Kohila Vallavalitsus
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie: 26.07.2021 nr 21-531
Kohila valla üldplaneeringust
Harjumaal hakkavad ammenduma ligi pool sajandit kasutusel olnud suured lubjakivi maardlad,
mis on pikaajaliselt varustanud Põhja-Eesti piirkonda. Sealjuures on olulise tähtsusega asjaolu,
et taasiseseisvunud Eestis ei ole Harjumaal võetud kasutusele ühtki uut olulist
lubjakivimaardlat ehituskillustiku tootmiseks. Kõik püüded võtta Harjumaal arvele uusi
lubjakivimaardlad või alustada kaevandamistegevust uutes asukohtades on põrkunud
vastuseisuga. Peamiseks põhjuseks on olnud see, et tihe- või hajaasustus on Harjumaal jõudnud
kõikjale ja ka keskkonnakaitselised objektid seavad omapoolseid kitsendusi. Ja nendes
asukohtades, kus asustus ja keskkond võimaldaksid karjääri rajada, seal ei ole vajalikke
geoloogilisi eeldusi. Seega sobivate geoloogiliste eeldustega ning lihtsate
kaevandamistingimustega ja sellest tulenevate väikeste keskkonnamõjudega
kaevandamiskohti Harjumaal praktiliselt enam ei leidu. Erinevates planeerimisprotsessides ei
ole juba minevikus oldud piisavalt ettenägelikud, et olemasolev varu ükskord ammendub ja
majandustegevuse jätkumiseks on vaja võtta kasutusele uusi maardlaid ning selle jaoks oleks
tulnud samuti alasid ette näha ehk reserveerida. Kuna geoloogilisest ehitusest lähtuvalt lasub
Harjumaal tugevaim Lasnamäe lademe Väo kihistu ehituslubjakivi, siis seetõttu ei ole väga
tõsiselt arvestatud Rapla maakonna lubjakividega, kus lubjakivi tugevus seni teadaolevalt on
olnud nõrgem. Samas jääb Raplamaa Põhja-Eesti varustuskindluse mõttes 50 km veoareaali
sisse, mis on veel igati aktsepteeritav (tarbijakulu mõttes võib toodangu omahind olla sarnasel
tasemel, kui kaevandada kivi rasketes mäenduslikes tingimustes ja ohjata olulisi
keskkonnamõjusid või kui seda teha lihtsates tingimustes ja vedada kaugemalt). Kuigi täna on
Raplamaal veel talutavate keskkonnamõjudega kaevandamiseks sobivaid alasid võimalik leida,
siis erinevad planeerimistegevused võivad ka seal peagi majandustegevuseks vajaliku toorme
väljamise muuta võimatuks.
Eesti Maavarade Grupi (EMG) ettevõte EMG Arendus OÜ omab geoloogilise uuringuluba
Rapla maakonnas, Kohila vallas, Pihali külas Pihali II uuringuruumis lubjakivi uurimiseks (ala
41,64 ha, uuringuruumi plaan lisatud käesolevale kirjale). Tänaseks on teada eeluuringu
tulemused, mille tulemused olid väga head (oleme eeluuringu tulemusi ka Kohila
EMG Arendus OÜ Registrikood: 14212964
+372 6072 732
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE101989800
www.emg.ee
Harju maakond 74604
[email protected]
Vallavalitsusele tutvustanud). Tulemustest võib välja tuua peamised parameetrid:
laboratoorselt toodetud (tööstusliku tootmisega on võimalik saada paremaid tulemusi)
killustiku purunemiskindlus LA valdavalt 26-28 (LA30 kivi), külmakindluse massikao protsent
valdavalt 0,3-1,0 % (külmakindlus F1), lubjakivi peal oleva kattekihi paksus 1-2 m ja
põhjaveetasemest kõrgem lubjakivi kiht minimaalselt 12 m. Seega tegemist väga heade
omadustega kõrgekvaliteediga lubjakiviga (omadustelt sama mis Lasnamäe lademe Väo
kihistu kivi), mille põhjaveest kõrgemale jääva varu kogus on ~5 mln m3 ja mille
kaevandamistingimused on lihtsad ning väljamisega olulist keskkonnamõju ei teki (nt tekib
erinevate mõjude ahelat tekitav ulatuslik põhjaveetaseme alanduslehter, kui väljatakse
lubjakivi, mis jääb põhjavee tasemest allapoole). Antud asukohas on tegemist suure varu
kogusega, mis ka riigi majandustegevuse jätkusuutlikkuse seisukohast oluline. EMG tegi
uuringuruumi asukoha valikul suurt eeltööd, et tuvastada sobilik asukoht (nii asustuse kui ka
keskkonnatingimiste seisukohast) ning kus oleks potentsiaalselt olemas ka vajalikud
geoloogilised eeldused. Täiendavalt on Kohila valla ettepanekul vähendatud uuringuruumi ala
(tulevane võimalik karjääriala) selliselt, et see jääks minimaalselt 0,5 km kaugusele lähimatest
majapidamistest. Pihali II uuringuala asub ulatusliku RMK kinnistu keskel (kinnistu pindala
4,8 km2, uuringuruumi alas valdavalt tehtud lageraie), mistõttu ei teki selle lähedusse ka
tulevikus asustust. Lubjakivi kihti katvat katendit on piisavalt, et sellega oleks võimalik rajada
karjääri perimeetrile kuni 5 m kõrgune vall, mis võimaldab likvideerida tajutavad karjäärist
tulenevad keskkonnamõjud ja 0,5 km kaugusel oleks karjääri olemasolu vaevu märgatav. Alalt
on võimalik otse välja pääseda riiklikule kõrvalmaanteele, mistõttu puudub vajadus rajada
väljaveoks uusi väiksemaid asustusi läbivaid teid. Antud asukohas on täidetud kõik parimad
eeldused, mis on olulised uue karjääri kasutuselevõtuks. Hetkel ei ole me täis uuringuga edasi
läinud, et võtta arvele aktiivne tarbevaru ja moodustada maardla. Kõik sobivad tingimused
selleks on olemas, kuid see võib olla vastuolus valla üldplaneeringuga, mistõttu ei soovi me
teha kulutusi uuringuteks (uuringu maksumus on üle saja tuhande euro), mis oleks juba ette
teadaolevalt perspektiivitud.
Hetkel on koostamisel Kohila valla uus üldplaneering ning taotletav ala jääb ~2/3 ulatuses
alale, mis on määratletud planeeringus kui rohevõrgustiku astmelauana (tugialade ja
rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed üleminekualad. Need on vähem
massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti). Samas on Kohila valla uue
üldplaneeringu seletuskirja eelnõus öeldud, et maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal
on keelatud. Kui nüüd võtta aluseks kõike käeolevas kirjas eeltoodut (kasutusel olev
lubjakivivaru hakkab lõppema, sobivaid alasid kus oleksid olemas väheste keskkonnamõjuga
tingimused kui ka vajalik geoloogiline ehitus ei ole, majandustegevuse edasiseks toimimiseks
on vaja leida uusi kaevandamisalasid jne), kas ei oleks eeluuringuga teada saanud info baasil
mõistlik teha ennetavalt korrektuur koostatavasse üldplaneeringusse ja võimaliku tulevase
karjääriala asukohta rohevõrgustikku mitte ette näha? Ettenähtud astmelaua alast võtaks see
ainult vähese osa, see ei poolita ala ja pärast kaevandamist on võimalik ala rohevõrgustiku
koosseisu tagasi anda. On arusaadav, et karjääre on mõistlik rajada piirkondadesse, kus asustus
puudub, kuid sellistes asukohtades on reeglina tegemist ka rohevõrgustiku alaga. Seetõttu
tuleks teatud kompromissikohad ka selles küsimuses ette näha.
Saadame käesoleva kirja korraga Kohila Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kõigepealt meie palve Kohila
Vallavalitsusele, et kuna teilt saadud informatsiooni kohaselt on seda võimalikku ala ka
looduslikult inventeeritud, seal olulisi kaitstavaid väärtusi ei olnud, siis kas oleks võimalik
uuringuruumi ala kavandatavast rohevõrgustiku elemendist välja jätta)? Kuna
Rahandusministeeriumi tegevute hulka kuulub ka ruumiline planeerimine, siis küsime, kas
Teie hinnangul kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik selline muudatus koostatavasse
planeeringusse sisse viia? Vastasel juhul kaoks võimalus sobilike tingimustega asukohas
kvaliteetse maavara kasutusele võtuks ja see omaks majanduseluslist mõju ja tõenäoliselt ka
täiendavat keskkonnamõju, kuna samaväärne maavara tuleb kasutusele võtta mujal, kus
kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla oluliselt suuremad. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt küsime, kas riigil on huvi kirjeldatud kvaliteediga,
kirjeldatud mahus ja mainitud asukohas kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusele võtuks?
