dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuli 2021
Viit
1.10-17/2021/2404-4
Registreeritud
29. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13854-14 29.07.2021 Väljaminev kiri.asice410 KB

Sisu (failidest)

Kuido Kartau Teie 31.05.2021; Saare Wind Energy 25.06.2021; [email protected] 29.06.2021 Meie 29.07.2021 nr 15-1/3854-14 Vastuskiri Austatud härra Kartau Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute ja senise konstruktiivse koostöö eest planeerimisprotsessis. Lisaks sellele on Saare Wind Energy OÜ (edaspidi ka SWE) edastanud Rahandusministeeriumile vastused Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi osas esitatud ettepanekutele (25.06.2021) ja palunud selgitusi visuaalse mõju hindamise küsimustes (29.06.2021). Rahandusministeerium vaatas nii planeeringule esitatud ettepanekud, kui ka sellele järgnenud kirjad läbi ja kuna kõikides kirjades toodud teemad seonduvad Eesti mereala planeeringuga, siis saadame kokkuvõtlikult Teile oma seisukohad. Vastuste koostamisel oleme teinud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. 1. Eesti mereala planeering ja SWE hoonestusloa menetlus Olete oma kirjas esitanud palve planeeringu seletuskirjas täpsustada, et planeeringus kirjeldatud nõuded ei rakendu käimasoleva SWE KMH puhul. Selgitame, et hoonestuslubadega seonduv üldine lähenemisviis on kirjeldatud kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt planeeringu seletuskirjas ptk 4.4. Peatükis viidatud õigusaktidest tuleneb ning peatükis on selgitatud, et enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste puhul tuleb menetlemisel lähtuda taotluste esitamise ajal kehtinud õigusaktidest ja seega mereala planeeringus ettenähtuga arvestama ei pea. Sama info kopeerimine erinevate kasutusviiside tingimuste alajaotustesse halvendaks dokumendi loetavust ja üldist arusaamist. Juhime tähelepanu, et lisaks planeeringus kirjeldatud üldisele lähenemisele tuleb siiski tuuleenergeetika arendamisel silmas pidada ka hoonestusloa algatamise otsuses toodut. Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduses nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ on punktis 3.11 toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. Seega antud juhul ei ole Teie ettepanek planeeringumaterjalide täiendamiseks asjakohane, kuna SWE taotluse puhul kuuluvad arvestamisele ka koostatava mereala planeeringu tingimused. Juhime tähelepanu, et hoonestusloa algatamise otsust ei ole vaidlustatud ja seeläbi olite teadlikud viidatud punktist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Samuti võis korralduse välja andmise hetkel eeldada, et mereala planeeringu tööversioon võib enne kehtestamist veel muutuda ja täieneda. Koostamisel oleva planeeringuga arvestamist järgnevate haldusmenetluste läbiviimisel on käsitlenud Riigikohus otsuse 3-3-1-87-13 p-s 12. Viidatud punktist tuleneb, et koostamisel olevat planeeringut ei tule järgida kui õigusakti, kuid samas ei ole haldusorganil keelatud haldusmenetluste läbiviimisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (haldusmenetluse seadus § 4 lg 2). Sellest lähtudes on antud juhul juba hoonestusloa ja KSH algatamise korralduses toodud välja vajadus koostamisel oleva mereala planeeringuga arvestamiseks, mis aitab vältida tulevikus tekkida võivaid vastuolusid, mis võivad raskendada menetluste läbiviimist ja põhjustada arendustegevusega alustamise viibimist. Rahandusministeerium on kõikides oma seisukohti väljendavates kirjades lähtunud sellel hetkel parimast teadmisest. Paratamatult planeeringu koostamise vältel tuleb teadmist pidevalt juurde ja seetõttu seisukohad täpsustuvad. Nt Teie poolt viidatud kahe aasta vältel koostatav linnustiku uuringu nõue lisati planeeringusse mais 2021, kui valmis täiendav Eesti Ornitoloogiaühingu eksperthinnang „Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet?“. Eksperthinnangus on vastav vajadus tuvastatud lähtudes rahvusvahelisest praktikast ja hetkel teadaolevast linnustiku infost Eesti merealal. Juhime tähelepanu, et viidatud täiendav eksperthinnang telliti just tuuleenergeetika arendajatelt saadud sisendi põhjal, et meretuuleparkide valdkonna kiire arenguga, sh tuulikute kõrguste arenguga, planeeringut paremini seostada ja saada sellele ekspertide seisukoht. Samuti tugineti selle tellimisel 2020.a toimunud planeeringu avalikustamisel esitatud ettepanekutele. Planeeringu ekspertmeeskond koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga on jõudnud järeldusele, et sellise uuringu vajaduse lisamine loamenetluse etappi on asjakohane. On ka arusaadav, et käimasolev KMH peab järgima vastava KMH sisulist ja menetluslikku loogikat ja ei saa sisaldada kohustuslikku planeeringulist tingimust, mis seatakse/määratletakse ajaliselt hiljem. Seetõttu ei olegi Rahandusministeerium Teie poolt viidatud tingimust KMH programmile seisukohta andes esitanud, kuna see tingimus määratigi ajaliselt hiljem. Küll aga soovitame tungivalt jälgida Eesti mereala planeeringu protsessi ja selles seatud tingimusi silmas pidada. Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses (vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama asuda. Ka Teie poolt 29.06.2021 kirjas viidatud visuaalsete mõjude juhendmaterjali kasutamise kohustuse määramisel oleme lähtunud eeltoodust. Viitate, et Liivi lahes on Eesti Energia poolt arendamisel meretuulepark, mille menetluslik staadium oli taotlemisel, KMH algatamisel ning on praeguses etapis analoogne SWE meretuulepargi protsessiga. Liivi lahe meretuulepargi KMH programm kiideti heaks 15.04.2021. Teile teadaolevalt ei teinud Rahandusministeerium Liivi lahe meretuulepargi KMH raames analoogseid ettepanekuid visuaalsete mõjude metoodika kasutamiseks nagu on tehtud SWE meretuulepargi puhul. 2 Esmalt juhime tähelepanu, et Eesti Energia poolt arendamisel olev meretuulepark ei asu koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu alal, vaid Pärnu maakonnaga piirneval merealal, millel on kehtiv mereala planeering olemas, millest hoonestusloa menetlemisel tuleb lähtuda. Rahandusministeerium on oma seisukohtade andmisel lähtunud kehtivast planeeringust. Seega ei ole tegemist täielikult analoogse olukorraga. Visuaalsete mõjude metoodikat ei ole Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi seisukohakirjades viidatud, kuna programmile andis Rahandusministeerium oma seisukoha 31.03.2020 ning kooskõlastuse 22.09.2020, kuid visuaalse mõju juhendmaterjali koostamisega alustati alles 2020.a oktoobris. Küll aga oleme pärast 2020.a oktoobrit kõigis oma seisukohakirjades, mis puudutavad meretuulikute hoonestusloa taotluseid, viidanud mh ka visuaalse mõju juhendmaterjalile. Samas on ka Pärnu mereala planeeringus sätestatud kohustus visuaalsete mõjude hindamiseks ja oleme ka Eesti Energial soovitanud lähtuda uuest juhendist, et tagada Eesti merealal ühtlustatud lähenemise. Juhime tähelepanu, et Eesti Energia Liivi lahe hoonestusloa taotluse menetlus peatati arendaja nõusolekul kuni Pärnu mereala planeeringu kehtestamiseni. Seda põhjusel, et planeeringust võib tulla olulisi tingimusi hoonestusloa taotluse menetlemiseks ja sooviti olla kindlad, millised on lõplikud planeeringu tingimused. Soovitame ka Teil asjakohaste uuringute tegemisel oodata ära Eesti mereala planeeringu kehtestamine, et saaksite aluseks võtta kehtiva planeeringu lõpliku tingimuste paketi. Tänane eesmärk on jõuda planeeringu kehtestamiseni hiljemalt jaanuaris 2022, mis on ühtlasi kokku lepitud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (p 4.19) ministeeriumite üleselt. Rõhutame, et Rahandusministeerium oma seisukohtades peab pidevalt silmas arendajate võrdse kohtlemise põhimõtteid, nt on Eesti mereala planeeringuga arvestamise tingimus seatud ka Tuuletraal OÜ 19.12.2019 hoonestusloa algatamise korralduses nr 313. Oluline on ruumilises vaates tagada võimalikult ajakohane ja terviklik lähenemine kogu Eesti merealal. 2. Eesti mereala planeeringule esitatud sisulised ettepanekud Selgitate oma kirjas meretuulikute tootmise tehnoloogilist reaalsust ning toote välja, et kõrgusliku suurusjärgu defineerimine erinevusega kuni 10% tipukõrgusest ei pruugi olla pikas perspektiivis teostatav. Oma selgituses toote näidetena rootorite diameetrite erinevusi ning hoiatate, et aastatel 2026 ja 2035 võib tuulikute tipukõrguse ja rootori diameetri erinevus olla rohkem kui 10%. Vastuseks märgime, et planeeringus ei ole määratud tingimusena tuulikute miinimum- ega maksimumkõrgust. Vajadus tuua planeeringus välja lähtekohana kavandatavate tuulikute eeldatav kõrgus tuleneb Riigikohtu lahenditest, mis nõuavad selgust ja täpsust mõjude hindamise aluseks olevas lahenduses ka strateegilisel tasandil. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes arendajate hulgas läbiviidud küsitluse tulemustele lisati planeeringusse eeldatav tuulikute kõrgus (tipukõrguse suurusjärguna 300 m). Rõhutame, et kõrguslik suurusjärk on planeeringus välja toodud vaid tuulikute kogukõrguse osas, st mitte rootori diameetri osas. Sama kõrguslik suurusjärk kajastub tuuleenergeetika arendamise suunises nr 9 põhimõttelise eelistusena rannikule lähimate tuuleparkide puhul, et leevendada visuaalset mõju. Suunise sõnastusest ilmneb, et tegemist ei ole absoluutse nõudega. Tuulikute eeldatavat kõrguslikku suurusjärku tuuleenergeetika arendamise lähtekohana ei ole planeeringu õiguskindluse tagamiseks võimalik seletuskirjast eemaldada. Leevendamaks ohtu, et kõrguslik suurusjärk 3 osutub tuulikute püstitamisel takistuseks, täpsustatakse planeeringus Teie poolt viidatud loamenetluse/KMH tasandile seatavat tingimust nr 12 l. Teete oma kirjas ettepanekud täiendada planeeringu seletuskirja skeemi 5.1.2. Selgitame, et tegemist kooskasutuse näidetega. Skeem ei iseloomusta mereala kõiki kooskasutusvõimalusi ja seal on välja toodud, vaid mõned kooskasutuse võimalused. Eelnevast tulenevalt vaatame skeemi üle, et võimalusel asjakohased näited lisada. Sarnase ettepaneku saime nt ka Eestimaa Looduse Fondi esindajatelt. Riigikaitse-tuuleenergeetika seose selgitamiseks asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnapaariga „riigikaitselised eripiirkonnad“, mille puhul on eesmärgiks ruumilise kattumise vältimine. Nõustume Teie poolt esitatud soovitusega viidata materjalides värskele Riigikohtu lahendile (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2013/31), mis käsitleb küll konkreetset maismaa tuulepargi juhtumit, kuid annab väga selge Riigikohtu seisukoha kogu tuulenergeetika kontekstis. Täiendame seletuskirja vastavalt. Kokkuvõttes täname Teid kogu mereala planeeringu protsessi vältel aktiivselt panustamast ja asjakohaste planeeringulahendust parendavate ettepanekute esitamise eest. Soovi korral oleme valmis koos asjaomaste ametiasutuste esindajatega ka täiendavalt kohtuma kirjades toodud teemade arutamiseks. Palume sellest eraldi teada anda Triin Leplandile ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Triin Lepland 4520521 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →