Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. juuni 2021
- Viit
- 2-2/21-0354/3090
- Registreeritud
- 4. juuni 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2/S Õigusalane teenindamine
- Sari
- 2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 2-2/21-0354
- Vastutaja
- Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)
Sisu (failidest)
Ettepanekud Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõule 0 3 .06.2021 Palume Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemisel viia sisse mõningad täpsustava d muudatused. Alljärgnevalt Autoettevõtete Liidu (AL), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt ühiselt väljatöötatud ettepanekud: I Tekst eelnõus: paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas veodokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist. Veodokument võib olla ka elektrooniline. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) veose saatja nimi ja aadress; 2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress; 3) veose saaja nimi ja aadress; 4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev; 5) veose mahalaadimise koht; 6) veose üldkasutatav nimetus; 7) veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes.“; Meie põhjendus muudatusteks eeln õus : Täismassi ja teljekoormuste ületamine on kõigi autovedudel esinevate rikkumiste statistikas esikohal . Seega peaks rikkumiste põhjuste kõrvaldamine ole ma üks seaduse eesmärkidest. Seadus peab olema sõnastatud selliselt, et seaduse täitmisest ei oleks võimalik mööda hiilida. Liiklusseaduse ga (LS) määratud täismassi nõuete rikkumise eest saab vastutada eelkõige veose saatja , kuna ainult temal on võimalus täpselt määrata laaditava veose massi . V edajal (autojuhil) see võimalus praktiliselt puudub või on äärmiselt ebatäpne. Saatja kohustus veose massi kajastamiseks saatedokumendis on fikseeritud ka kehtiva s AutoVS § -s 34 lõikes 4, mis sätestab, et Veose saatja vastutab , et tema paigutatud veose tegelik mass ja mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides märgitule, ning tagab, et veosega mootorsõiduki, selle haagise või autorongi tegelik mass ja mõõtmed vastaksid liiklusseaduse §- s 80 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Juba AutoVS koostamise aj a l juhtisime eelnõu ettepanekutes tähelepanu, et siin on saatjal võimalus seaduse mõttest mööda hiilida, kuna ei ole kehtestatud nõudeid siseriiklike vedude saatelehel kajastatavate andmete osas ja seega on saatjal võimalus brut omassi asemel kasut a da muid veost iseloomustavaid andmeid - näiteks kaubakohtade või pakkeühikute arv, kubatuur jne. Lahendus pidi tulema AutoVS muudatustes toodavate nõu e tega saatelehele kantavatele andmetele. Kahjuks ei ole praeguses eelnõus ühest nõuet veose brutomassi kajastamise osas (§ 29 lg 4 p 7) . Meie ettepanek on konkretiseerida Auto VS § 29 lg 4 alljärgnevas sõnastuses: „ 7) veose brutomass; Lisada p 8) vajadusel täiendavad veost iseloomustavad andmed . “ II Terminoloogiast Tekst eelnõus: seaduses asendatakse sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga „veodokument“ vastavas käändes ning paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose elektroniliste saatedokumentide“ sõnadega „Elektrooniliste veodokumentide“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab veodokument“; Meie ettepanek ja põhjendus muudatusteks eeln õu s : Eesti keelne terminoloogia peaks olema valdkonna põhiselt ühesugune ja üheselt mõistetav. E rinevates kirjutistes peaks sama asja kohta kasutusel olema ühtne termin. AutoVS -s „saatedokument“ on käibekeeles kasutusel sõ nana „ saateleht “ , ametlikumas keelekasutuses ja enamikes kirjutistes on kasutusel termin „ veokiri“ . Maanteetranspordi Terminoloogia sõnaraamat ( consignment note ) – tõlge „ veokiri “ Tõlge saksa keelest Frachtbrief – „ veokiri “ VÕS 42ptk. Kaubaveoleping § 775 (ja kogu järgnev tekst) – kasutusel termin „ veokiri “ ELEA Kaubaveo Üldtingimused – kasutusel termin „ veokiri “. Käsiraamatud ja õpikud: Ekspedeerija ja Veokorraldusjuhi käsiraamatud, j ms . – samuti kasutatav termin „ v eokiri “. Meie ettepanek muuta eelnõu sõnastust alljärgnevalt: seaduses asendatakse sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga „veokiri“ vastavas käändes ning paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose elektroniliste saatedokumentide“ sõnadega „Elektrooniliste veokirjade “ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab veokiri “ ; III Tekst eelnõu s: seadust täiendatakse §-dega 72 1 ja 72 2 järgmises sõnastuses: § 72 2 . Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine või veodokumendi täitmise nõuete rikkumine Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise või veodokumendi täitmise nõuete rikkumise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“; Meie põhjendused eelnõu muutmise kohta : AutoVS § 34. (4) on pandud saatja vastut ama saatedokumendi ja seal kajastatavate andmete õigsuse eest. Samuti on ka Võlaõigusseaduses see kohustus pandud otseselt saatjale : VÕS § 775 lg 3 kohaselt „ Saatja väljastab ja allkirjastab veokirja kolmes eksemplaris, millest üks jääb saatjale, üks liigub koos veosega ning üks antakse vedajale. Saatja nõudmisel allkirjastab vedaja veokirja. Allkirjad võivad olla asendatud templijäljendiga. “ Ühegi seadusega ei ole s aatedokumendi (veokiri, veodo kument) nõuetekohase koostamise kohustust pandud vedajale (veoseveo korraldajale), seda enam veel tema töötajale - autojuhile. Seega ei ole seaduse täiendamine § 72 2 -ga põhjendatud ja kooskõlas muude kehtivate seadustega. . Meie ettepanek: Jätta § 72 2 tervikuna eelnõust välja. IV Seaduse muudatuste jõustumise tähtajast . Seletuskirjast selgub, et EL ja UK lepingu järgi peab 2,5+ tonnistel veokitel olema tegevusluba juba alates 21. 02. 2022. See on üheks põhjuseks miks eelnõu s on märgitud, et need sätted jõustuvad 2. 02. 2022 . Dokumentide (tegevuslubade ja ärakirjade) väljastamine peaks plaanide järgi käivituma jaanuari teise pooles. Vastavalt Liikuvuspaketile hakkab 2,5 - 3,5t täismassiga veokitele ühenduse tegevusloa ja selle ärakirja nõue rahvusvahelis tel vedudel keh tima alates 21.05.2022 . EL liikmesriikide vedajatele , kes teevad 2,5 – 3,5t veokitega vedusid Eestisse ei saa ühenduse tegevusloa nõue rakenduda enne viidatud kuupäeva . Õigusselguse huvides peaks paragrahvi 5 lõi ge 1 1 (vähemalt EL piires tehtavate vedude osas) jõustuma 21.05.2022 . V Probleem id varasemast, mida saaks AutoVS muutmise praeguse eelnõuga lahendada. 1. Kehtiv AutoVS § 3 lg 5 defineerib üheselt : (5) „ Veose saatja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes sõlmib veoseveo korraldajaga veolepingu.“ Valdavalt ei ole praktikas veolepingu sõlmijaks veose tegelik saatja . Sagedamini on veolepingu sõlmijaks saaja või ekspedeerija või mitmed vahendaja d . Veose s aatja sidumine veolepingu sõlmijaga on ebatü ü pne ja loob ebaselgust tarneahelate osapooltes. Rikutakse haldusõiguse proportsionaalsuse põhimõtet ehk suurendatakse veotellija halduskoormust valdkonnas ja määral, mida ta ei saa oma tegevusega mõjutada. Seadusega ei ole võimalik kõike täpselt reguleerida, kuna tegelik elu teeb siinkohal omad korrektuurid ja tekib segadus seaduse tõlgendamisel. . Meie arvates tuleks l ähtuda eesti keelse sõna „ saatja “ tähendusest ( ingl.k. sender; consignor (pr.k. tulenev); shipper ) Kus agil mujal – ei rahvusvahelises (CMR kon v. jms.) - ega eesti muus seadusandluses ei ole saatja mõistet püütud üheselt ja konktreetselt defineerida . Veol epingut tõendavaks dokumendiks on veokiri (saateleht) . Kui veokirjal on märgitud saatjaks tegelik kaubasaatja, siis nii ka on, olenemata sellest , kes oli veo telli ja . Saatja defineerimine veolepingu sõlmijana on ka praktikas põhjustanud rida probleeme. Veolepingu sõlmija samastamine saatjaga oli ületamatu ks takistus eks veoste kinnitamise määruse koostamisel (määruse koostamine viibis ¾ aastat ) ja on deklaratiivne. Kuna t egelikku saatjat ( vastuolu AutoVS § 3 lg 5), ei saa nud määratleda – ei ol nud võimalik välja tuua osapoolte vastutust ja kohustusi , mis aga peaksid olema seadusandliku regulatsiooni peamiseks eesmärgiks. AutoVS rakendamise senises praktikas ( peaaegu 3 a.) on toodud vastukajad mitmetelt koolitustelt , konverentsidelt, seminaridelt - v eo tellija ei ole nõus võtma teise osapoole eest vastutust sellise tegevuste eest milles ta ei osale, mida ta ei saa kontrollida ega mõjutada . Juba AutoVS koostamise käigus oli ERAA ettepanek (15.12.2015) eelnõule: Kas veose saatja defineerimine AutoVS on üldse mõistlik, kui seda pole tehtud ei VÕS-s ega CMR konventsioonis? Ka käesolevas eelnõus on astutud samm selguse suunas: 3) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „saatja või ekspedeerija“ sõnadega „saatja, ekspedeerija või töövõtja“ ja jäetakse välja sõnad „, kellega veoleping sõlmitakse,“; Täieliku õigusselguse saamiseks eelnimetatud küsimuses teeme järgneva ettepaneku : Tunnistad kehtetuks AutoVS § 3 lg 5 . 2. K ehtiva AutoVS kohaselt ei tohi ühenduse tegevusloa ja selle ärakirja taotlejal olla ajatamata maksuvõlga . S e ll ise nõu d e võiks kehtestada ka juhitunnistuse taotlemisel. Meie e ttepanek : lisada AVS §10 lg 2 p 5 järgmise sõnastusega : “ Juhitunnistuse taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot”. Allkirjad: Autoettevõtet Liit Villem Tori Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon -ERAA Jaak Kivisild Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon - ELEA Herkki Kitsing Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut Tõnu Mägi