dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Psühhiaatrite Selts_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 5. veebruar 2021
Viit
16-6/191678/2100701
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Psühhiaatrite Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/191678
Vastutaja
Juta Saarevet (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2021

Failid

  • 📎Eesti Psühhiaatrite Selts, 4.02.2021.pdf361 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Eesti Psühhiaatrite Selts <[email protected]> Saadetud: 04.02.2021 18:07 Adressaat: Egon Veermäe <[email protected]>; info sotsiaalkindlustusamet ee <[email protected]> Koopia: anne.kleinberg (lastehaigla.ee) <[email protected]>; Info <[email protected]>; VATEK <[email protected]>; <[email protected]>; Signe Riisalo <[email protected]>; Hanna Vseviov <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Nele Labi <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Kuni 15-aastaste puude taotlemise ja tuvastamise protsess. Tähelepanu juhtimine probleemkohtadele. Austatud Egon Veermäe Pöördume Teie poole Eesti Psühhiaatrite Seltsi lastepsühhiaatrite sektsiooni nimel, jagades oma kirja ka allmainitud probleemkohtadega kokkupuutuvate huvigruppide esindajatega. Esiteks, soovime tänada eelmisel aastal alanud koostöö ja infovahetuse eest, mis puudutas muudatusi puude- ja rehabilitatsioonisüsteemis. Ühtlasi täname ka SKA spetsialiste, kes osalesid vastavasisulisel koolitusel 15.01.21. Vaatamata püüdlustele aktsepteerida sisseviidud regulatoorseid muutusi ning arvestada nendega oma igapäevases töös, oleme parakult endiselt seisus, millele oleme kohustatud juhtima tähelepanu. Seisame käesolevalt fakti ees, et olukord, milles lastepsühhiaatriliste diagnoosidega abivajajate rühm jääb ootuspärase toetuseta, on süvenemas. Kuna seisundeid nagu nt aktiivsus-tähelepanuhäire, autismispektri häire, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, spetsiifilised segatüüpi häired, ei hinnata enam puude ega ka seeläbi rehabilitatsiooniplaani teenuseid vajavateks, siis lapsed ning nende vanemad ei jõua vajalike tugiteenusteni, jäädes ilma vajaliku, kohati asendamatu abita. Ühisel kohtumisel tehtud SKA poolne soovitus pöörduda sellistel juhtudel kohalike omavalitsuste (KOV) poole, ei ole olnud praktikas tõhus. KOV-dele suunatud ülesanne, varem rehabilitatsiooniplaani alusel kohaldatud teenused leida enamjaolt ei teostu. Lastepsühhiaatritena näeme igapäevaselt abivajavate laste arvu kasvu ning nende patsientide tagasipöördumist meditsiinisüsteemi, kes seda toimivate tugiteenuste tagamise korral ei vajaks. Juhtumite lahendamiseks kuluv aeg ja emotsionaalne panus koormab erialaspetsialiste, ühtlasi pikendab esmaste pöördujate ooteperioodi. Toetame SKA hoiakut, et puude raskusaste ei peaks sõltuma diagnoosist vaid patsiendi toimetulekust. Samal ajal näeme, et käesolevalt puuduvad lastepsühhiaatriliste patsientide toimetuleku hindamiseks sobivad ja ühtlustatud vahendid ning puude raskusastme määramise või selle mittemääramise kriteeriumid erinevad eksperditi, ega ole riigisiseselt ühtlustatud. Praeguses olukorras näeme, et puude raskusastme mittemääramine lastepsühhiaatriliste diagnoosidega lastele, kel on häiritud igapäevane toimetulek kahjustab nende üldist arengut ning kroonistab psühhiaatrilisi probleeme, mõjustades seeläbi kogu pere heaolu ja funktsionaalsust. Vajame senikehtinud süsteemi kättesaadavuse jätkumist lastepsühhiaatriliste diagnoosidega lastele selle ajani, mil asemele on loodud tõhus ja laste vajadusest lähtuv hindamissüsteem ning paranenud on KOV-de võimekus ja teadmised osutada abivajajatele otstarbekaid tugiteenuseid. Vastasel juhul, arvestades häirete meditsiinilist kulgu: a) jääb teostamata lapsele vajalik ja meditsiiniliselt näidustatud varajane sekkumine; b) ülalnimetatud seisundite puhul tekivad kaasuvad häired, sagedasemad käitumis- (nt hulkumine, varastamine, ärajooksmine, agressioon) ja meeleoluhäired (nt depressioon, ärevushäire); c) süveneb psüühikahäire raskusaste. Toome igapäevatöö illustreerimiseks ühe näite: 7-aastane laps, kel varasemalt diagnoositud F81.3 (spetsiifilised segatüüpi häired - arengu ebaühtlus ning kõne hilistumine, mille tõttu vajab arendustegevusi – logopeed, eripedagoog) ja F84.8 Muu täpsustatud pervasiivne arenguhäire. Laps jäi lisa-aastale lasteaeda, sest areng polnud ealine. Käitumuslike eripärade tõttu (stressoorsetes olukordades agressiooni avaldumine) vajab ta lasteaeda tugiisikut. KOV andmeil seda ei saa, sest lapsel on keskmine puue. Nende sõnul vajalik raske puude olemasolu. See, et tugiisikuteenus ei ole puude raskusastme määramisega seotud, ei ole KOV-i jaoks argument. Lasteaed keeldub tugiisikuta last lasteaeda võtmast. Seega laps viibib enamuse ajast planeeritud indivudaalse arenduskavaga lisa-aastast kodus, kuigi vajab koolieelse lasteasutuse teenust ( sealjuures, pervasiivsete laste väikerühm, arendusrühm selles piirkonnas puudub). Sekkumiste puudumise tulemusena pervasiivse häire raskused (sotsiaalse suhtlus kvalitatiivne defitsiit) süveneb, arengutegevused ei teostu, risk intellektipuude (F70.0) väljakujunemisele suureneb. Sisuliselt on tekitatud olukord, kus sekkumiseks ootame seisundi raskemaks muutumist (F81.3 on seisund, mis eeldab lapse arendamist, et ei tekiks raskemat arenguhäiret – vajalik varane sekkumine!) Ema pöördub korduvalt arsti poole, küsimusega, mida edasi teha, kuidas saada tugiisiku teenus. Juhtum antud edasiseks tegelemiseks osakonna sotsiaaltöötajale. Eelmainitule analoogsete juhtumite lahendamine ei kuulu meditsiiniasutuse vastutusvaldkonda. Reaalsus on aga see, et need jõuavad erialaspetsialisti töölauale üha suurenevas mahus, torpedeerides seeläbi terve lastepsühhiaatrilise meeskonna tööd ning nörritades psüühiliste erivajadustega lapsi kasvatavaid vanemaid. Hiljuti EPS lastepsühhiaatria sektsiooni liikmeteni jõudis kaudseid teid pidi info, et loomisel on puude raskusastme tuvastamise abivahend. Peame oluliseks lastepsühhiaatriliste patsientide raviks oluliste teenuste tagamise protsesside puhul erialaspetsialistide kaasamist, et edasine lastepsühhiaatrilitse diagnoosidega patsientide abi ei jääks poolikuks ega erinevate asutuste vahel vastutuse hajutamiseks nagu ta praeguses ajahetkes jäänud on. Siinkohal loodame koostööle. Lugupidamisega Marja-Liisa Samoldin EPS lastepsühhiaatria sektsiooni esimees
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel