EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0204 - Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel
ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a069133f-d51c-411c-8ac5-13825de4e2bf?activity=3
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsuse 25.06.2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike
ning kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrust nr 51 „Merel, Narva jõel ja
Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“, mis on kehtestatud veeseaduse § 143
lõike 7 alusel.
Vabariigi Valitsuse 25.06.2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning
kahjulike ainete käitlemise kord“ muudatuste eesmärk on tagada hoiualade kaitseväärtuste
säilimine ning välistada ohtlike ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne
mõju. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiualadele välistada. Seni ei
ole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel need tegevused looduskeskkonda ei
kahjusta.
Merel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise nõuded on kehtestatud mitmete välislepingutega,
seda reguleerivad nii rahvusvaheliselt tunnustatud soovitused kui ka juhised (§ 3 lg 2).
Õigusselguse huvides on rahvusvahelise laevadelt pärineva merereostuse vältimise
konventsiooni (MARPOL) ja HELCOM soovituse 28/3 nõuded osaliselt määrusesse üle
toodud, kuid ka otseselt määruses kirjeldamata rahvusvahelised nõuded kehtivad Eesti merealal
sellele vaatamata.
Määrust täiendatakse peamiselt ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise koha osas. Muudatuste
kohaselt on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti sisemerel, Narva jõel ja Peipsi järvel
edaspidi lubatud ainult punkerdamise eesmärgil kas sadamas või määruse lisas nimetatud
ankrualadel. Otstarbekusest (reostustõrjevalmidus, kaugus looduskaitsealadest jms) lähtuvalt
valiti välja käitlemiseks sobivamad ankrualad ning valikule teostati merekeskkonnast lähtuv
ekspertiis. Selle kohaselt vähendatakse punkerdamiseks sobilike ankrualade arvu 19-lt 6-le.
Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et on ankrualasid, mis asuvad täielikult või osaliselt
hoiualadel ning käitlemistoimingud ei olnud sinna nende ankrualadele moodustamisel
planeeritud. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine omab riski, mis realiseerumisel võib kaasa
tuua ebasoodsa mõju seal kaitstavatele looduväärtustele. Lisaks muudetakse määruses
ametkondade nimetused, mis muutusid käesoleva aasta algusest ning lisatakse käitlemiseks loa
andmise menetlusse Keskkonnaamet. Kehtivas redaktsioonis on tegevuseks loa andmise
kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, kuid Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus
keskkonnakaalutlusi loa andmisel arvestada. Seetõttu on otstarbekas, et selle tegevuse
kooskõlastab edaspidi ka Keskkonnaamet. Ülejäänud muudatused puudutavad muudatusi
asutuste nimetustes, sõnastuste täpsustusi ning terminitisse lisatakse ka laevalt laevale
ümberlaadimise ja ohtlike ja kahjulike ainete termin.
Eelnõu valmistas ette ning seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna
osakonna peaspetsialist Agni Kaldma (6262956,
[email protected]), õigusekspertiisi tegi
õigusosakonna jurist Marko Lelov (6262918,
[email protected]). Keeletoimetaja oli
Aili Sandre (6262 953,
[email protected]).
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõu koosneb seitsmeteistkümnest punktist.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse määruse § 2 punktis 4 laeva kütusest vabastamise terminit
täpsemaks.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi punktidega 5 ja 6. § 2 punktiga 5 lisatakse uus termin
– laevalt laevale ümberlaadimine. Käesoleva määruse tähenduses on tegemist vaid ohtlike ja
kahjulike ainete ümberlaadimisega ühelt laevalt teisele. Punktiga 6 lisatakse ohtlike ja kahjulike
ainete määratlus vastavalt HNS konventsioonile.
Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse sõnastusi määruse § 3 lõikes 2 sisulise arusaadavuse huvides,
lõike mõte ei muutu.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. a kabinetotsusele § 3
lõike 4 sõnastust nii, et sisemerel, Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid
käidelda ainult punkerdamise eesmärgil kas sadamas või määruse lisas 2 nimetatud ankrualadel.
Punkerdamiseks sobilike ankrualade arvu on vastavalt uuele lisale vähendatud 19-lt 6-le.
Keskkonnakaitse seisukohast on leitud, et ohtlike ainete käitlemine ankrualadel, mis on osaliselt
või täielikult kattuvad hoiualadega, võib õnnetuse korral omada olulist keskkonnamõju
hoiualale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 lg 1 p 2 kohustab
keskkonnamõju hindama kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Selliste tegevuste võimaldamiseks Natura
2000 aladel ja nende vahetus läheduses tuleb seega läbi viia keskkonnamõju hindamine, mida
käesoleval juhul ei ole tehtud. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist. Nimetatud muudatusega
soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiualadele välistada. Seni ei ole tehtud ühtki analüüsi, mis
hindaks, millistel ankrualadel need tegevused looduskeskkonda ei kahjusta. Ent keskkonnamõju
pole hinnatud ka muude meretranspordiga seotud tegevuste puhul. Seda põhjusel, et esiteks ei
ole see maailmas tavapärane praktika, teiseks, selliseid hinnanguid ei nõua otseselt ükski EL-is
või Eestis kehtiv keskkonnamõjude hindamist reguleeriv õigusakt. Nii Eesti kui ka EL õigusaktid
jätavad siin potentsiaalse mõjuga tegevuste loastajale kaalutlusõiguse vajadusel mõjuhinnanguid
teha. Kuni tänaseni pole meretranspordiga seotud tegevuste osas peetud vajalikuks ega
põhjendatuks selliseid hinnanguid teha.
Kuna ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine on keskkonnariskiga tegevus, siis oli vaja välja
selgitada alad, kus seda on kõige ohutum teha. Ankrualad kehtestab Transpordiamet.
Transpordiameti poolt kehtestatud ankrualadele andsid nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka
Keskkonnaamet hinnangu nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse osas kui ka
keskkonnakaalutlustest lähtuvalt ning pakkusid välja alad, kus käitlustoiminguid edaspidi teha
tohib. Ametkondade koostöös valiti välja ankrualad, kus käitlemine võiks olla lubatud ning
sellele valikule andsid mereteadlased eksperthinnangu. „Eksperthinnang ohtlike ja kahjulike
ainete merel käitlemisega seotud tegevuste keskkonnaohutuse kohta“ (Tallinn 2021) on
hinnanud käitlemistoiminguid ankrualadel.
2
Tegevuste ohu taset hinnati igal ankrualal lähtudes kolmetasemelisest ohukriteeriumite loendist:
• esimene tase – tegevuse välistuskriteeriumid. Need kriteeriumid määravad ära milline
tegevus on üldse konkreetsel ankrualal võimalik. Selleks kehtestati konkreetsete kriteeriumite
puhul lävendid, millede ületamisel on tegevused välistatud ning muid kriteeriume hinnata polnud
mõtet.
• teine tase – tegevusest ohu tekke võimalust hindavad kriteeriumid. Need kriteeriumid
kirjeldavad võimalikku ohu teket ja aitavad otsustada tegevuse prioriteetsuse konkreetsel alal.
• kolmas tase – ohu teket vähendavad kriteeriumid. Nende rakendamine aitab tegevuste
prioriteetsust tõsta, tasandades ohu tekke võimalust hindavate kriteeriumite olulisust.
Ohu hindamise kriteeriume rakendati iga ankruala puhul eraldi ning tegevuste prioriteetsus
otsustati ohu tekke võimaluste kriteeriumite ja ohu teket vähendavate kriteeriumite kaalumisel.
Hinnangu koostamisel kasutati HELCOMi poolt aktsepteeritud naftareostuse riski hindamise ja
haldamise põhimõtteid.
Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks konkreetsete ankrualade määramise eesmärk on
välistada hiljem selliste ainete käitlemine kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade
kahjustamist. Sellega soovitakse vältida tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju
tekkimist ning seda eriti kaitsealade või hoiualade piirkonnas.
Täiendavalt läbiviidud ohuhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et punkerdamiseks võiks
eelistada 6 erinevat ankruala (Muuga J, Muuga L, Muuga K, Muuga M, Tallinn G, Tallinn E)
LNG/LPG ümber laadimiseks 2 ankruala (Tallinn G ja Muuga K) ning nafta ja naftasaaduste
ümber laadimiseks 1 ankruala (Tallinn G). Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. a
kabinetnõupidamise tulemusel otsustas Vabariigi Valitsus, tuginedes sadamate,
logistikaettevõtete ja kodanike arvamustele, et neist tegevustest võib Eesti sisemerel edaspidi
lubada vaid punkerdamist. Seetõttu on määrus viidud kooskõlla nimetatud otsusega.
Kõik Muuga ankrualad asuvad Muuga sadama läheduses, on piisavas kauguses nii elurajoonidest
kui rannajoonest ning piisavalt sadama lähedal, et tagada hea ühendus ja valmisolek
õnnetusjuhtumi lahendamiseks merel. Mõlemad pakutud Tallinna ankrualad paiknevad
samamoodi piisavalt kaugel rannikust, suplusaladest, elurajoonist ega asu ka kaitset vajavate
elupaikade läheduses, ent on samal ajal veeteede ja sadamate läheduses, mis suurendab
valmisolekut reageerida mistahes õnnetusjuhtumitele.
Olemasolevate EMDE (elektrooniline mere infosüsteem) andmetel on Paldiski sadamas
registreeritud 2020. aastal 1757 laevakülastust. Lisaks toimus 17-l korral laevakülastus Paldiski
reidil, millest 13-l korral toimus tegevus D ankrualal, ühel korral A ankrualal ning kolmel korral
oli märgitud Paldiski ankrukoht.
128 sadamakülastust olid laevade poolt, mille tüüp on kemikaali- või naftasaaduste tanker, LPG
gaasitanker ja toornaftatanker. Neist 15-l juhul toimus tegevus ankrualal, millest 12-l korral oli
tegemist STS operatsiooniga, kahel juhul ei olnud täpsem tegevus ankrualal kirjeldatud ning ühel
korral tehti tuukritöid. Ainult ankrualasid külastati 17-l korral, neist kahel korral käis ankrualal
tõukurpuksiir ning 15-l korral oli tegemist nafta või gaasitankeriga, mis 12-l korral teostasid STS
operatsioone. 2020. aastal punkerdamisi Paldiski reidil ei toimunud.
3
2019. aastal toimus Paldiski reidil 13 punkerdamist, 6 STS operatsiooni ning ühel korral ei olnud
detailsemat infot märgitud.
Võrdluseks kogu Eesti merealal oli 2020. aastal kokku 10 969 laevakülastust. Neist 231 leidis
aset reididel. 45-l korral toimus punkerdamine, 13-l korral STS, 21-l korral anti jäätmeid ära
ning140-l korral toimus tegevus, millega eeldatavalt kaasnev keskkonnarisk on madal
(meeskonna vahetus, inspekteerimine, tuukritööd, toll, loots, varustus vms) ning 12-l korral
detailsem info puudub. Toimingud reidil piirkonniti:
• Kunda-Loksa reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus);
• Muuga reid 60 (18 punkerdamist, 1 STS, 2 jäätmete üleandmist, 37 madala keskkonnariskiga
tegevust, kahel juhul detailsem info puudub);
• Sillamäe reid 5 (madala keskkonnariskiga tegevus):
• Tallinna reid 147 (27 punkerdamist, 19 jäätmete üleandmist, 93 madala keskkonnariskiga
tegevust, 8-l juhul detailsem info puudub);
• Väinamere reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus).
Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 3 lõike 6 sõnastust arusaadavuse huvides nii, et
sadamas võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamakapteni loal sadama eeskirja
kohaselt.
Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mis ei ole seoses eelnevate muudatustega
enam vajalik.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 5 lõikes 3 ametiasutuste nimetused.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4, mille kohaselt käitlemise asukoha
muutmine tuleb uuesti loastada § 6 lg 3 kohaselt. See vajadus on tingitud sellest, et laevad
võivad teatud asjaoludel muuta käitlemiskohta, kuhu nad on eelnevalt käitlemiseks loa saanud.
Seni pidi käitluskoha muutusest vaid teavitama, kuid keskkonnaohutuse seisukohast on
mõistlikum kui ka käitlemiskoha muutus kooskõlastatakse. Samuti asendatakse samas lõikes
sõna „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ ning eemaldatakse sulgudes olevad sõnad
„JRCC Tallinn“. Nimetatud muudatuse vajadus on tingitud ametiasutuse nimede muutusest.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 6 lõike 1 sõnastust, kus sõna „Veeteede Amet“
asendatakse sõnaga „Transpordiamet“. Samuti lisatakse selguse huvides kavandatavast
käitlemisest etteteatamise aeg. MARPOL Lisa 1 kohaselt on see aeg 48 tundi, kuid luba
väljastavate ametiasutuste ettepanekul on seda aega pikendatud 72 tunnini.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 6 lg 2 punkti 5 selliselt, et sõnadele „teave ohtliku
või kahjuliku aine kohta“ lisatakse sõnad „sealhulgas rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja
kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Euroopa Liidus kasutatava kaupade
nomenklatuuri (KN) alusel määratud kood“. Selle lisamise vajadus tuleneb asjaolust, et
riigipiiri seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu,
mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ sisaldab nimekirja ohtlikest ja
kahjulikest ainetest, mida ei tohi Eesti sisemerel vedada. Nimekiri on HS ja KN koodinumbrite
põhine ning niimoodi on nii riigipiiri seaduse alusel kui ka muudetava määruse alusel tegevuse
loastajatel lihtsam kontrollida, kas laeva pardal oleva aine vedu on Eesti sisemerel lubatud või
mitte.
4
Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 6 lõiget 3 selliselt, et Politsei- ja Piirivalveameti
loa andmisele peab eelnema Keskkonnaameti kooskõlastus. Kehtivas redaktsioonis on
käitlemiseks loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, kuid Politsei- ja
Piirivalveametil puudub pädevus keskkonnakaalutlusi loa andmisel arvestada. Seetõttu on
otstarbekas, et selle tegevuse kooskõlastab edaspidi ka Keskkonnaamet. Samuti korratakse
muudetud sõnastuse kohaselt üle, et nimetatud loastamine toimub vastavalt riigipiiri seadusele,
sest avalikkuses on seoses teemaga korduvalt esitatud valeväiteid, justkui oleks nimetatud
protsess riigipiiri seadusega vastuolus.
Nimelt sätestab riigipiiri seaduse § 9 lg 6, et piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri
ületanud rongist, laevast või õhusõidukist keelatud tolli ja politsei loata kaupade peale- ja
mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud:
1) lootsimisel;
2) laeva mootorikütuse või -õli varude täiendamisel;
3) pilsi- ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmisel;
4) inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral.
See tähendab, et muudel juhtudel on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti loa saamine. Sellele
Politsei- ja Piirivalveameti loa väljastamisele on muudatuse kohaselt lisatud Keskkonnaameti
kooskõlastuse nõue, ehk Politsei- ja Piirivalveamet annab loa kooskõlastatult
Keskkonnametiga. Sama seaduse § 14 lg 1 loetleb juhud, millistel võivad laevad sisemerre
siseneda, selle läbida või sealt väljuda ilma Politsei- ja Piirivalveameti loata ning sama
paragrahvi lõikes 11 on kehtestatud, et loetlemata juhtudel on selleks vajalik Politsei- ja
Piirivalveameti kooskõlastatus.
Eelnõu punktiga 12 lisatakse määruse § 7 lõike 1 punktile 6 lisa number (number 1), sest
muudatuste kohaselt on määrusel kaks lisa endise ühe lisa asemel.
Eelnõu punkti 13 kohaselt täpsustatakse määruse § 7 lõike 6 sõnastust eelnevatele
muudatustele vastavaks, jättes välja sõnad „navigatsiooniteabes avaldatud ankrualal“, sest
määrusega loetletakse ankrualad, kus käitlemist lubatakse.
Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse § 10 lg 3 eelnevatele muudatustele vastavaks, sest
lisandunud 72 tunni etteteatamise nõuet ei saa täita käitlemise peatamisel ja lõpetamisel.
Eelnõu punkti 15 kohaselt jäetakse määruse §-st 11 välja sulgudes olevad sõnad „JRCC
Tallinn“.
Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse lisade numeratsiooni. Kehtiva määruse lisa loetakse
lisaks 1.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määrust lisaga 2, milles on nimetatud ankrualad ja seal
lubatud toimingud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
5
4. Määruse mõju
Muudatust on vaja selleks, et tagada hoiualade kaitseväärtuste säilimine ning välistada täielikult
ohtlike ainete käitlemisel juhtuda võivate õnnetuse tulemusel kaitseväärtustele tekkida võiv
negatiivne mõju. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodsa mõju tekkerisk
hoiualadele välistada.
Ohtlike ja kahjulike ainete merel käitlemisega seoses ei saa eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju teket. Neid tegevusi tuleb teha ohutusnõudeid täites ja järgides, mis tagavad,
et keskkonnale mõju ei avaldu. Merel asetleidvate tegevuste keskkonnamõju hinnangu
tulemuseks oleks sellisel juhul olulise keskkonnamõju puudumine.
Küll aga kaasnevad kõikide tegevustega, nii maimaal kui ka merel, mitmesugused riskid,
millega omakorda kaasnevad ohud keskkonnale. Näiteks õnnetusjuhtumid või eksimused, mis
põhjustavad reostuse.
Allpool on käsitletud määruse muutmisega kaasnevaid mõjusid. Need lähtuvad sellest, et
ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale ümber laadimine sisemerel mujal kui sadamates
lõpetatakse, kuid see võib jätkuda territoriaalmeres ja majandusvööndis. Punkerdamine
sisemerel jätkub piiratud arvul ankrualadel. De-punkerdamine jätkub sarnaselt kehtivale korrale
ainult sadamates.
Keskkonnamõju
Määruse muudatus olulist vahetut ega kaudset keskkonnamõju ei oma. Laevalt laevale ümber
laadimise piiramine sisemeres, va sadamates, ei suurenda ega vähenda keskkonnale avalduvat
mõju, saasteaineid ei tule merre juurde ega jää vähemaks.
Juhul kui eeldatakse, et sama kaupa hakatakse ümber laadima sadamate terminalides, võib aga
eeldada vahetut mõju välisõhu kvaliteedile, seda eriti linnades ja linnade lähedal asuvates
sadamates. See tuleneb laevade sisenemisest sadamatesse ja pikemaajalisemast seismisest
sadamates.
Sadamatel, mis asuvad linnades või linnade lähedal on oluline mõju ja panus välisõhu kvaliteedi
halvenemisse lämmastikuühendite, väävliühendite, tahkete osakeste ja lenduvate orgaaniliste
ainete emissioonide näol. 1 Need ühendid sattuvad õhku laevade manööverdamise käigus,
sadamasse saabumisel ja sadamast lahkumisel, sadamas seismisel.
Keskkonnamõjust eraldiseisvana tuleb tähelepanu pöörata laevalt laevale ümber laadimisega
ning punkerdamise ja de-punkerdamisega kaasnevatele ohtudele ja riskidele.
Laevalt laevale ümberlaadimise suunamine sadamatesse suurendab reostusõnnetuste tekkeriske
sadamates. Laevalt laevale ümber laadimine sadamates on väga keeruline ning peaaegu
võimatu. Sadama akvatoorium on väike ja laevadega seotud manöövrite hulk tõstab erinevate
laevaõnnetuste tekkeriski, millega võib kaasneda ka merereostusõnnetus. Nafta või gaasi
1
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259016211930053X
6
laevalt laevale ümbepumpamisega seotud riskid jäävad üldjuhul samaks ning on seotud
voolikute ühendamise ja lahtiühendamisega, purunemisega jms.
Laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine Eesti territoriaalmeres või
majandusvööndis pole teadaolevalt varasemalt aset leidnud. Ent on suur tõenäosus, et laevalt
laevale ümber laadimine liigub edaspidi territoriaalmerre või majandusvööndisse. Näiteks ka
Soomes laevalt laevale ümber laadimiseks määratud üks ala asub territoriaalmeres.
Territoriaalmeri ei ole märkimisväärselt kaugel näiteks Paldiski D ankrualast, see lausa piirneb
Paldiski D ankrualaga.
Territoriaalmeres ja majandusvööndis laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete käitlemist
reguleerib MARPOLi konventsioon, mis kehtib Eestis kui konventsiooni osapooles seaduse
tasemel.
Laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine territoriaalmeres ja majandusvööndis
mõnevõrra suurendab reostusõnnetuste tekkeriske, sest keskkonnatingimused võivad olla
avamerel keerulisemad ja muutlikumad, valmisolek reostusõnnetustega toimetulekuks võib olla
kehvem, eeskätt just kauguse tõttu merel. See võimaldab merre sattunud reostusel
ilmastikuolude mõjul laiali valguda enne kui reostuskorjevõimekus kohale jõuab, mis
omakorda vähendab selle merel kokku kogumise tõenäosust ning suurendab reostuse rannikule
jõudmise riski.
Punkerdamise koondamisega piiratud arvule ankrualadele suureneb reostusõnnetuste tekkerisk
nimetatud ankrualadel. Kui varasemalt ei olnud punkerdamiseks kasutatavate ankrualade arv
piiratud ning punkerdada võis 20-l ankrualal, siis edaspidi võib seda teha ainult kuuel ankrualal.
Eestis tehakse aastas enam kui 2000 punkerdamist merel.
Kui tavaliselt hinnatakse laevalt laevale nafta ümber laadimisega seotud naftareostusõnnetuse
tekkeriski esinemise tõenäosust 1/1000, siis sisemerel selle tegevuse piiramisega see risk kaob.
LNG ümber laadimise kohta sarnaseid arvutusi maailmas veel tehtud pole, kuid kuivõrd
tegemist on enamjaolt sarnaste operatsioonidega, võib eeldada sarnast riskide tekke tõenäosust.
Kaudse keskkonnamõjuna tuleks käsitleda ka keskkonnasäästliku laevakütuse (LNG, LPG)
kättesaadavuse vähenemist, mis võib avaldada mõju kliimaeesmärkide saavutamisele. Kuivõrd
keskkonnasõbralikuks peetavaid gaase laevalt laevale ümber laadida ei saa, halveneb Eesti
võimalus võtta kasutusele keskkonnasõbralikuks peetavaid kütuseid.
Eelnõu mõjutab kaudselt inimeste elukeskkonda positiivselt. Laevalt laevale ümber laadimise
piiramine sisemeres kaotab ära rannalt nähtavad suured laevad merel silmapiiril, mis võib
mõjuda inimestele visuaalse häiringuna. Samuti mõjutab eelnõu positiivselt elanikkonna
tunnetust keskkonnaohu vähenemise osas, sest teadmine, et ohtlikud tegevused merel ei leia
aset enda tagahoovis, tekitavad kindlustunde, et võimalik oht ei kandu üle ega mõjuta nende
elukeskkonda. Väheneb inimeste hirm võimaliku keskkonnaohu tunnetamisel, kaob visuaalselt
merel nähtavatest laevadest tekkiv hirm.
7
Mõju riigi julgeolekule
Avamerel on seal valitsevate ilmastikuolude tõttu õnnetuse risk kõrgem, samuti suureneb seal
tehtavate toimingute arv, mis omakorda kõrgendab õnnetuse riski. Ka reostustõrje- ja
kontrollivõimekus asub kaugemal, mis ei võimalda kiiret reageerimist, seega mõju riigi
julgeolekule seisneb võimaliku reostuse rannikule jõudmise riski suurenemises. Sellest
lähtuvalt omab määruse muudatus mõju reostustõrjevõimekusele ja järelevalvevõimekusele,
mida tuleb suurendada.
Sisemerel laevalt laevale ümber laadimise piiramine võib kaasa tuua nende tegevuste liikumise
territoriaalmerre või majandusvööndisse ning laevalt laevale ümber laadimiste läbiviimise
laevade teel olles. See võib suurendada nende toimingute arvu Venemaa vetes, kuivõrd Vene
Föderatsiooni merealal, eeskätt territoriaalmeres ja majandusvööndis jätkatakse laevalt laevale
ümber laadimisi. On võimalik, et neid tegevusi tehakse küll Vene Föderatsiooni vetes, ent Eesti
piiri lähedal. See suurendab Eesti merealale ja rannikule reostusõnnetuste tekkeriski, sest teise
riigi vetes tehtavate tegevuste kontrolli ja järelevalvetoimingutesse ei saa me sekkuda.
Üldise laevandusega seotud naftareostusrisk ja laevaõnnetuste tekkerisk samuti määrusega
seoses ei vähene, sest kaubad liiguvad endiselt ida-lääne suunal läbi Eesti territoriaalmere ja
majandusvööndi ning need kaubamahud pigem kasvavad. Seega kaudselt suureneb õnnetuste
tekkerisk nende laevadega, mis ei ole Eesti ametiasutuste poolt kontrollitavad või mis ei osale
Eesti poolt kontrollitavates tegevustes.
Ohtlike ja kahjulike ainete merel käitlemise piiramine avaldab kaudset mõju ka
energiajulgeolekule, sest piirame teatud energiakandjate nagu nafta ja gaas kättesaadavaks
tegemist laevalt laevale ka iseenda tarbeks, kui meil selline siseriiklik vajadus peaks tekkima.
Mõju välissuhtlusele
Otsene mõju riigi välissuhtlusele puudub. Kaudne mõju riigi välissuhetele seisneb muudatusega
tõenäoliselt kaasnevas mainekahjus Eesti kui mereriigi mainele. Merenduse ja merekeskkonna
valdkonna reguleerimisel on rahvusvaheliselt vastu võetud ligi 60 lepingut, mille pea kõigi
osaliseks on ka Eesti. Kuna merenduse valdkonnas on olulisim rahvusvaheline koostöö, ei saa
välissuhtlust siin kuidagi alahinnata. Sisemerel laevalt laevale ohtlike ainete käitlemise
piiramisega välistatakse selline rahvusvaheline ettevõtlusvorm Eestis. Laevalt laevale ümber
laadimised on maailmas suhteliselt levinud praktika kaupade liigutamises. Maailmas tehakse
igal aastal ca 18000-20000 kaupade ümberlaadimistoimingut merel. Läänemeres tehakse
laevalt laevale ümber laadimist peamiselt Taanis ja Venemaal. On üksikud Eesti ettevõtjad, kes
pakuvad oma teenuseid selliste tegevuste korraldamiseks erinevates riikides.
Majanduslik mõju
Määrusel on nii otsene kui ka kaudne majanduslik mõju. Määruse otsene majanduslik mõju
avaldub ettevõtjale, kes reaalselt korraldab laevalt laevale ümberlaadimise operatsioone ja
osutab agenditeenuseid Eesti vetes. Saamata jäänud tulu agendile võib olla hinnanguliselt
20 000 eurot ühe ümberlaadimise kohta. Kaudne mõju avaldub saamata jäänud tulus muude
võimalike kaldateenuste arvelt, näiteks jäätmete äraandmine sadamatesse, meeskonnavahetus,
8
ümberlaadimises osalevatele laevadele osutatavad muud teenused. Konkreetselt LNG ümber
laadimise piiramisega kaasneb eeldatavalt veelgi olulisem majanduslik mõju, sest seda pole
võimalik üheski sadamas terminali ümber laadida. Eesti sadamates puuduvad mahutid ja
süsteemid LNG vastuvõtmiseks.
Majanduslik mõju on ka saamata jäävad veeteede tasud. Näiteks 8-s ümber laadimises osales
kokku 24 laeva, mis külastasid reidi. Veeteetasu tankeri kohta on 20 000 eurot. Seega kui aastas
toimuks 4 laevalt laevale ümber laadimist ja neis osaleks igaühes 3 tankerit, jääks riigil aastas
saamata 240 000 eurot.
On arvatud, et sisemerel laevalt laevale ümberlaadimise piiramine suunab selle merel ümber
laaditava kauba ümberlaadimise sadamatesse. Juhul kui see juhtuks, saaksid sadamad teenida
sadamatasudena ühe tankeri kohta 100 000-200 000 eurot. Ent selliseks tegevuseks puudub
praktiline vajadus.
Laevalt laevale merel ümberlaadimisel on sadamatega võrreldes rahaline ja ajaline eelis. Merel
saab seda teha odavamalt ja kiiremini. Merel teenust vahendavate agentide hinnangul ei hakka
just ülemäärase raha ja ajakulu tõttu ükski naftavedaja transportima seda Vene Föderatsiooni
sadamast laevaga Eesti sadamasse, et see siin sadamas laadida terminali mahutitesse ja seejärel
terminali mahutitest järgmisele tankerile.
Täna Eestis ja Euroopas sellist teenust pakkuvate Eesti ettevõtjate hinnangul on tegemist
perspektiivse tegevusalaga, sest tehnoloogia areng on loonud võimaluse meritsi veetavate
ohtlike ja kahjulike ainete ohutuks, kiiremaks ja soodsamaks liigutamiseks ühest asukohast
teise. Eesti eelis selles valdkonnas tegutsemiseks tuleneb ainulaadsest geograafilisest
asukohast, mis võimaldab sekkude ida-lääne suunalisse naftatransiiti. Ükski teine riik
Läänemeres ei asu laevateid arvestades transiidi suhtes nii soodsas asukohas. Kuivõrd merel
laevalt laevale ümber laadimise teenus ei konkureeri sadamateenusega, tähendab see, et merel
ümberlaaditavat kaupa ei toodaks ümberlaadimiseks sadamatesse ning Eesti kaotab edaspidi
võimaluse sellelt teenuselt tulu teenida.
Sotsiaalne mõju
Eelnõul puudub vahetu ja kaudne sotsiaalne mõju.
Mõju regionaalarengule, avaliku sektori ja kohalike omavalitsute asutuste korraldusele
Eelnõul puudub vahetu või kaudne mõju regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste
asutuste korraldusele. Suur osa Eesti kohalikest omavalitsusest piirnevad merealaga ja
puutuvad kokku nii mere kasutamise kui ka kaitse küsimustega. Enamik Eesti elanikkonnast
elab mere läheduses ning soovib kasutada merest saadavaid hüvesid, kuid mõjutab oma
tegevusega ka mere seisundit. Kohalikud omavalitsused ja mereäärne elanikkond ei soovi
käitlemist enda rannikuala läheduses, kuid see küsimus on emotsionaalset laadi ega mõjuta
kohalike omavalituste asutuste ega riigiasutuste korraldust.
Eelnõul on vahetu ja kaudne mõju riigi ametiasutustele: Keskkonnaametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Päästeametile. Kui eelduslikult peaksid merel toimuvad ümber laadimised
aset leidma edaspidi sadamates, siis tuleb parandada valmisolekut reostusõnnetusteks
9
sadamates ja rannikualal. Laevalt laevale ümber laadimine võib toimuda ka territoriaalmeres
ning majandusvööndis ning liikuvatel laevadel, mida seni ei ole teadaolevalt tehtud. See eeldab
uut tüüpi reostustõrje ning keskkonnalase järelevalve väljatöötamist ja rakendamist Eesti
merealal territoriaal- ja majandusvööndis. Riigi ametiasutused peavad parandama reostustõrje
võimekust, eeldades, et reostusõnnetuste tekkeriskide asukohad muutuvad ja võivad liikuda
rannikust kaugemale, eeldades teistsuguse varustuse ja valmisoleku olemasolu.
Määruse sihtrühm on Transpordiamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium,
kuid samuti laevandusettevõtted, sadamad ja nendega seotud kaldateenuseid pakkuvad
ettevõtted.
Määruse muudatus suurendab Keskkonnaameti töökoormust käitlemise kooskõlastamisel, kuid
see ei ole olulise mõjuga.
Lihtsustatult on eelpoolkirjeldatud mõjud kokku võetud alljärgnevas tabelis:
Mõju Vahetu Kaudne Kokkuvõte
Sotsiaalsed, sh demograafilised Puudub Puudub Puudub
mõjud
Mõju riigi julgeolekule ja
välissuhtlusele, sh
Üldine julgeolek Puudub Negatiivne Suureneb oht
mõju reostusõnnetusteks Eesti
merealaga vahetult
külgnevatel merealadel,
näiteks Vene
Föderatsiooni vetest Eesti
rannikut ohustava reostuse
tekkeks
Mõju majandusele, sh
Ettevõtluskeskkond ja Negatiivne Negatiivne Halveneb konkurents
ettevõtete tegevus mõju mõju transiidisektoris, kaob
võimalus teenida laevalt
laevale ümberlaaditavast
transiidist, jääb saamata
kaasnev ettevõtlustulu,
riigile jääb saamata
veeteede tasu.
Mõju loodusele ja elukeskkonnale
Mõju looduskeskkonnale Puudub Puudub
Mõju elukeskkonnale, Puudub Positiivne Väheneb inimeste hirm
elutingimustele ja heaolule mõju võimaliku keskkonnaohu
tunnetamisel, kaob
visuaalselt merel
nähtavatest laevadest
tekkiv hirm.
10
Mõju regionaalarengule Puudub Puudub
Mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele, sh
Riigi ja kohaliku Negatiivne Riigi ametiasutused
omavalitsuste korraldus peavad olema valmis
muutma töökorraldust,
arvestades tõenäosust, et
laevalt laevale ümber
laadimist võidakse hakata
tegema territoriaalmeres ja
majandusvööndis või
liikuvatelt laevadelt.
Avaliku sektori Vajalik tagada
rahastamine, kulud ja tulud investeeringud
valmisoleku
parandamiseks
reostusõnnetusteks
avamerel, riigil jääb
saamata veeteede tasu,
kasu ettevõtlusest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatusega kaasnevad kulud reostustõrjevõimekuse ja järelevalvevõimekuse
suurendamisele. Tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Lisaks
saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele, sh
Sadamate Liit, Laevaomanike Liit, Eesti Gaasiliit, AS Eesti Gaas, Consolato del Mare,
OÜ Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Lisaks saadetakse eelnõu huvigruppidele, kes on eelnevalt pöördunud
Keskkonnaministeeriumi poole päringutega ohtlike ainete merel käitlemise küsimuses.
11
EELNÕU
10.05.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn .......... 2021 nr .........
Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a
määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja
Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete
käitlemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse §143 lõike 7 alusel.
Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruses nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike
ning kahjulike ainete käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) laeva punkerdatud kütusest vabastamine (de-bunkering) on punkerdatud kütuse
tagastamine;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) laevalt laevale ümberlaadimine (ship to ship - STS) on ohtlike ja kahjulike ainete
ümberlaadimine ühelt laevalt teisele;
6) ohtlikud ja kahjulikud ained on 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju
hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolli
artikli 3 kohased ained.“;
3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 nimetatud tunnustatud ja rahvusvahelised standardid on:
1) Rahvusvahelise Merenduskoja (International Chamber of Shipping – ICS) ja Naftaettevõtete
Rahvusvahelise Merefoorumi (Oil Companies International Marine Forum – OCIMF) laevalt
laevale ümberlaadimise juhised (nafta);
2) Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (International Organization for
Standardization − ISO) LNG (Liquefied Natural Gas) punkerdamise
standard EVS-EN ISO 20519;
3) HELCOMi soovitus 28/3 ning MARPOL 73/78 I lisa punkerdamise ning nafta ja
naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise kohta.“;
4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sisemerel, Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult
punkerdamise eesmärgil kas sadamas või määruse lisas 2 nimetatud ankrualadel.“;
5) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Sadamas võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult sadamakapteni loal sadama
eeskirja kohaselt. Sadamas peab olema tagatud sadama reostustõrjeplaani kohane valmidus
võimalik reostus kohe lokaliseerida ja likvideerida.“;
6) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga
ning teavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis
telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit ja Transpordiametit, kus teated
registreeritakse.“;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui laeva kapten muudab käitlemiskohta, ei tohi käitlemisega alustada enne käesoleva
määruse § 6 lõikes 3 nimetatud loa saamist.“;
9) paragrahv 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teavitab laev või laeva agent
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette või kui see ei ole võimalik, siis
telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus
teated registreeritakse.“;
10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta, sealhulgas rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja
kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Euroopa Liidus kasutatava kaupade
nomenklatuuri (KN) alusel määratud kood;“;
11) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käitlemiseks annab vastavalt riigipiiriseadusele loa Politsei- ja Piirivalveamet
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnaametiga.“;
12) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) allkirjastama käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormikohase täidetud kontroll-lehe kahes
eksemplaris eesti või inglise keeles.“;
13) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Merel võib käitlemist alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ja laevad
on nõuetekohaselt haalatud.“;
14) paragrahv 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käitlemise peatamisest ja lõpetamisest teavitatakse § 6 lõikes 1 nimetatud ametiasutusi
vahetult peale käitlemise peatamist või lõpetamist.“;
15) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama
Politsei- ja Piirivalveametit ja Keskkonnaametit.“;
16) määruse lisa loetakse lisaks 1;
17) määrust täiendatakse lisaga 2 (lisatud).
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2: Ankrualade nimekiri, kus on lubatud ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda
punkerdamise eesmärgil
Ankruala Koordinaadid N Koordinaadid Lubatud tegevus
nimetus E
Muuga J 59°32.5800'N 24°57.0000'E Punkerdamine
kolmnurkne 59°32.5800'N 25°00.3200'E
59°31.4000'N 24°58.4800'E
Muuga L 59°33.0800'N 25°02.5500'E Punkerdamine
59°33.1800'N 25°03.7900'E
59°31.4000'N 25°05.5000'E
59°31.4000'N 25°00.0000'E
Muuga K 59°35.6000'N 25°00.0000'E Punkerdamine
59°36.0000'N 25°03.0000'E
59°35.0000'N 25°03.0000'E
59°35.0000'N 25°00.0000'E
Muuga M 59°31.4000'N 24°59.6000'E Punkerdamine
59°31.4000'N 25°00.5000'E
59°30.6000'N 24°59.3000'E
59°30.6000'N 24°58.5000'E
Tallinn G 59°29.4900'N 24°32.6500'E Punkerdamine
59°28.9000'N 24°32.6500'E
59°28.9000'N 24°31.4200'E
59°29.4900'N 24°30.0002'E
Tallinn E 59°30.0800'N 24°37.8200'E Punkerdamine
kolmnurkne 59°28.5020'N 24°36.4332'E
59°29.6386'N 24°33.9525'E
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Rahandusministeerium 01.06.2021 nr 1-4/21/2815
Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020 a. määruse nr 51 „Merel,
Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ eelnõu. Ootame Teie
tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: Määruse nr 51 eelnõu
Määruse nr 51 seletuskiri
Sama: MTÜ Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Gaasiliit, AS Eesti Gaas,
Consolato Del Mare OÜ, Navest Agency OÜ, MTÜ Logistika- ja Transiidiassotsiatsioon,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Tallinna Linnavalitsus,
Harku Vallavalitsus, Haabersti Linnaosa Valitsus, Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ
Teadmiseks: Riigikantselei
Agni Kaldma, 626 2956
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231