Ülle Madise Teie 08.01.2021 nr 18-2/201731/2100107
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 03.02.2021 nr 1-17/21/107-5
Metsamaale põllu rajamisest
Austatud õiguskantsler
Täname Teid Keskkonnaministeeriumi jaoks oluliste metsamaa kõlvikut ja selle muutmist
puudutavate küsimuste eest. Selgitused Teie poolt esitatud küsimustele on esitatud allpool.
1) Kas isik saab soovi korral metsamaa asemele rajada põllumaa?
Metsamaale põllumaa rajamise lubatavus sõltub erinevatest asjaoludest. Näiteks peab enne
kaitstaval alal – kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis – asuva maa kõlviku muutmist küsima looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14
lõike 1 punkti 1 alusel kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut. Keskkonnaamet lähtub
kõlviku muutmise lubatavuse hindamisel konkreetse ala kaitse-eesmärkidest ja loodusväärtustest.
Kui metsamaa paikneb sihtkaitsevööndi alal, mille eesmärk on kaitsta looduslikke (või
poollooduslikke) kooslusi, on seal LKS § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üldjuhul keelatud
majandustegevus ja loodusvarade kasutus. Sellises vööndis ei ole suure tõenäosusega metsamaast
põllumaa raadamine kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Erandiks võivad alust anda liigikaitselised
kaalutlused.
Piiranguvööndi alal ja hoiualal sõltub metsamaast põllumaa raadamise lubatavus otseselt ala
kaitse-eesmärkidest. Kui on tegemist põlise metsamaaga ning ala kaitse-eesmärkideks on
metsakoosluste, metsaelustiku või ka metsamaastiku kaitse või alal esineb kaitsealuseid liike, ei
pruugi metsamaa raadamine põllumaaks olla kaitse-eesmärgiga kooskõlas. Kui varasem
põllumajanduslik maa on metsamaaks muutunud maa kasutusest välja jäämise tõttu suhteliselt
hiljuti, ei pruugi metsamaa kõlviku muutmine tagasi põllumaaks olla kaitsekorraga vastuolus.
Teatavatel juhtudel võib põllumaa taastamine olla isegi kaitse-eesmärke toetavaks tegevuseks
(nt kui ala kaitse-eesmärk on kaitsta põllumajandusliku kasutuse tulemusel tekkinud avamaastikke
või säilitada avatud vaateid).
Metsamaa kõlviku muutmine teiseks kõlvikuks võib rannal ja jõe või järve kaldal kasvavate
metsade kaitse eesmärgist tulenevalt olla piiratud ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ja
piiranguvööndis (LKS §-d 37 ja 38). Praktikas üritatakse nendel aladel metsamaa kõlvikut (tihti
õigusvastaselt) teiseks kõlvikuks muuta ehituspiirangust vabanemiseks. Suhteliselt hiljuti
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
kasutusest välja langenud ja võsastunud põllumaa puhul ei ole selle muutmine metsamaast tagasi
põllumaaks ranna ja kalda kaitse eesmärkidega põhimõttelises vastuolus.
2) Milliseid õigusliku tähendusega toiminguid on maaomanikul vaja teha, et võsastumise
tõttu metsamaaks loetud maast saaks uuesti seaduslikult põllumaa?
Põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja võsastunud ning metsaseaduse (edaspidi MS)
alusel metsamaa tunnustele vastava maa põllumaaks muutmiseks peab maaomanik
Keskkonnaametile kontrollimiseks esitama raadamise metsateatise. Raadamine eeldab sellise
alusdokumendi esitamist, mis on aluseks maa kasutamisele muul otstarbel kui metsa
majandamiseks.
3) Kas seejuures on oluline maa varasem kasutusotstarve? Näiteks, kui metsastunud ala
kasutati aastaid tagasi haritava maana või loodusliku rohumaana, siis kas sellisele alale põllu
või heinamaa rajamist peetakse varasema olukorra taastamiseks? Või käsitletakse metsaga
kaetud ala edaspidi tingimusteta metsamaana ning selle ala põlluna kasutamiseks on vaja
taotleda metsa raadamise luba?
MS §-s 3 toodud metsamaa kriteeriumitele vastava maa põllu- või heinamaa rajamiseks ei ole vaja
taotleda metsa raadamiseks luba juhul, kui puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa
ei ole maakatastrisse kantud metsamaana. Maa varasem kasutusotstarve omab suurt tähtsust
raadamise teatise hindamisel, kuid ei mõjuta metsamaa raadamise kohustuse olemasolu. Teisisõnu,
kui maale kohaldub MS, on raadamise teatise esitamine vajalik sõltumata maa varasemast
kasutusotstarbest.
4) Kas metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumendiks võib olla näiteks
dokumentaalne tõend (vana kaart), millest nähtub, et kõnealusel alal on varem olnud
põllumaa või heinamaa?
Raadamise kohustuse korral lähtub Keskkonnaamet raadamise teatise hindamisel mh maatüki
maareformi aegsest maakatastri väljavõttest. Kui metsamaa ala oli katastriplaanil märgitud mõne
muu kõlvikuna (näiteks põllumaana või loodusliku rohumaana), arvestab Keskkonnaamet seda
MS § 32 lõikes 2 punktis 4 nimetatud raadamise alusdokumendina. Kui katastriplaanil oli
põllumaaks muudetav ala märgitud metsamaa kõlvikuna, peab selle ala raadamiseks põllumaaks
olema mõni muu raadamise alusdokument (planeering, projekt vms). Seni ei ole selliseid
juhtumeid küll praktikas ette tulnud, aga Keskkonnaamet võtaks põhimõtteliselt arvesse erinevate
kaartide andmeid ka näiteks siis, kui maareform on läbi viidud suhteliselt hiljuti ja katastriüksuse
moodustamise ajal oli maal juba metsamaa kõlvik, kuid kaartidelt nähtub, et hiljuti on seal veel
olnud loodusliku rohumaa vm kõlvik.
5) Millistele parameetritele tuginetakse, kui endisele põllumaale või heinamaale märgitakse
metsamaa kõlvik?
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmehõivet reguleerib ruumiandmete seadus (RAS).
Andmeid kogutakse vaatluste ja mõõdistamise – sealhulgas aeropildistamise ja
aerolaserskaneerimise – ning kogutud andmete töötlemise teel ja teiste teabevaldajatega andmete
vahetamise käigus. Kõlvikute kaardistamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 76 , mille
2. peatüki 4. jagu kehtestab korra ruumiobjekti määramiseks. Uue kõlviku määramisel
juhindutakse määruse §-st 12 ja juba olemasoleva ruumiobjekti muutmisel määruse §-st 13.
Praktikas tähendab see, et kui põllu võsastunud osa kaardistatakse metsana, tekib uus ruumiobjekt.
Kui aga võsastunud osa liidetakse kõrvalasuva metsaga, muutuvad nii metsa kui põllu
ruumiobjektid.
Endisele põllumaale või heinamaale metsamaa kõlviku märkimise parameetrite kohta selgitame
järgmist. Kõlvikute andmeid uuendatakse ETAK-is aeropiltidelt stereokaardistamise teel ehk
3D-keskkonnas, kus kaardistajal on võimalik mõõta puude kõrgust ja hinnata võrade liituvust.
Määruse § 27 lõige 4 sätestab, et võsastunud haritav maa, kus võrade liituvus on alla 30%,
kaardistatakse haritava maana ja § 29 lõike 2 punktis 4 nimetatud harvikuna. Tihedama
puittaimestiku olemasolu haritaval maal näidatakse atribuudiga „puis”. Ühtlaselt kinni kasvanud
ja vähemalt 8 meetri kõrguse puittaimestiku olemasolul kaardistatakse endine haritav maa § 29
lõike 2 punktis 1 nimetatud metsana.
Selgitame ka MS-is ja määruses nr 76 sätestatud kriteeriumite erinevust. MS § 3 lõike 2 punktist 2
ja § 4 lõike 2 punktist 2 tulenevalt loetakse maa metsamaaks juhul, kui puittaimede kõrgus on
vähemalt 1,3 meetrit ja puude vanus ületab kümmet aastat, juhul kui tegemist ei ole varasemalt
metsamaaks määratud kõlvikuga. Määruse § 27 lõike 4 ja § 29 lõike 2 punkti 1 kohaselt loetakse
metsaks ala, millel on vähemalt 8 meetri kõrgune puittaimestik. Määrusekohase kaardistamise
meetoditest (aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise olemusest ja sagedusest) tulenevalt ei ole
reeglina võimalik 1,3 meetri kõrgust puittaimestikku adekvaatselt kaardistada. MS-ist tulenevalt
ei oleks see ka vajalik, kuna reeglina on sellise puittaimestiku vanus alla kümne aasta. ETAK-is
kaardistatakse vähemalt 8 meetri kõrgune puittaimestik, kuna seda on võimalik kaardistada ja selle
puhul on piisavalt selge, et see on vähemalt kümne aasta vanune. Kui ETAK-is kaardistataks
metsamaana juba 1,3 meetri kõrguse taimestikuga ala, tähistataks kaardil põllumaa ja haritav maa
metsamaana praegusest oluliselt kergekäelisemalt. Seega on määruse kriteeriumite erinemine MS-
is sätestatud kriteeriumitest selgelt ka maaomanike huvides.
6) Kuidas (millises vormis) määratakse katastriüksuste kõlvikud, kui kõlvikute märkimisega
kaasnevad omandipiirangud? See puudutab olukordi, kui näiteks haritava maa, loodusliku
rohumaa, õuemaa või muu maa kõlvikust saab metsamaa kõlvik või elamumaale märgitakse
metsamaa kõlvik, mis võib kaasa tuua senise maakasutuse piiranguid (nt ehituskeeluvööndi
suurenemise, metsamaa säilitamise kohustuse vms).
Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 131 sätestab, et maakatastri koosseisu kuuluv kõlvikukaart
luuakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel ja kõlvikukaardi alusel arvutatakse kord
aastas katastriüksuste kõlvikute pindala. Kui maaüksuse looduslik seisund on muutunud, toimub
RAS-i ja selle alusel antud määruste kooskõlas ETAK-i andmete uuendamine, misjärel
uuendatakse andmeid ka katastri kõlvikukaardil. ETAK-i andmete töötlemine katastri
kõlvikukaardi koostamiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamine on reguleeritud
katastriüksuse moodustamise korraga. Korra § 40 lõike 3 punkti 3 kohaselt kantakse katastri
kõlvikukaardile metsamaa kõlvikuna ETAK-i metsa põhipindobjekt. Sama sätte lõige 4 sätestab
erandi, et metsamaa kõlvikust kõlvikukaardil arvatakse välja ja loetakse muuks maaks ETAK-i
joonobjektide vooluveekogu, tee ja kiviaia alune pind. Samuti ei kanta korra kohaselt
kõlvikukaardile metsamaa kõlvikuna ETAK-i pindobjektiga kalmistu kattuvat maa-ala.
Vastavalt MaaKatS-ile toimub katastriandmete muutmine kandega. Katastriüksuse kõlvikute
määramine saab toimuda kahel juhul. Esiteks määratakse katastriüksuse kõlvikud katastriüksuse
moodustamise toimingu käigus ning sellisel juhul on tegemist menetlustoiminguga katastriüksuse
moodustamise menetluses. Katastriüksuse moodustamise korral (maakorraldustoimingute käigus)
on maaomanik ise tavaliselt katastrimenetlust taotlenud ning katastripidaja määrab
katastriüksusele kõlvikud ETAK-i andmete alusel loodud kõlvikutekaardilt.
Teiseks näeb MaaKatS § 131 lg 2 ette, et vähemalt üks kord aastas tuleb katastripidajal
kõlvikukaardi andmete alusel uuendada kõigi katastriüksuste kõlvikuid. Viimane on käsitletav
toiminguna. Selle toimingu eesmärk on hoida katastriandmeid ajakohastena. ETAK kaardistab
tegelikku looduslikku olukorda ja kui loodus on muutunud, tuleb õigeid andmeid maatüki
loodusliku seisundi kohta näidata ka katastris.
Katastriüksuse kõlvikute määramise toiming tehakse elektroonilise kande vormis. Detailset
reeglistikku katastriüksuse kõlvikute muutmisele ei ole kehtestatud. Katastriüksuse moodustamise
korra § 33 näeb ette, millist reeglit tuleb kõlvikute määramisel selle pindala arvutamisel kasutada,
ja § 34 lõige 2 sätestab, et katastripidaja teeb kande maakatastrisse otsust eraldi vormistamata.
Kandeotsuseks loetakse sellisel juhul kande sisu. Maaomanik saab igal ajal pöörduda
katastripidaja või ETAK-i pidaja poole ja paluda määratud kõlvikud üle vaadata või nende
määramist põhjendada. Arvestades haldusmenetluse vormivabaduse põhimõtet ja haldusorgani
õigust ise valida sobiv menetlus- või ka haldustoimingu viis, on katastripidaja taganud avalike
teenuste ja katastriandmete avalikkuse kaudu selle, et menetlusest puudutatud isikud saavad olla
uuenenud katastriandmetest teadlikud. Lisaks on Maa-amet koostöös Maksu- ja Tolliametiga välja
töötanud lahenduse, et informatsioon muutunud kõlvikute andmetest koos katastri kontaktidega
jõuab maaomanikeni edaspidi ka elektroonilise maamaksuteatiste kaudu. Samuti valmistab
Maa-amet koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega hetkel ette uue e-katastri
arendust, mille raames on plaanis ka uue teavitusmooduli väljaarendamine.
ETAK-i andmete kaardistuse eesmärk ei ole piirata ega laiendada kinnisasja omaniku
omandiõigusi. Omandipiiranguid ei too kaasa kõlvikute registreerimine, vaid nende olemasolu
looduses. ETAK-is kaardistatud kõlvikud annavad informatsiooni looduses oleva kohta. Kuivõrd
ETAK-i andmete alusel registreeritakse katastris ka katastriüksuste ajakohane looduslik seisund
ehk kõlvikud, on need andmed maaüksuse osas katastriandmeteks. Nii ETAK-i kui katastri
eesmärk on tagada ajakohane informatsioon tegeliku loodusliku olukorra kohta, mitte piirata
maaomaniku võimalikku ehitusõigust vms.
Vabandame vastuse viibimise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Teadmiseks: Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet
Märt Öövel, 5306 8315
[email protected]
Marili Lehtmets, 675 0193
[email protected]
Lea Pauts, 675 0186
[email protected]
Glen Roosaar, 626 2941
[email protected]