Lp Ilmar Hurt Teie nr
Juhataja
Karksi Kodu Meie 02.02.2021 nr 7-9/200448/2100636
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus
[email protected]
Kontrollkäik Karksi Kodusse
Austatud Ilmar Hurt
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 30. septembril 2020. a ette teatamata AS Lõuna-Eesti
Hooldekeskuse Karksi Kodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja seal elavate inimeste
elamistingimusi.
Positiivsena võib välja tuua, et hooldekodu hoone vastab liikumisraskustega elanike vajadustele
(kohandused tualettruumides, pakkudeta siseuste läved). Elu- ja hügieeniruumid on heas
seisukorras, avarad ning abivahenditega varustatud. Hooldekodu juhtkond peab oluliseks töötajate
kvalifikatsiooni parandamist. Hästi on korraldatud huvitegevus ning elanikud käivad regulaarselt
õues jalutamas – seda soodustab meeldivalt kujundatud õueala. Hea, et hoones on olemas töötajate
väljakutsumise seadmed.
Hooldekodus peaks siiski olema rohkem töötajaid, et hooldekodu elanike eest saaks hoolitseda nii
nagu vaja. Tegevusjuhendajad ja hooldajad peavad täitma mitmesuguseid töökohustusi ja kõigi
ülesannete täitmiseks töötajaid ei jätku. Nii ei ole võimalik arvestada kõigi hooldekodu elanike
individuaalsete vajadustega ega haarata neid rohkem juhendatud tegevustesse. Liikumisraskustega
inimestega ei võimelda piisavalt.
Ägestunud inimese tohib turvalisuse tagamiseks viia vaid sellisesse ruumi, mis vastab kõikidele
eraldusruumi kohta kehtestatud nõuetele, muu ruum inimese eraldamiseks ei sobi. Meditsiiniõe
abi peab olema seaduses kehtestatud määral kättesaadav.
Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 85 inimest, neist 55 said ööpäevaringset erihooldusteenust
ning 30 üldhooldusteenust. Inimesed on majutatud hooldekodu kahes tiivas asuvatesse
kahekohalistesse magamistubadesse. Huvitegevuseks kasutatakse hooldekodu soklikorruse ruume
ning suuremate ürituste puhul ka teisel korrusel asuvat saali.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
2
1. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hoolekandeteenuseid osutatakse hoone kahes tiivas: ühes paiknevad ööpäevaringset
erihooldusteenust saavate inimeste magamistoad ja teises üldhooldusteenust saavate elanike toad.
Üldhooldusteenuse osakonnas asuvad ka seitsme ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese
magamistoad. Üldhooldusteenuse osakonna ühisruume kasutavad nii erihooldust kui ka
üldhooldust saavad inimesed. Töötajate sõnul on osakonda majutatud inimesed, kellel on sarnased
tervisemured ning abivajadus, olenemata sellest, mis teenust nad ametlikult saavad.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 102 lõike 1 punkt 4 näeb ette, et ööpäevaringset
erihooldusteenust tuleb osutada ruumides, mis asuvad teistest ööpäevaringsete hooldusteenuste
ruumidest eraldi. Teenust ei osutata üksnes inimeste magamistubades. See tähendab, et
ööpäevaringse eri- ja üldhooldusteenuse saajad tuleks majutada eraldi osakondadesse. Selline
korraldus võimaldaks rohkem arvestada erinevat teenust saavate hooldekodu elanike abi- ja
hooldusvajaduse ning huvidega. Õiguskantsleri nõunikega vestelnud üldhooldusteenust saavad
inimesed tõid samuti välja, et nendega samas osakonnas elavad erihoolekandeteenusel olevad
inimesed käituvad aeg-ajalt vaimse tervise probleemide tõttu häirivalt ning mõni neist on ka väga
häälekas. Niisiis, ka elanikele endile oleks meele järgi, kui hooldekodu arvestaks elanikke
majutades SHS § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuet.
Hooldekodu ruumid on hästi ligipääsetavad ning üldiselt kohandatud ka liikumisraskustega
elanike vajadustele. Hoones on lift, millega pääseb nii soklikorrusele huvitegevuse ruumidesse kui
ka teise korruse saali. Välisuste juurde on ehitatud kaldteed, enamikul ukseavadest puudusid
lävepakud. Hügieeniruumid on kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele. Ümber maja
kulgeb jalutamiseks sobiv kõvakattega tee ning õuealale on paigutatud mitmed
vabaõhutegevusteks sobivad rajatised. Hooldekodu on loonud igati soodsad tingimused selleks, et
ka liikumisraskustega inimesed pääseksid võimalikult iseseisvalt liikuma. Paljud hooldekodu
elanikud ka kasutasid neid võimalusi. Näiteks, päevakavas ette nähtud jalutamise ajal liikus õues
märkimisväärselt palju hooldekodu elanikke. Inimesed rääkisid, et töötajad ärgitavad neid liikuma
ning et õues käiakse iga päev. Kiideti ka töötajaid, kes ratastooli kasutavaid hooldekodu elanikke
õue aitavad. Liikumisraskustega inimesed tõid välja, et liikumist hõlbustaks veelgi see, kui
hooldekodu koridoridesse oleksid paigaldatud käsipuud. Samuti tehti ettepanek rajada õuealale
katusealune, kuhu rulaatori või ratastooliga liikuvad hoolealused saaksid varju minna.
Mitmete voodite juures ei olnud kohtvalgustit. Magamistubades peab olema kehtiva korra järgi
ette nähtud varustus.
Hooldekodus pole lamajate pesemiseks pesemisraami ning seda ei saaks ka kasutada, sest
pesemisruumid on raami kasutamiseks liiga väiksed. Soklikorrusel asuva sauna eesruumis on väga
heas seisukorras suur pesemisruum, kuid kahjuks ei vasta ka see lamavate inimeste vajadustele,
sest liftiga ei saaks sinna pesemisraami viia. Kontrollkäigu ajal oli hooldekodus ka elanik, keda
tervisliku seisundi tõttu ei ole võimalik dušitoolil pesta ning keda hooldatakse voodis spetsiaalse
pesuvahendiga.
Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert tõi välja, et suure hooldusvajadusega inimestele
pikaajalise hooldusteenuse pakkumisel tuleks arvestada, et oleks võimalik neid ka voolava vee all
3
pesta. Mitmete lamajate pesemine dušitoolil on aeganõudev ja keerukas ning ka hoolealuse
seisukohast ebamugav. Hooldekodul peab olema elanike eest hoolitsemiseks piisavalt
abivahendeid ja teenuse osutamiseks kohandatud keskkond. Kuna üldhooldusteenust pakutakse ka
lamajatele, tuleb hankida spetsiaalne pesemisraam, mis teeb pesemise mugavamaks nii
hoolealusele kui ka hooldajale. Samuti tuleb leida võimalus kohandada pesemisruum elanike
vajadustele. Positiivne on, et inimesi pestakse hooldekodus piisavalt sageli.
Voodipesu vahetatakse üldiselt kahe nädala tagant, kuid pesemisgraafikust selgus, et mitmel puhul
oli see aeg erihoolduse osakonnas veninud pikemaks kui kolm nädalat. Tervisekaitsenõuete
kohaselt tuleb voodipesu vahetada vähemalt kord nädalas.
On hea, et hooldekodus on abi kutsumiseks paigaldatud töötajate väljakutse süsteem. Tõhus abi
kutsumise süsteem aitab tagada, et inimeste abivajadust märgataks õigeaegselt. Silma jäi, et
üldhooldusteenuse osakonna kutsungisüsteemi pult asus õdede ruumis, kuhu hooldajad õhtusel ja
öisel ajal ei pääse. Kutsungisüsteemi kasutamisel süttib märgutuli meditsiinitöötaja toas. Nii ei
pruugi hooldajad kutsungit märgata ja õigeaegselt reageerida. Hooldajad ei pruugi alati abivajaja
hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui töötajaid on majas vähem. Elanike turvalisuse huvides
oleks hea, kui hooldajad saaksid ka õhtusel ja öisel ajal kutsungeid jälgida.
Karksi Kodus on üldhooldusteenust saavatele inimestele koostatud hooldusplaanid ja
ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevatele hoolealustele tegevusplaanid. Igapäevaste
hooldustoimingute info on märgitud iga hooldekodu elaniku hoolduskaardile. Hooldajad ja
tegevusjuhendajad ei teadnud, kust leida ajakohastatud hooldus- ja tegevusplaane. Hooldajate
infovahetuse päevikust selgus, et nt 4. mail 2020 ei leidnud hooldaja ka hoolduskaarti, et anda
kiirabile hooldekodu elaniku kohta teavet. Hooldus- ja tegevusplaanides peaks hooldustoimingud
ning aktiveerivad tegevused (ja erihoolekandeteenust saavatel inimestel ka töised või töösarnased
tegevused) olema planeeritud sellise täpsusega, et plaani alusel oleks võimalik kavandada
töömahtu ning tagada igale hooldekodu elanikule individuaalne ja terviklik abi, toetus ja
juhendamine (vt ka Kose Kodu 11.04.2018 kontrollkäigu kokkuvõte, lk 6). Põhjalik hooldus- ja
tegevusplaan ning selle järgimine on inimeste tervise kaitse huvides äärmiselt oluline. Hooldus- ja
tegevusplaanid peavad olema hooldajatele ja tegevusjuhendajatele kättesaadavad.
Hooldekodu ravimite käitlemise kord oli läbimõeldud ja töötajad olid ravimite käitlemise nõuetega
kursis. Siiski selgus, et meditsiiniõe ruumis oli avatud korv ravimiga Diazepex ning mõnelt
ravimikarbilt ei selgunud, millisele hooldekodu elanikule need olid määratud. Üldhooldusteenuse
osakonna töötajate toa ravimikapis leidus nimeta ravimitops üksiku Diazepami tabletiga. Ohutuse
tagamiseks peab igal ravimipakendil ja jaotuskarbil olema märge selle kohta, kelle ravimiga on
tegemist. Iga retseptiravimi puhul peab saama kindlaks teha, kellele see on määratud. 1
Konkreetsele inimesele arsti poolt soodustusega määratud ravimit võib manustada vaid sellele
inimesele. Asutusel peab olema ülevaade olemasolevatest ravimitest ning mittevajalikud ravimid
(nt mõne lahkunud inimese ravimid või raviskeemi muutmise tõttu üle jäänud ravimid) tuleb
nõuetekohaselt hävitada. Nende ravimite kohta, mida hooldekodu hangib ravimite hulgiostu õigust
kasutades, tuleb pidada eraldi arvestust.
1
Ravimite käitlemisel tuleb hooldekodul lähtuda muu hulgas sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 20 „Ravimialase
arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses“ sätestatud nõuetest.
4
Hooldekodu on koostanud päevakava, mille alusel planeeritakse igapäevaseid tegevusi ning
huvitegevuste nädalakava. Hooldekodus töötab tööpäeviti huvijuht, kelle ülesanne on pakkuda
elanikele mõtestatud ajaveetmisvõimalusi, treenida kognitiivseid oskusi (mh kunstialaste
ülesannetega), hoolealustega võimelda ja korraldada suuremaid üritusi. Huvitegevuste korraldus
jättis hea mulje. Ka hooldekodu elanikud, kes huvitegevustes kaasa teevad, kiitsid hooldekodu
pakutavaid võimalusi. Siiski jäi silma, et paljud hooldekodu elanikud ei ole ühistegevusest
huvitatud. Meestele huvi pakkuvat tegevust ning aktiivset ja tööoskusi kujundavat tegevust on
vähe. Tegevusetus võib olla ka üks konfliktide põhjusi. Hooldekodus on palju mehi, sestap
soovitab õiguskantsler rohkem tähelepanu pöörata selliste tegevuste korraldamisele, mis võiks ka
neile huvi pakkuda.
Lamavate inimestega hooldekodus regulaarselt ei võimelda. Lamajatele on regulaarne võimlemine
väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida
põhjustab pikaajaline lamamine. Liikumisvaegusest põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb
rohkem tegelda ka piiratud liikumisvõimega inimeste aktiveerimisega.
Hooldekodus ei ole eraldusruumi. 2020. aasta jooksul on korduvalt olnud olukordi, kus ägestunud
elanik on tulnud turvalisuse tagamiseks teistest eraldada ning inimene on viidud magamistuppa
või madratsiga tühja ruumi.2 Ühel juhul hoiti hooldekodu elanikku mitu päeva oma tuppa
lukustatuna.3 Mitme magamistoa uksel puudus n-ö liblikaga lukk, mis võimaldaks inimesel oma
magamistoa ust seestpoolt avada ning inimesel ei olnud ka võtit, millega oma toa ust võiks avada.
Kui ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvas hooldekodus ei osutata erihooldusteenust
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud või ebastabiilse remissiooniga inimestele, ei
pruugi hooldekodus eraldusruumi tingimata olla, kui hooldekodus on hoolealused, keda ei ole vaja
eraldada. Ent kui selliseid hoolealuseid siiski on, peab eraldamiseks kasutama nõuetele vastavat
eraldusruumi. Üldhooldusteenust saavat inimest eraldada, sh oma tuppa luku taha panna, ei tohi.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib inimese liikumisvabadust piirata vaid teatud
kindlatel tingimustel inimese eraldamisega ohutusse eraldusruumi (SHS § 107). Inimese võib
eraldada vaid kuni kiirabi või politsei saabumiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest
(SHS § 107 lg 6). Inimest ei tohi lukustada tema magamistuppa ega muudesse ruumidesse, sest
need ei ole eraldamiseks sobivad ruumid.4 Tagada tuleb eraldatu turvalisus.
Seega, kui hooldekodus ei ole nõuetekohast eraldusruumi, ei või inimese liikumisvabadust
sobimatusse ruumi eraldamisega piirata. Eraldusruum peab olema turvaline, et inimene ei saaks
seal ennast vigastada. Näiteks võivad hooldekodu elanikule olla magamistuppa eraldamisel
ohtlikud ruumis olevad lahtised esemed või hõlpsasti purunev klaas, millega võib ennast vigastada.
Nõuetekohases eraldusruumis saab inimese seisundit pidevalt jälgida.
Vajadus ägestunud inimene eraldada võib tekkida ootamatult. Tegevusjuhendajate infovahetuseks
mõeldud päevikust ja juhtumikirjeldustest selgus, et hooldekodus on tulnud ette olukordi, kus
inimene muutub vaimse tervise seisundi äkilise muutuse tõttu endale või teistele ohtlikuks ning
ohutuse tagamiseks on eraldamine ilmselt põhjendatud. Hooldekodul tuleb võimalikud
2
Nt 22.01.2020, 04.04.2020, 12.08. 2020 eraldamise juhtumid.
3
Hooldekodu elanik oli 09.07.2020, 10.07.2020 ja 11.07.2020 oma toas luku taga.
4
Vt ka õiguskantsleri 2014. a ja 2015. a ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele saadetud ringkirjad.
5
eriolukorrad läbi mõelda ning anda töötajatele selge ja õiguspärane käitumisjuhis, kuidas tagada
kõigile hooldekodu elanikele turvaline keskkond õiguspärasel ja ohutul moel.
Lisaks turvalise keskkonna tagamisele tuleb hooldekodul hoolitseda ka selle eest, et inimese
eraldamisest teavitataks alati kohe kiirabi või politseid ning ei ületataks SHS § 107 lõikes 6
sätestatud eraldamise maksimaalset lubatud kestust. SHS-s sätestatud nõudeid järgimata ei ole
hooldekodus lubatud inimeste liikumisvabadust piirata.
Vahel vajab inimene tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et
ööpäevaringne kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel
juhul peab teenuseosutaja sellest teavitama Sotsiaalkindlustusametit, inimese rahvastikuregistrisse
kantud elukoha valla- või linnavalitsust ja eestkostjat, et inimene suunataks teisele teenusele.
2. Töötajate arv ja kvalifikatsioon
Päeval töötab hooldekodu üldhooldusteenuse osakonnas kaks hooldajat. Õhtuti ja öösiti
(tavapäraselt 18.00–07.00) on osakonnas üks hooldaja. Erihoolduse osakonnas on päeval tööl kolm
kuni neli tegevusjuhendajat, kellest õhtuseks ja öiseks ajaks (tavapäraselt 19.00–08.00) jääb tööle
üks. Tööpäeviti tegeleb hooldekodu elanikega ka huvijuht.
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama hooldekodu elanike turvalisuse, abistama neid enese
eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid
seadusega ette nähtud ülesandeid (SHS § 100 lg 1 ja lg 2). Üldhooldusteenust osutades peab
hooldekodu looma inimestele turvalise keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1).
Selleks et tagada nõuetekohane teenus, peab hooldekodus olema piisavalt töötajaid.
Kui hooldekodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust, peab teenuseosutaja tagama, et
30 inimesega tegeleks vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 1). Seadus näeb ette, et
olenevalt inimeste vajadustest peab olema väljaspool ööaega tööl veel vähemalt üks
tegevusjuhendaja. Seadus sätestab siiski vaid miinimumnõude, teenuseosutaja peab töötajate arvu
planeerides lähtuma inimeste tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest.
Üldhooldusteenuse osutamisel seadus hooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu ei
kehtesta, kuid arvestama peab, et hooldajad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud
hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Piisava töötajate hulga
määramisel tuleb arvestada, kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning
hoonete, territooriumi ja asutuse eripära. Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hooldekodu
elanik ei jääks abita ning et hooldustoiminguid ning juhendavad tegevused jõutaks teha vastavalt
hooldekodu elanike abivajadusele.
Päevasel ajal on hooldekodu erihoolduse osakonnas töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette
näevad. Hooldekodu töökorraldust, suure tähelepanuvajaduse ja pidevat intensiivset järelevalvet
vajavate hoolealuste eripära silmas pidades jäi siiski kahtlus, kas Karksi Kodu personalist piisab
hooldekodu elanike turvalisuse tagamiseks ning nende vajadustega arvestamiseks. Piinamise ja
Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on
seisukohal5, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende
tervist ning mõjutada ka hoolealuste heaolu. Kontrollkäigul kogutud teabe põhjal selgus, et
5
Vt p 186.
6
hooldekodus tuleb sageli ette ärevaid olukordi, millesse töötajad peavad kiiresti sekkuma, et tagada
elanike turvalisus. Hoolealused vajavad palju tähelepanu ja individuaalset lähenemist ning võivad
olla ettearvamatu käitumisega. Seetõttu on töötajate töökoormus suur.
Paljudele hooldekodu elanikele sobib nende psüühikahäire tõttu vaid individuaalne lähenemine.
Selleks et pakkuda kõigile erihoolekandeteenust saavatele inimestele nende vajadustele sobivat
lähenemist ning kaasata võimalikult palju hooldekodu elanikke tegevustesse, mis parandaksid ja
säilitaksid nende iseseisvat toimetulekut, on vaja rohkem tegevusjuhendajaid. Hooldekodu
elanikele tuleks rohkem pakkuda aktiivset ja tööoskusi kujundavat tegevust, mis aitaks päevi
sisustada neile sobival moel. Tegevusjuhendajatel napib aega, et elanikega individuaalselt tegelda
(juhendada tööoskuste harjutamisel, enese hooldamise, eluks vajalike igapäevaoskuste säilitamisel
ja õppimisel) ning samal ajal tagada kõigi hoolealuste turvalisus ja heaolu.
Suur osa üldhooldusteenuse osakonna elanikke vajab abi pesemisel ja muudes
hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ega jõua
tegelda kõigi terviseseisundi säilitamiseks vajalike tegevustega (nt võimelda lamajatega, viia neid
õue).
Õhtusel ja öisel ajal on nii üldhooldusteenuse kui ka erihoolduse osakonnas tööl üks töötaja. Kui
ühe tegevusjuhendaja hoole all on 48 erihooldusteenust saavat psüühikahäirega inimest (nõuete
kohaselt peab 30 kliendi kohta olema vähemalt üks tegevusjuhendaja), siis ei ole täidetud SHS
§ 104 lõikes 1 sätestatud töötajate miinimumnõue. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert
tõi välja, et kvaliteetse teenuse osutamiseks on oluline, et hooldekodus oleks ööpäev läbi kohal
piisavalt töötajaid (ka õhtul ja öösel 2 töötajat mõlemas osakonnas). Nii on võimalik hoolealuseid
toetada igapäevatoimingute tegemisel, tagada hoolealuste turvalisus, iseseisvus ja elukvaliteet.
Teenuseosutajal on võimalik tööjaotust korraldada paindlikult, kuid teenuse kvaliteedi ja
hoolealuste turvalisuse tagamiseks tuleb arvestada sellega, milline on igas asutuse üksuses elavate
inimeste järelevalve- ja juhendamisvajadus ning toimetulekuvõime. Nii peaks 48 elanikuga
erihoolduse osakonnas olema kogu aeg tööl vähemalt kaks tegevusjuhendajat. Nõuetekohane
teenus peab olema tagatud igal ajal (nii päeval kui ka öösel) ning kõigis osakondades.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Majandustegevuse
registri andmetel vastab Karksi Kodu tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon SHS §-s 86
sätestatud nõuetele ning hooldajad vastavad SHS § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele.
Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et kõigil töötajatel oleks väljaõpe, sest see aitab
olulisel määral kaasa kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamisele.
Õiguskantsler palub tagada, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid ja
tegevusjuhendajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks
tagatud õigel ajal ning erihoolekandeteenust saavaid inimesi oleks rohkem võimalik kaasata
juhendatud tegevustesse. Õiguskantsler tunnustab hooldustöötajate ja tegevusjuhendajate
väljaõppe toetamist ning soovitab koolitusi võimaldada ka edaspidi.
3. Õendusabiteenus
Hooldekodus töötab osalise koormusega kolm abiõde. Meditsiiniõde on hooldekodus tavapäraselt
tööpäeviti kella 07.00–15.00. Esmaspäeviti on tavaliselt hooldekodus kohal kaks õde.
7
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama iseseisva õendusabiteenuse
kättesaadavuse 40 hoolealusele vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe
inimese kohta üks tund nädalas. Hooldekodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust 55
hoolealusele. Sellist elanike hulka arvestades peaks erihooldusteenuse saajatele olema
õendusteenus tagatud vähemalt 55 tundi nädalas.
Eesti Haigekassaga sõlmitud üldhooldusteenuse õendusteenuse rahastamise lepingu
nr 2020-HRL1-62086 punkti 3.1.1 kohaselt peab üldhooldusteenuse osutaja tagama õendusteenuse
kättesaadavuse 40 hoolealusele vähemalt 40 tundi nädalas, mis tähendab ühe inimese kohta üks
tund nädalas. Hooldekodus osutatakse üldhooldusteenust 30 inimesele. Sellist hoolealuste hulka
arvestades peaks õendusteenus olema üldhooldusteenust saavatele inimestele tagatud vähemalt 30
tundi nädalas.
Kokku peaks hooldekodu elanike arvu silmas pidades olema õendusabi tagatud 85 tundi nädalas.
Kontrollkäigul selgus, et sellises mahus õendusabi hooldekodus ei osutata. Lisaks tuleb märkida,
et õendustoiminguid tegid abiõed, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse.
Õendusabiteenuse toiminguid ja protseduure võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3
lõike 2 ja § 27 kohaselt teha vaid tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud meditsiiniõde.
Hooldekodus elavad psüühikahäiretega inimesed, kes ei suuda oma terviseseisundi tõttu kaebusi
alati selgelt väljendada ning võivad valu kannatades ärrituda, muutudes seejuures endale ja teistele
ohtlikuks. On ka selliseid inimesi, kelle tervislik seisund võib väga kiiresti muutuda. Õendusabi
korraldus peab arvestama hooldekodu elanike eripära ning terviseseisundit ning olema neile
kõigile piisavalt kättesaadav. Seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga vajab hooldekodu
elanike tervislik seisund tavapärasest veelgi hoolsamat jälgimist.
Õiguskantsler palub tagada hooldekodu elanikele õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja
seaduse nõudeid (vt ka Uuemõisa Kodu ja Sillamäe Kodu kontrollkäikude kokkuvõtted).
4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks palub õiguskantsler järgida soovitusi, mida
Terviseamet on andnud ettevaatusabinõude rakendamise kohta.
Töötajad selgitasid, et hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud
võimalikud ohud. Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud
tegutsemiskava juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Hoolealuste
kehatemperatuuri iga päev ei mõõdeta. Hooldekodu töötajatel oli ülevaade isikukaitsevahendite
tagavarast. Erikäitlust vajavad jäätmed kogub hooldekodu eraldi kogumiskohta.
Elanike ja töötajate tervise kaitseks ettevaatusabinõusid rakendades tuleks jälgida, et igas
tualettruumis oleks alati olemas seep. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert soovitas
kätepesuks kasutada vedelseepi ning vältida ühiste käterätikute kasutamist. Mõnes tualettruumis
oli saadaval vaid kõva seep.
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus alates 22. septembrist
2020 külastuspiirang. Pakkide saatmine hooldekodusse on lubatud.
8
Kontrollkäigul hakkas silma, et mõnel hooldekodu elanikul oli oma telefon või muu nutiseade,
mille kaudu saab oma perekonnaga ühendust pidada. Paljudel isiklikku telefoni oma käes ei olnud.
Koridori seinale välja pandud reeglite järgi võib hooldekodu telefoniga helistada kaks korda kuus
ning ühe kõne kestus võib olla kõige rohkem kolm minutit. Hooldekodu telefoniga tehtud kõned
registreeritakse kalendermärkmikus. Märkmikust selgus, et helistamise võimalust kasutasid
üksikud inimesed. Mõnel kalendrikuul oli tehtud paar kõnet, kuid mõnel kuul ei olnud telefoni
üldse kasutatud. Muid perekonnaga ühenduse pidamise võimalusi hooldekodu ei paku.
Hooldekodu elanikele on lähedastega suhtlemise võimalus äärmiselt oluline. Iseäranis sellises
olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema aja jooksul ning pole ka teada, kas lähikuudel olukord
märgatavalt muutub. Hoolekandeasutusel on sellises olukorras varasemast suurem vastutus aidata
luua lähedastega suhtlemise võimalusi. Kaaluda võiks alternatiivseid suhtlusvõimalusi (nt
videokõned), mida hooldekodu praegu ei kasuta. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi,
seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Suhtlusvõimalusi puudutav info
peaks olema lähedastele hõlpsasti leitav (nt asutuse veebilehelt), et julgustada neid hoolealustega
rohkem suhtlema. Positiivsena võib välja tuua, et suveperioodil toimunud lähedastega kohtumiste
ettevaatusabinõud olid põhjalikult läbi mõeldud ning neid järgides oli enne külastuspiirangute
kehtestamist võimalik lähedastega kohtuda.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 22.02.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 5 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Eesti Haigekassa
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]