NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Tallinn, Rävala pst 6, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 552
Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Tallinnas, kolmekümnendal märtsil kahe
tuhande seitsmeteistkümnendal (30.03.2017.) aastal
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 6,
kelle juurde ilmusid kohale
Mähuste Osaühing, registrikood 10576215, asukohaga Tehnika tn 53-1, Tallinn 10136,
e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige Märt Poots, isikukood
35001140313, kelle isiku on notar tuvastanud esitatud isikutunnistuse nr AA0265206 alusel,
äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu
registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on
käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud
müüja,
ja
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kaitseministeerium, registrikood 70004502,
asukoht Sakala tn 1, Tallinn 15094, volitatud esindaja Vahur Fuks, isikukood 37003190264,
e-posti aadress:
[email protected], kelle isiku on notar tuvastanud esitatud
isikutunnistuse nr AA0984148 alusel ja kes tegutseb volikirja alusel, milline on 15.03.2017.a
koostatud ja tõestatud Tallinna notar Merle Saar-Johanson’i poolt ning milline on
registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 744 all, edaspidi nimetatud ostja,
ja
Sonal Osaühing, registrikood 12601519, asukohaga Võlvi tn 6-68, Tallinn 10132, e-posti
aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige Anna Poots, isikukood
48704270296, kelle isiku on notar tuvastanud esitatud isikutunnistuse nr AA1044343 alusel,
äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu
registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on
käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud
kasutusvaldaja,
edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Lepinguosalised taotlevad alljärgneva lepingu notariaalset tõestamist:
KASUTUSVALDUSE LÕPETAMISE KOKKULEPE,
KINNISTAMISAVALDUS KASUTUSVALDUSE KUSTUTAMISEKS,
KINNISTUTE MÜÜGILEPING,
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
1. Registrite andmed ja lepingu esemed
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 56602
sisse kantud kinnistu nimetusega Mähuste (edaspidi nimetatud Kinnistu 1 ja ka lepingu
ese 1):
1
esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 14001:003:0140; sihtotstarve –
Maatulundusmaa 100%; asukoht Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Mähuste,
pindala 343,72 ha;
teise (II) jakku "Omanik": kande nr 2 all: Mähuste OÜ (reg.kood 10576215, Tallinn);
kolmandasse (III) jakku “Koormatised ja kitsendused”: kande nr 1 all: Kinnistu on
koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi
kasuks. 5.12.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.01.2007;
kande nr 2 all: Reaalkoormatis Anija vald kasuks. Reaalkoormatis, mille sisuks on kinnisasja
igakordse omaniku kohustus rajada omal kulul Detailplaneeringualal tolmuvaba kattega
17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 1 oleval plaanil rohelise ja kollase värviga tähistatud
Planeeringualateed, tolmuvaba kattega Juurdepääsutee, mis on 17.08.2011.a. LEPINGU
lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede A ja B vahele
Detailplaneeringualale, heitvee reoveesurvetoru (s.t Rajatis), mis 17.08.2011.a. LEPINGU
lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede K ja L vahele.
17.08.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2011;
kande nr 3 all: Kasutusvaldus tähtajaga 10 aastat Sonal Osaühing (registrikood 12601519)
kasuks. Kasutusvaldus on tasuta. 10.02.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
26.02.2014;
neljandas (IV) jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 153802
sisse kantud kinnistu nimetusega Männasalu (edaspidi nimetatud Kinnistu 2 ja ka lepingu
ese 2):
esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 14001:003:0200; sihtotstarve –
Maatulundusmaa 100%; asukoht Harjumaa, Anija vald, Pillapalu küla, Männasalu, pindala
21,4 ha;
teise (II) jakku "Omanik": kande nr 4 all: Mähuste OÜ (reg.kood 10576215, Tallinn);
kolmandasse (III) jakku “Koormatised ja kitsendused”: kande nr 1 all: Reaalkoormatis
Anija vald kasuks. Reaalkoormatis, mille sisuks on kinnisasja igakordse omaniku kohustus
rajada omal kulul Detailplaneeringualal tolmuvaba kattega 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr
1 oleval plaanil rohelise ja kollase värviga tähistatud Planeeringualateed, tolmuvaba kattega
Juurdepääsutee, mis on 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
värviga ning jääb tähtede A ja B vahele Detailplaneeringualale, heitvee reoveesurvetoru (s.t
Rajatis), mis 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga
ning jääb tähtede K ja L vahele. 17.08.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
30.08.2011;
neljandas (IV) jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
Edaspidi Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 koos nimetatud Kinnistud, lepingu ese 1 ja lepingu ese 2
koos nimetatud lepingu esemed.
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et:
1.3.1. Kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid;
1.3.2. Kinnistu 1 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria
liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega hoiualal, kuid Kinnistu
1 jääb kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Pikklaugas) kalda ehituskeelu-,
veekaitse- ja piiranguvööndisse; üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude
(Soodla veehoidla) kalda piiranguvööndisse; üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
veekogude (Soodla veehoidla) kalda ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndisse; kaitseala
looduslik sihtkaitsevööndisse (Kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala)),
registrikood: KLO1000598 (esmase kande alusdokument: Harju maakonna valitsuse määrus
nr 189 Põhja-Kõrvemaa Looduskaitseala moodustamine), valitseja: Keskkonnaameti Põhja
2
regioon ja registrikood: PLO1000922 (esmase kande alusdokument: Keskkonnaministri 30.
märtsi 2016.a käskkiri nr 1-2/16/273 "Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja
muutmise menetluse algatamine"), valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon,ning Kinnistule
1 jäävad III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (kold, karu-)), III
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Grus grus (sookurg)), III kategooria kaitsealused
liigid ja kivistised (Tringa nebularia (heletilder)), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Pluvialis apricaria (rüüt)), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Numenius phaeopus
(väikekoovitaja)), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lanius collurio (punaselg-
õgija)), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Numenius arquata (suurkoovitaja)), III
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tringa glareola (mudatilder)), III kategooria
kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrao tetrix (teder)) ja III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised (Tringa totanus (punajalg-tilder)) ning eeltoodust tulenevalt tuleb Kinnistu 1
valdamisel ja kasutamisel järgida Kinnistu 1 suhtes kehtivaid, looduskaitseseadusest
tulenevaid piiranguid ja kitsendusi;
1.3.3. Kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt kalda ega ranna ehituskeeluvööndis, I
kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal
ega hoiualal, kuid jääb üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude (Soodla
veehoidla) kalda ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndisse;
1.3.4. Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on metsamaad
2708000 m2, muud maad 729000 m2, sh veealust maad 13000 m2;
1.3.5. Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on metsamaad
20,9 ha ja muud maad 0,5 ha.
1.4. Vastavalt ehitisregistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva andmetele
nähtub, et Kinnistud on hoonestamata.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole müüja lepingu esemeid kellelegi
võõrandanud ega koormanud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, välja
arvatud käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) kasutusvaldus, milline kustutatakse
käesoleva lepinguga ning käesoleva lepingu punktides üks üks (1.1) ja üks kaks (1.2)
nimetatud reaalservituut, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke
vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud ning
lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;
2.1.2. lepingu esemetel ei lasu kolmandate isikute õigusi, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid müüja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et
müüja poolt ei ole sõlmitud ja müüja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa
või võiks kaasa tuua kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid,
mis võiksid takistada või viivitada ostja kandmist kinnistusraamatusse Kinnistute uue
omanikuna;
2.1.4. kõik lepingu esemetel lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ning maksud ja maksed
on käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud;
2.1.5. Kinnistute suhtes on kehtestatud detailplaneering;
2.1.6. Kinnistud ei ole varustatud kommunikatsioonidega (vesi, elekter ja kanalisatsioon);
2.1.7. Kinnistutel kasvab osaliselt mets, müüja ei ole võõrandanud kasvava metsa raieõigust
ning müüjale ei ole välja antud raieluba;
2.1.8. müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemetega seotud keskkonnakahjusid ning
müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust;
2.1.9. lepingu esemetel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja
ei ole ostjat teavitanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel;
3
2.1.10. Kinnistutel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid
tehnovõrke või rajatisi;
2.1.11. Kinnistutele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – tugimaanteelt,
Kinnistuid ei läbi detailplaneeringu järgi avalikuks kasutamiseks määratud või olemasolev
tee;
2.1.12. seitsmeteistkümnendal augustil kahe tuhande üheteistkümnendal (17.08.2011.)
aastal on sõlmitud järgmine leping: Kinnistute ja rajatise tasuta üleandmise eelleping ning
kinnistutele reaalkoormatise seadmise leping, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar
Heli Mõttus’e poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr
2918 all (edaspidi nimetatud Leping), mille sisuks on kinnisasja igakordse omaniku kohustus
rajada omal kulul Lepingus nimetatud teed ja rajatised;
2.1.13. müüjale ei ole esitatud pankrotihoiatust, müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti
ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud müüja likvideerimismenetlust ning
käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta müüja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate
huve;
2.1.14. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava
äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on
kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Kaitseminister otsustas vastavalt käskkirjale nr 8, kahekümne kaheksandast märtsist
kahe tuhande seitsmeteistkümnendast (28.03.2017.) aastast osta lepingu esemeteks olevad
Kinnistud kokku hinnaga kaks miljonit nelisada tuhat (2 400 000) eurot;
2.2.2. ostja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kolm (1.3), üks neli (1.4), kaks üks
viis (2.1.5) kuni kaks üks seitse (2.1.7) nimetatud asjaoludest ega oma eelnimetatu osas
müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone, samuti on teadlik käesoleva lepingu
punktides üks kolm kaks (1.3.2) ja üks kolm kolm (1.3.3) nimetatud kitsendustest ja
piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima;
2.2.3. ostja on teadlik lepingu eset 1 koormavast kasutusvaldusest ning sellest, et nimetatud
kasutusvaldus kustutatakse lepingu esemelt 1 käesoleva lepinguga ning tuginedes nimetatud
asjaolule ei oma ostja eelnimetatud kasutusvalduse osas müüja suhtes mingeid nõudmisi
ega pretensioone;
2.2.4. ostja on teadlik Kinnistuid koormavast reaalkoormatisest, selle seadmise aluseks
olevast, käesoleva lepingu punktis kaks üks kaksteist (2.1.12) nimetatud Lepingust ja selle
sisust ning samuti asjaolust, et ostja kohustub pärast lepingu esemete omandamist järgima
eelnimetatud Lepingu sisuks olevaid kokkuleppeid ja et reaalkoormatis jääb lepingu esemete
suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ning ostja kandmist
kinnistusraamatusse lepingu esemete omanikuna ning ostja ei oma eelnimetatu osas müüja
suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone ning on nõus omandama lepingu esemed koos
lepingu esemeid koormava reaalkoormatisega ega nõua nende kustutamist
kinnistusraamatust;
2.2.5. ostja on tutvunud käesoleva lepingu punktides üks üks (1.1) ja üks kaks (1.2)
nimetatud lepingu esemetega, on lepingu esemed ja müüja poolt nende kohta esitatud
dokumentatsiooni üle vaadanud ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu esemete
seisukorrast ning et ostja ostab lepingu esemed ostjale teadaolevas seisundis;
2.2.6. ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi
kasutades ning ostab lepingu esemed tuginedes teostatud ülevaatusele ning müüja poolt
käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.7. ostja on teadlik Kinnistute omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ning
ostja soovib käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu esemeteks olevate Kinnistute
omandamist;
4
2.2.8. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest vajalikud esindatava isiku sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva
lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava
nimel.
2.3. Kasutusvaldaja esindaja ja müüja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. kasutusvaldaja ja müüja, kui Kinnistu 1 omaniku, vahel on kümnendal veebruaril kahe
tuhande neljateistkümnendal (10.02.2014.) aastal sõlmitud Kasutusvalduse seadmise leping
ja asjaõigusleping, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Sirje Orman’i poolt ja
registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 371 all (edaspidi nimetatud
Leping 1);
2.3.2. Lepingu 1 alusel koormas müüja Kinnistu 1 tasuta kasutusvaldusega kasutusvaldaja
kasuks tähtajaga kümme (10) aastat arvates kasutusvalduse kinnistusraamatusse
kandmisest, mille kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse;
2.3.3. käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga ei ole kasutusvaldaja ja müüja Lepingut 1
muutnud ega lõpetanud ning see kehtib nende vahel muutumatuna;
2.3.4. Lepingus 1 esitatud avaldused ja kinnitused on kehtivad ja tõesed ka käesoleva
lepingu sõlmimise päeval.
2.4. Kasutusvaldaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.4.1. kasutusvaldajale ei ole esitatud pankrotihoiatust, kasutusvaldaja suhtes ei ole välja
kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud kasutusvaldaja
likvideerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta kasutusvaldaja
majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve;
2.4.2. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et temal
on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingute põhikirjadest kõik vajalikud
esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning
et tema omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.5. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad on kõikide käesolevas lepingus
viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud
dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule.
3. Kasutusvalduse lõpetamise kokkulepe ning kinnistamisavaldus kasutusvalduse
kustutamiseks
3.1. Müüja ja kasutusvaldaja on kokku leppinud Lepingu lõpetamises ning soovivad
kustutada käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud Kinnistu 1 registriosa
kolmandasse (III) jakku kande nr 3 alla kantud tasuta kasutusvalduse tähtajaga kümme (10)
aastat Sonal Osaühing (registrikood 12601519)) kasuks.
3.2. Müüja esindaja ja kasutusvaldaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et:
3.2.1. nad loevad Kinnistu 1 otsese valduse kasutusvaldajalt müüjale üle antuks käesoleva
kokkuleppe sõlmimisega;
3.2.2. käesoleva lepingu alusel soovivad müüja ja kasutusvaldaja nende vahel sõlmitud
Lepingu 1 lõpetada ning kasutusvalduse kinnistusraamatust kustutada;
3.2.3. pärast käesoleva lepingu sõlmimist müüja ja kasutusvaldaja teineteise vastu
seonduvalt Lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmisega ja/või mittetäitmisega, aga samuti
Lepingu 1 lõpetamisega mingeid nõudmisi ega pretensioone ei oma ning müüja esindaja ja
kasutusvaldaja esindaja kinnitab eelnimetatut oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel.
5
3.3. Müüja ja kasutusvaldaja on kokku leppinud ja soovivad käesoleva lepingu punktis
üks üks (1.1) nimetatud Kinnistu 1 kinnistusregistriosa kolmandasse (III) jakku kande
nr 3 alla kantud kasutusvalduse kinnistusraamatust kustutamist.
Müüja ja kasutusvaldaja soovivad vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse
kandmist. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad
müüja ja kasutusvaldaja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr 56602 kantud kinnistu kolmandasse (III) jakku jooksva
kande nr 3 alla kantud: kasutusvaldus tähtajaga 10 aastat Sonal Osaühing
(registrikood 12601519) kasuks. Kasutusvaldus on tasuta. 10.02.2014
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2014.
4. Lepingu esemete ost-müük, ostuhinnad ja tasumise kord
4.1. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et:
4.1.1. müüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 56602 sisse kantud
kinnistu nimetusega Mähuste, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla,
Mähuste;
4.1.2. müüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 153802 sisse kantud
kinnistu nimetusega Männasalu, asukohaga Harjumaa, Anija vald, Pillapalu küla,
Männasalu.
4.2. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab müüjalt lepingu esemed
kokku hinnaga kaks miljonit nelisada tuhat (2 400 000) eurot, millise rahasumma on ostja
vastavalt lepinguosaliste eelnevale kokkuleppele hoiustanud Tallinna notar Tea Türnpuu’
notarikontole nr EE302200221018456865 Swedbank AS´is ja millise rahasumma laekumist
notar kinnitab (hoiustamiskviitungi nr 31 notari ametitegevuse raamatus) ning
lepinguosalised on kokku leppinud ja paluvad notaril notarikontole kantud, eelnimetatud
ostuhinna üle kanda hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu
punktides kolm kolm (3.3) ja kuus (6) taotletud kannate tegemist kinnistusraamatus,
alljärgnevalt:
4.2.1. ostuhinna osa summas kaks miljonit kakssada viiskümmend kuus tuhat
(2 256 000) eurot müüja kontole nr EE442200221013249750 Swedbank AS’is, selgitusega
„Mähuste ja Männasalu kinnistute ostuhinna väljamakse notarikontolt“;
4.2.2. ostuhinna osa summas ükssada nelikümmend neli tuhat (144 000) eurot müüja
soovil ja ülesandel kolmanda isiku, Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652),
kontole nr EE692200221023555162 Swedbank AS’is, selgitusega „vastavalt 20.10.2016
kliendilepingule“.
4.3. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et käesoleva lepingu punktides neli kaks üks (4.2.1)
ja neli kaks kaks (4.2.2) nimetatud arvelduskontode numbrid on õiged, ta on kontrollinud
nende õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja
arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab tema.
4.4. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et ostuhinna osa ülekandmisega müüja soovil
kolmanda isiku kontole vastavalt käesoleva lepingu punktile neli kaks kaks (4.2.2), loeb
müüja nimetatud ostuhinna osa ühtlasi tasutuks endale ning sellest tulenevalt müüja ostja
ega notari vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone ei oma.
6
5. Valduse üleminek ja täiendav kokkulepe
5.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad loevad lepingu eseme otsese valduse ja
lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid müüjalt ostjale üle antuks käesoleva lepingu
sõlmimisega.
5.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
5.2.1. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti
juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht läheb müüjalt ostjale üle lepingu eseme valduse
üleandmisega;
5.2.2. müüja ei vastuta lepingu esemel olevate varjatud puuduste eest, millest müüja ei
teadnud ega pidanud teadma.
5.3. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja annab ostjale üle ning ostja võtab müüjalt
vastu kõik käesoleva lepingu punktis kaks üks kaksteist (2.1.12) nimetatud Lepingust
tulenevad müüja õigused ja kohustused.
6. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused
Müüja ja ostja on lepingu esemete omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab
ja ostja avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse
sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34
paluvad müüja ja ostja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosadesse
nr 56602 ja nr 153802 kantud kinnistute teisest (II) jaost senine kanne müüja kohta
ning kanda kinnistute uue omanikuna:
- Eesti Vabariik.
7. Notari selgitused
Notar on lepinguosalistele selgitanud, et:
7.1. kinnisomand kinnistule läheb ostjale üle tema omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega,
mitte aga käesoleva lepingu sõlmimisega;
7.2. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine,
kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
7.3. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale
lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad
dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid,
kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud
dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal
endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või
väljavõtte;
7.4. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt;
7.5. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis
või pidi teadma;
7.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama;
7.7. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale
7
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks
tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu;
7.8. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on
tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega
seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale;
7.9. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline
lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna
alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele
(võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
7.10. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes
kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust
tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks;
7.11. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja
tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja
korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).
Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses;
7.12. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille
võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi
esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest
teadma tehingu tegemise ajal;
7.13. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 2 - eeldatakse, et teine pool teadis või pidi
teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku
lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara
arestimist;
7.14. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 3 määratakse võlgniku lähikondsed
pankrotiseaduse § 117 kohaselt;
7.15. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud
kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu
kehtetuks tunnistamise hagi esitamist;
7.16. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 2 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte
kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom;
7.17. vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 3 - toetused ja tavapärased kingitused, mis
vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad;
7.18. vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad sellega
püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili;
7.19. vastavalt metsaseaduse § 37 lg 6 sõlmivad raieõiguse võõrandamisel võõrandaja ja
omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel
kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või
registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) kinnistu ja
katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja
metsaeraldise number; 4) tehtava raie liik; 5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja
hinnanguline maht tihumeetrites; 6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad;
7.20. vastavalt metsaseaduse § 37 lg 8 sõlmivad metsamaterjali võõrandamisel ning
metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel võõrandaja või töötlemiseks või
ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku
metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise
lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:
1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi,
8
isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus;
3) metsamaterjali asukoht; 4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline
puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja
allkirjad, välja arvatud juhul, kui dokument kinnitatakse muul isiku ühest tuvastamist võimaldaval
viisil; 6) katastriüksuse number, millelt metsamaterjal on raiutud, riigimetsas kvartali ja
metsaeraldise number;
7.21. vastavalt looduskaitseseaduse §-le 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada
maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba;
7.22. vastavalt looduskaitseseaduse § 15 lg 1 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või
hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja
tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile;
7.23. vastavalt looduskaitseseaduse § 37: (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1)
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne
hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja
veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi
eesvoolul 50 meetrit. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine;
2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine
ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks,
kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala
hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki
veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal
metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks;
7.24. vastavalt looduskaitseseaduse § 38: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1)
mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve,
Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla
selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud
käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning
üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 5)
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal
metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale
ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis
varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise
püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele
juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise
kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu
tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde
ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele;
4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve
ja päästeasutuse ehitisele; 7) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 8) tehnovõrgule ja
-rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. (51) Ehituskeeld ei laiene
kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale
või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8
lõikega 2;
9
7.25. vastavalt veeseaduse § 29 lg 4: Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-
ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma
Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul
maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud
taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise
taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.
Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete
likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal;
7.26. vastavalt veeseaduse § 29 lg 2: Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:
1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel,
veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide
eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m;
7.27. vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.05.2007.a määrusele nr 137 „Põhja-Kõrvemaa
looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (RT I 2007, 37, 250; 2009, 7, 48; 2010, 13, 70) - § 5: Kaitsealal ei
või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada
metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut
väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda
ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
§ 10: Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute
ehitiste, sealhulgas ujuvehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
7.28. vastavalt riigivaraseaduse § 95 lg 1 on pärast riigivara registri asutamist riigivara valitseja
kohustatud korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva
riigivara kohta;
7.29. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama välismaa õiguse sisu
ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi;
7.30. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui
lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
8. Notarile volituste andmine
8.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
8.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste
taotlustega.
8.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et uue omaniku sissekandmine
kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele
kuuluv riigilõiv.
9. Lõppsätted
9.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kasutusvalduse lõpetamisel on 2556.40 eurot ja
müügilepingu sõlmimisel on 2 400 000 eurot.
9.2. Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 22, 23, 28 lg 1 on 10.88 eurot + 6206
eurot = 6216.88 eurot + 1243.38 eurot (käibemaks 20%), kokku 7460.26 eurot.
9.3. Notarikontol hoiustamise tehinguväärtus on 2 400 000 eurot ning notari tasu notarikontol
hoiustamise eest tulenevalt notari tasu seaduse § 29 lg 3 p 1 on 775.75 eurot + 155.15 eurot
(käibemaks 20%), kokku 930.90 eurot.
9.4. Kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja valmistamise ja väljastamise eest on notari tasu
vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 p 2 kohaselt 12.75 eurot, millele lisandub
10
käibemaks 20% ja iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab
käibemaksu).
9.5. Kasutusvalduse kustutamise seotud notari tasu ja riigilõivu ning müügilepinguga seotud
notari tasu (sealhulgas notarikontol hoiustamisega seotud notari tasu) tasub ostja.
9.6. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt
kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38
lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar
tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2
vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve
täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
9.7. Vastavalt riigilõivuseaduse § 77 lg 5 ja 362 lg 2 tuleb kasutusvalduse kustutamise eest
tasuda riigilõivu summas 1.75 eurot (tehinguväärtus 2556.40 eurot).
9.8. Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 2 punktile 2 on uue omaniku kinnistamisega seotud
kinnistamistoimingud riigilõivust vabastatud.
9.9. Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud ühes (1) eksemplaris, milline säilitatakse
notaribüroos. Lepinguosalistele väljastatakse käesoleva lepingu ärakirjad nende soovil kas
paberkandjal või digitaalselt. Vastavalt notariaadimäärustiku § 231 on lepinguosalistel
infosüsteemide andmevahetuskihi (nimetatud X-tee) kaudu ligipääs käesoleva lepingu
digitaalselt kinnitatud ärakirjale aadressil www.eesti.ee (e-teenused -> kodanikule /
ettevõtjale -> õigusabi -> notariaalsed dokumendid).
9.10. Käesolevas lepingus on üksteist (11) lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.
9.11. Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne notari juuresolekul allakirjutamist
notari poolt ette loetud, antud lepinguosalistele enne heakskiitmist läbivaatamiseks, lepingu
sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosalised kinnitavad käesolevale lepingule
alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastab lepinguosaliste tahtele.
9.12. Käesolev leping on lepinguosaliste poolt omakäeliselt alla kirjutatud notari juuresolekul.
üo
/ees- ja perekonnanimi allkiri/
__________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/ees- ja perekonnanimi allkiri/
__________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/ees- ja perekonnanimi allkiri/
__________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
11
Notari ametitegevuse raamatu registri nr ________ Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Tallinnas, kolmekümnendal märtsil kahe tuhande seitsmeteistkümnendal ( 30 .03.2017.) aastal TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 6, kelle juurde ilmusid kohale Mähuste Osaühing , registrikood 10576215, asukohaga Tehnika tn 53-1, Tallinn 10136 , e-posti aadress:
[email protected] , seaduslik esindaja – juhatuse liige Märt Poots , isikukood 35001140313 , kelle isiku on notar tuvastanud esitatud isikutunnistuse nr AA0265206 alusel , äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses , edaspidi nimetatud müüja , ja Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kaitseministeerium , registrikood 70004502 , asukoht Sakala tn 1, Tallinn 15094, volitatud esindaja Vahur Fuks , isikukood 37003190264, e-posti aadress:
[email protected] , kelle isiku on notar tuvastanud esitatud isikutunnistuse nr AA0984148 alusel ja kes tegutseb volikirja alusel, milline on 15.03.2017 .a koostatud ja tõestatud Tallinna notar Merle Saar- Johanson’i poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 744 all , edaspidi nimetatud ostja , ja Sonal Osaühing , registrikood 12601519, asukohaga Võlvi tn 6-68, Tallinn 10132, e-posti aadress:
[email protected] , seaduslik esindaja – juhatuse liige Anna Poots , isikukood 48704270296, kelle isiku on notar tuvastanud esitatud isikutunnistuse nr AA1044343 alusel, äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses , edaspidi nimetatud kasutusvaldaja , edaspidi koos nimetatud lepinguosalised . Lepinguosalised taotlevad alljärgneva lepingu notariaalset tõestamist: KASUTUSVALDUSE LÕPETAMISE KOKKULEPE, KINNISTAMISAVALDUS KASUTUSVALDUSE KUSTUTAMISEKS, KINNISTU TE MÜÜGILEPING, ASJAÕIGUSLEPING UD JA KINNISTAMISAVALDUS ED 1. Registrite andmed ja lepingu ese med 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 56602 sisse kantud kinnistu nimetusega Mähuste (edaspidi nimetatud Kinnistu 1 ja ka lepingu ese 1 ): esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis" : katastritunnus 14001:003:0140 ; sihtotstarve – Maatulundusmaa 100% ; asukoht Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Mähuste , pindala 343,72 ha ; teise (II) jakku "Omanik" : kande nr 2 all: Mähuste OÜ ( reg.kood 10576215, Tallinn) ; kolmandas se (III) ja kku “Koormatised ja kitsendused”: kande nr 1 all : Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 5.12.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.01.2007 ; kande nr 2 all: Reaalkoormatis Anija vald kasuks. Reaalkoormatis, mille sisuks on kinnisasja igakordse omaniku kohustus rajada omal kulul Detailplaneeringualal tolmuvaba kattega 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 1 oleval plaanil rohelise ja kollase värviga tähistatud Planeeringualateed, tolmuvaba kattega Juurdepääsutee, mis on 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede A ja B vahele Detailplaneeringualale, heitvee reoveesurvetoru (s.t Rajatis), mis 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede K ja L vahele. 17.08.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2011; kande nr 3 all: Kasutusvaldus tähtajaga 10 aastat Sonal Osaühing (registrikood 12601519) kasuks. Kasutusvaldus on tasuta. 10.02.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2014 ; neljandas (IV) jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. 1. 2 . Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 153802 sisse kantud kinnistu nimetusega Männasalu (edaspidi nimetatud Kinnistu 2 ja ka lepingu ese 2 ): esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis" : katastritunnus 14001:003:0200 ; sihtotstarve – Maatulundusmaa 100% ; asukoht Harjumaa, Anija vald, Pillapalu küla, Männasalu , pindala 21,4 ha ; teise (II) jakku "Omanik" : kande nr 4 all: Mähuste OÜ ( reg.kood 10576215, Tallinn) ; kolmandas se (III) ja kku “Koormatised ja kitsendused”: kande nr 1 all : Reaalkoormatis Anija vald kasuks. Reaalkoormatis, mille sisuks on kinnisasja igakordse omaniku kohustus rajada omal kulul Detailplaneeringualal tolmuvaba kattega 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 1 oleval plaanil rohelise ja kollase värviga tähistatud Planeeringualateed, tolmuvaba kattega Juurdepääsutee, mis on 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede A ja B vahele Detailplaneeringualale, heitvee reoveesurvetoru (s.t Rajatis), mis 17.08.2011.a. LEPINGU lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga ning jääb tähtede K ja L vahele. 17.08.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2011 ; neljandas (IV) jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. Edaspidi Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 koos nimetatud K innistud , lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed . 1. 3 . Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmim ise päeva andmetele nähtub, et: 1. 3 .1. K innistu te suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid; 1. 3 .2. Kinnistu 1 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava loodus e üksikobjekti piiranguvööndis ega hoiualal, kuid Kinnistu 1 jääb k uni 10ha pind, kuni 25km 2 valgalaga veekogu (Pikklaugas) kalda ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndisse; ü le 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogud e (Soodla veehoidla) kalda piiranguvööndisse ; ü le 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogud e (Soodla veehoidla) kalda ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndisse; kaitseala looduslik sihtkaitsevööndisse (Kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala)) , registrikood: KLO1000598 (esmase kande alusdokument: Harju maakonna valitsuse määrus nr 189 Põhja-Kõrvema a Looduskaitseala moodustamine ), valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon ja registrikood: PLO1000922 ( esmase kande alusdokument: Kes kkonnaministri 30. märtsi 2016. a käskkiri nr 1-2/16/273 "Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamine"), valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, ning Kinnistule 1 jäävad III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Lycopodium clavatum (kold, karu-)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Grus grus (sookurg)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Tringa nebularia (heletilder)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Pluvialis apricaria (rüüt)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Numenius phaeopus (väikekoovitaja)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Lanius collurio (punaselg-õgija)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Numenius arquata (suurkoovitaja)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Tringa glareola (mudatilder)) , III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Tetrao tetrix (teder)) ja III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ( Tringa totanus (punajalg-tilder)) ning eeltoodust tulenevalt tuleb Kinnistu 1 valdamisel ja kasutamisel järgida Kinnistu 1 suhtes kehtivaid, l ooduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ja kitsendusi ; 1. 3 . 3 . Kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt kalda ega ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid jääb ü le 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogud e (Soodla veehoidla) kalda ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndisse ; 1. 3.4 . Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on metsamaad 2708000 m 2 , muud maad 729000 m 2 , sh veealust maad 13000 m 2 ; 1. 3.5 . Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maaüksuse kõlvikulises koosseisus on metsamaad 20,9 ha ja muud maad 0,5 ha . 1. 4 . Vastavalt ehitisregistri elektroonilise andmebaasi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et Kinnistu d on hoonestamata. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole müüja lepingu ese meid kellelegi võõrandanud ega koormanud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, välja arvatud käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) kasutusvaldus, milline kustutatakse käesoleva lepinguga ning käesoleva lepingu punktides üks üks (1.1) ja üks kaks (1.2) nimetatud reaalservituut, lepingu eseme te suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu eseme te l ei lasu käsutamiskeelde, lepingu ese meid ei ole arestitud ning lepingu eseme te suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.2. lepingu eseme te l ei lasu kolmandate isikute õigusi, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi; 2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid müüja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et müüja poolt ei ole sõlmitud ja müüja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa või võiks kaasa tuua kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada ostja kandmist kinnistusraamatusse Kinnistu te uue omanikuna; 2.1.4. kõik lepingu eseme te l lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ning maksud ja maksed on käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud; 2.1.5. Kinnistu te suhtes on kehtestatud detailplaneering ; 2.1.6. Kinnistu d ei ole varustatud kommunikatsioonidega (vesi, elekter ja kanalisatsioon); 2.1.7. Kinnistu te l kasvab osaliselt mets, müüja ei ole võõrandanud kasvava metsa raieõigust ning müüjale ei ole välja antud raieluba; 2.1.8. müüjale teadaolevalt ei ole lepingu eseme te ga seotud keskkonnakahjusid ning müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust; 2.1.9. l epingu eseme te l ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjat teavitanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.10. Kinnistu te l ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke või rajatisi; 2.1.11. Kinnistu tele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – tugimaanteelt, Kinnistu id ei läbi detailplaneeringu järgi avalikuks kasutamiseks määratud või olemasolev tee ; 2.1. 12 . seitsmeteistkümnendal augustil kahe tuhande üheteistkümnendal (17.08.2011 .) aastal on sõlmitud järgmine leping: Kinnistute ja rajatise tasuta üleandmise eelleping ning kinnistutele reaalkoormatise seadmise leping , milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Heli Mõttus’e poolt ning milline on registreeritud notari ametit egevuse raamatu registris nr 2918 all (edaspidi nimetatud Leping ), mille sisuks on kinnisasja igakordse omaniku kohustus rajada omal kulul Lepingus nimetatud teed ja rajatised ; 2. 1.1 3 . müüjale ei ole esitatud pankrotihoiatust, müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud müüja likvideerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta müüja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve; 2. 1.1 4 . tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Keskkonnaminister otsustas vastavalt käskkirjale nr 8 , kahekümne kaheksandast märtsist kahe tuhande seitsmeteistkümnendast (28.03.2017 .) aastast osta lepingu eseme te ks oleva d Kinnistu d kokku hinnaga kaks miljonit nelisada tuhat (2 400 000) eurot ; 2. 2 . 2 . ostja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kolm (1. 3 ), üks neli (1.4), kaks üks viis (2.1.5) kuni kaks üks seitse (2.1.7) nimetatud asjaoludest ega oma eelnimetatu osas müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone , samuti on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kolm kaks (1.3.2) ja üks kolm kolm (1.3.3 ) nimetatud kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ; 2. 2 . 3 . ostja on teadlik lepingu eset 1 koormavast kasutusvaldusest ning sellest, et nimetatud kasutusvaldus kustutatakse lepingu esemelt 1 käesoleva lepinguga ning tuginedes nimetatud asjaolule ei oma ostja eelnimetatud kasutusvalduse osas müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2. 4 . ostja on teadlik Kinnistuid koormavast r eaalkoormatis est , selle seadmise aluseks olevast, käesoleva lepingu punkti s kaks üks kaksteist (2.1. 12 ) nimetatud Leping u st ja selle sisust ning samuti asjaolust, et ostja kohustub pärast lepingu eseme te omandamist järgima eelnimetatud Lepingu sisuks olevaid kokkuleppeid ja et reaal koormatis jää b lepingu eseme te suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ning ostja kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme te omanikuna ning ostja ei oma eelnimetatu osas müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone ning on nõus omandama lepingu ese med koos lepingu ese meid koormava reaal koormatisega ega nõua nende kustutamist kinnistusraamatust; 2.2. 5 . ostja on tutvunud käesoleva lepingu punkti de s üks üks (1.1) ja üks kaks (1.2) nimetatud lepingu eseme te ga, on lepingu eseme d ja müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme te seisukorrast ning et ostja ostab lepingu eseme d ostjale teadaolevas seisundis; 2.2. 6 . ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning ostab lepingu eseme d tuginedes teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolev as lepingus esitatud andmetele; 2.2. 7 . ostja on teadlik Kinnistu te omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ning ostja soovib käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu eseme te ks oleva te Kinnistu te omandamist; 2.2. 8 . tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2. 3 . Kasutusvaldaja esindaja ja müüja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2. 3 .1. k asutusvaldaja ja müüja, kui Kinnistu 1 omaniku, vahel on kümnendal veebruaril kahe tuhande neljateistkümnendal (10.02.2014 .) aastal sõlmitud K asutusvalduse seadmise leping ja asjaõigusleping , milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Sirje Orman’i poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 371 all (edaspidi nimetatud Leping 1 ); 2. 3 .2. Lepingu 1 alusel koormas müüja Kinnistu 1 tasuta kasutusvaldusega kasutusvaldaja kasuks tähtajaga kümme (10 ) aastat arvates kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest, mille kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse ; 2. 3 .3. käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga ei ole kasutusvaldaja ja müüja Lepingut 1 muutnud ega lõpetanud ning see kehtib nende vahel muutumatuna; 2. 3 .4. Lepingus 1 esitatud avaldused ja kinnitused on kehtivad ja tõesed ka käesoleva lepingu sõlmimise päeval . 2. 4 . Kasutusvaldaja esindaja avaldab ja kinnitab, et : 2. 