Tartu vangla · 28. juuni 2024
Sisu (failidest)
27.06.2024 nr 8
ASEKANTSLERI KORRALDUS
Vanglate 2024. aasta eelarvete kasutamine
Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“
kinnitatud Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 28 ning justiitsministri 04.08.2008. a määruse nr
41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste
andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 1 alusel annan Tartu Vangla, Viru
Vangla ja Tallinna Vangla direktorile, vanglate kriminaalhoolduse direktorile ning Viru Vangla
personaliosakonna juhatajale ja haldusosakonna juhatajale korralduse lähtuda vanglate 2024. aasta
eelarve ja eelarve reservi kasutamisel järgmisest:
1) järgida käesoleva korralduse lisades sätestatud eelarvevahendite kasutamise reegleid ja
2) lähtuda käesoleva korralduse lisas 2 sätestatud ametikohtade arvestuslikest keskmistest
tasudest tööjõukulude eelarvete kasutamisel.
Korraldus jõustub 01.07.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
Asekantsler
Lisa 1 Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2024. aastal
Lisa 2 Ametikohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja
arvestamiseks 2024. aastal
LISA
KINNITATUD
Asekantsleri 27.06.2024 korraldusega nr 8
Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2024. aastal
Vanglateenistuse eelarvevahendeid kasutatakse vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks, mis tulenevad vanglateenistuse strateegiast, tegevuskavadest ja eelarve programmi
tegevusest: Karistuste täideviimise korraldamine.
Vanglateenistuse kogueelarve suurenes võrreldes eelmise aastaga 1,43% (1,15 miljonit eurot),
sealhulgas palgafond vähenes 4% (1,66 miljonit eurot), Riigi Kinnisvara AS-ga (edaspidi RKAS)
seotud kinnistute ülalpidamiskulusid on vähendatud ühe miljoni euro ulatuses ja majandamiskulud
vähenesid 13,4% (0,74 miljonit eurot). 2023.aasta eelarvest tuleb üle RKAS-ga seotud kasutamata
vahendeid ehitistele ja seadmetele 0,92 miljonit. Eelarves lähtutakse kinnipeetavate arvust 1 800.
Palgafond eraldatakse vanglatele ametikohtadele kehtestatud pearahana (lisa 2), mille alusel saavad
vanglad teha otsused iga teenistuja töötasu osas. Vangla ei saa palgaraha erinevate ametikohtade
gruppide vahel ümber jagada, kuid võib teha väiksemaid muudatusi ühe ametnike grupi sees lähtudes
seejuures punktist 2.4. Näiteks sotsiaaltöötajate palka ei saa korrigeerida valvurite arvelt ja vastupidi,
kuid vangla saab eristada päevaseid ja vahetuses olevaid valvureid või määrata juhtidele erinevad
töötasud sõltuvalt nende üksuse suurusest, keerukusest jt. Konkreetsed otsused teeb vangla juhtkond.
Eelarve tekkepõhised limiidid sisaldavad maksukulusid ja ettemakseid, välja arvatud
majandamiskulud, mis ei sisalda käibemaksu. Vanglate eelarveläbirääkimistel esitatud informatsioon
kavandatavate kulude kohta omab eelarve ettevalmistamisel üksnes informatiivset tähendust. Sellest
infost ei tule vanglale õigust kulusid teha ega Justiitsministeeriumi kohustust kulusid eelarvesse
arvestada. Vanglad on eelarve kasutamisel läbivalt säästlikud ning otsivad kulutõhusaid lahendusi.
Aasta jooksul jagab Justiitsministeerium eelarvet ümber võrreldes algsete planeeringutega lähtuvalt
täpsustunud kuluprognoosist ja tegelikest kuludest.
Eelarveaastal kasutamata jäänud summade hiljem kasutamiseks tuleb esitada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis taotlus haldusosakonna eelarveteenistusele näidates ära planeeritud
väljaminekud tulevikus.
Vangla mõistet kasutakse edaspidi vanglate koosseisu kuuluvate vahetult asekantslerile alluvate
teenistujate ja struktuuriüksuste kohta, va kui on teisti välja toodud.
1. Majandamiskulud
1.1. Majandamiskulude eelarve eraldatakse terveks aastaks kulukoha /ressursi põhiselt.
Koostöös eelarveteenistusega on vanglal õigus määrata eelarve täpsem majandamiskulude
eelarve kasutus, mis ei ole reguleeritud käskkirja või korraldusega, arvestades vangla
tegevusi eesmärkide ellu viimisel ja õigusaktides sätestatud ülesandeid.
1.2. Käskkirjaga määratud eelarveartiklite muutmise vajadusest tuleb teavitada haldusosakonna
eelarveteenistust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada selleks eelnev
kooskõlastus.
1.3. Majandamiskulude puhul on vangla jaoks tegemist prognoositavate kuludega. Kui eelarve
täitmisel ilmneb, et vangla ei suuda prognoositavate kuluga täita seadusest tulenevaid
ülesandeid, tuleb sellest kohe teavitada haldusosakonna eelarveteenistust.
1.4. Majanduskulude viimane soetustaotluste esitamise tähtaeg on 30.november.
2. Personalikulud
2.1. Personalikulude eelarve on jagatud üheksaks eraldiseisvaks personalieelarve alagrupiks:
2.1.1. vanglaametnikud, v.a käesoleva loetelu punktides 2.1.7 kuni 2.1.9 nimetatud
struktuurides asuvad ametnikud;
2.1.2. kriminaalhooldus;
2.1.3. sekkumistegevuste osakond;
2.1.4. vangla tugiteenuste töötajad;
2.1.5. meditsiinitöötajad;
2.1.6. vanglateenistuse haldusosakond (edaspidi haldusosakond);
2.1.7. sisekontroll;
2.1.8. vanglateenistuse personaliosakond (edaspidi personaliosakond);
2.1.9. IT ja andmehaldus.
2.2. Personalikulude eelarve eraldatakse eraldi igale personalieelarve alagrupile
teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu (lisa 2) ja tegelikult täidetud kohtade prognoosi
alusel, välja arvatud haldusosakonna, personaliosakonna ja meditsiinitöötajate alagrupile,
millele eraldatakse eelarveaastaks konkreetne summa.
2.3. Personalieelarvet võib kasutada üksnes sellesse alagruppi kuuluvate teenistujate
töötasustamiseks, seejuures võib teenistuskohale arvestatud keskmist tasu ümber jagada
ainult struktuuriüksuste juhtide teenistuskohtade vahel.
2.4. Personalikulude eelarvesse vahendite eraldamine teenistuskohtade arvestusliku keskmise
tasu alusest erineval alusel lepitakse kokku personaliosakonna juhatajaga või tema poolt
määratud isikuga ning vähemalt ametikoha, selle koormuse, teenistuja ja eraldatavate
vahendite suuruse täpsusega.
2.5. Lisaks punkti 2.2 alusel kujunevale eelarvele eraldatakse vanglaametnike osas eelarvesse
järgmised tasud koos tööandjamaksudega:
2.5.1. tööandjapension;
2.5.2. väljateenitud aastate tasu;
2.5.3. relvastatud üksuse liikmete tasu;
2.5.4. praktika juhendamine;
2.5.5. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasu;
2.5.6. riigipüha ja ületunnitöö tasu.
2.6. Eraldatud personalieelarvet muudetakse eelarveaasta kestel lähtuvalt koosseisu täituvusest.
Käesoleva punkti personalikulude reeglit ei kohaldata meditsiiniosakondade,
haldusosakonna ja personaliosakonna personalieelarvele. Haldusosakonna ja
personaliosakonna personalieelarvet võib korrigeerida põhjendatud juhul lähtudes tegelikust
täitmisest ja kuluprognoosist.
2.7. Vangla võib personalikulude eelarvet kasutada järgmiselt:
2.7.1. määrata põhipalgad teenistujatele nii, et arvestuslike keskmiste tasude summa, mida
on korrigeeritud koosseisu tegeliku täituvusega, ei ületaks kalendriaastas eeltoodud
arvutuse alusel kujunevat summat;
2.7.2. vanglaametnike väljateenitud aastate tasude maksmiseks – vastavalt staaži täitumisele;
2.7.3. relvastatud üksuse liikmetele relvastatud üksuse põhi- ja lisatasude maksmiseks;
2.7.4. lisatasude maksmiseks eriülesannete täitmise eest:
2.7.4.1. uue töötaja, õpe töökohal ja praktika juhendamise tasu:
2.7.4.1.1. 200 eurot ühes kalendrikuus kinnitatud valvuri juhendaja profiilile vastavad
ametnikud. Uue valvurist teenistuja juhendamine kestab 2 kuud, kutseõppe
praktika juhendamine 7 nädalat ja õpe töökohal juhendamine kogu juhendatava
õppe perioodi.
2.7.4.1.2. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni
juhtumikorralduse õppekava praktika juhendamise eest
kriminaalhooldusametnikule (praktika kestvus 2 nädalat);
2.7.4.1.3. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni
õppekava õiguskaitsemenetluse (kestvus 4 nädalat), juhtumikorralduse praktika
(4 nädalat), lõpupraktika (3 nädalat) juhendamisperioodi eest inspektor-
kontaktisikule, kes vastab kinnitatud juhendaja profiilile;
2.7.4.2. lisatasud valveaja eest.
2.7.5. lisatasude maksmiseks täiendavate ühekordsete ülesannete eest, mida ei ole vanglas
varem täidetud, mis ei ole igapäevased ja on antud Justiitsministeeriumist – eelnevalt
kooskõlastatud summas.
2.8. Eelarves prognoositavad vabad vahendid (nt töövõimetuslehel viibivate ametnike arvelt või
ametikoha vabanemisel tekkivad vabad vahendid) on eelarve kavandamisel arvesse võetud.
Seetõttu ei ole vanglal võimalik neid suunata põhipalkadesse.
2.9. Eelarves täiendavalt tekkivaid vabu vahendeid kasutatakse:
2.9.1. puhkusreservi kohustuse tasumiseks;
2.9.2. riigipühal töötamise tasustamiseks;
2.9.3. teenistujate lisa- või ületunnitöö tasustamiseks;
2.9.4. personaliosakonna juhataja või tema poolt määratud isiku eelneval kooskõlastusel
otstarbel ja mahus.
2.10. Eraldatud eelarvevahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning kasutada
arvestatud vahendeid vaid eesmärgil, mille tarbeks need on arvestatud.
2.11. Vanglal tuleb võimalusel korraldada töö nii, et lisatasu maksmise kohustust ei teki.
2.12. Vanglal tuleb võimalusel tööaeg planeerida ja töö korraldada nii, et ületunde ei teki.
2.13. Personalikulud on vangla jaoks arvestuslikud kulud (v.a meditsiinitöötajate,
haldusosakonna ja personaliosakonna palgad, juhifond, erisoodustusega maksustatavad
üritused), st vangla koostöös personaliosakonnaga peab järgima kulutuste tegemisel
õigusakte ja eelarvereegleid ning tagama, et määratud tasud ei ületaks arvestuslikke kulusid
samade teenistuskohtade vahel.
2.14. Juhifondi on võimalik kasutada ainult jooksval eelarveaastal tekkepõhiselt lisatasude
maksmiseks. Juhifond 2024. aastal on 100 000 eurot koos tööandja maksukuludega ja see
jaguneb vastavalt eelarvestatud koosseisule vanglate ning kriminaalhoolduse direktorite,
haldusosakonna ja personaliosakonna juhatajate vahel. Juhifondi ei ole lubatud kasutada
põhipalkade suurendamiseks ega puuduvate teenistujate asendamisega seotud lisatasude
maksmiseks.
2.15. 2024. aastal on igal üksusel, osakonnal ja teenistusel võimalik kasutada meeskonnaürituste
jaoks eraldatud eelarvet. Meeskonnaürituste eelarve aluseks on 27 eurot eelarvestatud
koosseisu koht ja seda ei korrigeerita aasta jooksul muutunud koosseisust tulenevalt.
Meeskonnaüritused aitavad meekonnaliikmetel üksteist paremini tundma õppida, parandada
omavahelist koostööd, tugevdada meeskonna sidusust ja kuuluvustunnet. Eelarvet võib
kasutada ainult meeskondlikeks üritusteks ja koolitusteks.
3. Vangistuse toimimiseks vajaliku valvurkonna optimaalsed koosseisud
Optimaalsete koosseisude arvestamisel on lähtutud eelkõige, kuid mitte ainult, ööpäevaringsest
ametnike vajadusest, puhkustest, keskmistest haiguspäevadest ning sportimise ja täiendõppe
korraldusest.
Tabel 1 Vangistuse toimimiseks vajaliku valvurkonna optimaalsed koosseisud
Struktuuriüksus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Pääsla ja kokkusaamiste üksus 22 32 28
Järelevalvekorralduse üksus 7 7 2
Vastuvõtuüksus 23 - 26
Saateüksus 12 - 11
I üksus 22 23 21
II üksus 22 21 22
III üksus 22 - 25
IV üksus 22 - 19
V üksus 22 - 19
Avavangla 8 8 6
KOKKU 182 91 179
4. Meditsiiniosakondade personalieelarve ja vangidele osutatavate tervishoiuteenuste
eelarve
4.1. Meditsiiniosakonna personalikulud eraldatakse esimeseks poolaastaks. Meditsiiniosakonna
personalieelarve ei kuulu korrigeerimisele lähtudes koosseisu täidetud ametikohtadest.
4.2. Meditsiinieelarve majandamiskulude vahendid eraldatakse eelarvesse esimeseks
poolaastaks.
4.3. Vanglal on õigus määrata meditsiinieelarve tegevuskulude täpsem kasutus ulatuses, mis ei
ole reguleeritud justiitsministri käskkirjaga arvestades vangla meditsiinieesmärke ja
seadustes sätestatud ülesandeid ning lähtudes kinnipeetavatele osutatava tervishoiuteenuse
optimaalsest toimimisest ja muutunud vajadustest.
4.4. Kui muutunud vajadus toob kaasa käskkirjaga määratud meditsiinikulude eelarvekontode
vahelise muutumise, siis tuleb vanglal sellest kohe teavitada haldusosakonna
eelarveteenistust.
4.5. Alates 01.07.2024 rahastab vangla meditsiini osakondi Tervisekassa.
5. Töötervishoid ja hüvitised
5.1. Tervise edendamise kulud: tervise- ja spordikulud
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100
euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
Vanglad võivad võimaldada kõikidele teenistujatele järgmisi tervist edendavaid tegevusi kuni 100 euro
eest kvartalis (koos käibemaksuga) teenistuja kohta:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused.
Kulusid võib teha vaid maksuvaba piirmäära ulatuses. Kulusid võib soetada ette ainult kvartali
ulatuses. Selleks tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega
maksustamisele. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi.
Tervise edendamise kulusid ei maksta emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.
5.2. Vanglaametnike spordikulud
Vanglaametniku töö iseloomust tulenevalt on vajalik ettenähtud tasemel kehalise võimekuse
olemasolu ja selle pidev säilitamine. Vanglaametnike puhul, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja
pidevalt tagada hea füüsilise vormi olemasolu, ei ole sportimisvõimaluste tagamine erisoodustus, vaid
tavaline tööks vajalik kulutus.
Vanglaametnikel on kvartalis õigus tagasi taotleda spordikulude hüvitamist kuni summas 50 eurot.
Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Vanglaametnike
spordikulusid ei hüvitata emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.
5.3. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine (maksuvabalt hüvitamine)
Vangla kui tööandja hüvitab teenistujale 100 eurot kahe aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui 70%,
nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad
abivahendid, nt kuvariga tööks sobivad läätsed) maksumusest kui:
1) nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse
15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja
prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid on ette nähtud kuvariga
töötamiseks ning töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis on selgunud,
et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid
abivahendeid või
2) töötaja ei tööta kuvariga, kuid töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust
korrigeerivate abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos (TTOS).
5.4 Tervisepäevade võimaldamine
Alates 1. veebruarist 2024 võimaldatakse kõikidele vanglateenistujatele 3 tervisepäeva aastas.
Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Tervisepäeva eesmärk on toetada
teenistujate heaolu ning motiveerida haiget inimest tööle tuleku asemel end ravima, et taastada tema
töövõime. Tervisepäev aegub kalendriaasta jooksul. Tervisepäeva ei hüvitata töösuhte lõppemisel
rahas. Tervisepäeva kasutamisest tuleb teavitada enda vahetut juhti enne vahetuse algust ning
esitada riigitöötaja infoportaalis (RTIP) vastavasisuline avaldus tervisepäeva kasutamiseks.
Tervisepäev ei eelne ega järgne vahetult puhkusele ega Eesti riigipühale.
6. Tsentraalne reserv ja lisavahendite eraldamine
Lisaks määratud eelarvele eraldatakse vanglatele summad konkreetseteks Justiitsministeeriumi
korraldusel tehtavateks tegevusteks (tabel 2). Juhul, kui eelarve eraldamise käskkirjas ei sisaldu
eelarveeraldust Justiitsministeeriumi korraldusel tehtud kulu katteks, tuleb sellest Justiitsministeeriumi
kohe teavitada. Vastupidisel juhul eeldatakse, et vangla on vastavad vahendid leidnud talle varem
eraldatud eelarve sees.
Ministeeriumi korraldusel tehtud kulud fikseeritakse lisataotluste tabelis ja määratakse nende
eraldamine vanglatele. Lisataotluste tabelit täidetakse vastavalt vajadusele ning selle eest vastutab
eelarveteenistus.
Tabel 2 Vanglate reservi planeeritud kulud on jagatud vastutusvaldkondade järgi järgmiselt:
Personaliarendus Taasühiskonnastamise talitlus
YYJ60-47
Tsentraalne koolitusplaan OKJ60-42: Kinnipeetavate kulud
Juhtide arengupäevade ja YYJ60-46: Meditsiinikulud
arutelutubade, uuringute ja muude OKJ60-50: Elektrooniline järelevalve
personalitegevuste läbiviimine OKJ60-52: Keeleõpe
Info ja PR teenused OKJ60-53: Sotsiaalprogrammid
URJ60-452
Vanglateenistuse aastapäeva üritus
Karistuse täideviimise talitlus Halduskulud
OKJ60-43 YYJ60-45:
Kaitsevarustus, relvastus jm Parimate tunnustamine ja
Laskemoon ja narkotestid tulemustasude fond
Turvasüsteemide arendus Tunnustusmedalid- ja märgid
Välissuhtlus
Õigusnõustamine
7. Majandustegevusest laekuvad tulud
7.1. Jooksva aasta majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutab vangla ja haldusosakond
sama majandustegevuse kulude katteks.
7.2. Haldusosakonna eelneval kooskõlastusel võib majandustegevusest laekuvaid tulusid
kasutada käesolevas korralduses toodust erineval otstarbel ja mahus.
7.3. Kui majandustegevusest laekuvad tulud on prognoositust suuremad ja vangla peab nende
täiendavat kasutamist otstarbekaks, siis pöördub vangla ettepanekuga haldusosakonda.
7.4. Majandustegevusest laekuvad tulud jagunevad järgmiselt:
7.4.1. Personalisöökla;
7.4.2. Pikaajalised kokkusaamised;
7.4.3. Lühiajalised väljaviimised;
7.4.4. Kaubad ja teenused kolmandatele isikutele;
7.4.5. Vanglateenistuse ettevõtluskeskus
7.5. Vajadusel saab eelarveteenistus avada täiendavaid kulukohti, et eristada tulude ja kulude
jälgimist.
LISA 2
Teenistuskohtade arvestuslikud keskmised tasud
tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2024. aastal
Tabelites toodud teenistuskohtade arvestuslik keskmine tasu vastab 1,0 koormusele.
Tabel 3 Personalieelarve alagrupp: kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste osakonna riigiametnikud ja töötajad
Kriminaalhooldus Arvestuslik keskmine tasu
Teenistuskoht Arenduse,
Arenduse,
Ida-Harju, Lääne- Pärnu ja Tartu sekkumistegevuste
sekkumistegevuste
Harju ja Viru kriminaal- osakond (Ida-Harju,
osakond (Pärnu,
kriminaalhooldus hooldus Lääne-Harju, Viru
Tartu piirkond)
piirkond)
Nooremametnik 1 670 1 520 - -
Kriminaalhooldusametnik 2 000 1 820 - -
Vanemkriminaalhooldusametnik 2 300 2 090 2 300 2 090
Vanemkriminaalhooldusametnik-
2 530 2 300 2 530 2 300
metoodik
Ekspert - - 2 800 -
Osakonnajuhataja 2 880 2 880 2 880 -
Arenduse osakonna juhataja - - 3 000 -
Arvestuslik keskmine tasu
Sekkumistegevuste osakond Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Peaspetsialist-metoodik 2 530 2 300 2 530
Psühholoog 2 400 1 920 2 400
Sotsiaaltöötaja 1 950 1 741 1 950
Tegevusjuhendaja 1 526 1 363 -
Kaplan 1 700 1 600 1 700
Vanemkaplan 1 870 1 760 1 870
Osakonnajuhataja 2 850 2 545 2 850
Välismaalaste koordinaator, hariduskorraldaja, huvijuht,
huvijuht-raamatukoguhoidja, riigikeele õppe korraldaja, 1 696 1 514 1 696
haridus- ja riigikeele õppe korraldaja
Tabel 4 Personalieelarve alagrupp: IT ja andmehalduse vanglaametnikud ja riigiametnikud
Arvestuslik keskmine tasu
Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Peaspetsialist - 2 750 -
Andmeanalüütik - 3 300 -
Tabel 5 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes paiknevad riigiametnikud (tasu diferentseerimine tööaja
alusel)
Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus
päevane öine päevane öine päevane öine
Valvur või saatja 1 855 2 040 1 712 1 832 1 900 2 040
Valvur (III üksus) - - - - 2 100 2 240
Valvur (II üksus) - - - - - 2 440
Vanemvalvur, vanemsaatja või vanemvalvur-
2 040 2 244 1 885 1 955 2 100 2 250
instruktor, saateüksuse peaspetsialist
Vanemvalvur (III üksus) - - - - 2 310 2 450
Vanemvalvur (II üksus) - - - - - 2 690
Spetsialist (operaator) - 1 855 - 1 712 - 1 900
Spetsialist (pääsla ja kokkusaamiste üksus) 1 855 - - - 1 900 -
Tabel 6 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud (tasu diferentseerimine alus)
Tallinna Tartu Viru
Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Vangla Vangla Vangla
Valvur või saatja (sh väljaõppe kohustusega) 1 972 1 777 2 040
Vanemvalvur või vanemsaatja, saateüksuse
2 169 1 955 2 244
peaspetsialist
Valvur (II üksus) - - 2 448
Vanemvalvur (II üksus) - - 2 693
Valvur (III üksus) - - 2 244
Vanemvalvur (III üksus) - - 2 468
Üksuse juht 3 000 2 679 3 000
Inspektor-üksuse juhi abi 1 950 1 850 1 950
Inspektor-kontaktisik 2 246 2 229 2 448
Inspektor-kontaktisik (II ja III üksus) - - 2 815
Peaspetsialist-korrapidaja 2 657 2 271 2 657
Inspektor-korrapidaja abi 2 310 1 974 2 310
Peaspetsialist vastuvõtuüksus 2 244 - -
Spetsialist 1 855 1 712 1 900
Teabe- ja uurimisosakonna juhataja 3 000 2 679 3 000
Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist 2 538 2 195 2 766
Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 2 329 2 143 2 539
Erialase hariduse puudumisel rakendatakse tabelis 6 märgitud teenistuskohtadele kuni 30%
madalamat tasu.
Tabel 7 Personalieelarve alagrupp: sisekontroll
Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Sisekontrolli valdkonna spetsialist 2 250 2 143 2 600
Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist 2 655 2 655 2 894
Tabel 8 Personalieelarve alagrupp: tugiteenuste teenistujad
Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Juhiabi 1 900 1 800 1 900
Jurist 2 250 2 143 2 600
Vanemjurist 2 655 2 655 2 894
Tabel 9 Teenistuskohtade arvestuslikust keskmisest tasust erineval alusel kokku lepitud tasud tööjõukulude eelarve
eraldamiseks ja arvestamiseks
Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla
Teenistuskoht
Direktor + + +
Direktori asetäitja + +
Relvastatud üksuse ülem +
Relvastatud üksuse nõunik +
Vanglate kriminaalhoolduse direktor +
Personaliosakonna juhataja +
Haldusosakonna juhataja +
Vanglateenistuse ettevõtluskeskuse juhataja +
Peakaplan +
Vanemkriminaalhooldusametnik (noored) Tartu
või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas
+
Kriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või
Pärnu kriminaalhooldusosakonnas
+