Merje Einmann Teie nr
volikogu esimees
Kiili Vallavolikogu Meie 09.02.2021 nr 7-6/202029/2100804
[email protected]
Aimur Liiva
vallavanem
Kiili Vallavalitsus
[email protected]
Kodus õppijate toitlustamine
Austatud Merje Einmann
Austatud Aimur Liiva
Väärib tunnustamist, et Kiili vald soovib praegusel keerulisel ajal toetada Kiili Gümnaasiumis
õppivaid õpilasi ja nende vanemaid, pakkudes õpilastele võimalust saada valla toel toitu ka siis,
kui õppetöö toimub kodus.
Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem murega, et tema Kiili Gümnaasiumis õppival lapsel ei
olnud karantiinis olles võimalik saada kooli pakutud sooja lõunasööki, kuna selle järel
ühissõidukiga käimine oleks võtnud aega kaks ja pool tundi. Vanem märkis, et sama probleem
tekkis ka kuni 25. jaanuarini 2021. a rakendatud distantsõppe ajal.
Palun Kiili Vallavolikogul kehtestada määrusega selgesõnaliselt väljaspool kooli õppivate õpilaste
toitlustamise reeglid, sealhulgas määrata, kellele, mis juhul ja tingimustel toitu võimaldatakse.
Määruse sisustamisel tuleks arvestada, et valla pakutud toitu saaksid ka kaugemal elavad õpilased,
kuna nende toidust ilma jätmisele on raske leida mõistlikku ja asjakohast põhjendust.
Ootan teie vastust hiljemalt 5. märtsil 2021.
1. Kiili vald on soovinud võimaldada sooja toitu karantiinis ja distantsõppel olevatele
õpilastele, toetades sellega hariduse omandamist ka kodustes tingimustes. Kiili Vallavolikogu
15.02.2018 määruse nr 2 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 2 kohaselt katavad
Kiili Gümnaasiumi õpilaste koolilõuna kulud riik, vald ja õpilaste vanemad ühiselt. Selles
määruses ega üheski muus üldaktis pole välja toodud, et vald korraldab toitlustamist ka väljaspool
kooli õppijaile. Valla sõnutsi kasutatakse ka nende õpilaste toidukulude katmiseks valla raha.
Kiili Gümnaasium selgitas, et kool pakub Terviseameti soovitusest lähtuvalt sooja koolilõunat nii
karantiinis kui ka distantsõppel olijatele. Termokarbis lõunasööki oli võimalik saada igal
koolipäeval kell 12–14 sööklast ilma kooli sisenemata. Toidu järele tulija pidi kandma
kaitsemaski. Kool märkis, et sellise korraldusega tagati inimeste ohutus. Gümnaasiumi teatel oli
2
kool valmis põhjendatud vajaduse korral toiduabi pakkuma ka muul viisil. Selgituste kohaselt oli
võimalik lõunasöögi järele minna ka kaugemal elavatel õpilastel, kuna ühistransport toimis.
2. Vallad ja linnad kui kooli pidajad peavad korraldama õpilaste toitlustamise koolis
(põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 42 lg 1) õppetöö ajal (Eesti Vabariigi haridusseaduse
§ 7 lg 2 p 8). See tähendab, et õpilasel on õigus koolis süüa saada. Kui koolid on õppetööks ajutiselt
suletud ja õpilased on distantsõppel või kui osa õpilasi on karantiinis, pole kohalik omavalitsus
üldjuhul kohustatud neid õpilasi toitlustama.
3. Sellele vaatamata võib kohalik omavalitsus otsustada pakkuda sooja toitu ka siis, kui õpilane
õpib väljaspool koolimaja. Kuna sellisel puhul jagatakse avalikku hüvet, peab olema valla- või
linnavolikogu selle sõnaselgelt otsustanud (PGS § 42 lg 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lg 1 p-d 1, 5 ja 37). Volikogul tuleb määruses välja tuua, kellele, mis juhul ja mis
tingimustel toitu pakutakse. Valikute tegemisel peab volikogu arvestama muu hulgas võrdse
kohtlemise põhimõttega (põhiseaduse (PS) § 12). Seejuures tuleb volikogul eelnevalt välja
selgitada, kas õpilaste hulgas on ka neid, kes võivad erivajaduse tõttu vajada erilahendust, ning
kas kooli jagatav söök on kõigile õpilastele mõistlikul viisil kättesaadav. Erisuste kehtestamisel
peab volikogul selleks olema mõistlik ja asjakohane põhjus.
4. Kuna Kiili Vallavolikogu väljaspool kooli õppijate toitlustamist sõnaselgelt ei reguleeri, kuid
vald seda siiski teatud juhtudel võimaldab, pole vanematele ja õpilastele selge, millal on neil õigus
distantsõppe ajal koolitoitu saada: näiteks, kas seda on õigus saada ka siis, kui õpilane peab
tervislikel põhjustel koduõppel olema või kui kool korraldab viirusest olenemata
distantsõppepäevi (või -nädalaid). PS §-st 10 ja § 13 lõikest 2 tulenev õigusselguse põhimõte
eeldab, et õigusnorm on sõnastatud nii, et selle sisu on piisavalt selge ja arusaadav. Inimene peab
õigusnormi põhjal aru saama, kuidas käitub avalik võim.1 Inimese õigus avalikule hüvele peab
olema selgelt mõistetav ja ettenähtav. See tähendab, et kohalik omavalitsus ei saa ühe ja sama
normi puhul otsustada, et mõnikord ta võimaldab avalikku hüvet ja mõnikord mitte. Kui kohalik
omavalitsus soovib mõnd hüve pakkuda vaid piiratud ajal, on võimalik see määruses kehtestada
ka tähtajalise õigusena.
5. Võrdse kohtlemise põhimõte (PS § 12) nõuab, et oleks tagatud õiguslik võrdsus – õigusakt peab
kohtlema kõiki ühtemoodi. Lisaks peab avaliku hüve andmisel inimesi sisuliselt võrdselt
kohtlema2 ehk pakutav hüve peab olema ka tegelikult mõistlikult kättesaadav. Kiili valla valitud
viis kodus õppivatele lastele sooja toitu pakkuda seda paraku ei olnud. Selgitan järgnevalt.
Alaealise lapse eest hoolitsevad eeskätt tema vanemad (perekonnaseaduse § 116). Seega tuleb
vanemal seista selle eest, et tema karantiinis või distantsõppel olev laps saaks kodus süüa.
Praegusel juhul võis iga vanem otsustada, kas ta võimaldab oma lapsele söögi ise või võtab vastu
Kiili Gümnaasiumi pakutud sooja toidu. Toidu saamiseks tulnuks vanemal iga päev keset tööpäeva
käia koolis sellel järel ning viia see lapsele või leida lähedane, kes saaks seda teha. Selliseid
võimalusi ilmselt kõikidel vanematel ei ole. Distantsõppel (v.a karantiinis) olevatel õpilastel oli
võimalik ka ise toidu järel käia. Osal koolist kaugemal elavate õpilaste vanematest ja õpilastest
kulunuks aga keset koolipäeva toidu järel käimisele ebamõistlikult pikk aeg (avaldaja sõnutsi
kulunuks tal kõndimisele, bussi ootamisele ja sellega sõitmisele ligi 2,5 tundi). Seega ei olnud
kõigile õpilastele kooli pakutud soe toit mõistlike pingutustega kättesaadav ehk tagatud polnud
kõikidele õpilastele sisuline võimalus valla pakutud hüvest osa saada.
1
RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 31.
2
RKPJKo 29.09.2007, 3-4-1-12-07, p 19.
3
Inimeste erinev kohtlemine on lubatud, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Sestap tuleb
volikogul koolist väljaspool õppivatele õpilastele sooja toidu pakkumise soovi korral analüüsida,
kuidas seda teha nii, et toit ka tegelikult kõikide õpilasteni jõuab. Kui seda mingil põhjusel pole
võimalik saavutada, tuleb vallal läbi mõelda, kas mõne õpilase valla ja riigi osalusel pakutavast
toidust ilmajätmine on sisuliselt õige.
6. Sooja toidu pakkumisel tuleb vallal tähelepanu pöörata ka sellele, et avalik võim ei annaks
karantiinis olevatele õpilastele ega nende vanematele vastukäivaid signaale. Vabariigi Valitsuse
30.01.2021 korralduse nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud
COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas
püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“
punkti 3 kohaselt ei ole lubatud karantiinis oleval lähikontaktsel oma viibimiskohast lahkuda
10 päeva. Karantiinis olija võib siiski teatud tingimustel kodust lahkuda (korralduse p 4), näiteks
kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega. Samad nõuded kehtisid ka
2020. aasta kahel viimasel kuul (v.a karantiini pikkus). On kaheldav, kas õpilane ise saab sellistel
tingimustel lõunasöögi järel käia, arvestades, et lastel võib reeglite järgimine ununeda. Sestap tuleb
nii õpilastele kui ka vanematele selgitada, kes ja kuidas saavad sooja söögi järel käia.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Kiili Gümnaasium
Kristi Ploom 693 8437
[email protected]