Käesolevaga palume vastuseid kirjas tõstatatud küsimustele ning palume vastajatel kirjutada
korraga kõigile kirja päises olevatele asutustele, et kõik saaksid viibida samas infoväljas. Kuna
meile on väljastatud keskkonnaluba geoloogiliseks uurimiseks, võiksime me täna minna edasi
täis uuringuga ja võtta kõnealuses asukohas arvele maardla. Samuti võiksime oma tahet jõuga
realiseerida ja erinevaid lubasid asuda taotlema läbi Vabariigi Valitsuse, nagu tänane
seadusandlik kord seda võimaldab. Kuna aga soovime selles protsessis arvestada teiste
osapooltega ja järgida hea halduse põhimõtet, siis seetõttu oleme käesoleva kirja koostanud,
oleme toonud välja kõik positiivsed asjaolud mida tehtud eeluuringuga oleme teada saanud
ning tuvastanud ka selle, mis võiks kujuneda tulevikus takistuseks. Seetõttu sooviksime
ettevõttena antud küsimuse parimal võimalikul moel lahendamiseks riigi poolset abi ja tuge.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
juhatuse liige
Lisa. Pihali II uuringuruumi teenindusala plaan
Hıbekuuse
31701:005:2536
Ulja
ASENDIPLAAN 1 : 50 000
Raja
31701:005:0527
31701:005:1712 N Kaardileht nr 6332
Kuuse Uljapıllu
31701:005:2538 31701:005:0209
Kuuseoksa Kaeravlja
31701:005:1640
W E
31701:005:2535
Metsaveere
31701:005:0036
Nımme
31701:005:0980
S
Pihali II uuringuruum
6
Vardi metskond 80 5
7
31701:005:0958 Hrma
31701:005:0900
8
2
4
1 Leisi
6 557 500
31701:005:0850
3
535 500
9
13
10
Leisu Uuringuruumi teenindusala piiripunktide koordinaadid ja pindala
31701:005:0008 X Y
1 6 557 471,05 533 808,42
11 2 6 557 505,43 533 966,51
12 3 6 557 399,76 534 164,80
Nurmenuku
4 6 557 503,87 534 550,56
31701:005:0953
5 6 557 655,49 534 641,07
Ratta 6 6 557 713,89 534 906,00
31701:005:0460
Liivakırtsi 7 6 557 657,50 534 994,89
31701:005:0782 8 6 557 577,92 535 013,36
9 6 557 364,52 534 834,23
10 6 557 266,14 534 826,52
Mnnituka
Ratassepa
11 6 557 076,27 533 979,30
31701:005:0053
Pıllu 31701:005:0590 12 6 557 040,51 533 817,99
31701:005:0052 Sepa 13 6 557 329,99 533 752,33
6 556 500 31701:005:0031
Pindala 41,64 ha
533 500
Pilli Mrkused:
11220 Kernu-Kohila tee
31701:006:1149 1. Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis
31701:005:0820
2. Alus - Eesti pıhikaart M 1:10 000 (Maa-ameti wms teenus).
3. Katastriksuste piirid Maa-ameti avaandmed 22.07.2020. a.
4. Kitsendusi pıhjustavad piiranguvndid:
LEPPEM˜RGID 0m 100 m 200 m 400 m
- Maa-ameti avaandmed 22.07.2020. a.
1 - EELIS-est allalaetavad looduskaitselised piirangud 21.01.2020.a
Pihali II uuringuruumi teenindusala piir, Tee kaitsevnd 5. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
piiripunkt ja piiripunkti number 6. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
Objekti asukoht ja nimetus:
Taotletava Pihali uuringuruumi piir
Elektriliini kaitsevnd
EMG Arendus O Rapla maakond Kohila vald
Vardi metskond 80 Katastriksuse piir, tunnus
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Pihali II uuringuruum
31701:005:0958
ja lhiaadress E-post:
[email protected]
Telefon: 607 2732
Looduskaitseline piiranguvnd Joonise nimetus:
Haldusksuse piir Mııtkava: Uuringuruumi teenindusala plaan
Koostas: 1: 10 000
Veekaitseline piiranguvnd Liina Ordlik
Puuraugu kavandatav asukoht
Joonise nr: Arendaja: T nr: 20-EA09
EMG Arendus O
Kinnitas: Jan Johanson Gr lisa 1 Kuupev: 22.07.2020
Saatja: Jan Johanson <
[email protected]>
Saadetud: 26.07.2021 17:26
Adressaat: vallavalitsus kohila ee <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Teema: Kohila valla üldplaneeringust
Tere
Saadame kirja seoses koostamisel oleva Kohila valla üldplaneeringu ja
võimalikku lubjakivi kaevandamise teemal Kohila valla territooriumil.
Lugupidamisega
Jan Johanson
Jan Johanson, juhatuse liige
EMG Karjäärid OÜ | EMG Arendus OÜ
Telefon: 5661 6568
Koduleht:
E-post:
Aadress: Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604