dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu sotsiaalkomisjon_Karantiini ajal inimese sissetuleku säilitamine

Õiguskantsleri Kantselei · 26. veebruar 2021
Viit
6-1/202073/2101245
Registreeritud
26. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/202073
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎6-12020732101245 26.02.2021 Väljaminev kiri.bdoc321 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie nr [email protected] Meie 26.02.2021 nr 6-1/202073/2101245 Lähikontaktsetena karantiini määratud inimeste sissetuleku säilitamine Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õiguskantsleri poole pöördus Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kes küsis, kas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale haigushüvitist ka siis, kui tööst vabastamise põhjus on karantiin. Riigikogus toimunud arutelude käigus ilmnes, et osa tööandjaid ei ole maksnud lähikontaktsena karantiini määratud töötajale haigushüvitist, sest nende hinnangul töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) selleks ei kohusta. Teised tööandjad seevastu tagasid sissetuleku ka Covid-19-sse nakatunuga lähikontakti tõttu töölt kõrvale jäänud inimesele. Lähikontaktsel on võimalik sissetulekut kaotamata karantiinis olla sel juhul, kui ta saab teha kaugtööd. Kõigil kaugtöö võimalust ei ole. Eriti haavatavad on väiksema sissetulekuga inimesed, sest neil võib olla keeruline majanduslikel põhjustel karantiini jääda. On kiiduväärt, et Riigikogu otsustas nakkuse leviku tõkestamiseks tagada inimestele (2021. aasta 1. jaanuarist) asendussissetuleku juba teisest töövabastuse päevast alates. See lahendas aga probleemi vaid osaliselt, sest n-ö karantiinilehtede hüvitamise kord jäi mitmeti tõlgendatavaks. Asjaolu, et osa töötajaid jäid karantiini korral kuni kaheksaks päevaks asendussissetulekuta, selgub Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollidest. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht selgitas ühel komisjoni istungil, et „tööandjate tagasisidest, mis õnnestus eilse öö ja tänase varahommiku jooksul saada, nähtub, et pooled tööandjatest on hüvitanud karantiinilehti ja pooled mitte. /…/ pilt on selgelt kirju ja ei saa öelda, et kõik tööandjad ja suured ettevõtted käituksid ühtemoodi“. Ka Riigikogu täiskogu 2020. a 7. detsembri ja 9. detsembri istungite aruteludes käsitleti probleemi, et sugugi kõik tööandjad ei korva karantiini ajal saamata jäänud töötasu. Sotsiaalministeerium on sotsiaalkomisjonile selgitanud, et tööandja peab haigushüvitist maksma alati, kui töötajale on väljastatud haigusleht (TTOS § 122 lg 3). Kõik haigushüvitised, mille maksmisest tööandja on vabastatud, on loetletud TTOS § 122 lõikes 2. Karantiini selles loetelus ei ole. Karantiinileht on üks haiguslehe alaliike ning tööandjal on kohustus seda maksta kui tavalist haigushüvitist. 2 See selgitus ei arvesta asjaolu, et TTOS kohaselt ei ole haigushüvitis määratlemata õigusmõiste, sest TTOS sätestab haigushüvitise mõiste eriseaduse tähenduses ning piiritleb selle haigestumise ja vigastuse korral makstava hüvitisega. RaKS omakorda ei arvesta haigestumise ja vigastuse alla karantiini. Kohustus maksta hüvitist karantiini korral piirab tööandja omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse § 31 ja § 32 kohaselt tuleb seesugused piirangud sätestada seaduses. Põhiseaduses ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärk on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse (RKÜKo, 3-3-1-41-06, p 21). Sotsiaalkomisjoni istungi protokollist (07.12.2020) on samas näha, et ka Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb selles küsimuses luua õigusselgus. On oluline, et töösuhte osapooltele oleks selge, milliste õiguste ja kohustustega neil tuleb arvestada. Seetõttu palun Riigikogul kaaluda erinevaid põhiõigusi ning väljendada oma tahet nn karantiinilehtede hüvitamise küsimuses selgelt seaduses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Anneli Kivitoa 693 8417 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →