dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. juuni 2021
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo LEVIN OÜ (adressaat)
Viit
1.15-5/2021/2945-2
Registreeritud
3. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LEVIN OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Kati Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎1.15-520212945-2 03.06.2021 Väljaminev kiri.asice293 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.05.2021 Advokaadibüroo LEVIN OÜ [email protected] Meie 03.06.2021 nr 1.15-5/2021/2945-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud Paul Keres Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole küsimusega turismiseaduse (edaspidi TurS) § 17 lg 2 tõlgendamisest ja täpsemalt olete palunud hinnangut, kas tähtajaga üle 3 kuu sõlmitud üürileping on käsitletav majutusteenusena, kui lepingupoolte tahe on kasutada majutusruumi ajutiselt. Vastuseks selgitame, et TurS reguleerib turismiteenuste, sh majutusteenuse pakkumist ning selle eesmärk ei ole korraldada üürnike ja üürileandjate omavahelisi suhteid. Vastavalt TurS § 17 lõikele 2 loetakse majutusteenuseks ajutist ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenuse eesmärk on võimaldada ajutist ööbimiskohta eelkõige töö-, puhkuse- vms reisi otstarbel inimestele, kes vajavad öömaja väljaspool oma tavalist elukohta. Ehkki ka selline majutusruumide üürimine on VÕS-i mõttes käsitletav üürilepinguna, siis arvestades teenuse ajutist iseloomu ei ole turismiteenuse kasutajatel põhjust pidada majutusasutust oma koduks. Seepärast sätestab TurS § 17 lg 3 p 2 ka erandi, mille kohaselt ei loeta majutusteenuseks majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping. Seda, kas tegemist on eluruumi üürilepinguga, tuleb hinnata võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 272 alusel. Seejuures on määrava tähtsusega § 272 lg 4 punkt 1, mille kohaselt ei kohaldada elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele. Selles sättes on sisuliselt viidatud kolmele erinevale võimalusele. Neist kaks esimest hõlmavad majutusettevõtte ruumide või puhkamiseks mõeldud ruumide üürimist ning nende variantide puhul sätestab seadus ka konkreetse kolme kuu piiri. Kolmas variant on üldisem ning viitab üldisemalt muude ruumide ajutisele kasutusele. Olete enda selgitustaotluses viidanud BGB §-le 549 kui ühele VÕS-i allikale ning viidanud, et seda on tõlgendatud nii, et oluline ei ole üürisuhte ajaline kestvus, vaid eesmärk kasutada ruumi ajutiselt. See viide BGB-le ei ole meie hinnangul päris üheselt siia konteksti ülekantav. BGB § 549 viitab lihtsalt ajutisele kasutusele (saksa keeles „Wohnraum, der nur zum vorübergehenden Gebrauch vermietet ist“), kuid see ei sisalda erinevalt VÕS-st konkreetseid viiteid majutusettevõttes majutumisele ega ka konkreetset kolme kuu ajalist piiri. See on VÕS-ist selgelt erinev. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Arvestades, et VÕS § 272 lg 4 p 1 sisaldab majutusettevõtete ruumide ja puhkamiseks mõeldud ruumide jaoks spetsiifilist regulatsiooni, tuleks meie hinnangul nende puhul lähtuda sellest. Kolmas variant ei tuleks sellisel juhul kohaldamisele. Sellega on kooskõlas ka TurS ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (2020) seletuskirjas toodud selgitused, mille kohaselt kahe seaduse koosmõjus käsitletakse kuni kolm kuud kestvat majutust lühiajaliseks ehk ajutiseks, mille eesmärk ei ole pakkuda elukohta. Selline tõlgendus, mille järgi kohalduks VÕS § 272 lg 4 p 1 välistus ka majutusettevõtte ruumide üle kolme kuu kestval üürimisel, laiendaks meie hinnangul selle välistuse tähendust ja jätaks üürniku seega oluliselt suuremal määral ilma sellest kaitsest, mis talle VÕS-i eluruumi üürilepingu sätetega ette nähtud on. See ei oleks meie hinnangul VÕS-i eluruumi üürilepingute reeglite eesmärkidega kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kati Kikas 625 6328 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel