Riho Kuppart
Keskkonnaamet
02.06.2021 nr 8-2/21/2840
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6´ tõlgendus ja
sätestatud nõuete tagamine
Austatud härra Kuppart
Saadame Teile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 61 tõlgenduse ja sätestatud nõuete
tagamise kohta selgitusi. LKS § 55 lg 61 täitmise kontrollimine on Keskkonnaameti (edaspidi KeA)
pädevuses. KeA-l tuleb LKS § 55 lg 61 rakendamisel arvestada:
1. Et käesoleva sättega võetakse üle üks põhimõte Euroopa Liidu Linnudirektiivst, mille
laiemaks eesmärgiks on kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmine
tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele,
arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende
liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele.
2. Kuigi linnustikuga seotud halduspraktikate ning tegevustega seotud arutelud on olnud
metsanduskesksed, siis LKS § 55 lg 61 regulatsioon puudutab kõiki eluvaldkondi.
3. LKS § 55 lg 61 lindude häirimise keeld ei ole ruumiliselt ega ajaliselt piiratud, seda tuleb
järgida eelkõige pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
4. LKS-i regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline
mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid
põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne. Kevadiste häiringute
tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning
proportsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide
täitmine.
5. LKS-i ega ka ühtegi määrust pole muudetud, seega tundub KeA praktika muutus üksnes
järelevalve osas, ilma metsateatiste kinnitamisel tingimuste seadmiseta
ebaproportsionaalne ning ei ole andnud piisavalt aega metsandussektoril ning ka teistele
sektoritele kohaneda praktika muutusega.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
KeA LKS § 55 lg 6¹ rakendamise tagamiseks peab:
1. Hindama, kas esitatud kaebus on sisuline või liiga üldine, et selle põhjal reageerida. Samuti
hindama tuvastatud tegevuse iseloomu ja ulatust, väljaselgitatud asjaolusid ning kaaluma
reageerimise proportsionaalsust (näiteks tundlikumad on kaitstavad alad ja
looduskaitselised liigid). Kui on vaja rakendada majandustegevuse piiramist, siis tuleks
seda teha eelkõige pesitsuspiirkonnas, kuid mitte tervel raielangil.
2. Kinnistul tegema paikvaatluse kaasates sinna ka maaomaniku või tema volitatud esindaja.
3. Peatama faktiliste asjaolude (näiteks pesitsusele viitavad asjaolud) olemasolu korral
tegevuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini arvestades senist
riigi praktikat ning metsaseaduse § 40 lõikes 10 sätestatud mõtet.
4. Kaaluma pesitsusega kattumise korral raie lubamise võimalust teha seda
metsakaitseekspertiisi akti alusel nt kooreüraski kahjustuste vältimiseks või muud tegevust
kui selle edasilükkamiseks puuduvad sobivad alternatiivid ja tegemist on LKS § 55 lg 3 p
2-5 sätestatud erandiga.
5. Selleks, et ennetada lindude pesitsust häirivate tegevuste peatamist ning sellega kaasnevat
kulu töö tegijale ja seonduvat koormust KeA-le, tegema võimaluste piires omaniku soovil
ning tema või tema volitatud esindaja juuresolekul kinnistul lindude pesitsuse paikvaatluse
enne tegevustega alustamist.
Selgitused
Kehtiv looduskaitseseadus annab alates 2009. aastast, kui õigusesse võeti üle Euroopa Liidu
linnudirektiiv 2009/147/EÜ, õiguslikud raamid selleks, et tagada kõikide looduslikult esinevate
lindude kaitse (LKS § 55 lg 61). Säte on adresseeritud igaühele, ega ole ruumiliselt ja ajaliselt
piiratud, käsitleb eeskätt lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aega. Lindude
häirimisest ja pesade hävitamisest hoidumine eeldab isikute hoolsust ja tähelepanu tegevuste
läbiviimisel ja tegevusega kaasneva tagajärje teadvustamist.
Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja
mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist ja järgida head haldustava.
Tagamaks siiski suuremat selgust pesitsusaegse raierahuga seoses oleme ettevalmistamas
looduskaitseseaduse muutmist kujul, mis annab senisest konkreetsema ja eesmärgipärase aluse
kevad-suvise raierahu rakendamiseks kaitstavatel aladel, mis on just linnustiku ja ka muu
loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad alad. Aga ka seni tuleb tagada ühelt poolt
seaduste järgimine ning teisalt halduspraktika stabiilsus ning õigusselgus. Selleks on oluline panna
edaspidi rohkem rõhku teavitustegevustele, samuti järelevalvele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Priit Põllumäe, 626 0749
[email protected]