Kuido Kartau Teie 31.05.2021;
Saare Wind Energy 25.06.2021;
[email protected] 29.06.2021
Meie 29.07.2021 nr 15-1/3854-14
Vastuskiri
Austatud härra Kartau
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute ja senise konstruktiivse koostöö eest
planeerimisprotsessis. Lisaks sellele on Saare Wind Energy OÜ (edaspidi ka SWE) edastanud
Rahandusministeeriumile vastused Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnamõju
hindamise programmi osas esitatud ettepanekutele (25.06.2021) ja palunud selgitusi visuaalse
mõju hindamise küsimustes (29.06.2021). Rahandusministeerium vaatas nii planeeringule
esitatud ettepanekud, kui ka sellele järgnenud kirjad läbi ja kuna kõikides kirjades toodud
teemad seonduvad Eesti mereala planeeringuga, siis saadame kokkuvõtlikult Teile oma
seisukohad. Vastuste koostamisel oleme teinud koostööd Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
1. Eesti mereala planeering ja SWE hoonestusloa menetlus
Olete oma kirjas esitanud palve planeeringu seletuskirjas täpsustada, et planeeringus
kirjeldatud nõuded ei rakendu käimasoleva SWE KMH puhul. Selgitame, et
hoonestuslubadega seonduv üldine lähenemisviis on kirjeldatud kehtivatest õigusaktidest
lähtuvalt planeeringu seletuskirjas ptk 4.4. Peatükis viidatud õigusaktidest tuleneb ning
peatükis on selgitatud, et enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste puhul tuleb
menetlemisel lähtuda taotluste esitamise ajal kehtinud õigusaktidest ja seega mereala
planeeringus ettenähtuga arvestama ei pea. Sama info kopeerimine erinevate kasutusviiside
tingimuste alajaotustesse halvendaks dokumendi loetavust ja üldist arusaamist.
Juhime tähelepanu, et lisaks planeeringus kirjeldatud üldisele lähenemisele tuleb siiski
tuuleenergeetika arendamisel silmas pidada ka hoonestusloa algatamise otsuses toodut.
Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduses nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja
keskkonnamõju hindamise algatamine“ on punktis 3.11 toodud, et hoonestusloa menetluses
ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud
koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. Seega antud juhul ei ole Teie
ettepanek planeeringumaterjalide täiendamiseks asjakohane, kuna SWE taotluse puhul
kuuluvad arvestamisele ka koostatava mereala planeeringu tingimused. Juhime tähelepanu, et
hoonestusloa algatamise otsust ei ole vaidlustatud ja seeläbi olite teadlikud viidatud punktist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samuti võis korralduse välja andmise hetkel eeldada, et mereala planeeringu tööversioon võib
enne kehtestamist veel muutuda ja täieneda.
Koostamisel oleva planeeringuga arvestamist järgnevate haldusmenetluste läbiviimisel on
käsitlenud Riigikohus otsuse 3-3-1-87-13 p-s 12. Viidatud punktist tuleneb, et koostamisel
olevat planeeringut ei tule järgida kui õigusakti, kuid samas ei ole haldusorganil keelatud
haldusmenetluste läbiviimisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente. Avalik
haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada
üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (haldusmenetluse seadus § 4 lg 2).
Sellest lähtudes on antud juhul juba hoonestusloa ja KSH algatamise korralduses toodud välja
vajadus koostamisel oleva mereala planeeringuga arvestamiseks, mis aitab vältida tulevikus
tekkida võivaid vastuolusid, mis võivad raskendada menetluste läbiviimist ja põhjustada
arendustegevusega alustamise viibimist.
Rahandusministeerium on kõikides oma seisukohti väljendavates kirjades lähtunud sellel
hetkel parimast teadmisest. Paratamatult planeeringu koostamise vältel tuleb teadmist pidevalt
juurde ja seetõttu seisukohad täpsustuvad. Nt Teie poolt viidatud kahe aasta vältel koostatav
linnustiku uuringu nõue lisati planeeringusse mais 2021, kui valmis täiendav Eesti
Ornitoloogiaühingu eksperthinnang „Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes
300 m võivad mõjutada lindude rännet?“. Eksperthinnangus on vastav vajadus tuvastatud
lähtudes rahvusvahelisest praktikast ja hetkel teadaolevast linnustiku infost Eesti merealal.
Juhime tähelepanu, et viidatud täiendav eksperthinnang telliti just tuuleenergeetika
arendajatelt saadud sisendi põhjal, et meretuuleparkide valdkonna kiire arenguga, sh tuulikute
kõrguste arenguga, planeeringut paremini seostada ja saada sellele ekspertide seisukoht.
Samuti tugineti selle tellimisel 2020.a toimunud planeeringu avalikustamisel esitatud
ettepanekutele. Planeeringu ekspertmeeskond koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga on
jõudnud järeldusele, et sellise uuringu vajaduse lisamine loamenetluse etappi on asjakohane.
On ka arusaadav, et käimasolev KMH peab järgima vastava KMH sisulist ja menetluslikku
loogikat ja ei saa sisaldada kohustuslikku planeeringulist tingimust, mis
seatakse/määratletakse ajaliselt hiljem. Seetõttu ei olegi Rahandusministeerium Teie poolt
viidatud tingimust KMH programmile seisukohta andes esitanud, kuna see tingimus määratigi
ajaliselt hiljem. Küll aga soovitame tungivalt jälgida Eesti mereala planeeringu protsessi ja
selles seatud tingimusi silmas pidada. Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses
(vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel
korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna
esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude
tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama
asuda.
Ka Teie poolt 29.06.2021 kirjas viidatud visuaalsete mõjude juhendmaterjali kasutamise
kohustuse määramisel oleme lähtunud eeltoodust.
Viitate, et Liivi lahes on Eesti Energia poolt arendamisel meretuulepark, mille menetluslik
staadium oli taotlemisel, KMH algatamisel ning on praeguses etapis analoogne SWE
meretuulepargi protsessiga. Liivi lahe meretuulepargi KMH programm kiideti heaks
15.04.2021. Teile teadaolevalt ei teinud Rahandusministeerium Liivi lahe meretuulepargi
KMH raames analoogseid ettepanekuid visuaalsete mõjude metoodika kasutamiseks nagu on
tehtud SWE meretuulepargi puhul.
2
Esmalt juhime tähelepanu, et Eesti Energia poolt arendamisel olev meretuulepark ei asu
koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu alal, vaid Pärnu maakonnaga piirneval merealal,
millel on kehtiv mereala planeering olemas, millest hoonestusloa menetlemisel tuleb lähtuda.
Rahandusministeerium on oma seisukohtade andmisel lähtunud kehtivast planeeringust.
Seega ei ole tegemist täielikult analoogse olukorraga.
Visuaalsete mõjude metoodikat ei ole Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi
seisukohakirjades viidatud, kuna programmile andis Rahandusministeerium oma seisukoha
31.03.2020 ning kooskõlastuse 22.09.2020, kuid visuaalse mõju juhendmaterjali
koostamisega alustati alles 2020.a oktoobris. Küll aga oleme pärast 2020.a oktoobrit kõigis
oma seisukohakirjades, mis puudutavad meretuulikute hoonestusloa taotluseid, viidanud mh
ka visuaalse mõju juhendmaterjalile. Samas on ka Pärnu mereala planeeringus sätestatud
kohustus visuaalsete mõjude hindamiseks ja oleme ka Eesti Energial soovitanud lähtuda uuest
juhendist, et tagada Eesti merealal ühtlustatud lähenemise.
Juhime tähelepanu, et Eesti Energia Liivi lahe hoonestusloa taotluse menetlus peatati arendaja
nõusolekul kuni Pärnu mereala planeeringu kehtestamiseni. Seda põhjusel, et planeeringust
võib tulla olulisi tingimusi hoonestusloa taotluse menetlemiseks ja sooviti olla kindlad,
millised on lõplikud planeeringu tingimused. Soovitame ka Teil asjakohaste uuringute
tegemisel oodata ära Eesti mereala planeeringu kehtestamine, et saaksite aluseks võtta kehtiva
planeeringu lõpliku tingimuste paketi. Tänane eesmärk on jõuda planeeringu kehtestamiseni
hiljemalt jaanuaris 2022, mis on ühtlasi kokku lepitud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis
(p 4.19) ministeeriumite üleselt.
Rõhutame, et Rahandusministeerium oma seisukohtades peab pidevalt silmas arendajate
võrdse kohtlemise põhimõtteid, nt on Eesti mereala planeeringuga arvestamise tingimus
seatud ka Tuuletraal OÜ 19.12.2019 hoonestusloa algatamise korralduses nr 313. Oluline on
ruumilises vaates tagada võimalikult ajakohane ja terviklik lähenemine kogu Eesti merealal.
2. Eesti mereala planeeringule esitatud sisulised ettepanekud
Selgitate oma kirjas meretuulikute tootmise tehnoloogilist reaalsust ning toote välja, et
kõrgusliku suurusjärgu defineerimine erinevusega kuni 10% tipukõrgusest ei pruugi olla pikas
perspektiivis teostatav. Oma selgituses toote näidetena rootorite diameetrite erinevusi ning
hoiatate, et aastatel 2026 ja 2035 võib tuulikute tipukõrguse ja rootori diameetri erinevus olla
rohkem kui 10%.
Vastuseks märgime, et planeeringus ei ole määratud tingimusena tuulikute miinimum- ega
maksimumkõrgust. Vajadus tuua planeeringus välja lähtekohana kavandatavate tuulikute
eeldatav kõrgus tuleneb Riigikohtu lahenditest, mis nõuavad selgust ja täpsust mõjude
hindamise aluseks olevas lahenduses ka strateegilisel tasandil. Eelnevast tulenevalt ja
tuginedes arendajate hulgas läbiviidud küsitluse tulemustele lisati planeeringusse eeldatav
tuulikute kõrgus (tipukõrguse suurusjärguna 300 m). Rõhutame, et kõrguslik suurusjärk on
planeeringus välja toodud vaid tuulikute kogukõrguse osas, st mitte rootori diameetri osas.
Sama kõrguslik suurusjärk kajastub tuuleenergeetika arendamise suunises nr 9 põhimõttelise
eelistusena rannikule lähimate tuuleparkide puhul, et leevendada visuaalset mõju. Suunise
sõnastusest ilmneb, et tegemist ei ole absoluutse nõudega. Tuulikute eeldatavat kõrguslikku
suurusjärku tuuleenergeetika arendamise lähtekohana ei ole planeeringu õiguskindluse
tagamiseks võimalik seletuskirjast eemaldada. Leevendamaks ohtu, et kõrguslik suurusjärk
3
osutub tuulikute püstitamisel takistuseks, täpsustatakse planeeringus Teie poolt viidatud
loamenetluse/KMH tasandile seatavat tingimust nr 12 l.
Teete oma kirjas ettepanekud täiendada planeeringu seletuskirja skeemi 5.1.2.
Selgitame, et tegemist kooskasutuse näidetega. Skeem ei iseloomusta mereala kõiki
kooskasutusvõimalusi ja seal on välja toodud, vaid mõned kooskasutuse võimalused.
Eelnevast tulenevalt vaatame skeemi üle, et võimalusel asjakohased näited lisada. Sarnase
ettepaneku saime nt ka Eestimaa Looduse Fondi esindajatelt. Riigikaitse-tuuleenergeetika
seose selgitamiseks asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnapaariga „riigikaitselised
eripiirkonnad“, mille puhul on eesmärgiks ruumilise kattumise vältimine.
Nõustume Teie poolt esitatud soovitusega viidata materjalides värskele Riigikohtu lahendile
(https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2013/31), mis käsitleb küll konkreetset
maismaa tuulepargi juhtumit, kuid annab väga selge Riigikohtu seisukoha kogu
tuulenergeetika kontekstis. Täiendame seletuskirja vastavalt.
Kokkuvõttes täname Teid kogu mereala planeeringu protsessi vältel aktiivselt panustamast ja
asjakohaste planeeringulahendust parendavate ettepanekute esitamise eest. Soovi korral
oleme valmis koos asjaomaste ametiasutuste esindajatega ka täiendavalt kohtuma kirjades
toodud teemade arutamiseks. Palume sellest eraldi teada anda Triin Leplandile
(
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Triin Lepland 4520521
[email protected]
4