4 .1. kasutusvaldajale ei ole esitatud pankrotihoiatust, kasutusvaldaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud kasutusvaldaja likvideerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta kasutusvaldaja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve ; 2. 4 .2. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et temal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingute põhikirjadest kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tema omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2. 5 . Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule. 3. Kasutusvalduse lõpetamise kokkulepe ning kinnistamisavaldus kasutusvalduse kustutamiseks 3.1. Müüja ja kasutusvaldaja on kokku leppinud Lepingu lõpetamises ning soovivad kustutada käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud Kinnistu 1 registriosa kolmandasse (III) jakku kande nr 3 alla kantud tasu ta kasutusvaldus e tähtajaga kümme (10 ) aastat Sonal Osaühing (registrikood 12601519)) kasuks. 3.2. Müüja esindaja ja kasutusvaldaja esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 3.2. 1 . nad loevad Kinnistu 1 otsese valduse kasutusvaldajalt müüjale üle antuks käesoleva kokkuleppe sõlmimisega; 3.2. 2 . käesoleva lepingu alusel soovivad müüja ja kasutusvaldaja nende vahel sõlmitud Lepingu 1 lõpetada ning kasutusvaldus e kinnistusraamatust kustutada; 3.2. 3 . pärast käesoleva lepingu sõlmimist müüja ja kasutusvaldaja teineteise vastu seonduvalt Lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmisega ja/või mittetäitmisega, aga samuti Lepingu 1 lõpetamisega mingeid nõudmisi ega pretensioone ei oma ning müüja esindaja ja kasutusvaldaja esindaja kinnitab eelnimetatut oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel. 3. 3 . Müüja ja kasutusvaldaja on kokku leppinud ja soovivad käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud K innistu 1 kinnistusregistriosa kolmandasse (III) jakku kande nr 3 alla kantud kasutusvalduse kinnistusraamatust kustutamist. Müüja ja kasutusvaldaja soovivad vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmist. Vastavalt asjaõigusseaduse § 64 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja kasutusvaldaja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 56602 kantud k innistu kolmandasse (III) jakku jooksva kande nr 3 alla kantud : k asutusvaldus tähtajaga 10 aastat Sonal Osaühing (registrikood 12601519) kasuks. Kasutusvaldus on tasuta. 10.02.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2014 . 4 . Lepingu eseme ost-müük, ostuhin nad ja tasumise kord 4 .1. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et : 4.1.1. m üüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 56602 sisse kantud kinnistu nimetusega Mähuste , asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Mähuste ; 4.1.2. m üüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks kaks (1. 2 ) nimetatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 153802 sisse kantud kinnistu nimetusega Männasalu , asukohaga Harjumaa, Anija vald, Pillapalu küla, Männasalu . 4 . 2 . Müüja ja ostja on kokku leppinud, et : 4.2.1. m üüja müüb ja ostja ostab müüjalt lepingu eseme 1 hinnaga ________________________________________ (_________ ) eurot (ostuhind ei sisalda ning sellele ei lisandu käibemaksu) ; 4.2.2. m üüja müüb ja ostja ostab müüjalt lepingu eseme 2 hinnaga ________________________________________ (_________) eurot (ostuhind ei sisalda ning sellele ei lisandu käibemaksu) . Lepingu esemete ostuhind kokku on kaks miljonit nelisada tuhat (2 400 000) eurot , millise rahasumma on ostja vastavalt lepinguosaliste eelnevale kokkuleppele hoiustanud Tallinna notar Tea Türnpuu’ notarikontole nr EE302200221018456865 Swedbank AS´is ja millise rahasumma laekumist notar kinnitab (hoiustamiskviitungi nr _____ notari ametitegevuse raamatus) ning l epinguosalised on kokku leppinud ja paluvad notaril notarikontole kantud, eelnimetatud ostuhinna üle kanda hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimise päevast ning tingimusel, et käesoleva lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole Kinnistu te registriosa de s kandeid, mida ei ole kajastatud või lubatud käesolevas lepingus ning enne käesoleva lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud käesolevas lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks , alljärgnevalt: 4.2. 2 .1. ostuhinna osa summas kaks miljonit kakssada viiskümmend kuus tuhat (2 256 000) eurot müüja kontole nr EE442200221013249750 Swedbank AS’is , selgitusega „ Mähuste ja Männasalu kinnistu te ostu hinna väljamakse notarikontolt“; 4.2.2.2. ostuhinna osa summas ükssada nelikümmend neli tuhat (144 000) eurot müüja soovil ja ülesandel kolmanda isiku, Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) , kontole nr EE692200221023555162 Swedbank AS’is , selgitusega „__________________________________“ . 4.3. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et käesoleva lepingu punktides neli kaks kaks üks (4.2. 2.1 ) ja neli kaks kaks kaks ( 4.2. 2. 2) nimetatud arvelduskontode numbrid on õiged, ta on kontrollinud nende õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab tema. 4.4. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et ostuhinna osa ülekandmisega müüja soovil kolmanda isiku kontole vastavalt käesoleva lepingu punktile neli kaks kaks kaks (4.2.2 .2 ), loeb müüja nimetatud ostuhinna osa ühtlasi tasutuks endale ning sellest tule nevalt müüja ostja ega notari vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone ei oma. 5 . Valduse üleminek ja täiendav kokkulepe 5 .1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad loevad lepingu eseme otsese valduse ja lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid müüjalt ostjale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 5 .2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et: 5 .2.1. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht läheb müüjalt ostjale üle lepingu eseme valduse üleandmisega; 5 .2.2. müüja ei vastuta lepingu esemel olevate varjatud puuduste eest, millest müüja ei teadnud ega pidanud teadma. 5.3 . Müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja annab ostjale üle ning ostja võtab müüjalt vastu kõik käesoleva lepingu punktis kaks üks kaksteist (2.1. 12 ) nimetatud Lepingust tulenevad müüja õigused ja kohustused. 6 . Asjaõigusleping ud ja kinnistamisavaldus ed Müüja ja ostja on lepingu eseme te omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja ostja avaldab soovi vastava te õigusmuudatus t e kinnistusraamatusse sissekandmiseks . Vastavalt asjaõigusseaduse § 64 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja ostja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosadesse nr 56602 ja nr 153802 kantud kinnistute teisest (II) jaost senine kanne müüja kohta ning kanda kinnistute uue omanikuna : - Eesti Vabariik. 7 . Notari selgitused Notar on lepinguosalistele selgitanud, et: 7 .1. kinnisomand kinnistule läheb ostjale üle tema omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, mitte aga käesoleva lepingu sõlmimisega; 7 . 2 . käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; 7 . 3 . tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte; 7 . 4 . võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; 7 . 5 . võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma; 7 . 6 . võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 7 . 7 . võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu; 7 . 8 . võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale; 7 . 9 . asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1); 7.10 . vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks; 7.11 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine ). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses; 7.12 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; 7.13 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 2 - eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; 7.14 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 3 määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt; 7.15 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist; 7.16 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 2 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom; 7.17 . vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 3 - toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad; 7.18 . vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili; 7.19 . vastavalt metsaseaduse § 37 lg 6 sõlmivad raieõiguse võõrandamisel võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) kinnistu ja katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number; 4) tehtava raie liik; 5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad ; 7.20 . vastavalt metsaseaduse § 37 lg 8 sõlmivad metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: 1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) metsamaterjali asukoht; 4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad, välja arvatud juhul, kui dokument kinnitatakse muul isiku ühest tuvastamist võimaldaval viisil; 6) katastriüksuse number, millelt metsamaterjal on raiutud, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number ; 7.21 . v astavalt looduskaitseseaduse §-le 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava ; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 7.22 . vastavalt looduskaitseseaduse § 15 lg 1 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile; 7.23 . vastavalt looduskaitseseaduse § 37: (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; 7.24 . vastavalt looduskaitseseaduse § 38: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 1 1 ) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 7) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. (5 1 ) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2; 7.25 . vastavalt veeseaduse § 29 lg 4: Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal; 7.26 . vastavalt veeseaduse § 29 lg 2: Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m; 7.27. vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 .a määrusele nr 137 „ Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri “ ( RT I 2007, 37, 250 ; 2009, 7, 48 ; 2010, 13, 70 ) - § 5: Kaitsealal ei või ilma kaitseala v alitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõ lvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja t eostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava ; 4) kehtestada detailp laneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sea lhulgas paadisilla ehitamiseks; 6 ) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. § 10: Sihtkaitsevööndis on keela tud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste, sealhulgas ujuvehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks; 7.28. vastavalt riigivaraseaduse § 95 lg 1 on pärast riigivara registri asutamist riigivara valitseja kohustatud korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta; 7. 2 9 . vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama välismaa õiguse sisu ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi; 7. 30 . notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui lepinguosalised on tasunu d käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu. 8 . Notarile volituste andmine 8 .1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 8 .2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 8 .3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et uue omaniku sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 9 . Lõppsätted 9 .1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kasutusvalduse lõpetamisel on 2556.40 eurot ja müügilepingu sõlmimisel on 2 400 000 eurot. 9 .2. Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 22, 23 , 28 lg 1 on 10.88 eurot + 6206 eurot = 6216.88 eurot + 1243.38 eurot (käibemaks 20%), kokku 7460.26 eurot . 9 .3. Notarikontol hoiustamise tehinguväärtus on 2 400 000 eurot ning notari tasu notarikontol hoiustamise eest tulenevalt notari tasu seaduse § 29 lg 3 p 1 on 775. 75 eurot + 155.15 eurot (käibemaks 20%), kokku 930. 90 eurot . 9 . 4 . Kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja valmistamise ja väljastamise eest on notari tasu vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 p 2 kohaselt 12.75 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ja iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu). 9 . 5 . Kasutusvalduse kustutamise seotud notari tasu ja riigilõivu tasub müüja ning müügilepinguga seotud notari tasu (sealhulgas notarikontol hoiustamisega seotud notari tasu) tasub ostja . 9 . 6 . Notar on lepinguosalistele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 9 . 7 . Vastavalt riigilõivuseaduse § 77 lg 5 ja 362 lg 2 tuleb kasutusvalduse kustutamise eest tasuda riigilõivu summas 1.75 eurot (tehinguväärtus 2556.40 eurot) . 9.8 . Vastavalt r iigilõivuseaduse § 25 lg 2 punktile 2 on uue omaniku kinnistamisega seotud kinnistamistoimingud riigilõivust vabastatud. 9 . 9 . Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud ühes (1) eksemplaris, milline säilitatakse notaribüroos. Lepinguosalistele väljastatakse käesoleva lepingu ärakirjad nende soovil kas paberkandjal või digitaalselt. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23 1 on lepinguosalistel infosüsteemide andmevahetuskihi (nimetatud X-tee ) kaudu ligipääs käesoleva lepingu digitaalselt kinnitatud ärakirjale aadressil www.eesti.ee (e-teenused -> kodanikule / ettevõtjale -> õigusabi -> notariaalsed dokumendid) . 9 . 10 . Käesolevas lepingus on üksteist (11 ) lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. 9 .1 1 . Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne notari juuresolekul allakirjutamist notari poolt ette loetud, antud lepinguosalistele enne heakskiitmist läbivaatamiseks, lepingu sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosalised kinnitavad käesolevale lepingule alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastab lepinguosaliste tahtele. 9 .1 2 . Käesolev leping on lepinguosaliste poolt omakäeliselt alla kirjutatud notari juuresolekul. üo __________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri __________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri __________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Tallinnas, kolmekümnendal märtsil kahe tuhande seitsmeteistkümnendal ( 30 .03.2017.) aastal. Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu , kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 6, annan välja käesoleva ärakirja, mis vastab notariaalakti originaalile. Isikud, kellele ärakirjad väljastatakse: Mähuste Osaühing esindaja Märt Poots ; Sonal Osaühing esindaja Anna Poots . Tõestamisseaduse § 48 kohaselt ärakiri asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali. Käesolevas ärakirjas on kaksteist (12 ) nööritud, nummerdatud ja pitseeritud lehte.