dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Siseministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 26. veebruar 2021
Viit
7-4/210264/2101237
Registreeritud
26. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/210264
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Siseministeerium, 26.02.2021.asice361 KB

Sisu (failidest)

Teie: 15.02.2021 nr 7-4/210264/2100903 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 26.02.2021 nr 11-1/119-2 Selgitused tööandjalt nõutava deposiidi arvestamise aluste kohta Austatud Evelin Lopman Deposiidi seadmise nõuet reguleerivad välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) järgmised sätted. VMS § 106 lg 8 sätestab, et renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. VMS § 106 lg 9 sätestab, et deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid käesoleva paragrahvi lõikes 8 kehtestatud määras kogu lühiajalise töötamise aja jooksul. VMS § 176¹ lg 2 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. VMS § 176¹ lg 3 kohaselt peab deposiidikonto olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud määras kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Elamislubade ja lühiajalise töötamise väärkasutuse ärahoidmiseks ja renditööd tegevate välismaalaste kaitseks sätestati 2015. aastal välismaalaste seaduses deposiidi seadmise nõue Eestis registreeritud tööandjale, kes tegutseb renditöö vahendajana ja soovib kasutada välistöötajaid. Kõnealuse nõude sätestamise eesmärk on vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga tuua Eestisse välistööjõudu üldiste reeglite erisusena. Samuti võimaldab deposiidinõue täita Euroopa Liidu sanktsioonide direktiivist1 tulenevat liikmesriikide kohustust kehtestada meetmed, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine. Nõuet täpsustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul seadusemuudatusega, mis jõustus 01.07.2020. Kui varasemalt pidi tööandjal olema deposiidis vahendeid vähemalt 10 % kogu töötasufondist, siis nüüd on deposiidi vahendite määraks 10 % konkreetse välismaalase töötasufondist. Deposiidinõude täpsustamise eesmärk oli sätestada üheselt mõistetavalt, et tööandjale ei ole pandud ebaproportsionaalselt suuri finantsilisi kohustusi, kuid sellega ei muutunud deposiidinõude kehtestamise eesmärk, milleks on vältida võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutust ja teisalt tagada välismaalasele välismaalaste seaduses sätestatud nõuetekohase töötasu maksmine. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, 18. juuni 2009 Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Seadusandja on jätnud Politsei- ja Piirivalveametile kaalutlusruumi nõude täitmise reeglite sisustamiseks. Halduspraktika deposiidinõude rakendamisel on järjepidevalt alates selle kehtestamisest lähtunud eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Seega on PPA antud tõlgendus kooskõlas kehtestatud normide piiridega. Alates 2015. aastast on olnud nõudeks, et deposiidis peab olema vahendeid kogu välismaalase lühiajalise töötamise aja jooksul ja kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Kui deposiidi suuruse arvestuse aluseks oli kogu töötasufond kogu välismaalase lühiajalise töötamise aja või tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal, siis arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ning nõude eesmärki võeti seaduse rakendamisel aluseks tööandja ühe kuu kogu töötasufond. Selline lähenemine võimaldas täita deposiidinõude eesmärki ja samas ei olnud liialt koormav tööandjale. Peale 2020. aasta muudatust ei saanud deposiidi arvestamine kehtiva seaduse raames jätkuvalt olla piiritletud vaid ühe kuu töötasufondiga, sest arvestuse aluseks on nüüd välismaalase töötasufond. Varasem lähenemine oleks loonud olukorra, kus deposiidis olev summa kogu välismaalase töötamise aja jooksul ei anna tagatist juhuks, kui tööandja jätab oma kohustused välismaalasest töötaja ees täitmata, samuti ei aitaks see ära hoida töörände regulatsiooni võimalikku väärkasutamist. Kui näiteks välismaalasele makstav töötasufond on 1000 euro kuus, siis lähtudes deposiidi arvestamisel 10 %-ga välismaalase ühe kuu töötasufondist, peaks deposiidis olema vahendeid vaid 100 eurot. Seega ei täidaks deposiidinõude sisustamine sellisel viisil oma eesmärki. Tulenevalt eeltoodust on kujundatud halduspraktika, kus lühiajalise töötamise korral peab deposiidis olema 10 % kogu välismaalase töötamise aja töötasufondist. Kui töötamise periood saab olema lühem kui üks aasta, siis arvestatakse 10 % deposiidi nõuet kavandatud töötamise perioodist. Töötamiseks antavate elamislubade puhul, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest, arvestatakse 10 % mitte elamisloa kehtivusaja maksimaalsest töötasufondist (elamisloa maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat), mis oleks liialt koormav, vaid aluseks võetakse ühe aasta töötasufond. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondi kohta panna 10 % deposiiti. Kirjeldatud menetluspraktika muutus on kooskõlastatud Siseministeeriumiga ning ei ole meile teadaolevalt osutunud liigselt koormavaks valdavale osale rendiettevõtetest. Halduspraktika kujundamisel jälgime pidevalt selle vastavust seaduse eesmärgipärase ja proportsionaalse rakendamise põhimõttele ning vajadusel kohandame koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga vastavalt praktikat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Kommusaar sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler 2 (3) Jana Laane 6125072 [email protected] 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel