kahe sihtrühma vahel võrdselt. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on arutanud kvoodi
jaotuse suhtarvu 50:50 muutmist, kuid jäi seisukohale, et meetme eesmärke toetab ikkagi
kõige paremini ettevõttega koos tehtav doktoritöö, mitte lihtsalt NS valdkonnas tehtav töö
ning seepärast 50:50 jaotust ei muudetud.
„Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“
seirearuannete põhjal ei ole doktorandistipendium olnud ettevõtlusdoktorantide jaoks
piisavalt atraktiivne ning nutika spetsialiseerumise valdkonnas ettevõtetega koostööd
tegevaid ja toetuse andmise tingimustele vastavaid huvilisi on olnud oodatust vähem.
Taotlusvoorud on olnud alatäidetud ning alates 2020. aastast ei avatud enam uusi
taotlusvoore, sest doktorantide õpingud ja lõpetamine ei oleks enam mahtunud
abikõlblikkuse perioodi. Kokkuvõtteks ei ole doktorantidele eraldatud kvoodi kasutus olnud
ootuspärane ja tegevuse 7.2 väljundnäitaja sihttase (stipendiumiga toetada kumuleeruvalt
ligikaudu 640 doktorandi õppeaastat ehk stipendium määratakse 160-le doktorandile) jääb
saavutamata.
Tegevuse tulemusnäitaja (õppeaastas stipendiumi saavate üliõpilaste arv kumuleeruvalt)
sihttase 2023. aasta lõpuks on kokku 14 000, sh tegevuses 7.1. I ja II astme üliõpilasi 13 360
ja tegevuses 7.2. III astmel 640. Eelnõuga muudetakse sihttaseme saavutamiseks
väljundnäitajate proportsioone: I ja II astme üliõpilasi 13 600 ja III astme üliõpilasi 400.
Muudatusega saavutatakse OPs ja VV meetmete nimekirjas püstitatud sihttase - 14 000
nutika spetsialiseerumise õppekavadel stipendiumi saavat üliõpilast õppeaastas
kumuleeruvalt. Vastavad muudatused on tehtud punktis 8. Tegevuste väljund- ja
tulemusnäitajate tabelis, punktis 1.1. Väljundnäitaja tegevusele 7.1. 2023. a sihttaset on
suurendatud 240 võrra ning asendatud uue sihttasemega 13 600 üliõpilast.
Väljundnäitaja tegevusele 7.2. 2020. a ja 2023. a sihttasemeid on vähendatud 240 võrra
ning asendatud mõlemad uue sihttasemega 400 üliõpilast.
Seisuga 07.09.2022 on programmi jooksul doktoritöö kaitsmiseni jõudnud 55 stipendiaati
(127-st), sh 12 ettevõtluse suunal).
Kuna alategevus erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel ei ole
rakendunud eeldatud mahus, eelkõige ettevõtlusdoktorantide osas, ja planeeritud eelarvest
jääb kasutamata 1 114 000 eurot, otsustati meetmete ülevaatamise koosolekul vähendada
erialastipendiumide tegevuse 7.2. eelarvet ja suunata vahendid ümber tegevuse „Teaduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ (edaspidi
Mobilitas Pluss) tegevuse 1 toetamiseks (toetused Eestis teadustöö tegemiseks).
Eelarvet vähendatakse 1 114 000 euro võrra, millest EL toetuse summa on 946 900 eurot
ja riiklik kaasfinantseering 167 100 eurot.
Peale eelarve vähendamist on „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades“ eelarve kogumaht 23 915 087 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 85% ehk 20 327 824 eurot ning riiklikust
kaasfinantseeringust vähemalt 15% ehk 3 587 263 eurot. Vastavad muudatused on tehtud
ka punkti 9 sõnastuses ja tabelis.
Tegevuste lõikes muudatused on toodud alljärgnevas tabelis:
Esialgne
Uus eelarve Muudatus eelarve
Toetatavate Toetatavate Toetatavate
Tegevuse
Tegevused tegevuste tegevuste tegevuste
nr
eelarve eelarve eelarve
Erialastipendiumite eraldamine
7.1.
kõrghariduse esimesel ja teisel astmel
21 738 591 0 21 738 591
sh otsene personalikulu 0 0
sh muud kulud 21 738 591 0 21 738 591
Erialastipendiumite eraldamine
7.2.
kõrghariduse kolmandal astmel 2 101 171 -1 114 000 3 215 171
sh otsene personalikulu 0 0
sh muud kulud 2 101 171 -1 114 000 3 215 171
otsene personalikulu (projektijuht) 65 500 0 65 500
Kaudsed kulud otsestelt personalikuludelt (ühtse määra
alusel) 9 825 0 9 825
KOKKU 23 915 087 -1 114 000 25 029 087
Punktis 9. Tegevuste eelarve ei muutu tegevuse 7.1. Erialastipendiumite eraldamine
kõrghariduse esimesel ja teisel astmel ning sh muud kulud eelarve 21 738 591 eurot.
Muudetakse elluviija ja partnerite eelarve omavahelist jagunemist. Elluviija eelarvest, mis
algselt oli 10 000 eurot, tõstetakse 6000 eurot partnerite eelarvesse, elluviija eelarveks jääb
4000 eurot. Partnerite eelarve on 21 734 591 eurot.
Tegevuse 7.2. Erialastipendiumite eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel eelarvet
vähendatakse 1 114 000 võrra, kuna tegevus ei ole käivitunud planeeritud mahus. Sama
muutus kajastub ka eelarvereal - muud kulud.
Mobilitas Pluss eelarvemuudatus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2022. a
käskkirjaga nr 177.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele
arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele,
ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too,
kuna vahendid tõstetakse ümber ühtedest tegevustest teise. Eelnõu rakendamine võimaldab
tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist.
5. Tegevuse jõustumine
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning
elukestva õppe osakonna juhataja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-1466 - Haridus- ja teadusministri 24. novembri 2015. a käskkirja nr 441 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbd35e59-8a12-43c6-8127-6015df00238b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bbd35e59-8a12-43c6-8127-6015df00238b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main