Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. juuni 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
02.06.2021 nr 138
Transpordi tulemusvaldkonna 2020. aasta
tulemusaruande kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse
19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava
koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikega 1 kinnitan transpordi tulemusvaldkonna 2020. aasta
tulemusaruande (lisatud).
Tulemusaruande avalikustab ministeerium oma veebilehel vahetult pärast selle kinnitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
KINNITATUD
majandus- ja taristuministri 02.06.2021
käskkirjaga nr 138
Lisa
Transpordi tulemusvaldkonna 2020. aasta
tulemusaruanne
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021
3
Sisukord
Sissejuhatus ...........................................................................................................................................................4
1. Transpordi tulemusvaldkond ........................................................................................................................5
1.1. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs .................................5
1.1.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs...............................................................................................................5
1.1.2. Peamised väljakutsed ..............................................................................................................................7
1.2. Hindamised ja tõhustamiskavad.................................................................................................................8
2. Transpordi tulemusvaldkonnaga seotud programm ......................................................................................8
2.1. Transpordi programmi eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs ............................................8
2.1.1. Programmi mõõdikute analüüs .............................................................................................................14
2.1.2. Programmi eelarve täitmise analüüs .....................................................................................................16
2.2. Mõõdikute muutused ja põhjendused ......................................................................................................21
3. Lisad............................................................................................................................................................22
4
Sissejuhatus
Tulemusvaldkond (TUV) Transport
Tulemusvaldkonna Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud,
eesmärk kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused
Valdkonna arengukava Transpordi arengukava 2014–20201
TUVi panustav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
ministeerium
Programmi nimi Transpordi programm
Transpordi programm 2020–2023 (edaspidi programm) koostati „Transpordi arengukava 2014–2020ˮ (edaspidi
TAK) eesmärkide täitmiseks. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid on kajastatud TAKis, mida viiakse ellu
programmis toodud meetmete ja programmi tegevuste abil. Programm koostati vastavalt riigieelarve seaduse §
19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning oli ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks
eelarvestamiseks MKMis. Programmi rakendati läbi kahe meetme: „liikuvuse korraldamine“ ja „kvaliteetne ja
ohutu taristu“, millest mõlemat rakendati omakorda kahe programmi tegevuse kaudu.
Programmi rakendamist 2020. aastal saab pidada edukaks etteantud rahaliste vahendite juures. Täiendavaid
meetmeid ja rahalisi vahendeid on vaja autostumise pidurdamiseks ning jalgsi- ja jalgrattaga ning
ühistranspordiga tööl käijate osakaalu tõstmiseks. Lisaks tuleb lähiaastatel tegeleda COVID-19 tagajärgedega2.
1
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf
2
2020. aastal põhjustas ülemaailmne COVID-19 pandeemia ja sellest tulenev riigipiiride sulgemine ja riigisiseste liikumispiirangute kehtestamine kõigi
veoliikide kauba- ja reisijateveo olulise languse. Eesti ettevõtete veomahud (tonnides) langesid veidi üle 20%. Suurim, 28%line veomahtude langus toimus
raudteel. Veosekäive (tonnkilomeetrites) langes 2020. aastal 14,3%. Sõitjate arv langes 2020. aastal 34,7%, sõitjakäive pea 60%. Ühistranspordi kasutajate
koguarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 34%. Langes ka raudtee-, mere- ja maismaatranspordi kasutajate arv (vastavalt 28,5%, 46,6% ja 34,2%). Kõige
rohkem vähenes (–78,4%) õhutranspordi kasutajate arv. Kestev COVID-19 pandeemia avaldab suurt mõju ka 2021. aasta majandusele. Eesti Panga
majandusprognoosi järgi hakkab tänu laiemale vaktsineerimisele Eesti majandus kriisist 2021. aastal taastuma ning saavutab kriisieelse taseme aasta teises
pooles. Samas tõdetakse, et pandeemia kulgu ning sellest põhjustatud uusi piiranguid, mis majandust oluliselt mõjutavad, on pea võimatu ette ennustada.
Liikumispiirangute mõju transpordisektorile 2021. aastal jätkub, kuid tänu osaliselt avatud riigipiiridele merendus- ja lennundussektori reisijatevedu
tõenäoliselt suureneb. Leebemate riigisiseste piirangutega seoses võib eeldada, et ka riigisisene reisijatevedu (ühistransport) 2021. aastal kasvab.
/ Majandusaasta ülevaade 2020, transport/
5
1. Transpordi tulemusvaldkond
1.1. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on MKM koostöös teiste ministeeriumidega ning
oma haldusala asutustega.
TUV üldeesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval,
kiirel, ohutul ja kestval moel.
Riigi pikaajalise arengustrateegiaga “Eesti 2035”3 on arvestatud. Tulemusvaldkond aitab saavutada “Eesti
2035” Ruumi ja liikuvuse valdkonna eesmärki vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid
(strateegias 23-38%, mida täpsustatakse Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035) ning kasvatada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu. Samuti peegeldab tulemusaruanne Eesti 2035
Ruumi ja liikuvuse alategevusi C (Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat
transporditeenust) ja D (Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja
jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu).
1.1.1. Tulemusvaldkonna lühianalüüs
Transpordi tulemusvaldkonna mõjumõõdik tulenevalt programmi eesmärkidest on transpordisüsteemi
kasutajate rahulolu indeks.
Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdiku ja eelarve täitmine*
Mõõdik Trend Vahetase 2020 seis Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
2019 (2021) (2022) (2023) (2024)
Eelarve
Kulud -459 637
Investeeringud -196 698
Eelarve täitmine (tegelik)
Kulud -417 157
Investeeringud -178 957
RES -432 421 -449 594 -448 346 -403 695 –
Transpordisüsteemi ↗ 55,7 – ≥55,76 ≥55,76 ≥56 ≥56
kasutajate rahulolu indeks4 (info
(TUV tasandil) puudub)
Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium
* eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
Programmi rakendamise mõjuindikaatoriks tulemusvaldkonna tasemel on transpordisüsteemi kasutajate
rahulolu indeks5. 2019. aastal oli Eesti indeks 55,7. 2020.a kohta andmed puuduvad. Antud rahvusvaheline
indeks6 ei peegelda piisavalt hästi Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda. Seetõttu seda 2022–2025
transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis enam ei kasutata. Samas on eeldada rahuloluindeksi
aeglasemalt tõusvat trendi edaspidigi.
Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020:
Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas. 2020. aasta lõpu
seisuga oli Ühtekuuluvusfondi vahendite toel rekonstrueeritud või uuendatud 201,69 km maanteelõike,
3
https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035
4
http://www3.weforum.org/docs/GCR2018/05FullReport/TheGlobalCompetitivenessReport2018.pdf (2018.a muutus andmete kogumise ja hindamise
süsteem, vt lk 213 p 2.01-2.08)
5
http://www3.weforum.org/docs/GCR2018/05FullReport/TheGlobalCompetitivenessReport2018.pdf
6
Kuni 2018. aastani mõõtis indeks kasutajate poolt nelja transpordisüsteemi valdkonna (teed, raudteed, sadamad ja lennujaamad) kvaliteedile seitsme
punkti skaalal antud hinnete keskmist. TAKi 2020. aasta sihttase (4,8) oli 2017. aasta lõpu seisuga saavutatud (4,875).
2018. aastal muutis World Economic Forum (WEF) indeksi mõõtmise sisu, mistõttu mõõdab indeks edaspidi kasutajate poolt kaheksale transpordi
kvaliteedinäitajale (maanteede ühendused, maanteede kvaliteet, raudteede tihedus, rongiteenuste efektiivsus, lennuühendused, õhutranspordi teenuste
efektiivsus, liinilaevade ühendused, meresadamate teenuste efektiivsus) 100 punkti skaalal (100 tähistab optimaalset olukorda ehk „piiri“) antud hinnete
keskmist. Samas, kuna taristu seisukord oli 2017. aastaks saavutanud suhteliselt hea taseme (7-pallisel hinnanguskaalal 4,875), on indeksi uuenenud
mõõtmisviisi valguses eeldada rahuloluindeksi aeglasemalt tõusvat trendi edaspidigi.
6
mis on 93,81% aastaks 2023 seatud sihttasemest. Uusi maanteelõike on valminud 65,2% aastaks 2023
seatud lõppsihttasemest.
TEN-T (üleeuroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on tänu viimastel aastatel
tehtud suurtele investeeringutele taristusse väga hea. 2020. aastal moodustasid rahuldavas ja halvas
seisus teed vaid 0,7% kogu teede võrgust, mis püsis võrreldes 2019 aastaga muutumatuna. Aastaks 2023
seatud eesmärk 11% on ületatud. Perioodi lõpuks võib halvas seisus teede osakaal taas veidi tõusta,
kuna paljud investeeringud on tehtud ca 10 aastat tagasi, kuid kindlasti jääb see alla 11%.
Transpordiameti ja OÜ-ga Rail Baltic Estonia koostöös valmis 2020. aastal Saustinõmme
paarisviadukt.7 See on esimene Rail Balticu projekti raames valminud viadukt, mis on ühtlasi osa uuest
Luige–Saku maantee neljarajalisest lõigust. Projekti näol on tegemist suurepärase näitega Euroopa Liidu
fondide omavahelisest täienduvusest ja ühisrahastusest.
Foto: Transpordiamet
Rongi kasutajate arv on kasvanud aasta-aastalt, ületades 2019. aastal 8,3 miljonit reisijat. Ka 2020. aasta
kahel esimesel kuul tõusis rongireisijate arv 10% võrreldes 2019. aastaga. 2020. aasta märtsist alates
hakkasid seoses COVID-19ga kasutajate arvud kiiresti langema ning aasta lõpuks oli rongireisijate arv
langenud 5,9 miljonini (2,4 miljonit reisijat vähem kui aasta varem), mis viis rongireisijate arvu tagasi
2014. aasta tasemele. 2018–2022 aastatel luuakse suuremate investeerimisprojektide teostamisel
(Tallinna-Balti jaama laiendamine, kiiruste tõstmine Tartu ja Narva suunal, reisijate liikumisviiside
ühendamine jne) potentsiaal täiendavaks reisijatevedude kasvuks raudteel. Seejuures on vajalik
rongipargi suurendamine. 8,8 miljonit rongireisijat 2023. aastal pole prognooside kohaselt enam
täidetav, kuna järgnevatel aastatel taastutakse COVID-19 mõjust. 8,8 mln rongireisija eesmärk on
eeldatavasti saavutatav 2024. aastal.
Samas ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaalu suurendamine on jätkuvalt
väljakutse. Kuigi alates 2018. a on enamikel maakonnaliinidel bussisõit tasuta ning Tallinnas kehtib
tasuta sõit elanikele juba mitu aastat, on märgata langustrendi mõningast pidurdumist, kuid
ühistranspordi osakaal liikumisviisides siiski väheneb. COVID-19 pandeemia ei aidanud olukorrale ka
kaasa ning ühistranspordi kasutajate arv langes võrreldes 2019. aastaga veelgi. Tööl käimiseks kasutas
2020. a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 36,9% inimestest (eesmärk 2023 on 50%). Võib
kindel olla, et 2023. a eesmärki veel ei täideta, kuid uued meetmed on kavas ning eesmärk on saavutatav
kavandatava transpordi ja liikuvuse arengukava raames 2035. aastaks (55%).
7
https://rbestonia.ee/infokirjad/video-kuidas-valmis-koige-esimene-rail-baltica-pohitrassi-objekt/
7
Järgnev joonis ilmestab väga hästi, kuidas muutusid inimeste liikumised COVID-19 pandeemia algusest
alates – üldiste piirangute tõttu vähenesid liikumised seoses töökohtadega ning ühistranspordipeatustes
(ühistranspordiga):
Allikas: Google Mobility Trends: How has the pandemic changed the movement of people around the world?8
1.1.2. Peamised väljakutsed
Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud hajaasustusega ning perifeersetes
piirkondades elavatele inimeste teeninduskvaliteedi tõstmisega läbi kulutõhusa ühistranspordi
korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud
eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja
vähendada inimeste sundkulutusi transpordile ning arendades nõudluspõhist transporti, kus see on
mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi
kvaliteetse ühistransporditeenuse pakkumise ning linna lähi ühistranspordiühenduste liinivõrgu ja
ühistranspordi liikide ülene korraldamine koos ühtse ühistranspordi piletitootega.
EL projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“, mis oli osa Tallinna
peatänava projektist, oli kavandatud Tallinna Linnal ellu viia aastatel 2016–2018. 2020. aasta alguse
seisuga on selle projekti ellu viimine Tallinna Linna poolt peatatud. Perioodil 2021–2027 EL rahastus
on kavandamisel nii rattateede võrgustike linnakeskustes välja arendamiseks kui trammiteede
arendusteks, seega väljakutseks on suurematel Eesti linnadel uute säästvat liikuvust toetavate
keskkonnasõbralike projektide ettevalmistamine ja ellu viimine.
Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vähese kasutatavusega raudteeliinidel vajadus tagada
optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu,
konsolideerida samaväärseid jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne). Samuti on probleemiks
ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks ohutust kui ka kasutajamugavust.
Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad küll teatud riskidega mõningase stabiilsuse
saavutamist, seevastu reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist. Varasemad väljakutsena
väljatoodud Balti jaama ja Pääsküla-Keila raudteelõigu läbilasevõime on lahendamisel ning mainitud
investeerimisprojektide teostamisel luuakse 2022. aastaks potentsiaal täiendavaks rongireisijate arvu
kasvuks.
8
https://ourworldindata.org/covid-mobility-trends?fbclid=IwAR3YOtTDUWcbcHRo8vQgkFMhSQ6cGLoLGy9eCSUa-AtjMOXeQcrhKKUqxh4
8
Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2020.a vaid 3,1% (aasta
varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Näiteks Soome ja Taani on tuntud oma väga
populaarse ja nutika rattakasutuse poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede
põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali
realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud, mille osas oleks ka
Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on suurim väljakutse seega jalgrattateede
võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnades, sh Tallinnas.
Viimastel aastatel on läbisõidu kasv maanteedel olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014–2017 kasvas see
kokku 14%. Läbisõitude kasv moodustab aastate jooksul ca 85%–99% SKP-st. See tähendab, et 2014–
2020 aastate planeeritud läbisõitude kasv on juba tänaseks ületatud ehk kasutusele võetud meetmed pole
olnud piisavad autokasutamise kasvu pidurdamiseks.
1.2. Hindamised ja tõhustamiskavad
2020. aastal hindamisi läbi ei viidud ning tõhustamiskavasid ei koostatud. Küll aga valmis transpordi ja liikuvuse
arengukava koostamise raames arengukava sisenduuring9 ITF/OECD poolt. Sisenduuringu soovitusi on
arvestatud osaliselt ka uue arengukava koostamisel.
2. Transpordi tulemusvaldkonnaga seotud programm
Programmi nimi Transpordi programm
Programmi eesmärk Tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja
tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti
kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab
konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse
konkurentsivõime suurendamisele
Peavastutaja MKM
Kaasatud asutused Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
2.1. Transpordi programmi eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Tabel 2. Programmi tasandi mõõdikute ja eelarve täitmine*
Mõõdik Trend Vahetase 2020 seis Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
2019 (2021) (2022) (2023) (2024)
Eelarve
Kulud -459 637
Investeeringud -196 698
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -417 157
Investeeringud -178 957
RES -432 421 -449 594 -448 346 -403 695 –
Liiklussurmade ↘ 66,67 67 ≤55 ≤52 ≤50 ≤48
vähenemine, 3
viimase aasta (ainult mnt (ainult mnt (ainult mnt (ainult mnt
keskmine 48) 46) 44) 42)
hukkunute arv
(raudteel10 ja
maanteel11)
9
https://mkm.ee/sites/default/files/lisa_1._arengukava_sisenduuring_itfoecd_ee.pdf
10
https://ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/raudteeohutus-onnetuste-statitistika/onnetuste-statistika ja
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika
11
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/inimkannatanutega-liiklusonnetuste-statistika
9
Transpordisektori ↘ 34,83 – ≤34 ≤34 ≤33,5 ≤33,9
energiakulu12 tuhat TJ tuhat TJ tuhat TJ tuhat TJ tuhat TJ
(tuhat TJ) väheneb
või jääb samaks
võrreldes
2012.aastaga
Transpordi osakaal ↘ 11,7% 9,6% 12,0% 12,0% ≤12,0% ≤12,0%
leibkonna kuludest
ei kasva üle
12,0%13
Kaubaveomaht, ↘ 56 434 39 433 – – – –
tuhat tonni
Allikas: MKM ja SJIS
* eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
Liiklussurmade vähenemine – 2020. aasta tulemuste langus võrreldes 2019. aasta numbritega on seotud 2019.
aasta maanteeliikluses keskmiselt madalama hukkunute arvuga (52), samas kui 2020. aastal oli vastav number
60. Samuti, kuna indikaator vaatab viimast kolme aastat, siis andis tooni 2017. aasta madal maanteeliikluses
hukkunute arv - 48. Kuna raudteeõnnetustes hukkunute arvud on võrreldes maanteeliikluses hukkunutega
väiksemad, on peamine indikaatori kõikumise põhjus maanteetranspordi väheses ohutuses. Raudteel toimunud
juhtumite statistika - rongi ja sõiduki kokkupõrgetes 2020. aastal hukkus 0 ja vigastada sai samuti 0 inimest.
2019. aastal hukkus 0 ja vigastada sai 3 inimest ning 2018. aastal hukkus 2 ning vigastada sai 12. Silmas peab
pidama seda, et 2018. a toimus tõsine õnnetusjuhtum Kulna raudteeülesõidukohas, kus veoauto sõitis
reisirongile küljelt sisse ja vigastada sai 9 inimest. Raudteel toimunud inimestele otsasõitude puhul on statistika
järgmine: 2020. a hukkus 4 ja sai vigastada 3, 2019. a hukkus 7 ja sai vigastada 4 ning 2018. a hukkus 11 ja sai
vigastada 5. Raudteel toimunud inimestele otsasõitude puhul on oluline silmas pidada seda, et seal on ka tahtliku
tegevuse ilmingutega juhtumeid, mis on toonud kaasa inimese surma või vigastuse.
Transpordisektori energiakulu – kuna sõidukipargi läbisõidu kasv on u 4-5%, siis kasvab ka transpordi
energiatarbimine. 2020. tase võib endiselt olla saavutatav, kuna samaaegselt muutub sõidukipark järkjärgult
efektiivsemaks. Energiakulu kasv ja CO2-emissioonide langus on koos võimalikud, kuna samaaegselt kasvas
oluliselt taastuvkütuste kasutamine transpordis.
Transpordi osakaal leibkonna kuludest ei kasva üle 12,0% – Transpordile kuluv osa leibkonna eelarvest
näitab, kui kättesaadav on transpordisüsteem. Kui transpordikulude osakaal kasvab liiga suureks, siis see näitab,
et ühistransport ei vasta inimeste vajadustele (nt pole sobivaid ühendusi) või maksupoliitika soosib liialt isiklike
sõiduautode kasutamist, mis kajastub leibkonna kuludes. Eesmärgiks on transpordikulude osakaalu hoidmine,
mis näitab liikuvuskorralduse efektiivsust ning teisalt ka süsteemi kättesaadavust. Kulutuste osatähtsus
ühistranspordile on pidevalt 1,4-1,9%, kui kogu transpordikulutuste osakaal on 11,3-11,7%. Suurima osakaaluga
on muud kulutused ehk kulutused sõidukitele. Kulutused kütustele on konstantse väärtusega, ca 4,5%. 2019.a
seis oli soovitud tulemuse piires. 2020.aastal leibkonna kulutused transpordile vähenesid COVID-19 pandeemia
piirangutest tulenevate liikumiste vähenemisest.
Kaubaveomahud on juba 2011.aastast olnud langustrendis (81 miljonit tonni (2011) 39,43 miljonit tonni
(2020)). Kaubaveomahud vähenesid 2020.aastal võrreldes 2019.aastaga ligi 20% ja seda suuresti COVID-19
pandeemia tõttu (suurim kaubavedude langus toimus I kvartalis, kui tervet maailma tabas pandeemia šokk).
2020. aasta Transpordi arengukava sihttasemeni (86 miljonit tonni) ei jõutud nagu oli trendi arvestades eeldada,
sest viimaste aastate madalat kaubaveo mahtu saadavad rahvusvaheliselt keerulised suhted Venemaaga, kelle
osa kaubamahtude taastumise osas oli oluline eeldus. Kui ida suunaline kaubavedu on endiselt madalseisus, siis
arendamisel on põhja-lõuna suunaline Rail Baltica raudteekoridor, mille täiendav eesmärk on olla aina enam
domineeriv transpordiliik maanteevedudele. Samuti on võimalused 1520mm raudteega aina enam korraldada
riigisisest kaubavedu. Eesti transiidi ja logistikaettevõtetega koostöös on loodud ministri tasemeline
Transiidikomisjon, kus koostöös sektoriga erinevaid võimalusi sektori arengu toetamiseks välja töötatakse.
Olemasolev transpordi taristu on piisav tänaste kaubavoogude teenindamiseks ning transiitvoogude vähenemise
tõttu on olemas ka teatud võimsuste varud. Kasvavaks kaubagrupiks on peale COVID-19 pandeemia lõppu
12
Eurostat andmebaas: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/TEN00124__custom_662216/default/table?lang=en
13
Eurostat tabel, juurde võib vaadata Statistikaameti tabelit RA0063
10
konteinerid, mahukaupadest omavad potentsiaali veel väetised ja keemiakaubad. Regioonile avaldaks positiivset
mõju ka Tallinna-Helsingi tunneli teostus.
Tabel 3. Meetmete ja programmi tegevuste mõõdikute ja eelarve täitmine*
Mõõdiku nimi Trend Algtase 2019 seis 2020 seis Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4
(2021) (2022) (2023) (2024)
Meede: „Liikuvuse korraldamine“
Eelarve
Kulud -134 547
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -122 244
RES -131 241 -130 318 -129 901 -129 706 –
Ühistranspordiga ↗ 20% 20,7% 18,4% ≥20,7% ≥21% ≥21,5% ≥22%
tööl käimise (2018)
osakaalu tõus14
20,6%
(2019)
Teetranspordi ↘ 14% 11,8% 11 0 7% <8% <8%
läbisõidu kasv pole
suurem kui 75% kuni (SKP (SKP kasv (SKP (SKP
2022. aastani, edasi kasv oli 2017–2019 kasvuks kasvuks
50% SKP kasvust 16%)16 10,5%) eeldataks eeldataks
(aastate e 2018- e 2018-
summaarne)15 2022.a u 2023.a u
5,3%) 9,5%)17
CO2-ekv vähendada ↘ 2347,2 2369 kt – 2072 kt 2051 kt 2103 kt 2089 kt
võrreldes 2005.a18 kt
tasemega (riigisisene
maantee, raudtee,
laevandus ja
lennundus)
PM2,5-heidet ↘ 0,732 kt 0,78 kt – <0,741 kt <0,741 kt <0,741 kt <0,725 kt
vähendada võrreldes
2005.a tasemega19
(riigisisene maantee,
raudtee, laevandus
ja lennundus)
NOx vähendada ↘ 13,274 7,54 kt – <13,812 <13,812 <13,812 <13,929
võrreldes 2005.a kt kt kt kt kt
tasemega (riigisisene
maantee, raudtee,
laevandus ja
lennundus)
Programmi tegevus: „Liikuvusteenuse korraldamine ning arendamine (s.h) ühistranspordi ning nutikate
liikuvusahenduste arendamine“
Eelarve
Kulud -112 309
14
Statistikaameti tabel TT230: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT230&ti=H%D5IVATUD+SOO+JA+T%D6%D6LK%C4IMISE+VIISI+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/1
5Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
15
Viimastel aastatel on läbisõidu kasv olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014-2017 kasvas see kokku 14%. St 2014-2020 aasta planeeritud kasv on juba
tänaseks ületatud. Kahjuks pole oodata, et liikluskoormus lähiaastatel oluliselt väheneks, mistõttu on ebatõenäoline, et ka 2020. aastaks TAK eesmärk
saavutatakse.
16
Perioodi 2014-2017 summaarne.
17
https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-kriisieelne-tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020
18
KHG ja välisõhu saasteainete vähendamisel lähtume direktiividest (ESR ja NEC) tulenevatest üldistest kohustustest riigile ning vähendamise
kohustusele läheneme loogikas, et kõik sektorid peavad solidaarselt KHG ja saasteaineid vähendama. https://www.envir.ee/et/kui-palju-eestis-
kasvuhoonegaase-tekib
19
http://cdr.eionet.europa.eu/ee/un/UNECE_CLRTAP_EE/
11
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -104 900
RES -111 908 -111 534 -111 239 -111 204 –
Rongireisijate arv ↗ 1,412 1,476 1,27 1,421 1,424 1,427 1,430
tellitud rong/km
kohta (2018)
Maakondlike ↗ 0,48 0,53 0,4 0,51 0,52 0,53 0,54
bussiliinide sõitjate
arv/km (2018)
Lennukite täitumus ↗ 21,6 22,6 19,1 23,6 23,8 23,9 24,0
tellitud reisi kohta20
(reisijad reisi kohta)
Laeva täitumus ↗ 89,2 91,9 80,48 96,1 96,5 97,0 97,5
tellitud reisi kohta21
(reisijad reisi kohta)
Programmitegevus: „Liiklusvahendid ja juhid“
Eelarve
Kulud -22 238
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -17 344
RES -19 333 -18 784 -18 662 -18 502 –
Sõidueksami ↗ 51% 50% 52% >=51% >=51% 60% 60%
esimesel katsel
läbimine
Tehnoülevaatuse ↘ 85,7% 84,2% 71,5%22 >=84,5% >=84% 83,5% 83%
esimesel korral
läbinud sõidukid
Mootorsõiduki ↘ 0,95% 0,78% 0,89% <0,95% <0,95% <0,85% 0,75%
joobes juhtimise
osakaal
kontrollitutest
Veesõiduki joobes23 ↘ 2% 2,39% 1,9% <2% <2% 1,90% 1,90%
juhtimise osakaal
kontrollitutest
Riigisiseste rongide → 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9%
tehniline töökindlus
jääb samaks
Regionaallendude ↘ 0,50% 0,68% 0,38% 0,34% 0,33% 0,27% 0,26%
tehniliste rikete
osakaal kogu
reisidest, mis
põhjustas reisi ära
jäämise või
hilinemise
Laevaühenduste ↘ 0,30% 0,08% 0,09% 0,21% 0,20% 0,19% 0,18%
tehniliste rikete
osakaal kogu
reisidest, mis
põhjustas reisi ära
20
Tellitud reisid aastas / aastane reisijate arv
21
Tellitud reisid aastas / aastane reisijate arv
22
Transpordiamet: Esimesel korral läbis 71,47% sõidukeid (kokku kõik kategooriad). Kõik, v.a. traktorid, liikurmasinad jne: 70,58%. Traktorid ja
liikurmasinad jne: 96,14%.
23
Meresõidu ohutuse seaduse § 45 lg 4’ sätestab, et kui väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi
või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; või jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi
alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, siis on tegemist alkoholijoobes olemisega. Andmeid
hakkasid 2020.aastal standardiseeritud kujul koguma VA ja PPA.
12
jäämise või
hilinemise
Meede: „Kvaliteetne ja ohutu taristu“
Eelarve
Kulud -325 090
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -294 913
RES -301 181 -319 276 -318 445 -273 989 –
Taastuvenergia ↗
osakaal ≥7,6%
transpordisektori 5,15% – 10% 8,5% (2030.a ≥8%
energia 14%)
lõpptarbimisest
Ühistranspordiga, ↗
jalgsi ja jalgrattaga
(sh mopeedid) tööl 38,7% 36,9 38,7% ≥39,6% ≥40,5% ≥41,5%
käimise osakaalu
tõus24
Riigiteede võrgu ↘ ≤2,54
seisundi (2024.a
2,62 2,54 ≤2,60 ≤2,57 2,52
parendamine (IRI, mõõdetak
mm/m) se)
TEN-T ↗
teede arendamine 2+2 ja 2+1
aegruumiliste teede
2+2 ja 2+1 2+2 ja 2+1
vahemaade osakaal
teede teede
vähendamiseks ja 13,34% 15,5% 19,34% 19,34%
osakaal ≥ osakaal
ohutuse tõstmiseks, (2024.a
13,34% ≥13,34%
2+2 ja 2+1 teede mõõdetak
osakaalu se)
suurendamine25
Taristust tulenevate ↘
rongiliiklust
235 174 203 183 172 162
takistavate rikete arv
aastas
Reisirongidele ↗
kehtestatud
maksimaalsed
84,82% 87,13% 86% 87% 88% 88%
sõidukiirused 120
km/h või rohkem
(jaamavahedes)
Programmi tegevus: „Riigisisesed rongi-, lennu-, laeva- ja maanteede ühendused“
Eelarve
Kulud -273 034
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -247 240
RES -242 376 -230 400 -178 733 -172 409 –
Riigimaanteede Väga 25% 26% 29% 29% 29% 30% 30%
teekatte seisukord hea(IR
paraneb või jääb I <1,5)
2020.a tasemele Hea 16% 27% 29% 29% 29% 30% 30%
24
Statistikaameti tabel TT230: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT230&ti=H%D5IVATUD+SOO+JA+T%D6%D6LK%C4IMISE+VIISI+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/1
5Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
25
TEN-T teid on Eestis kokku 1294 km (2018), sh 2+2 teid TEN-T võrgustikul 157 km ja 2+1 teid 15,7 km. 2023.aasta prognoos on 2+2 teid 238 km
ning 2+1 teid 48.7 km.
13
(IRI
1,5-
2,59)
Rahul 25% 24% 23% 23% 23% 22% 22%
dav(IR
I 2,6-
3,59)
Halb/v 25% 23% 19% 19% 19% 18% 18%
äga
halb
(IRI >
3,6)
Raudtee → 99% 98,38% 99,13% 99% 99% 99% 99%
liiklusgraafiku
täitmiseosakaal jääb
samaks
Jäämurde teenuse → 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
tagamine
Veetee taristust → 0 0 0 0 0 0 0
tulenevad
intsidendid
Programmi tegevus: „Rahvusvaheliste piiriüleste raudtee-, laeva- ja lennuühenduste arendamine“
Eelarve
Kulud -52 056
Eelarve täitmine
(tegelik)
Kulud -47 673
RES -58 805 -88 876 -139 712 -101 580 –
Rahvusvaheliste ↗ 26 28 alalist 15 alalist ≥20 alalist ≥23 alalist ≥24 alalist ≥25 alalist
alaliste alalist
otselennuühenduste
arv
Rahvusvaheliste ↗ 3 031 3 236 142 838 747 748 366* 1 950 000 2 466 000 2 876 000
reisijate arv 119 *
lennutranspordis26
Rahvusvaheliste → 10 716 10 749 076 4 323 N/A29 N/A N/A N/A
reisijate arv 557 16328
27
sadamates
(2017 mõõdetud tase
10 850 603)
Rahvusvaheliste → 107,1 112 2031 35*** 70 70 70
reisijate arv
raudteetranspordis 107,4
(tuhat)30 (2017)
Allikas: MKM ja SJIS
* eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
** AS-i Tallinna Lennujaam 24.05.21 uuendatud info
*** eeldusel, et 2021.aasta teisel poolel reisirongiliiklus taastub
26
AS Tallinna Lennujaam andmed (andmed tabelis 4.03.2020 seisuga, hõlmab Tallinna ja Tartu lennujaamu) või Statistikaamet, tabel TS203
27
Statistikaamet, tabel TS161: rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu, 2017.a http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TS161&ti=RAHVUSVAHELINE+REISILIIKLUS+SADAMATE+KAUDU+%28KVARTALID%29&path=../Datab
ase/Majandus/22Transport/14Veetransport/&lang=2
28
Tallinna sadama andmed: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2021/01/Tallinna-Sadam-KPI-Q4-2020-EST.pdf
29
Seoses COVID kriisiga ei ole võimalik konkreetseid arve prognoosida. Tõenäoliselt lähiaastatel reisijate arvud kasvavad ning liiguvad COVID eelsete
numbrite taastumise poole.
30
Statistikaameti andmebaas tabel TS101: VEONDUSETTEVÕTETE SÕITJATEVEDU JA SÕITJAKÄIVE TRANSPORDILIIGI JÄRGI
(KVARTALID) http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TS101
31
Veebruarist 2020 käis Tallinn-Peterburi-Moskva reisirong 3 korda nädalas ja tipuaegadel (suvel, maipühad, jõulud) igapäevaselt, 17. märtsist 2020
rongiliiklus seoses COVID-iga peatus. Seetõttu väheneb rahvusvaheliste reisijate arvu prognoos järgnevatel aastatel, kui rongiliiklus taastub, järsult, kuid
edasi peaks hoidma stabiilset trendi.
14
2.1.1. Programmi mõõdikute analüüs
Ühistranspordiga tööl käimise osakaalu tõus – 2020. aastal vähenes ühistranspordiga tööl käimise osakaal
2,2%. Tehti rohkem kaugtööd ning pendelränne ühistranspordiga piirangute, aga ka võimaliku nakkusohu tõttu
vähenes.
Teetranspordi läbisõidu kasv pole suurem kui 75% kuni 2022. aastani, edasi 50% SKP kasvust – viimastel
aastatel on läbisõidu kasv maanteedel olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014–2017 kasvas see kokku 14%. See
tähendab, et 2014–2020 aasta planeeritud kasv on juba tänaseks ületatud ehk pole astutud piisavalt samme
autostumise pidurdamiseks. 2020.a seisuga moodustab viimase kolme aasta teetranspordi läbisõidu kasv 84%
SKP-st. Autostumise pidurdamiseks on vajalikud täiendavad meetmed (nii maksumeetmed (auto- ja
teekasutusele) kui ka ÜT-kasutamist ja jalgsi liikumise soodustamise meetmeid).
CO2-ekv vähendada võrreldes 2005.a tasemega – 2020. sihttase on saavutatav. Kui arvestada veel
koroonaviiruse mõju ning täiendavat taastuvenergia osakaalu kasvu transpordis, on EKUK prognoosinud 2020.
aasta tasemeks 2046 kt.
PM2,5-heidet vähendada võrreldes 2005.a tasemega – eesmärk on saada langusesse, kuid praeguste meetmete
ja rahaliste vahenditega seda pole võimalik saavutada. Prognoosi kohaselt on PM2,5 heitkogused 2020. aastal
0,741-0,733 kt. Transpordi PM2,5 heitkogused tekivad erinevate sõidukite heitgaasidest ning sõidukite osade
(rehvid, piduriklotsid, sidurikatted jm) ning sõiduteekatete mehaanilisest kulumisest ehk on seotud nii transpordi
läbisõiduga kui ka nt naastrehvide kasutamisega.
NOx vähendada võrreldes 2005.a tasemega – eesmärk ja sihttase on juba saavutatud. Eelkõige tänu
heitmestandarditele.
Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta – rongireisijate arvu vähenemine tellitud rong/km kohta oli tingitud
COVID-19 pandeemiaga seoses kehtestatud ning aasta jooksul pidevalt muutunud liikumispiirangutest ja
ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste liikumiste vähenemisest.
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/km – maakondlike bussiliinide sõitjate arvu vähenemine km kohta oli
tingitud COVID-19 pandeemiaga seoses kehtestatud ning aasta jooksul pidevalt muutunud liikumispiirangutest
ja ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste liikumiste vähenemisest.
Lennukite täitumus tellitud reisi kohta – lennukite täitumuse vähenemine oli tingitud COVID-19
pandeemiaga seoses kehtestatud ning aasta jooksul pidevalt muutunud liikumispiirangutest ja ebastabiilsest
olukorrast tingitud inimeste liikumiste vähenemisest.
Laeva täitumus tellitud reisi kohta – laevade täitumuse vähenemine oli tingitud COVID-19 pandeemiaga
seoses kehtestatud ning aasta jooksul pidevalt muutunud liikumispiirangutest ja ebastabiilsest olukorrast tingitud
inimeste liikumiste vähenemisest.
Sõidueksami esimesel katsel läbimine – 2020. aastal võttis eksamikeskus vastu 36 652 sõidueksamit, millest
sõidueksami sooritanute arv oli 19 412 ja läbimise protsent kõikide kategooriate lõikes oli 52. Esimesel katsel
läbis sõidueksami 58 % juhikandidaatidest. Muret teeb asjaolu, et B kategoorias tuli vastu võtta 4-9
korduseksameid 3661 ja 10> kordus eksameid 260 korda. Järgnevate aastate fookus saab olema autokoolide ja
õpetajate kvaliteedi tõus ja koolitus.
Tehnoülevaatuse esimesel korral läbinud sõidukid – võrreldes eelmise kahe aastaga on esimesel korral
tehnoülevaatuse läbinud sõidukite protsent oluliselt vähenenud. 2020. aastal läbis esimese korraga
tehnoülevaatuse 14,7% vähem sõidukeid, kui 2018. aastal ning 12,7% vähem kui 2019. aastal. Üldiselt vähenes
esimesel korral (2018–2019) tehnoülevaatuse läbinud sõidukite protsent peale ülevaatuspunktidesse kaamerate
paigaldamist (juulis 2018). Teine suurem muudatus oli järelevalve ümberkorraldamine, kus nüüd on kasutusel
karmimad meetodid. Eelnevalt oli järelevalve pigem nõustav, kui karistav, aga nüüd on mindud puhtalt
karistamise teed. Nii, et ilmselt nii kaamerate paigaldamisel, kui järelevalve ümberkorraldamisel on siin oma
osa.
15
Mootorsõiduki joobes juhtimise osakaal kontrollitutest – alkoholi piirmäära ületanud/joobes juhte avastati 6
667. Kõigi kontrollitute hulgas moodustab see 0,89%. Nende osakaal kõigi kontrollitute hulgas ei ole viimastel
aastatel oluliselt muutunud.
Veesõiduki joobes juhtimise osakaal kontrollitutest – puhutamisi teostas PPA 2020. aastal kokku 1360,
millest joobes veesõidukijuhte oli 26 (1,9%).
Riigisiseste rongide tehniline töökindlus jääb samaks – elektrirongide tehniline töökindlus oli 99,97% ja
diiselrongidel 99,90%. Diiselrongide väiksem töökindlus on tingitud asjaolust, et diiselmootorite töökindlus on
suurte läbisõitude pealt hakanud vähenema ja lähiaastatel on vajalikud suuremahulised mootorite remondid.
Regionaallendude tehniliste rikete osakaal kogu reisidest, mis põhjustas reisi ära jäämise või hilinemise
– kuna tehniliste rikete arv aastas on väike (2019: 10 tk ja 2020: 5 tk), siis väike muutus mõjutab protsenti palju.
2020. aastal oli 50% vähem tehnilisi rikkeid.
Laevaühenduste tehniliste rikete osakaal kogu reisidest, mis põhjustas reisi ära jäämise või hilinemise –
kuna tehniliste rikete arv aastas on väike (2019: 10 tk ja 2020: 23 tk), siis väike muutus mõjutab protsenti palju.
2020. aastal esines rohkem tehnilisi rikkeid.
Taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimisest – 10% (sh metaankütuste osakaal u 2,17
%) on saavutatav. 2019. aasta tulemus on saavutatud eelkõige tänu biokomponendi vedelkütustele
segamiskohustusele ning biometaani transpordis kasutuselevõtule. 2020. aastal sõitis Eestis juba pea 200
biometaani tarbivat bussi.
Ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl käimise osakaalu tõus (programmis 2021– 2024
ümber sõnastatud mõõdik, varasemalt oli mõõdiku nimetus „jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl käimise
osakaalu tõus“) – Ühistranspordi (maismaatransport, saarte vaheline laevaliiklus), jalgsi ja jalgrattaga liikumine
vähenes 2020.a kokku 1,8% eeldatavasti seoses COVID-19 pandeemiaga. Samas eraldi jalgrattaga tööl käimine
suurenes 0,6% võrreldes 2019. aastaga. Võib öelda, et vähenesid kõik liikumised, kuid proportsionaalselt kasvas
autokasutus (sh kasvas eelduslikult just vabaajasõitude osakaal).
Riigiteede võrgu seisundi parendamine – suurim paranemine võrreldes eelmise aastaga toimus tugimaanteedel
seoses suurema remonditööde mahuga, ning kõrvalmaanteede tasasus paranes seoses säilitusremondi
(pindamise) tööde käigus eelneva tasanduskihi paigaldamisega mitmetel väga ebatasastel teedel. Põhimaanteede
keskmine tasasus on väga hea ja see jäi sisuliselt eelmise aastaga samale tasemele ehk remonditööd
tasakaalustasid tasasuse halvenemise.
TEN-T teede arendamine aegruumiliste vahemaade vähendamiseks ja ohutuse tõstmiseks, 2+2 ja 2+1
teede osakaalu suurendamine – 2020. aastal valmis Kose-Võõbu 2+2 teelõik 23 km ja Kernu ümbersõit 5 km,
kokku 28 km. 2+2 ja 2+1 teede osakaal suurenes 15,5 %-ni.
Taristust tulenevate rongiliiklust takistavate rikete arv – 2020. aasta ja 2019. aasta põhiline riketest tingitud
seisakute arv tuli asjaolust, et 2019. aastal oli äikesest tingitud rikete tõttu 65 seisakut, 2020. aastal oli vastav
number aga 3.
Reisirongidele kehtestatud maksimaalsed sõidukiirused 120 km/h või rohkem – investeeringuid teostati
Tabivere-Kärkna ja Sonda-Kiviõli jaamavahel. 41,6 km tõsteti reisirongide liikumiskiirus 135 km/h.
Riigimaanteede teekatte seisukord paraneb või jääb 2020.a tasemele – Väga hea tasemega teekatte osakaalu
kasv riigiteedel on tingitud viimasel aastal tugimaanteedel remondi mahtude suurenemise tõttu. Hea tasemega
teekatte osakaalu kasv riigiteedel on tingitud kõrvalmaanteedel säilitusremondi (pindamise) tööde käigus
eelneva tasanduskihi paigaldamisega mitmetel väga ebatasastel teedel ning taastusremondi töödest
tugimaanteedel. Rahuldava tasemega teekatte osakaalu vähenemine saavutati kuna rahastamismahud olid
tagatud. Tasasuse mõistes halvas ja väga halvas seisukorras teelõikude osakaal vähenes viimasel aastal
tuntavalt tugimaanteedel remondi mahtude suurenemise tõttu ning kõrvalmaanteedel säilitusremondi
(pindamise) tööde käigus eelneva tasanduskihi paigaldamisega mitmetel väga ebatasastel teedel.
16
Raudtee liiklusgraafiku täitmise osakaal jääb samaks – liiklusgraafiku eeldatust paremale täitmisele 2020.
aastal aitas oluliselt kaasa vähene lumesadu.
Jäämurde teenuse tagamine – 2020. aastal jäämurret ei toimunud Soome lahel ega ka Pärnu lahel tulenevalt
jääkatte puudumisest merel. Niisamuti ei toimunud veeteede taristul ühtki intsidenti.
Rahvusvaheliste alaliste otselennuühenduste arv – Rahvusvaheliste otselennuühenduste arv langes 2020.a
seoses COVID-19 pandeemiaga. Kuigi 2021. aastaks planeeritakse otselendude teatavat taastumist (kuni 20),
siis 1.03.21 seisuga on Tallinna lennujaamast avatud vaid 10 rahvusvahelist liini ja uute liinide avamist
takistavad erinevates riikides kehtivad piirangud reisimise vältimise eesmärgil.
Rahvusvaheliste reisijate arv lennutranspordis – 2020. aastal läbis Tallinna lennujaama 863 585 reisijat (koos
siseliinidega), mida oli 74% vähem võrreldes 2019. aastaga. Seoses koroonaviiruse mõjuga lennureisijate ja -
operatsioonide arvule, koondas AS Tallinna Lennujaam 2020. aastal 25% töökohadest. 2021. aasta võib
kujuneda veelgi keerulisemaks. Lennureisijate arvuks prognoositakse 2021. aastal vaid 748 366.
Rahvusvaheliste reisijate arv sadamates – Reisijate arv vähenes pandeemia mõjul 59% 4,3 mln reisijani,
samas laevakülastuste arv langes vaid 9,8% tänu kaubaveo jätkumisele rahvusvahelistel reisiliinidel. Eesti
mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes pandeemiaga seotud piirangute tõttu 18% ja sõidukite arv
8%. Reisijate arvu langus tulenes COVID-19 pandeemiaga seoses kehtestatud ning aasta jooksul pidevalt
muutunud liikumispiirangutest ja ebastabiilsest olukorrast tingitud inimeste kindlustunde ja reisimise
vähenemisest.
Rahvusvaheliste reisijate arv raudteetranspordis – veebruarist 2020 käis Tallinna-Peterburi-Moskva
reisirong 3 korda nädalas ja tipuaegadel (suvel, maipühad, jõulud) igapäevaselt, 17. märtsist 2020 rongiliiklus
seoses COVID-iga peatus. Seetõttu olid 2020.a tulemused tagasihoidlikud ning väheneb rahvusvaheliste reisijate
arvu prognoos järgnevatel aastatel, kui rongiliiklus taastub, järsult, kuid edasi peaks hoidma stabiilset trendi.
2.1.2. Programmi eelarve täitmise analüüs
Transpordi tulemusvaldkonna 2020. aasta eelarve on täidetud ligikaudu 91% ulatuses, võrreldes lõplikku
eelarvet32 ja eelarve täitmist. Hinnang eelarve täitmisele on MKM seisukohalt hea.
Suuremate transpordi investeeringute kavandamine nõuab alati päris palju aega ning iga konkreetse
investeeringu maksumuse täpsuski enne hangete välja kuulutamist jääb vahemikku 10–20%, seega eelarve
täitmine 91% on väga hea tulemus. Enamus investeeringute alatäitmist oli seotud eriolukorras saadud
lisavahendite kasutamise edasilükkumisega 2021. aastasse tulenevalt kiirest ajagraafikust (nt maanteede
projekteerimistööd ja taristu ehitustööde ettevalmistamine, Keri tuletorni rekonstrueerimine). Edasi lükkusid ka
jäämurdja Tarmo peamasinate remonttööd, Hundipea sadama investeeringud, STM Baltsafe projekti
lõpetamine.
Üldiselt olid suurimad eelarve alatäitmised 2020. aastal MKMis ja selle haldusalas seotud kontoga 45 - erinevad
investeeringutoetused ja kontoga 55 - majandamiskulud, kuna koroonapandeemia tõttu jäid ära enamus (välis-
)lähetusi ja sisuvaldkondade koolitusi. Niisamuti osutusid 2020. aastal transpordi valdkonnas rahvusvaheliste
organisatsioonide tegelikud liikmemaksud planeeritust väiksemaks.
Suurim alatäitmine (84% eelarvest) oli programmi tegevuses „Liiklusvahendid ja juhid“. Suurim alatäitmine oli
kulukontol 61 - amortisatsioon (endise Maanteeameti põhivarade amortisatsioon), kus eelarvest täideti 35%.
Valitsemisala asutused eelarvestasid põhivara amortisatsiooni, mis on riigieelarves mitterahaline kulu, esimest
korda. Kogemuse puudumise tõttu on amortisatsioonikulude eelarved 2020. aastal programmidesse planeeritud
ebatäpselt. Alatäitmist oli ka MKM ja haldusala palgakuludes, kus eelarvest täideti 94%.
32
2019. aasta jooksul esialgsele eelarvele kogu aasta jooksul tehtud muudatused, sh lisanduvad lisaeelarved ja Vabariigi Valitsuse reservidest saadud
vahendid, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused, ministri liigenduse muudatused, seaduse muudatusega tehtud muudatused jne.
17
Programmitegevuse „Riigi sisesed rongi-, lennu-, laeva- ja maanteeühendused“ puhul planeeritust vähem kulus
ühistranspordi dotatsioone. Dotatsioone kulus vähem kuna teenindati vähem liinikilomeetreid, tehti vähem reise
lennukite ja laevadega. Lisaks Virtsu-Kuivastu liinil sõitis suveperioodile Regula vaid juhul, kui sadama alal oli
teatud arv liinimeetreid. Ka jäi COVID-19 leviku tõttu liinilt ära Tallinna-Moskva rong ning vähendati Elroni
veomahtu.
Tabel 4. 2020. aasta eelarve täitmine*
Planeerimis- Nimetus Vastutaja Majanduslik Esialgne Lõplik Tegelik Tegelik
tasand sisu eelarve eelarve/ 2020 eelarve
2020 sihttase täitmine
(RES) 2020 %
Tulemus- Transport MKM Kulud -432 421 -459 637 -417 157 91%
valdkond Investeeringud -183 024 -196 698 -178 957 91%
Programm Transport MKM Kulud -432 421 -459 637 -417 157 91%
Investeeringud -183 024 -196 698 -178 957 91%
Meede Liikuvuse MKM Kulud -131 241 -134 547 -123 654 92%
korraldamine
Programmi Liikuvusteenuse MKM Kulud -111 908 -112 309 -104 900 93%
tegevus korraldamine ning
arendamine (s.h
ühistranspordi ning
nutikate
liikuvuslahenduste
arendamine)
Programmi Liiklusvahendid ja MKM Kulud -19 333 -22 238 -18 754 84%
tegevus juhid
Meede Kvaliteetne ja ohutu MKM Kulud -301 181 -325 090 -293 503 90%
taristu
Programmi Riigi sisesed rongi-, MKM Kulud -242 376 -273 034 -245 830 90%
tegevus lennu-, laeva- ja
maanteeühendused
(sh Teehoiukava)
Programmi Rahvusvaheliste MKM Kulud -58 805 -52 056 -47 673 92%
tegevus piiriüleste raudtee-,
laeva- ja
lennuühenduste
arendamine
Allikas: SJIS
* eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
TUV ja programmitasandi eelarve täitmise analüüsi on võimalik teha väga üldisel tasemel, kuna 2020. aasta
eelarve täitmise andmed selgusid nii hilja, et süvitsi minevat analüüsi tulemusaruande jaoks tähtaegselt enam
teha ei jõutud. Sisuliseks analüüsiks on tarvis vaadata eelarvetabelite tuhandete kuluridade sisse. Selleks, et nt
meetme “Kvaliteetne ja ohutu taristu” alatäitmise põhjuseid analüüsida, tuleks laskuda süvitsi üksikute
kuluridade tasemele, mis ei ole tulemusaruande koostamise ajaraamistikku silmas pidades enam võimalik. Ka
segas analüüsi tegemisel asjaolu, et näiteks tuludest sõltuvate kulude lõplik eelarve tekib aruandlusse ühe reana,
ilma investeeringu objektikoodideta ja täpsema majandusliku sisuta. Samas täitmine tekib aruandesse
detailsemalt ja nii ei ole ilma mahukat lisatööd tegemata võimalik eelarvet ja selle täitmist üksüheselt kokku
viia.
Edasi punktis 2.1.2.1. tuuakse olulisim info/analüüs transpordivaldkonniti.
18
2.1.2.1. Analüüs transpordi valdkondade lõikes
Maanteed
Maanteed (investeeringud ja teehoid)
Riigiteede investeeringud sisaldavad kulutusi riigiteede võrgu säilitamiseks ja arendamiseks. 2020. aastal
kujunes riigiteede investeeringute kogumahuks 169,7 miljonit eurot. Kavandatud investeeringute eelarve täideti
94% ulatuses.
Investeeringud riigiteede säilitamisele, mis sisaldavad kulusid erinevatele remondiliikidele, moodustasid 97,3
mln eurot. Sellele lisandusid tegevuskulud riigiteede hooldusele 36,1 mln euro ulatuses. Investeeringud
teedevõrgu arendamisele moodustasid 72,4 mln eurot. Arenduskulud sisaldavad lisaks teede projekteerimisele
ja ehitusele ka kruusateedele katete ehitamist, müratõkete rajamist ning liiklusohtlike kohtade ümberehitamist.
2020. aastal teostati erinevaid remontöid kokku 1664 km teelõigul. Ehitati 32 km ulatuses neljarajalisi teelõike.
Rekonstrueeriti 20 silda ja 124 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 187 km kruusateelõigule. Ehitati
ümber 38 liiklusohtlikku kohta.
Liiklusohutusprogramm (LOP)
Kolme aasta (2018–2020) keskmisena hukkus 60 (LOP järgne piirarv 50) liiklejat. Kuigi eesmärgid hukkunute
arvu vähendamiseks jalakäijate osas täideti, kujunesid 3-aasta keskmised hukkunud mootorsõidukijuhtide (+10),
jalgratturite (+1) ja sõitjate (+1) arvud piirarvust kõrgemateks.
Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2018–2020) keskmist liiklussurmade arvu
kokku lepitud tempos vähenemise osas jäi täitmata.
Eesmärkide täitmine liikluskeskkonna ohutumaks muutmise osas vastas 78% ulatuses ettenähtud
tähtaegadele ja mahtude, 15% rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 7% jäi täitmata
või lükkus edasi.
Eesmärkide täitmine ohutuse ja transpordi toimivuse parandamise osas vastas 64% ulatuses ettenähtud
tähtaegadele ja mahtudele, 27% täideti osaliselt ja 9% jäi täitmata.
Täies mahus ja osaliselt realiseeritud tegevuste tegelik kulu oli 1 422 870 € (prognoos 1 542 500 €).
Alakulu põhjus: elluviimiskavas 2020. aastaks kavandatud tegevustest täideti täies mahus 64%, 24% tegevustest
täideti osaliselt ja 12% tegevustest jäi täitmata või lükkusid edasi.
LOPi eesmärke kavandades 2015 a. pidasid eksperdid oluliseks lisada RESis kajastamata meetmed, mille mõjul
komplektsena oleks ekspertide hinnangul võimalik saavutada eesmärk mitte rohkem kui 50 hukkunut kolme
aasta keskmisena aastaks 2020.
Meetmed:
1.1.7.1–1.1.7.4 Nelja suurema linna magistraaltänavate suures ulatuses ohutuks ehitamine;
1.8.17.1 Automaatse sõiduki tehnoülevaatuse kehtivust kontrollida võimaldava elektroonilise
järelevalvesüsteemi loomine ja töölerakendamine;
1.8.17.2 Automaatse sõiduki liikluskindlustuse kehtivust kontrollida võimaldava elektroonilise
järelevalvesüsteemi loomine ja töölerakendamine;
1.8.18.1 PPA mehitatud järelevalve oluline suurendamine,
1.8.18.2 Automaatse statsionaarse kiirusmõõtesüsteemi hankimine ja paigaldamine Tallinnasse;
1.8.18.3 Mobiilse kiirusmõõtesüsteemi hankimine.
Hetkeseis:
1. Mehitatud järelevalve maht antud kontekstuis märkimisväärselt muutunud ei ole.
2. Tegevused 1.8.17.1 ja 1.8.17.2 jäid täitmata.
3. Automaatse järelevalve osas tulid 2019. a II pooles kasutusse mobiilsed kiiruskaamerad, mis on saanud
mõjutada hukkunute arvu poole keskmise arvutamise aja ulatuses.
19
4. Suurte KOV-e magistraaltänavate ohutuks ehitamise meede on küll olemas, aga välja pakutuga
võrreldes oluliselt väiksemas mahus, terviku muutust pole saavutatud, kohati on antud raha
liiklusohutust vähe mõjutavatele objektidele.
Kokkuvõtlikult on meetmed rakendunud väga piiratud mahus ja kuna need olid ette nähtud toimima
komplekselt, siis tervikmõju ei saa ka neil märkimisväärne olla.
Raudteed
2020. aastal eraldati riigieelarvest 17 miljonit eurot ASile Eesti Raudtee raudteeseadusest tuleneva nõude
täitmiseks, mille kohaselt peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava
raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust
majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning
raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Kusjuures sellest summast 2 miljonit
eurot eraldati raudteeinfrastruktuuri kasututasude alandamisest tuleneva tulu vähenemise katmiseks. AS Eesti
Raudtee kasutas eraldatud summad vastavalt sihtotstarbele ära.
Lisaks eraldati 2020. aastal ASile Eesti Raudtee riigieelarvest kolme investeeringuprojekti elluviimiseks kokku
9 409 566 eurot. Haapsalu raudtee II etapi (Turba – Rohuküla) ettevalmistavateks tegevusteks eraldati 2 000
000 eurot, millest kasutati ära 192 713 eurot ja ülejäänud kandus edasi aastasse 2021, mis on ka antud projekti
lõppaastaks. Tallinn-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmise (135 km/h) projektile eraldati 2 300 000
eurot, lisaks oli võimalik kasutada 31.12.2019 kasutamata jäänud eraldist summas 3 509 566 eurot. Tallinn-
Tartu projekti raames kasutati ära aasta jooksul 3 602 964 eurot, projekt peaks kokkuleppe kohaselt lõppema
2022. aastal. Tapa-Narva raudteelõigul kiiruse tõstmise (135 km/h) projektile eraldati 2020. aastal 3 600 000
eurot, millest kasutati ära 2 123 989 eurot. Nii Tallinn-Tartu kui ka Tapa-Narva projektis on suurimaks
mahajäämuseks ülesõitude renoveerimine. Kuna peatöövõtja ülesõitude renoveerimisel on pärit teisest EL
liikmesriigist, siis COVID-19 pandeemia mõjul on töödega edasijõudmine aeglustunud.
Õhuteed
Riigieelarves kavandati 2020.aastal õhutranspordi toetuseks 4,773 mln eurot ning aastatel 2021–2024 on
arvestatud toetuse tõusuga summani 5,733 mln eurot igal aastal. Eesmärgiks oli tuua 2 eraldi lennukit Kärdla ja
Kuressaare ning Tallinna vahelistele liinidele. Kui Kärdla suunal jätkas lendamist varasem vedaja, siis
Kuressaare liini asus suurema 48-kohalise ja uuema lennukiga teenindama NyxAir OÜ.
2020. aasta oli katsumusterohke, kuivõrd pärast 2019. aastal ajaloo suurima reisijate numbri järel läbis Tallinna
lennujaama vaid 863 589 reisijat ja tehti 22 962 lennuoperatsiooni. Riigi sihtfinantseering regionaalsete
lennujaamade tegevuskuludeks jäi samale tasemele kui 2019. aastal summas 2,2 mln eurot. Samas tõusis riigi
toetus lennundusjulgestuse ja päästekulude toetusena kasvades 2019. aasta tasemelt summalt 6,995 mln eurolt
summani 7,420 mln euroni.
2018. a kassapõhises riigieelarves oli Pärnu lennuvälja investeeringutoetuseks määratud 2,7 mln eurot ja aastatel
2019–2022 riigi eelarvestrateegias kavandati tekkepõhiselt 17,3 mln eurot. Pärnu lennuvälja
rekonstrueerimistööd lõppevad 2021. aastal. Arvestades tekkepõhise riigieelarve tingimusi tuli ASil Tallinna
Lennujaam tagastada 2020. aasta detsembris riigile 1,5 mln eurot. Pärnu lennujaama rekonstrueerimisprojekti
eelarve on kokku 18,5 mln eurot.
Suvel valmis Kihnu lennuväljal kopteriplats, mida haldab Kihnu Vallavalitsus. Kopteriplats on rajatud
esmaabilendude teenindamiseks, teistele õhusõidukitele on endiselt mõeldud lennuvälja lennurada.
2020. aasta eriolukorra ajal korraldas MKM erakorraliselt ka päästelende eestlaste repatrieerimiseks
välisriikidest kogusummas 50 000 eurot (reisijatel oli ka omaosaluse kohustus). Lisaks korraldas MKM
eriolukorra järel isikukaitsevahendite transporti Hiinast Eestisse, mille tulemusel transporditi 341 747 kg
meditsiinilise vahendeid, sh maskid, kindad jm kogusummas 1,917 mln eurot, millest Euroopa Komisjon hüvitas
Eesti riigile 0,591 mln eurot.
20
ÜFist kaasrahastatavale AS-i Tallinna Lennujaam projektile „Tallinna lennujaama lennuliiklusala
keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine“ oli 2020.aastaks planeeritud ÜF toetust 14,23
miljonit eurot. ÜF väljamakseid teostati 2020.a 2,26 miljoni euro ulatuses. Eelarve alatäitmine oli põhjustatud
sellest, et 2020.a eelarvet prognoosides polnud veel teada, et projekt ei lõppe 2020. aastal (2020.a menetleti
projekti muudatusi ning 2021.aasta alguses pikendati projekti rakendamise tähtaega 2023.aasta 31.augustini),
vaid tegevused jätkuvad 2023.aasta II poolaastani. TERE 2021–2024 programmi raames on uuendatud projekti
väljamaksete prognoosi. Projekti raames on alanud teise ehitusetapi ehitustööde riigihanke nr 215130 „Tallinna
lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine, II ehitusetapp
(2019). Ehitustöövõtt“. Hanke raames ehitustööde planeeritud valmimine on 2021. aasta lõpp. Jätkub
sadeveesüsteemide arendamisega seotud tehnovõrkude planeerimine ja rajamine. Valminud on reagendiladu
ning soetatud on kõik ettenähtud hoolde- ja päästeseadmed.
Veeteed
Riigieelarves kavandati 2020. aastal veetranspordi toetuseks 16,7 mln eurot millest täideti ligikaudu 83%.
Väikesaarte parvlaevade parendustöödeks eraldati 78 tuhat eurot, millest täideti 66%.
Keri tuletorni renoveerimiseks eraldati 2 mln eurot, millest täideti 2020. aastal 13 tuhat eurot.
Esimeses etapis peatatakse tuletorni edasine lagunemine. Ettevalmistusi tehti Keril juba 2019. aastal,
kui telliti projekteerimistööd, uuendati muinsuskaitse eritingimusi ning teostati torni tehnilise korra ekspertiis.
Tuletorni rekonstrueerimistööde esimene etapp kestab aastani 2022 ning läheb kokku maksma umbes 2,1
miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Avariitööde käigus rekonstrueeritakse torni välismüüritis, sisetrepp
ning likvideeritakse metallkehandi vee läbijooksud.
Teises etapis taastatakse torn lõplikult. See läheb maksma 2,4 miljonit eurot pluss käibemaks. Täielikuks
rekonstrueerimiseks tuleb taastada torni ülejäänud osad - metallkehand, laternaruum ja kuppel ning teha sisetöid.
Samuti on teises etapis plaanis taastada täielikult torniga ühenduses olev tiibhoone. Tuletorn peaks lõplikult
valmima aastaks 2024.
2020. aasta eriolukorra ajal oli esmatähtis tagada reisijate ja kaupade transport alternatiivselt veeteid pidi ajal,
mil riigipiiride ajutisest sulgemisest tulenevalt olid Eestisse suunduvad maismaa transpordikoridorid suletud.
Selleks tellis MKM liinivedu sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamiseks rahvusvahelistel parvlaevaliinidel
Eesti ja Saksamaa (Paldiski-Sassnitzi liin) ning Eesti ja Soome (Tallinna-Helsingi liin) vahel. Kulud kokku olid
3,8 miljonit eurot.
2020. aasta esimesest aprillist peatati veeteetasude maksmine. Lisaks hüvitati otsetoetusega rahvusvahelisi reise
tegevate reisilaevade makstavad sadamatasud kuni 80% ulatuses kogusummas 20 miljonit eurot. Loodi ka
rahvusvahelisi reisilaevu teenindava personali jaoks tööjõumaksude hüvitusmeede, et toetada
reisilaevandusettevõtteid COVID-19 tingitud mõjude järel.
ÜFist kaasrahastava ASi Saarte Liinid projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate
rekonstrueerimine“ 2020.a ÜF väljamaksed ületasid 12% planeeritut. 2020. a lõpetati Naissaare ja Vikati
sadamate rekonstrueerimine. Alustati Kihnu ja Papissaare sadamate rekonstrueerimist. Projekti planeeritav lõpp
on 2023.a 31. august.
Lisaks suurendati ASi Saarte Liinid aktsiakapitali 3 miljoni euro võrra, et toetada ettevõtte
investeerimisvõimekust COVID-19 järgsel ajal Roomassaare sadamasse. Investeeringu realiseerimine
võimaldab Roomassaare sadamal teenindada täiendavaid kaubakoguseid luues võimalused ka täiendava rahavoo
tekkeks.
Reisijateveo korraldus
Raudtee reisijateveo osas sõlmiti 2020. aastaks avaliku teenindamise leping ASiga Eesti Liinirongid riigisisese
raudtee reisijateveo avalikuks teenindamiseks ja ASi Eesti Raudtee pandi avaliku teenindamise kohustus Eesti
piires raudtee reisijateveol rahvusvahelisel liinil Tallinn-Moskva.
ASiga Eesti Liinirongid sõlmitud lepingu alusel planeeris riik tellida 5,9 miljonit rongkilomeetrit ning maksta
selle eest avaliku liiniveo toetust 24,37 miljonit eurot. Seoses COVID-19 pandeemiaga vähendati 2020. aasta II
21
kvartalis veomahtu ja aasta tegelikuks veomahuks kujunes 5,26 miljonit rongkilomeetrit ning avaliku liiniveo
toetuseks 24,04 miljonit eurot. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et piletitulu vähenes võrreldes 2019. aastaga
35% tulenevalt Eestis kehtestatud piirangutest 2020. aasta kevadel ja aasta lõpus. Toetus sõidu kohta oli
ligikaudu 5,11 eurot varasema 3,06–3,76 euro asemel.
Tallinna-Moskva rongi osas oli kavas Eesti piires teenindada kokku 100 tuhat rongkilomeetrit ning maksta
avaliku liiniveo toetust kokku 500 tuhat eurot. Tegelikuks läbisõiduks kujunes 27 tuhat rongkilomeetrit, kuna
märtsis lõpetas Tallinna-Moskva rong sõitmise tulenevalt COVID-19 pandeemiast. 2020. aastal maksti Tallinna-
Moskva rongile avaliku liiniveo toetust 226 tuhat eurot.
Maakonnasisese bussitranspordi kasutamine vähenes 2020.a kokku 19 % eeldatavasti seoses COVID-19
pandeemiaga. Liinimaht seevastu kasvas 6,6%. Maakondade vahelises lennuliikluses ja parvlaevaliikluses
sõitjate arv vähenes, vastavalt 15% ja 20%. Reisijate arv 2021. aastal stabiliseerub 2019. aasta tasemele.
Tasuta maakondlik transport
Vabariigi Valitsus otsustas alates 2018. aasta teisest poolest võimaldada elanikel tasuta sõita maakondlikel
bussiliinidel, nii et riik maksab enamikus piirkondades kõikide ühistranspordi korraldamise kulude eest.
Perioodil 2017–2019 kasvas reisijate poolt tehtud sõitude arv 27%. Kõige rohkem on sõitude arv kasvanud
Harjumaal, kus null-eurone bussipilet on ühistranspordi kasutajatele, kes ei ole vanuses 20– 62 eluaastat. Seoses
COVID-19 pandeemiaga ja sooviga tagada bussijuhtide ohutus, katkestati piletimüük ja valideerimine kevadel
2020 ja hilissügisel. Sellest lähtuvalt ei kajasta 2020. aasta reisijate poolt tehtud sõitude arv tegelikkust. Kõige
suurem sõitude arvu kasv on olud laste ja eakate grupis.
Toetus maakondlikele bussiliinidele on 2017–2020 kasvanud 118 % ehk 25,2 miljonit eurot.
Transpordiamet on analüüsinud tasuta sõiduõiguse ja 2017–2019 maakonnaliinide ümberkorralduste mõju ning
esitanud uuringu koos ekspertide hinnanguga MKMile tutvumiseks. Samal ajal on alustatud Eesti ühistranspordi
arendamise tegevuskava 2021–2025 koostamist. Tegevuskava ülesanne on täpsustada riiklikes arengukavades
(Transpordi ja liikuvuse arengukava, Kliimapoliitika põhisuunised) püstitatud tegevusi säästvate liikumisviiside
osakaalu tõstmiseks ning isiklikust sõiduautost sõltuvuse vähendamiseks. Ühistransporditeenuse,
transporditaristu ja ruumilise planeerimise efektiivsema korraldamisega on ühistranspordi kasutamine ning selle
kombineerimine teiste liikumisviisidega võimalik muuta mugavaks ja kiireks alternatiiviks. Tegevuskava lähtub
sihist nihutada vähemalt 10% praegustest (2019) autoga tehtavatest liikumistest ühistransporti ja suurendada
ühistranspordi osakaalu motoriseeritud liikumistest 19%-lt 27%-le.
Maakonnasisese bussitranspordi kasutamine vähenes 2020.a kokku 19 % eeldatavasti seoses COVID-19
pandeemiaga. Liinimaht seevastu kasvas 6,6% ja riigi toetus 3,3 miljonit eurot ehk 8%. Kulu per reisija oli 2,68
eurot.
Maakondlikus praamiliikluses sõitjate arv vähenes 17%, toetus kasvas 1,3 miljonit eurot ehk 6%. Toetus
reisija kohta oli 10,99 eurot. Eriolukorra ajal katkes ajutiselt praamiliiklus väikesaartega ning vähendati
väljumisi suursaartele.
Sõitjate arv lennuliikluses vähenes 23%, samal ajal toetuse vajadus kasvas 60% ehk 1,8 miljonit eurot. Toetus
sõidu kohta oli 192 eurot. Sõitude arvu languse taga on kevadel välja kuulutatud eriolukord.
2.2. Mõõdikute muutused ja põhjendused
Transpordi programmi 2021–2024 kinnitamisel (majandus- ja taristuministri 29.01.2021 käskkirjaga nr 14):
1. kustutati mõõdik „kaubaveomahud“ kuna kaubaveomahtude kasvu nii olulisel määral nagu TAK
eesmärgiks seadis, ei ole võimalik mõjutada. ITF/OECD uuring pakkus järgnevaks perioodiks
indikaatorina bruto-tonni rong-kilomeetri ja maantee-kilomeetri kohta. Transpordi ja liikuvuse
arengukavas 2021–2035 on transpordi tulemusvaldkonna üheks uueks indikaatoriks „suurendada
22
raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“. Uus indikaator
võetakse kasutusele uues transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis perioodil 2022–2025.
2. muudeti mõõdik „jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl käimise osakaalu tõus“ mõõdikuks
„ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl käimise osakaalu tõus“. Arengukava
eesmärkide saavutamise edukuse seisukohalt on olulised kõik uues indikaatoris nimetatud
liikumisviisid. Analüüsi seisukohalt see sisulist erinevust ei oma kuna eraldi analüüsitakse ikkagi kõiki
liikumisviise.
3. Lisad33
Lisa 1. Tulemusvaldkonna eesmärgid ja eelarve
Lisa 2. Planeerimistasandite mõõdikute allikad ja metoodika
Lisa 3. Majandusliku sisu eelarve (aastaeelarve täitmise aruanne)
33
Lisad on informatiivsed ega kuulu ministri poolt kinnitamisele.