dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. juuli 2021
Viit
2-7/21-0010/4104
Registreeritud
28. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0010
Vastutaja
Tairi Tonkson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32116644-2 27.07.2021 Väljaminev kiri.asice354 KB

Sisu (failidest)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 01.07.2021 nr 2-7/21-0010/4104 [email protected] Meie 28.07.2021 nr 1.2-3/21/16644-2 Arvamus „Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus“ (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu kohta Transpordiameti arvamus „Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus“ eelnõu kohta. Arvamus koosneb kolmest osast: I. Eelnõu, II. Seletuskiri, III. Määruste eelnõu kavandid. I. Eelnõu Punkt 2. 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses „(21) Kaitselennundusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-sid 72, 77 ,221, § 426 lõikeid 2‒4 ja § 462 lõikeid 1‒2, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“. Kehtiva LennS redaktsiooni § 462 sätestab riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutuse. Vastavalt viidatud sätte lõikes 1 toodule korraldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas lennundusjulgestusalast tegevust Kaitsevägi ning lõike 2 kohaselt töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus. Kuna asjaomases eelnõu punktis viidatakse 462 lõigetele 1‒2, kuna selle raames pole varasemaid sisulisi kokkuleppeid olnud palume täiendada eelnõu seletuskirja asjakohase põhjendusega ja märkida nimetatud muudatuse eesmärk. Lisaks arvame, et selles osas on seletuskiri (SK lk 9/ teine lõik) eksitav. LennS § 426 lõikes kolm (mida antud eelnõuga ei muudeta) sätestab konkreetsed lennud, mida tuleb pidada eristaatusega lennuks. Loetelu kohaselt ei ole oluline, kas eristaatusega lendu teostab kaitselennunduse õhusõidukite registris või õhusõidukite registris registreeritud õhusõiduk. Punkt 5. 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Riikliku mehitamata õhusõiduki, mis ei ole kaitselennunduse õhusõiduk, riigisisesed käitamisnõuded ja erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2019/947 sätestatud käitamisnõuetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Palume täiendada seletuskiri viitega (EL) nr 2019/947 määruse volitusnormile, mille kohaselt on liikmesriigil õigus kehtestada määruses sätestatud mehitamata õhusõidukite käitamistingimustest erisused ja asjakohase viitega, et antud erisused kohalduvad muuhulgas kaitselennunduses. Volitusnorm tuleks sõnastada üheselt selgelt, et oleks tagatud võimalus kontrollida sättega kehtestatavad volitust. Säte praegune sõnastus on vastuolus seletuskirja sõnastusega, kus on kirjas, et erandid kehtestatakse VV määrusega. Punkt 6. 6) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Eesti õhuruumi kasutamise piiramine (1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Juhime tähelepanu, et lennuohutuse eesmärgil geograafiliste alade kehtestamine mehitamata õhusõidukitega lendamiseks on MKM/TRAM koostööl väljatöötamisel määruse eelnõu „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest. Seega on säte sõnastus vastuolus reaalse olukorraga. Ei saa olla nii, et ühte valdkonda reguleerivad eritaseme haldusaktid. Ettepanek: jäta sätte sõnastusest välja „lennuohutuse eesmärk“. Soovitame täpsustada geograafilise ala määratlust. (EL) määruses 2019/947 kasutatakse mõisted UAS goegraphical zones. Eesti keelene mõiste peaks sellel vastama, ehk korrektne oleks „mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafiline ala“. LennS § 41 lõike 4: (4) „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks tuleb taotleda luba“ . Lennupiirang tähendab kohustus omada luba piirangu või geograafilises alas lendamiseks. Lennupiirangu või geograafilise ala kehtestamine ei tähenda automaatselt, et seal lendamisel tuleb ilmtingimata taotleda luba. Konkreetne lendamise piirang ja geograafiline ala pannakse paika eraldi (määrusega. Kontrolli volitusnormi). Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et seal lendamiseks on vaja teise ametkonna luba, siis see tuleb ametkond ehk asutus, kellelt tuleb taotleda luba sätestada iga piirangu ja geograafilise ala juures. Pakutud sõnastus ei lähe muu kehtiva seadusandluse ja lennunduses kehtivate protsessidega kokku. Sellest tulenevalt teeme säte sõnastuse muudatuse ettepaneku: asendada fraas„ tuleb taotleda luba“ fraasiga „ on nõutud luba“. Leiame, et esineb vastuolu ka seletuskirja lisas olevaga Vabariigi Valituse korraldus eelnõuga - korralduse paragrahv 2 lõige 2 kehtestab keskkonnakaitse eesmärgil tundliku faunaga aladega. Vastavalt lõikele 3 on teatud perioodil nendes alades lendamine keelatud ja teatud perioodil lubatud ning mingit luba taotleda ei tule/loa taotlemise võimalust ei ole vastavalt korraldusele. Sama korralduse paragrahv 5 sätestab piirkonnad, kus on lubatud lennata ülehelikiirusel - samuti ei ole siin mingisugust loa kohustust kehtestatud. „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui: 1) lennupiirangutega ala või geograafiline ala on lennukeeluala;„ Lennukeelualas lendamine on keelatud alati. Säte sõnastus on eksitav, kuivõrd sellest võib tuletada, et ka lennukeelualas lendamiseks võib taotleda luba. Punkti üks järgi aga sellise taotluse 2 (10) vastuseks on alati loa andmisest keeldumine. Lennukeeluala tähendab, et lendamine selles on keelatud ning sellisel juhul ei ole mingit mõtet loa taotlemise kohustust kehtestada. „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui: 4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.“ Palume seletuskirja täiendada järgnevaga: Kuidas lendamise eesmärk tuleb tuvastada? Kas taotluse alusel (taotluse vorm on seletuskirja lisas toodud)? Ehk kui taotluses on lendamise eesmärgi lahter täitmata, siis luba ei anta? Aga kui mõni muu lahter (näiteks õhusõiduki mark, mudel või piloodi nimi) on täitmata, siis ei ole keeldumise alust? Kas selline ühe väga kitsa taotluse vormi rea esile toomine sellisel kujul on siin asjakohane? Oleme seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine vorminõude täitmata tagajärjel on vastuolus haldusmenetluse põhimõttega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui: 2) õhusõiduki piloot või kaugpiloot on varem rikkunud lennureegleid või mehitamata õhusõiduki käitamisnõudeid. Oleme seisukohal, et punkti kaks tuleb sõnastada sarnaselt punktile üks, et tuleb viidata mitte nõuetele, mida rikuti, vaid menetlusele millises tehti kindlaks reeglite rikkumine, kuivõrd ilma menetluseta ei saa väita, et nõuded olid rikutud. Palume selgitada ka seda, et kas ka karistusregistrist kustutatud karistus on arvestatav või mitte. Kuivõrd karistusregistrist andmete pärimine võib toimuda ainult seaduse aluse, siis tuleb sätestada Transpordiametile säärane õigus. „(8) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Leiame, et välistava loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ei anna regulatsioonile lisaväärtust. Pigem iga lennupiiranguga ala kehtestamise juures peaks olema täpsustatud juba konkreetne piirang ning üks osa piirangust on ka välistused (....ehk siis, et antud piirang ei kehti XXX ja XXX lendudele). Palume täpsustada. Punkt 13. 13) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaitselennundusmäärustiku, millega sätestatakse nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle käitamisele ja sellega seotud rajatisele, nõuded kaitselennundusega tegelevale isikule ning kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Peab kindlasti olema kooskõlastamise nõue MKM ministriga. Kaitseväe lennundusmäärustikku ei tohi olla võimalik kehtestada ilma MKM kooskõlastuseta ning MKM arvamusega peab arvestama. Punkt 14. 14) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga. Seletuskirjas on õhuruumi kontrolli plaan seostatud RiKSis kaitseväele pandud ülesannete täitmisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning ohuolukorra ning relvakonfliktiga. Praegusest volitusnormist ei tule see kuidagi välja ning praegune sõnastus annab õiguse Kaitseväe juhatajale kehtestada Eesti õhuruumi kasutamise kord ka rahu ajal. Volitusnormist peaks selgelt välja tulema, et millisteks olukordadeks see plaan on (kindlasti mitte 3 (10) ei saa see olla õhuruumi korraldamine rahuajal) nii nagu seletuskirjas on selgitatud. Palume parendada sõnastust. Punkt 19. 19) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 77 järgmises sõnastuses: „§ 77. Nõuetele vastavuse kontroll ning lubade ja sertifikaatide tunnustamine kaitselennunduses (1) Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi. Kaitsevägi annab ka asjakohase loa või sertifikaadi.“ Viidatud sättes (§ 72 lõike 3) toodud loetelu ei vasta absoluutselt viidatud volitusnormile ja viidatud volitusnormi alusel välja antud kaitseväe lennundusmäärustik ei kehtesta enamusele loetletud organisatsioonidele nõudeid. Viitamine üldsõnaliselt rahvusvahelistele nõuetele on eksitav ja lubamatu, kuivõrd sellest võib välja lugeda, et Kaitseväe absoluutsele õigusele kontrollida kõigi rahvusvaheliste nõuete osas vastavust ja anda välja asjakohaseid lube, sealhulgas ka näiteks kõikide tsiviilõhusõidukite osas, ehk EL määrusete alusel. Palume selles osas parendad säte sõnastust või täiendada asjakohase selgitustega seletuskiri. Lisaks säte pealkiri ei tohi eksitada regulatsiooni sisu osas. Antud juhul pealkirjas ei ole kajastatud lubade/sertifikaatide väljastamist? Toome välja, et ainuke sertifikaat mille välja andmisest lennundusmäärustikus räägitakse, on õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, siin aga jääb mulje, et antakse õigus välja anda sertifikaate kõigile eelpool leoteletud organisatsioonidele ja seadmetele. „(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.“ Viidatud volitusnormi alusel väljaantud Kaitseväe lennundusmäärustikus on ainult nõuded isikutele ja ei ole reguleerita lubade ja sertifikaatide väljaandmine. Lennundusmäärustiku järgi ei ole üldse neid asjakohaseid sertifikaate ega lubasid, mille väljaandmise õigus siin antakse. Punkt 24. 24) paragrahvi 426 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kaitselennunduse lend.“; Leiame, et ei ole otstarbekas eraldi välja tuua, kuna staatus STATE tähendab rahvusvaheliselt a flight engaged in military, customs or police services. Praegusel juhul tekib ka küsimus, mis on selle lennustaatuse indikaator. Kuna lõige 4 vastavat punkti ei muudeta, siis seal on endiselt militaarlend ning ei selgu, mis on selle kaitselennunduse lennu indikaator. Palume täiendada seletuskiri. Punkt 26. 26) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule tsiviillennu ees eelisõiguse andmise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kahe võrdse riikliku lennu prioriseerimise tingimused 4 (10) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; Kuna viidatud määruse eelnõud ei ole, siis on väga rakse seda punkti kommenteerida. Jääb nii selle punkti kui seletuskirja põhjal arusaamatuks mida soovitakse reguleerida, varasemad Transpordiameti kommentaarid on tõstetud seletuskirja, kuid mingit loogikat ja arusaama ei teki, mida ning milleks tahetakse selle määrusega reguleerida. Seletuskirjas räägitakse, et pädeval asutusel on vastavalt EU õigusele võimalik nimekirja lisada lähenemis - ja maandumisjärjekorras eelisõigusega õhusõidukite nimekirja lende aga siseriiklikult puudub selleks vahend, samas see lisatav säte ei anna seda õigust. Ehk siis seletuskiri ei ole kooskõlas eelnõuga ja endiselt ei ole võimalik aru saada täpselt mida ja milleks soovitakse reguleerida. Lähenemis- ja maandumisjärjekorra määramisel on eelisõiguse andmise põhimõtted paika pandud EL määrusega 2017/373 (kohaldatakse alates Alates 27. jaanuarist 2022 ). Lennujuhtimise eesmärgid ja põhimõtted on paika pandud õigusaktidega (näiteks komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 2017/373 ja (EL) nr 923/2012) ning lennujuhtimisüksuse ülesandeks on anda õhusõidukitele lubasid liikluse kiirendamiseks ja kokkupõrgete vältimiseks. Lennujuhtimisluba põhineb teadaolevale liiklusolukorrale mis mõjutab õhusõiduki ohutut käitamist. Ehk siis kui on mitu sama prioriteediga õhusõidukit, siis antakse lubasid nii, et tervikuna oleks tagatud kõige kiirem ja optimaalsem liiklus. Need kõik on operatiivselt lennujuhi poolt lähtuvalt liiklusolukorrast tehtavad otsused ning neid ei saa VV määrusega kuidagi reguleerida. Kui oleks olemas VV määruse eelnõu, siis võibolla saaks aru mida tahetakse reguleerida aga hetkel regulatsiooni mõte jääb täiesti arusaamatuks ning selliselt ei ole võimalik reguleerida, plaanitud regulatsioon läheb täielikkult vastuollu lennujuhtimise põhimõtete, eesmärkide ja regulatsioonidega. Punkt 27. 27) seadust täiendatakse §-ga 588 järgmises sõnastuses: „§ 588 Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanded Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“; Palume täpsustada „aeronavigatsiooniteabe töötlemise“ tähendust eelnõu seletuskirjas. Kuivõrd aeronavigatsiooniteabe töötlemine ei ole lennujuhtimisteenust osutava aeronavigatsiooniteenuse osutaja ülesanne. Punkt 31. 31) paragrahvi 602 täiendatakse lõigetega 6‒8 järgmises sõnastuses: „(6) Korrakaitseorgan, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas, võib vahetu ohu tõrjumiseks sundida lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma. (7) Mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel võib kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, erivahendeid või võtta mehitamata õhusõiduki juhtimine arvutiseadmega üle korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi, nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. (8) Vahetu sunni rakendamisel võib kasutada järgmisi erivahendeid: 1) raadioside segajat; 2) laserseadet või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist 5 (10) lendamist; 3) võrku; 4) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist lendamist.“; Palume täpsustada eelnõu seletuskirja, kas loetletud erimeetme rakendamise alused laienevad eelnõu kohaselt ka Transpordiametile või ei. Kui ei võiks selle ette näha. Lisaks palume kontrollida, kas raadioside segaja kasutamine on kooskõlas elektroonilise side seadusega? Tõenäoliselt ei ole "raadioside segaja" puhul tegemist ka korrektse terminiga. Üheselt peab selge olema , et raadioside piiramine võib toimuda ainult elektroonilise side seaduse kohaselt ja sealseid nõudeid järgides. Palume selles osas täiendada eelnõu seletuskirja. II. Seletuskiri Lk 3/ neljas lõik. Üldine viide EL õigusele liikmesriigi pädevusele siseriiklikult kehtestada alalised või ajutised geograafilised alad- Leiame, et viide El määrusele tuleks täpsustada viidet artikli täpsusega. Lk 4/ teine lõik Kuivõrd VV 11.05.2004 määrus nr 189 (Lennupiirangud) annab juba ka täna õiguse politsei ja päästeameti teenistuslendudele ning riiklikku järelevalve ja teadusliku uurimustöö eesmärkidel tehtavatele lendudele lennata sama määrusega kehtestatud alades, palume täpsustada väidet „Nende kolme valitsusasutuse jaoks on oluline, et nende õhusõidukid kuuluksid riiklike õhusõidukite hulka, sest asutustele on vaja nende ülesannete edukaks täitmiseks kehtestada tsiviillennunduse reeglitest erandeid, olgu selleks kasvõi võimalus lennata lennupiirangutega alas, kus tsiviilõhusõidukid lennata ei või„ Lk 6/esimene Väide „Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (edaspidi EANS15) määratakse riigikaitselised ülesanded: lennujuhtimine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine.“ On eksitav ning seletuskiri ei ole siinkohal kooskõlas eelnõuga. Eelnõuga määratakse need ülesanded lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, mitte aga konkreetselt EANS-ile. Lennujuhtimisteenust osutavat sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaid võib teisigi olla või juurde tulla. Palume selles osas seletuskiri parandada. Lk 9/teine lõik. Väide „Lennupiirangud ja lennupiirangutega alas lendamiseks loa taotlemine on eraldiseisev teema, mille sätteid saab eraldi grupeerida.“ On eksitav, sest lennupiirangud ja lennupiirangutega alad ei nõua automaatselt, et nendes lendamiseks on vaja luba taotleda. Palume selles osas seletuskiri parandada ja arvestada eelnõu asjakohaste kommetaaridega. Lk 11/kolmas lõik Väide „Lennupiirangud kehtestatakse üldjuhul selleks, et saaks näiteks hobi korras või sõjaväelise väljaõppe vms eesmärgil mehitamata õhusõidukitega lendamist harjutada, langevarjuhüppeid teha, paraplaaniga lennata või ohualana laskmiste korral või muul eesmärgil (nt kiiruse piiramiseks).“ Ei ole korrektne väide, kuna annab väärarusaama, mis on lennupiirangud ja piiranguala (samuti ohu ja keeluala). Loetletud tegevuste jaoks kehtestatakse piiragu, keelu või ohuala. Lennupiirangud aga on hetkel kehtestatud VV määrusega nr 189. Hobitegevus, milleks 6 (10) kehtestatakse piiranguala, ei ole piiranguala VV määruse nr 189 tähenduses. „Lennupiirangud, mis kehtestatakse teatud territooriumi kohale (edaspidi lennupiiranguala), moodustavad ruumiliselt piirangu (n-ö mulli) – lennujuhid suunavad õhusõidukid alast eemale või peab piloot või kaugpiloot seda ise jälgima, et ta sellesse n-ö mulli sisse ei lenda.“ Väide ei ole korrektne. Ruumiline piirang ei kehti kiiruspiirangu kohta. Lisaks lennujuhid suunavad sõltuvalt lennupiirangust ehk kohustusest omada luba. Kui nõutud luba olemas ei suuna lennujuht pilooti lennupiirangualast n-ö mullist eemale. Lk 11/12 „Õhuruumi kasutamise piiramine võib omakorda kaasneva mõjuna piirata kinnisasja kasutamist, kui lennupiiranguala alapiir on maapind (tähis SFC või GND), mis tähendab, et kinnisasja omanik või valdaja ei saa või ei pruugi saada lennupiirangu kehtivuse ajal vabalt kasutada oma kinnisasja lennuohutust ohtu seadmata. Näiteks seatakse lennupiirangud konkreetsete õhusõidukite käitamise jaoks konkreetse(te) maa-ala(de) kohale ja kui kinnisasja omanik või valdaja ei tea, et tema kinnisasja kohal toimub või võib toimuda lennundustegevus madalatel kõrgustel (nt kuni 500 jala kõrgusel maapinnast, kui alapiiriks märgitud maapind), võib ta teadmatusest seada ohtu õhusõiduki või selle piloodi(d) või kaugpiloodi(d), kui ta soovib näiteks (linnu)jahti pidada, ise mehitamata õhusõidukiga lennata (nt jälgida eemal põllul olevat loomakarja) või tegeleda millegagi, mille tulemusena paiskub õhku tolmu, kive või muid objekte.“ Ei ole korrektne väide. Lennupiiranutega piiratakse lennutegevust ning kinnisasja omaniku tegevusel ei ole siinkohal mingit mõju sellele. Kui riigipiiriläheduses kehtestatud lennupiirangualas (EER1) on õhusõiduki käitamiseks vaja PPA kooskõlastust/luba, siis kuidas see mõjutab kinnisasja omanikku võimalusi kasutada oma kinnisasja kuidagi teisiti, kui EER1 välja jäävat kinnisasja omanikku. Piirangud on õhusõidukitele ja lennutegevusele aga mitte mingil määral kinnisasja omanikule. Kuidas on seotud lennupiirangud lennutegevusega madalatel kõrgustel? Kui siinkohal räägime hetkel VV määrusega 189 kehtestatud lennupiirangutest. Nendel asjadel puudu igasugune omavaheline seos. Hetkel VV määrusega 189 kehtestatud lennupiirangud (käesolevas eelnõus siis VV korralduse eelnõus kehtestatud lennupiirangud) ei anna mitte ühelegi õhusõidukile õigust lennata madalamal kui lennureeglitega kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Ehk siin on siis jälle segamini aetud (see on läbivalt probleem) lennupiirangud (määruse 189 mõistes) ja piirangualad, mis kehtestatakse näiteks kaitseväe õppuse jaoks. Tegemist on erinevate asjadega. Tegelikult ei anna ka kaitseväe õppuse jaoks kehtestatud piiranguala õigust madalamalt lennata, kui lennureeglid lubavad. Selleks, et lennata ilma lennureegleid järgimata on vaja kehtestada TSA. Nende ohtude maandamiseks on kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Üksi eelnõuga kavandatav lennupiirang ei anna õigust minimaalsetest lennukõrgustest madalamal lennata. Lennupiirangud ei too kaasa mingit tavapärasest erinevat lennutegevust ühegi kinnisasja kohal. Tundub, et terves selles osas on segamini aetud piirangualad ja lennupiirangud. Ja isegi kui nii on, siis üksi piiranguala ei too see ka kinnisasja omanikule mingeid piiranguid. Lk 15/teine lõik. „Kehtestatud ajutisel geograafilisel alal võidakse kasutada tehnilisi vahendeid mehitamata õhusõiduki sageduste ja signaalide häirimiseks, et tagada näiteks mõnel suursündmusel (kontsert, laulupidu, tantsupidu, spordivõistlus) turvalisuse tagamine. See tähendab, et võidakse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid (vt eelnõu § 1 punkt 31).“ Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mis sagedustel see toimub, kas see on kuidagi kooskõlastatud ka TTJAga? Kui on vaja sagedusluba, kuidas see protsess kiirkorras peaks toimima? Kui spordivõistlusel (vms suurüritusel) on antud teatud isikutele luba filmimiseks, siis kuidas tagada 7 (10) see, et kõrvaliste isikute tegevuse häirimiseks või tarbeks kasutatavad tehnilised seadmed ei ohustaks neid, kellel seal on filmimine lubatud? Palume selles osas täiendada seletuskiri. Lk 15/kolmas lõik. „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks võib ajutise geograafilise ala kehtestada Transpordiameti eelneva kooskõlastuseta, kuid tingimuseks on, et kehtestatud alast teavitatakse Transpordiametit ja EANSi viivitamata, et nii Transpordiamet kui õhuruumi üldise korraldamise eest vastutav asutus kui ka EANS kui lennuliikluse juhtija, teaksid hoiatada või muul viisil kätte saadavaks teha teabe, et selles või tolles piirkonnas on kehtestatud ajutine geograafiline ala.“ Palume täpsustada väidet, kuidas teavitatakse Transpordiametit? Lennujuhtimisteenuse osutajaid on peale EANSi veel teisigi, näiteks Kaitsevägi. Lennuvälja lennuinfoteenust (kelle ülesanne on ka pilootidele info edastamine) osutab ka AS Tallinna lennujaam. Palume kontrollida ametinimetust „lennuliikluse juhtija“ õigsust. „Oluline aspekt on, et juhul, kui mõnel isikul on taotletud varem Transpordiametilt lennuluba selles piirkonnas lendamiseks, siis see lennuluba ei kehti ajutises geograafilises alas, sest isik ei ole Transpordiametilt selles alas lendamiseks luba saanud. See tähendab, et tinglikult öeldes lennuluba peatub selles konkreetses õhuruumi osas, kuni ajutise geograafilise ala kehtivuse lõppemiseni või ajutise geograafilise ala kehtestaja nõusoleku saamiseni, kui isikul on põhjendatud vajadus alas lennata, või kui ajutise geograafilise ala kehtestaja ise ei palu isikut appi (sisuliselt on sellisel juhul tegu nõusoleku andmisega).“ Juhime tähelepanu, et Lennundusseadus ja riigilõivuseaduse eelnõu kohaselt (praegu on Justiitsministeeriumi menetluses) Transpordiamet enam tulevikus lennulubasid mehitamata õhusõidukitele ei anna. Tõenäoliselt on see tulevik antud eelnõu jõustumise ajaks kätte jõudnud. Transpordiameti pädevusse küll jääb erikategooria lendude käitamislubade väljastamine. Palume täpsustada, kas tuleb kajastada geograafilise ala käitamistingimustes asjaolu, et ajutine geograafiline ala on kehtestatud alalises geograafilises alas. „51 Märkus: Selline korraldus kehtib kuni 1. juulini 2021, kui senine süsteem asendatakse UTM- süsteemiga, kuhu ajutise geograafilise ala kehtestaja saab juba ise andmed sisestada. Juhul, kui 1. juuliks uut süsteemi kasutusele veel ei võeta, siis pärast seda, kui uus süsteem kasutusele võetakse“. Kuivõrd 1. juulist 2021 palju otseselt ei muutnud, teeme ettepaneku sõnastada märkus järgmiselt: Süsteem asendatakse UTMiga ,siis kui uus süsteem kasutusele võetakse.“ Lk 16/ teine lõik. „Uue § 41 lõiked 4‒8 käsitlevad lennupiirangualas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas loa taotlemist ala omanikult või valdajalt või Vabariigi Valitsuse lennupiiranguid kehtestavas korralduses või määruses loa andjaks nimetatud isikult (näiteks politsei valvatavatel objektidel ei ole selleks mitte objekti omanik või tegelik valdaja, vaid üldjuhul PPA, kes objekti valvab).“ Lennupiirang või geograafiline ala ei tähenda alati automaatselt, et tuleb luba taotleda. Konkreetne piirang ja geograafilise alas kehtivad tingimused pannakse iga piirangu ja ala kohta eraldi paika. Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et seal lendamiseks on vaja kellegi luba, siis see tingimus tuleb iga ala juures eraldi paika panna, ka see detail, et kellelt luba tuleb taotleda. „Viimast on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid ülesandeid, mis on peamiselt järelevalvega seotud (kuid mitte ainult), näiteks et keskkonnainspektor saaks lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud, PPA ametnik saaks liikuda piiritsoonis või ajutises geograafilises alas, mille PPA ise on kehtestanud, kuid ka näiteks 8 (10) kaitseväelased ajutises geograafilises alas, mille nad on kehtestanud ajutise julgeolekuala kohale või harjutusväljal tekkinud tulekahju kustutamiseks (viimane avaliku korra tagamise eesmärgil), päästeteenistuja päästesündmuse asukohas (tulekahju, kemikaalireostuse likvideerimine jne).“ Need tingimused, et kellel ja mis tingimustel on lubatud lennupiirangute alas lennata tuleb paika panna konkreetselt iga lennupiirangu juures. Ehk siis näite 1: Keskkonnakaitse eesmärgil on kehtestatud alas XXX lennupiirangud. (ning nüüd järgevad konkreetsed piirangud) Ala ei ole lennud lubatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Antud piirang ei kehti keskkonnaameti järelevalvetegevusega seotud lendudele. Näide 2: Lennupiirang riigipiiri läheduses Riigi julgeoleku tagamise huvides kehtestatakse järgmine piiranguala XXX XXX. Lend alas võib toimuda ainult PPA loal. (Põhjendatud) loa taotlus tuleb esitada niimitu päeva enne xxx kontaktil xxx vormil. Antud piirang ei kehti PPA xxx lendudele. „Peale selle, et Vabariigi Valitsuse korralduses ja määruses määratakse lennupiirangualade, geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade valdajad ja loa andjad, tuleb need andmed ühtselt avalikustada ka AIPis, kus kirjeldatakse lennupiiranguala ja geograafilist ala koordinaatide ja lennukõrguste abil ning lisatakse piirangu tingimused, sealhulgas iga piirangu kohta eraldi, kellelt tuleb luba taotleda, olgu piirangu eesmärgiks lendamise piiramine või keelamine või lendamise kiiruse piiramine.“ Kuivõrd seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas saab AIPs avalikustada ajutise geograafilise alade koordinaate ja lennukõrguseid (nt kui ajutine ala tekib ootamatult kuhu põllu peale), palume see osa paremini sõnastada või lahti selgitada. Lk 31/kolmas lõik. „EMAA jääb küll näiteks Kaitseväe (õhuväe) koosseisus olevate lennujuhtide, õhuruumi korraldajate ja teiste üle järelevalvet tegema, kuid ei sertifitseeri aeronavigatsiooniteenuse osutajat ega tee tema tegevuse üle järelevalvet.“ EMAA ei saa ka lennundusmäärustiksus viidatud määruse kohaseid lennujuhilubasid välja anda, ega koolitusorganisatsiooni sertifikaati. Palume selles osas täpsustada seletuskiri. III. Määruste eelnõu kavandid. Eelnõuga jagatakse Eesti õhuruumi kasutamise piiramisega seonduv kaheks: lennupiirangute kehtestamine õhusõidukitele (kehtestatakse korraldusega) ning lennupiirangualas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas lendamise lubamine (kehtestatakse määrusega). Kuivõrd seletuskirjast ei selgu põhjus, miks soovitakse kehtestada ühe rakendusmääruse asemel kaks rakendusmäärust, palume seletuskirja seda täpsemini põhjendada. Määruste rakendusalast tulenevalt oleks ühe rakendusmääruse kehtestamine ülevaatlikum ja õigusselgem. Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirjale on lisatatud: 1. Vabariigi Valitsuse korraldus „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ eelnõu kavand; 2. Vabariigi Valitsuse määrus „Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise kord“ eelnõu kavand; 9 (10) 3. Vabariigi Valitsuse määruse „Loa andja, loa taotlemise ja andmise kord“ eelnõu kavand; III.1 Leiame, et korralduse Lisa 2 on vastuolus korralduse § 1 lõikes 1 sätestatud nõudega geograafiliste koordinaatide osas. III.3 „§ 1. Üldised sätted 2) Õhusõiduki käitaja kinnitab taotluse esitamisega, et on tutvunud lennundusseaduse, lennureeglite ja teiste asjakohaste õigusaktidega ning kinnitab oma teadlikkust nimetatud õigusaktide nõuetest, samuti annab loa taotleja taotluse esitamisega nõusoleku tema isikuandmete kontrollimiseks.“ Seaduse alusel isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut tema andmete töötlemiseks. Leiame, et antud nõue ei ole kooskõlas GDPRs sätestatus isikuandmete töötlemise põhimõttega. „§ 3. Riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangutega alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel korralduses sätestatud riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangutega alas võib lend toimuda ainult Politsei- ja Piirivalveameti loal. (2) Loa taotlus esitatakse Transpordiametile, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja loa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.“ Meie hinnangul esineb vastuolu esimese ja teise lõigu vahel. Nimelt ei saa Transpordiamet menetleda PPA luba, mis on nõutud lõikes 1. Palume kontrollida § 3 sõnastust kogumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa Taristu haldamise teenistuse direktor peadirektori ülesannetes. Teadmiseks:Tairi Tonkson [email protected] Anastasia Levin [email protected] 10 (10)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel