Lp Elge Härma Teie nr
Juht
Valkla Kodu Meie 15.02.2021 nr 7-9/201584/2100920
AS Hoolekandeteenused
[email protected]
Kontrollkäik Valkla Kodusse
Austatud Elge Härma
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 06.10.2020 ette teatamata AS Hoolekandeteenused Valkla
Kodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja selle elanike elamistingimusi.
Hooldekodus pööratakse turvalisuse tagamisele suurt tähelepanu – töötajad kannavad kaasas
häirenuppu ja piiparit ning on kursis sellega, kuidas tuleb toimida erakorralise juhtumi korral.
Eraldusruum on remonditud ning selle olukord on varasemast märgatavalt parem. Hea on see, et
paremini on kättesaadavad rehabilitatsiooniteenused. Töötajaid on õpetatud kasutama
isikukaitsevahendeid ning läbi on arutatud tegutsemisjuhised, kui mõni elanik peaks nakatuma
koroonaviirusesse või kui tekib nakkusoht. Elanikud saavad tegevusjuhendajate saatel liikuda
väljaspool hooldekodu territooriumi (nt käia jalutamas mere ääres) – nii on neil võimalik paremini
hoida sidet igapäevaeluga.
Rahul ei saa olla sellega, et kõik tegevusjuhendajad ei ole käinud seadusega nõutud koolitustel.
Tegevusjuhendajaid on küll seadusega nõutud arv, kuid selleks, et tagada hooldekodu keeruliste
psüühikahäiretega hoolealustele individuaalsem lähenemine, nende kaasamine juhendatud
tegevustesse ja ohutu elukeskkond, peaks tegevusjuhendajaid olema rohkem. Meditsiiniõe teenus
peab olema seaduses nõutud määral kättesaadav.
Hooldekodu olmetingimused ja heakord ei võimalda pakkuda hoolealustele ohutut ja
rehabiliteerivat keskkonda. Hooldekodu elanikele peavad olema tagatud inimväärsed
elamistingimused ka siis, kui peatselt on kavas hooldekodu sulgeda. Kinnises asutuses viibivatel
hoolealustel ei ole võimalik elukeskkonda valida, seetõttu on iseäranis oluline tagada kvaliteetne
erihoolekandeteenus kogu inimese asutuses viibimise ajal. Erakorraliste olukordade lahendamisel
ja inimese eraldusruumi paigutamisel tuleb toimida õiguspäraselt.
Valkla Kodus elas kontrollkäigu ajal 82 inimest, kes saavad kinnises asutuses ööpäevaringset
erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Teenust osutatakse seitsmes osakonnas, millest kuus
asuvad C-korpuses ja üks B-korpuses. Osakondadesse on inimesed jaotatud diagnoosi, ohtlikkuse
ja toimetulekuvõime järgi. Hooldekodu elanike magamistoad on ühe- ja kahekohalised.
Videovalvet kasutatakse üldruumides, koridorides ja õuealal.
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega.
1. Turvalisus, eraldusruum ja eraldamise dokumenteerimine
Hooldekodus tuleb hoolealuste tervisliku seisundi ning eripärade tõttu ette ootamatuid olukordi,
mille lahendamiseks võib olla vaja appi kutsuda ka teiste osakondade töötajaid. Hea on see, et
töötajatele on antud erakorraliste juhtumite puhuks selge käitumisjuhis, töötajad on valmis
ootamatuid olukordi lahendama ning kannavad kaasas abi kutsumiseks mõeldud häirenuppu ja
piiparit.
Eraldamine ja selle dokumenteerimine
Võrreldes 2019. aasta kontrollkäiguga oli positiivne muutus, et inimese eraldamisest teavitati
vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 107 lõikele 5 kohe ka kiirabi või politseid ning
märgiti eraldusmeetme rakendamise otsusesse teavitamise aeg. Dokumentidega tutvudes selgus,
et eraldamist ei kasutata ohtliku olukorra lahendamisel esmase meetmena, vaid kõigepealt
püütakse inimest suusõnal rahustada või kasutada muid abimeetmeid, nagu nõuab ka SHS § 107
lõike 4 punkt 2. On hea, et kõigi meetmete kasutamine dokumenteeritakse. See aitab ennetada
väärkohtlemise ohtu ning lubab vajaduse korral hiljem hinnata, kas ohtlikud olukorrad on
lahendatud nõuetekohaselt ning kas eraldamine oli põhjendatud.
Hooldekodul tuleb hoolitseda selle eest, et ei ületataks SHS § 107 lõikes 6 sätestatud eraldamise
maksimaalset lubatud kestust. Eraldamise dokumentidest selgus, et mõnel juhul oli inimest hoitud
eraldusruumis tavapärasest kauem (19.02.2020 juhtumil eraldati inimene rohkem kui kaheksaks
tunniks ning 04.10.2020 juhtumil ligi kuueks tunniks). Neil juhtudel oli eraldusruumis viibinud
inimene kolme tunni möödudes jätkuvalt ohtlik endale või teistele, mistõttu otsustati eraldamist
jätkata. Eraldamine katkestati vaid loetud minutiteks (sh tualettruumi kasutamiseks). Mõlemal
juhul tehti iga kolme tunni tagant eraldamise kohta uus otsus ning see ka dokumenteeriti.
Seaduse eesmärgiga ei lähe kokku see, et kolme tunni möödumisel esimesest eraldamisest tehakse
kohe uus eraldamise otsus ja pikendatakse nii inimese eraldusruumis olemise aega üle kolme tunni.
Nõuete kehtestamisel leiti, et eraldusruumi paigutamine peaks olema ajutine meede seniks, kuni
saabub politsei või kiirabi. Kolme tunni jooksul jõuab kiirabi mistahes hoolekandeasutusse. Kui
inimene on pikema aja jooksul endale või teistele ohtlik, siis võib ta vajada psühhiaatrilist ravi.
Õiguskantsler palub edaspidi eraldamise otsuste tegemisel seda arvestada.
Valkla Kodus elab inimesi, kelle käitumine võib olla ettearvamatu, mistõttu võib eraldamise
vajadus tekkida ühe päeva jooksul mitu korda. Neil juhtudel on iseäranis oluline eraldamise
otsuses üksikasjalikult kirjeldada eraldamisele eelnenud olukorda ning abinõusid, mida püüti enne
eraldamist kasutada, kuid mis ei osutunud küllaldaseks. Ei piisa sellest, kui märkida eraldamise
põhjuseks „ei ole rahunenud, ei saa osakonnas hoida, võib uuesti kedagi rünnata“. Selline märkus
on ebapiisav, sest ei anna teavet selle kohta, milles inimese ohtlikkus seisnes.
Inimese eraldamine on tõsine põhiõiguste riive, mida peab saama (ka kohtulikult) kontrollida.
Sestap peab dokumenteerimine olema sedavõrd põhjalik, et tagantjärele saaks üheselt tuvastada
eraldamisvajaduse aluseks olnud asjaolud ja põhjendused (vt ka 2017. a Valkla Kodu
3
kontrollkäigu kokkuvõte). Vaidluse korral peab teenuseosutaja suutma tõendada, et eraldamine oli
vajalik ja leebemate meetmetega ei oleks saavutatud soovitud tulemust ega kõrvaldatud ohtu
hoolealusele ja teistele inimestele.
Eraldusruum
Varasemate kontrollkäikude põhjal on õiguskantsler teinud palju etteheiteid Valkla Kodu C1-2
osakonnas asuva eraldusruumi seisukorra kohta. Nüüdseks on eraldusruumi remonditud ja
paigaldatud uus põrandakattematerjal. Ruumi väljanägemine ning heakord on märgatavalt
paremaks muutunud. Eraldusruumis on lavats, millel on tulekindla kattega poroloonmadrats.
Eraldatut saab jälgida klaasiga ukseavast. Joogivett tuuakse vajaduse korral pudeliga.
Kontrollkäigu ajal oli ruumis soe, töötajate sõnul saab ruumi temperatuuri reguleerida.
Tualettruumi eraldusruumis ei ole. Töötajad selgitasid, et vajaduse korral võib eraldusruumis
viibiv inimene kasutada ruumi kõrval koridoris asuvat tualetti (seda võimalust oli mainitud ka
eraldamise juhtumikirjeldustes) või viiakse eraldusruumi potitool. Eraldusruumi viidud inimesel
peab olema1 võimalus käia tualetis. Tervisekaitsenõuded ei sätesta, milline peaks olema
eraldusruumi tualett. Õiguskantsler ei ole pidanud potitooli kasutamist eraldusruumis ohutuks
lahenduseks (vt 2015. ja 2019. aasta kontrollkäikude kokkuvõtted). Seetõttu kordab õiguskantsler
varem antud soovitusi ning palub leida eraldusruumis viibivale hoolealusele mõistlik ja ohutu
tualeti kasutamise võimalus.
2. Tegevusjuhendajate arv ja kvalifikatsioon
2019. aasta kontrollkäiguga võrreldes on hoolealustega tegelevate töötajate seas kolme asemel
vaid üks tegevusjuhendaja-meister. Tööpäeviti on peale tegevusjuhendajate majas veel klienditöö
juhid ja tiimitöö juht. Elanike terviseseisundit jälgib ja ravimeid jagab õde, kes on hooldekodus
kohal esmaspäevast laupäevani iga päev (7–12 tundi päevas). Vastuvõtte teevad psühholoog ja
psühhiaater. Hooldekodul on hea koostöö Tallinna Vaimse Tervise Keskusega, mille kaudu saavad
hooldekodu elanikud mitmesuguseid rehabilitatsiooniteenuseid.
Kontrollkäigu päeval (06.10.2020) hoolitses 82 kohtumäärusega hooldekodusse suunatud inimese
eest 15 tegevusjuhendajat, öösel oli tööl seitse tegevusjuhendajat. Kontrollkäigu ajal oli nii päeval
kui ka öösel hooldekodu igas osakonnas töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette näevad. On
hea, et tavaliselt on igas osakonnas päevasel ajal kaks töötajat.
Õiguskantsler on 2019. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes selgitanud põhimõtteid, millest peab
hooldekodu töötajate arvu planeerides lähtuma. Need põhimõtted ei ole muutunud ja neid ei ole
põhjust üle korrata. Nagu 2019. aasta kontrollkäigu ajal tekkis ka seekord kahtlus, kas töötajatest
piisab elanike turvalisuse tagamiseks ning nende vajadustega arvestamiseks. Piinamise ja
Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on
seisukohal2, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende
tervist ning mõjutada ka asutuses elavate inimeste heaolu.
Hooldekodus tuleb sageli ette ärevaid olukordi, mille lahendamiseks peavad töötajad kiiresti
sekkuma. Nende olukordade lahendamiseks kutsutakse vajaduse korral appi ka teise osakonna
1
Vt p 172.
2
Vt p 186.
4
töötajaid (vahel on ägestunud hoolealusega tegelenud korraga 5−6 töötajat), mis võib tähendada,
et mõnes osakonnas jäävad hoolealused ajuti otsese järelevalveta. Õhtuti ja öösiti on keeruline
korraldada eraldusruumi viidud inimese jälgimist, sest sel ajal võivad teised hoolealused jääda
järelevalveta. Hoolekandeasutuses tahtevastaselt viibiva inimese õigused väärivad erilist kaitset
ning hoolekandeasutusel on tavalisest suurem hoolsuskohustus (vt RKKKo 10.10.2019, 1-17-
7111/81, p 14 ja TlnRnKo 28.06.2019, 2-18-4391). Selleks et hooldekodu elanikele saaks osutada
nende eripära ja vajadusi (sh ohutust) arvestavat kvaliteetset erihooldusteenust, peab hooldekodus
olema pidevalt kohal piisavalt töötajaid ning hoolealuseid ei tohiks jätta omapäi.
Eelmise kontrollkäigu järel osutas õiguskantsler, et suure töökoormuse tõttu võivad
tegevusjuhendajad keeruliste olukordadega hakkamasaamiseks kasutusele võtta ka lubamatuid
meetodeid. Seda võib järeldada ka seekordse kontrollkäigu põhjal. Võis leida viiteid selle kohta,
et töötajad ähvardavad keelata lähedastega telefonitsi suhtlemise, kui hoolealune ei pea kinni
sõlmitud kokkulepetest või käitub valesti. Selline mõjutusmeetod ei ole sobiv ega õiguspärane.
Töötajad ei tohiks helistamise keelamisega (ega ka teenuse sisuks olevast tegevusest
ilmajätmisega) ähvardada ka siis, kui mõjutusmeetodit ei ole kavas rakendada. Sellised ähvardused
võivad põhjustada psüühikahäirega inimeses ebakindlust, rahulolematust ja olla tugeva ärrituse
allikaks. Asjatundlik suhtlemine hooldekodu elanikega ei tohi olla ähvardavas toonis ega inimese
suhtes negatiivne. Lähedastega suhtlemist tuleb pigem soodustada. Iseäranis oluline on see
olukorras, kus hooldekodu elanikud on SARS-CoV2 viiruse leviku tõttu kohtunud oma
lähedastega vähem kui tavaliselt. Hoolekandeasutus peab sellises olukorras aitama luua rohkem
lähedastega suhtlemise võimalusi.
Hooldekodul tuleks rohkem pingutada inimeste huvitegevusse ja töistesse tegevustesse
kaasamisel. Õiguskantsler soovitas 2019. aasta ja 2015. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes, et
hoolealustele peab pakkuma nende eripära ja abivajadust arvestades rohkem tegevust ning
vajaduse korral tuleb suurendada hooldekodu elanikega tegelevate töötajate hulka. Paraku on
hooldekodus huvitegevust ja muid aktiivsemat liikumist soosivat tegevust korraldavaid töötajaid
praegu hoopis vähem.
CPT on seisukohal3, et terapeutilised ja arendavad tegevused peavad olema tagatud kõigile
hooldekodu elanikele. CPT on märkinud4, et aktiivsesse tegevusse peab kaasama võimalikult palju
elanikke ning eriti oluline on arendada nende inimeste oskusi, kellele võiks mõne aja pärast
osutada inimese õigusi vähem piiravat teenust.
Valkla Kodus on koostatud tegevuste nädalaplaan, hooldekodu elanikele isiklikud tegevusplaanid
ning rehabilitatsiooniteenuste raames on kavandatud mitmeid tegevusi, kuid tegelikult on
hooldekodu elanike päevane aeg üldjuhul vähe sisustatud. Mitu hooldekodu elanikku ei teadnud,
milline on nende päevakava ning milliseid tegevusi on oodata. Madala tahteaktiivsusega inimeste
tegevusse haaramiseks tuleks rohkem pingutada. Kuigi hooldekodus on sisustatud ruume
mitmesuguste mõtestatud tegevuste tarbeks (saal, tegevus-, muusika-, keraamika- ja puutöötuba),
kasutatakse neid tegevusjuhendajate puuduse tõttu vähe. Töötajate nappuse tõttu ei saa korraldada
ka tegevusplaanis ette nähtud iganädalasi tegevusi (st spordisaali kasutamist). Nii ei ole võimalik
täita tegevusplaanis püstitatud eesmärke ja hooldekodu elanike iseseisva toimetuleku parandamine
ja säilitamine võib jääda tagaplaanile.
Hea on see, et hooldekodu elanikud saavad osaleda muusikateraapias, loovteraapias ning
ratsutamisteraapias. Viimane meeldib hoolealustele eriti. Väärib kiitust, et autistlikele inimestele
3
Vt p-d 156, 160.
4
Vt p 117.
5
on rajatud eraldi mängu- ja tegevustuba, kus nad saavad rahulikus keskkonnas osaleda käelises ja
teraapilises tegevuses. On hea, et hooldekodu on võimaldanud parema toimetulekuga elanikel käia
hooldekodu territooriumilt väljas (nt koos tegevusjuhendajaga mere ääres jalutamas, lähedastega
kohtumas).
Õiguskantsler on nii 2017. kui ka 2019. aastal Valkla Kodu kontrollides selgitanud, et töötajad
peavad olema läbinud nõutud koolitused. See seisukoht ei ole muutunud ning seda ei ole põhjust
üle korrata. Kahjuks ei ole senini Valkla Kodu 38 töötajast 15 saanud tegevusjuhendaja
baaskoolitust ning seitsmel tegevusjuhendajal on läbimata suurema ohtlikkusastmega inimestega
tööks nõutav täienduskoolitus. Viiel tegevusjuhendajal on läbimata mõlemad väljaõpped.
Majandustegevuse registri andmetel on mitu tegevusjuhendajat registreeritud koolitusele
märkimisväärselt ammu (nt paljud neist juba 2016. ja 2017. aastal), aga koolituse läbimise kohta
teave puudub. Väga paljudele töötajatele ei ole nõutavat koolitust korraldatud juba pikema aja
jooksul.
Oluline on võimaldada tööülesandeid arvestavat väljaõpet ka teistele töötajatele, kelle ülesanne on
toetada tegevusjuhendajaid keeruliste ja ohtlike olukordade lahendamisel ning kes viibivad
turvalisuse tagamiseks pidevalt hooldekodu eluosakondades (vt CPT Itaalia 2016. a visiidi raport,
p 133, Poola 2017.a visiidi raport, p 128 ja Gruusia 2001. a visiidi raport, p 151).
Õiguskantsler soovitab anda kõigile hooldekodu tegevusjuhendajatele võimaluse osaleda
seadusega nõutud koolitusel. Hooldekodul tuleks hoolitseda ka selle eest, et kõigis üksustes oleks
pidevalt kohal piisavalt töötajaid, et hoolealuseid ei peaks jätma järelevalveta. Õigusaktiga
kehtestatud hoolekandeasutuse töötajate minimaalne arv ei pruugi olla alati piisav, et saaks osutada
kvaliteetset teenust ja tagada hoolealuste põhiõigused. Õiguskantsler palub inimeste heaolu ja
turvalisuse huvides üle vaadata hooldekodu töökorralduse.
3. Olmetingimused ja tervisekaitsenõuded
2019. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes on osutatud CPT seisukohale5, et ka asutus, mida
plaanitakse sulgeda, peab olema puhas ja heade olmetingimustega. Vajaduse korral tuleb selleks
teha ka väiksemaid remonditöid. Seda põhimõtet ei ole Valkla Kodus järgitud, sest paljude
ruumide seisukord ei ole pärast õiguskantsleri viimaseid kontrollkäike kuigivõrd paranenud.
Endiselt ei saanud mitme tualett- ja duširuumi ust lukustada, näha oli hoolealuste lõhutud
lambikupleid, rippuvaid elektrijuhtmeid ja katkist mööblit, mida ei olnud parandatud või mille
parandamine oli pooleli.
Paljude puuduste kõrvaldamine ei nõua suuri investeeringuid, vaid tähelepanelikku suhtumist
elanike vajadustesse. Mitmed magamistoad jätsid räpase mulje, määrdunud olid nii põrandad kui
ka seinad. Seda puudust on lihtne kõrvaldada, kui tube piisavalt koristatakse. Õiguskantsler kordab
seisukohta, et kui hooldekodu elanik vajab toa koristamisel abi, peab personal teda aitama.
Üldruumide korrashoid on paranenud, kuid mitme hügieeniruumi heakorraga ei saanud rahule
jääda, tunda oli ka ebameeldivat lõhna (nt C1-1 osakonna tualettruumis).
Hooldekodul tuleb tähelepanelikumalt jälgida, et kätepesuks oleks seep alati kättesaadav. Mõne
kraanikausi juures ei olnud seepi, teisal oli vedelseebi dosaator tühi. Enamikus osakondades ei
olnud käte kuivatamise võimalust (kätekuivatuspaber oli vaid töötajate ruumis). Mõnes
tualettruumis puudus tualettpaber. On mõistetav, et osa hooldekodu elanike psüühikahäire ja
5
Vt p 206.
6
käitumismustrite tõttu ei saa neile võimaldada järelevalveta ligipääsu hügieenivahenditele, kuid
sellisel juhul tuleb leida muud sobivad lahendused.
C-korpuse III korruse pesemisruumi dušiotsik vajas vahetamist. CPT on öelnud, et piisavad
pesemisvõimalused tähendavad muu hulgas ka seda, et dušid on töökorras. Hooldekodul tuleb
tagada, et dušid oleksid töökorras.
Kui hooldekodu elaniku erivajadused seda võimaldavad, peaks magamistoas olema peale
nõuetekohase üldvalgustuse ka kohtvalgustus (vt tervisekaitsenõuded, § 6 lg 5). Silma jäi, et
kohtvalgustit ei olnud ka neil hooldekodu elanikel, kellele meeldib joonistada. Ühe hoolealuse toas
ei olnud ühtki töökorras valgustit.
Õiguskantsler kordab oma varasemaid soovitusi parandada olmetingimusi ja järgida
tervisekaitsenõudeid ning palub pöörata suuremat tähelepanu sellele, et hooldekodu elanikele
oleksid tagatud ohutud ja inimväärsed elamistingimused. Neil on õigus saada kvaliteetset ja
erivajadustele vastavat erihooldusteenust kogu kinnises asutuses viibimise ajal vältel.
5. Õendusabiteenus
Õiguskantsler on korduvalt (viimati 2019. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes) selgitanud, mil määral
peab selliste hoolealustega hooldekodus olema tagatud õendusabi. Need seisukohad ei ole
muutunud. Õiguskantsler on heitnud Valkla Kodule ette puudusi õendusabi pakkumisel. Kahjuks
ei ole olukord aastatega paranenud.
Valkla Kodus pakub õendusabiteenust CitoMed OÜ. Lepingu järgi osutab ettevõte teenust
249 tundi kuus. 2020. aasta juulis, augustis, septembris ja oktoobris viibis meditsiiniõde graafiku
kohaselt hooldekodus 249 tundi. Meditsiiniõde on hooldekodus kohal esmaspäevast laupäevani
(7–12 tundi päevas). Graafikuvälisel ajal ei ole õega võimalik telefoni teel ühendust võtta.
Hooldekodule osutab õendusabiteenust viis õde, kes töötavad osalise koormusega.
Majandustegevuse registri andmetel oli kontrollkäigu ajal Valkla Kodul tegevusluba
kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks 82 inimesele. Seega peaks
õendusabiteenus olema tagatud 82−164 tundi nädalas (339−679 tundi kuus).6 Kontrollkäigul
selgus, et sellises mahus õendusabi hooldekodus ei osutata. Kontrollkäigu nädalal viibis
meditsiiniõde hooldekodus vaid 53 tundi ning alates juuli algusest igal nädalal üksnes 52−64 tundi.
Järelikult ei olnud vähemalt nelja kalendrikuu vältel õendusabi seadusega nõutud ulatuses
kättesaadav. Ometi on erihoolekandeteenuse maksumusse arvestatud õendusabiteenuse tasu kogu
SHS § 102 lõikes 6 sätestatud mahus.
Õendustoiminguid (sh ravimi manustamine süstimise teel ning haavaravi koos sidumisega) teevad
ka kaks abiõde, kelle andmeid tervishoiutöötajate riiklikus registris ei ole. Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 3 lõige 2 ja § 27 näevad ette, et õendusabiteenuse toiminguid ja
protseduure võib teha ainult tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud meditsiiniõde.
Õendusabi kättesaadavusest sõltub otseselt nende ravimite manustamine, mis ei ole mõeldud
igapäevaseks võtmiseks, vaid manustamiseks haiguse ägenemise korral. Kuna õhtuti ja öösiti ning
pühapäeviti meditsiiniõde majas ei ole, peavad tegevusjuhendajad hoolealuse ütlustele tuginedes
6
Alates 07.11.2020 on Valkla Kodul tegevusluba kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks
kõige rohkem 52 inimesele. See eeldab, et õendusabi tuleb osutada vähemalt 52–104 tundi nädalas.
7
sel ajal ise otsustama ravimi manustamise. Õde paneb ravimid valmis, kuid ravimi manustamise
vajaduse otsustab tegevusjuhendaja. Lisaks võib hoolealuste vaimse tervise probleemide tõttu
esineda ohtlikke olukordi ja vajadus õendusabi järele ka neil päevadel, kui õde tööl ei ole – ka
õiguskantsleri kontrollkäigule eelnenud pühapäeval sattusid hooldekodu elanikud konflikti, milles
tekitati kehavigastusi.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et õendusabi ei ole hooldekodu elanikele
piisavalt kättesaadav. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler 2015. a, 2017. a ja 2019. a tehtud
kontrollkäikude kokkuvõtetes. SARS-CoV2 viiruse leviku tõttu vajab hoolealuste tervislik seisund
tavapärasest veelgi hoolsamat jälgimist.
Õiguskantsler kordab oma varasemat soovitust ja palub Valkla Kodul tagada hooldekodu elanikele
õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja seaduse nõudeid.
6. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 01.03.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 6 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]