Pakkumine rakendusuuringu
„Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis“
läbiviimiseks
Tellija: Pakkuja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (reg. Civitta Eesti AS (reg nr 11092241)
nr 70003158) Lõõtsa 8, 11415 Tallinn
Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Riia 24a, 51010 Tartu
07.05.2021
Lugupeetud Tellija,
Civitta Eesti AS-il on hea meel esitada pakkumus „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis“ rakendusuuringu läbiviimiseks.
Oleme valmis töö läbi viima lähtudes hankekutses püstitatud eesmärkidest, uurimisküsimustest ning
metoodikale antud suunistest. Töö läbiviimiseks oleme kokku pannud viiest liikmest koosneva meeskonna.
Uuringumeeskonda juhib koordinaator, kellel on mitmekülgsed varasemad kogemused sarnaste uuringute
juhtimisel. Lisaks on meeskonda kaasatud kaks vanemeksperti ja kaks analüütikut, kellel on varasemad
kogemused ettevõtlus valdkonda puudutavate analüüside läbiviimisel. Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud
pakkumisele.
Oleme veendunud, et pakkumuses esitatud metoodika, tegevuskava ning meie meeskonna kõrge
kompetents tagavad töö kvaliteetse ja usaldusväärse tulemuse saavutamise.
Kinnitame, et kõik pakkumuses esitatud andmed on tõesed ja teenus osutatakse pakkumuses kirjeldatud
kujul, hinna ja meeskonnaga.
Uuringu jooksul pakkujale teatavaks saanud lähteandmeid ja eelkõige uuringu andmefaile kasutatakse
ainult käesoleva hanke töödega seotud eesmärkide saavutamiseks. Töövõtja kinnitab, et ta ei kasuta
temale teatavaks saanud andmeid teistel eesmärkidel.
Lugupidamisega,
Triin Andresson
Civitta Eesti AS tegevjuht
SISUKORD
1. TAUST JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 4
2. SIHTRÜHMAD .................................................................................................................................. 5
2.1. I sihtrühm ..............................................................................................................................................5
2.2. II sihtrühm .............................................................................................................................................5
3. UURIMISKÜSIMUSED ......................................................................................................................... 8
4. METOODIKA.................................................................................................................................. 10
4.1. I etapp – ettevalmistus ja kvalitatiivne andmekogumine ...................................................................11
4.2. II etapp – kvantitatiivne andmekogumine ..........................................................................................14
4.3. III etapp – lõpptulemuste koostamine ja valideerimine .....................................................................16
5. TEGEVUS- JA AJAKAVA ..................................................................................................................... 18
6. MEESKOND ................................................................................................................................... 20
6.1. Pakkuja tutvustus ................................................................................................................................20
6.2. Projektimeeskonna tutvustus .............................................................................................................21
6.3. Projektimeeskonna rollid ja tööjaotus ................................................................................................22
7. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ....................................................................................................................... 25
8. MAKSUMUS .................................................................................................................................. 27
3
1. TAUST JA EESMÄRK
Ettevõtete ja üldise majandusarengu üheks käivitavaks jõuks on kõrgema lisandväärtusega toodete ja
teenuste pakkumine ning ettevõtete võimekus neid välja töötada. Ettevõtete suutlikkus uusi kallimaid
tooteid ja teenuseid välja töötada väljendub sageli ettevõtte pikaajalisema strateegilise vaate olemasolus
ning teadus-arendustegevuste integreerituses strateegilistesse plaanidesse.
Kõrgema lisandväärtusega tooted ja teenused kuuluvad üldjuhul nende ettevõtete portfellidesse, kes on
suutnud ise arendustegevused läbi viia ning lõpptooted välja töötada. Kõrgema lisandväärtusega toodete
ja teenuste väljatöötamise eelduseks on aga teadmiste ja oskuste olemasolu eelkõige arendustööde
läbiviimise ning ressursside, sh inimressursi, kaasamise võimekuse kaudu. Sageli ei piisa ettevõtte edukuse
kindlustamiseks aga ainult ühe konkreetse arendusprotsessi elluviimisest, vaid oluline on vaadelda
ettevõtet kui tervikut ning luua strateegiline arusaam muutustest, mida on arengu tagamiseks vajalik ellu
viia.
Ettevõtete strateegilise arengu kohta tehtud uuringutest nähtub, et Eesti ettevõtete juhtimishorisont on
pigem lühike ning ei hõlma pikaajalise visiooni loomist. Lisaks ei ole Eesti ettevõtted liigselt avatud
innovatsioonile, mistõttu arendustegevustesse investeerimine on võrreldes teiste riikidega suhteliselt
madal.1
Eelmainitud probleemide lahendamiseks töötati 2015. aastal välja ettevõtte arenguprogramm, mille
eesmärk on toetada eelkõige ettevõtete pikaajalise strateegilise planeerimise võimekust ning kasvatada
seeläbi investeeringuid kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamiseks. Ettevõtte
arenguprogrammi loomuseks on lähtuda konkreetse ettevõtte arendusvajadustest ja -võimalustest ning
aidata erinevate tööriistade abil ettevõttel pikaajalist arengustrateegiat ellu viia. Ettevõtte
arenguprogrammi raames läbib ettevõte kolm etappi, mis katavad arenguvajaduste ja kasvuambitsiooni
kaardistuse, selle baasil strateegilise tegevuskava koostamise ning arenguplaani elluviimise Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse toel. Muuhulgas on ettevõttel võimalik programmis osaledes taotleda oma
tegevuste elluviimiseks toetust. Teadaolevalt on ettevõtte arenguprogrammi raames konsulteeritud üle
600 ettevõtte ja programmi on läbinud umbes 150 ettevõtet.
Arvestades 2015. aastal käivitunud ettevõtte arenguprogrammi ja majanduskeskkonnas toimunud
muutuste mõju on otstarbekas uurida kuivõrd on muutunud Eesti ettevõtete strateegilise planeerimise
võimekus. Sellest tulenevalt on käesoleval rakendusuuringul kolm põhieesmärki:
1) Analüüsida ettevõtte pikaajaliste ning terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, et
tagada ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime kasv või säilimine;
2) Tuua välja peamised takistused, mis täna ettevõtete arenguplaanide elluviimisel esinevad;
3) Välja töötada lahendused, mis aitaksid ettevõtetel kitsaskohti ületada ning pikaajalisi
strateegilisi muutusi planeerida ja ellu viia.
Kuivõrd ettevõtte arenguprogramm on olnud üks olulisemaid meetmeid, mille kaudu riik on toetanud
ettevõtete pikaajalise strateegilise planeerimise võimekust, siis analüüsitakse arenguprogrammi kui
instrumendi sobivust; kuid samapalju tähelepanu pöörtakse ettevõtete tänase strateegilise planeerimise
võimekuse, ettevõtete vajaduste ja ootuste laiemale uurimisele, et oleks võimalik kaardistada praegust
olukorda tervikuna. Sellise lähenemise kaudu on rakendusuuringu tulemusel võimalik koostada
eksperthinnangul põhinevad soovitused ja ettepanekud, mis annavad sisendi Eesti ettevõtete strateegilise
arendustegevuse toetuspoliitika loomiseks.
1
https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/EAS_juhtimisvaldkonna_uuring_Civitta_EBS_Fi
nal_2015_08_17.pdf
4
2. SIHTRÜHMAD
Tulenevalt uuringu tasutast ja eesmärgist on Pakkuja jaganud rakendusuuringu sihtrühmad kaheks
suuremaks sihtrühmaks – I sihtrühm: ettevõtete toetuspoliitikat kujundavad ning välja töötatud teenuseid
koordineerivad ja rakendavad asutused ning II sihtrühm: ettevõtted, sh ambitisoonikad, suurema
kasvupotenstiaaliga ja pikaajalise streteergilise lekasvule suunatud ettevõtted. Mõlemad sihtrühmad
jagunevad omakorda mitmeks alamsihtrühmaks. Järgnevalt on pühendatud mõlemale sihtrühmale lühike
alapeatükk, mis tutvustab lähemalt sihtrühma olemust ja selle kaasamise olulisust antud teema uurimisel.
Mõlema sihtrühma ja nende alamsihtrühmade täpsem valimijaotus koos asutuste esindajate kontaktidega
lepitakse Tellijaga kokku avakohtumise käigus.
2.1. I SIHTRÜHM
I sihtrühma kuuluvad ettevõtete toetuspoliitikat kujundavad ning välja töötatud teenuseid koordineerivad
ja rakendavad asutused:
1.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis on seotud senise ettevõtete arenguprogrammi
koordineerimisega ning ettevõtete toetuspoliitika kujundamisega;
1.2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis on seotud senise programmi rakendamisega ja võimalike
täiendavate teenuste ja toetusmeetmete pakkumisega tulevikus
I sihtrühma kaasamise eesmärgiks on saada ülevaade praegusest olukorrast, sh milline on olnud klientide
senine tagasiside arenguprogrammi toimimisele, kuidas asutused ise hindavad arenguprogrammi
toimimist, kuidas olukord ja ettevõetet vajadused on arenguprogrammi rakendamisest asutuste esindajate
hinnangul turul muutunud jne.
2.2. II SIHTRÜHM
Uuringu II sihtrühm koosneb Eestis tegutsevate ettevõtete esindajatest, kelle kaasamise eesmärgiks on
saada tagasisidet ettevõtetelt, kes ise arenguprogrammi sihtrühma alla kuuluvad. Peamiselt on tegemist
Eestis tegutsevate ettevõtetega, kellel on pikaajalise strateegilise planeerimise ja innovatsiooni võimekus
ning võimekus panustada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse. Eelkõige keskenduatakse
tööstus- ja tootmisettevõtele aga ka samadele tingimustele vastavatele teenindus- jms valdkonna
ettevõtetele.
Pakkuja on antud sihtrühma jaotanud kolmeks väiksemaks alamsihtrühmaks – (2.1) sihtrühma kuuluvate
ettevõtlusvaldkondade katuseorganisatsioonide esindajad, (2.2) sihtrühma kuuluvad ettevõtted, kes on
ettevõtte arenguprogrammis osalenud ja (2.3) sihtrühma kuuluvad ettevõtted, kes ei ole
arenguprogrammis osalenud. Selline jaotus võimaldab uuringu läbiviimisel paremini planeerida
sihtrühmade kaasamist ja selleks kasutatavaid meetodeid (nt saab kasutada andmekogumisel just
konkreetsele alasihtrühmale suunatud küsimusi).
NR ALAMSIHTRÜHM KAASAMISE EESMÄRK
2.1 Sihtrühma kuuluvate ettevõtlus valdkondade Ettevõtlusvaldkondade ülese olukorra välja
katuseorganisatsioonide esindajad selgitamine
2.2 Sihtrühma kuuluvad ettevõtted, kes on Arenguprogrammis osalenud ettevõtete otsene
arenguprogrammis osalenud tagasiside programmi toimimisele nende
eesmärkide täitmisel ning laiem hinnang
5
NR ALAMSIHTRÜHM KAASAMISE EESMÄRK
ettevõtete strateegilise planeerimise
võimekusele
2.3 Sihtrühma kuuluvad ettevõtted, kes ei ole Hinnang ettevõtete strateegilise planeerimise
veel arenguprogrammis osalenud võimekusele ja toetusmeetmete vajadusele
ALAMSIHTRÜHM 2.1 – ERIALALIIDUD JA KATUSEORGANISATSIOONID
Alamsihtrühm 2.1 valimisse kuuluvad ettevõtlusvaldkondade erialaliitude ning katuseorganisatsioonide
esindajad. Nende kaasamine on oluline, et koguda olulist taustainformatsiooni, sh millisena näevad
erialaliidud laiemalt oma valdkonna ettevõtluskeskkonda ja arengut, millised on nende hinnangul
peamised takistused oma valdkonna ettevõtete arengus, milliseks hinnatakse nende hinnangul ettevõtte
arenguprogrammi senist tulemuslikkust ja vajalikkust, millised on ootused nende takistuste ja probleemide
lahendamisel ja millised on hinnangud programmi senisele mõjule ja toimimisele.
Sihtrühma alla kettevõtteid esindavate erialaliitude ja katuseorganisatsioonide esindajad, sh nt:
• Eesti Masinatööstuse Liit
• Eesti Mäetööstus Ettevõtete Liit
• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
• Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Alamsihtrühma 2.1 kuuluvate organisatsioonide ja nendest kaasatavate esindajate lõplik nimekiri lepitakse
kokku koostöös Tellijaga avakohtumise käigus.
ALAMSIHTRÜHM 2.2 JA 2.3 – ARENGUPROGRAMMI SIHTRÜHMA ALLA KUULUVAD ETTEVÕTTED
Ettevõtte arenguprogrammi seletuskirja kohaselt on arenguprogrammi peamiseks sihtrühmaks
tööstusettevõtjad, mille alla loetakse mäetööstuse ettevõtted ja töötleva tööstuse ettevõtted, välja
arvatud tubakatoodete tootmine, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus. Tööstussektori kuulumine arenguprogrammi
sihtrühma on oluline, kuna tööstussektor on osakaalult suurim majandussektor, kuid tema loodav
lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam. Samuti on tööstus väga oluline teiste sektorite tööandja ja
teenuste tarbija.
Lisaks tööstusettevõtetele on ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks ettevõtjad, kelle arenguplaani
tegevused panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse. Nutika
spetsialiseerumise poliitikainitsiatiiv on algatatud Euroopa Komisjoni poolt ning selle eesmärgiks on välja
selgitada need ettevõtluse valdkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav
lisandväärtus ning kus sektorite vahelise teadmiste leviku ning uute teadmiste ja oskuste rakendamisega
suudetakse saavutada suurim konkurentsieelis. Nutika spetsialiseerumise kasvualad määratakse
liikmesriikide põhiselt. Eestis viis vastava uuringu läbi Eesti Arengufond aastatel 2012-2013, mille kohaselt
on Eestis nutika spetsialiseerumise kasvualadeks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem
kasutamine.
Sihtrühma 2.2 ja 2.3 alla kuuluvate ettevõtete valim koostatakse koostöös Tellijaga. Valimisse
kaasatakse ettevõtted, mis on tegutsenud minimaalselt 3 aastat (registreerimiskuupäevast), kuhu on
registreeritud vähemalt 8 töötajat ning mis on omandanud esmased kogemused ekspordi vallas või
kasvatanud viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet keskmiselt 5% aastas. Eesmärgiks on
kaasata nii neid ettevõtteid, kes on arenguprogrammi juba läbinud (2.2), kui neid, kes kuuluvad sihtrühma,
kuid pole arenguprogrammis osalenud (2.3). Selle eesmärgiks on saada laiapõhjalist tagasisidet, mis annaks
6
ühelt poolt otsest tagasisidet programmi toimimisele ettevõtete eesmärkide täitmisel kui ka hüpoteetilisi
hinnanguid arenguprogrammi atraktiivsusest ja kasulikkusest. Kuna Ettevõtt Aarendamsie Sihtasutuse
ettevõtte arenguprogrammis osalenud ettevõtete nimekirja puhul ei ole tegemist avaliku infoga, siis vajab
Pakkuja täpsema valimijaotuse moodustamiseks Tellija andmeid. Ettevõtete kontaktide saamiseks ja
arenguprogrammis mitte osalenud ettevõtjate valimi moodustamsieks kasutatakse Äriregistri andmeid.
7
3. UURIMISKÜSIMUSED
Järgnevalt on välja toodud rakendusuuringu uurimisküsimused, mille oleme sidunud konkreetsete
ülesannetega, et paremini tagada uurimisküsimuste, metoodika ja andmekogumise ning töö tulemuste
omavaheline kooskõla. Uurimisküsimused ja nende seos ülesannete ja oodatavate väljunditega
täpsustatakse Tellijaga üle töö alguses avakohtumise käigus.
NR UURIMISKÜSIMUS UURIMISÜLESANNE
1 LAHENDATAVA PROBLEEMI ASJAKOHASUS
1.1 Mil määral ja kui oluline arengutakistus on Eesti ettevõtjate
pikaajaliste strateegiliste plaanide puudumine ja/või nende
koostamise ning elluviimise kasin võimekus?
1.2 Kas ja milliste Eesti ettevõtjate üleminek kõrgema
lisandväärusega tegevustele nõuab strateegilist ja kõigi ettevõtte
Esitada erinevate ettevõtete
põhiprotsesside omavahelises koostoimes arendamist?
tüüpide analüüsil põhinev jaotus.
1.3 Millisel määral mõjutab ettevõtte suurus, töötajate arv,
tegutsemise aeg, finantsiline jätkusuutlikkus, ekspordivõime ja -
maht ettevõtte võimet pikaajalist strateegilist arenguplaani
koostada ja ellu viia? Kas olemasolevad ettevõtete
kvalifitseerimise tingimused on põhjendatud?
2 LAHENDUSE ASJAKOHASUS –
ETTEVÕTTE ARENGUPROGRAMMI KUI INSTRUMENDI SOBIVUS PROBLEEMI LAHENDAMISEKS
2.1 Kas ja millistele ettevõtjatele sobib individuaalne tulemuspõhine Esitada eelnevalt määratletud
toetusinstrument strateegiliste muutuste läbiviimiseks? ettevõtete tüüpide analüüsil
põhinev jaotus, mis võtab arvesse
kaasatava ressursi ja potentsiaalse
tulemuse.
2.2 Kas ettevõtte arenguprogrammi eesmärgid on asjakohased ja Pakkuda välja alternatiivne
vastavuses programmi eesmärgi, ülesehituse ning pakutava ettevõtjate individuaalset arengut
toega? Millist tüüpi ettevõtjate vajadustele kõnealune mõõtev eesmärkide seadmise ja
arenguprogramm sobib? tulemuste kogumise süsteem, sh
alternatiivne süsteem või
alternatiivsed süsteemid eelnevalt
määratud ettevõtja tüüpidele.
2.3 Kas ettevõtte arenguprogramm ja tema 3-etapiline ülesehitus, Pakkuda välja alternatiivne
selle jaotus ja sisu on asjakohane ning aitab ettevõtjatel ettevõtte arenguprogrammi
planeerida, välja töötada ja ellu viia strateegilisi muutusi? ülesehitus, sh ettevõtjate tüüpide
alusel.
2.4 Võrrelda ja analüüsida ettevõtte arenguprogrammi vähemalt Tuua välja ettepanekud ja
kahe sarnase rahvusvahelise toetusskeemiga soovitused ettevõtte
arenguprogrammi
edasiarendamiseks või
muutmiseks.
3 LAHENDUSE TOIMIMINE –
8
NR UURIMISKÜSIMUS UURIMISÜLESANNE
ETTEVÕTTE ARENGUPROGRAMMI TOIMIMINE
3.1 Ettevõtte arenguprogrammi üksikkomponentide töökindlus ja
koostoime:
3.1.1 Ettevõtte arenguprogrammi I-III etapp. Esitada ettepanekuid
kliendihaldussüsteemi
Kas ja kuidas on kliendihaldus ja selle korraldus, sh
edasiarendamiseks nii, et see
kliendihaldurite töö ülesehitus ja -sisu, kohustused ja võimalused,
sobituks parimal viisil eelnevalt
kliendiportfelli suurus, sobiv ja asjakohane ettevõtjate
määratletud erinevat tüüpi
strateegiliste arendustegevuste toetamiseks?
ettevõtjate strateegiliste
Milline on eraturu konsultantide roll ja mõju ettevõtte muutusete läbiviimiseks.
arenguprogrammis ettevõtete arenguplaanide koostamisel ja
elluviimisel?
3.1.2 Ettevõtte arenguprogrammi I etapp. Pakkuda välja alternatiivsed
ettevõtja kaardistuse metoodikad
Kas ettevõtja kaardistuseks kasutatav metoodika ja tööriist
ja tööriistad.
sobivad ettevõtja ambitsiooni, ettevõtte põhiprotsesside
hetkeseisu ning arenguvajaduse kaardistamiseks?
3.1.3 Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Esitada ettepanekuid ettevõtja
arenguplaani edasiarendamiseks.
Kas strateegiline tegevuskava- ettevõtja arenguplaan ja selle
jaotamine etappideks, mille lõpus hinnatakse tehtud tegevuste
tulemusi ja vajadusel viiakse sisse muudatused, on sobiv tööriist
strateegiliste arendustegevuste, mis hõlmab kõiki ettevõtja
põhiprotsesse, planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks?
3.1.4 Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Esitada ettepanekuid, kuidas
parandada Ettevõtte Arendamise
Kas Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse teenused vastavad ja on
Sihtasutuse teenuste sobivust
kättesaadavad ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjale? Kas
strateegiliste pikaajaliste muutuste
Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse teenused on seotud ettevõtjate
elluviimiseks.
arenguplaanides teiste tegevustega ja aitavad ettevõtjatel ellu viia
strateegilisi muutusi?
3.1.5 Ettevõtte arenguprogramm II-III etapp. Pakkuda välja lahendusi, kuidas
ettevõtjad saaksid oma strateegilisi
Kas ja mil moel kajastuvad ettevõtjate arenguplaanides Ettevõtte
arendustegevusi planeerida, ette
Arendamise Sihtasutusega mitteseotud era- ja avaliku sektori
valmistada ja ellu viia nii, et nad,
rahastatavad arendustegevused?
sõltumata rahastusallikast (era- või
avalik rahastus), oleksid omavahel
seotud ja võimendaksid üksteist.
9
4. METOODIKA
Lähtudes rakendusuuringu uurimisküsimustest ja sihtrühmade eripärast näeb Pakkuja, et rakendusuuringu
edukaks läbiviimiseks on vajalik nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete andmekogumise meetodite
kasutamine. Kvalitatiivne andmekogumine (küsitlus) võimaldab kaasata suuremal hulgal ja erineva
profiiliga ettevõtteid, samas osadele uurimisküsimustele vastamine eeldab teemadesse süvitsi minemist ja
arutlemist.
Selleks, et uuringu käigus andmekogumise ja analüüsi protsesse paremini struktureerida ja tagada
kvaliteetsed tulemused oleme rakendusuuringu läbiviimise jaotanud kolmeks etapiks: (I) ettevalmistavad
tegevused, (II) kvantitatiivne andmekogumine ning (III) lõpptulemuste koostamine ning valideerimine.
Etappide täpsemad tegevused ja tegevuste väljundid leiab järgnevalt jooniselt.
I etapi käigus toimub uuringu metoodika ja tegevusplaani lõplik kokkuleppimine Tellijaga avakohtumise
käigus. I etapi olulisema osa moodustavad dokumendianalüüs ja kvalitatiivsete andmete kogumine
eesmärgiga kaardistada olukorda laiemalt (nt intervjuud asutuste ja erialaliitudega annavad
laiaulatuslikumat infot sektori kohta või üldisemate teemade kohta). II etapis pöördutakse juba
konkreetsemalt ettevõtete poole, et uurida nende personaalseid vajadusi. I etapi tulemused aitavad seega
paremini planeerida kvalitatiivset andmekogumist (nt määrata valimi kriteeriume, küsitluse
fookusteemasid jms). II etapis toimub kogutud andmete terviklik analüüs, valideeritakse tulemused,
vajadusel konsulteeritakse täiendavalt ekspertidega ning koostatakse töö lõpparuanne.
METOODILISED PÕHIMÕTTED
Tagamaks uuringu tulemuste kõrget kvaliteeti lähtub pakkuja uuringu teostamisel ja järelduste ning
soovituste tegemisel loogilise voolu ja triangulatsiooni põhimõtetest. Loogilise voolu põhimõte tagab, et
uuringuaruanne on loogiliselt üles ehitatud ja ei sisalda ebaolulist informatsiooni. Iga järeldus peab
tuginema analüüsile ja iga soovitus peab olema suunatud vähemalt ühele järeldusele (vt Joonis 2).
10
JOONIS 1. LOOGILINE VOOL.
Triangulatsiooni printsiibi järgimine aitab tagada uuringu tulemuste õigsuse. Kui uuringu läbiviija saab
ühest allikast informatsiooni, siis sisaldab see tõenäoliselt mingil määral subjektiivseid elemente. Et
subjektiivseid elemente välja filtreerida, on vaja vähemalt ühest teisest allikast saada selle sama teema
kohta lisainformatsiooni, mis võib kinnitada, täiendada või eitada esimesest allikast saadud informatsiooni
või pakkuda alternatiivset interpreteerimisvõimalust. Juhul kui erinevatest allikatest saadud informatsioon
on vastuolus, tuleb analüüsida mõlema leiu kvaliteeti või usaldusväärsust ning vajadusel/võimalusel
kasutada täiendavaid allikaid info kogumiseks. Kui erineval viisil kogutud andmed kinnitavad teineteist, on
võimalik seda kasutada tõese informatsioonina.
Käesoleva uuringu raames on planeeritud kasutata erinevaid andmekogumise meetodeid ning kaasata
erinevaid sihtgruppe, mis aitab sama fenomeni eri vaatenurkadest põhjalikult ja igakülgselt käsitleda.
Andmekogumine toimub erinevate meetodite ning andmete alusel, kus intervjuude kõrval kasutatakse
kirjalikke dokumente ning kvantitatiivset sihtrühma küsitlust. Eri andmekogumis- ja analüüsimeetodite
kombineerimine aitab tõsta uuringu usaldusväärsust. Lisaks viiakse uuring läbi mitme isiku poolt ning
kasutatakse uurimisküsimusi, mis võimaldavad sama nähtust erinevatest vaatenurkadest käsitleda. Seega
on triangulatsiooni tagamiseks kasutatud nii eri uurijaid, teooriaid, andmeid kui ka meetodeid.
Järgnevates alapeatükkides on pikemalt lahti kirjutatud etappidesse planeeritud tegevused, nende
eesmärgid ja teostamise metoodika põhimõtted.
4.1. I ETAPP – ETTEVALMISTUS JA KVALITATIIVNE ANDMEKOGUMINE
I etapi käigus viiakse läbi avakohtumine, dokumendianalüüs ja kvalitatiivne andmekogumine, sh
sissejuhatavad süvaintervjuud Majandus- ja Kommunikatsiooniameti ja Ettevõtuse Arendamise
Sihtasutuse esindajatega ja ettevõtlussektoreid ühendavate katuseorganisatsioonide esindajatega ning
kvalitatiivsed vestlused uuringu sihtrühma kuuluvate ettevõtete esindajatega. Järgnevalt tutvustatakse iga
tegevuse läbiviimist ja metoodikat lähemalt.
AVAKOHTUMINE
Projekti edukuse tagamiseks toimub enne uuringu läbiviimisega alustamist avakohtumine Tellijaga.
Töökohtumise eesmärk on ühtlustada Tellija ja Pakkuja nägemus uuringu lähteülesandest ning
kooskõlastada uuringu metoodika ja ootused töö tulemuste osas. Kohtumise käigus tutvustab Pakkuja oma
meeskonda, uuringu läbiviimiseks valitud metoodikat ning tegevus- ja ajakava. Kohtumisel osalevad
Pakkuja meeskonna kõik liikmed ja Tellija esindajad.
Kohtumise käigus täpsustatakse üle uuringut puudutavad sisulised teemad ning lepitakse kokku edasise
koostöö põhimõtted kogu uuringu vältel (nt infovahetuse kord, vaheetappide ja -kohtumiste tähtajad ning
muud administratiivsed küsimused) ning projekti kontaktisikud Tellija ja uuringu läbiviija poolt.
Avakohtumise toimumiskoht ja -aeg lepitakse kokku pärast lepingu sõlmimist.
Lisaks on vajalik avakohtumise käigus koos Tellijaga:
• üle vaadata uurimisküsimused ning neid vajadusel täpsustada
• leppida kokku uuringu täpsem sihtrühmade kirjeldus ning nendeni jõudmise viisid, sh millises
ulatuses on võimalik Tellijal valimini jõudmise juures abi pakkuda
• kas ja mis formaadis on Tellijal võimalik anda Pakkuja kasutusse ettevõtte arenguprogrammis
osalenud ettevõtete andmed
• kooskõlastada dokumendianalüüsi allikad ning Tellija poolt edastatavad asjakohased andmed
11
• valida koostöös välja sobivad intervjueeritavad I etapi käigus läbiviidud sissejuhatavateks
intervjuudeks.
Avakohtumisel arutatud teemade ja kohtumise tulemuste kohta koostab Pakkuja kokkuvõtte.
ANDMEPÄRINGUD JA ETTEVÕTETE PROFIILI KOOSTAMINE
Uuringu II sihtrühma kuuluvatest ettevõtetest ülevaate saamiseks tehakse esimesel võimalusel päring
äriregistrisse. Päringu koostamisel võetakse aluseks avakohtumisel kokkulepitud ettevõtja profiil, st
kriteeriumid, mille järgi määratleda ettevõtte kuulumine uuringu sihtrühma (nt asutamise aeg, käibe
suurus ja töötajate arv viimasel kolmel aastal, tegevusala jms). Tuginedes kokkulepitud kriteeriumitele
päritakse äriregistrist sihtrühma kuuluvate ettevõtete andmed ja kontaktandmed. Nende põhjal
koostatakse enne andmekogumisega alustamist ettevõtjate profiilid, mis on omakorda aluseks nii valimite
moodustamisel kui intervjuu ja ankeetküsitluste teemade koostamisel.
Lisaks palutakse Tellijal esitada esimesel võimalusel andmed ettevõtte arenguprogrammis osalejate kohta,
et nende kontaktandmete päring oleks võimalik lisada äriregistri andmetaotlusesse.
DOKUMENDIANALÜÜS
Dokumendianalüüsi käigus töötatakse läbi erinevad uuringu mõistes olulised olemasolevad materjalid,
eesmärgiga koguda kokku võimalikult palju olemasolevat informatsiooni ja andmeid, mille abil oleks
võimalik tuvastada, millistele uurimisküsimustele vastamiseks on olemas toetavat informatsiooni ning
millistele küsimustele vastamiseks informatsioon või andmed puuduvad täielikult või on lünklikud.
Dokumendianalüüsi tulemused on aluseks järgnevate uuringutegevuste sisustamisel (nt intervjuude ja
küsitluse küsimuste koostamisel).
Olemasoleva olukorra kaardistamiseks ja analüüsimiseks töötab Pakkuja läbi ettevõtte arenguprogrammi
ja seda puudutavad juhised, asjakohase seadusandluse, varasemad asjakohased ettevõtlusvaldkonda
puudutavad uuringud ja muud seotud materjalid.
Muuhulgas võrreldakse ja analüüsitakse ettevõtte arenguprogrammi vähemalt kahe sarnase
rahvusvahelise toetusskeemiga, tuues välja ettepanekud ja soovitused ettevõtte arenguprogrammi
edasiarendamiseks või muutmiseks. Sarnaste rahvusvaheliste toetusskeemide lõplik valik lepitakse kokku
koostöös Tellijaga. Võrdlusprogrammide valiku aluseks on majanduskeskkonna teatav sarnasus Eestiga
ning eeldus, et rahvusvahelise toetusskeemi eesmärgid ning oodatavad tulemused on ettevõtte
arenguprogrammi eesmärkidega võrreldavad. Näiteks on erinevaid ettevõtlusele suunatud meetmeid
analüüsinud Dvoulety et al 2 . Analüüside alusel koostatakse esmane lühiloetelu riikidest ning
toetusskeemidest, mille alusel valitakse koostöös Tellijaga vähemalt kaks toetusskeemi, mille osas
koostatakse detailsem võrdlusanalüüs koos ettepanekutega.
Dokumendianalüüsi alusmaterjalidele, sh varasemate uuringute ja hindamiste käigus kogutud andmetele,
mis ei ole avalikult kättesaadavad, tagab ligipääsu Tellija. Täpne dokumendianalüüsi allikate koosseis
lepitakse kokku avakohtumisel.
KVALITATIIVNE ANDMEKOGUMINE
Uuringu I etapis läbiviidava kvalitatiivse andmekogumise eesmärgiks on koguda sisendit II etapis toimuva
kvantitatiivse andmekogumise jaoks, samuti on kogutud andmed aluseks lõppjärelduste tegemisel.
Kvalitatiivne andmekogumine jaotub kaheks osaks:
1. Sissejuhatavad süvaintervjuud
Sissejuhatavate intervjuude eesmärgiks on saada põhjalikumat taustinformatsiooni selle kohta, kuidas
näevad ettevõtte arenguprogrammi toimimist ja milliseks hindavad ettevõtete üldist strateegilist
2
Dvoulety, O., Shroj, S., Pantea, S. Public SME Grants and Firm Performance in European Union: A Systematic Review
of Empirical Evidence. 2019
12
planeerimist antud valdkonnaga seotud poliitikakujundajad, teenuseosutajad ning ettevõtteid esindavad
erialaliidud. Sellest lähtuvalt on planeeritud sissejuhatavad intervjuud läbi viia kolme sihtrühma hulgas:
NR SIHTRÜHM INTERVJUEERITAVATE
ARV
1.1 Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse esindajad, kes on ettevõtte 2-3 intervjuud
arenguprogrammiga seotud, sh kliendihaldurid
1.2 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes on seotud ettevõtte 2 intervjuud
arenguprogrammi ja üldisemalt ettevõtete toetuspoliitika kujundamisega
2.1 Ettevõtlussektoreid ühendavate katuseorganisatsioonide või erialaliitude 3-4 intervjuud
esindajad
Sissejuhatavate intervjuude teostamiseks valmistatakse ette intervjuu kava koos fookusteemadega, mida
iga sihtrühma esindaja puhul täpsustatakse vastavalt tema ametile ja kogemustele. Kavad kooskõlastatakse
Tellijaga. Sissejuhatavad intervjuud viiakse läbi süvaintervjuu meetodil, mis võimaldab eelkõige
intervjueeritaval endal esile tuua asjakohaseid teemasid ja olulisi kitsaskohti, millele uuringus eriti rõhku
pöörata. Iga intervjuu kohta koostatakse kokkuvõte ning nende tulemused on sisendiks uuringu hilisemates
etappides ja järelduste tegemisel.
2. Innovatiivsed vestlussessioonid ettevõtetega
Selleks, et mõista paremini uuringu sihtrühma kuuluvate ettevõtete vajadusi aga ka koguda tagasisidet
senise ettevõtte arenguprogrammi tulemuslikkuse kohta, viime sihtrühma esindajate hulgas läbi
vestlussessioonid. Vestlussessioonidesse kutsutakse osalema nii programmis osalenud kui mitte-osalenud
ettevõtteid.
SIHTRÜHM OSALEJATE
ARV
2.2 Arenguprogrammis osalenud ettevõtted 12
2.3 Arenguprogrammis mitte-osalenud 12
Vestlussessioonid toimuvad töötubade stiilis ühe arengupäeva raames (lõplik nimi lepitakse kokku
koostöös Tellijaga). Sisuliselt tähendab see, et tavaliste fookusrühmade või süvaintervjuude asemel
pakume ettevõtjatele välja arengupäeva, mille raames on neil võimalus koostöös kaasa mõelda ja välja
töötada tegevusi ja toetusmeetmeid, mis vastaksid reaalselt ettevõtja ootustele pikaajaliste
arengusuundade toetamisel. Arengupäeval toimuvad töötoa stiilis osalussessioonid kolmel erineval
ajavahemikul (nt hommikune, lõunane ja pärastlõunane sessioon), kuhu huvilistel on võimalus ennast
registreerida. Ühel sessioonil osaleb 4-5 osalejat. Lõplik sessioonide ja neis osalejate arv oleneb huviliste
aktiivsusest, kuid Pakkuja on planeerinud kokku kaasata vähemalt 24 ettevõtte esindajat. Selle
elluviimiseks oleme arvestanud, et kõigil väljapakutud ajavahemikel toimub vähemalt kaks paralleelset
sessiooni.
Sessioonide puhul ei oleks tegemist tüüpiliste intervjuudega, vaid need põhineksid osalusuuringu
põhimõttel. Osalusuuringu põhimõtte kohaselt sünnivad parimad uuringututulemused ja nendest
tulemustest tehtavad otsused kaasates uuringuprotsessi tihedalt neid sihtrühmi, keda need otsused hiljem
ka kõige enam mõjutavad. See tähendab uuringut puudutava sihtrühma kaasamist uurimisfookuse
täpsemast sõnastamisest kuni andmekogumise ja tulemuste tõlgendamiseni välja. Osalusuuringu raames
toimuva andmekogumise käigus on tagatud paindlikkus, mille käigus peegeldatakse seni kogutud andmete
tulemusi ja vajadusel muudetakse uurimisfookust jooksvalt. Näiteks võivad sihtrühma esindajad koostöö
raames välja tuua programmi kitsaskohti või tugevusi, mida uurija eelnevalt ette näha ei osanud. Samuti
jõutakse iga osalussessiooni käigus esmaste kokkuvõtvate järeldusteni, mida valideeritakse ka järgnevate
osalussessioonide jooksul.
13
Leiame, et antud uuringu kontekstis on just selline lähenemine kõige lennukamate ideede tekke
soodustajaks, kuna teeb sisendi kogumise paindlikuks, uudseks ja kaasavaks. Samuti võimaldab selline
paindlik lähenemine kõige paremini leida lahendused ja rakendusettepanekud, mis vastaksid kõige
paremini sihtrühma enda vajadustele. Selle saavutamiseks pakume uuringu I etapis viia läbi koosloome
töötubade stiilis vestlussessioonid, mille käigus koguda sisendit uuringu järgnevate etappide elluviimiseks.
Sessioonide läbiviimiseks valmistame ette pool-struktureeritud kava koos spetsiaalsete ülesannete ja
interaktiivsete slaididega, mida osalejad ise sessiooni käigus täita ja täiendada saavad. Sessioonidel ei ole
suurem rõhk küsimus-vastus tüüpi intervjueerimisel, vaid ajurünnakutel, ühisel praktiliste ülesannete
lahendamisel ja kollektiivsel loovusel. Selleks kasutame interaktiivseid platvorme nagu Miro3, Mural4 vmt.
Sessioonid kestavad umbes 2 tundi ja toimuvad Zoom’i vahendusel, kus on võimalik luua ka erinevad
breakout ruumid, juhul kui tekib vajadus osalejaid omavahel eraldi gruppidesse jaotada.
Kahtlemata on sellise ürituse eduka läbiviimise juures oluliseks värbamine. Selleks, et üritus oleks
atraktiivne ning meelitaks kohale võimalikult palju osalejaid, on esimene samm juba tehtud - tavapärase
intervjueerimise asemel pakume osalistele võimalust liituda põneva ja sotsiaalse aruteluga, mis on
interaktiivne, kus infovahetus ei ole ainult ühepoolne ja millest on ka ettevõtete esindajatel endil võimalik
palju õppida. Nii planeerime seda ka välja reklaamida.
Ürituse osaluskutse peab olema läbimõeldud, visuaalselt silmapaistev ja atraktiivne ning selle sõnum
kaasahaarav. See tähendab, et ürituse väljakuulutamisel ei pane me rõhku üleskutsele „osaleda uuringus“,
vaid üleskutsele „osaleda kaasaval arengupäeval“, mille käigus saavad sihtrühma esindajad ise programmi
kujundamisele otseselt kaasa rääkida. Lisamotivatsiooniks võiks arengupäevast osavõtnud ettevõtteid
premeerida mõne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt rahastatud kingitusega, nt mõne
teemakohase koolituse pakkumine vmt.
Muuhulgas võiks osalistele pakkuda ka võimalust sessioonide käigus tutvustada ka oma ettevõtet ja
pakutavaid teenuseid või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajal enda teenuseid.
4.2. II ETAPP – KVANTITATIIVNE ANDMEKOGUMINE
Vastavalt I etapi jooksul kogutud sisendile viiakse II etapis tulemuste valideerimiseks läbi kvantitatiivne
andmekogumine. Mitmekülgse tagasiside eesmärgil viiakse läbi kaks paralleelset kvantitatiivset
ankeetküsitlust: (1) ettevõtte arenguprogrammis osalenute küsitlus ja (2) ettevõtte arenguprogrammis
mitte-osalenute küsitlus. Kahe paralleelse küsitluse eesmärgiks on kaardistada nii arenguprogrammis
osalenud ettevõtete otsesed kogemused kui ka programmis mitte-osalenute hüpoteetilised hinnangud
arenguprogrammi teenuse kasulikkusest nende ettevõttele. Mõlemas küsitluses kaardisatake ka tänast
ettevõte strateegilise planeerimise taset. II etapi tulemusena valmib rakendusuuringu vahearuanne.
Järgnevalt räägitakse lähemalt, millised tegevused II etapi käigus läbi viiakse ning milline on nende
tegevuste toimumise protsess.
VALIMI MOODUSTAMINE
Valimi üldkogumiks on Eesti ettevõtted, mis Pakkuja esialgsel hinnangul võiks vastata ettevõtte
arenguprogrammi tingimustele. Küsitluse valimi koostamisel lähtub pakkuja põhimõttest, et valim oleks
piisavalt suur ja vastab ettenähtud sihtrühmas proportsionaalselt nendele tunnustele, mis on vastavuses
arenguprogrammis osalevatele ettevõtetele etteseatud tingimustega. Sellisteks tunnusteks on ettevõtte
töötajate arv, tegutsemisaeg, tegevusvaldkond ning pikaajalise strateegilise planeerimise ja innovatsiooni
võimekus ehk võimekus panustada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse. Samuti planeeritakse
valimisse kaasata nii ettevõtte arenguprogrammis osalenud kui mitte-osalenud ettevõtteid ning nende
jaotumine võiks valimis olla pooleks. Pakkuja kogub vastused vähemalt 300 vastajat, jälgides seejuures
3
https://miro.com/
4
https://www.mural.co/
14
valimi täitumist olulisemate tunnuste lõikes, nagu ettevõtte tegevusala, ettevõtte suurus, tegutsemisaeg
vmt.
Täpsem valimi jagunemine arenguprogrammis osalenute ja mitteosalenute vahel ning olulisemad
tunnused, mida jälgida, töötab Pakkuja välja töö käigus, kuna selle koostamiseks on vaja Tellija sisendit, sh
nimekirja ettevõtte arenguprogrammis osalenud ettevõtetest. Ettevõtete kontaktid tellib Pakkuja
Äriregistrist. Kvantitatiivse andmekogumise valim moodustatakse ja kooskõlastatakse Tellijaga II etapi
alguses.
KÜSIMUSTIKE KOOSTAMINE
Küsimustike koostamise aluseks on uurimisküsimused ja uuringu I etapi käigus selgunud tulemused.
Pakkuja on esialgselt planeerinud, et kumbki küsimustik sisaldab kuni 5 küsimust vastaja profiili
tuvastamiseks ja 12-18 sisuküsimust vastaja kogemuste ja tagasiside teada saamiseks. Seejuures
sisaldavad sisuküsimused erinevaid küsimuste tüüpe (sh maatriks, skaala jms). Küsimuste juurde jäetakse
ka vabateksti lisamise võimalus, et vastajal on oleks võimalik soovi korral enda vastuseid põhjendada.
Sisuküsimuste puhul uuritakse kuivõrd ajakohaseks ja toetavad peetakse ettevõtte arenguprogrammi ja
samuti uuritakse milline on ettevõtte enda kogemus strateegilises planeerimises, kui oluliseks seda
peetakse, millist tuge oleks vaja jne.
Mõlema alasihtrühma küsimustik on oma sisult sarnane, et küsitluse tulemusi oleks sobivate tunnuste
lõikes kahe sihtrühma vahel võrrelda, kuid küsimuste esitamisel on arvestatud sihtrühma eripäradega
(ettevõtte arenguprogrammiga kogemus olemas või kogemus puudub). Kui vastaja on programmis
osalenud/seda kasutanud, siis küsitakse 4-6 sisulist küsimust selle kohta, et välja selgitada tema rahulolu
teenuse või tegevusega. Juhul kui vastaja ei ole programmis osalenud või teenust kasutanud, siis küsitakse,
miks ta ei ole osalenud, kuidas ta hindab arenguprogrammi teenuse ja tegevuste potentsiaalset kasulikkust
oma ettevõttele jne.
Küsimustiku koostamisel peetakse silmas, et kõik oluline info saaks kogutud kuid samas ei muutuks
küsimustik vastaja jaoks liiga pikaks ja koormavaks. Küsimustik koostatakse eesti ja vene keeles, et vastaja
saaks küsimustikule vastata talle sobivas keeles. Küsimustiku lõplik ülesehitus, konkreetsed küsimused ja
nende arv kooskõlastatakse enne läbiviimist Tellijaga.
KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE
Pakkuja hinnangul on kõige otstarbekam viia küsitlus läbi elektroonilises küsitluskeskkonnas
veebiküsitlusena. Veebiküsitlus võimaldab oluliselt suurendada vastajate arvu ja seeläbi koguda järelduse
tegemiseks palju laiapõhjalisemaid andmeid. Lisaks on veebiküsitlus usaldusväärne ning ei vaja
järelkontrolli, sest vastuste laekumist saab jälgida personaliseeritud linkide kaudu reaalajas.
Mõlemad küsitlusankeedid programmeeritakse esmalt elektroonilisse küsitluskeskkonda ning testitakse.
Testimine toimub nii vormi kui sisu osas. Vigade tuvastamisel korrigeeritakse ankeeti. Tellija soovi korral
on võimalik edastada testlink, et kontrollida ankeedi vastavust kokkulepitule.
Küsitluse läbiviimiseks kasutab Pakkuja spetsiaalset küsitluste läbiviimiseks mõeldud keskkonda. Vastavalt
kokkulepitud valimile edastatakse kutsed küsitlusele vastamiseks mõlemale sihtrühmale eraldi. Kutse
koostatakse eesti ja vene keeles, et kutse saanud isik mõistaks talle saabunud kutset. Sõltuvalt vastuste
laekumisest ja erinevate vastajate gruppide lõikes soovitud valimi suuruseni jõudmisest saadetakse
vastavalt vajadusele kuni kaks meeldetuletuskirja. Vajadusel laiendatakse kutse saajate ringi.
Mõlema sihtrühma küsitluse vastused kogutakse üksteisest eraldi oma elektroonilisse andmebaasi, mida
on võimalik töödelda ja edasises andmeanalüüsis kasutada. Igapäevaselt toimub andmete salvestamine,
mis välistab juba kogutud andmete kadumise.
KVANTITATIIVNE ANDMEANALÜÜS
Andmebaasi jooksnud küsitluste vastused puhastatakse enne analüüsi läbiviimist. Andmebaas sisaldab
tunnuste kirjeldusi ja võimaldab läbi viia ka hilisemaid analüüse. Tulemusi analüüsitakse ettevõtte
15
arenguprogrammis osalenute ja mitteosalenute lõikes nii omavahelises võrdluses kui eraldi. Samuti
teostatakse analüüs erinevate ettevõtte ja vastaja profiili iseloomustavate tunnuste lõikes.
Analüüsi tulemused kajastatakse illustratiivsete joonistena ja infotabelitena. Esitatud joonised seletatakse
tekstina lahti, rõhutatuna tuuakse välja olulisemad leiud. Küsitlustulemuste anonümiseeritud andmebaas
antakse projekti lõppedes Tellijale üle nii -.xls (Excel) või muus töödeldavas formaadis koos kõigi tunnuste
ja vastusevariantide kirjeldustega.
VAHEARUANNE
II etapp lõppeb vahearuandega, milles antakse esmane ülevaade dokumendianalüüsi põhjal koostatud
probleemi kirjeldusest ning tutvustab rahvusvaheliste praktikate analüüsi tulemusi.
Vahearuande koostamise ajaks on terviklikult läbi viidud kõikide olemasolevate teiseste andmete analüüs,
sissejuhatavad intervjuud ning vestlussessioonid arenguprogrammi sihtrühma esindajatega.
Vahearuanne on lõpparuande esmaseks tööversiooniks, milles on muuhulgas paika pandud lõpparuande
struktuur. Vahearuande tulemustele antav Tellija tagasiside on aluseks uuringu lõpparuande koostamisele.
4.3. III ETAPP – LÕPPTULEMUSTE KOOSTAMINE JA VALIDEERIMINE
Rakendusuuringu kolmandas etapis toimub tulemuste terviklik analüüs, lõpparuande koostamine ning
tulemuste valideerimiseks ettenähtud valideerimisseminar.
TULEMUSTE ANALÜÜS JA LÕPPARUANNE
Uuringu andmete analüüsi teostamisel ning lõpparuande koostamisel täidetakse kõik hankepakkumuses
välja toodud tingimusi.
Tulemuste analüüs toimub metoodika põhimõtete peatükis väljatoodud loogilise voolu ja triangulatsiooni
põhimõttel. See tähendab, et andmete esmaanalüüs toimub paralleelselt andmekogumise käigus ja selle
kõrval, kogutud andmeid pidevalt mõtestades ja sünteesides.
Tellija poolt II etapi lõpus esitatud vahearuandele antud tagasiside ja tulemuste analüüsi alusel
vormistatakse uuringu lõpparuanne. Lõpparuanne on struktureeritult ja loogiliselt esitatud uuringu
tulemusena valmiva uuringuraporti lõppversioon, mis sisaldab vastuseid kõikidele uurimisküsimustele,
analüüsil põhinevaid järeldusi ning järeldustel põhinevaid poliitikasoovitusi, mis on loogilised ja
rakendatavad ning selgelt adresseeritud. Tellija esindajad saavad 15 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande
saamist aruandega tutvuda, millele järgneb uuringutulemuste valideerimisseminar (vt täpsemalt
järgmisest alapeatükist). Valideerimisseminaril aruandele esitatud tagasiside põhjal täiendab Pakkuja
lõpparuannet.
Uuringu aruanne sisaldab kokkuvõtet, mis annab tervikliku ülevaate uuringu tulemustest, viiteid kasutatud
allikatele ning lisasid. Lõpparuande fail ja selle lisad antakse üle digitaalsel kujul (nii PDF kui ka MS Wordi
või PPT vormingus).
Aruande lisadena esitatakse materjal, mis sisaldab lisateavet ja vajalikke detaile, mida pole võimalik
paigutada aruande põhiossa (nt metoodikaraport, intervjuu kavad, andmeanalüüsi memod, uuringu käigus
kogutud algandmed jm taustamaterjalid) ning uuringu põhiliste tulemuste ülevaade slaidiesitluse
formaadis. Täpne lisade nimekiri lepitakse kokku Tellijaga.
Lisaks sisaldab uuringu metoodikaraport andmete kogumise, töötlemise ja analüüsiks kasutatud kõikide
meetodite kirjeldust, sh metoodika tugevusi ning nõrkusi. Tulemuste kirjeldamisel kasutatakse sobivat
graafikat ja muud visuaalset materjali ning tuuakse asjakohaseid näiteid tulemuste paremaks lahti
selgitamiseks.
Lõpparuande esitatakse korrektses eesti keeles ja struktureeritult ning tekstis on korrektselt viidatud
kõikidele uuringus kasutatud allikatele. Ühtset viitamist kasutakse ka uuringus kasutatud tabelite, loetelute
16
ning jooniste puhul. Lõpparuande lõplik struktuur ja kujundus arutatakse Tellijaga läbi vahearuannete
põhjal. Uuringu teostaja on valmis tulemusi tutvustama ühe kuu jooksul peale lõpparuande esitamist.
VALIDEERIMISSEMINAR
Lõpparuande valmimise järel toimub vajadusel Tellija ja Pakkuja meeskondade osalusel kohtumine
tulemuste valideerimiseks. Valideerimisseminari jaoks koostab Pakkuja esmased soovitused ja esitab
tulemused, mis põhinevad lõpparuandes esitatud järeldustel. Seminari eesmärk on valideerida soovituste
praktikas rakendatavust, arusaadavust, olulisust jms aspekte. Valideerimisseminari tulemused on aluseks
uuringu lõpparuande koostamisel, kus Tellijal on võimalik anda tagasisidet enne aruande lõplikku esitamist.
Seejärel tehakse saadud tagasiside põhjal muudatused analüüsiaruandes ning vormistatakse lõplikud
tulemused.
Seminaril osalevad Tellija ja valitud uuringu sihtgruppide esindajad. Kokku osaleb seminaril ca 10-15
inimest. Valideerimisseminari kestus on u 2 tundi. Valideerimisseminari osalejate loetelu pannakse kokku
koostöös Tellijaga ning seminari sisuline ja praktiline korraldus lepitakse Tellijaga kokku töö käigus vastavalt
selgunud tulemustele.
17
5. TEGEVUS- JA AJAKAVA
Rakendusuuringu tegevus- ja ajakava koostades oleme lähtud hankekutses uuringu läbiviimiseks
ettenähtud 8-kuulisest perioodist (Hanekutses on märgitud, et uuringu periood on mai – november.
Arvestades, et pakkumise esitamise tähtaeg lükkus edasi oleme arvestanud, et avakohtumine saab
toimuda juuni alguses. Juhul kui hankeleping sõlmitakse varem või hiljem, siis tehakse ajakavas vastavad
muudatused.). Ajakavas mittepüsimise riski maandamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste
paralleelset läbiviimist.
Alljärgnevas tabelis (tabel on lisatud ka eraldi MS Exceli failina pakkumisele) on esitatud töö teostamiseks
planeeritud ajakava töö etappide ja tegevuste põhiselt projektinädalate lõikes. Tabelis on kaldkirjas
märgitud need tegevused, kus on vajalik Tellija osalemine (nt kohtumised, tulemuste ja materjalide
kooskõlastamine).
Avakohtumise käigus kooskõlastatakse täpsustatud projektiplaan ja ajakava. Seda vaadatakse kogu projekti
vältel üle ja vajadusel ajakohastatakse sagedusega üks kord kuus.
Selleks, et oleks võimalik saada selge ülevaade uuringu sihtrühma kuuluvatest ettevõtetest, koostada
ettevõtete profiilid ja andmekogumiseks valimid, siis tehakse esimesel võimalusel päring Äriregistrisse
ettevõtete andmete saamiseks. Samuti palutakse Tellijal esimesel võimalusel esitada andmed ettevõtte
arenguprogrammis osalejate jm materjalide kohta.
Paralleelselt andmepäringutega alustatakse dokumendianalüüsiga ja sissejuhatavate intervjuude
ettevalmistamisega. Intervjuude ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on planeeritud kokku 6-7 nädalat,
kuna samale perioodile jääb ka jaanipäev, kus võib olla keerulisem kiiresti intervjueeritavatele sobivat aega
leida.
Ajakavas oleme arvestanud projektimeeskonna puhkustega ning suveperioodiga. Ettevalmitavad
tegevused ja sissejuhatavad intervjuud lõpetatakse juuli alguseks; juuli teises pooles ja augusti esimeses
pooles tehakse ettevalmistuses ettevõtete vestlussessioonideks ning alustatakse dokumendianalüüsi
tulemuste põhjal vahearuande koostamist. Ettevõtete vestlussessioonid viiakse läbi augusti lõpus või kohe
septembri alguses, kui suvepuhkused on läbi ja inimesi on kergem kaasata.
Hiljemalt septembri lõpuks esitatakse vahearuanne, kus on kajastatud kvalitatiivse andmeanalüüsi
esimesed tulemused.
Septembri jooksul alustatakse ankeetküsitluste ettevalmistamist. Selline tegevuste planeerimine
võimaldab Tellijaga samaaegselt läbi arutada nii vahearuande tagasiside kui seniste tulemuste põhjal
koostatud ankeetküsitluste valimid ja küsimused. Ankeetküsitluste programmeerimiseks ja testimiseks
oleme planeerinud kuni kaks nädalat ja küsitluse läbiviimiseks neli nädalat, mis on meie varasemale
kogemusele tuginedes piisav aeg soovitud arvu vastuste kogumiseks.
Novembris valmib lõpparuande tööversioon. Vajadusel konsulteeritakse tulemuste ja järelduste
koostamisel valitud ekspertide või sihtrühmade esindajatega. Lõpparuande tööversioonile tuginedes
viiakse läbi valideerimisseminar, mille tulemuste alusel tehakse täiendused lõpparuandesse. Lõpparuande
kooskõlastamiseks ja kõikide materjalide üleandmiseks oleme planeerinud projekti lõppu viis nädalat.
Tellija on valmis töö tulemusi tutvustama ühele kohtumisel eeldatavalt kuu aja jooksul peale tulemuste
üleandmist.
18
TEGEVUSED
Projektikuu Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
Projektinädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35
VAHEARUANNE
LÕPPARUANNE
I ETAPP - Ettevalmistus ja kvalitatiivne andmekogumine
Avakohtumine ✓ / /
Andmepäringud uuringu sihtrguppi kuuluvate
ettevõtete valimi koostamiseks ja kontaktide / /
saamiseks
Dokumendianalüüs (sh sarnaste rahvusvaheliste
/ /
toetusskeemide analüüs)
Sissejuhatavad süvaintervjuud, sh: / /
- Süvaintervjuude valimite ja intervjuude kavade
/ /
koostamine
- Süvaintervjuude valimite ja kavade
/ /
kooskõlastamine Tellijaga
- Süvainitervjuude läbiviimine ja kokkuvõtete
/ /
koostamine
Vestlussessioonid ettevõtetega, sh / /
- Vestlussessioonide läbiviimiseks valimi ja
/ /
vestlusteemade koostamine
- Valimi, vestlusteemade ja praktilise korralduse
/ /
kooskõlastasmine Tellijaga
- Kutsete saatamine ja osalejate värbamine / /
- Arengupäeva vestlussessioonide läbiviimine / /
- Vestlussesioonide kohta kokkuvõtete koostamine / /
Vahearuande koostamine (sh I etapi
dokumendianalüüsi ja kvalitatiivse andmekogumise / / ✓
esmane analüüsi tulemused) ja esitamine Tellijale
Tellija tagasiside vahearuandele; vajadusel
/ / ✓
kohtumine Tellijaga vahetulemuste arutamiseks
II ETAPP - Kvantitatiivne andmekogumine
Ankeetküsitluste valimite (sh valimi kriteeriumite
/ /
väljatöötamine) ja küsimustike koostamine
Valimite ja küsimustike kooskõlastamine Tellijaga / /
Küsitluse programmeerimine küsitluskeskkonda ja
/ /
testimine
Küsitluse läbiviimine, valimi täitumise
monitoorimine, vajadusel meeldetuletuste / /
saatmine jms
Küsitluste tulemuste andmebaasi
/ /
ettevalmistamine analüüsiks, tulemuste analüüs
IIII ETAPP - Tulemuste analüüs ja lõpparuande koostamine
Kogutud andmete terviklik analüüs ja lõpparuande
/ /
tööversiooni koostamine
Vajadusel täiendavad konsultatsioonid ekspertide
/ /
või sihtgruppide valitud esindajatega
Valideerimisseminari ettevalmistamine (osalejate
/ /
ja korralduse kooskõlastamine Tellijaga)
Valideerimisseminar esmaste lõpptulemuste
/ /
valideerimiseks
Lõpparuande ja lisade koostamine ja esitamine
/ / ✓
Tellijale
Tellija tagasiside lõpparuandele, lõpparuande
/ /
kooskõlastasmine
Lõpparuande ja kõikide töö tulemite üleandmine,
/ / ✓
üleandmise akti koostamine jms.
Tulemuste esitlus Eeldatavalt ühe kuu jooksul peale lõpptulemuste üleandmist
19
6. MEESKOND
6.1. PAKKUJA TUTVUSTUS
Civitta kuulub rahvusvaheliselt tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem kui
300 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab
tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi,
arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida
rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused uuringute,
analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide
hulgas juhtivad teadus- ja tehnoloogiaettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, sh
telekommunikatsiooniettevõtted, kõik suuremad ülikoolid, enamik ministeeriume ning olulisemad
omavalitsused.
JOONIS 2. CIVITTA ÜLEVAADE
Civittal on enam kui kümne aasta pikkune kogemus uuringute ja hindamiste läbiviimisel. Viimaste aastate
analüüside ja poliitikauuringute projektide hulka kuuluvad näiteks:
• Rohetehnoloogia valdkonna iduettevõtete kapitali kaasamise tulevikuplaanide analüüs (2020)
• Eesti küberturbe ökosüsteemi analüüs (2019)
• Eesti iduettevõtete kapitali kaasamise uuring (2019 - 2020)
• Rail Baltica Muuga kaubaterminali teostatavusuuring (2018), Pärnu kaubaterminali teostatavus-
uuring (2019), reisijateveo mõju-uuring (2019) ja kuivsadama tasuvusanalüüs (2020 – 2021)
• Startup´de ja startup ökosüsteemi rahulolu-uuring (2019)
• Eesti kapitalituru diagnostika EBRD-le (2018)
20
• Tallinn-Helsinki vahelise liikuvuse parandamiseks läbiviidud innovaatiliste pilootprojektide
tulemuslikkuse hindamine ja rakenduskava koostamine (2018)
• Mõjuanalüüs jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegiliseks korraldamiseks Eestis (2017)
• EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamise uuring (2016)
• Kliimapoliitika põhialuste arengudokumendi sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine (2016)
6.2. PROJEKTIMEESKONNA TUTVUSTUS
Pakkuja meeskonnal on pikaajaline kogemus erinevate uuringute ja mõju hindamiste läbiviimisel. Pakkuja
meeskonda kuuluvad eksperdid, kes on varasemalt süvitsi uurinud ettevõtlusvaldkonda, viinud läbi
intervjuusid ja küsitlusi erinevate sektorite ja profiiliga ettevõtja hulgas; samuti on meie meeskond tuttav
ettevõtte arenguprogrammiga ja teiste ettevõtjate toetuseks suunatud meetmetega kuna pakume
ettevõtjatele tuge toetuste taotlemisel.
Selline meeskond tagab Pakkuja hinnangul kõige paremini käeolevale uuringule seatud eesmärkide
täitmise. Kõik projektimeeskonna liikmed panustavad kõikides uuringu etappides, mis tagab et nad on
läbivalt kursis projekti elluviimisega. Pakkuja on analüüsi läbiviimiseks kokku pannud neljast inimesest
koosneva põhimeeskonna, kellele lisanduvad kaks eksperti. Sel kujul on meeskonnas on kombineeritud
kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks. Juhul, kui peaks siiski mingil
põhjusel osutuma vajalikuks uuringu teostajate vahetamine, siis on Pakkujal olemas inimressurss
põhimeeskonna liikmete asendamiseks samaväärse kvalifikatsiooniga asjatundjatega.
Projekti elluviimisel peame oluliseks võtmeteguriks professionaalse meeskonna olemasolu, selget
ülesannete jaotust ning paindlikkust. Alljärgnevalt tutvustame oma meeskonda, kellel on käesoleva
uuringu elluviimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Meeskonnaliikmed omavad valdkondlikku
akadeemilist haridust ning teadmisi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete uurimismeetodite
rakendamises, millele lisanduvad erinevad praktilised kogemused uuringute planeerimises ning
läbiviimises, tehnilised oskused ja kogemused uuringu jaoks olulise informatsiooni kogumiseks,
struktureerimiseks ja vormistamiseks.
Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud meeskonna liikmete varasemaid kogemusi. Meeskonnaliikmete CV-d
on lisatud pakkumusele.
Reet Marii Rokk (projektijuht)
Reet Marii töötab Civittas konsultandi ja analüütikuna. Reet Mariil on Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste
magistrikraad politoloogia erialal ning hetkel on ta omandamas oma teist magistrikraadi ühiskonna ja
infoprotsesside analüüsi erialal Tartu Ülikoolis. Reet Marii on uuringute valdkonnas töötanud kokku üle
nelja aasta, mille jooksul on tal olnud laialdane kokkupuude uuringuprojektide juhtimise ja teostamisega
nii avalikule kui erasektorile. Ta valdab väga hästi erinevaid uurimismeetodeid ning omab kogemust nii
kvantitatiivse kui kvalitatiivse andmekogumisega, sealhulgas kogemusi osalusuuringute, vaatluste jms
läbiviimisega. Reet Marii tööülesannete hulka kuulub uuringuandmete analüüs ning tulemuste
raporteerimine ja visualiseerimine. Projektijuhina on Reet Marii rolliks meeskonna juhtimine ja tulemuste
kõrge kvaliteedi tagamine ning andmekogumise ja – analüüsi koordineerimine.
Laura Palling (analüütik)
Laura töötab Civitta Eestis analüütikuna. Laural on magistrikraad töö- ja organisatsioonipsühholoogias
Maastrichti Ülikoolist. Laura on osalenud nii erinevates teadusprojektides kui ka erinevate valdkondade
uuringutes. Varasemates projektides on Laura vastutada olnud ankeetküsitluste koostamine,
programmeerimine ja testimine. Seega valdab Laura kõrgel tasemel küsitlusplatvormi kasutamist,
küsitluste tulemuste töötlemist ja kvantitatiivset analüüsi.
Madis Bachmann (analüütik)
21
Madis on Civitta ettevõtete rahastamise valdkonna konsultant. Madisel on sotsiaalteaduste magistrikraad
psühholoogia erialalt Tartu Ülikoolist, Madise peamiseks tööülesandeks on investeeringutoetuste taotluste
koostamine, kuid lisaks on Madisel mitmekülgne töökogemus teadus- ja uuringuprojektide läbiviimisel. Ta
on läbi viinud nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset andmeanalüüsi erinevate analüüsiprojektide juures, sh
tegelenud intervjuude läbiviimise ja tulemuste analüüsiga.
Alo Treial (analüütik)
Alo töötab Civittas vanemkonsultandi ja –analüütikuna. Alo on omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis
ettevõtluse- ja tehnoloogia juhtimise erialal. Alol on konsultatsioonivaldkonnas töötanud üle nelja aasta,
mille jooksul on tal olnud laialdane kokkupuude ettevõtete arenguvajaduste kaardistamise,
kasvustrateegiate koostamise ja erinevat tüüpi ettevõtlustoetuste taotluste koostamisega. Tal on
kogemusi nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete analüüsimetoodikatega, sealhulgas nii äriprotsesside
kaardistamine ja analüüs, finantsandmete analüüs ja –prognooside koostamine kui ka intervjuude
läbiviimine.
Piia Viks-Binsol (ekspert)
Piia töötab Civittas uuringute ja hindamiste valdkonna tiimijuhina. Piial on magistrikraad majanduses
Tallinna Tehnikaülikoolist ning varasem 7-aastane töökogemus erinevate analüüside ja uuringute
läbiviimisel, metoodikate väljatöötamises, valimite koostamises nii analüütiku, vastutava eksperdi kui ka
projektijuhina. Piia on avalikus sektoris erinevate seadusemuudatuse ettepanekute juures juhtinud
mõjuhindamise metoodikate välja töötamist ning koordineerinud just ettevõtlusvaldkonna mõjuanalüüse.
Alates 2018. aasta algusest on Piia osalenud projektijuhi ja analüütikuna erinevate uuringute ja hindamiste
läbiviimises. Näiteks on ta juhtinud finantsvaldkonna, transpordi, tööjõuturu ja ettevõtluskeskkonna, aga
ka erinevaid sotsiaalvaldkonna uuringuid. Piia on koostanud metoodikaid ning läbi viinud nii kvalitatiivseid
kui kvantitatiivseid andmekogumisi, sh suuremahulisi küsitlusi, intervjuusid, juhtinud fookusgruppe ja
seminare.
Kadri Adrat (ekspert)
Kadri on Civittas ettevõtete rahastamise tiimijuht. Kadri omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi
majandusteaduses, läbides muuhulgas majanduse modelleerimise õppesuuna. Kadril on pikaajaline
kogemus erinevate rahastustaotluste koostamisel nii erasektorile kui ka avalikule sektorile. Muuhulgas on
Kadri osalenud ka ettevõtte arenguprogrammi taotluste koostamisel ning nõustanud ettevõtteid
pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamisel. Enam kui kuueaastase töökogemuse käigus on Kadri kokku
puutunud erinevate toetusmeetmetega nii rakendamise kui ka poliitikakujunduse tasandil, osaledes
näiteks EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamise uuringus.
6.3. PROJEKTIMEESKONNA ROLLID JA TÖÖJAOTUS
Uuringu teostamisel lähtutakse pakkumises kirjeldatud tegevus- ja ajakavast. Tegevuskavas välja toodud
iga tegevuse juurde määratakse vastutaja. Samas ei ole tegevuse elluviimine ainult ühest isikust sõltuv,
vaid protsessis osalevad ka teised meeskonnaliikmed (nt andmete kogumist ja analüüsi teostavad kõik
meeskonna analüütikud kombineeritult).
Projektijuht Reet Marii Rokk vastutab projekti õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise eest, tagab hanke
tehnilises kirjelduses püstitatud projekti eesmärkide ja ülesannete täitmise lähtudes ühtsetest
metoodilistest alustest ning töö vastavuse Tellija ootustele. Samuti on projektijuhi ülesandeks meeskonna
töö korraldamine ja juhendamine ning aja- ja tegevuskava jälgimine. Projektijuht on peamiseks
kontaktisikuks suhtlemisel Tellijaga.
Kuna projektijuht Reet Marii Rokk omab laialdasi teadmisi analüüsimetoodikatest üldiselt ning kogemusi
sarnase metoodikaga uuringute teostamisel, siis on ta muuhulgas metoodiku rollis, juhendab
andmekogumise läbiviimist, vastutab valimite ja kavade koostamise ja kvaliteedi eest ning osaleb
olulisemate andmekogumise ja -analüüsi tegevustes (nt vestlussessioonide läbiviimisel). Tema ülesandeks
22
on jälgida terviklikult kokkulepitud metoodika kasutamist, koordineerida andmekogumise ja -analüüsi
protsessi ning lõpparuande koostamist.
Dokumendianalüüsi viivad läbi ja sissejuhatavad intervjuud viivad läbi analüütikud ja metoodik ühiselt, et
kogu meeskond oleks uuritava teema taustaga süviti kursis.
Ettevõtete vestlussessioonide ettevalmistamises ja läbi viimises osalevad projektijuhi koordineerimisel
eelkõige analüütikud Alo Treial ja Madis Bachmann, kuna neil on varasemalt mitmekülgsed kogemused
ettevõtete nõustamises ja ettevõtlusalastes analüüsides. Vestlussessioonide läbiviimisesse kaastakse
vajadusel ka teised meeskonnaliikmed, et võimalik oleks paralleelselt läbi viia kõik plaanitud vestlused.
Ankeetküsitluse ettevalmistamise, programmeerimise ja testimise eest vastutab analüütik Laura Palling,
kel on põhjalikud kogemused ja tehnilised teadmised küsitluskeskkonna kasutamises ja kvalitatiivses
andmeanalüüsis.
Analüütikute põhimeeskonda toetavad projekti vältel ekspertidena Piia Viks-Binsol ja Kadri Adrat, kel on
varasemad kogemused just ettevõtlusvaldkonna uurimises, äriregistri andmete põhjal valimite
moodustamises ja ettevõtete nõustamises toetusmeetmete taotlemisel.
Uuringu aruannete koostamise on pakkuja planeerinud selliselt, et selle koostamise protsessi veab
projektijuht Reet Marii Rokk ja sisulist kvaliteedikontrolli teostavad eksperdid. Aruande koostamises
osalevad kõik analüütikud ja ekspert. Aruanne koostatakse osaliselt paralleelselt andmekogumise ja/või
analüüsi protsessiga.
Kuigi erinevad andmekogumise etapid on meeskonnaliikmete vahel jagatud, siis nii projektijuht kui
metoodik tagavad etappide ja tegevuse seotuse, et töö moodustaks terviku. Aruannete koostamises
osalevad kõik analüütikud. Projekti jooksul korraldatakse regulaarselt meeskonna siseseid arutelusid, mis
võimaldavad kogu meeskonnal olla läbivalt projektiga kursis ning lahendada varakult võimalikud
takistused.
Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollide jagunemisest ning
tegevuspõhisest ülesannete jaotusest.
MEESKONNALIIGE VASTUTUSALA JA ÜLESANDED PROJEKTIS
Projektijuht /metoodik • Projekti tehniline ettevalmistamine ja planeerimine, tegevuste
Reet Marii Rokk täpsustamine; lõplike tegevusplaani koostamine, koostöö metoodikuga
metoodika täpsustamine
• Projekti meeskonna töö koordineerimine
• Projekti aja- ja tegevuskava jälgimine
• Suhtlemine Tellijaga (infovahetus, kohtumiste korraldamine,
valideerimisseminari juhtimine jne)
• Andmepäringute tegemise koordineerimine
• Andmekogumise ja analüüsi protsessi koordineerimine, olulisemates
andmekogumise etappides osalemine (nt sissejuhatavate süvaintervjuude ja
vestlussessioonide vedamine)
• Vahekohtumistel osalemine ja vahetulemuste tutvustamine
• Kvaliteedikontrolli teostamine
• Aruannete ja tulemuste koostamises osalemine
• Tulemuste üleandmine ja tulemuste tutvustamine
Analüütikud • Dokumendianalüüsi läbiviimine
Madis Bachmann ja Alo • Sissejuhatavate süvaintervjuude läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine
Treial
• Ettevõtete vestlussessioonide ettevalmistamine ja läbiviimine ning
kokkuvõtete tegemine
• Andmete tervikliku analüüsi teostamine, tulemuste väljatöötamine
23
MEESKONNALIIGE VASTUTUSALA JA ÜLESANDED PROJEKTIS
• Aruannete ja tulemuste koostamine
• Vajadusel osalemine kohtumistel Tellijaga
Analüütik Laura Palling • Dokumendianalüüsi läbiviimine
• Andmetaotluste koostamine (äriregistrile), saadud andmete põhjal ettevõtete
profiili, valimite kriteeriumite ja valimite koostamine
• Ankeetküsitluse ettevalmistamine (sh küsimustike ja valimite ja kontaktide
ettevalmistamine)
• Küsitluste programmeerimine, testimine ja läbiviimine
• Andmete tervikliku analüüsi teostamine, tulemuste väljatöötamine
• Aruannete ja tulemuste koostamine
• Vajadusel osalemine kohtumistel Tellijaga
Eksperdid • Projekti meeskonna sisuline nõustamine andmekogumise ettevalmistamises
Piia Viks-Binsol ja analüüsis nõustamine valdkondlike teadmistega
Kadri Adrat • Osalemine ettevõtete vestlussessioonidel
• Andmete tervikliku analüüsi läbiviimise toetamine, tulemuste väljatöötamine
• Aruannete ja tulemuste kvaliteedikontroll
• Vajadusel osalemine kohtumistel Tellijaga ja tulemusi tutvustavatel
kohtumistel
24
7. KOOSTÖÖ TELLIJAGA
Civittal on mitmekülgne teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus erinevate analüüsiprojektide läbiviimisel.
Tööde teostamisel on meie peamisteks põhimõteteks kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine. Selle
saavutamiseks peame oluliseks järjepidevat ja usaldusväärset koostööd Tellijaga. Projekti tegevuskavasse
planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside
vahetamine tagab, et uuringu lähteülesanded, metoodiline plaan, ajakava ja uuringu läbiviimise jooksul
valmivad publikatsioonid vastavad täpselt Tellija ootustele ning uuringu läbiviimisel on arvesse võetud
Tellija täiendavaid suuniseid.
Pakkuja poolt on Tellija jaoks kontaktisikuks meeskonna juht, kes koordineerib koostööd Tellijaga ning ka
Pakkuja meeskonnaliikmete tööd.
Uuringu tulemuste kvaliteedi tagamiseks ja tähtaegade täitmiseks teeme järgnevat:
• Projekti jooksul korraldatakse Tellijaga avakohtumine ja vahekohtumised. Nende kohtumiste
käigus kooskõlastatakse Tellijaga analüüsi läbiviimise lõplik metoodika ja ajakava, vahetulemused
ja lõpparuanne. Kohtumise materjalid edastab Pakkuja osalejatele tutvumiseks vähemalt kolm
tööpäeva enne kohtumist. Tellija poolseid ettepanekuid ja suuniseid võetakse arvesse analüüsi
edasisel sisulisel läbiviimisel.
• Pakkuja poolne projektijuht annab Tellijale koheselt teada võimalikest tõrgetest kokkulepitud
tegevus- ja ajakava täitmisel teavitatakse koheselt nende ilmnemisel. Tagatakse, et Tellijal on
pidevalt värske ülevaade projekti seisust.
• Projektijuht tagab, et Tellijale esitatavate aruannete kvaliteet vastaks nõuetele ning need oleks
esitatud kokkulepitud vormis ja tähtaegadel.
• Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks
vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik
ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Uuringu lõpparuanne on läbinud
kvaliteedikontrolli.
• Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuva asendamise (nt haiguse
korral), on Pakkuja valmis lisama meeskonda täiendavaid liikmeid, kelle kvalifikatsioon ja
varasemad kogemused vastavad hankes esitatud tingimustele. Projektimeeskonna liikmete
vahetamise või lisamise vajadus kooskõlastatakse alati esmalt Tellijaga.
Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat:
• Tellija poolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu uuringu läbiviimise jooksul (vastavalt
kokkuleppele telefoni, Skype´i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Tagamaks uuringu
ajakavast kinni pidamist ja tegevuste sujuvat kulgemist, on vajalik Tellija poolse kontaktisiku
kättesaadavus võimalusel 3 tööpäeva jooksul. Suuremahulisematele päringutele vastatakse
vähemalt 10 tööpäeva jooksul.
• Kõikide Tellija poolsete ja uuringuga otseselt seotud esindajate osalemist ava- ja vahekoosolekutel,
et kooskõlastada Pakkujaga püstitatud uurimisküsimused, analüüsi metoodika, tegevus- ja ajakava
ning vahe- ja lõpptulemused.
• Uuringu edukaks läbiviimiseks olemasolevate ja asjakohaste andmete üleandmist pakkujale; nt
varasemad asjakohased uuringud, ettevõtete andmed jms, mis on Tellija kasutuses.
• Tagasisidet esitatud vahetulemuste ja lõpparuande mustandi kohta ning vajadusel jooksvalt
tööprotsessi- ja tulemuste kohta, mis võimaldab veelgi paremini arvestada Tellija soovidega.
25
Tähtajad vahetulemustele ja lõppraporti mustandile tagasiside saamiseks lepitakse eelnevalt
kokku avakohtumisel.
• Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud
olukordadele. Valmisolek vajadusel osalema täiendavatel vahekohtumistel, et kokku leppida
vajalikud muudatused tegevus- ja ajakavas.
26
8. MAKSUMUS
Järgnevalt on esitatud Civitta teenuse maksumus uuringu läbi viimiseks.
MAKSUMUS (EUR)
I etapp – ettevalmistus ja kvalitatiivne andmekogumine 16 500
II etapp kvantitatiivne andmekogumine 6 800
III etapp – lõpptulemuste koostamine ja valideerimine; tulemuste tutvustamine 6 100
MAKSUMUS ILMA KÄIBEMAKSUTA 29 400
KÄIBEMAKS 5 880
MAKSUMUS KOOS KÄIBEMAKSUGA 35 280
27
C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Alo Treial Mobiiltelefon: +372 5340 8844 E-post: alo.treial @civitta.ee Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2016 – ... Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, sotsiaalteaduste magister , Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine (lõpetamata) 2011 - 2016 Tartu Ülikool, M ajandusteaduskond, sotsiaalteaduste bakalaureus , ettevõttemajandus 2007 - 2010 Hugo Treffneri Gümnaasium, loodusharu Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas hea , B2 Töökogemus 05.2020 Civitta Eesti AS, vanemkonsultant Rahvusvaheliste ja Eesti ettevõtlustoetusega seotud projektide juhtimine Juhtimiskonsultatsiooni projektide juhtimine ja projektides osalemine analüütikuna 03.2018 - 05.2020 Civitta Eesti AS, konsultant Horisont 2020 VKE-de toetusmeetmete ja Eesti struktuurivahendite ettevõtlustoetusega seotud projektides osalemine Osalemine müügitegevuses 07.2016 – 01 . 2018 Tartu Ülikool, Teadus- ja arendusosakond , ettevõtlussuhete spetsialist Ülikooli teadlaste nõustamine koostöös ettevõtetega. Ettevõttete nõustamine koostöös teadlastega (sh. toetusmeetmed) Lepingute ja hinnapakkumiste vormistamine Ülikooli teenuseportfelli koostamine ja müügitöö 09.2015 – 04 . 2016 Coregrow OÜ, ärianalüütik Commercial Due Diligence läbiviimine Turuülevaadete koostamine Tootearendusprojektides osalemine Täiendkoolitus Valik tehtud töödest Nr Tellija Projekti nimi Toetusmeede / Rakendusüksus Teenuse osuta mine Elering AS Gaasitarbimise puhtale energiale ülemineku uuring n/a 03.2021 – 05.2021 TalTech Analyses and recommendations for taltech electronics department r&d priority areas and related action plans n/a 02.2021-03.2021 Riigikantselei Eesti Vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs n/a 11.2020 – 05.2021 RS-OSA Service OÜ Rakendusuuringu toetuse taotluse koostamine EAS 01.2021-03.2021 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Ida-Viru maakonna äriplaani koostamine n/a 10.2020 – 12.2020 Creative Woodworks OÜ Ettevõtte arenguprogrammi taotluse koostamine EAS 09.2020-12.2020 RS-OSA Service OÜ Euroopa Komisjoni Innovatsioonifondi taotluse koostamine Euroopa Komisjon 09.2020 – 10.2020 RS-OSA Service OÜ Detailse turuanalüüsi ja turule sisenemise strateegia koostamine n/a 04.2020 – 08.2020 RebelRoam OÜ Tootearendustoetuse taotluse koostamine EAS 06.2020-08.2020 Kaitseministeerium Uue loodava Sihtasutuse personalianalüüs ja tugisüsteemide kaardistamine n/a 11.2019 – 01.2020 Jeld-Wen Eesti AS Ettevõtte digilahenduste diagnostika läbiviimine EAS 06.2019 – 12.2019 Tallinn Dolls OÜ Investeeringutoetuse taotluse koostamine KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede 02.2019 – 03.2019 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium E-ehituse strateegia koostamine 2030 06.2018 – 11.2018 Optimum Linea Investeerimisfondi jaoks turuanalüüsi ja finantsmudeli koostamine - EIT Health Innovaatilise raviteenuse turu ja konkurentsianalüüsi ja ärimudeli koostamine EIT Health innovatsioonimeede 10.2018 – 01.2019 Ecoprint AS Investeeringutoetuse taotluse koostamine, äriplaani koostamine KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede 01.2019 – 03.2019 Tartu Mill AS Investeeringutoetuse taotluse koostamine, äriplaani koostamine KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede 07.2018 – 11.2018 SK ID Solutions AS H2020 innovatsiooniauhinna taotluse koostamine - 04.2018 – 09.2018 Ragn-Sells AS Investeeringutoetuse taotluse koostamine, äriplaani koostamine KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede (jäätmete ringlussevõtt) 04.2018 – 10.2018
C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Kadri Adrat Mobiiltelefon: +372 5568 7649 E-post: kadri.adrat @civitta.ee Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2009 - 2014 Tartu Ülikool, inglise keel ja kirjandus (kõrvaleriala õigusteadus), bakalaureusekraad 2005 - 2007 Tartu Ülikool, majandusteadus (juhtimine, turundus, majanduse modelleerimine) , magistrikraad 2007 - 2007 Joensuu Ülikool, Social Studies 2002 - 2005 Tartu Ülikool, majandusteadus, bakalau reusekraad 1990 - 2002 Valga Gümnaasium , reaalsuund, lõpetatud kuldmedaliga Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas C1 saksa keel kõnes keskmine, kirjas hea vene keel kõnes ja kirjas vähene Arvutioskus MS Office väga hea SPSS , Stata hea Töökogemus 2017 - … Civitta Eesti AS, Vanemkonsultant Juhtimiskonsultatsiooni projektide juhtimine, äri- ja protsessianalüüside teostamine, finantsmudelite ja -analüüside koostamine, teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamine, uuringute läbiviimine. 2014 - 2017 Civitta Eesti AS, Konsultant Euroopa Liidu struktuurifondide projektitaotluste kirjutamine, projektide juhtimine, äriplaanide ja analüüside koostamine, teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamine, uuringute läbiviimine. 2011 - 2014 SA Archimedes, ESF koordinaator Ülikoolide ja teadusasutuste projektide nõustamine kulude tegemisel, tehtud kulude abikõlblikkuse kontroll, projektide kulgemise seire, eelarve kasutamise ja täitmise kontroll . 2010 - 2011 Haridus- ja teadusministeerium, spetsialist Riigi üldhariduskoolide raamatupidamise tsentraliseerimisega seonduva dokumentatsiooni elektroonilise tõrgeteta vahetuse tagamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kooli de vahel (e-arvekeskuse kaudu); e- arvekeskuse kasutajate haldamine; e - arvekeskuse ja raamatupidamisprogrammi vastavusse viimine; kasutajate konsultatsioon . 2007 - 2008 Tartu Ülikool, külalislektor Bakalaureusetudengitele seminaride andmine aine „Organisat-sioonikäitumine“ raames 2007 - 2010 Haridus- ja teadusministeerium, raamatupidaja Riigile üleantud õppelaenude arvestamine, vastavasisuliste ametlike kirjade koostamine, õppelaenuvõlglastega otsene suhtlemine, õppelaenuvõlglaste andmebaasi korrastamine ning võlgade sissenõudmise järjepidevuse tagamine. Lisaks rutiinsele põhitööle olen osalenud õppelaenude analüüsimises, pankade ja riigi vaheliste lepingute muutmises ning õppelaenu saamise tingimuste aruteludes, teinud lühiajaliselt muid raamatupidamislikke ülesandeid (näit eks varade arvestus). Täiendkoolitused 2020 Arendavad vestlused, Ruti Einpalu 2019 Efektiivsed koosolekud, Margo Loor 2018 PRINCE 2 foundation and practitioner level, David Tomlinson 2018 Visuaalne lihtsustamine, Kati Orav 2018 Juhtimiskonsultatsioon, Tuomas Virtanen 2015 Aja- ja koosolekute juhtimine, Ardo Reinsalu 2015 Argumenteerimisoskuste arendamine, Margo Loor 2013 Financial Management and Closure of EU Structural Funds Programmes, European Institute of Public Administration 2011 Kõne kui eneseväljendus, Invicta 2008 Raamatupidaja assistent I, Majandusarvestuse keskus Valik teostatud töid Klient Töö nimi Teostamise aeg Viljandi Linnavalitsus Ühisameti loomise mudel Viljandi linna- ja vallavalitsuse näitel Märts 2019 – november 2019 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus Äriplaani koostamine Detsember 2018-aprill 2019 Kredex SA Startup ökosüsteemi liikmete rahulolu uuring Oktoober-detsember 2018 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eesti ehitatud keskkonna digitaalse kaksiku 3D visualiseerimise komponendi loomise uuring November 2018 -mai 2019 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium E-ehituse visiooni koostamine Juuni-november 2018 Tartu Linnavalitsus Perekonnaseisutoimingute teenistuse protsesside kaardistamine (AS-IS ja TO-BE) Mai-september 2018 EBRD Eesti kapitalituru diagnostika Märts-september 2018 Väike-Maarja vald Arengukava koostamise seminaride läbiviimine juuni.18 Võru Linnavalitsus Esmatasandi tervisekeskuse taotluse koostamine Aprill-juuli 2018 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Taotluse koostamine Interregi taotlusvooru Veebruar-aprill 2018 Este OÜ Erihoolekande meetme taotluse juurde finantsanalüüsi koostamine jaan.18 Zunt OÜ Erihoolekandetaristu reorganiseerimise meetme taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Detsember 2017-jaanuar 2018 MTÜ Eisma Sadam Väikesadamate arendamise taotluse juurde finantsanalüüsi koostamine Detsember 2017-jaanuar 2018 MTÜ Tarvastu Motoklubi Tarvastu motoklubi arendamise projektitaotluse kirjutamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse November 2017-jaanuar 2018 Kastre Vallavalitsus Vooremäe terviseradade arendamise projektitaotluse kirjutamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse Juuli 2017-jaanuar 2018 Maksu- ja Tolliamet Luhamaa piiripunkti rekonstrueerimise TTA koostamine Juuni-juuli 2017 Rahandusministeerium MeMi, PMA ja PRIA juhtimissüsteemide uuendamine (juhtimissüsteemide AS-IS ja TO-BE kirjeldamine, mudeldamine, parendusettepanekute tegemine, muudatuste elluviimise rakenduskava koostamine) Märts 2017-märts 2018 Euroopa IT Agentuur Koolitusstrateegia koostamine November 2017-veebruar 2018 SA Eesti Camphilli küla Fond Taotluse koostamine Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi Juuni-juuli 2017 Tartu Ülikool Taotluse koostamine LIFE+ taotlusvooru Juuni-august 2017 Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus Kunstiindeksi loomine Märts 2017-mai 2017 Sotsiaalministeerium Paikkondlike tervishoiuteenuste mudeli loomine . T eenusprotsesside kirjeldamine, uute teenuste loomine, teenuste ärianalüüs, mudeli loomine, tegevuskava mudeli loomiseks. November 2016-detsember 2017 Viljandi Haigla AS Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamine Detsember 2016-märts 2017 ERAA MTÜ Kesk-Läänemere programmi projekti finantsanalüüsi koostamine veebr.17 Narva linnavalitsus Arenduse ja ökonoomika amet Narva Sadama strateegia ja äriplaani koostamine September 2016 - märts 2017 Tehvandi Spordikeskus SA Kääriku spordikeskuse äriplaani koostamine September-detsember 2016 Kultuuriministeerium Ajalooliste hoonete restaureerimise mõjude hindamine mõisakoolide programmide näitel September-november 2016 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EASi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete vahehindamise uuring Juuli-detsember 2016 Reach-U AS Eesti-Läti programmi taotluse koostamine August-oktoober 2016 Meiela Toetuskeskus MTÜ Taotluse ja finantsanalüüsi koostamine erihoolekande reorganiseerimise meetmesse Juuni-august 2016 Valga Tugikeskus MTÜ Taotluse ja finantsanalüüsi koostamine erihoolekande reorganiseerimise meetmesse Juuni-august 2016 Viljandi Haigla AS Taotluse ja finantsanalüüsi koostamine erihoolekande reorganiseerimise meetmesse Juuni-august 2016 SA Terve Eesti H2020 taotluse koostamine mai.16 Põhja-Eesti Taastusravikeskus Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Märts-mai 2016 Põlva Haigla AS Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Aprill-mai 2016 Viljandi Haigla AS Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Märts-mai 2016 Räpina Haigla AS Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine August 2015-mai 2016 Tartu Ülikooli Kliinikum SA Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Juuni 2015-mai 2016 Otepää Tervisekeskus SA Esmatasandi tervisekeskuse taotluse ja finantsanalüüsi koostamine Aprill 2015-mai 2016 Tõrva Linnavalitsus Tõrva linna keskväljaku rekonstrueerimise projektitaotluse kirjutamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse Veebruar-aprill 2016 Aseri Vallavalitsus Aseri keskväljaku rekonstrueerimise projektitaotluse kirjutamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse veebr.16 ERAA MTÜ Kesk-Läänemere programmi projekti administratiivne juhtimine Detsember 2015-august 2017 Rail Baltic Business Network Taotluse kirjutamine Kesk-Läänemere programmi okt.15 Eesti Kirjandusmuuseum ASTRA meetmesse rahastustaotluse kirjutamine August-oktoober 2015 Eesti Kaitsetööstuste Liit Klastrite arendamise meetmesse klastri strateegia ja taotluse kirjutamine aug.15 Priority Productions Ltd Taotluse koostamine FI-C3 programmi juuli.15 Kultuuriministeerium Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi Mõisakoolide programmi raames toetuse saajate väljamaksetaotluste kontrollimine Oktoober 2014-aprill 2016 ERAA MTÜ eel- ja põhitaotluse koostamine Kesk-Läänemere programmi Veebruar 2015-juuni 2015 Sertifitseerimiskeskus AS Green ICT Norra koostööprogrammi projekti administratiivne juhtimine Oktoober 2014 – jaanuar 2016 Nortal AS Green ICT Norra koostööprogrammi projekti administratiivne juhtimine Oktoober 2014-november 2015 Nordic Power Management OÜ Green ICT Norra koostööprogrammi projekti administratiivne juhtimine Oktoober 2014-veebruar 2016 Tallinna Linnatranspordi AS taotluse koostamine CEF meetmesse veebr.15 Euroopa IT Agentuur organisatsiooni protsesside kaardistamine Jaanuar-juuni 2015 Infotehnoloogia TAK äriplaani ja väljumisstrateegia koostamine Oktoober-november 2014 Kaberneeme Marina OÜ taotluse kirjutamine väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise meetmesse okt.14 Hariduse Infotehnoloogia SA Kaasaegse plagiaadituvastussüsteemi väljatöötamine ja juurutamine kõrgkoolide töökorralduses, ESFi kaasrahastatud projekt 2011-2013 Eesti Disainikeskus MTÜ IDE: praktilised tootearenduse töötoad gümnaasiumiastme õpilastele, ESFi kaasrahastatud projekt 2010-2013 Tallinna Tehnikakõrgkool Magistritasemel logistikavaldkonna õppekavad „Tarnahela juhtimine“ ja „Logistika“ väljatöötamine Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös tulenevalt tööturu vajadusest, ESFi kaasrahastatud projekt 2010-2013 Eesti Muusika- ja teatriakadeemia Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, ESFi kaasrahastatud projekt 2011-2014 Tartu Ülikool Functionalization of carbon nanomaterials: synthesis, characterization and application, ERFi kaasrahastatud projekt 2012-2014 Eesti Infotehnoloogia SA Administreerimise õppemooduli loomine koostöös RIA ja CERT Eestiga „Praktiline küberkaitse IT süsteemide administraatoritele“ , ESFi kaasrahastatud projekt 2011-2014 Eesti Teadusagentuur Teadus- ja arendusasutuste rahastamissüsteemi reformi ja Eesti Teadusagentuuri käivitamise programm „TeRaS”, ESFi kaasrahastatud projekt 2012-2014 Tallinna Tehnikaülikool NanoCom – Nano-geometry and entanglement for design and prototyping of ceramic-based high-performance nano-composites, ERFi kaasrahastatud projekt 2013-2014 Tartu Ülikool Psühholoogia magistriõppekava vastavusse viimine kliinilise ja koolipsühholoogia kutsestandardi ja tööturu nõuetega õppekava rak e ndusliku külje arendamise kaudu, ESFi kaasrahastatud projekt 2011-2014 Tallinna Ülikool Haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool, ESFi kaasrahastatud projekt 2011-2014
C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Laura Palling Mobiiltelefon: +372 5118320 E-post: laura.palling @civitta. com Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 20 17 – 201 8 Maastricht Univeristy (Holland) , magistrikraad ( cum laude ), t öö- ja organisatsioon i psühholoogia 20 12 – 20 16 University of Dundee (Suurbritannia) , bakalaureusekraad, p sühholoogia 2009 – 20 1 2 Tallinna 32. Keskkool Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea C1 Arvutioskus MS Office väga hea Adobe Acrobat väga hea IBM SPSS Statistics hea Töökogemus 01 . 2019 - ... Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute k onsultant Hindamis- ja uuringuprojektides osalemine, sh andmete kogumine ja analüüsimine, järelduste tegemine ja soovituste andmine Pakkumuste koostamine Uute teenuste arendamine koostöös vahetu juhiga 01 . 2018 – 05 . 2018 PREMIUM Programm (Edlab), projekti k onsultant Väike-ettevõtjaid toetava organisatsiooni juh tkonna nõustamine Turu-uuringu ja intervjuude läbiviimine Organisatsiooni v eebilehele uue kontseptsiooni loomine Täiendkoolitus 2021 Võimsaim analüüsivahend Excelis - liigendtabel (Pivot ), BSC Koolitus 2021 Andmebaaside päringukeele SQL kasutamine , TalTech 2021 Power BI, IT Koolitus 2020 Andmete analüüs ja visualiseerimine Excelis , IT Koolitus 2016 Python programmeerimiskeele algõpe , Tartu Ülikool Osalemine projektides ja ü levaade tehtud töödest Nr Projekti nimi Ajaperiood Tellija/Asutus Projekti eesmärk ja tulemuste lühikirjeldus Põhiülesanded, roll ja vastutus Järelhaagiste t uru-uuring ja s ortimendi analüüs 01.201 9 -0 3 .201 9 Eraettevõte Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised on populaarseimad haagiste kaubamärgid Balti- ja Skandinaaviamaades ning milliseid haagise mudeleid vastava turu jaoks arendada. Analüütik Roll projektis : kvantitatiivsete andmete koondamine ja statistiline analüüs Tallinna Linnaosavalitsuste hallatavate asutuste teenuste ja ressursside kaardistamine ja analüüs 01.201 9 -0 4 .201 9 Tallinna Linnakantselei Projekti eesmärk on saada ülevaade 1 6 sotsiaal- ja noorsootöö valdkonna asutuse teenustest ja teenuse osutamiseks vajalikest ressurssidest. Töö tulemus peab aitama otsustada, kas ja kuidas on võimalik teenuseid efektiivsemalt osutada nii linnavalituse kui ka kliendi vaatenurgast. Analüütik Roll projektis : d okumendianalüüs, kvantitatiivsete andmete kogumine, i ntervjuude läbi - viimine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine Turu-uuring MBA õppekava arendamiseks 03.201 9-05.2019 Tallinna Tehnikaülikool Uuringu eesmärk on välja selgitada ettevõtete ootused esmatasandi ja keskastme juhtidele. Uuringu tulemustele toetudes arendab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond uue ärikorralduse magistri (MBA) õppekava, mis on suunatud töökogemusega juhtidele. Analüütik Roll projektis : intervjuude ettevalmistus ja läbiviimine , tulemuste analüüsimine, lõppraporti koostamine Põltsamaa, Mustvee ja Elva vallale tugispetsialistide teenuse juhtimis- ja teenuseosutamise struktuuri ja teenuse osutamise mudeli väljatöötamine 03.2019- 11.2019 Põltsamaa KOV Projekti eesmärk on välja töötada igale vallale vajadustest lähtuv mudel tugispetsialistide teenuse osutamiseks. Töö tulemusena saavad Põltsamaa, Mustvee ja Elva valla elanikud vajaduspõhist abi ning t ugispetsialistide kohad on täidetud ja koormus optimaalne . Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine Keila haridusvõrgu uuring 05.2019- 09.2019 Keila Linnavalitsus Projekti eesmärk on analüüsida Keila kui piirkonnakeskuse ohte, tugevusi ja võimalusi toetamaks linna üldplaneeringut, arengukava ja toimetulekut (alus- ja üld-) haridusteenuste osutamise keskusena , võttes arvesse ka Keila linnas venekeelset haridust pakkuvat kooli ja selle tulevikuperspektiive ; ning a nalüüsida mitteformaalse hariduse hetkeolukorda, saamaks sisendit võimalikele arengutele huvihariduse pakkumises. Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, kvantitatiivsete andmete kogumine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine ESF projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalministeeriumile“ 05.2019- 01.2020 Sotsiaalministeerium Meetme eesmär gid on arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport – vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks; ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi lapsevanemate tööhõives osalemist. Vahehindamise eesmärk on anda hinnang projekti tugiteenuste arendamise ja pakkumise tulemuslikkusele; teha soovitusi tugiteenuste tulemuslikumaks osutamiseks. Analüütik Roll projektis : kvantitatiivsete andmete kogumine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine, tulemuste esitlemine Tallinna Linnavalitsuse personaliarvestuse protsessi analüüs 06.2019- 1 0 .2019 Tallinna Linnakantselei Töö eesmärk on kontrollida, kas linna asutuste personaliarvestus tuleks tsentraliseerida sarnaselt riigiga. Töö raames teostatakse personaliarvestuse protsesside analüüsi, sh ressursside ja andmete kvaliteedi hindamine, mille tulemusena luuakse ülevaade kokkulepitud ja tegelikest personaliarvestuse protsessidest; ning tehakse ettepanekud personaliarvestuse protsessi(de) parendamiseks. Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, kvantitatiivsete andmete kogumine, i ntervjuude läbi - viimine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine Interreg 2021-2027 programme ettevalmistav uuring 08.2019- 12.2019 Rahandus-ministeerium Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti organisatsioonide vajadusi piiriüleses koostöös ning kaardistada valdkonnad ja teemad, mida koostöös naaberriikide ja -regioonidega soovitakse piiriüleste koostööprogrammide abil arendada ja lahendada. Lisaks analüüs i takse eelmise programmi rahastusperioodi partnerite kogemusi saamaks sisendit programmide rakendusprotsessi tõhustamiseks. Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, ankeetküsitluse koostamine, kvantitatiivsete andmete kogumine, i ntervjuude läbi - viimine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine 11.2019- 06.2020 Kultuuriministeerium Uuringu käigus selgitatakse välja ning hinnatakse korruptsiooniriske ja pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastatakse nende põhjused (s h uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). Uuringu peamiseks eesmärgiks on välja töötada kultuurivaldkonna s korruptsiooni ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Väljatöötatud lahendus aitab Kultuuriministeeriumil ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigirahade eraldamisel, teostada teavitustööd korruptsiooni kohta kultuurivaldkonnas, suurendada tegevuste läbipaistvust avalikkuse jaoks ning anda kindlustunnet nii avalikkusele kui ka poliitikategijatele. Uuring saab sisendiks korruptsioonivastase strateegia täiendamisele. Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, ankeetküsitluse koostamine, kvantitatiivsete andmete kogumine, i ntervjuude läbi - viimine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine Turu-uuring 12.2019- 01.2020 Eraettevõte Ettevõte pakub põllumajandusettevõtetele tarkvaralisi lahendusi ettevõtte juhtimise, toodangu analüüsimise, tööülesannete planeerimise jms lihtsustamiseks. Planeeritakse tegevuse laienemist väljaspoole Euroopa Liitu. Käesoleva turu-uuringu eesmärk on koguda peamised teravilja kasvatamise turu suurust iseloomustavad andmed maailma TOP20 suuremate teravilja (ja kaunvilja) kasvatavate riikide kohta. Analüütik Roll projektis : kvantitatiivsete andmete koondamine ja statistiline analüüs Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindami n e ja keskkonnamõju strateegili ne hindami ne 05.2020-12.2020 Maaeluministeerium Eelhindamise eesmärk on toetada uue „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava“ ettevalmistamist. Viiakse läbi fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Analüütik Roll projektis: andmekogumise ettevalmistus ja läbiviimine, andmete analüüs. "Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ uuringu läbiviimine Rahandusministeeriumile 06.2020-12.2020 Rahandus - ministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada millises mahus ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides finantskirjaoskust ja mõista finantskirjaoskuse õpetamisega seotud probleemkohti. Samuti töötada välja tõenduspõhised lahendused finantskirjaoskuse süsteemsemaks õpetamiseks. Uuringu tulemusi võetakse arvesse uue finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel. Analüütik Roll projektis : dokumendianalüüs, ankeetküsitluse koostamine, kvantitatiivsete andmete kogumine, i ntervjuude läbi - viimine, andmete analüüsimine , lõpparuande koostamine RB Soodevahe kuivsadama tasuvusanalüüs 07.2020-12.2020 Rail Baltic Estonia Analüüsi eesmärk on uurida planeeritava Rail Baltica Soodevahe kuivsadama nõudlust, planeerida kuivsadama potentsiaalsed teenused ja tehniline võimekus ning koostada kuivsadama teostatavusanalüüs (sh kulude-tulude ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs). Analüütik Roll projektis: piirkonna sotsiaalmajandusliku tausta kaardistamine, intervjuude ettevalmistus ja läbiviimine, andmete analüüs. Eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõjuanalüüs 08.2020-07.2021 Integratsiooni Sihtasutus Analüüsi eesmärk on hinnata Tallinnasse ja Narva loodud eesti keele majade tegevus t e mõju sihtrühmade paremale lõimumisele ja keeleõppe kvaliteedile. Täiendalt töötatakse välja metoodika eesti keele majade tegevuse tulemuslikkuse süstemaatiliseks seireks. Analüütik Roll projektis: kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmekogumise ettevalmistus, läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs, seire metoodika väljatöötamine, soovituste tegemine. Asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu astuvate noorte uuring Sotsiaalministeeriumile 02.2021-12.2021 Sotsiaalministeerium Uuringu eesmärk on hinnata võrreldes 2016. aasta uuringuga toimunud muutuseid põhiprobleemides ning 2018. aastal asendushoolduse ümberkorraldustel ja perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel järelhoolduse arendamiseks elluviidud tegevuste võimalikke mõjusid sihtgrupile. Analüütik Roll projektis: kvalitatiivse ja kvantitatiivse andmekogumise ettevalmistus, läbiviimine ja analüüs, dokumendianalüüs, järelduste ja soovituste väljatöötamine .
Curriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Madis Bachmann Mobiiltelefon: +372 534 022 37 E-post: madis.bachmann@civitta. com Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2014 – 2016 Tartu Ülikool, MA (psühholoogia) 2011 – 2014 Tartu Ülikool, BA (psühholoogia) 2007 – 2010 Miina Härma Gümnaasium 1998 – 2007 Tartu Tamme Gümnaasium Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea C1 Vene keel Kõnes ja kirjas vähene A2 Soome keel Kõnes ja kirjas vähene A2 Arvutioskus MS Office väga hea SPSS hea R vähene Töökogemus 01.2019 – Civitta Eesti AS, ettevõtete rahastamise k onsultant Investeeringutoetuste taotluste koostamine Uuringuprojektides osalemine A nalüüside ja finantsprognooside koostamine 10.2017 – 12.2018 Tartu Ülikool, kognitiivpsühholoogia labori spetsialist Teadusuuringu projekti väljatöötamine Osalejate värbamine ja uuringute läbiviimine Andmeanalüüs 05.2016 – 10.2017 Werrew OÜ, seikluspargi juhataja Juurdeehituse projekti läbiviimine Pargi igapäevane haldamine ja turunduskampaaniate läbiviimine Instruktorite meeskonna värbamine, koolitamine ja juhendamine 2010 – 2016 MTÜ Spordiklubi AK Rahinge , projektijuht Veelauapargi projekti kavandamine Rahvusvahelist e võistluste korraldamine Ülevaade tehtud töödest Klient Töö, roll Teostamise aeg AS Tartu Graanul EAS ettevõtte arenguprogrammi taotluse koostamine Aprill 2021 - … IPDx Diagnostics OÜ EAS rakendusuuringute programmi taotluse koostamine Aprill 2021 - … Harjumaa Omavalitsuste Liit H arjumaad läbiva põhjapoolse kauba- ja reisikoridori ülevaade ning sotsiaalmajandusliku perspektiivi analüüs Roll: intervjuude läbiviimine, hetkeolukorra analüüsi koostamine Aprill 2021 - … Keila Linnavalitsus Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususmeetme taotluse koostamine Keila lasteaiale Märts 2021 - … AS Keila Vesi Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususmeetme taotluse koostamine Keila Koolile Märts 2021 - … Keskkonnaministeerium Ettevõtete ressursitõhususe meetme tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine Roll: statistiliste andmete analüüs, intervjuude läbiviimine, lõppraporti kirjutamine Aprill 2021 - … V udila Mängumaa OÜ EAS, turismiettevõtete ärimudeli arendamise toetusmeede Roll: administreeriv projektijuhtimine Detsember 2020 - … Narva-Jõesuu Linnavalitsus Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususmeetme taotluse koostamine Narva-Jõesuu Huvikeskusele Roll: hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamine Märts 2021 MTÜ Pro Jalgratturite Klubi EAS rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetus e taotluse koostamine Märts 2021 MTÜ Hiiu Folk EAS rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetuse taotluse koostamine Veebruar – märts 2021 Aviazon Eesti OÜ EAS rakendusuuringute programmi taotluse koostamine Jaanuar 2021 Industry62 OÜ EAS Green ICT toetusmeede – suurprojekti taotluse koostamine koos vajalike lisadokumentidega Jaanuar – veebruar 2021 SA Lõuna-Eesti Golf EAS turismiettevõtete ärimudeli arendamise toetusmeede , rahastamistaotluse koostamine J aanuar 2021 Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet EAS turismiettevõtete ärimudeli arendamise toetusmeede , rahastamistaotluse koostamine November 2020 – jaanuar 2021 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Ida-Viru maakonna äriplaani koostamine Roll: dokumendianalüüsi koostamine November – detsember 2020 Hiiu Mets OÜ KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotluste koostamine (taotlusdokumendid ja finants- ja ressursikasutuse analüüs) Oktoober – detsember 2020 Fractory Solutions OÜ EAS ettevõtte arenguprogrammi taotluse koostamine Oktoober 2020 – aprill 2021 Decomer Technology OÜ EIC Accelerator taotluse koostamine September- oktoober 2020 OÜ Rail Baltic Estonia Rail Baltica Soodevahe kuivsadama teostatavus- analüüs Roll: intervjuude läbiviimine, hetkeolukorra analüüsi koostamine August – september 2020 Wolfprint 3D OÜ EAS tootearenduse toetuse taotluse ja EIC Accelerator taotluse koostamine Juuli 2020 , september 2020 AS Technomar & Adrem KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotlus t e koostamine Roll: 3 erineva projekti taotluste koostamine, finants- ja ressursikasutuse analüüsi koostamine (2 projekti) Juuni 2020 – veebruar 2021 Paekivitoodete Tehase OÜ KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotluse koostamine Juuni – august 2020 Rahandusministeerium Asutuste dokumendihaldusteenuse hetkeolukorra kaardistamine ning konsolideerimise teostatavus- ja tasuvusanalüüs. R oll: küsitluse läbiviimine ja hetkeolukorra analüüsi koostamine Mai - november 2020 K larvinduer OÜ E ttevõtjate võrkudega liitumise programmi taotluse koostamine Aprill 2020 Eesti Kinoliit Eesti Filmikultuuri Keskuse äriplaani ja finantsprognooside koostamine Märts – juuni 2020 ShipItPro OÜ EIC Accelerator ja Fast Track to Innovation taotluste koostamine Märts – juuni 2020 Waybiller OÜ EAS Green ICT toetusmeede – suurprojekti taotluse koostamine koos vajalike lisadokumentidega Märts 2020 UpSteam Eesti OÜ EAS Green ICT toetusmeede – suurprojekti taotluse koostamine koos vajalike lisadokumentidega Märts 2020 AS Barrus KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotluse koostamine Märts – aprill 2020 I ntepia OÜ EAS Green ICT toetusmeede – suurprojekti taotluse koostamine koos vajalike lisadokumentidega Veebruar – aprill 2020 AS Tartu Mill KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotluse koostamine V eebruar – märts 2020 Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol I nterreg toetusmeede – jätkuprojekti investeeringutoetuse taotluse koostamine V eebruar 2020 Click & Grow OÜ SA Archimedese Nutikas toetusmeede – finantsprognoosi koostamine Jaanuar 2020 Tõrva Vallavalitsus Tõrva ujula tasuvusanalüüsi uuendamine Detsember 2019 Sihtasutus Archimedes ESF koolitusprogrammi „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ koolituse mõju-uuring Roll: intervjuude läbiviimine, analüüs ja raporti koostamine November – detsember 2019 IPDx Diagnostics OÜ EAS Green ICT toetusmeede – f inantsprognoosi koostamine (väikeprojekt) N ovember 2019 Industry62 OÜ EAS Green ICT toetusmeede – f inantsprognoosi koostamine (väikeprojekt) N ovember 2019 Live Technologies OÜ EAS Green ICT toetusmeede –finantsprognoosi koostamine (väikeprojekt) November 2019 I ntepia OÜ EAS Green ICT toetusmeede –projektiplaani koostamine, finantsprognoosi koostamine (väikeprojekt) A ugust – Oktoober 2019 UpSteam Eesti OÜ EAS Green ICT toetusmeede – äriplaani koostamine, projektiplaani koostamine (väikeprojekt) A ugust – Oktoober 2019 Waybiller OÜ EAS Green ICT toetusmeede – äriplaani koostamine, projektiplaani koostamine, finantsprognoosi koostamine (väikeprojekt) Juuli – Oktoober 2019 Planlogi OÜ EAS Green ICT toetusmeede – äriplaani koostamine, projektiplaan koostamine (väikeprojekt) Juuli – Oktoober 2019 Spotit OÜ K redex stardilaenu saamiseks vajaliku äriplaani koostamine Juuli 2019 Paneelivabrik OÜ KIK, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meede - investeeringutoetuse taotluse koostamine Juuni – Oktoober 2019 Planlogi OÜ EAS, v äikeprojekti taotluse koostamine Planlogi OÜ-le Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT raames Mai 2019 Kultuuriministeerium Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESF kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014-2018 Roll: küsitluste tulemuste analüüs ja lõppraporti koostamine Jaanuar 2019 – juuni 2019 Tallinna Transpordiamet FinEstSmartMobility pilootprojektide tulemuste rakendamise plaani väljatöötamine Roll: intervjuude läbiviimine, lõppraporti koostamine Veebruar 2019 – aprill 2019
4403090 342900 0 0 C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Piia Viks-Binsol Mobiiltelefon: + 372 5 3 417 107 E-post: piia.viks-binsol @civitta.ee Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2019 Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia magistrantuur (lõpetamise aeg 2021 juuni) 1996 – 2001 Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond, magis ter 1984 – 1996 Paide Gümnaasium, reaalharu Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea Vene keel Suhtlustasandil Arvutioskus MS Office väga hea R ja SPSS väga hea Töökogemus 01.201 8 Civitta Eesti AS, hindamiste- ja uuringute tiimijuht Ettevõtte noorempartner Valdkonna juhtimine Uute teenuste arendamine Meeskonna igapäevane juhtimine Tööde teostamise koordineerimine Uuringu- ja hindamis projektides osalemine 05 .201 2 – 12 .201 7 Maksu- ja Tolliamet , teabetalituse juhataja Minu juhtiva üksuse ülesanneteks o lid : ameti analüüsivaldkonna (majanduse ja riigieelarve muutuste, isikute maksukäitumise muutuste, riskide jms analüüs) juhtimine rahvusvahelise koostöö (andmevahetus ja koostöö teiste riikide maksuhalduritega, EL ja OECD üksustega) koordineerimine a ndmebaaside (andmebaaside kvaliteet ja õigsus, andmevahetus teiste registritega) valdkonna eest vastutamine 04.2003 – 05.2012 Maksu- ja Tolliamet , kontrolliüksuse juhataja Nimetatud ajavahemikul juhtisin kolme erinevat kontrolliüksust, mille ülesandeks oli : Ettevõtete maksuriskide hindamine ja analüüs Kontrollimenetluste läbiviimine Kontrollivaldkonda puudutavates rahvusvahelistes projektides ja koostöös osalemine Koostöö erialaliitude ja teiste asutustega maksuvaldkonna teemadel 0 9.2009 – 05 .2011 Sisekaitseakadeemia , õppejõud Maksukontroll i alaste loengute õppekava koostamine Loengute ettevalmistamine ja läbiviimine 09.2001 – 03.2003 Maksu- ja Tolliamet, maksukontrolli valdkonna revident Ettevõtete raamatupidamise ja finantsandmete analüüs Maksumenetluste läbiviimine ja nõustamine Erinevates maksukontrolli valdkonna teelistes rahvusvahelistes projektides osalemine 0 4 .200 0 – 0 6 .20 01 Statistikaamet, andmesise s taja–analüütik Statistiliste andmete korrastamine K oondandmete analüüsimine, järelduste tegemine jne. Täiendkoolitus Veeburar 2020 ja Coach Ruti Einpalu jaanuar 2021 Juhtimise coaching u koolitus Dets 2019 SpeakSmart (Margo Loor) Argumenteerimine Kohtumiste efektiivne juhtimine Nov - dest 2019 Coach Ruti Einpalu Arendavad vestlused. Juhtimise coaching Veebr – mai 2019 Tallinna Ülikool Uuringudisain ja teksiloome Uuringudisaini koostamine lähtuvalt uuringu eesmärgist, uurimisküsimuste koostamine, meetodite kombineerimine. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Kvalitatiivsed uurimismeetodid Meetodite valik, kaasagsed kvalitatiivsete andmete kogumise ja –töötlemise vahendid, tulemuste analüüs. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Uurimistulemuste esitlemine ja tutvustamine Uur i ngute tulemuste esitlemise võimalused, kanalid ja vahendid olenevalt sihtrühmast ja esitlemise eesmärkidest . Mai 2018 Graafiline lihtsustamine Crativity Cather Sõnumite visuaalne edastamine, arutelu tulemuste ja otsuste visualiseerimine. Dets 2016 – mai 2017 Arendav juhtimine - coaching Juhtimispartner OÜ Inimeste arendamine ja juhendamine coachingu meetodite abil. Märts 2016 Juhtimiskoolitus keskastmejuhtidele Invicta Inimeste motiveerimine, tunnustamine ja tagasiside, eesmärkide püstitamine, eestvedamine. Jaan 2009 – okt 2009 Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu programm Riigikantselei ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus Koolituse eesmärk oli edendada juhipotentsiaaliga töötajate arengut, anda teoreetilisi ja praktilisi juhtimisteadmisi ning kujundada võimalikult lai arusaam Eesti riigist. Kaheksast moodulist koosnev koolituste tsükkel hõlmas erinevaid teemasid avaliku sektori juhtimisest, strateegiatest, majanduspoliitikast, innovatsioonist, muudatuste algatamisest ja juhi rollist. Sept 2008 Juhi roll organisatsioonis ja strateegiline juhtimine IMG Organisatsiooni strateegia teadvustamine, meeskonnatöö strateegia elluviimisel. Osalemine projektides ja ü levaade tehtud töödest Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Euroopa Komisjoni H2020 projekt „ Robotics w ith and for Society – Boosting Widespread Adoption of Robotics in Europe “ H2020 ICT work programme: ICT-46-2020 01.2021-06.2021 Euroopa Komisjon Projekti üldeesmärk on toetada ja soodustada tööstuses, meditsiinis, taristute rajamises ja põllumajanduses robotiseeritud lahenduste laiaulatuslikumat kasutamist. I tööpaketi eesmärk on läbi viia uuring robootika kogukonna ja poliitikakujundajate hulgas, et välja selgitada millised on tänased kitsaskohad ja turutõrked automatiseeritud lahenduste kasutamisel. Uuringuga on hõlmatud kõik liikmesriigid, läbi viiakse ankeetküsitlused ja intervjuud. I tööpaketi projektijuht Uuring “Asendushooldusteenuselt ellu astumine” 02.2021-01.2022 Sotsiaalministeerium Töö eesmärgiks välja selgitada kuivõrd on asendushooldusel noored valmis iseseisvasse ellu astumiseks ja selleks ettevalmistunud, kui edukalt elluastumine on toimunud ning kuidas noori iseseisvumiseks toetatakse. Lisaks on töö oluliseks osaks uurida, millised on olnud võimalikud mõjud noorte sihtgrupile arvestades 2018. aastal aset leidnud asendushoolduse ümberkorralduste näol ning perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ järelhoolduse arendamiseks elluviidud tegevustel. Projektijuht Riski- ja kriisikommunikatsiooni sihtrühmade uuring 01.2021-08.2021 Siseministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada keskse riski- ja kriisikommunikatsiooni teavitusplatvormi oluliste sihtrühmade infovajadused ning selle hankimise ja kasutamise praktikad; ja esitada esmaste ja teiseste andmete analüüsile tuginevad ettepanekud ja praktilised lahendused, milline võiks olla kasutajate eelistusi ja käitumismustreid arvestava veebilehekülje ning mobiilirakenduse sisu ja ülesehitus elanike paremaks valmisolekuks hädaolukordade eel ja nende ajal. Projektijuht Uuring „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ 06.2020-12.2020 Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada millises mahus ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides finantskirjaoskust ja mõista finantskirjaoskuse õpetamisega seotud probleemkohti. Samuti töötada välja tõenduspõhised lahendused finantskirjaoskuse süsteemsemaks õpetamiseks. Uuringu tulemusi võetakse arvesse uue finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel. Projektijuht Rail Baltica Soodevahe kuivsadama teostatavus- analüüs 07.2020-01.2021 OÜ Rail Baltic Estonia Analüüsi eesmärk on uurida planeeritava Rail Baltica Soodevahe kuivsadama nõudlust, planeerida kuivsadama potentsiaalsed teenused ja tehniline võimekus ning koostada kuivsadama teostatavusanalüüs (sh kulude-tulude ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs). Projektijuht, analüütik Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõjuanalüüsi läbiviimine 08.2020-08.2021 Integratsiooni Sihtasutus Analüüsi eesmärk on hinnata Tallinnasse ja Narva loodud eesti keele majade tegevuse mõju sihtrühmade paremale lõimumisele ja keeleõppe kvaliteedile. Täiendalt töötatakse välja metoodika eesti keele majade tegevuse tulemuslikkuse süstemaatiliseks seireks. Ekspert Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine 04.2020- 01.2023 Maaeluministeerium Eelhindamise eesmärk on toetada uue „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava“ ettevalmistamist. Viiakse läbi fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Projektijuht, analüütik Uuring „Eesti kilu ja räime ekspordivõimaluste kaardistamine Ukraina turul“ 05.2020- 09.2020 Tartu Ülikool koostöös Eesti Kalaliiduga Uuringu eesmärk on analüüsida eestimaise kilu ja räime ekspordivõimalusi Ukraina turule ning kaardistada erinevate sihtrühmade hoiakuid seoses Eesti päritolu kilu ja räimega ning kala- ja kalatoodetega laiemalt. Uuringu tulemusi kasutatakse eestimaise kilu ja räime kui kvaliteetse kalatoorme tutvustuskampaania ettevalmistamiseks Ukraina turul. Ekspert Uuring „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ 10.2019-08.2020 Kultuuriministeerium Uuringu käigus selgitatakse ning hinnatakse korruptsiooniriske ja -pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastatakse nende põhjused (sealhulgas uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). Uuringu peamiseks eesmärgiks on välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Projektijuht Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta ühinemisega seotud mõjude väljaselgitamine ja vajalike tegevuste ettevalmistamine 10.2019-12.2019 Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium Analüüsi eesmärk oli tuvastada asjaolud ning põhjendused, miks Eesti peaks liituma konventsiooni ja protokolliga või nendega liitumata jätma ning sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Projektijuht I duettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 1 0.2019-01.2020 SmartC ap AS Uuringu eesmärgiks on kirjeldada erinevas arengufaasis iduettevõtete kapitali kättesaadavuse probleeme, analüüsida nende olemust ning hinnata seniste finantsinstrumentide sobivust esinenud probleemide lahendamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Turu-uuring teraviljakasvatusega tegelevate ettevõtete osas 12.2019-02.2020 Eraklient e- Agronom OÜ Uuringu eesmärk oli kaardistada teraviljakasvatusega tegelevate ettevõtete ja farmide tootmismaa ja toodang mahud üle maailma. Projektijuht Interreg 2021-2027 programme ettevalmistav uuring 08.2019-12.2019 Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti organisatsioonide vajadusi piiriüleses koostöös ning kaardistada valdkonnad ja teemad, mida koostöös naaberriikide ja -regioonidega soovitakse piiriüleste koostööprogrammide abil arendada ja lahendada. Lisaks analüüstakse eelmise programmi rahastusperioodi partnerite kogemusi saamaks sisendit programmide rakendusprotsessi tõhustamiseks. Uuringu aruanne on kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/civitta_rm_interreg_2021-2027_programme_ettevalmistav_uuring_-_lopparuanne_parandustega.docx.pdf?download=1 Projektijuht Uuring „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“ 08.2019-12.2019 Keskkonnaministeerium Uuringu eesmärk on eesmärkideks on välja selgitada, millistes haljastustöid hõlmavates riigihangetes on otstarbekas kasutada taaskasutatud materjale ning millistele kriteeriumidele peab antud materjal vastama. Samuti töötatakse välja karjääride korrastamise kriteeriumid, mille alusel saab kaaluda karjääride korrastamisel taaskasutatud materjalide kasutamist. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine" vahehindamine 05.2019-01.2020 Sotsiaalministeerium Meetme eesmärkideks on arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport -, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks; ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi lapsevanemate tööhõives osalemist. Vahehindamise eesmärk on anda hinnang projekti tugiteenuste arendamise ja pakkumise tulemuslikkusele; teha soovitusi tugiteenuste tulemuslikumaks osutamiseks. Projektijuht Meetme "Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu" eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine 04.2019-12.2019 Haridus- ja Teadusministeerium Meetme eesmärgiks on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Vahehindamise eesmärgiks on analüüsida meetme ja selle tegevuste ellu rakendamise eesmärgipärasust ja asjakohasust, tulemuslikkust ning tõhusust ja jätkusuutlikkust perioodil 2014-2018. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht ja analüütik Tööjõuturu ootuste uuring Tallinna Tehnikaülikooli MBA õppekava arendamiseks 03.2019-05.2019 Tallinna Tehnikaülikool Uuringu eesmärk oli kaardistada tööjõuturul lähiaastatel toimuvaid muutusi ja ettevõtjate ootuseid MBA õppekava lõpetavatele keskastme juhtidele. Uuringu tulemuste alusel töötatakse välja uus MBA õppekava. Uuring viidi läbi Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Projektijuht FinEstSmartMobility projektide tulemuslikkuse hindamine ja rakenduskava koostamine 12.2018-04.2019 Tallinna Transpordiamet Uuringu eesmärk on anda hinnang FESM projektis läbiviidud pilootprojektidele; töötada välja pilootprojektide rakendamise plaan, mis annaks juhised ja tegevuskava läbiviidud pilootprojektide rakendamiseks peale projektiperioodi lõppu ja teha ettepanekud Eesti ja Soome vaheliseks piiriüleseks koostööks liikuvuse valdkonnas, võttes arvesse pilootprojektide läbiviimisel tekkinud kitsaskohad. Projektijuht ja analüütik Turu-uuring: Balti riikide suuremate jaekaubanduse kettide turuosa kaardistamine 12.2018-02.2019 Eraettevõte Uuringu eesmärk on selgitada välja millised on Eestis, Lätis ja Leedus peamised toidupoodide ketid, milline on nende turuosa, ligipääsetavus kauplustele ning klientide ostukorvi keskmine maksumus. Projektijuht ja analüütik Turu-uuring: Sõiduautode järelhaagiste turu-uuring Balti ja Skandinaavia riikides 01.2019-02.2019 Eraettevõte Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised haagisetootjate kaubamärgid on populaarsemad Norra, Rootsi, Soome, Läti ja Leedu turul ja milliseid haagise mudeleid tuleks nende turgude jaoks arendada. Projektijuht ja analüütik ESF kohanemis ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine 08.2018-06.2019 Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ESF kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamise eesmärgiks on analüüsida meetme ja selle tegevuste tõhusust, asjakohasust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitused meetme eesmärkide saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ vahehindamine 09.2018-04.2019 Sotsiaalministeerium ESF meetme „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ eesmärkide saavutamiseks kinnitatud projekti „Tervem ja kainem Eesti“ asjakohasuse, tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine. Soovituste tegemine projekti eesmärkide tulemuste saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Rail Baltica Pärnu terminali teostatavusuuring 08.2018-04.2019 RB Rail AS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda ka ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Uuringu aruanne on kättesaadav: Aruanne Civitta poolne projektijuht ja analüütik Startup´de ja startup ökosüsteemi rahulolu-uuring 09.2018-11-2019 Sihtasutus KredEx Kaardistada startupide ja startup ökosüsteemi rahulolu Startup Estonia tegevustega ning kujundada soovitused tegevuste tõhustamiseks. Projektijuht Täiskasvanute täienduskoolituse tagasiside kohta analüütilise ülevaate koostamine 09.2018-11.2018 Haridus- ja Teadusministeerium Uuringu eesmärgiks on koostada analüütiline ülevaade seni kogutud tagasisideküsitluste tulemustest ning töötada välja kõikidele õppeasutustele sobiv ühtsetel alustel koostatud tagasiside ankeet, mis võimaldab tulevikus saada regulaarselt ülevaade õppeasutuste ja kursuste tulemuslikkusest ja osalejate rahulolust. Projektijuht Trinity advokaadibüroo turu-uuring 05.2018-08.2018 Trinity Advokaadibüroo Selgitada välja ettevõtte turupositsioon ja maine ning turu ootused advokaaditeenustele. Teha soovitused edaspidiseks. Projektijuht ja analüütik Eesti kapitalituru diagnostika 01.2018-12.2018 EBRD ja Rahandusministeerium Eesmärk on kaardistaga kapitalituru hetkeolukord, turutõrked ja probleemid ning teha ettepanekuid nende kõrvaldamiseks ja kapitalituru arengu soodustamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht ja analüütik Tallinna-Riia vahelise Rail Baltica transpordikoridori reisijateveo analüüs 03.2018-06.2018 Tallinna Transpordiamet Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda transpordi ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Projektijuht ja analüütik Valga-Valka ettevõtluskeskkonna ja piiriülese tööjõuliikumise uuring 02.2018-06.2019 Valga Vallavalitsus Selgitada välja kahe linna ühtse ettevõtluskeskkonna ja tööjõuturu probleemkohad ning teha ettepanekuid nende lahendamiseks. Projektijuht ja analüütik E-residentide projektis osalemine maksu- ja ettevõtlusvaldkonna riskide maandamiseks metoodikate väljatöötamisel 2015 - 2016 (põhitöökoha ülesandena) EAS ja PPA Maksu– ja ettevõtluse valdkonnas võimalike riskide kaardistamine ning nende maandamismeetmete väljatöötamine. Projekti ühe tulemusena loodi asutuste vaheline tööprotsess riskide maandamise tagamiseks. Asutuse poolne ekspert Erinevate valdkondade uuringute ja analüüside metoodikate väljatöötamisel ja valimite koostamisel osalemine Alates 2013 - 2017 (põhitöökoha ülesandena) Maksu- ja Tolliamet (Tellijad erinevad riigiasutused, ministeeriumid või uuringufirmad) Uuringute eesmärk on olnud sisendi saamine konkreetses valdkonnas strateegiliste tegevuste planeerimiseks. Analüüsi tulemused tuginevad asjakohaste andmekogumite võrdlustel. Näiteks viimastel aastatel meditsiini- ja haridustöötajate tööjõuturu ja palkade analüüs, kõrgkoolide lõpetajate tööle asumise analüüs, erinevate kohaliku omavalitsuse tööjõu liikumise ja ettevõtluskeskkonna analüüsid jne. Asutuse poolne vastutav ekspert, koordinaator Elektroonilise andmevahetuse kihi loomine Läänemeremaade maksuhaldurite vahel 01.2014-04.2015 e-riigi Akadeemia ning Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Eesti maksuhaldurid Projekti eesmärk oli välja töötada erinevate riikide maksuhaldurite vahel toimiv elektrooniline ja automaatne andmevahetuse lahendus. Projekt hõlmas lahendusi nii seadusandlikul, IT-tehnilisel kui praktilisel tasandil. Projekti üldkoordinaator ja Eesti poolne projektijuht OECD ja EL Komisjoni juures maksuvaldkonnas halduskoostöö parandamiseks erinevate juhendite väljatöötamine ja koostamine 2012 - 2017 OECD ja Euroopa Komisjon Projekti eesmärgiks oli analüüsida millised eri riikide tööprotsessid eeldavad kiiret ja turvalist andmevahetust. Koostati valim olulisematest andmekoosseisudest, mille kiirem vahetamine aitab kaasa pakutava teenuse kvaliteedi tõstmisele. Kaardistati võimalikud tehnilised lahendused ja tehti soovitusi parima lahenduse valimiseks. Projektide Eesti poolne projektijuht ja ekspert Maksuandmete tõendi rakenduse loomine 09.2016 – 12.2017 (lisaprojektina) Maksu- ja Tolliamet Projekti tulemusel loodi rakendus, mille kaudu eraisikutel ja ettevõtetel on võimalik ühel tõendil saada elektroonselt kõik enda poolt varem esitatud maksuandmed. Tõendi loomise eesmärk on võimaldada isikutel esitada lihtsalt ja elektrooniliselt andmeid enda kulude ja tulude kohta kolmandatele osapooltele. Vastutav projektijuht Erinevate maksuseaduste muudatuste mõju analüüside teostamine Alates 2013 - 2017 (põhitöökoha ülesandena) Maksu- ja Tolliamet (Tellija Rahandus- ministeerium) Rahandusministeeriumi haldusalas tehtavate seadusmuudatuse ettepanekutele mõjuanalüüside metoodikate väljatöötamine ja mõju leidmine. Näiteks viimastel aastatel käibemaksu pöördmaksu rakendamise, tulumaksuvaba miinimumi muutuse, käibemaksukohustuse piirmäära muutmise, sõiduautode täiendava maksustamise jms muudatuste mõjuanalüüside läbiviimine. Asutuse poolne vastutav ekspert, koordinaator
C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Reet Marii Rokk Mobiiltelefon: +372 56 252 430 E-post: reet-marii.rokk @civitta.ee Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2020 – ... Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste magister, ühiskonna ja infoprotsesside analüüs 201 4 – 201 6 Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduste magister, politoloogia 201 0 – 201 4 Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduste bakalaureus, riigiteadused Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea C 1 Vene keel Kõnes ja kirjas v ähene A 1 Arvutioskus MS Office väga hea Töökogemus 09. 2020 - ... Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimi vanem analüütik Uuringuprojektide ja projektimeeskonna juhtimine P akkumuste koostamine, uuringukava ja metoodikate väljatöötamine Andmete kogumin e jm projektiga seotud ülesannete täitmine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 03. 2017 – 09. 2020 Kantar Emor, projektijuht / uuringuspetsialist Uuringuprojektide juhtimine Kliendisuhtlus ning nõustamine Pakkumuste koostamine ja uuringukava disain Uuringutulemuste analüüs , aruannete koostamine ning tulemuste esitlus Täiendkoolitus 2020-2021 Statistikatarkvara R kasutamine praktilisel näitel, Civitta in- house koolitus 2020 Needscope Academy (psühholoogiline tarbija positsioneerimine), Kantar 2020 „Psühholoogia alused“ tasuta kursus, Tartu Ülikool 2019 PowerBI baaskoolitus, Kantar 2018 Public Speaking , Eric Edmeades Valik tehtud töödest Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osuta mine Siseministeerium. Kontakt: Mirjam Kivinuk, mirjam.kivinuk @sim.ee Riski- ja kriisikommunikatsiooni sihtrühmade uuring. Uuringu teostajapoolne projektijuht ning läbiviija. 01.2021 – 08.2021 Integratsiooni Sihtasutus. Kontakt: Anastassia Tuuder, anastassia.tuuder @integratsioon.ee Eesti keele majade mõjuanalüüs. Projekti meeskonna liige vanemanalüütiku rollis. 09.2020 – 08.2021 2 partnerit: MKM, RIA . Kontakt: Aires Padar, aires.padar @ ria.ee Riigiportaali Eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs . Uuringu teostajapoolne projektijuht ning läbiviija. 04.2020 – 08.2020 Washington University in St. Louis Kontakt: Margit Tavits , tavits @wustl.edu Sotsiaalsete väärtushinnangute kaardistamine värskete lapsevanemate seas. Sisu: kvantitatiivne küsitlus värskete või last ootavate lapsevanemate hulgas Roll: uuringu teostajapoolne projektijuht ja analüütik 0 9 .201 9 – 0 7 .20 20 West Virginia University Kontakt: Erik Herron ,
[email protected]; COVID-19 mõju kohalikele kogukondadele ja meediatarbimise roll selle kujunemisel Sisu: kvantitatiivne küsitlus Eesti elanikkonna hulgas, mõõtmaks koroonaviiruse teemaliste uudiste tarbimise mõju kohalikele kogukondadele, eeskätt võrdlus Eesti vs Venemaa meediakanalite tarbijate hulgas. Uuring viidi läbi Eestis, Ukrainas ja Gruusias. Roll: uuringu teostajapoolne projektijuht ja analüütik 03.2020 – 06.2020 Edu Valem Erakool Kontakt: Deniss Kovaljov,
[email protected] Suhtumine eraharidusse ja Edu valem erakooli kuvand. Sisu: kvantitatiivne küsitlus Tallinnas resideeruvate kooliealiste lapsevanemate hulgas Roll: uuringu teostajapoolne projektijuht ja analüütik 10 .2019 – 01.2020 Tallinna Linna kantsele i. Kontakt: Anu Rentel , anu.rentel @tallinnlv.ee Tallinna elanike rahuloluküsitlus 2019-2 Tallinna elanike rahuloluküsitlus 2018-1 Uuringu teostajapoolne projektijuht ning läbiviija. 10.2019 – 01.2019 09.2018 – 11.2018 Päästeamet . Kontakt: Sandra Taimmiksaar , sandra.tammiksaar @rescue.ee Plahvatusohu teadlikkuse uuring . Uuringu teostajapoolne projektijuht ning läbiviija. 05 . 2019 – 08 . 2019 2 partnerit: Kantar Public , Euroopa Parlament Kontakt: Chris Hanley , chris.hanley @k antar.com Euroopa Parlamendi valimiste valimisaktiivsuse ja kohtade jaotuse projektsiooni uuring Euroopa Parlamendile ( Turnout and seat projections for European Parliament ). Kantar grupi esindaja Eestis . 05.2018 – 05 . 2019 Maanteeamet Piirkiiruse ennetuskampaania „Võta aega, mitte elu“ reklaamikontseptsioonide kvalitatiivne eeltestimine . Uuringu teostajapoolne projektijuht ning läbiviija. 10.2018 – 02.2019 Eesti Noorteühenduste Liit Kontakt: Karl Andreas Sprenk Noorte valimiskäitumise uuring KOV valimiste kontekstis. Sisu: kvantitatiivne küsitlus 15-17aastaste hulgas. Roll: uuringu teostajapoolne projektijuht ja analüütik. 11 .201 7 – 0 3 .20 18
LEPING nr 24.2-14/18-2161/3522
Tallinnas, 02.06.2021
Leping „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine Eestis“ uuring on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
Civitta Eesti AS (edaspidi töövõtja), registrikood 11092241, asukoht Lõõtsa 8, Tallinn 11415,
mida esindab juhatuse liikme Riivo Antoni 29.12.2020 volikirja alusel tegevjuht Triin Andresson
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis“ (edaspidi töö), mida töövõtja
kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö
tulemusena esitab töövõtja kirjaliku aruande vastavalt lähteülesandele ja pakkumusele.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle kirjaliku tulemuse elektroonilises
vormis tellijale üle hiljemalt 31.12.2021.a.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse töö tellimiseks korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt töövõtja
edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on
teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
1
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekord“: § 12 „Erandid“ tähenduses
2
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Rakendusuuringu tellimise alusdokumendid, sh lähteülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
lepingutingimustele vastavuse kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või
muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud
tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
rakendusuuringu tellimise alusdokumentides esitatud lähteülesandele ning andma töö
tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
3
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut ja muid töö tulemusi (teost) igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu
autoriõiguse isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (uuringu käigus selgunud
olulised kontaktandmed2) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need
kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma
tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtpäevaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt
koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale viie päeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kakskümmend
üheksa tuhat nelisada (29 400) eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu maksumus koos
käibemaksuga on kolmkümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend (35 280) eurot.
7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul töövõtja esitatud
arve kättesaamisest arvates.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve
juhendile https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud
esindaja.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
2
Kontaktandmed võivad olla näiteks tehnoloogiafirmade kontaktid vm avalikult kättesaadav info.
4
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kümme protsenti lepingu maksumusest.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv
ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude
õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis
7 sätestatud tasuga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et
ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja adressaat peab e-kirja
kättesaamise kohta saatma kinnituskirja.
5
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele
kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad
objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja
lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga
taotletud eesmärgi saavutamine.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata
üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele
mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt
nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kaie Nurmik telefon 6397 651, e-post
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Reet
Marii Rokk, telefon +372 56252430, e-post
[email protected].
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
6
Tellija: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Triin Andresson
kantsler tegevjuht
Kantsleri käskkirja nr
LISA 1
Rakendusuuringu „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis“ lähteülesanne.
1. Rakendusuuringu eesmärk
Rakendusuuringu eesmärk on analüüsida Eesti ettevõtete vajadust viia rahvusvahelise
konkurentsivõime tõstmiseks või säilitamiseks ellu pikaajalisi ja kõiki ettevõtte põhiprotsesse
hõlmavaid strateegilisi arendustegevusi. Lisaks on uuringu eesmärkideks tuvastada ettevõtete
strateegiliste arendustegevuste elluviimise takistused ning pakkuda välja riigi toetussüsteemil
põhinevad lahendused, mis aitavad planeerida, ette valmistada ja läbi viia ettevõtete pikaajalisi
strateegilisi muutusi.
Uuringu tulemusel valmivad teadmuspõhiselt koostatud soovitused, ettepanekud ja
ekspertarvamused, mille põhjal töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja
Eesti ettevõtete strateegilise arendustegevuse toetuspoliitika.
2. Taust
Vastavalt ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme seletuskirjale tõid aastatel 2010–2015
erinevad ettevõtluse uuringud välja, et Eesti ettevõtete üks peamine arengutakistus heade
majandustulemuste saavutamisel on strateegiliste plaanide ja planeerimise puudumine.
Uuringute tulemusel selgus, et enamjaolt planeerivad ettevõtjad oma tegevusi ja teevad
investeeringuid ühe aasta ja/või hetkel kõige põletavama probleemi vaates. Samas pikaajalised
tegevused, mille äriline edu sõltub paljuski jätkutegevustest ja/või erinevate tegevuste
samaaegsest elluviimisest, sealhulgas tehnoloogia-, toote- ja teenusearendus ning nende
tulemuste äriline rakendamine, nõuab pikemaid ja erinevaid ettevõtte tegevusi sisaldavaid
plaane.
Toodud kitsaskoha lahendamiseks avati 2015. aasta lõpus ettevõtte arenguprogramm.
Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on tõsta ettevõtjate pikaajalise strateegilise
planeerimise abil ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Ettevõtte arenguprogrammi tulemusel muutuvad programmis osalenud ettevõtja
tegevused senisest kõrgemat lisandväärtust loovateks ja selle tulemusel
paranevad ettevõtja majandustulemused.
Ettevõtte arenguprogrammi iseloomustavad järgmised tunnused:
Ettevõtte arenguprogramm on individuaalne tulemuspõhine lahendus, mille aluseks on
ettevõtja ambitsioon kasvada ja viia ettevõttes ellu strateegilisi muutusi.
Ettevõtte arenguprogramm lähtub iga ettevõtja arendusvajadustest ja –võimalustest, mille
teostamiseks kombineeritakse erinevad nii era- kui avaliku sektori lahendusi.
Ettevõtte arenguprogramm aitab ettevõtjal ette valmistada ja ellu viia pikaajalist
arengustrateegiat.
Ettevõtte arenguprogramm koosneb 3st osast:
o Ettevõtte hetkeseisu ja ambitsiooni kaardistamine, mille tulemusel selgub ettevõtja
põhiprotsesside (toote- ja teenusportfell ja selle arendus, tootmine ja selle
arendustegevus, personal ja personaliarendus, ettevõtte toimimisprotsessid ja
protsesside arendustegevus, turundus- ja müügitegevus ja selle arendustegevus)
hetkeseis ja lähtudes ettevõtja strateegilisest eesmärgist nende arendusvajadused.
o Ettevõtte strateegilise tegevuskava- arenguplaani koostamine.
o Ettevõtja arenguplaani elluviimine.
Ettevõtja arenguplaan on ettevõtja kõikide arendustegevuste tegevuskava, mis seob
tervikuks omavahel kokku nii era- kui avalikest vahenditest elluviidavad tegevused.
Ettevõtja koostab ja viib ellu arenguplaani kliendihaldur toel.
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede hõlmab enda alla kõik ettevõtjate
põhitegevusalade, sh toote- ja teenusearendus, protsesside arendus, personaliarendus,
müügi- ja turundustegevuse arendus ning uue toote ja teenuse pakkumisega seotud
seadmete soetamine toetamist. Toetusmeede on üks ettevõtja arenguplaani tegevuste
finantseerimisallikas.
3. Rakendusuuringu küsimused
1. Lahendatava probleemi asjakohasus.
1) Mil määral ja kui oluline arengutakistuse on Eesti ettevõtjate pikaajaliste strateegiliste
plaanide puudumine ja/või nende koostamise ning elluviimise kasin võimekus?
2) Kas ja milliste Eesti ettevõtjate üleminek kõrgema lisandväärusega tegevustele nõuab
strateegilist ja kõigi ettevõtte põhiprotsesside omavahelises koostoimes arendamist? Esitada
erinevate ettevõtete tüüpide analüüsil põhinev jaotus.
3) Millisel määral mõjutab ettevõtte suurus, töötajate arv, tegutsemise aeg, finantsiline
jätkusuutlikkus, ekspordivõime ja -maht ettevõtte võimet pikaajalist strateegilist
arenguplaani koostada ja ellu viia? Kas olemasolevad ettevõtete kvalifitseerimise
tingimused on põhjendatud?
2. Lahenduse asjakohasus- ettevõtte arenguprogrammi kui instrumendi sobivus probleemi
lahendamiseks.
1) Kas ja millistele ettevõtjatele sobib individuaalne tulemuspõhine toetusinstrument
strateegiliste muutuste läbiviimiseks? Esitada eelnevalt määratletud ettevõtete tüüpide
analüüsil põhinev jaotus, mis võtab arvesse kaasatava ressursi ja potentsiaalse tulemuse.
2) Kas ettevõtte arenguprogrammi eesmärgid: ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasv
töötaja kohta igal aastal 10% (või üle 20 mln käibega ettevõtja puhul 5%) aastas rohkem
kui sama sektori ettevõtjate vastavad keskmised näitajad, alates arenguprogrammi
elluviimise kolmandast aastast kuni 2 aastat peale arenguprogrammi lõppemist, on
asjakohased ja vastavuses programmi eesmärgi, ülesehituse ning pakutava toega? Millist
tüüpi ettevõtjate vajadustele kõnealune arenguprogramm sobib? Pakkuda välja alternatiivne
ettevõtjate individuaalset arengut mõõtev eesmärkide seadmise ja tulemuste kogumise
süsteem, sh alternatiivne süsteem või alternatiivsed süsteemid eelnevalt määratud ettevõtja
tüüpidele.
3) Kas ettevõtte arenguprogramm ja tema 3-etapiline ülesehitus (1 - ettevõtja kaardistus, 2 –
arenguprogramm väljatöötamine, 3 – arenguplaani elluviimine), selle jaotus ja sisu on
asjakohane ning aitab ettevõtjatel planeerida, välja töötada ja ellu viia strateegilisi muutusi?
Pakkuda välja alternatiivne ettevõtte arenguprogrammi ülesehitus, sh ettevõtjate tüüpide
alusel.
4) Võrrelda ja analüüsida ettevõtte arenguprogrammi vähemalt kahe sarnase rahvusvahelise
toetusskeemiga, tuues välja ettepanekud ja soovitused ettevõtte arenguprogrammi
edasiarendamiseks või muutmiseks.
3. Lahenduse toimimine – Ettevõtte arenguprogrammi toimimine.
1) Ettevõtte arenguprogrammi üksikkomponentide töökindlus ja koostoime:
a. Ettevõtte arenguprogrammi I-III etapp. Kas ja kuidas on kliendihaldus ja selle
korraldus, sh kliendihaldurite töö ülesehitus ja -sisu, kohustused ja võimalused,
kliendiportfelli suurus, sobiv ja asjakohane ettevõtjate strateegiliste
arendustegevuste toetamiseks? Milline on eraturu konsultantide roll ja mõju
ettevõtte arenguprogrammis ettevõtete arenguplaanide koostamisel ja elluviimisel?
Esitada ettepanekuid kliendihaldussüsteemi edasiarendamiseks nii, et see sobituks
parimal viisil eelnevalt määratletud erinevat tüüpi ettevõtjate strateegiliste
muutusete läbiviimiseks.
b. Ettevõtte arenguprogrammi I etapp. Kas ettevõtja kaardistuseks kasutatav
metoodika ja tööriist sobivad ettevõtja ambitsiooni, ettevõtte põhiprotsesside
hetkeseisu ning arenguvajaduse kaardistamiseks? Pakkuda välja alternatiivsed
ettevõtja kaardistuse metoodikad ja tööriistad.
c. Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Kas strateegiline tegevuskava- ettevõtja
arenguplaan ja selle jaotamine etappideks, mille lõpus hinnatakse tehtud tegevuste
tulemusi ja vajadusel viiakse sisse muudatused, on sobiv tööriist strateegiliste
arendustegevuste, mis hõlmab kõiki ettevõtja põhiprotsesse, planeerimiseks,
ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks? Esitada ettepanekuid ettevõtja arenguplaani
edasiarendamiseks.
d. Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Kas EASi teenused vastavad ja on
kättesaadavad ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjale? Kas EASi teenused on seotud
ettevõtjate arenguplaanides teiste tegevustega ja aitavad ettevõtjatel ellu viia
strateegilisi muutusi? Esitada ettepanekuid, kuidas parandada EASi teenuste
sobivust strateegiliste pikaajaliste muutuste elluviimiseks?
e. Ettevõtte arenguprogramm II-III etapp. Kas ja mil moel kajastuvad ettevõtjate
arenguplaanides EASiga mitteseotud era- ja avaliku sektori rahastatavad
arendustegevused? Pakkuda välja lahendusi, kuidas ettevõtjad saaksid oma
strateegilisi arendustegevusi planeerida, ette valmistada ja ellu viia nii, et nad,
sõltumata rahastusallikast (era- või avalik rahastus), oleksid omavahel seotud ja
võimendaksid üksteist.
4. Rakendusuuringu eeldatav tulemus
Rakendusuuringu tulemusena on teadmusmahuka metoodika abil välja töötatud ja selgitatud:
1) Eesti ettevõtete vajadus viia rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks ja
säilitamiseks läbi ettevõtte kõiki põhiprotsesse puudutavat strateeglist arendustegevust.
2) Riigi võimalused aidata ettevõtetel planeerida, ette valmistada ja läbi viia strateegilisi
arendustegevusi.
3) Riigi tööriistad, sh ettevõtja hetkeolukorra kaardistusmetoodika, mis toetavad kaasa
ettevõtete strateegiliste muutuste läbiviimist.
5. Tulemuse rakendamine.
Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ja Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi
struktuuritoetuste meetmete rakendamisel.
6. Rakendusuuringu läbiviimise metoodika.
Rakendusuuringut teostada sooviv pakkuja kirjeldab pakkumuses uuringu läbiviimise
metoodikat, mis aitab saavutada uuringu eesmärki ning võimaldab leida vastused kõikidele
rakendusuuringu küsimustele.
Uuringu läbiviimise metoodikat hinnatakse ühe kriteeriumina uuringu läbiviija
hindamisprotsessis.
Tellijal on õigus teha uuringu läbiviimise metoodikale omapoolseid ettepanekuid. Uuringu
läbiviimise lõplik metoodika lepitakse tellija ja uuringu läbiviija vahel kokku enne lepingu
sõlmimist.
7. Rakendusuuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi)
Kaie Nurmik
8. Osakond
Majandusarengu osakond
9. Uuringu planeeritav läbiviimise aeg
1.mai – 30. november 2021. a.