dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. juuli 2021
Viit
2-13/21-4036
Registreeritud
26. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎5-123-2 26.07.2021 Väljaminev kiri.asice305 KB

Sisu (failidest)

Teie: 29.06.2021 nr 17.1.1/21-0812/-2T Riigikantselei Meie: 26.07.2021 nr 5-1/23-2 Arvamus eIDASe muutmise määruse ettepaneku kohta Alljärgnevalt esitame Siseministeeriumi valitsemisala esmase tagasiside Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamise määruse (eIDASe määruse muutmise) ettepanekule. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada Eesti seisukohtade kavand selle olemasolul täiendavaks kooskõlastamiseks ning hoida Siseministeeriumit kursis eelnõu läbirääkimistega Euroopa Liidu (EL) tasandil. Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki piiriüleste e-teenuste valdkonna kaasajastamisteks ja arendamiseks. Leiame, et iga riik peab tagama vähemalt ühe (kõrge taseme) eID vahendi olemasolu. Samuti on isiku tuvastamiseks vajalik ja eesmärgipärane liikmesriikidele unikaalse identifikaatori kasutuselevõtu kohustuse kehtestamine. Samas leiame, et e-teenuste kasutamise puhul pole probleemiks mitte üksnes eID vahendite puudus, vaid laiemalt e-teenuste nappus või nende olemasolul teenuse kasutamiseks mõeldud eID vahendite killustatus. Samuti on jätkuvalt probleemiks tõik, et pole loodud võimekust teise riigi eID vahendiga riiklike e-teenuste kasutamiseks. Kuigi senisest ühtsem usaldusteenuste täiustatud ökosüsteem aitab olukorda parandada, tuleb tagada, et seeläbi ei muudetaks tarbetuks juba toimivaid ulatuslikke ökosüsteeme. Näiteks on Eesti usaldusteenuste ökosüsteemiga liidestatud tuhanded toimivad teenused. Mis tahes ELi liikmesriigis isiku tõendamist ja elektrooniliste dokumentide jagamist võimaldava digiidentiteeditasku loomise ettepanek on tervitatav ja aitab kaasa paberivabale asjaajamisele. Samas ei selgu eelnõust muu hulgas asjaolud nagu, millised peaksid olema digiidentiteeditasku võimekused ja kasutusulatus, kuidas näeks välja digiidentiteeditasku väljastamise protsess, millega on täpsemalt tegemist (mõni eID vahendiga seotud rakendus?), kuidas käib selle kohustuslik vastavushindamise läbiviimine ja vabatahtliku sertifitseerimise andmine, mis ulatuses arendab taskut EL, kuidas ID-kaardi autentsuse kontroll digiidentiteeditaskus jne. Kõik need asjaolud vajavad läbirääkimiste käigus täpsustamist. Samuti eeldavad kavandatavad muudatused põhjalikku siseriiklikku analüüsi ja kulude hindamist. Muu hulgas tuleb täpsustada, kes jääb Eestis pädevaks asutuseks digiidentiteeditasku väljastamisel ja selle valideerimise mehhanismide loomisel. Kuigi ühtsete tehniliste nõuete jms kasutamine on ühelt poolt tervitatav ja kindlasti lihtsustab piiriüleselt eID tunnustamist ja e-teenuste kasutamist, võib sel olla pärssiv mõju innovatsioonile ja turvalisusele. Näiteks millegi muutmisvajaduse korral võib kogu protsess osutuda liiga ajamahukaks, kulukas või halvimal juhul peaaegu võimatuks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Üksikasjalikumad tähelepanekud Lk 1 Eelnõus on toodud, et “määruse olemusest tulenevad piirangud avalikule sektorile, erasektoris tegutsevatel interneti kaudu teenuste osutajatel on piiratud võimalused ja raske süsteemiga ühenduda”. Märgime, et vastav väide ei ole üheselt õige. Piiratud võimalused tulenevad eelkõige asjaolust, et kõikides liikmesriikides ei ole vastavaid võimalusi loodud. Näiteks Eesti kontekstis, kus nii avalik kui ka erasektor laiaulatuslikult teenuseid pakuvad, ei saa selle väitega nõustuda. Märgitakse, et “Lisaks tekitavad eIDASe kohaldamisalast välja jäävad identimislahendused, näiteks sotsiaalmeediateenuste osutajate ja finantsasutuste pakutavad lahendused, eraelu puutumatuse ja kaitsega seotud probleeme.” eIDASe senine eesmärk on olnud just riikide teavitatud süsteemide reguleerimine, mistõttu muud pakutavad lahendused pole seni regulatsiooni skoobis olnud. Palume täiendavalt selgitada, miks skoopi laiendada soovitakse. Lk 2 “Praegune eIDASe raamistik ei hõlma selliseid e-atribuute nagu tervisetõendid või kutsekvalifikatsioonid, mistõttu on raske tagada selliste e-mandaatide üleeuroopalist õiguslikku tunnustamist.” Ka see eesmärk ei ole olnud seni eIDASe skoobis. Erinevate valdkondade e- mandaatide tunnustamine ei erine oma sisult tavapäraste mandaatide tunnustamisest. See tähendab, et need on valdkonnaspetsiifilised. Oma sisult erineb tervisetõendi tunnustamine kvalitatiivselt täielikult näiteks kinnisvara hindaja taseme kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest. eIDASe määrusega ei ole võimalik reguleerida valdkondasid, mis ei ole oma spetsiifikas määruse eesmärgiga seotud. Lisaks, kutsekvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni tunnustamise probleemistikku ei saa lahendada pelgalt e-mandaadi või e-atribuudi lisamisega. Tunnustamise eelduseks on ühtlane lähenemine, mis on valdkonnaspetsiifiline. Ka tervisetõendite puhul on vajadus eraldiseisvalt hinnata, millisel kujul seda on võimalik rakendada. Viimast on kinnitanud ka COVID-19 viiruse pandeemia, kus ühtse tõendi väljatöötamine nõudis väga spetsiifilisi valdkondlikke kokkuleppeid. Eelnõu kohaselt “Lisaks ei võimalda eIDASe määrus kasutajatel nõuda, et jagataks vaid teenuse osutamiseks rangelt vajalikke identiteediandmeid.” Selgusetuks jääb, kas see peaks olema üldse eIDAS määruse skoobis. Ka määruse muutmise ettepanek ei muuda skoopi selliselt, et määrusega peaks reguleerima teenuse osutamisega seotud identiteediandmeid. Peame oluliseks esile tuua, et isiku andmekaitse on ulatuslikult reguleeritud isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Selleks, et andmekaitse valdkond oleks ühtne, ei ole eesmärgipärane teenuste osutamiseks vajalike identiteediandmete reguleerimine IKÜM-ist väljaspool. Muu hulgas kaasneb sellega oht andmekaitse valdkonna killustatuseks. Me ei pea eesmärgipäraseks eIDAS- es andmekaitse erimeetmete loomist, kuna andmekaitse mõttes ei erine e-teenused oma sisult tavapärastest teenustest. Ettepaneku sisaldab eesmärki “Kasutajate hüvanguks luuakse e-identimise ja usaldusteenuste täiustatud ökosüsteem, mida tunnustatakse ja kasutatakse kõikjal liidus.” Seejuures märgitakse, et eesmärk on luua ühtlustatud käsitlusviis. Peame oluliseks välja tuua, et kuigi teatud üldistatud lähenemise loomine on eesmärgipärane, on oluline säilitada paindlikkus. Riikides, kes on tänaseks loonud teavitatud süsteemid, on loonud selleks ka toimivad ökosüsteemid. Eesti puhul on eraldi oluline esile tuua, et meie süsteemi kasutatakse väga laiaulatuslikult. Samuti tuleb määruse muutmisel tagada, et jäetaks paindlikkus erinevatele lahendustele, mis võimaldaks valdkonnas uudsete lahenduste loomist. Lk 6 On esile toodud, et “Paljud sidusrühmad osutasid sellele, et COVID-19 pandeemia tõttu ilmnes, kui väärtuslik on turvaline kaugidentimine, et kõigil oleks juurdepääs avalikele ja erateenustele.” Märgime, et väärtust omab kaugidentimine igal juhul, selle realiseerimisel tuleb mõelda aga ka kaugtuvastamisele. COVID-19 tõi väga ulatuslikult esile probleemi isikute kaugtuvastamisega. Selleks, et isik saaks kaugidentimist kasutada, vajab ta vastavat vahendit, 2 (5) mille kättesaadavust reguleerib eIDASe artikkel 24. Ettepanekust ei selgu selle mõju. Märgime, et eelnõu preambula lõikes 11 on märgitud järgnevat “Euroopa digiidentiteeditaskud peaksid tagama autentimiseks kasutatavate isikuandmete kõrgeima turvalisuse taseme, olenemata sellest, kas neid andmeid säilitatakse kohalikul tasandil või pilvepõhistes lahendustes, võttes arvesse erinevaid riskitasemeid. Biomeetrilise autentimise kasutamine on üks suure usaldusväärsusega identifitseerimismeetoditest, eriti kui seda kasutatakse koos muude autentimiselementidega. Kuna biomeetrilised tunnused on iga isiku kordumatud omadused, on nende kasutamiseks vaja korralduslikke ja turvameetmeid, mis vastavad ohule, mida selline töötlemine võib põhjustada füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ning on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.” Kuigi biomeetria kasutust on käsitletud preambulas, siis eelnõu hilisemas tekstis biomeetria kasutust ei käsitleta. Peame oluliseks, et biomeetria kasutust käsitletaks eraldiseisvalt ka uue artikkel 24 sõnastuses. Liikmesriigid vajavad ühtset nägemust, kas biomeetriapõhine kaugtuvastuse lahendus oleks mõeldav isikule vajaliku vahendi võimaldamisel. Lk 9 Märgitakse, et “et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on internetis ja väljaspool autentimiseks võimalus turvaliselt taotleda ja saada, säilitada, kombineerida ja kasutada isiklikke identimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi tõendeid”. Palume läbirääkimistel täiendavalt selgitada, mida on peetud silmas sellega, et tõendeid saab kasutada nii internetis kui ka väljaspool. Ettepanekus on kirjutatud, et atribuute saaks kasutada veebiväliselt internetipõhiste avalike ja erateenuste kasutamiseks. Jääb arusaamatuks, mis võiks olla veebiväline, kuid internetipõhine teenus. Samuti, kas atribuut peaks olema digitaalne või peab see olema näiteks tuvastatav ja loetav ka silmaga (näiteks mobiiltelefoni ekraanilt näidates)? Ka määruse preambula selgitav osa ei ole piisavalt selge (vt lk 13 „Off-line kasutamine oleks oluline paljudes sektorites, sealhulgas tervishoiusektoris, kus teenuseid osutatakse sageli vahetult inimesega suheldes, ning digiretseptide puhul peaks autentsuse kontrollimiseks olema võimalik tugineda QR-koodidele või sarnasele tehnoloogiale.“ Uue artikli 7 ja 11a selgituses on toodud, et liikmesriigile kehtestatakse kohustus teavitada vähemalt ühest e-idendimissüsteemist ning see peab olema seotud kordumatu ja järjepideva identimistunnusega. Leiame, et mõlemad ettepanekud on vajalikud saavutamaks laialdast e- identimise vahendite kasutuselevõttu ning nende laiema koostalitusvõime tagamiseks. Seejuures toome esile, et ettepanekust ei nähtu, mis tasemele vastav e-idendimissüsteem vastama peaks. Kui eesmärk on tagada turvaline e-identimine, siis saaks selleks olla minimaalselt tänase eIDAS kohaselt määratletud tase märkimisväärne. Peame vajalikuks täpsustada, kas vähemalt ühe eID skeemi teavitamise kohustus puudutab vaid neid liikmesriike, kes seni vastavat teavitust teinud ei ole; kas eeldada võib teavitamisele tulevate eID vahendite kasvu ja sellest tulenevalt nende hindamisest tingitud töökoormuse suurenemist. Märgime eraldiseisvalt, et artiklites 6a ja 7 seatud tähtaeg luua tingimustele vastav süsteem 12 kuuga, on tõenäoliselt liialt lühike aeg vastavate muudatuste tegemiseks. Süsteemi loomine, nõuetega vastavuse hindamine ning süsteemi lansseerimine sellises ajaraamis ei ole ilmselt teostatav. Eelkõige on see problemaatiline liikmesriikides, kus vastavaid süsteeme ei ole üldse loodud või süsteemide tase on hinnatud tasemele madal. Ka riikides, kus on toimivad ökosüsteemid ei pruugi see ette nähtud ajaraamis saavutatav (ega ka mõistlik) olla, sest võib eeldada kogu olemasoleva süsteemi ümbertegemist. Märgime, et eelkõige digiidentiteeditasku puhul ei ole selge, milliseid tõendeid oleks võimalik üheselt liikmesriikide vahel aktsepteerida. Lk 9 Ettepanekus on selgitatud, et “Lisaks vastastikuse tunnustamise lepingute kasutamisele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 muudetakse usaldusteenuseid käsitlevas III peatükis artiklit 14 rahvusvaheliste aspektide kohta, et võimaldada komisjonil võtta vastu rakendusotsused, mis kinnitavad kolmandates riikides kasutusele võetud usaldusteenustele kohalduvate nõuete ja nendes riikides osutatavate teenuste samaväärsust.” Palume selgitada, mis on samaväärseks hindamise järelm. Millised võiksid käesolevalt näitlikult olla sellised 3 (5) kolmanda riigi nõuded, mida kohaldatakse tema territooriumil asutatud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate usaldusteenuste suhtes? Samuti tekitab küsitavusi asjaolu, et samaväärsuse hindamisel ei ole eIDASe määruses loodud sisulisi tingimusi. Peame oluliseks, et samaväärsuse hindamise üldtingimused oleksid määratletud määruses endas, mitte komisjoni rakendusaktides. Lk 10 Avatakse uue jaotise 9 sisu, samas ei avata elektroonilise tõendi õigusliku toime kontseptsioon, mida loodetavasti hindab Justiitsministeerium. Juhime tähelepanu, et omavahel ei ühti artikli 45 b pealkiri ja sisu – pealkiri räägib atribuutide elektroonilisest tõendamisest avalike teenuste puhul, sätte sisu aga atribuutide kasutusest teenusele ligipääsemisel e-identimise vahendi ja e- autentimise asemel. Toome taaskord esile, et atribuudi vastavus tehnilistele nõuetele ei tähenda, et atribuudis sisalduv teave oleks liikmesriikide poolt aktsepteeritav (näiteks ei ole ühe liikmesriigi kutsenimetus või kvalifikatsioon vastav teise liikmesriigi nõuetele). Lk 14 Preambula lõikes 12 on märgitud eesmärk luua „testimiskeskkondi uuenduslike lahenduste katsetamiseks kontrollitud ja turvalises keskkonnas“. Ettepanekut ei ole määruses ega selgitustes avatud. Lk 22 Avatakse digiidentiteeditasu mõiste. Seejuures on märgitud, et see peaks võimaldama ka volituste salvestamist. Ettepanekust ei selgu, mis laadi volitusi silmas peetakse. Kõige asjakohasemaks võib pidada näiteks notariaalselt tõestatud vormis volitust või mõeldakse siin midagi muud (nt. lihtkirjalik volitus)? Lk 22 Mõiste „atribuut“ kasutus. Eelnõu käsitleb mõistet väga laialt ning võimaldab atribuudina käsitleda sisuliselt kõiki andmeid, mis isikuga seonduvad. Mille poolest erinevad oma sisult mõisted atribuut ja mandaat? Mandaadiks loetakse tõend isiku pädevuse, kogemuste, õiguse või loa kohta. See on ka atribuudi mõiste kohaselt isiku tunnus, omadus või staatus. Lk 24 Artikli 6a lg 6 on märgitud, et Euroopa digiidentiteeditaskute kastumine on füüsilistele isikutele tasuta. Puudub selgitus, mistõttu vajaks täpsustamist, kas see tähendab muuseas, et kasutamine on tasuta, aga selle väljastamine võib olla tasuline. Samuti sooviksime näha nägemust võimalike kulude katte süsteemi kohta. Artikli 6a lg 7 märgib, et kasutajal on digiidentiteeditasku üle täielik kontroll. Samas on artiklis 6a selgelt öeldud, et tasku väljastatakse eelduslikult liikmesriigi poolt või liikmesriigi volituse alusel (alles kolmanda variandina on võimalik väljastada sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustuse alusel). Isiku digiidentiteeditasku sisaldab isiku identiteeti ning selle üle ei saa olla kasutajal täielikku kontrolli – see tähendaks ka kasutaja võimalust vastava identiteedi modifitseerimiseks või muutmiseks. Isiku identifitseerimiseks mõelduid identiteedi loob isikule riik. Samuti jääb arusaamatuks, miks lõikega 7 välistatakse andmete ristkasutus, mis võib olla vajalik isikule teenuse pakkumiseks andmete ühekordse küsimise põhimõtet järgides. Samuti võib digiidentiteeditaskus olevaid andmeid olla vajalik kasutada näiteks järelevalvemenetluses (veel konkreetsemalt näiteks julgeoleku ohu väljaselgitamisel). Lk 27 Artikkel 11 a ja kordumatu identifitseerimine. Vajab täpsustamist, kuidas hakkab süsteem toimima piiriüleselt. Ehk kuidas ühildub Eesti eID vahendi kordumatu identifikaator mõne teise riigi süsteemiga? Kas ja kui, siis kuidas toimub isiku identifitseerimine selle abil teises liikmesriigis? Lk 40 Artiklis 45 h ja 45 i reguleeritakse elektroonilisi registreid, mis on loodud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt. Eestis loodud avalik-õiguslikud registrid on üldjuhul elektroonilised. Palume täpsustada, kuidas mõjutaks tulevane regulatsioon Eesti registrite 4 (5) (õiguslikku) toimet. Lisaks vajab täpsustamist, kuidas hakkab toimuma (kvalifitseeritud) elektrooniliste registrite loomine, haldamine, kontrollimine. Lk 46 Märgitakse, et „Liikmesriigid on kohustatud andma välja Euroopa digiidentiteeditasku 24–48 kuu jooksul (ligikaudu) pärast määruse vastuvõtmist.“ Esitatud määruse muudatuse ettepanekus on selgelt välja toodud, et identiteeditasku ja toimiv e-identimise süsteem peavad olema valmis 12 kuu jooksul (artikkel 6a ja artikkel 7 sissejuhatav lause). Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Märgime veelkord, et seatud tähtaeg ei pruugi olla teostatav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Kommusaar sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler [Sama/Teadmiseks] : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Birgit Paal 6125059 [email protected] 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel