Teie: 15.02.2021 nr 7-4/210264/2100903
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 26.02.2021 nr 11-1/119-2
Selgitused tööandjalt nõutava deposiidi
arvestamise aluste kohta
Austatud Evelin Lopman
Deposiidi seadmise nõuet reguleerivad välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) järgmised
sätted. VMS § 106 lg 8 sätestab, et renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui Eestis
registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid
vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. VMS § 106 lg 9 sätestab, et
deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste
seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid käesoleva paragrahvi lõikes 8
kehtestatud määras kogu lühiajalise töötamise aja jooksul. VMS § 176¹ lg 2 kohaselt tähtajalise
elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui Eestis registreeritud tööandja
tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi
ulatuses välismaalase töötasufondist. VMS § 176¹ lg 3 kohaselt peab deposiidikonto olema
avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste seaduse tähenduses ning deposiidis
peab olema vahendeid sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud määras kogu tähtajalise elamisloa
kehtivusaja jooksul.
Elamislubade ja lühiajalise töötamise väärkasutuse ärahoidmiseks ja renditööd tegevate
välismaalaste kaitseks sätestati 2015. aastal välismaalaste seaduses deposiidi seadmise nõue
Eestis registreeritud tööandjale, kes tegutseb renditöö vahendajana ja soovib kasutada
välistöötajaid. Kõnealuse nõude sätestamise eesmärk on vähendada riski, et võidakse hakata
looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga tuua Eestisse välistööjõudu üldiste
reeglite erisusena. Samuti võimaldab deposiidinõue täita Euroopa Liidu sanktsioonide
direktiivist1 tulenevat liikmesriikide kohustust kehtestada meetmed, et välismaalasele oleks
tagatud töötasu maksmine. Nõuet täpsustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul
seadusemuudatusega, mis jõustus 01.07.2020. Kui varasemalt pidi tööandjal olema deposiidis
vahendeid vähemalt 10 % kogu töötasufondist, siis nüüd on deposiidi vahendite määraks 10 %
konkreetse välismaalase töötasufondist. Deposiidinõude täpsustamise eesmärk oli sätestada
üheselt mõistetavalt, et tööandjale ei ole pandud ebaproportsionaalselt suuri finantsilisi
kohustusi, kuid sellega ei muutunud deposiidinõude kehtestamise eesmärk, milleks on vältida
võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutust ja teisalt tagada välismaalasele välismaalaste
seaduses sätestatud nõuetekohase töötasu maksmine.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, 18. juuni 2009
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Seadusandja on jätnud Politsei- ja Piirivalveametile kaalutlusruumi nõude täitmise reeglite
sisustamiseks. Halduspraktika deposiidinõude rakendamisel on järjepidevalt alates selle
kehtestamisest lähtunud eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning on
kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Seega on PPA antud tõlgendus kooskõlas kehtestatud
normide piiridega.
Alates 2015. aastast on olnud nõudeks, et deposiidis peab olema vahendeid kogu välismaalase
lühiajalise töötamise aja jooksul ja kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Kui deposiidi
suuruse arvestuse aluseks oli kogu töötasufond kogu välismaalase lühiajalise töötamise aja või
tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal, siis arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ning nõude
eesmärki võeti seaduse rakendamisel aluseks tööandja ühe kuu kogu töötasufond. Selline
lähenemine võimaldas täita deposiidinõude eesmärki ja samas ei olnud liialt koormav
tööandjale.
Peale 2020. aasta muudatust ei saanud deposiidi arvestamine kehtiva seaduse raames jätkuvalt
olla piiritletud vaid ühe kuu töötasufondiga, sest arvestuse aluseks on nüüd välismaalase
töötasufond. Varasem lähenemine oleks loonud olukorra, kus deposiidis olev summa kogu
välismaalase töötamise aja jooksul ei anna tagatist juhuks, kui tööandja jätab oma kohustused
välismaalasest töötaja ees täitmata, samuti ei aitaks see ära hoida töörände regulatsiooni
võimalikku väärkasutamist. Kui näiteks välismaalasele makstav töötasufond on 1000 euro kuus,
siis lähtudes deposiidi arvestamisel 10 %-ga välismaalase ühe kuu töötasufondist, peaks
deposiidis olema vahendeid vaid 100 eurot. Seega ei täidaks deposiidinõude sisustamine sellisel
viisil oma eesmärki. Tulenevalt eeltoodust on kujundatud halduspraktika, kus lühiajalise
töötamise korral peab deposiidis olema 10 % kogu välismaalase töötamise aja töötasufondist.
Kui töötamise periood saab olema lühem kui üks aasta, siis arvestatakse 10 % deposiidi nõuet
kavandatud töötamise perioodist. Töötamiseks antavate elamislubade puhul, lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest, arvestatakse 10 % mitte elamisloa kehtivusaja maksimaalsest
töötasufondist (elamisloa maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat), mis oleks liialt koormav,
vaid aluseks võetakse ühe aasta töötasufond. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on
mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga
välismaalase töötasufondi kohta panna 10 % deposiiti.
Kirjeldatud menetluspraktika muutus on kooskõlastatud Siseministeeriumiga ning ei ole meile
teadaolevalt osutunud liigselt koormavaks valdavale osale rendiettevõtetest. Halduspraktika
kujundamisel jälgime pidevalt selle vastavust seaduse eesmärgipärase ja proportsionaalse
rakendamise põhimõttele ning vajadusel kohandame koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga
vastavalt praktikat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Kommusaar
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja
migratsioonipoliitika asekantsler
2 (3)
Jana Laane 6125072
[email protected]
3 (3)