Põlva Vallavalitsus
[email protected] Meie 01.06.2021 nr 17-7/2021/3487-1
Kesk 15
Põlva vald, 63308, Põlva linn, Põlva
maakond
Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud
Austatud vallavanem ja volikogu esimees
Pöördume Teie poole seoses tuuleenergeetika kavandamisega kohaliku omavalitsuse tasandil.
Meil on hea meel teatada, et hiljuti tegi Vabariigi Valitsus otsused, mis leevendavad
riigikaitselisi kõrguspiiranguid veelgi rohkemates omavalitsustes. Omavalitsuste roll on
taastuvenergia arendamisel väga oluline, et saavutaksime ühiseid riiklike eesmärke, aga ka selleks,
et parandaksime elektri varustuskindlust ning elavdaksime majandust uute investeeringutega.
Kohalikud omavalitsused saavad taastuvenergeetikaga seonduvat kavandada näiteks enda
üldplaneeringutes ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringutes. Paljudel Teist on sellised protsessid
juba ka töös. Käesolevas kirjas anname Teile tuuleenergeetika planeerimise kontekstis olulist
infot.
Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna on käivitunud rohepööre. Viimasel kahel aastal on
energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogused Euroopa Liidus enim vähenud just Eestis1.
Põlevkivielektri rolli vähenemine2 elektritootmises tähendab, et peame kiirendatult edasi liikuma
ka uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisega. Nii oleme Eestis seadnud eesmärgi saavutada
aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%3 (2019. aastal ~22%). See
eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu.
Ülemineku kiirendamiseks on meil plaanis juba lähiaastatel läbi viia taastuvelektri
vähempakkumised – 2021. aastal (450 GWh) ning 2023. aastal (650 GWh). Seni korraldatud
väiksemamahulised vähempakkumised on end igati õigustanud – konkurentsiolukorras on
taastuvenergia projektide toetusmäärad kordades langenud4. Teiste Euroopa Liidu riikide (sh meie
naabrite) näidetele tuginedes on nii tuulest kui päikesest energia tootmine muutumas üha
konkurentsivõimelisemaks ka ilma riigi toetusteta. Nii näiteks rajatakse Soomes juba enamik
tuuleparke ilma riigipoolsete toetusteta. Taastuvenergia tootmine on järjest perspektiivikam
tegevussuund kohalikele ettevõtjatele, aga ka kohalikule omavalitsusele, pakkudes tulevikus
1
Eesti energiasektori emissioonid vähenesid 2019. aastal 22% võrreldes 2018. aastaga ning 2020. aastal veel 18%
võrreldes 2019. aastaga.
2
2020. aastal toodeti Eesti tarbitud elektrist 31,5% fossiilsetest kütustest 25,9% taastuvenergiast ning 42,6% imporditi.
3
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
4
https://www.mkm.ee/et/uudised/taastuvenergia-toetusvajadus-vaheneb-joudsalt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest.
Arvestades Eesti tuuleressurssi, on parimad tuuleenergia tootmise alad Lääne-Eesti rannikul ja
saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku-
Lihula-Sindi-Riia 2020. aasta lõpus valminud kõrgepingeliin. Samas on tänapäevased tuulikud
kõrgused piisavalt kõrged, et heade tuuleoludega alasid leidub ka teistes Eesti piirkondades. Nii
rahvusvaheline praktika kui ka Eesti 2030+ üleriigiline planeering5 soovitavad taastuvenergia
elektrijaamade rajamiseks kasutada alasid, mis on juba kas põllumajanduse, tööstuse või
energiatootmise tõttu kasutuses olnud ning kus on olemas hea elektri- ja teedetaristu.
Tuuleenergia tootmisseadmetesse investeerimine on kulutõhus viis taastuvelektrit toota. Võrreldes
fossiilsete kütuste kasutamisega on taastuvatest allikatest elektri tootmine tunduvalt
ruumimahukam, mistõttu on vajalik nii eesmärkide saavutamise, kui tootjate vahelise konkurentsi
edendamiseks avada tuuleparkidele võimalikult suur osa Eesti territooriumist.
Varasemalt oli riigikaitseliste kõrguspiirangute (vt joonis 1) tõttu tuuleparkide arendamiseks
sobilik üksnes väike (14%) osa Eesti maismaast. 2019. aasta novembris ning käesoleva aasta
kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsusega investeerida riigikaitseliste kõrguspiirangute
leevendamisse avati riigikaitselistest kõrgusepiirangutest enamiku (>60%, >27 000 km2)
Mandri-Eesti territooriumist (joonis 1).
Joonis 1. Kompensatsioonimeetmete rakendamisel vabanev Mandri-Eesti ala (heleroheline) käsitleb
kogu Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmetega
5
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering
2 (5)
(tumeroheline).
Kokku on kompensatsioonimeetmetesse seega investeeritud ligi 75 miljonit eurot. Sellele
lisanduvad iga-aastased püsikulud. Investeeringu suurus näitab temaatika olulisust ja maismaa
tuuleparkide kavandamise ning rajamise hädavajalikkust.
Mõistagi on lisaks riigikaitselistele kõrguspiirangutele tuuleparkide rajamisel vajalik arvestada ka
teiste piirangutega: näiteks kaugusega elumajadest, teedest, looduskaitseliste piirangute,
elektrivõrgu konfiguratsioonist tulenevate liitumiskulude ning vajadusega saavutada kokkulepe
kohalike kogukondadega.
Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll tuuleenergia kasutuselevõtu võimaldamises.
Tuuleparkide kavandamiseks on omavalitsusel kaks võimalust. Reeglina valitakse olulise
ruumilise mõjuga ehitisele (antud juhul tuulepargile) asukoht üldplaneeringuga. Kui
üldplaneeringuga asukohta pole valitud, on võimalik tuulepark kavandada kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga. Rahandusministeerium on koostanud juhise olulise ruumilise
mõjuga ehitise planeerimiseks6, kus on selgitatud üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu võimalusi mh tuuleparkide kavandamiseks. Tuginedes Eesti taastuvenergeetika
eesmärkidele, eelmainitud Vabariigi Valitsuse otsustele ja kohalike omavalitsuste rolli
võtmetähtsusele, rõhutame üldplaneeringutega või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutega
tuuleenergeetika kavandamise olulisust. On väga oluline, et üldplaneeringud näeksid ette
võimalikult laialdased alad taastuvenergia arendamiseks ja eriplaneeringuga konkreetse
arendushuviga maa-alad, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks
nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele. Sellest tulenevalt on oluline kohalike omavalitsuste
panus ja huvi arendusprojektide edendamisel
Riigikaitselised kõrguspiirangud on kavandatud leevenema 2024. aastal (tumeroheline ala joonisel
1) ning 2025. aastal (heleroheline ala joonisel 1). Selleks, et tagatud oleks Eesti riigi ja ka NATO
õhuruumi kaitse, ei ole võimalik elektrituulikuid või tuuleparkide püstitamisega alustada enne
kompensatsioonimeetme käivitumist. Eeltegevusi tuuleparkide rajamiseks saab sellegipoolest
teha. Kaitseministeerium saab oleks võimalik üldplaneeringuid ja kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringuid kooskõlastada enne kompensatsioonimeetme käivitumist, kui üldplaneeringud ja
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud kehtestatakse vastavate kõrvaltingimustega
(haldusmenetluse seadus § 53). Kõrvaltingimus tuleb seada tuuleparkide väljaehitamise osas, st
riigikaitselise rajatise töövõimet mõjutavaid tuuleparke pole võimalik ehitada (planeeringut selles
osas ellu viia) enne kompensatsioonimeetme käivitumist. Kõrvaltingimuse sõnastus on oluline
välja töötada asjaomaste ametite koostöös enne üldplaneeringu kooskõlastamist. Kui arendaja teeb
kulutusi enne riigikaitseliste rajatiste töövõime saavutamist, siis saavad need olla arendaja omal
riisikol. Kaitseministeerium ei saa kooskõlastada projekteerimistingimusi ja ehituslubasid enne
kompensatsioonimeetmete tööle rakendumist.
Kahtlemata on oluline ka kohaliku kogukonna toetus taastuvenergia projektide õnnestumisele.
Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused, kus täna juba eksisteerivad tuulepargid,
teevad energiatootjatega aktiivset koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja
rahalises panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku taristu väljaehitamises. Seega pole
tuulepargi kohaliku omavalitsuse territooriumile lubamine koorem, vaid pigem kohaliku elu
6
https://planeerimine.ee/orme-planeerimine/
3 (5)
edendamise võimalus. Oleme välja töötamas tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumendi
õiguslikku regulatsiooni, mille eesmärk on jagada tuuleelektri tootmisest teenitavat tulu ka pargist
vahetult mõjutatud isikute ning kohaliku omavalitsusega. Niiviisi saab tuuleenergeetika areng
panustada ka kohalikku elukeskkonda ning elukorraldusse. Regulatsioon töötatakse välja nii
maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks. Leiame, et seaduse tasemel maismaa- ja meretuuleparkide
kompenseerimismehhanismide õiguslik reguleerimine loob arendajatele, omavalitsustele ja
häiringualas olevatele inimestele tervikpildi ja kindluse nii kasu meetmest kui ka häiringu
kompenseerimise suurusest ning seeläbi suureneb talumishuvi. Plaanime vastavate ettepanekutega
välja tulla juba lähiajal - 2021 II kvartalis ning eelnõu võiks seadusena jõustuda 2022. aasta
esimeses pooles.
Kinnitame oma jätkuvat valmisolekut koostööks üldplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringute koostamise protsessis eesmärgiga tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng Eestis.
Küsimuste, ettepanekute jms korral võtke julgelt ühendust. Oleme plaaninud käesoleva aasta IV
kvartalis korraldada seminari kohalikele omavalitsustele, et tutvustada energeetikaga seonduvat.
Käesolev kiri on valminud koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga ja
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonnaga ning loodame, et see on Teile abiks. Oleme
alati valmis taastuvenergia eesmärke ning nende täitmise vajadust ning võimalusi täiendavalt
selgitama. Meiepoolne kontakt on energeetika osakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik
(
[email protected]). Rahandusministeeriumi kontaktiks planeeringute teemal on
planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach (
[email protected]) ja
Kaitseministeeriumi kontaktisikuks on kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang
(
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Lisaadressaadid:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
Rahandusministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
4 (5)
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
5 (5)
MAAKOND KOV
Anija vald
Harku vald
Jõelähtme vald
Keila linn
Kiili vald
Kose vald
Kuusalu vald
Loksa linn
HARJUMAA
Lääne-Harju vald
Maardu linn
Raasiku vald
Rae vald
Saku vald
Saue vald
Tallinn
Viimsi vald
HIIUMAA Hiiumaa vald
Alutaguse vald
Jõhvi vald
Kohtla-Järve linn
Lüganuse vald
IDA-VIRUMAA
Narva linn
Narva-Jõesuu linn
Sillamäe linn
Toila vald
Jõgeva vald
JÕGEVAMAA Mustvee vald
Põltsamaa vald
Järva vald
JÄRVAMAA
JÄRVAMAA Paide linn
Türi vald
Haapsalu linn
LÄÄNEMAA Lääne-Nigula vald
Vormsi vald
Haljala vald
Kadrina vald
Rakvere linn
Rakvere vald
LÄÄNE-VIRUMAA
Tapa vald
Vinni vald
Viru-Nigula vald
Väike-Maarja vald
Kanepi vald
PÕLVAMAA Põlva vald
Räpina vald
Häädemeeste vald
Kihnu vald
Lääneranna vald
PÄRNUMAA Põhja-Pärnumaa vald
Pärnu linn
Saarde vald
Tori vald
Kehtna vald
Kohila vald
RAPLAMAA
Märjamaa vald
Rapla vald
Muhu vald
SAAREMAA Ruhnu vald
Saaremaa vald
Elva vald
Kambja vald
Kastre vald
Luunja vald
TARTUMAA
Nõo vald
Peipsiääre vald
TARTUMAA
Tartu linn
Tartu vald
Otepää vald
VALGAMAA Tõrva vald
Valga vald
Mulgi vald
Põhja-Sakala vald
VILJANDIMAA
Viljandi linn
Viljandi vald
Antsla vald
Rõuge vald
VÕRUMAA Setomaa vald
Võru linn
Võru vald
Tuulikuid on
võimalik
X
Jah
üldplaneeringuga
planeerida
Tuulikuid on
võimalik
X
X
X
X
X
X
X
X
üldplaneeringuga
planeerida osale
Osaliselt
KOVi territooriumile
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Tuulikuid on
võimalik kavandada,
kui rahastatakse
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
riigikaitseliste
eelhoiatusüsteemid
e parendamist
Tingimuslikult
(Mandri-Eesti)
Tuulikuid on
võimalik kavandada
osaliselt KOVi
territooriumile, kui
x
x
x
x
x
X
X
X
X
X
X
X
rahastatakse
riigikaitseliste
eelhoiatusüsteemid
Tingimuslikult
e parendamist
(Mandri-Eesti)
Alad ei vabane
kõrgusepiirangutest
peale Mandri-Eesti
x
x
x
x
X
Ei
kompenstsiooni
meetmete
rakendamist
X
X
X
X
x
X
X
X
X
X
X
X
X
x
x
x
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
x
X
x
X
x
x
x
x
x
x
X
X
X
X
X
X
X
X
x
x
x
x
x
Saatja: Heiki Kalberg <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2021 16:03
Adressaat: info.mkm <
[email protected]>
Teema: FW: Tuuleenergeetika kavandamine kohalikes omavalitsustes
Tere!
Palun vaadakse kaasasolevat lisa 1 ja tehke sellest kirjasaajatele uus
pdf, kus oleks oleks tabeli kõik tulbad ühel lehele, mitte ei peaks kirja
saajad kijra välja printima, lõikama ja kleepima. Olgu tabel A3-l või
mingis muus formaadis. Võimalusel võiks tänapäevasel gis-ajastul jagada
ka kirja Joonis 1 kohast vaba ala.
Heade soovidega Heiki Kalberg Tel: 509 1874 AB Artes Terrae OÜ Eesti
Planeerijate Ühing
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Tuesday, June 1, 2021 1:23
PMTo: Häädemeeste Vallavalitsus <
[email protected]>; Võru
Linnavalitsus <
[email protected]>; Narva Linnavalitsus <
[email protected]>; AB
Artes Terrae OÜ <
[email protected]>; SKEPAST&PUHKIM OÜ
<
[email protected]>; OÜ Hendrikson & Ko <
[email protected]>; AS
Kobras <
[email protected]>; OÜ Hendrikson & Ko <
[email protected]>Subject:
Tuuleenergeetika kavandamine kohalikes omavalitsustes
Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Tuuleenergeetika kavandamine kohalikes omavalitsustes
Registreerimise kuupäev: 01.06.2021 Registreerimise number: 17-
7/2021/3487-1.
Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625
6342