dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 3. veebruar 2021
Viit
18-2/201731/2100666
Registreeritud
3. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/201731
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 03.02.2021.asice293 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 08.01.2021 nr 18-2/201731/2100107 Õiguskantsleri Kantselei Meie 03.02.2021 nr 1-17/21/107-5 Metsamaale põllu rajamisest Austatud õiguskantsler Täname Teid Keskkonnaministeeriumi jaoks oluliste metsamaa kõlvikut ja selle muutmist puudutavate küsimuste eest. Selgitused Teie poolt esitatud küsimustele on esitatud allpool. 1) Kas isik saab soovi korral metsamaa asemele rajada põllumaa? Metsamaale põllumaa rajamise lubatavus sõltub erinevatest asjaoludest. Näiteks peab enne kaitstaval alal – kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis – asuva maa kõlviku muutmist küsima looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lõike 1 punkti 1 alusel kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut. Keskkonnaamet lähtub kõlviku muutmise lubatavuse hindamisel konkreetse ala kaitse-eesmärkidest ja loodusväärtustest. Kui metsamaa paikneb sihtkaitsevööndi alal, mille eesmärk on kaitsta looduslikke (või poollooduslikke) kooslusi, on seal LKS § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üldjuhul keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutus. Sellises vööndis ei ole suure tõenäosusega metsamaast põllumaa raadamine kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Erandiks võivad alust anda liigikaitselised kaalutlused. Piiranguvööndi alal ja hoiualal sõltub metsamaast põllumaa raadamise lubatavus otseselt ala kaitse-eesmärkidest. Kui on tegemist põlise metsamaaga ning ala kaitse-eesmärkideks on metsakoosluste, metsaelustiku või ka metsamaastiku kaitse või alal esineb kaitsealuseid liike, ei pruugi metsamaa raadamine põllumaaks olla kaitse-eesmärgiga kooskõlas. Kui varasem põllumajanduslik maa on metsamaaks muutunud maa kasutusest välja jäämise tõttu suhteliselt hiljuti, ei pruugi metsamaa kõlviku muutmine tagasi põllumaaks olla kaitsekorraga vastuolus. Teatavatel juhtudel võib põllumaa taastamine olla isegi kaitse-eesmärke toetavaks tegevuseks (nt kui ala kaitse-eesmärk on kaitsta põllumajandusliku kasutuse tulemusel tekkinud avamaastikke või säilitada avatud vaateid). Metsamaa kõlviku muutmine teiseks kõlvikuks võib rannal ja jõe või järve kaldal kasvavate metsade kaitse eesmärgist tulenevalt olla piiratud ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis (LKS §-d 37 ja 38). Praktikas üritatakse nendel aladel metsamaa kõlvikut (tihti õigusvastaselt) teiseks kõlvikuks muuta ehituspiirangust vabanemiseks. Suhteliselt hiljuti Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 kasutusest välja langenud ja võsastunud põllumaa puhul ei ole selle muutmine metsamaast tagasi põllumaaks ranna ja kalda kaitse eesmärkidega põhimõttelises vastuolus. 2) Milliseid õigusliku tähendusega toiminguid on maaomanikul vaja teha, et võsastumise tõttu metsamaaks loetud maast saaks uuesti seaduslikult põllumaa? Põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja võsastunud ning metsaseaduse (edaspidi MS) alusel metsamaa tunnustele vastava maa põllumaaks muutmiseks peab maaomanik Keskkonnaametile kontrollimiseks esitama raadamise metsateatise. Raadamine eeldab sellise alusdokumendi esitamist, mis on aluseks maa kasutamisele muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 3) Kas seejuures on oluline maa varasem kasutusotstarve? Näiteks, kui metsastunud ala kasutati aastaid tagasi haritava maana või loodusliku rohumaana, siis kas sellisele alale põllu või heinamaa rajamist peetakse varasema olukorra taastamiseks? Või käsitletakse metsaga kaetud ala edaspidi tingimusteta metsamaana ning selle ala põlluna kasutamiseks on vaja taotleda metsa raadamise luba? MS §-s 3 toodud metsamaa kriteeriumitele vastava maa põllu- või heinamaa rajamiseks ei ole vaja taotleda metsa raadamiseks luba juhul, kui puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana. Maa varasem kasutusotstarve omab suurt tähtsust raadamise teatise hindamisel, kuid ei mõjuta metsamaa raadamise kohustuse olemasolu. Teisisõnu, kui maale kohaldub MS, on raadamise teatise esitamine vajalik sõltumata maa varasemast kasutusotstarbest. 4) Kas metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumendiks võib olla näiteks dokumentaalne tõend (vana kaart), millest nähtub, et kõnealusel alal on varem olnud põllumaa või heinamaa? Raadamise kohustuse korral lähtub Keskkonnaamet raadamise teatise hindamisel mh maatüki maareformi aegsest maakatastri väljavõttest. Kui metsamaa ala oli katastriplaanil märgitud mõne muu kõlvikuna (näiteks põllumaana või loodusliku rohumaana), arvestab Keskkonnaamet seda MS § 32 lõikes 2 punktis 4 nimetatud raadamise alusdokumendina. Kui katastriplaanil oli põllumaaks muudetav ala märgitud metsamaa kõlvikuna, peab selle ala raadamiseks põllumaaks olema mõni muu raadamise alusdokument (planeering, projekt vms). Seni ei ole selliseid juhtumeid küll praktikas ette tulnud, aga Keskkonnaamet võtaks põhimõtteliselt arvesse erinevate kaartide andmeid ka näiteks siis, kui maareform on läbi viidud suhteliselt hiljuti ja katastriüksuse moodustamise ajal oli maal juba metsamaa kõlvik, kuid kaartidelt nähtub, et hiljuti on seal veel olnud loodusliku rohumaa vm kõlvik. 5) Millistele parameetritele tuginetakse, kui endisele põllumaale või heinamaale märgitakse metsamaa kõlvik? Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmehõivet reguleerib ruumiandmete seadus (RAS). Andmeid kogutakse vaatluste ja mõõdistamise – sealhulgas aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise – ning kogutud andmete töötlemise teel ja teiste teabevaldajatega andmete vahetamise käigus. Kõlvikute kaardistamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 76 , mille 2. peatüki 4. jagu kehtestab korra ruumiobjekti määramiseks. Uue kõlviku määramisel juhindutakse määruse §-st 12 ja juba olemasoleva ruumiobjekti muutmisel määruse §-st 13. Praktikas tähendab see, et kui põllu võsastunud osa kaardistatakse metsana, tekib uus ruumiobjekt. Kui aga võsastunud osa liidetakse kõrvalasuva metsaga, muutuvad nii metsa kui põllu ruumiobjektid. Endisele põllumaale või heinamaale metsamaa kõlviku märkimise parameetrite kohta selgitame järgmist. Kõlvikute andmeid uuendatakse ETAK-is aeropiltidelt stereokaardistamise teel ehk 3D-keskkonnas, kus kaardistajal on võimalik mõõta puude kõrgust ja hinnata võrade liituvust. Määruse § 27 lõige 4 sätestab, et võsastunud haritav maa, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse haritava maana ja § 29 lõike 2 punktis 4 nimetatud harvikuna. Tihedama puittaimestiku olemasolu haritaval maal näidatakse atribuudiga „puis”. Ühtlaselt kinni kasvanud ja vähemalt 8 meetri kõrguse puittaimestiku olemasolul kaardistatakse endine haritav maa § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud metsana. Selgitame ka MS-is ja määruses nr 76 sätestatud kriteeriumite erinevust. MS § 3 lõike 2 punktist 2 ja § 4 lõike 2 punktist 2 tulenevalt loetakse maa metsamaaks juhul, kui puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puude vanus ületab kümmet aastat, juhul kui tegemist ei ole varasemalt metsamaaks määratud kõlvikuga. Määruse § 27 lõike 4 ja § 29 lõike 2 punkti 1 kohaselt loetakse metsaks ala, millel on vähemalt 8 meetri kõrgune puittaimestik. Määrusekohase kaardistamise meetoditest (aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise olemusest ja sagedusest) tulenevalt ei ole reeglina võimalik 1,3 meetri kõrgust puittaimestikku adekvaatselt kaardistada. MS-ist tulenevalt ei oleks see ka vajalik, kuna reeglina on sellise puittaimestiku vanus alla kümne aasta. ETAK-is kaardistatakse vähemalt 8 meetri kõrgune puittaimestik, kuna seda on võimalik kaardistada ja selle puhul on piisavalt selge, et see on vähemalt kümne aasta vanune. Kui ETAK-is kaardistataks metsamaana juba 1,3 meetri kõrguse taimestikuga ala, tähistataks kaardil põllumaa ja haritav maa metsamaana praegusest oluliselt kergekäelisemalt. Seega on määruse kriteeriumite erinemine MS- is sätestatud kriteeriumitest selgelt ka maaomanike huvides. 6) Kuidas (millises vormis) määratakse katastriüksuste kõlvikud, kui kõlvikute märkimisega kaasnevad omandipiirangud? See puudutab olukordi, kui näiteks haritava maa, loodusliku rohumaa, õuemaa või muu maa kõlvikust saab metsamaa kõlvik või elamumaale märgitakse metsamaa kõlvik, mis võib kaasa tuua senise maakasutuse piiranguid (nt ehituskeeluvööndi suurenemise, metsamaa säilitamise kohustuse vms). Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 131 sätestab, et maakatastri koosseisu kuuluv kõlvikukaart luuakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel ja kõlvikukaardi alusel arvutatakse kord aastas katastriüksuste kõlvikute pindala. Kui maaüksuse looduslik seisund on muutunud, toimub RAS-i ja selle alusel antud määruste kooskõlas ETAK-i andmete uuendamine, misjärel uuendatakse andmeid ka katastri kõlvikukaardil. ETAK-i andmete töötlemine katastri kõlvikukaardi koostamiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamine on reguleeritud katastriüksuse moodustamise korraga. Korra § 40 lõike 3 punkti 3 kohaselt kantakse katastri kõlvikukaardile metsamaa kõlvikuna ETAK-i metsa põhipindobjekt. Sama sätte lõige 4 sätestab erandi, et metsamaa kõlvikust kõlvikukaardil arvatakse välja ja loetakse muuks maaks ETAK-i joonobjektide vooluveekogu, tee ja kiviaia alune pind. Samuti ei kanta korra kohaselt kõlvikukaardile metsamaa kõlvikuna ETAK-i pindobjektiga kalmistu kattuvat maa-ala. Vastavalt MaaKatS-ile toimub katastriandmete muutmine kandega. Katastriüksuse kõlvikute määramine saab toimuda kahel juhul. Esiteks määratakse katastriüksuse kõlvikud katastriüksuse moodustamise toimingu käigus ning sellisel juhul on tegemist menetlustoiminguga katastriüksuse moodustamise menetluses. Katastriüksuse moodustamise korral (maakorraldustoimingute käigus) on maaomanik ise tavaliselt katastrimenetlust taotlenud ning katastripidaja määrab katastriüksusele kõlvikud ETAK-i andmete alusel loodud kõlvikutekaardilt. Teiseks näeb MaaKatS § 131 lg 2 ette, et vähemalt üks kord aastas tuleb katastripidajal kõlvikukaardi andmete alusel uuendada kõigi katastriüksuste kõlvikuid. Viimane on käsitletav toiminguna. Selle toimingu eesmärk on hoida katastriandmeid ajakohastena. ETAK kaardistab tegelikku looduslikku olukorda ja kui loodus on muutunud, tuleb õigeid andmeid maatüki loodusliku seisundi kohta näidata ka katastris. Katastriüksuse kõlvikute määramise toiming tehakse elektroonilise kande vormis. Detailset reeglistikku katastriüksuse kõlvikute muutmisele ei ole kehtestatud. Katastriüksuse moodustamise korra § 33 näeb ette, millist reeglit tuleb kõlvikute määramisel selle pindala arvutamisel kasutada, ja § 34 lõige 2 sätestab, et katastripidaja teeb kande maakatastrisse otsust eraldi vormistamata. Kandeotsuseks loetakse sellisel juhul kande sisu. Maaomanik saab igal ajal pöörduda katastripidaja või ETAK-i pidaja poole ja paluda määratud kõlvikud üle vaadata või nende määramist põhjendada. Arvestades haldusmenetluse vormivabaduse põhimõtet ja haldusorgani õigust ise valida sobiv menetlus- või ka haldustoimingu viis, on katastripidaja taganud avalike teenuste ja katastriandmete avalikkuse kaudu selle, et menetlusest puudutatud isikud saavad olla uuenenud katastriandmetest teadlikud. Lisaks on Maa-amet koostöös Maksu- ja Tolliametiga välja töötanud lahenduse, et informatsioon muutunud kõlvikute andmetest koos katastri kontaktidega jõuab maaomanikeni edaspidi ka elektroonilise maamaksuteatiste kaudu. Samuti valmistab Maa-amet koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega hetkel ette uue e-katastri arendust, mille raames on plaanis ka uue teavitusmooduli väljaarendamine. ETAK-i andmete kaardistuse eesmärk ei ole piirata ega laiendada kinnisasja omaniku omandiõigusi. Omandipiiranguid ei too kaasa kõlvikute registreerimine, vaid nende olemasolu looduses. ETAK-is kaardistatud kõlvikud annavad informatsiooni looduses oleva kohta. Kuivõrd ETAK-i andmete alusel registreeritakse katastris ka katastriüksuste ajakohane looduslik seisund ehk kõlvikud, on need andmed maaüksuse osas katastriandmeteks. Nii ETAK-i kui katastri eesmärk on tagada ajakohane informatsioon tegeliku loodusliku olukorra kohta, mitte piirata maaomaniku võimalikku ehitusõigust vms. Vabandame vastuse viibimise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Teadmiseks: Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet Märt Öövel, 5306 8315 [email protected] Marili Lehtmets, 675 0193 [email protected] Lea Pauts, 675 0186 [email protected] Glen Roosaar, 626 2941 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →