Keskkonnaministeerium
Meie: 03.06.2021
nr 7-5.4/21-01313-2
Pöördumiste edastamine
Edastan peaministrile saabunud AS Viiratsi Saeveski, AS Aegviidu Puit, AS Viru-Nigula
Saeveski, AS Estonian Plywood, AS Lemeks ja AS Palmako pöördumised.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Jüri Külvik <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 1, 2021 1:07 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Subject: Ametnike omavoli ohustab tuhandeid töökohti.
Lugupeetud Kaja Kallas!
Keskkonnaameti metsatööde peatamise kampaania hävitab Eesti puidutööstuste aastakümnete pikkuse
töö ja viib meie ettevõtted rahvusvahelisest konkurentsist. Tekkinud olukord mõjutab kümneid tuhandeid
töökohti Eesti maapiirkondades.
AS Lemeks on Eesti kapitalil põhinev puidutööstusettevõtete grupp, kuhu kuulub 34 ettevõtet, mis asuvad
valdavalt Eestis, aga ka Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Norras ja Lätis. Meie ettevõtete
summaarne käive on suurusjärgus 200 M EURi, mis on valdavalt eksport. Meil töötab ligi 1 000 inimest,
neist ligi 970 Eestis. Oleme investeerinud viimase 5 aasta jooksul kaasaegseimatesse tehnoloogiatesse
üle 65 miljoni euro.
Meie grupis tegutseb kolm kaasaegset saetööstust, vineeritööstus Jõgevas, Euroopa üks kaasaegsemaid
liimpuidutööstusi Tartu lähistel ja üks ukse-akna puitkomponendi tootja Põlvamaal. Meie neljas Eestimaa
paigas tegutsev puitmajatootja on üks kahest Euroopa suurimast ettevõttest omas valdkonnas.
Oleme tegutsenud 27 aastat ja jõudnud positsioonile, kus meid võetakse eksportturgudel sama tõsiselt
vana Euroopa ettevõtteid. Olulisim argument selles on tarnekindlus ja kaupade kvaliteet.
Kaks nädalat tagasi alustas Keskkonnaameti kampaaniat, kus sunniraha ähvardusel nõutakse lindude
pesitsusrahu tagamist. Selle tulemusena on toorainega varustajad olnud sunnitud oma tööd peatama.
See omakorda on toonud kaasa toorme lõppemise meie tööstustes. Meil pole enam, millest toota. Meil
pole anda tööd oma inimestele ja me ei suuda täita antud lubadusi oma koostööpartnerite ees.
Pandeemia on pingestanud tarneahelaid kogu maailmas. Keskkonnameti käik pingestab aga tekkinud
olukorda veelgi. Ilma etteteatamiseta ei ole tänastes oludes võimalik teistest riikidest asendustoorainet
hankida.
Kujunenud olukorras oleme sunnitud juuni lõpus oma töötajaid saatma mittekorralisele puhkusele. Kuna
toorainelaod on tühjad, toob see tööseiskuid ka juulis ja augustis.
Rõhutaksin, et tänane Keskkonnaameti ootamatu käik toob meie eksportivatele ettevõttele kaasa
mainekahju ja leppetrahvid. Veel suurema löögi tekitab taoline käitumine Eesti mainele potentsiaalsete
investorite silmis, sest riik ei ole suutnud tagada õiguskindlust. Vaid paari ametniku omavoli suudab
hävitada aastakümnete pikkuse töö Eesti ettevõtluse arendamisel ja jätta tööta tuhanded Eesti inimesed.
Ootan, valitsuse väga kiiret sekkumist, et luua olukorras õigusselgus ja tagada Eesti ettevõtete võime
konkureerida globaalsel turul.
Tervitades
Jüri Külvik
juhatuse esimees
Lemeks Grupp
Lemeks AS | Näituse 25, 50409 Tartu, Eesti | www.lemeks.ee
GSM +372 504 2265 |
[email protected]
Lugupeetud Kaja Kallas ! Keskkonnaameti metsatööde peatamise kampaania hävitab Eesti puidutööstuste aastakümnete pikkuse töö ja viib meie ettevõtted rahvusvahelisest konkurentsist. Tekkinud olukord mõjutab kümneid tuhandeid töökohti Eesti maapiirkondades. AS Lemeks on Eesti kapitalil põhinev puidutööstusettevõtete grupp, kuhu kuulub 34 ettevõtet, mis asuvad valdavalt Eestis, aga ka Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Norras ja Lätis. Meie ettevõtete summaarne käive on suurusjärgus 200 M EURi, mis on valdavalt eksport. Meil töötab ligi 1 000 inimest, neist ligi 970 Eestis. Oleme investeerinud viimase 5 aasta jooksul kaasaegseimatesse tehnoloogiatesse üle 65 miljoni euro. Meie grupis tegutseb kolm kaasaegset saetööstust, vineeritööstus Jõgevas, Euroopa üks kaasaegsemaid liimpuidutööstusi Tartu lähistel ja üks ukse-akna puitkomponendi tootja Põlvamaal. Meie neljas Eestimaa paigas tegutsev puitmajatootja on üks kahest Euroopa suurimast ettevõttest omas valdkonnas. Oleme tegutsenud 27 aastat ja jõudnud positsioonile, kus meid võetakse eksportturgudel sama tõsiselt vana Euroopa ettevõtteid . Olulisim argument selles on tarnekindlus ja kaupade kvaliteet. Kaks nädalat tagasi alustas Keskkonnaameti kampaaniat, kus sunniraha ähvardusel nõutakse lindude pesitsusrahu tagamist. Selle tulemusena on toorainega varustajad olnud sunnitud oma tööd peatama. See omakorda on toonud kaasa toorme lõppemise meie tööstustes. Meil pole enam, millest toota. Meil pole anda tööd oma inimestele ja me ei suuda täita antud lubadusi oma koostööpartnerite ees. Pandeemia on pingestanud tarneahelaid kogu maailmas. Keskkonnameti käik pingestab aga tekkinud olukorda veelgi. Ilma etteteatamiseta ei ole tänastes oludes võimalik teistest riikidest asendustoorainet hankida. Kujunenud olukorras oleme sunnitud juuni lõpus oma töötajaid saatma mittekorralisele puhkusele. Kuna toorainelaod on tühjad, toob see tööseiskuid ka juulis ja augustis. Rõhutaksin, et tänane Keskkonnaameti ootamatu käik toob meie eksportivatele ettevõttele kaasa mainekahju ja leppetrahvid. Veel suurema löögi tekitab taoline käitumine Eesti mainele potentsiaalsete investorite silmis, sest riik ei ole suutnud tagada õiguskindlust. Vaid paari ametniku omavoli suudab hävitada aastakümnete pikkuse töö Eesti ettevõtluse arendamisel ja jätta tööta tuhanded Eesti inimesed. Ootan, valitsuse väga kiiret sekkumist, et luua olukorras õigusselgus ja tagada Eesti ettevõtete võime konkureerida globaalsel turul. Lugupidamisega Jüri Külvik juhatuse esimees Lemeks Grupp
From: Jürgen Ainsalu <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 1, 2021 5:04 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Cc: Jaanus Aan <
[email protected]>
Subject: AS Estonian Plywood pöördumine
Lugupeetud Kaja Kallas
AS Estonian Plywood on Eesti kapitalil baseeruv tööstusettevõte, mis tegeleb spooni ja vineeri
tootmisega Jõgevamaal Viruveres. Tegemist on kogu Baltikumi ja Skandinaavia kõige uuema
vineeritehasega, mis alustas tööd 2019. aasta septembris ning mille rajamiseks on investeeritud
rohkem kui 50 miljonit eurot. Käesoleval hetkel töötab tehases 183 inimest, lõviosa neist
jõgevamaalased.
Võrreldes konkurentidega ei leidu Eestis soodsa hinnaga toorainet ega tööjõudu ning seetõttu pidid
uue vineeritehase konkurentsieelisteks saama tarnekindlus, paindlikkus ja toodangu kvaliteet ehk
kokkuvõttes kliendikesksus. Senine kogemus näitab, et valitud kurss on osutunud õigeks.
Eelmisel nädalal hakkas eraettevõtetest metsamaterjali tarnijatelt saabuma teateid tarnete peatamise
kohta seoses sellega, et Keskkonnaamet on lindude pesitsusaegse häirimise ettekäändel ja
looduskaitseseaduse § 55 alusel asunud ootamatult väljastama ettekirjutusi raietööde peatamiseks.
Keskkonnaameti uus praktika on ootamatu ka meie jaoks ning seetõttu ei ole me metsamaterjali
tarnete peatumiseks valmistunud. Tänase toormelaoga saame hakkama ehk jaanipäevani, kuid
olukorra jätkudes oleme sunnitud juba juuni lõpus määramata ajaks tootmise seiskama ning töötajad
koju saatma. Esmasel hinnangul saaks AS Estonian Plywood tootmisseisaku tõttu rahalist kahju
vähemalt 1,5 miljonit eurot, kuid sellega asi ei piirduks. Kuna oleme klientidele lubanud tarnekindlust,
siis kokkulepitud tellimuste mittetäitmisega kaasnevad leppetrahvid ning tagatipuks langemine
madalamasse tarnijate kategooriasse, kus määravaks on ainult hind. Eesti vineeritootjal on aga
paraku lootusetu turu odavaimas niis ellu jääda.
Raiete ette hoiatamata peatamisega kaasnevad pikaajalised rängad tagajärjed kogu Eesti metsa- ja
puidutööstusele, maapiirkondadele, metsaomanikele ja lõpuks kogu Eestile. Ilmselt on liigne meelde
tuletada metsa- ja puidusektori panust Eesti majandusse ja tööhõivesse, aga igaks juhuks siiski- 10%
SKP-st, sektori osakaal Riigi maksutuludest 10-11%, otseselt hõivatuid 31 000 inimest, suurim
väliskaubanduse tasakaalustaja.
Kas on ikka mõistlik ja vajalik panna metsa- ja puidutööstus ning metsaomanikud nö. ainuisikuliselt
vastutama linnupopulatsioonide käekäigu eest? Kuidas on lood muude linde häirivate
inimtegevustega, näiteks põllumajandusega, raadamisega taristuehitusteks? Looduse hoidmine on
kahtlemata väga vajalik tegevus, kuid ühe ametkonna suva ei tohi demokraatlikus ja arenenud
Euroopa riigis määrata sellega kaasnevate kohustuste ja piirangute kandjat ilma igasuguse
sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsita ning pealegi ette teatamata. Kui ametkonna või indiviidi vaated
hakkavad määrama olulise majandusharu käekäiku, siis paigutub Eesti selliste riikide hulka, millede
ettevõtted on turgudel tuntud ebausaldusväärsetena ning kellelt eeldatakse vaid turu odavaimat hinda.
Palume Vabariigi Valitsuse kiiret sekkumist eksportivale tööstusele ränga, ette teatamata riive
likvideerimiseks, kaalul on 183 töökohta Jõgevamaal!
Lugupidamisega
Jürgen Ainsalu
Juhatuse liige
Tel +372 53 021 915
Estonian Plywood AS
Kase, Viruvere, 48435 Jõgeva vald, Estonia
www.estply.com
Pr Kaja Kallas Vabariigi Valitsus Viruvere, 01 .0 6 .2021 Lugupeetud Kaja Kallas AS Estonian Plywood on Eesti kapitalil baseeruv tööstus ettevõte , mis tegeleb spooni ja vineeri tootmisega Jõgevamaa l Viruveres. Tegemist on kogu Baltikumi ja Skandinaavia kõige uuema vineeritehasega, mis alustas tööd 2019. aasta septembris ning mille rajamiseks on investeeri tud rohkem kui 50 miljonit eurot . K äesoleval hetkel töötab tehases 183 inimest, lõviosa neist jõgevamaalased . V õrreldes konkurentidega ei leidu Eestis soodsa hinnaga toorainet ega tööjõudu ning seetõttu pidid uue vineeritehase konkurentsieelisteks saama tarnekindlus , paindlikkus ja toodangu kvaliteet ehk kokkuvõttes kliendikesksus . Senin e kogemus näitab , et valitud kurss on osutunud õig eks . Eel misel nädalal hakka s eraettevõte test metsamaterjali tarnijatelt saa buma teateid tarnete peatamise kohta seoses sellega , et Keskkonnaamet on lindude pesitsusaegse häirimise ettekäändel ja looduskaitseseaduse § 55 alusel asunud ootamatult väljastama ettekirjutusi raietööde peatamiseks. Keskkonnaameti uus praktika on ootamatu ka meie jaoks ning seetõttu ei ole me m etsamaterjali tarnete peatumiseks valmistu nud . Tänase toormelaoga saame hakkama ehk jaanipäevani , kuid olukorra jätkudes oleme sunnitud juba juuni lõpus määramata ajaks tootmise seiskama ning töötajad koju saatma. Esmasel hinnangul saaks AS Estonian Plywood tootmisseisaku tõttu rahalist kahju vähemalt 1,5 miljoni t euro t, kuid sellega asi ei piirduks. Kuna o leme klientidele lubanud tarnekindlust , siis kokkulepitud tellimuste mittetäitmisega kaasnevad leppetrahvid ning tagatipuks langemine madalamasse tarnijate kategooriasse , kus määravaks on ainult hind. Eesti vineeritootjal on aga paraku lootusetu turu odava ima s nišis ellu jääda . Raiete ette hoiatamata peatamisega kaasnevad pikaajalised rängad tagajärjed kogu Eesti metsa- ja puidutööstuse le , maapiirkondade le, metsaomanike le ja lõpuks kogu Eestile . I lmselt on liigne meelde tuletada metsa- ja puidusektori panust Eesti majandusse ja tööhõivesse, aga igaks juhuks siiski - 10% SKP-st, sektori osakaal Riigi maksutuludest 10-11%, otseselt hõivatuid 31 000 inimest, suurim väliskaubanduse tasakaalustaja . Kas on ikka mõistlik ja vajalik panna metsa - ja puidu tööstus ning metsaomanikud nö. ainuisikuliselt vastutama linnupopulatsioonide käekäigu eest? Kuidas on lood muu de linde häiriva te inimtegevus t ega, näiteks põllumajandusega , raadamisega taristuehitusteks ? Loodus e hoidmine on kahtlemata väga vajalik tegevus , kuid ühe ametkonna suva ei tohi demokraatlikus ja arenenud Euroopa riigis määrata sellega kaasneva te kohustuste ja piirangute kandjat ilma igasuguse sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsita ning pealegi ette teatamata. Kui ametkon na või indiviid i vaated hakka vad määrama olulise majandusharu käekäiku , siis paigutub Eesti selliste riikide hulka , millede ettevõtted on turgudel tuntud ebausaldusväärse tena ning kellelt eeldatakse vaid turu odavaimat hinda . Palume V abariigi V alitsuse kiiret sekkumist eksportivale tööstusele ränga, ette teatamata riive likvideerimiseks, kaalul on 183 töökohta Jõgevamaal! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Aan AS Estonian Plywood j uhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ainsalu AS Estonian Plywood j uhatuse lii ge
From: Tõnu Ehrpais <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 1, 2021 8:39 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Subject: Keskkonnaameti raietegevuse keelamine on põhjustanud olulist kahju Eesti ettevõttele ja
inimestele
Lugupeetud pr peaminister Kaja Kallas
Keskkonnaameti raietegevuse keelamine on põhjustanud olulist kahju Eesti ettevõttele ja
inimestele. Vaid 0,2% metsamaast toimuv on pandud vastutama kogu Eesti linnustiku
populatsiooni eest, seades samal ajal ohtu tuhanded töökohad maapiirkondades.
Keskkonnaameti isetegevus on toonud kaasa järgmist:
1. Eesti ettevõtete usaldusväärsust on tugevalt kahjustatud. Oleme aastaid teinud
tööd, et võita oma klientide usaldus ja olla oma lubadusi täitvad partnerid.
Tänastes oludes ei ole me suutelised enam täitma lepingulisi kohustusi. Tuleb
välja, et Eesti ühe olulisema majandusharu tegevus ja konkurentsis püsimine sõltub
üksikute ametnike omavolist, kes võivad teha otsuseid ilma analüüsideta, ilma
kaasamiseta ja ilma etteteatamiseta
2. Eesti ettevõtete globaalse konkurentsivõime vähenemine. Eesti metsa- ja
puidutööstused on aastakümneid teinud tööd selle nimel, et meist saaks
tõsiseltvõetavad tegijad maailmaturul. Me oleme selle eesmärgi saavutanud. Kui
aga Eesti ettevõttele seatakse piiranguid, mida teistes lähiriikides ei ole, kaotame
me selle positsiooni. Teadaolevalt pole sellises ulatuses sarnaseid piiranguid
rakendatud üheski EL liikmesriigis.
3. Investeeringute peatamine. Sektoris ei ole võimalik teostada edaspidi
investeeringuid kui Eestis kehtestatakse oluliselt ebasoodsam regulatsioon
raietöödele kui teistes EL riikides.
4. Ettevõtete tegevuste lõpetamine või kolimine lähiriikidesse. Metsade
ülestöötamisega tegelevad ettevõtted on sunnitud toimetulekuks siirduma tööle
lähiriikidesse või lõpetama oma tegevuse.
5. Töökohtade kadu maapiirkondadest. Keskkonnaameti tegevus likvideerib
kõrgepalgalised töökohad maapiirkondadest, mis on kõrge lisandväärtusega ja mis
aitasid hoida Eesti majandust koroonakriisi ajal vee peal. Ernst & Young analüüsi
kohaselt on sektoriga otseselt ja kaudselt seotud ligi 60 000 töökohta.
6. Piirang mõjutab väga paljusid sektoreid. Lisaks metsaomanikele ja
metsaettevõttele saavad metsast tööd saeveskid, vineeritehased, graanulitootjad,
katlamajad, puitmajatootjad, akende- ja uste tehased, insenerid, arhitektid,
autojuhid, sektorile teenuseid pakkuvad IT-ettevõtted ja mitmed teised. Seisak
metsas mõjutab Eesti ettevõtteid ja elu väga laialdaselt.
7. Piirangud toovad kaasa hinnatõusu. Tarneahelad maailmas on koroonakriisi
tõttu niigi katki ja pingelised. Koroonakriisi suutis sektor vastu pidada seetõttu, et
saame väärindada kohapealset ressurssi. Kui selle kättesaadavust aga piiratakse,
toob see omakorda kaasa täiendava hinnatõusu nii ehitussektorile, kui tavalistele
inimestele läbi ehitusmaterjalide aga ka küttehindade olulise kasvu.
Loodame, et tekkinud olukord lahendatakse õigusriigile kohaselt. Iga viivitatud päev olukorra
lahendamisel suurendab kahjude suurust oluliselt.
Teie kaasabile probleemi lahendamisel lootes,
AS Viiratsi Saeveski koos oma tütarettevõtetega AS Aegviidu Puit ja Viru-Nigula Saeveski on
Eesti kapitali põhinev puidutöötlemisettevõte, mis annab tööd 160le töötajale. Aastatel 2011 –
2020 on ettevõte investeerinud 44 miljonit eurot tootmise arendamisse.
Lugupidamisega
Tõnu Ehrpais
Juhatuse esimees / Chairman
AS Viiratsi Saeveski, AS Aegviidu Puit, AS Viru-Nigula Saeveski
Vana-Võidu, 70108 Viljandimaa, Estonia
+372 5138978
[email protected]
www.nordwood.ee
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
NORDWOOD on AS Viiratsi Saeveski, AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski ühine kaubamärk
NORDWOOD is the brand for (the group of sawmills) AS Viiratsi Saeveski, AS Aegviidu Puit and AS Viru-Nigula Saeveski
Lugupeetud pr peaminister Kaja Kallas Keskkonnaameti raietegevuse keelamine on põhjusta nud olulist kahju Eesti ettevõttele ja inimestele. Vaid 0,2% metsamaast toimuv on pandud vastutama kogu Eesti linnustiku populatsiooni eest, seades samal ajal ohtu tuhanded töökohad maapiirkondades. Keskkonnaameti isetegevus on toonud kaasa järgmist: Eesti ettevõtete usaldusväärsust on tugevalt kahjustatud. Oleme aastaid teinud tööd, et võita oma klientide usaldus ja olla oma lubadusi täitvad partnerid. Tänastes oludes ei ole me suutelised enam täitma lepin gulisi kohustusi. Tuleb välja, et Eesti ühe olulisema majandusharu tegevus ja konkurentsis püsimine sõltub üksikute ametnike omavolist, kes võivad teha otsuseid ilma analüüsideta, ilma kaasamiseta ja ilma etteteatamiseta Eesti ettevõtete globaalse konkurentsivõime vähenemine . Eesti metsa- ja puidutööstused on aastakümneid teinud tööd selle nimel, et meist saaks tõsiseltvõetavad tegijad maailmaturul. Me oleme selle eesmärgi saavutanud. Kui aga Eesti ettevõttele seatakse piiranguid, mida teistes lähiriikides ei ole, kaotame me selle positsiooni. Teadaolevalt pole sellises ulatuses sarnaseid piiranguid rakendatud üheski EL liikmesriigis . Investeeringute peatamine . Sektoris ei ole võimalik teostada edaspidi investeeringuid kui Eestis kehtestatakse oluliselt ebasoodsam regulatsioon raietöödele kui teistes EL riikides. Ettevõtete tegevuste lõp e tamine või kolimine lähiriikidesse . Metsade ülestöötamisega tegelevad ettevõtted on sunnitud toimetulekuks siirduma tööle lähiriikidesse või lõpetama oma tegevuse. Töökohtade kadu maapiirkondadest . Keskkonnaameti tegevus likvideerib kõrgepalgalised töökohad maapiirkondadest, mis on kõrge lisandväärtusega ja mis aitasid hoida Eesti majandust koroonakriisi ajal vee peal. Ernst & Young analüüsi kohaselt on sektoriga otseselt ja kaudselt seotud ligi 60 000 töökohta. Piirang mõjutab väga paljusid sektoreid. Lisaks metsaomanikele ja metsaettevõttele saavad metsast tööd saeveskid, vineeritehased, graanulitootjad, katlamajad, puitmajatootjad, akende- ja uste tehased, insenerid, arhitektid, autojuhid, sektorile teenuseid pakkuvad IT-ettevõtted ja mitmed teised. Seisak metsas mõjutab Eesti ettevõtteid ja elu väga laialdaselt. Piirangud toovad kaasa hinnatõusu . Tarneahelad maailmas on koroonakriisi tõttu niigi katki ja pingelised. Koroonakriisi suutis sektor vastu pidada seetõttu, et saame väärindada kohapealset ressurssi. Kui selle kättesaadavust aga piiratakse, toob see omakorda kaasa täiendava hinnatõusu nii ehitussektorile, kui tavalistele inimestele läbi ehitusmaterjalide aga ka küttehindade olulise kasvu. Loodame, et tekkinud olukord lahendatakse õigusriigile kohaselt. Iga viivitatud päev olukorra lahendamisel suurendab kahjude suurust oluliselt. Teie kaasabile probleemi lahendamisel lootes, AS Viiratsi Saeveski koos oma tütarettevõtetega AS Aegviidu Puit ja Viru-Nigula Saeveski on Eesti kapitali põhinev puidutöötlemisettevõte, mis annab tööd 160le töötajale. Aastatel 2011 – 2020 on ettevõte investeerinud 44 miljonit eurot tootmise arendamisse . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Ehrpais AS Viiratsi Saeveski juhatuse esimees
From: Rain Raudsepp <
[email protected]>
Sent: Wednesday, June 2, 2021 2:03 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Cc: Rain Raudsepp <
[email protected]>
Subject: Kevadsuviste raiete piiramise mõjust Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtetele
Lugupeetud Kaja Kallas!
Meid ajendas Teile kirja saatma asjaolu, et Eesti saeveskid on asunud tühistama kehtivaid saematerjali
tarnelepinguid, viidates Keskkonnaameti muutunud halduspraktikale seoses ettekirjutustega raietööde
peatamiseks kinnistutel, millele on eelnevalt väljastatud metsateatised (raieload).
AS Palmako on 23 aastat investeerinud kaasaegsesse, konkurentsivõimelisse tehnoloogiasse,
arendanud organisatsiooni ja ärisuhteid eksportturgudel. Toome riiki enam kui 70 miljoni euro väärtuses
eksporditulu aastas, müües lõpptooteks väärindatud, maksimaalselt pika elueaga ja CO2 siduvaid
puittooteid – liimpuidust ehitusdetaile, monteeritavaid puitehitisi ja süvaimmutatud freespuitu. Oleme
investeerinud 50 miljonit eurot, ehitanud 4 tootmisüksust maapiirkondadesse ja loonud enam kui 470
keskmisest kõrgemalt tasustatud töökohta. Ekspordi arendamiseks loonud tütarettevõtted ja
müügiorganisatsioonid Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Norras ja Rootsis.
Nii ehituses kasutatavate puittoodete kui ka DIY („Do-It-Yourself“) kettides müüdavate kaupade
tarbimine on väga hooajaline. Tüüpiliselt on teise kvartali käive enam kui kaks korda suurem neljanda
kvartali käibest. Muudatus kevadsuvistele raietele seatavate piirangute suurendamiseks on pikas
perspektiivis väga negatiivse mõjuga Eesti ettevõtete konkurentsivõimele eksportturgudel. Kevadel
toormenappusest müümata jäävat müüki ei ole võimalik talvel järgi müüa. Täna ja praegu, mil
pandeemiast tulenevalt on tehaste töös hoidmine olnud tugevalt häiritud ja globaalsed tarneahelad ei
tööta tavapäraselt, on kodumaise toorme kättesaadavuse bürokraatlik piiramine Eesti ettevõtjate
karistamine ja pikaajalise töö tulemusel kätte võidetud turuosa teadlik hävitamine.
Eksportturgudel võetud kohustusi ei saa muuta üleöö, tarneviivitused on rangelt sanktsioneeritud.
Keskkonnaameti etteteatamata kampaania tõttu peame lisandväärtuse loomise asemel tegelema
leppetrahvide ja mainekahju kompenseerimisega. Kui toormevood koheselt ei taastu, peame asuma
töötavate inimeste töökoormust vähendama.
Käigult muutuv praktika kevadsuviste raiete piiramisel omab korvamatut kahju Eesti ettevõtete mainele
eksportturgudel ja Eestile päritoluriigina laiemalt. Eesti oluliseim eksportiv tööstusharu kaotab
piirangutest tulenevalt konkurentsivõimes, kaovad nii töökohad kui ka investeeringud.
Õiguskindlus on pikaajaliste investeeringute, ärisuhete arendamise ja töökohtade loomise vaatest
kriitiline. Palume tagada riigiameti töö etteaimatavus, et saaks taastatud Eesti ettevõtete
konkurentsivõime ja usaldusväärsus.
Lugupidamisega
Rain Raudsepp
juhatuse esimees
AS Palmako
02. juuni 2021 Austatud Eesti Vabariigi peaminister pr Kaja Kallas Kevadsuviste raiete piiramise mõjust Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtetele Meid ajendas Teile kirja saatma asjaolu, et Eesti saeveskid on asunud tühistama kehtivaid saematerjali tarnelepinguid, viidates Keskkonnaameti muutunud halduspraktikale seoses ettekirjutustega raietööde peatamiseks kinnistutel, millele on eelnevalt väljastatud metsateatised (raieload). AS Palmako on 23 aastat investeerinud kaasaegsesse, konkurentsivõimelisse tehnoloogiasse, arendanud organisatsiooni ja ärisuhteid eksportturgudel. Toome riiki enam kui 70 miljoni euro väärtuses eksporditulu aastas, müües lõpptooteks väärindatud , maksimaalselt pika elueaga ja CO 2 siduvaid pui t tooteid – liimpuidust ehitusdetaile, monteeritavaid puitehitisi ja süvaimmutatud freespuitu. Oleme investeerinud 50 miljonit eurot, ehitanud 4 tootmisüksust maapiirkondadesse ja loonud enam kui 470 keskmisest kõrgemalt tasustatud töökohta. Ekspordi arendamiseks loonud tütarettevõtted ja müügiorganisatsioonid Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Norras ja Rootsis. Nii ehituses kasuta ta vate puittoodete kui ka DIY („Do-It-Yourself“) kettides müüdavate kaupade tarbimine on väga hooajaline. Tüüpiliselt on teise kvartali käive enam kui kaks korda suurem neljanda kvartali käibest. Muudatus kevadsuvistele raietele seatavate piirangute suurendamiseks on pikas perspektiiv i s väga negatiivse mõjuga Eesti ettevõtete konkurentsivõimele eksportturgudel. Kevadel toormenappusest müümata jäävat müüki ei ole võimalik talvel järgi müüa. Täna ja praegu, mil pandeemiast tulenevalt on tehaste töös hoidmine olnud tugevalt häiritud ja globaalsed tarneahelad ei tööta tavapäraselt, on kodumaise toorme kättesaadavuse bürokraatlik piiramine Eesti ettevõtjate karistamine ja pikaajalise töö tulemusel kätte võidetud turuosa teadlik hävitamine. Eksportturgudel võetud kohustusi ei saa muuta üleöö, tarneviivitused on rangelt sanktsioneeritud. Keskkonnaameti etteteatamata kampaania tõttu peame lisandväärtuse loomise asemel tegelema leppetrahvide ja mainekahju kompenseerimisega. Kui toormevood koheselt ei taastu, peame asuma töötavate inimeste töökoormust vähendama. Käigult muutuv praktika kevadsuviste raiete piiramisel omab korvamatut kahju Eesti ettevõtete mainele eksportturgudel ja Eestile päritoluriigina laiemalt. Eesti oluliseim eksportiv tööstusharu kaotab piirangutest tulenevalt konkurentsivõimes, kaovad nii töökohad kui ka investeeringud. Õiguskindlus on pikaajaliste investeeringute, ärisuhete arendamise ja töökohtade loomise vaatest kriitiline. Palume tagada riigiameti töö etteaimatavus, et saaks taastatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rain Raudsepp juhatuse esimees AS Palmako