Eesti Energia ettepanekud ja kommentaarid Elering AS poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioonile 2021

Taavi Veskimägi Juhatuse esimees 02.06.2021 nr KA-JUH-12/134 Elering AS E-kiri: [email protected] Cc: Taavi Aas, majandus- ja taristuminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Väino Kaldoja, Eesti Energia AS nõukogu esimees Timo Rajala, Elering AS nõukogu esimees Eesti Energia AS ettepanekud ja kommentaarid Elering AS poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioonile 2021 Lugupeetud härra Veskimägi. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt Eesti ja Läti energeetikavaldkonna eest vastutavate ministrite poolt 18. septembril 2020 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumile võib Eesti ja Läti vahel kavandatav nn ühisprojekt hõlmata mitte ühte konkreetset mereala Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargi alana, vaid mitut ala või projekti, võttes seejuures arvesse nii olemasolevaid kui ka võimalikke uusi meretuulepargi projekte (MoU artikkel 2 lg 2: „The location of the Joint Project will be selected after the feasibility study for suitable locations in the territorial seas and/or in the economic zones of Latvia and Estonia based on Marine Spatial Plans as well as taking into account existing and potential new offshore wind park development projects. /../“). Kahetsusväärselt ignoreerib Elering AS-i poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioon seda olulist vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitud põhimõtet. Seetõttu teeme käesolevaga Elering AS-ile ettepaneku järgida edaspidi erinevate meretuulepargi arendusprojektide võrdse kohtlemise põhimõtet ning lähtuda sellest ka planeeritava mereühenduse kavandamisel. Seoses eelnevaga avaldame siinkohal enda muret Elering AS-i suhtumise osas just olemasolevatesse arendusprojektidesse, millest mõned – näiteks Eesti Energia AS poolt arendatav Liivi lahe meretuulepark – on käesolevaks hetkeks jõudnud juba hoonestusloa menetluse staadiumisse. Põhivõrguettevõtja peab suhtuma kõikidesse osapooltesse erapooletult ning tagama osapoolte võrdse kohtlemise. Paraku Elering AS poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioon, kui ka praktiline igapäevane tegevus ühisprojekti arendamisel seavad selle põhimõtte järgimise küsimärgi alla. Näiteks on Elering AS avaldanud 28.04.2021 uudise1 Eesti ja Läti elektri põhivõrgu ettevõtete Elering AS ja AS Augstsprieguma tīkls (AST) vahel sõlmitud kokkuleppe kohta, mille raames nad uurivad ühiselt parimaid võimalikke lahendusi Eesti ja Läti riigi vahel kokku lepitud ühise meretuulepargi ühendamiseks Eesti ja Läti elektri põhivõrkudega. Samas uudises aga asetatakse eraldi teiste arendajate poolt kavandatavad ja kaugele arenenumad projektid (tsit. „Eesti ja Läti riikidevaheline meretuulepark ja planeeritav mereühendus, kuhu antud elektrijaam liidetakse, on eraldiseisev projekt hiljuti avalikustatud meretuulepargist, mida plaanivad arendada Eesti Energia ja Ørsted.“ Elering AS, 28.04.2021). Selline lähenemine ei ole kooskõlas ei eelnimetatud võrdse kohtlemise põhimõtetega ega memorandumis esitatud eesmärkidega (MoU artikkel 2 lg 1: Joint Project serves the purpose for developing one or several offshore wind farms/../). 1 https://www.elering.ee/elering-otsib-lahendusi-eesti-lati-riikidevahelise-meretuulepargi-uhendamiseks- elektrivorguga EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee Lisaks eeltoodule esitame Elering AS-i avaldatud Läänemere energiavõrgu visiooni osas järgmised tähelepanekud ja ettepanekud: ➢ Alustada sellest, et meil on Kilingi Nõmme liitumine ja Örsted arendab Läti poolt parki. Elering peaks meid toetama CEF’ist raha taotlemisel ➢ Praegusel kujul on visioon koostatud ainult ühte meretuulepargi arendust (nn Elwind projekt) arvestades. Selle näiteks on visiooni ajakava (ptk. 1.3, lk 13), mis ei sisalda teisi Eesti-Läti merepiirkonnas olevaid arendusprojekte. Visiooni terviklikkuse eesmärgil tuleks seega lisada sellesse dokumenti ka teised aktuaalsed meretuuleparkide projektid ning täiendada sellele vastavalt ka ajakava. Eriti oluline on käsitleda 2030 perspektiivi, millega seoses on Eestivõtnud konkreetsed kohustused taastuvenergia arendamise osas. Praegu väljapakutud sõnastus jääb meie hinnangul liiga üldsõnaliseks („Elering töötab selle nimel, et Läänemere energiavõrgu arendamisel oleks tagatud potentsiaalsete merel taastuvenergia arendajate võrdne kohtlemine arvestades vabaturu põhimõtteid ning konkurentsitingimusi.“ (visioonidokument, lk. 3)). Läänemere energiavõrgu arendamise kontekstis oleks põhjust ära märkida ka see, et võrgu kavandamisel tuleks lähtuda sotsiaalmajanduslikult parimate ja soovitud ajaraamis praktiliselt teostatavate meretuulepargi projektide asukohtadest sh juba eelarenduses olevatest edasijõudnud projektidest. ➢ Põhjalikku läbikaalumist vajab teema, kuidas käsitleda hoonestusloa menetluse all olevaid tuuleenergia arendusalasid mere-energiavõrgu suhtes. Visioonis esitatud ühelõiguline kokkuvõte2 ei ole meie hinnangul piisav ega hõlma kaugeltki mitte kõiki selle teema erinevaid tahke. Sooviksime rõhutada, et tegemist on konteksti arvestades keskse küsimusega, mille lahendamisest sõltub, kas kõnealuse merevõrgu arendamine saab juba algusest peale toimuma õiglastel alustel, mis muuhulgas arvestavad ka olemasolevate arendusprojektidega, näiteks Eesti Energia AS poolt arendatava Liivi lahe meretuulepargiga. Käesolevaga teeme mere-energiavõrgu kavandamisel ettepaneku käsitleda eelarenduses olevaid edasijõudnud projekte võrdväärsetena riiklike projektidega, eelkõige Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargiga. ➢ Sisulist mõjuanalüüsi vajab väide, mille kohaselt meretuuleenergia projektid Läänemeres saavad teostatud ilma toetusteta: „/../ läbi meretuule energia mastaabist tekkivast hinnavõidust, muutes tuuleenergia konkurentsivõimeliseks ilma toetusteta“ (visioonidokument, lk.13). Juhime tähelepanu asjaolule, et tänases olukorras on Balti regioonis projektide arendamisel keeruline tagada mastaabiefekti saavutamist (enamik projekte on sisuliselt alles arendusideede staadiumis) ning maandada projektidega kaasnevaid riigiriske ja regulatiivseid riske. Juhul, kui mere- energiavõrgu arenduse tegevused hakkavad kulgema käesolevas visioonidokumendis esitatud põhimõtetel, kasvavad riskid turuosaliste jaoks veelgi. Seega peaks mere-energiavõrgu visioon olema Baltimaade osas terviklik ning lähtuma meretuuleparkide arendajate tegevusplaanidest ja ajakavadest. Tuleb arvestada asjaoluga, et meretuuleenergia arendamisel on kandev roll tuuleparkide arendajatel. Mere-energiavõrgu ülesanne on ühendada kavandatavad tootmisüksused tarbijatega. ➢ Visioonidokumendist nähtub, et põhivõrguettevõtjate Elering AS ning AST tegevus on vastuolus nn. BEMIP koostööriikide tegevuskavaga. Visioonidokumendi peatükis 3.6sätestatakse, et „TSO-de eesmärk on 2021 aasta maht kokku leppida, esitada pilootprojektid 2022 TYNDP arengukavasse ning 2023 oleks koostöö sisend ENTSO-E integreeritud merede põhisesse arengukavva.“ Samal ajal peatükis 3.1 kinnitatakse, et „/BEMIP/ mere-energiavõrgu osas planeeritakse leppida kokku järgmises: /../ liita Läänemere avamerel taastuvenergia tootmise ja mere-energiavõrgu projektid 2 Visioonidokument ptk. 7.1: „Praegu on ka alustatud hoonestuslubade menetlust meretuuleparkide rajamiseks. Põhivõrk on väljastanud tehnilised tingimused hoonestusloa menetluse jaoks ja väljastatud tingimused käsitlevad situatsiooni, kus meretuulepargid rajatakse radiaalühendusena. See aga ei välista arenduste liitumist mere- energiavõrguga. Mere-energiavõrgu liitumise tingimuseks on võrdne kohtlemine läbi korraldatava enampakkumise. Kui aga rajataks mõni arendatav tuulepark radiaalvõrguna ja siis kui hiljem sooviks see park liituda mere- energiavõrguga, siis sellisteks juhtudeks hetkel ei ole välja töötatud mehhanismi, kuidas põhivõrk omandab eelnevalt liituja omanduses olnud liituva energiavõrgu, millest saab seega põhivõrgu integreeritud osa.“  2022. aasta ENTSO-E TYNDP-i“. Seega lähtuvalt BEMIP-i kavast on äärmiselt oluline, et põhivõrguettevõtjad korrigeeriksid oma tegevust ning avaldaksid valmisolekut liita ENTSO-E 10- aastasesse arengukavasse (nn. TYNDP) mitte ainult meretuule pilootprojektid, vaid kõik Läänemere meretuule projektid, mis selleks soovi avaldavad ja on selleks ka piisavasse arengustaadiumisse jõudnud (nt mille suhtes on algatatud hoonestusloa menetlus). ➢ Juhime tähelepanu, et visioonidokumendi merealade planeeringu osas esitatud informatsioon on puudulik (peatükk 4.2). Teeme ettepaneku täiendada planeeringute peatükki kehtivate mereala planeeringutega, sealhulgas Pärnu lahe mereala planeeringu andmetega. ➢ Teeme ettepaneku täiendada peatükki 2 „Varustuskindluse suurendamine mere-energiavõrgu abil“ vahelduvvoolu mereühenduste käsitlusega võrdväärselt alalisvoolu ühendustega. Soovime siinkohal tänada Eleringi antud küsimuses toimunud infovahetuse osas ning avaldame lootust, et meie tähelepanekud ja ettepanekud võimaldavad kujundada Läänemere energiavõrgu visiooni dokumendiks, mis loob tugeva ja õiglase aluse meretuuleparkide edasiseks arendamiseks siinses regioonis ja võimaldavad saavutada kliimaeesmärke. Kinnitame siinkohal enda valmisolekut sellesse protsessi ka edaspidi panustada. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter juhatuse esimees Saatja: Keteliina Toom <[email protected]> Saadetud: 02.06.2021 09:29 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; 'Väino Kaldoja' <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti Energia ettepanekud ja kommentaarid Elering AS poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioonile 2021 Tere! Edastan Eesti Energia AS ettepanekud ja kommentaarid Elering AS poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioonile 2021. Lugupidamisega Keteliina Toom Juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS+372 5564 4491 | [email protected] 22, 11318 Tallinn |