dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tallinna linn_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. veebruar 2021
Viit
7-5/201912/2100802
Registreeritud
9. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Saksa Gümnaasium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/201912
Vastutaja
Kristi Ploom (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-52019122100802 09.02.2021 Väljaminev kiri.bdoc335 KB

Sisu (failidest)

Tiit Terik Teie nr volikogu esimees Tallinna Linnavolikogu Meie 09.02.2021 nr 7-5/201912/2100802 [email protected] Mihhail Kõlvart linnapea Tallinna Linnavalitsus [email protected] Kodus õppijate toitlustamine Austatud Tiit Terik ja Mihhail Kõlvart Väärib tunnustamist, et Tallinna linn soovib praegusel keerulisel ajal toetada linna koolides õppivaid õpilasi ja nende vanemaid, pakkudes õpilastele võimalust saada linna toel toitu ka siis, kui õppetöö toimub kodus. Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem murega, et tema Tallinna munitsipaalkoolis õppivad ja lähikontaktsena karantiini jäänud lapsed ei saanud koolilt toidupakki, kuigi osalesid karantiinis olles õppetöös. Teised distantsõppel (aga mitte karantiinis) olevad lapsed said toidupaki. Palun Tallinna Linnavolikogul kehtestada määrusega selgesõnaliselt väljaspool kooli õppivate õpilaste toitlustamise reeglid, sealhulgas kellele, mis juhul ja tingimustel toitu võimaldatakse. Määruse sisustamisel tuleb silmas pidada üldist võrdsuspõhiõigust. Kui linn on valmis pakkuma koolitoitu distantsõppes osalejatele, tuleks seda pakkuda ka neile distantsõppes osalevatele lastele, kes on karantiinis. Lähikontaktsena karantiini määratud ja õppetöös osalevate laste koolieineta jätmisele on raske leida mõistlikku ja asjakohast põhjendust. Palun Teil teatada kõigile Tallinna munitsipaalkoolidele, et karantiinis oleva õpilase võib õppetööst puudujaks märkida vaid siis, kui õpilane ei ole osalenud nõuetekohaselt kooli määratud viisil korraldatud õppes. Ootan Teie vastust hiljemalt 5. märtsil 2021. Vallad ja linnad kui kooli pidajad peavad korraldama õpilaste toitlustamise koolis (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 42 lg 1) õppetöö ajal (Eesti Vabariigi haridusseadus § 7 lg 2 p 8). See tähendab, et õpilasel on õigus saada koolis süüa ning kui koolid on õppetööks ajutiselt suletud ja õpilased on distantsõppel või kui osa õpilasi on karantiinis, pole kohalik omavalitsus üldjuhul kohustatud neid õpilasi toitlustama. 2 Sellele vaatamata võib kohalik omavalitsus otsustada pakkuda õpilastele toitu ka siis, kui õpilane õpib väljaspool koolimaja, näiteks on kodus distantsõppel. Kuna niisugusel juhul jagatakse avalikku hüvet, peab valla- või linnavolikogu tegema selle kohta sõnaselge otsuse (PGS § 42 lg 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p-d 1, 5 ja 37). Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määruse nr 15 „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ § 2 lõigete 2 ja 3 järgi katavad Tallinna munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli statsionaarses õppes olevate õpilaste koolilõuna kulud riik ja Tallinna linn. Määruses pole öeldud, et linn toitlustab ka väljaspool kooli õppijaid, samuti pole linnavolikogu teadaolevalt seda reguleerinud muu üldaktiga. Kehtivast määrusest ei tule selgelt välja volikogu tahe võimaldada väljaspool kooli õppivate õpilaste toitlustamist. Sellele asjaolule viitab seegi, et nende õpilaste toitlustamise küsimust arutasid linnaesindajad ja koolijuhid 10. novembril ühiselt ning leppisid kokku, keda neist õpilastest toitlustatakse. Selgusetuks jääb, millest lähtuvalt leiti, et volikogu soovib osa õpilasi (kes ka õppetöös osalevad) linna pakutava hüveta jätta. Sestap ei saa pidada õigeks, et kodus õppivatele õpilastele toidu pakkumise küsimuse on otsustanud Tallinna Linnavalitsus, mitte volikogu. Õigeks ei saa pidada ka seda, et linnavalitsus otsustas mõned õpilased sellest hüvest ilma jätta. Praeguses olukorras pole vanematele ja õpilastele selge, millal on neil õigus väljaspool kooli õppimise korral kooli pakutavat toitu saada: näiteks kas seda on õigus saada ka tervislikel põhjustel koduõppel olles või kui kool otsustab pandeemiast olenemata korraldada distantsõppepäevi (või -nädalaid). Põhiseaduse §-st 10 ja § 13 lõikest 2 tulenev õigusselguse põhimõte eeldab, et õigusnorm on sõnastatud nii, et selle sisu on piisavalt selge ja arusaadav, et inimene saaks selle põhjal aru, kuidas käitub avalik võim.1 Inimese õigus avalikule hüvele peab olema selgelt mõistetav ja ettenähtav, see tähendab, et omavalitsus ei saa ühe ja sama normi puhul otsustada, et mõnikord ta võimaldab avalikku hüvet ja mõnikord mitte. Kui kohalik omavalitsus soovib mõnd hüvet pakkuda vaid piiratud ajal, on võimalik see määruses kehtestada tähtajalise õigusena. Seega, kui linn soovib ka väljaspool kooli õppijatele toitu pakkuda, tuleb volikogul määruses kehtestada, kellele, mis juhul ja mis tingimustel seda pakutakse. Valikute tegemisel peab volikogu arvestama muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12). Seejuures peab volikogu eelnevalt välja selgitama, kas õpilaste hulgas on ka neid, kes võivad erivajaduse tõttu vajada erilahendust, ning kas kooli jagatav söök on kõigile õpilastele mõistlikul viisil kättesaadav. Erisuste kehtestamiseks peab volikogul olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Näiteks, kui volikogu soovib jätkuvalt toitu pakkuda ainult distantsõppel olijatele, kuid mitte karantiinis viibijatele, kes samamoodi õppest osa võtavad, tuleb kaaluda, kas selliseks erinevaks kohtlemiseks on põhjust. Samuti tuleb analüüsida, kas distantsõppel õppijatega on sarnases olukorras teisigi õpilasi (nt e-õppepäeval viibijad, tervislikel põhjustel koduõppel olijad), ning otsustada, kas mõne grupi toiduta jätmine on põhjendatud. Juhin veel tähelepanu sellele, et karantiinis olevaid õpilasi ei saa lugeda automaatselt tervislikel põhjustel õppest puudujateks. PGS § 35 lõike 1 järgi on õpilasel õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda kooli päevakavas ettenähtud õppes, sealhulgas õppetundides. Nii võib kool kodukorras otsustada, et võimaldab õpilastele õppetunde n-ö distantsõppena elektrooniliste vahendite kaudu, näiteks videotundidena. Kui kool sellise võimaluse loob ning õpilane õppes 1 RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 31. 3 nõuetekohaselt osaleb, pole põhjust pidada õpilast puudujaks. Sestap saab iga õpilase õppest puudumise üle otsustada ainult kool, olles eelnevalt välja selgitanud, kas õpilane kooli määratud viisil õppetöös osales või mitte. Kui karantiinis olev õpilane haigestub ega saa enam õppetöös osaleda, tuleb vanemal sellest koolile teatada (PGS § 36 lg 1). Alles siis, kui vanem teatab, et laps on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, saab märkida õpilase puudujaks. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Riigikogu kultuurikomisjon Kristi Ploom 693 8437 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel