Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 01.07.2021 nr 2-7/21-0010/4104
[email protected] Meie 28.07.2021 nr 1.2-3/21/16644-2
Arvamus „Lennundusseaduse ja
relvaseaduse muutmise seadus“ (riiklik
lennundus ja õhuruumi kasutamise
korraldamine riigikaitselisel eesmärgil)
eelnõu kohta
Transpordiameti arvamus „Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus“ eelnõu kohta.
Arvamus koosneb kolmest osast: I. Eelnõu, II. Seletuskiri, III. Määruste eelnõu kavandid.
I. Eelnõu
Punkt 2.
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses „(21) Kaitselennundusele
kohaldatakse käesoleva seaduse §-sid 72, 77 ,221, § 426 lõikeid 2‒4 ja § 462 lõikeid 1‒2, kui seaduse
või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“.
Kehtiva LennS redaktsiooni § 462 sätestab riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja
vastutuse. Vastavalt viidatud sätte lõikes 1 toodule korraldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas
lennundusjulgestusalast tegevust Kaitsevägi ning lõike 2 kohaselt töötab lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed lennuväljadel või
kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus. Kuna asjaomases eelnõu
punktis viidatakse 462 lõigetele 1‒2, kuna selle raames pole varasemaid sisulisi kokkuleppeid
olnud palume täiendada eelnõu seletuskirja asjakohase põhjendusega ja märkida nimetatud
muudatuse eesmärk.
Lisaks arvame, et selles osas on seletuskiri (SK lk 9/ teine lõik) eksitav. LennS § 426 lõikes kolm
(mida antud eelnõuga ei muudeta) sätestab konkreetsed lennud, mida tuleb pidada eristaatusega
lennuks. Loetelu kohaselt ei ole oluline, kas eristaatusega lendu teostab kaitselennunduse
õhusõidukite registris või õhusõidukite registris registreeritud õhusõiduk.
Punkt 5.
5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Riikliku mehitamata õhusõiduki, mis ei ole kaitselennunduse õhusõiduk, riigisisesed
käitamisnõuded ja erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2019/947 sätestatud
käitamisnõuetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Palume täiendada seletuskiri viitega (EL) nr 2019/947 määruse volitusnormile, mille kohaselt on
liikmesriigil õigus kehtestada määruses sätestatud mehitamata õhusõidukite käitamistingimustest
erisused ja asjakohase viitega, et antud erisused kohalduvad muuhulgas kaitselennunduses.
Volitusnorm tuleks sõnastada üheselt selgelt, et oleks tagatud võimalus kontrollida sättega
kehtestatavad volitust. Säte praegune sõnastus on vastuolus seletuskirja sõnastusega, kus on kirjas,
et erandid kehtestatakse VV määrusega.
Punkt 6.
6) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Eesti õhuruumi kasutamise piiramine
(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise
piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse
eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
Juhime tähelepanu, et lennuohutuse eesmärgil geograafiliste alade kehtestamine mehitamata
õhusõidukitega lendamiseks on MKM/TRAM koostööl väljatöötamisel määruse eelnõu
„Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012
sätestatud lennureeglitest. Seega on säte sõnastus vastuolus reaalse olukorraga. Ei saa olla nii, et
ühte valdkonda reguleerivad eritaseme haldusaktid. Ettepanek: jäta sätte sõnastusest välja
„lennuohutuse eesmärk“.
Soovitame täpsustada geograafilise ala määratlust. (EL) määruses 2019/947 kasutatakse mõisted
UAS goegraphical zones. Eesti keelene mõiste peaks sellel vastama, ehk korrektne oleks
„mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafiline ala“.
LennS § 41 lõike 4:
(4) „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas
või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks tuleb
taotleda luba“ .
Lennupiirang tähendab kohustus omada luba piirangu või geograafilises alas lendamiseks.
Lennupiirangu või geograafilise ala kehtestamine ei tähenda automaatselt, et seal lendamisel tuleb
ilmtingimata taotleda luba. Konkreetne lendamise piirang ja geograafiline ala pannakse paika
eraldi (määrusega. Kontrolli volitusnormi). Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et
seal lendamiseks on vaja teise ametkonna luba, siis see tuleb ametkond ehk asutus, kellelt tuleb
taotleda luba sätestada iga piirangu ja geograafilise ala juures. Pakutud sõnastus ei lähe muu
kehtiva seadusandluse ja lennunduses kehtivate protsessidega kokku. Sellest tulenevalt teeme säte
sõnastuse muudatuse ettepaneku: asendada fraas„ tuleb taotleda luba“ fraasiga „ on nõutud luba“.
Leiame, et esineb vastuolu ka seletuskirja lisas olevaga Vabariigi Valituse korraldus eelnõuga -
korralduse paragrahv 2 lõige 2 kehtestab keskkonnakaitse eesmärgil tundliku faunaga aladega.
Vastavalt lõikele 3 on teatud perioodil nendes alades lendamine keelatud ja teatud perioodil
lubatud ning mingit luba taotleda ei tule/loa taotlemise võimalust ei ole vastavalt korraldusele.
Sama korralduse paragrahv 5 sätestab piirkonnad, kus on lubatud lennata ülehelikiirusel - samuti
ei ole siin mingisugust loa kohustust kehtestatud.
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui:
1) lennupiirangutega ala või geograafiline ala on lennukeeluala;„
Lennukeelualas lendamine on keelatud alati. Säte sõnastus on eksitav, kuivõrd sellest võib
tuletada, et ka lennukeelualas lendamiseks võib taotleda luba. Punkti üks järgi aga sellise taotluse
2 (10)
vastuseks on alati loa andmisest keeldumine. Lennukeeluala tähendab, et lendamine selles on
keelatud ning sellisel juhul ei ole mingit mõtet loa taotlemise kohustust kehtestada.
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui:
4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.“
Palume seletuskirja täiendada järgnevaga: Kuidas lendamise eesmärk tuleb tuvastada? Kas
taotluse alusel (taotluse vorm on seletuskirja lisas toodud)? Ehk kui taotluses on lendamise
eesmärgi lahter täitmata, siis luba ei anta? Aga kui mõni muu lahter (näiteks õhusõiduki mark,
mudel või piloodi nimi) on täitmata, siis ei ole keeldumise alust?
Kas selline ühe väga kitsa taotluse vormi rea esile toomine sellisel kujul on siin asjakohane?
Oleme seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine vorminõude täitmata tagajärjel on vastuolus
haldusmenetluse põhimõttega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui:
2) õhusõiduki piloot või kaugpiloot on varem rikkunud lennureegleid või mehitamata õhusõiduki
käitamisnõudeid.
Oleme seisukohal, et punkti kaks tuleb sõnastada sarnaselt punktile üks, et tuleb viidata mitte
nõuetele, mida rikuti, vaid menetlusele millises tehti kindlaks reeglite rikkumine, kuivõrd ilma
menetluseta ei saa väita, et nõuded olid rikutud. Palume selgitada ka seda, et kas ka
karistusregistrist kustutatud karistus on arvestatav või mitte. Kuivõrd karistusregistrist andmete
pärimine võib toimuda ainult seaduse aluse, siis tuleb sätestada Transpordiametile säärane õigus.
„(8) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema,
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“
Leiame, et välistava loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ei anna regulatsioonile
lisaväärtust. Pigem iga lennupiiranguga ala kehtestamise juures peaks olema täpsustatud juba
konkreetne piirang ning üks osa piirangust on ka välistused (....ehk siis, et antud piirang ei kehti
XXX ja XXX lendudele). Palume täpsustada.
Punkt 13.
13) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kaitselennundusmäärustiku, millega sätestatakse nõuded kaitselennunduse õhusõidukile,
selle käitamisele ja sellega seotud rajatisele, nõuded kaitselennundusega tegelevale isikule ning
kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord,
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
Peab kindlasti olema kooskõlastamise nõue MKM ministriga. Kaitseväe lennundusmäärustikku ei
tohi olla võimalik kehtestada ilma MKM kooskõlastuseta ning MKM arvamusega peab arvestama.
Punkt 14.
14) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja
kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.
Seletuskirjas on õhuruumi kontrolli plaan seostatud RiKSis kaitseväele pandud ülesannete
täitmisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning
ohuolukorra ning relvakonfliktiga. Praegusest volitusnormist ei tule see kuidagi välja ning
praegune sõnastus annab õiguse Kaitseväe juhatajale kehtestada Eesti õhuruumi kasutamise kord
ka rahu ajal.
Volitusnormist peaks selgelt välja tulema, et millisteks olukordadeks see plaan on (kindlasti mitte
3 (10)
ei saa see olla õhuruumi korraldamine rahuajal) nii nagu seletuskirjas on selgitatud. Palume
parendada sõnastust.
Punkt 19.
19) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 77 järgmises sõnastuses:
„§ 77. Nõuetele vastavuse kontroll ning lubade ja sertifikaatide tunnustamine kaitselennunduses
(1) Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja
lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja
organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi. Kaitsevägi
annab ka asjakohase loa või sertifikaadi.“
Viidatud sättes (§ 72 lõike 3) toodud loetelu ei vasta absoluutselt viidatud volitusnormile ja viidatud
volitusnormi alusel välja antud kaitseväe lennundusmäärustik ei kehtesta enamusele loetletud
organisatsioonidele nõudeid.
Viitamine üldsõnaliselt rahvusvahelistele nõuetele on eksitav ja lubamatu, kuivõrd sellest võib
välja lugeda, et Kaitseväe absoluutsele õigusele kontrollida kõigi rahvusvaheliste nõuete osas
vastavust ja anda välja asjakohaseid lube, sealhulgas ka näiteks kõikide tsiviilõhusõidukite osas,
ehk EL määrusete alusel. Palume selles osas parendad säte sõnastust või täiendada asjakohase
selgitustega seletuskiri.
Lisaks säte pealkiri ei tohi eksitada regulatsiooni sisu osas. Antud juhul pealkirjas ei ole kajastatud
lubade/sertifikaatide väljastamist?
Toome välja, et ainuke sertifikaat mille välja andmisest lennundusmäärustikus räägitakse, on
õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, siin aga jääb mulje, et antakse õigus välja anda
sertifikaate kõigile eelpool leoteletud organisatsioonidele ja seadmetele.
„(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud kaitselennundusega tegelevate isikute
nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja
organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.“
Viidatud volitusnormi alusel väljaantud Kaitseväe lennundusmäärustikus on ainult nõuded
isikutele ja ei ole reguleerita lubade ja sertifikaatide väljaandmine. Lennundusmäärustiku järgi ei
ole üldse neid asjakohaseid sertifikaate ega lubasid, mille väljaandmise õigus siin antakse.
Punkt 24.
24) paragrahvi 426 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kaitselennunduse lend.“;
Leiame, et ei ole otstarbekas eraldi välja tuua, kuna staatus STATE tähendab rahvusvaheliselt a
flight engaged in military, customs or police services. Praegusel juhul tekib ka küsimus, mis on
selle lennustaatuse indikaator. Kuna lõige 4 vastavat punkti ei muudeta, siis seal on endiselt
militaarlend ning ei selgu, mis on selle kaitselennunduse lennu indikaator. Palume täiendada
seletuskiri.
Punkt 26.
26) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule tsiviillennu ees eelisõiguse andmise korra ja
käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kahe võrdse riikliku lennu prioriseerimise tingimused
4 (10)
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
Kuna viidatud määruse eelnõud ei ole, siis on väga rakse seda punkti kommenteerida. Jääb nii selle
punkti kui seletuskirja põhjal arusaamatuks mida soovitakse reguleerida, varasemad
Transpordiameti kommentaarid on tõstetud seletuskirja, kuid mingit loogikat ja arusaama ei teki,
mida ning milleks tahetakse selle määrusega reguleerida.
Seletuskirjas räägitakse, et pädeval asutusel on vastavalt EU õigusele võimalik nimekirja lisada
lähenemis - ja maandumisjärjekorras eelisõigusega õhusõidukite nimekirja lende aga siseriiklikult
puudub selleks vahend, samas see lisatav säte ei anna seda õigust. Ehk siis seletuskiri ei ole
kooskõlas eelnõuga ja endiselt ei ole võimalik aru saada täpselt mida ja milleks soovitakse
reguleerida.
Lähenemis- ja maandumisjärjekorra määramisel on eelisõiguse andmise põhimõtted paika pandud
EL määrusega 2017/373 (kohaldatakse alates Alates 27. jaanuarist 2022 ).
Lennujuhtimise eesmärgid ja põhimõtted on paika pandud õigusaktidega (näiteks komisjoni
rakendusmäärustega (EL) nr 2017/373 ja (EL) nr 923/2012) ning lennujuhtimisüksuse ülesandeks
on anda õhusõidukitele lubasid liikluse kiirendamiseks ja kokkupõrgete vältimiseks.
Lennujuhtimisluba põhineb teadaolevale liiklusolukorrale mis mõjutab õhusõiduki ohutut
käitamist. Ehk siis kui on mitu sama prioriteediga õhusõidukit, siis antakse lubasid nii, et tervikuna
oleks tagatud kõige kiirem ja optimaalsem liiklus. Need kõik on operatiivselt lennujuhi poolt
lähtuvalt liiklusolukorrast tehtavad otsused ning neid ei saa VV määrusega kuidagi reguleerida.
Kui oleks olemas VV määruse eelnõu, siis võibolla saaks aru mida tahetakse reguleerida aga hetkel
regulatsiooni mõte jääb täiesti arusaamatuks ning selliselt ei ole võimalik reguleerida, plaanitud
regulatsioon läheb täielikkult vastuollu lennujuhtimise põhimõtete, eesmärkide ja
regulatsioonidega.
Punkt 27.
27) seadust täiendatakse §-ga 588 järgmises sõnastuses:
„§ 588 Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja
riigikaitseülesanded
Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne
on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine kõrgendatud
kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“;
Palume täpsustada „aeronavigatsiooniteabe töötlemise“ tähendust eelnõu seletuskirjas. Kuivõrd
aeronavigatsiooniteabe töötlemine ei ole lennujuhtimisteenust osutava aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ülesanne.
Punkt 31.
31) paragrahvi 602 täiendatakse lõigetega 6‒8 järgmises sõnastuses:
„(6) Korrakaitseorgan, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennupiirangutega alas, geograafilises
alas ja ajutises geograafilises alas, võib vahetu ohu tõrjumiseks sundida lennupiirangutega alas,
geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma.
(7) Mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel võib kasutada füüsilist jõudu, tulirelva,
erivahendeid või võtta mehitamata õhusõiduki juhtimine arvutiseadmega üle korrakaitseseaduses
sätestatud alustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi, nii kaua, kui seda on eesmärgi
saavutamiseks vältimatult vaja.
(8) Vahetu sunni rakendamisel võib kasutada järgmisi erivahendeid:
1) raadioside segajat;
2) laserseadet või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist
5 (10)
lendamist;
3) võrku;
4) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga
kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist lendamist.“;
Palume täpsustada eelnõu seletuskirja, kas loetletud erimeetme rakendamise alused laienevad
eelnõu kohaselt ka Transpordiametile või ei. Kui ei võiks selle ette näha. Lisaks palume
kontrollida, kas raadioside segaja kasutamine on kooskõlas elektroonilise side seadusega?
Tõenäoliselt ei ole "raadioside segaja" puhul tegemist ka korrektse terminiga. Üheselt peab selge
olema , et raadioside piiramine võib toimuda ainult elektroonilise side seaduse kohaselt ja sealseid
nõudeid järgides. Palume selles osas täiendada eelnõu seletuskirja.
II. Seletuskiri
Lk 3/ neljas lõik. Üldine viide EL õigusele liikmesriigi pädevusele siseriiklikult kehtestada alalised
või ajutised geograafilised alad- Leiame, et viide El määrusele tuleks täpsustada viidet artikli
täpsusega.
Lk 4/ teine lõik
Kuivõrd VV 11.05.2004 määrus nr 189 (Lennupiirangud) annab juba ka täna õiguse politsei ja
päästeameti teenistuslendudele ning riiklikku järelevalve ja teadusliku uurimustöö eesmärkidel
tehtavatele lendudele lennata sama määrusega kehtestatud alades, palume täpsustada väidet
„Nende kolme valitsusasutuse jaoks on oluline, et nende õhusõidukid kuuluksid riiklike
õhusõidukite hulka, sest asutustele on vaja nende ülesannete edukaks täitmiseks kehtestada
tsiviillennunduse reeglitest erandeid, olgu selleks kasvõi võimalus lennata lennupiirangutega alas,
kus tsiviilõhusõidukid lennata ei või„
Lk 6/esimene
Väide „Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi
täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (edaspidi EANS15) määratakse
riigikaitselised ülesanded: lennujuhtimine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine.“
On eksitav ning seletuskiri ei ole siinkohal kooskõlas eelnõuga. Eelnõuga määratakse need
ülesanded lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, mitte
aga konkreetselt EANS-ile. Lennujuhtimisteenust osutavat sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutajaid võib teisigi olla või juurde tulla. Palume selles osas seletuskiri
parandada.
Lk 9/teine lõik.
Väide „Lennupiirangud ja lennupiirangutega alas lendamiseks loa taotlemine on eraldiseisev
teema, mille sätteid saab eraldi grupeerida.“ On eksitav, sest lennupiirangud ja lennupiirangutega
alad ei nõua automaatselt, et nendes lendamiseks on vaja luba taotleda. Palume selles osas
seletuskiri parandada ja arvestada eelnõu asjakohaste kommetaaridega.
Lk 11/kolmas lõik
Väide „Lennupiirangud kehtestatakse üldjuhul selleks, et saaks näiteks hobi korras või sõjaväelise
väljaõppe vms eesmärgil mehitamata õhusõidukitega lendamist harjutada, langevarjuhüppeid teha,
paraplaaniga lennata või ohualana laskmiste korral või muul eesmärgil (nt kiiruse piiramiseks).“
Ei ole korrektne väide, kuna annab väärarusaama, mis on lennupiirangud ja piiranguala (samuti
ohu ja keeluala). Loetletud tegevuste jaoks kehtestatakse piiragu, keelu või ohuala.
Lennupiirangud aga on hetkel kehtestatud VV määrusega nr 189. Hobitegevus, milleks
6 (10)
kehtestatakse piiranguala, ei ole piiranguala VV määruse nr 189 tähenduses.
„Lennupiirangud, mis kehtestatakse teatud territooriumi kohale (edaspidi lennupiiranguala),
moodustavad ruumiliselt piirangu (n-ö mulli) – lennujuhid suunavad õhusõidukid alast eemale või
peab piloot või kaugpiloot seda ise jälgima, et ta sellesse n-ö mulli sisse ei lenda.“
Väide ei ole korrektne. Ruumiline piirang ei kehti kiiruspiirangu kohta. Lisaks lennujuhid
suunavad sõltuvalt lennupiirangust ehk kohustusest omada luba. Kui nõutud luba olemas ei suuna
lennujuht pilooti lennupiirangualast n-ö mullist eemale.
Lk 11/12
„Õhuruumi kasutamise piiramine võib omakorda kaasneva mõjuna piirata kinnisasja kasutamist,
kui lennupiiranguala alapiir on maapind (tähis SFC või GND), mis tähendab, et kinnisasja omanik
või valdaja ei saa või ei pruugi saada lennupiirangu kehtivuse ajal vabalt kasutada oma kinnisasja
lennuohutust ohtu seadmata. Näiteks seatakse lennupiirangud konkreetsete õhusõidukite käitamise
jaoks konkreetse(te) maa-ala(de) kohale ja kui kinnisasja omanik või valdaja ei tea, et tema
kinnisasja kohal toimub või võib toimuda lennundustegevus madalatel kõrgustel (nt kuni 500 jala
kõrgusel maapinnast, kui alapiiriks märgitud maapind), võib ta teadmatusest seada ohtu
õhusõiduki või selle piloodi(d) või kaugpiloodi(d), kui ta soovib näiteks (linnu)jahti pidada, ise
mehitamata õhusõidukiga lennata (nt jälgida eemal põllul olevat loomakarja) või tegeleda
millegagi, mille tulemusena paiskub õhku tolmu, kive või muid objekte.“
Ei ole korrektne väide. Lennupiiranutega piiratakse lennutegevust ning kinnisasja omaniku
tegevusel ei ole siinkohal mingit mõju sellele.
Kui riigipiiriläheduses kehtestatud lennupiirangualas (EER1) on õhusõiduki käitamiseks vaja PPA
kooskõlastust/luba, siis kuidas see mõjutab kinnisasja omanikku võimalusi kasutada oma
kinnisasja kuidagi teisiti, kui EER1 välja jäävat kinnisasja omanikku. Piirangud on õhusõidukitele
ja lennutegevusele aga mitte mingil määral kinnisasja omanikule. Kuidas on seotud lennupiirangud
lennutegevusega madalatel kõrgustel? Kui siinkohal räägime hetkel VV määrusega 189
kehtestatud lennupiirangutest. Nendel asjadel puudu igasugune omavaheline seos.
Hetkel VV määrusega 189 kehtestatud lennupiirangud (käesolevas eelnõus siis VV korralduse
eelnõus kehtestatud lennupiirangud) ei anna mitte ühelegi õhusõidukile õigust lennata madalamal
kui lennureeglitega kehtestatud minimaalsed lennukõrgused.
Ehk siin on siis jälle segamini aetud (see on läbivalt probleem) lennupiirangud (määruse 189
mõistes) ja piirangualad, mis kehtestatakse näiteks kaitseväe õppuse jaoks. Tegemist on erinevate
asjadega. Tegelikult ei anna ka kaitseväe õppuse jaoks kehtestatud piiranguala õigust madalamalt
lennata, kui lennureeglid lubavad. Selleks, et lennata ilma lennureegleid järgimata on vaja
kehtestada TSA. Nende ohtude maandamiseks on kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Üksi
eelnõuga kavandatav lennupiirang ei anna õigust minimaalsetest lennukõrgustest madalamal
lennata. Lennupiirangud ei too kaasa mingit tavapärasest erinevat lennutegevust ühegi kinnisasja
kohal. Tundub, et terves selles osas on segamini aetud piirangualad ja lennupiirangud. Ja isegi kui
nii on, siis üksi piiranguala ei too see ka kinnisasja omanikule mingeid piiranguid.
Lk 15/teine lõik.
„Kehtestatud ajutisel geograafilisel alal võidakse kasutada tehnilisi vahendeid mehitamata
õhusõiduki sageduste ja signaalide häirimiseks, et tagada näiteks mõnel suursündmusel (kontsert,
laulupidu, tantsupidu, spordivõistlus) turvalisuse tagamine. See tähendab, et võidakse kohaldada
riikliku järelevalve meetmeid (vt eelnõu § 1 punkt 31).“
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mis sagedustel see toimub, kas see on kuidagi kooskõlastatud
ka TTJAga? Kui on vaja sagedusluba, kuidas see protsess kiirkorras peaks toimima? Kui
spordivõistlusel (vms suurüritusel) on antud teatud isikutele luba filmimiseks, siis kuidas tagada
7 (10)
see, et kõrvaliste isikute tegevuse häirimiseks või tarbeks kasutatavad tehnilised seadmed ei
ohustaks neid, kellel seal on filmimine lubatud? Palume selles osas täiendada seletuskiri.
Lk 15/kolmas lõik.
„Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks võib ajutise geograafilise ala kehtestada
Transpordiameti eelneva kooskõlastuseta, kuid tingimuseks on, et kehtestatud alast teavitatakse
Transpordiametit ja EANSi viivitamata, et nii Transpordiamet kui õhuruumi üldise korraldamise
eest vastutav asutus kui ka EANS kui lennuliikluse juhtija, teaksid hoiatada või muul viisil kätte
saadavaks teha teabe, et selles või tolles piirkonnas on kehtestatud ajutine geograafiline ala.“
Palume täpsustada väidet, kuidas teavitatakse Transpordiametit? Lennujuhtimisteenuse osutajaid
on peale EANSi veel teisigi, näiteks Kaitsevägi. Lennuvälja lennuinfoteenust (kelle ülesanne on
ka pilootidele info edastamine) osutab ka AS Tallinna lennujaam. Palume kontrollida
ametinimetust „lennuliikluse juhtija“ õigsust.
„Oluline aspekt on, et juhul, kui mõnel isikul on taotletud varem Transpordiametilt lennuluba
selles piirkonnas lendamiseks, siis see lennuluba ei kehti ajutises geograafilises alas, sest isik ei
ole Transpordiametilt selles alas lendamiseks luba saanud. See tähendab, et tinglikult öeldes
lennuluba peatub selles konkreetses õhuruumi osas, kuni ajutise geograafilise ala kehtivuse
lõppemiseni või ajutise geograafilise ala kehtestaja nõusoleku saamiseni, kui isikul on põhjendatud
vajadus alas lennata, või kui ajutise geograafilise ala kehtestaja ise ei palu isikut appi (sisuliselt on
sellisel juhul tegu nõusoleku andmisega).“
Juhime tähelepanu, et Lennundusseadus ja riigilõivuseaduse eelnõu kohaselt (praegu on
Justiitsministeeriumi menetluses) Transpordiamet enam tulevikus lennulubasid mehitamata
õhusõidukitele ei anna. Tõenäoliselt on see tulevik antud eelnõu jõustumise ajaks kätte jõudnud.
Transpordiameti pädevusse küll jääb erikategooria lendude käitamislubade väljastamine.
Palume täpsustada, kas tuleb kajastada geograafilise ala käitamistingimustes asjaolu, et ajutine
geograafiline ala on kehtestatud alalises geograafilises alas.
„51 Märkus: Selline korraldus kehtib kuni 1. juulini 2021, kui senine süsteem asendatakse UTM-
süsteemiga, kuhu ajutise geograafilise ala kehtestaja saab juba ise andmed sisestada. Juhul, kui 1.
juuliks uut süsteemi kasutusele veel ei võeta, siis pärast seda, kui uus süsteem kasutusele
võetakse“.
Kuivõrd 1. juulist 2021 palju otseselt ei muutnud, teeme ettepaneku sõnastada märkus järgmiselt:
Süsteem asendatakse UTMiga ,siis kui uus süsteem kasutusele võetakse.“
Lk 16/ teine lõik.
„Uue § 41 lõiked 4‒8 käsitlevad lennupiirangualas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises
alas loa taotlemist ala omanikult või valdajalt või Vabariigi Valitsuse lennupiiranguid kehtestavas
korralduses või määruses loa andjaks nimetatud isikult (näiteks politsei valvatavatel objektidel ei
ole selleks mitte objekti omanik või tegelik valdaja, vaid üldjuhul PPA, kes objekti valvab).“
Lennupiirang või geograafiline ala ei tähenda alati automaatselt, et tuleb luba taotleda. Konkreetne
piirang ja geograafilise alas kehtivad tingimused pannakse iga piirangu ja ala kohta eraldi paika.
Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et seal lendamiseks on vaja kellegi luba, siis see
tingimus tuleb iga ala juures eraldi paika panna, ka see detail, et kellelt luba tuleb taotleda.
„Viimast on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid ülesandeid,
mis on peamiselt järelevalvega seotud (kuid mitte ainult), näiteks et keskkonnainspektor saaks
lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud, PPA ametnik saaks liikuda
piiritsoonis või ajutises geograafilises alas, mille PPA ise on kehtestanud, kuid ka näiteks
8 (10)
kaitseväelased ajutises geograafilises alas, mille nad on kehtestanud ajutise julgeolekuala kohale
või harjutusväljal tekkinud tulekahju kustutamiseks (viimane avaliku korra tagamise eesmärgil),
päästeteenistuja päästesündmuse asukohas (tulekahju, kemikaalireostuse likvideerimine jne).“
Need tingimused, et kellel ja mis tingimustel on lubatud lennupiirangute alas lennata tuleb paika
panna konkreetselt iga lennupiirangu juures. Ehk siis näite 1:
Keskkonnakaitse eesmärgil on kehtestatud alas XXX lennupiirangud. (ning nüüd järgevad
konkreetsed piirangud)
Ala ei ole lennud lubatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Antud piirang ei kehti keskkonnaameti
järelevalvetegevusega seotud lendudele.
Näide 2:
Lennupiirang riigipiiri läheduses
Riigi julgeoleku tagamise huvides kehtestatakse järgmine piiranguala XXX XXX.
Lend alas võib toimuda ainult PPA loal. (Põhjendatud) loa taotlus tuleb esitada niimitu päeva enne
xxx kontaktil xxx vormil.
Antud piirang ei kehti PPA xxx lendudele.
„Peale selle, et Vabariigi Valitsuse korralduses ja määruses määratakse lennupiirangualade,
geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade valdajad ja loa andjad, tuleb need andmed
ühtselt avalikustada ka AIPis, kus kirjeldatakse lennupiiranguala ja geograafilist ala koordinaatide
ja lennukõrguste abil ning lisatakse piirangu tingimused, sealhulgas iga piirangu kohta eraldi,
kellelt tuleb luba taotleda, olgu piirangu eesmärgiks lendamise piiramine või keelamine või
lendamise kiiruse piiramine.“
Kuivõrd seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas saab AIPs avalikustada ajutise geograafilise alade
koordinaate ja lennukõrguseid (nt kui ajutine ala tekib ootamatult kuhu põllu peale), palume see
osa paremini sõnastada või lahti selgitada.
Lk 31/kolmas lõik.
„EMAA jääb küll näiteks Kaitseväe (õhuväe) koosseisus olevate lennujuhtide, õhuruumi
korraldajate ja teiste üle järelevalvet tegema, kuid ei sertifitseeri aeronavigatsiooniteenuse osutajat
ega tee tema tegevuse üle järelevalvet.“
EMAA ei saa ka lennundusmäärustiksus viidatud määruse kohaseid lennujuhilubasid välja anda,
ega koolitusorganisatsiooni sertifikaati. Palume selles osas täpsustada seletuskiri.
III. Määruste eelnõu kavandid.
Eelnõuga jagatakse Eesti õhuruumi kasutamise piiramisega seonduv kaheks: lennupiirangute
kehtestamine õhusõidukitele (kehtestatakse korraldusega) ning lennupiirangualas, geograafilises
alas ja ajutises geograafilises alas lendamise lubamine (kehtestatakse määrusega).
Kuivõrd seletuskirjast ei selgu põhjus, miks soovitakse kehtestada ühe rakendusmääruse asemel
kaks rakendusmäärust, palume seletuskirja seda täpsemini põhjendada. Määruste rakendusalast
tulenevalt oleks ühe rakendusmääruse kehtestamine ülevaatlikum ja õigusselgem.
Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirjale on lisatatud:
1. Vabariigi Valitsuse korraldus „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata
õhusõidukite lendamise piiramiseks ning piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks
ülehelikiirusel“ eelnõu kavand;
2. Vabariigi Valitsuse määrus „Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise kord“ eelnõu
kavand;
9 (10)
3. Vabariigi Valitsuse määruse „Loa andja, loa taotlemise ja andmise kord“ eelnõu kavand;
III.1 Leiame, et korralduse Lisa 2 on vastuolus korralduse § 1 lõikes 1 sätestatud nõudega
geograafiliste koordinaatide osas.
III.3
„§ 1. Üldised sätted
2) Õhusõiduki käitaja kinnitab taotluse esitamisega, et on tutvunud lennundusseaduse, lennureeglite
ja teiste asjakohaste õigusaktidega ning kinnitab oma teadlikkust nimetatud õigusaktide nõuetest,
samuti annab loa taotleja taotluse esitamisega nõusoleku tema isikuandmete kontrollimiseks.“
Seaduse alusel isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut tema andmete
töötlemiseks. Leiame, et antud nõue ei ole kooskõlas GDPRs sätestatus isikuandmete töötlemise
põhimõttega.
„§ 3. Riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangutega alas lendamiseks loa taotlemine ja
andmine
(1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel korralduses sätestatud riigipiiri läheduses kehtestatud
lennupiirangutega alas võib lend toimuda ainult Politsei- ja Piirivalveameti loal.
(2) Loa taotlus esitatakse Transpordiametile, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja loa
andmise või sellest keeldumise otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse
esitamisest arvates.“
Meie hinnangul esineb vastuolu esimese ja teise lõigu vahel. Nimelt ei saa Transpordiamet
menetleda PPA luba, mis on nõutud lõikes 1. Palume kontrollida § 3 sõnastust kogumis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa
Taristu haldamise teenistuse direktor
peadirektori ülesannetes.
Teadmiseks:Tairi Tonkson
[email protected]
Anastasia Levin
[email protected]
10 (10)